27.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 280/1

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni teatist komisjoni 2013. aasta tööprogrammi kohta (1),

—

võttes arvesse oma 30. novembri 2012. aasta resolutsiooni teemal „Euroopa Komisjoni õigusloome- ja tööprogrammil põhinevad Regioonide Komitee 2013. aasta prioriteedid” (2),

—

võttes arvesse 16. veebruaril 2012. aastal allkirjastatud Euroopa Komisjoni ja Regioonide Komitee koostöölepingut,

1.

näeb 2014. aastat Euroopa Liidu jaoks pöördelise aastana, mida tähistavad Euroopa Parlamendi valimised, uue komisjoni ametissemääramine, uue mitmeaastase finantsraamistiku programmiperioodi 2014–2020 algus, strateegia „Euroopa 2020” vahehindamine ning jätkuv töö majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks ja süvendamiseks;

2.

leiab, et ELi peamised proovikivid 2014. aastal on majanduskasvu ja töökohtade loomine, muutes meie majandust vähese CO2-heitega jätkusuutliku tuleviku nimel, ELi kodakondsuse tugevdamine eeskätt Euroopa Parlamendi valimiste otsustaval hetkel ning usalduse taastamine Euroopa projekti vastu, et tugevdada ELi demokraatlikku legitiimsust, milleks on vaja jätkuvaid jõupingutusi, et kaitsta ELi põhiväärtusi populistlike ja demokraatiavastaste jõudude hävitustöö eest;

3.

on mures, et lähenev volituste lõppemine võib mõjutada Euroopa Komisjoni tegevuse taset, samas kui arvukates valdkondades on vaja kiiret tegutsemist;

4.

tuletab meelde, et oma 20. aastapäeva puhul kavatseb komitee pidada mõttevahetuse teemal, kuidas ta võiks tugevdada oma institutsioonilist ja poliitilist rolli;

5.

kutsub Euroopa Komisjoni esitama aruande Euroopa tuleviku üle peetavate arutelude hetkeseisust, sealhulgas Euroopa kodanike aastal 2013 kodanikega peetud arutelude tulemustest. Samuti innustab komitee Euroopa Komisjoni alustama juba 2014. aastal kodanike taassidumise teemalise arutelu raames ettevalmistusi Euroopa kodanikualgatuse määruse rakendamise teemalise aruande koostamiseks;

6.

kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti oma ettepanekud määruse eelnõu kohta, millega luuakse ühtne solveerimismehhanism, ning pangandussektori struktuurireformi puudutavate soovituste järelmeetmete kohta;

7.

palub Euroopa Komisjonil esitada ettepaneku nn troika süsteemi läbivaatamiseks, et tagada demokraatlik kontroll ja selle aruandekohustus Euroopa Parlamendi ees;

8.

kutsub üles alustama uuesti läbirääkimisi hoiuste tagamise skeemide direktiivi üle samaaegselt direktiivi ettepanekuga, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistik;

9.

märgib käimasoleva katseetapi kontekstis projektivõlakirjade edukat kasutuselevõttu turul ning taotleb kõnealuse algatuse pikendamist järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kogu perioodile ning laiendamist lisaks energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonitaristutele ka teistele poliitikavaldkondadele. Komitee teeb ettepaneku laiendada osalust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, et suunata neile piirkondlikke investeerimisfonde ning tugevdada piirkondadel põhinevat Euroopa riskikapitalitööstust;

10.

innustab Euroopa Komisjoni jätkama kohalikul ja piirkondlikul tasandil riigi rahanduse olukorra ja arengute jälgimist oma iga-aastases aruandes riigi rahanduse kohta Euroopa rahaliidus;

11.

leiab, et strateegia „Euroopa 2020” mitterahuldav hetkeolukord ei ole siiani tingitud mitte ainult majanduskriisist ja liikmesriikide vähesest ambitsioonikusest, vaid ka vajakajäämisest kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisel strateegia kujundamisse ja rakendamisse ning üldisemalt strateegia tõelise territoriaalse mõõtme puudumisest;

12.

kutsub komisjoni üles kehtestama kiiresti raamistiku strateegia „Euroopa 2020” vahehindamiseks ning minema kaugemale oma teatatud kavatsusest käivitada metoodika;

13.

tuletab meelde, et jälgib pidevalt strateegia „Euroopa 2020” kõigi juhtalgatuste osas tehtud edusamme ning valmistab juba ette vahehindamist kohalikust ja piirkondlikust vaatenurgast;

14.

taunib asjaolu, et ei 2013. aasta majanduskasvu aruandes ega riigipõhistes soovitustes ei ole viidatud vajadusele kohapõhise lähenemisviisi ja mitmetasandilise partnerluse järele strateegia „Euroopa 2020” rakendamisel, ning nõuab, et Euroopa Komisjon täidaks oma kohustusi tagamaks, et liikmesriigid rajavad riiklike reformikavade koostamisel ja rakendamisel partnerlusi kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

15.

innustab Euroopa Komisjoni määrama kindlaks ja seadma prioriteediks ühtse turu toimimise neis valdkondades, mis kõige tõenäolisemalt toetavad innovatsiooni ja kvaliteetsete töökohtade loomist;

16.

innustab komisjoni tegema ettepanekuid Euroopa tööstuspoliitika kui Euroopa projekti ühe samba kohta, käsitledes seda tõelise poliitilise prioriteedina võrdsel poliitilisel alusel ühtekuuluvuse, taristu ja põllumajandusega;

17.

toetab Euroopa Parlamendi ettepanekut luua tööstuspoliitika juhtrühm, et tuua kokku Euroopa, riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi jõud ning praegu eri tasandite ja valdkondade vahel hajutatud vahendid;

18.

palub Euroopa Komisjonil komiteega ametlikult konsulteerida ELi riigiabi eeskirju reguleerivate uute suuniste väljatöötamise küsimuses;

19.

innustab Euroopa Komisjoni edendama piirkondlike innovatsioonikavade väljatöötamist, hõlmates neisse ka tööstusliku arengu;

20.

palub Euroopa Komisjonil võtta järelmeetmeid komisjoni teatisele „Ettevõtlus 2020”, uurides täiendavalt noorte ettevõtjate ees seisvaid tegelikke takistusi, ning julgustab nende edasisi piiriüleseid vahetusi ja võimalusi;

21.

kordab Euroopa Komisjonile esitatud üleskutset koostada territoriaalse ühtekuuluvuse valge raamat, milles analüüsitaks 2020. aasta territoriaalse tegevuskava ja strateegia „Euroopa 2020” vastastikust mõju ning samuti ühtekuuluvuspoliitika territoriaalset järelmõju aastatel 2007–2013;

22.

kutsub Euroopa Komisjoni üles andma aru selle kohta, kas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused olid aegsasti ja struktureeritult kaasatud partnerluslepingute ja rakenduskavade 2014–2020 koostamisse kooskõlas ühissätete määrusesse lisatud partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtetega ning partnerluse juhendiga;

23.

palub Euroopa Komisjonil avaldada niipea, kui uued eeskirjad vastu võetakse, kohaliku tasandi osalejate jaoks praktiline kasutajasõbralik juhend uute struktuurifondide kasutamise kohta;

24.

väljendab seoses noorte tööhõive algatusega suurt muret piisavate rahastamisvahendite puudumise pärast kogu järgmise programmiperioodi vältel ning selle keskendumise pärast 2014/2015. aastale, mis seab kahtluse alla algatuse jätkusuutlikkuse ja tõhususe. Seepärast kutsub komitee üles muutma eelkõige mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklit 9f, et kaotada uuelt noorte tööhõive algatuse eelarvelt selgesõnaline 3 miljardi euro piirang. Selline käik on eriti vajalik selleks, et vältida pärast 2016. aastat nende programmide kulutuste koondamist eelarveperioodi lõppu, mis on ühtekuuluvuse jaoks otsustava tähtsusega, nagu piiriülesed koostööprogrammid või Euroopa ühendamise rahastu osad;

25.

teeb Euroopa Komisjoniga kahe institutsiooni vahelises kehtivas kokkuleppes sedastatu järgi koostööd ETKRi integreerimisel ELi poliitikavaldkondadesse ning innustab Euroopa Komisjoni edendama ETKRi kasutamist naabruspoliitika rakendamisel. Komitee uurib võimalusi luua ARLEMi ja CORLEAPi kaudu ETKRe naabruses asuvate partnerriikidega;

26.

kutsub komisjoni koostama teatise teemal „Liikuvus geograafilisi ja demograafilisi väljakutseid pakkuvates piirkondades”;

27.

toetab noortegarantii loomisel tehtud jõupingutusi, arvestades töötuse kõrget taset paljudes liikmesriikides, mis on eriti tõsine noorte jaoks, ning innustab Euroopa Komisjoni seda valdkonda edasi arendama ning selle edust 2014. aasta jooksul aru andma;

28.

kutsub Euroopa Komisjoni esitama sotsiaalinvesteeringute kokkuleppe ettepaneku, nagu on taotlenud ka Euroopa Parlament;

29.

leiab, et sotsiaalmajanduse meetmeteks on vaja suuremat õiguskindlust, ja kutsub sellega seoses üles võtma vastu Euroopa vastastikuste ühingute põhikirja;

30.

kutsub Euroopa Komisjoni üles tungivamalt innustama finantsasutusi andma väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele laenu ning neisse investeerima, mis on viis tagada nende ellujäämine ning edendada nende kasvu, arvestades VKEde töökohtade loomise potentsiaali kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning eesmärki aidata neil püsiva kriisiga toime tulla. Sellega seoses loodab komitee näha ettepanekuid juunis toimunud Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel kokku lepitud nn uue investeerimiskava kohta ning innustab uusi investeeringuid avatud innovatsiooni ja idufirmadesse;

31.

kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi, et lihtsustada ja vähendada VKEde regulatiivset koormust komisjoni uue õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames ning korrapäraste konsultatsioonide kaudu VKEdega, et teha kindlaks need ELi õigusaktid ja õigusvaldkonnad, mida VKEd peavad kõige koormavamaks (TOP-10 algatus);

32.

kutsub komisjoni üles arendama uut poliitilist lähenemisviisi, milles keskendutakse ettevõtluse ja aruka spetsialiseerumise strateegiatele ning ettevõtluse vaimus toimuvale avastamisprotsessile kõigil haridustasanditel alates algkoolist kuni kutse- ja ülikoolideni. Rõhuasetus peaks olema sellel, kuidas eurooplased – alates kohaliku ja piirkondliku tasandi juhtidest kuni tööstuse esindajate ja alustavate ettevõtjateni – oskavad suhelda algkooliõpilastega nii, et ettevõtlikkus nende suhtumises ja igapäevases tegevuses suureneks juba varajasest east alates;

33.

kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta, nagu on kirjeldatud Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2013. aasta resolutsioonis;

34.

kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama aruande hilinenud maksete direktiivi rakendamise kohta riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul valitsustasandil;

35.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist justiits- ja sisepoliitika ning konkreetselt rände- ja varjupaigapoliitika ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ja ohvrite kaitse poliitika kujundamisse ja rakendamisse;

36.

kordab oma pühendumust strateegilisele partnerlusele, mille Euroopa Komisjon 2012. aastal välja pakkus ja mis toimub kolmandate riikide kodanike integratsiooni käsitleva muudetud Euroopa tegevuskava ning Euroopa integratsioonifoorumi raames läbi viidud poliitikadialoogi kaudu. Komitee kutsub komisjoni üles nõudma kõnealuses poliitikavaldkonnas territoriaalsete paktide kasutamist, nagu on soovitatud komisjoni muudetud integratsioonikavas;

37.

kutsub Euroopa Komisjoni üles muutma riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise direktiivi 2004/18/EÜ selliselt, et „kohapeal toodetud” oleks standardne valikukriteerium näiteks koolidele, hooldekodudele ja avaliku sektori asutustele toidu tarnimist puudutavates pakkumismenetlustes (3);

38.

kutsub üles hoolikalt hindama kõigi nende ettepanekute territoriaalset mõju, milles soovitakse kaotada tururegulatsiooni mehhanismid põllumajanduses, sealhulgas kahepoolsed kaubanduslepingud ja assotsieerimislepingud, ning kontrollida, kas kõnealused ettepanekud on kooskõlas Lissaboni lepingus sätestatud territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgiga;

39.

nõuab komisjonilt Euroopa maaelu arengu strateegia koostamist, et viia uuesti tasakaalu ressursside jagamine maapiirkondadele, mille arengutase jääb alla ELi keskmise;

40.

toonitab, kuivõrd oluline on uue, piirkondlikult toimuva otsustusprotsessi tõhus rakendamine reformitud ühise kalanduspoliitika raames, kus otsuseid tehakse praeguse ELi mikrojuhtimistasandi asemel merebasseinide tasandil, ning kõigi sidusrühmade tihedam kaasamine. Komitee on mures komisjoni delegeeritud õigusaktide kasutamise pärast, kuna seda ei tohiks teha iga kalandus- ja merepiirkonna iseärasuste arvelt;

41.

tuletab meelde taastuvenergiaga varustamisele ülemineku võtmerolli ELi kliima- ja energiapoliitikas. Seepärast kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles esitama ettepaneku 2020. aastaks seatud taastuvenergia eesmärgi õiguslikult siduvaks suurendamiseks 30 %-ni ning samuti 2030. ja 2040. aastaks seatud vahe-eesmärkide siduvaks suurendamiseks, et jõuda 2050. aastaks 100 %-lise taastuvenergiaga varustatuseni;

42.

palub Euroopa Komisjonil käivitada 2014. aastal ressursitõhususe tegevuskava (4) raames täiendavaid algatusi, nt kehtestada lisaks ressursitootlikkuse põhinäitajale tegevuskava peamise eesmärgi – parandada majandustulemusi, vähendades survet loodusvaradele – mõõtmiseks täiendavaid ressursitõhususe näitajaid ning kehtestada uus põhinäitaja looduskapitali ja ressursikasutuse keskkonnamõju mõõtmiseks ja arendada nimetatud näitajate alusel edasi eesmärki võimaldada mõõta pidevalt ja väikeste kuludega edusamme ressursitõhususe parandamisel. Komitee kordab oma üleskutset Euroopa Komisjonile arendada meetmeid keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslike eesmärkide suunas, võttes samas arvesse, et riigihange sisaldab ka teisi olulisi tegureid (5);

43.

kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama, et jäätmeid käsitlevate õigusaktide ning praeguste jäätmetekke vältimise, jäätmete korduskasutuse, ringlussevõtu, taaskasutamise ja prügilasse ladestamise vältimise sihtide läbivaatamisel 2014. aastal võetakse asjakohaselt arvesse komitee selleteemalist perspektiivarvamust, mille koostamist Euroopa Komisjon taotles. Läbivaatamine peaks vastama ressursitõhususe tegevuskavas kehtestatud „kaugelepürgivatele eesmärkidele”, sillutades teed majanduse suunas, mis põhineb korduskasutusel ja ringlussevõtul ning mille jäätmejääkide teke on nullilähedane. Komitee nõuab, et 2014. aastal toimuva läbivaatamise kontekstis pöörataks eritähelepanu plastijäätmetele;

44.

kutsub rohelise raamatu järelmeetmena Euroopa Komisjoni üles koostama ambitsioonika uue kliima- ja energiaraamistiku kuni 2030. aastani. Raamistikus peab konkreetselt sätestama kõrgemad ELi kaasrahastamise määrad neile taristuprojektidele, mis toetavad kliimamuutuste alaseid eesmärke ning on olulises osas kliimaga seotud;

45.

soovib, et komisjon koostaks kütteostuvõimetuse strateegia, millega kaasnevad asjakohased ettepanekud, sealhulgas kogu ELi hõlmav kütteostuvõimetuse määratlus;

46.

kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema kõik jõupingutused energiatõhususe edendamiseks ning esitama siduvad riiklikud energiatõhususe eesmärgid koos üksikasjaliku eelarvemõju hindamise ja finantsmeetmete paketiga. Komitee kordab vajadust poliitika rakendamise järele kõnealuses valdkonnas, et austada partnerluspõhimõtet ning järgida mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi;

47.

kutsub Euroopa Komisjoni üles alustama ja viima lõpuni parema õigusloome strateegia ning eelkõige õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames kavandatud mitmeid hindamisi ning tuletab meelde pakkumist anda omapoolne panus oma konsultatsioonivõrgustike kaudu;

48.

nõuab, et Euroopa Komisjon muudaks territoriaalse mõjuhindamise toimivaks ja teatud poliitikavaldkondades kohustuslikuks. Komitee kordab oma valmisolekut tihedaks koostööks komisjoniga kõnealuses valdkonnas ning teeb ettepaneku muuta regionaal- ja linnaarengu peadirektoraat territoriaalse mõjuhindamise ühtseks kontaktpunktiks;

49.

kutsub komisjoni edastama komiteele ettepanekuid koostööks piirkondade ja kohalike omavalitsustega konsulteerimisel õigusloome-eelses etapis (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli artikkel 2) ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise valdkonnas;

50.

kutsub Euroopa Komisjoni parandama kultuuri- ja loomesektori ELi õigusraamistikku, keskendudes lihtsustamisele ja rahastamisele juurdepääsule. Kultuuri- ja loomesektor tuleks strateegiasse „Euroopa 2020” paremini integreerida;

51.

kutsub innovatsiooni tehtavate investeeringute paketi järgselt Euroopa Komisjoni üles selgelt määratlema ja esile tõstma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli avaliku ja erasektori partnerluse programmides ja projektides. Piirkonnad ja linnad on kesksed osalejad innovaatilise keskkonna jaoks sobivate raamtingimuste loomisel. Vahendajatena toovad nad oma territooriumil kokku innovatsioonikolmnurga peamised osalejad, akadeemilise ringkonna, ülikoolide, teadlaste, tööstuse ja ettevõtete esindajad;

52.

rõhutab vajadust avaldada teatis säästva ja konkurentsivõimelise kultuuriturismi strateegia kui vahendi kohta uute töövõimaluste toetamiseks ning kohaliku ja piirkondliku majanduse tugevdamiseks. Selline strateegia võiks pakkuda ühise raamistiku Euroopa piirkondade arhitektuuri-, etnograafia- ja tööstuspärandi edendamiseks ja rahastamiseks;

53.

tunnustab Euroopa Komisjoni kavatsust süvendada koostööd Regioonide Komiteega kohaliku ja piirkondliku mõõtme laiendamisel laienemisprotsessis. Komitee kutsub seda küsimust käsitlema iga-aastases laienemise arenguaruandes;

54.

kutsub komisjoni üles uurima täiendavalt võimalusi laiendada kohalike omavalitsuste programmi idapartnerluse ning Euroopa – Vahemere piirkonna partnerriikide kohalikele omavalitsustele;

55.

kutsub Euroopa Komisjoni ja nõukogu üles säilitama uues idapartnerluse teekaardis „rohkema eest rohkem” lähenemisviis. Seeläbi peaks algatust käsitletama rohkem kui vahendit Euroopa Liidu panuse ümberkujundava mõju kasutamiseks ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks algatuse rakendamisse;

56.

tervitab Euroopa – Vahemere piirkonna koostöö kontekstis rõhu asetamist piirkondlikule arengule ning sooviks näha ARLEMi kaasamist nn regionaalarengu pilootprojektidesse;

57.

tuletab meelde oma täielikku toetust ettepanekule kuulutada 2015. aasta Euroopa arenguaastaks, et tagada aastatuhande arengueesmärkide järelmeetmed, ning tervitab Euroopa Komisjoni käivitatud arutelusid tulevase arengu edendamise üldise lähenemisviisi üle. Komitee kutsub komisjoni üles kaitsma 2015. aasta järgsete aastatuhande arengueesmärkide üldist raamistikku, milles ühendatakse säästva arengu kolm mõõdet: majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane;

58.

loodab, et komitee soovitusi võetakse nõuetekohaselt arvesse komisjoni 2014. aasta tööprogrammi väljatöötamisel, ning teeb Regioonide Komitee presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjoni presidendile, Euroopa Parlamendi presidendile, Euroopa Ülemkogu eesistujale, Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile Leedule ning tulevastele eesistujariikidele Kreekale ja Itaaliale.