31.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 76/34

—

viitab sellele, et Regioonide Komitee on valmis kaasa aitama tulevase ühise sisserändepoliitika välja töötamisel ning andma sellesse oma panuse;

—

rõhutab, et ühine sisserändepoliitika puudutab esmajoones märkimisväärselt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. Ühelt poolt puudutavad neid eriti suurel määral ebaseadusliku sisserändega seotud raskused. Teiselt poolt on nende ülesanne hoolitseda inimeste eest, pakkudes neile kohaliku integratsiooniprotsessi osana erinevaid teenuseid. Seepärast tuleb kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ulatuslikult kaasata seadusliku sisserände Euroopa raamistiku loomisse ja ebaseadusliku rände vastastesse meetmetesse ning arengukoostöösse päritoluriikidega;

—

tõstab esile sisserändajate olulist panust ELi sotsiaalmajanduslikku arengusse. Euroopa majandusruumi rahvusvahelise konkurentsivõime huvides tuleb märgatavalt parandada ELi atraktiivsust, et rohkem ära kasutada kohalikku ja piirkondlikku potentsiaali;

—

viitab sellele, et tööturu vajadustega on võimalik arvestada, kui liikmesriigid sätestavad oma pädevusest lähtuvalt, kui palju nad lubavad oma territooriumile kolmandate riikide kodanikke, kes saabuvad riiki töö otsimise eesmärgil kas palgatöötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana;

—

tunnistab elukohariigi ametliku riigikeele või -keelte valdamise otsustavat tähtsust. Ametliku riigikeele või -keelte kiire omandamine lihtsustab edukat integratsiooni kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

—

tõstab esile, et ebaseaduslik ja seaduslik sisseränne on teineteisega seotud ja ebaseadusliku rände vastu võitlemine on seadusliku sisserände poliitika kavandamisel keskse tähtsusega. Ühelt poolt tuleb mitmekordselt organiseeritud kuritegelike struktuuride vastaseks tõhusaks võitlemiseks teostada ebaseadusliku rände vastast võitlust järjepidevalt ja ühtsest lähenemisviisist lähtuvalt. Teiselt poolt tuleb luua perspektiivid, mis võimaldavad seaduslikku sisserännet, kui tegu on tööjõupuudusega või kui esiplaanil on piiratud aja jooksul riigis viibivate sisserändajate teadmiste vahetus või siire.

Raportöör

:

Werner JOSTMEIER (DE/EPP), Nordrhein-Westfaleni liidumaa parlamendi liige

1.

toetab ühist sisserändepoliitikat, mida on arendatud alates Tamperes 1999. aastal toimunud Euroopa Ülemkogust kuni Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktini;

2.

viitab sellele, et Regioonide Komitee on valmis kaasa aitama tulevase ühise sisserändepoliitika välja töötamisel ning andma sellesse oma panuse. Seejuures on piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused valmis võtma vastu uusi väljakutseid ja edendama kõnealuse valdkonna parimate tavade levitamist piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

3.

avaldab rahulolu ja tänu seoses Euroopa Komisjoniga aset leidva tihendatud koostööga ning loodab selle jätkumist;

4.

tervitab Euroopa Komisjoni partnerlusel põhinevat lähenemisviisi. Liikmesriikide ja ELi institutsioonide vaheline partnerlus ja solidaarsus peaks hõlmama kohalike ja piirkondlike sidusrühmade osalemist. Tulevased väljakutsed vajavad koordineeritud ja sidusaid meetmeid, mis nõuavad ELilt ja liikmesriikidelt tõhusat tegutsemist ühise sisserändepoliitika raames;

5.

rõhutab, et ühine sisserändepoliitika puudutab esmajoones märkimisväärselt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. Ühelt poolt puudutavad neid eriti suurel määral ebaseadusliku sisserändega seotud raskused. Teiselt poolt on nende ülesanne hoolitseda inimeste eest, pakkudes neile kohaliku integratsiooniprotsessi osana erinevaid teenuseid. Seepärast tuleb kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ulatuslikult kaasata seadusliku sisserände Euroopa raamistiku loomisse ja ebaseadusliku rände vastastesse meetmetesse ning arengukoostöösse päritoluriikidega;

6.

jagab komisjoni seisukohta, et on vaja liikmesriikide ja ELi vahelisele solidaarsusele tuginevaid mehhanisme kohustuste jagamiseks ja poliitika kooskõlastamiseks. Piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused viitavad muu hulgas piirikontrolli ja integratsioonipoliitika rahastamisele, mis mõjutab riiklike, piirkondlike ja kohalike kogukondade rahalisi vahendeid;

7.

peab sisserändepoliitika keskseks osaks inimõiguste austamist, õigusriigi põhimõtteid ning demokraatia edendamist. Euroopa Liit tagab põhiõiguste hartas sätestatud vabadused ja põhimõtted, nagu näiteks inimväärikus, vabadused, võrdsus, solidaarsus, kodanike õigused ja õigusemõistmine. Eriline tähelepanu kuulub sealjuures naiste ja laste õigustele. Antud põhimõtetega vastuolus olevaid traditsioone või käitumist ei tohi sallida. Põhiõiguste hartas kehtestatud Euroopa ühised väärtused ei ole kaubeldavad. Euroopa Liidus peavad kõik aktsepteerima Euroopa põhiõigusi kui siduvat põhiväärtust;

8.

viitab sellele, et paljudes Euroopa kogukondades ja piirkondades on sisserändajad juba praegu ühiskonna oluline ja lahutamatu osa. Euroopa Liit on tõeliselt rikka ja mitmekesise kultuuripärandiga ühiskond ning seda kultuuripärandit tuleb säilitada ja edasi arendada. UNESCO käsitleb kultuuri kogumina, mis ei hõlma ainult kunsti ja kirjandust, vaid ka elustiile, põhilisi inimõigusi, väärtussüsteeme, traditsioone ja veendumusi. Sisseränne võib anda panuse kultuurilisse mitmekesisusse. Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaga (1) on EL eriti väärtustanud kultuurilist mitmekesisust;

9.

nõuab Regioonide Komitee juba koostatud arvamuste valguses ja neid arvestades kohalike ja piirkondlike sidusrühmade kaasamist tulevase ühise sisserändepoliitika (2) järgmiste etappide väljatöötamisse;

10.

tõstab esile sisserändajate olulist panust ELi sotsiaalmajanduslikku arengusse. Euroopa majandusruumi rahvusvahelise konkurentsivõime huvides tuleb märgatavalt parandada ELi atraktiivsust, et rohkem ära kasutada kohalikku ja piirkondlikku potentsiaali;

11.

peab õiguskindluse ja kolmandatest riikidest pärinevate kodanike õiglase kohtlemise seisukohast ilmtingimata vajalikuks selgete ja läbipaistvate eeskirjade olemasolu ja nende järgimist;

12.

peab integratsiooni edendavaid ja kolmandate riikide kodanikele ja nende peredele suunatud atraktiivsete riigisviibimise tingimustega süsteeme oluliseks viisiks vajaliku tööjõu toomiseks Euroopa majandusruumi. Sisserände tõhusal juhtimisel tööturule kohasel viisil tuleb arvestada ka perekondade taasühinemise küsimusi vastavalt direktiivile 2003/86/EÜ;

13.

viitab sellele, et sisserändajate vastuvõtmise haldusmenetluse lihtsustamine võiks ühine sisserändepoliitika viia nii liikmesriikide kui ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste halduskoormuse märkimisväärse vähenemiseni;

14.

peab oluliseks, et komisjon analüüsib piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele esitatavaid nõudmisi seoses meetmetega, mille rakendamiseks ELi või riiklikul tasandil komisjon ettepaneku teeb. Samuti on oluline, et kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele antavaid ülesandeid rahastatakse riiklikul tasandil või ELi vahenditest;

15.

viitab liikmesriikide tööturgude erinevatele vajadustele. Seepärast tuleb kogu Euroopa Liidus kehtivate standardite, menetluseeskirjade ja elamislubade (nagu kavandatav ELi sinine kaart) kehtestamist kontrollida riiklike, piirkondlike ja kohalike tööturgude eri nõudmiste, liikmesriikide juhtimisalase sõltumatuse säilitamise ning subsidiaarsuse põhimõtte järgimise seisukohast. Tööturu vajadustega on võimalik arvestada, kui liikmesriigid sätestavad oma pädevusest lähtuvalt, kui palju nad lubavad oma territooriumile kolmandate riikide kodanikke, kes saabuvad riiki töö otsimise eesmärgil kas palgatöötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana;

16.

tervitab antud kontekstis komisjoni tehtud ettepanekut kaasata aktiivselt piirkondlikke ja kohalikke ametkondi, et tagada parem tasakaal oskuste ja valdkondlike vajaduste vahel, mis võimaldaks arvestada just kohalikke ja piirkondlikke erisusi;

17.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivse rolli tähtsust sisserändajate integreerimisel. Tulevases ühises sisserändepoliitikas ning sellega kaasnevates meetmetes, nagu näiteks Euroopa integratsioonifondi rakendamisel, tuleb silmas pidada valdade ja piirkondade spetsiifilisi vajadusi. Säilitada tuleb subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte;

18.

seob põhiõiguste kasutamise vastutuste ja kohustustega kaasinimeste, ühiskonna ja tulevaste põlvkondade ees. Euroopa ühiste väärtuste järgimine kohustab austuseks ja tolerantsuseks, mis on rahumeelse ja demokraatliku kooseksisteerimise eeldus. Kultuuridevaheline dialoog kohalikul ja piirkondlikul tasandil võib anda seejuures olulisi impulsse;

19.

peab integratsiooni oluliseks eelduseks kodanikuühiskonna kõikide osade aktiivset koostööd ning sisserändajate ja vastuvõtva ühiskonna positiivset suhtumist. Päritoluriigid võivad kaasa aidata oma kodanike integreerimisele Euroopa elukohariiki.

20.

tunnistab elukohariigi ametliku riigikeele või -keelte valdamise otsustavat tähtsust. Ametliku riigikeele või -keelte kiire omandamine lihtsustab edukat integratsiooni kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Aktiivselt tuleks toetada seda, et sisserändajad ja eelkõige nende lapsed õpiksid ära elukohariigi ametliku(d) riigikeele(d) ja samas tuleb austada ja toetada õigust rääkida oma emakeelt;

21.

peab esmatähtsaks anda mõistetavat põhiteavet vastuvõtva linna, valla või maakonna ning nende tavapäraste elukommete kohta;

22.

rõhutab, et olulised on põhiteadmised vastuvõtva ühiskonna ajaloost ja institutsioonidest. Eduka integratsiooni jaoks on vaja tagada sisserändajatele võimalus need teadmised omandada;

23.

toetab vastuvõtuprogrammide ja -ürituste korraldamist hiljuti saabunud kolmandate riikide kodanikele, et nad saaksid põhiteadmisi vastuvõtva ühiskonna keele, ajaloo, institutsioonide, sotsiaalmajanduse, kultuurielu ja põhivääruste kohta;

24.

komitee toetab selliste uuenduslike integratsiooniprogrammide või -mudelite rahastamist, mis sisaldaksid keeleõpet ja vestlusringe ning teavet vastuvõtva ühiskonna kultuuri, poliitika ja ühiskonna kohta;

25.

peab haridust integratsiooni seisukohalt ülimalt oluliseks. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on hariduse valdkonnas tähtsad ülesanded, et aidata kaasa kõikide võrdsetele võimalustele. Komisjoni avaldatud roheline raamat „Ränne ja liikuvus: Euroopa Liidu haridussüsteemi ülesanded ja võimalused” (3) tõstab esile hariduse keskse rolli integratsioonis. Komisjon peaks arutelude tulemuste hindamise juures pidama eelkõige silmas kohaliku ja piirkondliku tasandi ülesannete jaotust;

26.

viitab tööelu otsustavale tähtsusele sisserändajate integreerumisel. Töötus on tihti eduka integratsiooni takistus, eriti kui see puudutab noori. Olemasolevate või eelistatavalt pikaajaliste töökohtade olemasolu peab olema kolmandate riikide kodanike sisseränne peab toimuma kooskõlas liikmesriikide tööturgude vajadustega Palgatöö omamine on integratsiooni oluline eeldus, kuna seeläbi kaasatakse inimesed sotsiaalkindlustussüsteemidesse. Ilma selle eelduseta oleks rändajate sotsiaalsüsteemidega liitumisest tulenev kulu eriti suur koormus kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja seda ei oleks võimalik liikmesriikide elanikkonnale selgitada;

27.

tõstab esile, et ebaseaduslik ja seaduslik sisseränne on teineteisega seotud ja ebaseadusliku rände vastu võitlemine on seadusliku sisserände poliitika kavandamisel keskse tähtsusega. Ühelt poolt tuleb mitmekordselt organiseeritud kuritegelike struktuuride vastaseks tõhusaks võitlemiseks teostada ebaseadusliku rände vastast võitlust järjepidevalt ja ühtsest lähenemisviisist lähtuvalt; seepärast on oluline, et kokkulepped kolmandate riikidega sisaldaksid sätteid, mis käsitlevad võitlust ebaseadusliku sisserände vastu, sh eelkõige ebaseaduslikult territooriumil viibivate kolmanda riigi kodanike tagasivõtmist. Teiselt poolt tuleb luua perspektiivid, mis võimaldavad seaduslikku sisserännet, kui tegu on kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajatega või tööjõupuudusega või kui esiplaanil on piiratud aja jooksul riigis viibivate sisserändajate teadmiste vahetus või siire, mis on ka hiljem kasulik päritolumaa arengu seisukohast;

28.

nõuab igakülgset teavet ELi asjaomaste fondide ja toetusprogrammide kohta, et kõik kohaliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmad võiksid saada toetust olemasolevatest fondidest ja programmidest;

29.

on seisukohal, et ELi tulevase sisserändepoliitika raames võiks olla vajalik finants- ja inimressursside suunamine FRONTEXi võimaluste suurendamiseks piirikontrolli meetmete valdkonnas ja julgeolekuga seotud ohtude ennetamiseks,, nii et kõnealune agentuur saaks oma ülesannet tulemuslikult täita;

30.

viitab rõhutatult sellele, et ELi tulevase sisserändepoliitika raames tuleks arvestada vajadusega laiendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalusi juhtida rändevooge, eraldades selleks vastavaid rahalisi vahendeid ja tagades juurdepääsu ELi fondidele ja programmidele. Sest jätkusuutliku ja eduka, st kõigi osapoolte poolt aktsepteeritava sisserändepoliitika läbikukkumine põhjustaks suuri sotsiaalmajanduslikke kulusid ja ohustaks meie heaolu, sotsiaalset rahu ja majanduslikku arengut;

31.

nõuab integratsioonipoliitika rahalist toetamist ja eelkõige tuleks abistada kohalikku ja piirkondlikku tasandit haridusalaste ülesannete täitmisel. Rände ja liikuvuse teemaline rohelises raamatus käsitletakse ühenduse programmide ja fondide panust integratsioonipoliitika toetuseks. ELi integratsioonifond peab toetama kohalikke ja piirkondlikke integratsioonispetsiifilisi ülesanded hariduse valdkonnas;

32.

viitab sellele, et ELi tulevase sisserändepoliitika raames tuleb silmas pidada päritolu- ja transiitmaadega dialoogi pidamise ja koostöö edendamise suurt tähtsust ning selleks tuleks kasutada Euroopa naabruspoliitika vahendeid ja Vahemere Liitu ning teha tõhusat arengukoostööd. Kõnealuse koostöö edendamisel mängivad lisaks olulist rolli kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. See puudutab eelkõige neid omavalitsusi, mis võivad olla platvormiks koostöö tegemisel teisel pool piiri asuvate kolmandate riikidega;

33.

tõstab esile rände ülemaailmset mõõdet, millel on kaugeleulatuvad tagajärjed nii päritoluriikidele kui ka Euroopa Liidule. Seepärast tuleb erilist tähelepanu pöörata rände ja arengu vastastikusele mõjule. Sealjuures tuleb arvestada asjaoluga, et spetsialistide väljaränne ei tohi põhjustada negatiivseid majanduslikke tagajärgi (nn ajude äravool) arengumaadele. Korduvrände puhul saavad spetsialistid päritoluriiki tagasi pöördudes kasutada omandatud oskusi või neid edasi anda;

34.

on seisukohal, et inimlike tragöödiate ärahoidmiseks peab ebaseadusliku rändega kaasnevate probleemide tõttu olema ELi tulevase sisserändpoliitika väljatöötamisel esikohal vajadus praktiliste ja kooskõlastatud meetmete järele inimkaubanduse ja kuritegelike rühmituste vastu võitlemisel;

35.

toetab jõuliselt Euroopa Liidu meetmeid hoidmaks ära ebaseaduslikku sisserännet, mis toob sageli kaasa eelkõige naiste ja laste ärakasutamise. Siinkohal on vaja võtta järjepidevad meetmed. Inimkaubanduses osalevate või seda korraldavate võrgustike ja rühmituste vastu tuleb võidelda koostöös päritolu- ja transiitriikidega. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleb kaasata koostöömeetmetesse sobival viisil;

36.

näeb võimalusi edukaks sisserändepoliitikaks, mis aitab kaasa majanduslikule edule ja kultuurilisele mitmekesisusele. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused toetavad sellist poliitikat, mis aitab kaasa Euroopa Liidu majandusliku ja ühiskondliku potentsiaali tõstmisele. Komitee kinnitab samas, et Euroopa Liit saab kasutada seadusliku sisserände eeliseid täiel määral, kui ebaseadusliku sisserände vastane võitlus on põhjalik ja edukas.