NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO ehk Atlandi liit) on 4. aprillil 1949 allkirjastatud Põhja-Atlandi lepinguga, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all, loodud valitsustevaheline sõjaline liit. NATO eesmärk on tagada oma liikmete vabadus ja julgeolek poliitiliste ja sõjaliste vahendite abil.

NATO struktuur koosneb laias laastus kahest osapoolest:

• tsiviil- ehk halduslik osapool, mis hõlmab järgmist:
  • Põhja-Atlandi Nõukogu, kes koosneb NATO riikide alalistest delegatsioonidest,
  • tuumaplaneerimise rühm,
  • rahvusvaheline personal NATO peakorteris Brüsselis;
• sõjaväeline pool, kuhu kuuluvad:
  • NATO sõjaline komitee, kes nõustab Põhja-Atlandi Nõukogu sõjalise strateegia osas,
  • operatsioonide väejuhatus, kes vastutab NATO sõjalise tegevuse eest,
  • arenduse väejuhatus, kes hoolitseb kaitse planeerimise ja võimete arendamise eest.

NATO peakorter asub Brüsselis ja sellel on pärast järjestikust laienemist 31 liiget:

• alates aprillist 1949: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani ja Ühendkuningriik (12 asutajaliiget);
• alates veebruarist 1952: Kreeka ja Türgi;
• alates maist 1955: Lääne-Saksamaa (pärast Saksamaa taasühendamist 1990. aastal sai riik tervikuna liikmeks);
• alates maist 1982: Hispaania;
• alates märtsist 1999: Poola, Tšehhi Vabariik ja Ungari;
• alates märtsist 2004: Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia;
• alates 1. aprillist 2009: Albaania ja Horvaatia;
• alates 5. juunist 2017: Montenegro;
• alates 27. märtsist 2020: Põhja-Makedoonia;
• alates 4. aprillist 2023: Soome.

Kuna 22 liikmesriiki on ühised, on EL ja NATO teinud alates 2003. aastast eriti tihedat koostööd (sõlmides kokkuleppe Berlin Plus, mis annab ELile teatud tingimustel juurdepääsu NATO varadele ja võimalustele), tuginedes varasemale kaitsealasele koostööle NATO ja nüüdseks tegevuse lõpetanud Lääne-Euroopa Liidu vahel.

Hiljutised näited NATO ja ELi tihedast koostööst on muuhulgas:

• meresõidu turvalisuse valdkonnas Euroopa Liidu merevägede Vahemere piirkonna operatsioon IRINI, mis tegi koostööd NATO merevalveoperatsiooniga;
• Lähis-Idas, kus EL osaleb mittesõjalise partnerina ja kõik 27 liikmesriiki on partnerid, samas kui NATO on toetanud ülemaailmset Daeshi-vastast koalitsiooni.

ELi liikmesriikide kohustused ja koostöö ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames on kooskõlas nende kohustustega NATO raames.

LISATEAVE

• Ühiskaitse
• Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP)
• Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)
• Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP ja ÜJKP)
• Alaline struktureeritud koostöö
• ELi ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (kokkuvõte)
• Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Vahemerel (Euroopa Liidu juhitavate merevägede operatsioon Vahemerel IRINI) (kokkuvõte)
• Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamine (Euroopa välisteenistus)
• EUNAVFOR MED (Euroopa Liidu juhitavate merevägede operatsioon IRINI Vahemerel)
• Ülemaailmne Daeshi-vastane koalitsioon (veebisait)
• Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon – NATO (veebisait)
• Operatsioon Sea Guardian (veebisait)
• Suhted Euroopa Liiduga (veebisait)