Kohtuasi C‑163/09

Repertoire Culinaire Ltd

versus

The Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud First-tier Tribunal (Tax Chamber))

Direktiiv 92/83/EMÜ – Alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiiside struktuuri ühtlustamine – Artikli 20 esimene taane ning artikli 27 lõike 1 punktid e ja f – Köögivein, köögiportvein ja köögikonjak

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Aktsiis – Direktiiv 92/83 – Alkohol ja alkohoolsed joogid – Etanool – Mõiste – Köögivein ja köögiportvein – Hõlmamine

(Nõukogu direktiiv 92/83, artikli 20 esimene taane)

2.        Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Aktsiis – Direktiiv 92/83 – Alkohol ja alkohoolsed joogid – Ühtlustatud aktsiisimaksust vabastamine – Toiduvalmistamiseks kasutatav köögivein, köögiportvein ja köögikonjak

(Nõukogu direktiiv 92/83, artikli 27 lõike 1 punktid e ja f)

3.        Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Aktsiis – Direktiiv 92/83 – Alkohol ja alkohoolsed joogid – Ühtlustatud aktsiisimaksust vabastamine – Toiduvalmistamiseks kasutatav köögivein, köögiportvein ja köögikonjak

(Nõukogu direktiiv 92/83, artikli 27 lõige 1)

4.        Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Aktsiis – Direktiiv 92/83 – Alkohol ja alkohoolsed joogid – Ühtlustatud aktsiisimaksust vabastamine – Direktiivi artikli 27 lõikega 1 ette nähtud maksuvabastused

(Nõukogu direktiiv 92/83, artikli 27 lõige 1)

1.        Direktiivi 92/83 alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta artikli 20 esimest taanet tuleb tõlgendada nii, et selles sättes leiduvat etanooli mõistet kohaldatakse köögiveini ja köögiportveini suhtes.

Asjaolu, et köögiveini ja köögiportveini kui selliseid peetakse toiduvalmististeks, mis kuuluvad määrusele nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (muudetud määrusega nr 2587/91) lisatud kombineeritud nomenklatuuri kaubagruppi 21 ja et need ei sobi joogina tarbimiseks, ei mõjuta osutatud sätte kohaldatavust neis toodetes sisalduva etanooli suhtes.

(vt punktid 26, 27, 30, resolutsiooni punkt 1)

2.        Toiduvalmistamiseks kasutatava köögiveini, köögiportveini ja köögikonjaki vabastamine ühtlustatud aktsiisimaksust kuulub direktiivi 92/83 alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta artikli 27 lõike 1 punkti f alla.

Need tooted saavad nimetatud direktiivi artikli 27 lõike 1 punkti e alla kuuluda vaid juhul, kui neid on kasutatud lõhna- ja maitseainetena toiduainete ning mittealkohoolsete jookide valmistamisel.

(vt punktid 33, 34, 36, resolutsiooni punkt 2)

3.        Direktiivi 92/83 alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta sätete ühetaoliseks kohaldamiseks on tarvis, et seda, kas toode on või ei ole ühes liikmesriigis aktsiisiga maksustatud või kas see on aktsiisist vabastatud, tuleb teistel liikmesriikidel üldjuhul tunnustada. Vastupidine tõlgendus kahjustaks direktiiviga taotletava eesmärgi saavutamist ja võiks takistada kaupade vaba liikumist.

Niisiis juhul, kui sellised tooted nagu köögivein, köögiportvein ja köögikonjak, mida käsitatakse toodetena, mis ei ole aktsiisiga maksustatavad või mis on sellest vabastatud direktiivi 92/83 alusel ja vabasse ringlusse lubatud liikmesriigis, kus need on toodetud, on mõeldud turustamiseks teises liikmesriigis, on viimane kohustatud tagama nende toodete suhtes samasuguse kohtlemise oma territooriumil, välja arvatud siis, kui esinevad konkreetsed, objektiivsed ja kontrollitavad tegurid, mis näitavad, et esimene liikmesriik ei ole selle direktiivi sätteid nõuetekohaselt rakendanud, või et vastavalt artikli 27 lõikele 1 meetmete võtmine selleks, et ära hoida maksupettusi, aktsiisi tasumisest hoidumist ja muid kuritarvitusi aktsiisivabastuste valdkonnas ning tagada nende nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine, on põhjendatud.

(vt punktid 41, 42, 45, resolutsiooni punkt 3)

4.        Direktiivi 92/83 alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta artikli 27 lõike 1 punkti f tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud aktsiisivabastuse andmise võib selliste siseriiklike õigusnormidega kehtestatud tingimuste täitmisest, mis nimelt piiravad nende isikute ringi, kes võivad esitada tagasimaksmise taotluse, kehtestavad taotluse esitamise neljakuulise tähtaja ja tagasimakse miinimumsumma, seada sõltuvusse ainult siis, kui konkreetsetest, objektiivsetest ja kontrollitavatest teguritest nähtub, et need tingimused on vajalikud selleks, et tagada aktsiisivabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida aktsiisimaksupettusi, aktsiisi tasumisest hoidumist või muid kuritarvitusi. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas nende õigusnormidega kehtestatud tingimuste puhul see ikka on nii.

Nimelt esiteks kujutab nimetatud direktiivi artikli 27 lõikes 1 nimetatud toodete aktsiisivabastus endast põhimõtet ja vabastuse andmisest keeldumine on erandlik, ning teiseks ei saa osutatud sättega tunnustatud liikmesriikide õigus sätestada tingimused selleks, et tagada aktsiisivabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida aktsiisimaksupettusi, aktsiisi tasumisest hoidumist ja muid kuritarvitusi, seada kahtluse alla, et selles sättes ette nähtud maksuvabastuse kohustus on tingimusteta.

(vt punktid 51, 56, resolutsiooni punkt 4)

EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)

9. detsember 2010(*)

Direktiiv 92/83/EMÜ – Alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiiside struktuuri ühtlustamine – Artikli 20 esimene taane ning artikli 27 lõike 1 punktid e ja f – Köögivein, köögiportvein ja köögikonjak

Kohtuasjas C‑163/09,

mille ese on EÜ artikli 234 alusel First-tier Tribunal (Tax Chamber) (Ühendkuningriik) 24. aprilli 2009. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 8. mail 2009, menetluses

Repertoire Culinaire Ltd

versus

The Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs,

EUROOPA KOHUS (kolmas koda),

koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud D. Šváby, R. Silva de Lapuerta (ettekandja), E. Juhász ja J. Malenovský,

kohtujurist: J. Kokott,

kohtusekretär: ametnik N. Nanchev,

arvestades kirjalikus menetluses ja 10. juuni 2010. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–        Repertoire Culinaire Ltd, esindajad: advokaat P. Dewast ja barrister H. Mercer,

–        Prantsuse valitsus, esindaja: B. Cabouat,

–        Poola valitsus, esindaja: M. Dowgielewicz,

–        Portugali valitsus, esindaja: L. Inez Fernandes,

–        Euroopa Komisjon, esindajad: R. Lyal ja A. Sauka,

olles 15. juuli 2010. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, lk 21; ELT eriväljaanne 09/01, lk 206) artikli 20 esimese taande ning artikli 27 lõike 1 punktide e ja f tõlgendamist.

2        Taotlus on esitatud Repertoire Culinaire Ltd (edaspidi „Repertoire Culinaire”) ja Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customsi (edaspidi „Commissioners”) vahelises kohtuvaidluses köögiveinis, köögiportveinis ja köögikonjakis sisalduva alkoholi maksustamise aluste üle.

 Õiguslik raamistik

 Liidu õigusnormid

3        Direktiivi 92/83 põhjendused 3, 4, 18–20, 22 ja 23 selgitavad:

„siseturu nõuetekohaseks toimimiseks tuleks määratleda kõikide asjaomaste toodete ühtlustatud mõisted;

need määratlused peaksid põhinema määratlustel, mis on esitatud käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval kehtivas koondnomenklatuuris;

[…]

liikmesriikidel tuleks lubada tarbimiskõlbmatuks muutunud alkohoolsete jookide aktsiisimaks tagasi maksta;

ühenduse tasandil on vaja sätestada erandid, mida kohaldatakse liikmesriikide vahel veetavatele kaupadele;

liikmesriikidele peaks siiski andma võimaluse teha erandeid seoses toodete lõppkasutusega nende territooriumil;

[…]

liikmesriikide käsutuses peaks olema vahendid, et võidelda maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise, või muude kuritarvituste vastu, mis on seotud aktsiisimaksu eranditega;

liikmesriikidel tuleks lubada käesoleva direktiiviga sätestatud erandeid rakendada tagasimaksmise kaudu”.

4        Direktiivi artikli 19 lõige 1 sätestab:

„Liikmesriigid kehtestavad etanooli aktsiisimaksu käesolevas direktiivis sätestatud korras.”

5        Sama direktiivi artikkel 20 näeb ette:

„Käesolevas direktiivis tähendab mõiste „etanool” järgmist:

–        kõik tooted, mille tegelik alkoholisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi ja mis kuuluvad CN-koodide 2207 ja 2208 alla, isegi juhul, kui need tooted moodustavad osa tootest, mis kuulub kaupade koondnomenklatuuri teise kaubagruppi,

[…]”.

6        Direktiivi artikli 27 lõike 1 punktid e ja f on sõnastatud järgmiselt:

„1.      Liikmesriigid vabastavad käesolevas direktiivis käsitletud tooted ühtlustatud aktsiisimaksust tingimustel, mille nad sätestavad selleks, et tagada aktsiisivabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida aktsiisimaksupettusi, aktsiisi tasumisest hoidumist ja muid kuritarvitusi:

[…]

e)      kui tooteid kasutatakse lõhna- ja maitseainetena toiduainete ja mittealkohoolsete jookide valmistamisel, mille alkoholisisaldus ei ole suurem kui 1,2 mahuprotsenti;

f)      kui tooteid kasutatakse puhtalt või pooltoodete koostisosana täidetud või muude toiduainete valmistamiseks, tingimusel et ühelgi juhul ei ole alkoholisisaldus rohkem kui 8,5 liitrit puhast alkoholi 100 kg toote kohta šokolaadis ja 5 liitrit puhast alkoholi 100 kg toote kohta muudes toodetes.”

7        Direktiivi 92/83 artikli 27 lõikes 6 on sätestatud:

„Liikmesriikidel on õigus rakendada eespool nimetatud erandeid tasutud aktsiisimaksu tagasimaksmise kaudu.”

 Siseriiklikud õigusnormid

8        1995. aasta maksuseaduse (Finance Act 1995) artikkel 4 näeb ette maksustatavalt alkoholilt tasutud aktsiisi tagasimaksmise mehhanismi, juhul kui seda on kasutatud selliste toiduainete valmistamiseks, mille alkoholisisaldus on kuni 5 liitrit 100 kg toiduaine kohta.

9        Tagasimakse tehakse teatud kategooria isikute taotluse alusel ja seda ei võimaldata, kui tagastatav summa on alla 250 Suurbritannia naelsterlingi.

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

10      Repertoire Culinaire tegeleb toidukaupade hulgimüügiga.

11      Commissionersi ametnikud kontrollisid 10. juulil 2002 tollikontrolli tsoonis Coquelles’is (Prantsusmaa) traktorit ja selle haagist.

12      Sõiduki juht esitas veose kohta dokumendi, kus oli näidatud 11 kaubaalust köögiveiniga ja kaubasaatja Repertoire Culinaire.

13      Ametnik, kes veose üle vaatas, tegi kindlaks, et selle koosseisus on 2800 liitrit valget veini alkoholisisaldusega 11 mahuprotsenti, 2800 liitrit punast veini alkoholisisaldusega 11 mahuprotsenti, 160 liitrit portveini alkoholisisaldusega 19 mahuprotsenti ja 80 liitrit konjakit alkoholisisaldusega 40 mahuprotsenti.

14      Kaubad peeti kinni põhjendusel, et puudusid tõendid selle kohta, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi pädevad ametiasutused on neilt aktsiisi kinni pidanud.

15      National Discreditation Teami (tõendite kontrollimisega tegelev riiklik komisjon) läbiviidud uurimise tulemusena tuvastati, et kinnipeetud alkohoolsed joogid sisaldavad „koostisosi”.

16      Pärast uurimisi konfiskeeriti kaup 16. juulil 2002 kui mahajäetud vara.

17      Samal kuupäeval saadetud kirjaga teatati konfiskeerimisest Repertoire Culinaire’ile, kes esitas 2. augustil 2002 taotluse kauba tagastamiseks.

18      Commissioners jättis taotluse rahuldamata 28. augusti 2002. aasta kirjaga.

19      Repertoire Culinaire esitas rahuldamata jätmise otsuse peale vaide.

20      Commissioners teatas Repertoire Culinaire’ile 17. oktoobri 2002. aasta kirjaga, et otsus talle kaupa mitte tagastada on uuesti läbi vaadatud ja jäetud muutmata, kuna see kaup on maksustatav Ühendkuningriigi aktsiisiga.

21      Repertoire Culinaire esitas 4. novembril 2002 eelotsusetaotluse esitanud kohtusse kaebuse 17. oktoobri 2002. aasta otsuse peale.

22      Neil asjaoludel otsustas First-tier Tribunal (Tax Chamber) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.      Kas köögivein ja köögiportvein kuuluvad direktiivi 92/83 […] kohaselt impordiliikmesriigis aktsiisiga maksustamisele sel alusel, et need on hõlmatud mõiste „etanool” määratlusega [selle] direktiivi […] artikli 20 esimese taande tähenduses?

2.      Kas liikmesriigi kohustusega rakendada aktsiisivabastus, mis sisaldub direktiivi 92/83 artikli 27 lõike 1 punktis f koostoimes artikli 27 lõikega 6 ja/või EÜ artikliga 28 ja/või nende kohustuste vahetu õigusmõjuga ja/või võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtetega, on kooskõlas see, kui aktsiisivabastus piiratakse köögiveini, köögiportveini ja köögikonjaki osas juhtudele, mil alkohoolseid jooke on kasutatud koostisosana, ning aktsiisivabastuse taotlejate ring piiratakse sellistele isikutele, kes on kasutanud kõnealuseid alkohoolseid jooke koostisosana toiduainete valmistamiseks, ja/või sellistele isikutele, kes tegelevad selliste toodete hulgimüügiga ja/või on tootnud või valmistanud selliseid tooteid nimetatud majandustegevuse tarvis, kusjuures seatakse lisatingimus, mille kohaselt tuleb taotlus esitada nelja kuu jooksul alates maksu tasumisest ning tagasimakstav summa ei saa olla väiksem kui 250 [Suurbritannia] naelsterlingit?

3.      Kas köögiveini ja köögiportveini, juhul kui need on direktiivi 92/83 artikli 20 esimese taande kohaselt aktsiisiga maksustatavad, ja/või köögikonjakit, mis on käesolevas menetluses vaidluse all, tuleks käsitada nii, et need on vabastatud aktsiisist valmistamiskohas vastavalt [direktiivi 92/83] artikli 27 lõike 1 punktile f [või alternatiivselt artikli 27 lõike 1 punktile e]?

4.      Milline mõju on või ei ole EÜ artikleid 10 ja 28 arvestades direktiivi 92/83 [artiklist 20 ja artikli 27 lõike 1 punktist f – või alternatiivselt artikli 27 lõike 1 punktist e –] tulenevatele liikmesriikide kohustustele sellel, et tootjaliikmesriik on köögiveini, köögiportveini ja köögikonjaki [nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivis 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta (EÜT L 76, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 179)] sätestatud aktsiisisüsteemist vabastanud ja lubanud vabasse ringlusse Euroopa Liidus?”

 Eelotsuse küsimused

 Esimene küsimus

23      Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas direktiivi 92/83 artikli 20 esimest taanet tuleb tõlgendada nii, et selles sättes leiduvat mõistet „etanool” kohaldatakse köögiveini ja köögiportveini suhtes.

24      Tuleb täheldada, et köögivein ja köögiportvein, mis kuuluvad nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrusele (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) komisjoni 26. juuli 1991. aasta määrusest (EMÜ) nr 2587/91 (EÜT L 259, lk 1) tulenevas redaktsioonis lisatud kombineeritud nomenklatuuri kaubagruppi 21 kui toiduvalmistised, sisaldavad etanooli, mis kuulub nomenklatuuri rubriiki 2208, ja kuna selle alkoholitoote alkoholisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, siis kuulub see direktiivi 92/83 artikli 20 esimese taande kohaldamisalasse (vt 12. juuni 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑458/06: Gourmet Classic, EKL 2008, lk I‑4207, punktid 35 ja 36).

25      Selles osas ei ole kahtlust, et põhikohtuasjas arutusel oleva köögiveini ja köögiportveini alkoholisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi ja et need on valmistatud alkohoolsetest jookidest, mis on nimetatud direktiivi alusel maksustatavad ühtlustatud aktsiisimaksuga, st veinist ja portveinist.

26      Olgu ühtlasi meenutatud, et kuna direktiivi 92/83 artikli 20 esimene taane on kohaldatav isegi siis, kui selles sättes nimetatud tooted moodustavad osa tootest, mis kuulub määrusega nr 2587/91 muudetud määrusele nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri teise kaubagruppi, siis asjaolu, et köögiveini ja köögiportveini kui selliseid peetakse toiduvalmististeks, mis kuuluvad kombineeritud nomenklatuuri kaubagruppi 21, ei mõjuta osutatud sätte kohaldatavust neis toodetes sisalduva etanooli suhtes (vt eespool viidatud kohtuotsus Gourmet Classic, punktid 36–38).

27      Sama kehtib asjaolu kohta, et köögivein ja köögiportvein ei sobi joogina tarbimiseks.

28      Direktiivi 92/83 artikli 27 lõikest 1 loetuna koos direktiivi põhjendustega 18 ja 20 nähtub, et need asjaolud mõjutavad vaid ühtlustatud aktsiisimaksuga maksustatavate toodete maksuvabastust.

29      Lisaks tuleb märkida, et nagu ilmneb juba direktiivi 92/83 pealkirjast, on selle eesmärk ühtlustada nii alkohoolsete jookide kui ka alkoholi aktsiisimaksude struktuuri üldiselt.

30      Neil asjaoludel tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi 92/83 artikli 20 esimest taanet tuleb tõlgendada nii, et selles sättes leiduvat mõistet „etanool” kohaldatakse köögiveini ja köögiportveini suhtes.

 Kolmas küsimus

31      Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas põhikohtuasjas arutusel olev köögivein, köögiportvein ja köögikonjak tuleb juhul, kui need on direktiivi 92/83 alusel ühtlustatud aktsiisimaksuga maksustatavad, sellest aktsiisist vabastada kui tooted, mida kasutatakse lõhna- ja maitseainetena direktiivi artikli 27 lõike 1 punkti e tähenduses, või kui tooted, mida kasutatakse toiduainete valmistamiseks sama artikli lõike 1 punkti f tähenduses.

32      Kuigi selles osas ei saa välistada, et köögiveini, köögiportveini ja köögikonjakit võib kasutada lõhna- ja maitseainetena toiduainete ja mittealkohoolsete jookide valmistamisel direktiivi 92/83 artikli 27 lõike 1 punkti e tähenduses, ei ole need tooted põhikohtuasjas mõeldud sel otstarbel kasutamiseks.

33      Eelotsusetaotlusest nähtub, et põhikohtuasjas arutusel olevat köögiveini, köögiportveini ja köögikonjakit kasutatakse mitte lõhna- ja maitseainetena, vaid hoopis toiduainete valmistamisel toidusse lisamiseks koostisainena.

34      Seega juhul, kui neid ei kasutata lõhna- ja maitseainetena toiduainete ning mittealkohoolsete jookide valmistamisel, kuulub põhikohtuasjas asjassepuutuvate toodete võimalik aktsiisivabastus põhimõtteliselt direktiivi 92/83 artikli 27 lõike 1 punkti f alla.

35      Selles kontekstis olgu meelde tuletatud, et Euroopa Kohus on seoses köögiveini võimaliku vabastamisega ühtlustatud aktsiisimaksust juba selgitanud, et asjassepuutuv säte on üldjuhul direktiivi 92/83 artikli 27 lõike 1 punkt f (eespool viidatud kohtuotsus Gourmet Classic, punkt 39).

36      Neil asjaoludel tuleb kolmandale küsimusele vastata, et sellistel tingimustel, nagu on arutusel põhikohtuasjas, kuulub köögiveini, köögiportveini ja köögikonjaki vabastamine ühtlustatud aktsiisimaksust direktiivi 92/83 artikli 27 lõike 1 punkti f alla.

 Neljas küsimus

37      Neljanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas asjaolu, et selliseid tooteid nagu põhikohtuasjas arutusel olev köögivein, köögiportvein ja köögikonjak käsitatakse toodetena, mis ei ole aktsiisiga maksustatavad või mis on sellest vabastatud direktiivi 92/83 alusel ja vabasse ringlusse lubatud liikmesriigis, kus need on toodetud, mõjutab sama direktiivi muude sätete võimalikku kohaldamist nende toodete suhtes teise liikmesriigi poolt, kui need on mõeldud turustamiseks viimati nimetatud liikmesriigis.

38      Selles osas tuleb osundada, et direktiivi 92/12 põhjenduste 1 ja 4 kohaselt on siseturu loomise ja toimimise tingimuseks kaupade, sealhulgas aktsiisiga maksustatavate kaupade vaba liikumine, samuti aktsiisi sissenõudmine kõikides liikmesriikides samal viisil.

39      Ühtlasi olgu meenutatud, et vastavalt direktiivi 92/83 põhjendusele 3 tuleks siseturu nõuetekohaseks toimimiseks määratleda kõikide asjaomaste toodete ühtlustatud mõisted ja kooskõlas sama direktiivi põhjendusega 19 on ühenduse tasandil vaja sätestada erandid, mida kohaldatakse liikmesriikide vahel veetavatele kaupadele.

40      Sellest tuleneb, et siseturu nõuetekohaseks toimimiseks ja kaupade vaba liikumise tagamiseks peab aktsiisiga maksustatavate toodete määratlemine ja aktsiisivabastuste kohaldamine, kui sõnaselged sätted ei näe ette teisiti, olema liidu tasandil ühetaoline.

41      Direktiivi 92/83 sätete ühetaoliseks kohaldamiseks on tarvis, et seda, kas toode on või ei ole ühes liikmesriigis aktsiisiga maksustatud või kas see on aktsiisist vabastatud, tuleb teistel liikmesriikidel üldjuhul tunnustada.

42      Vastupidine tõlgendus kahjustaks direktiiviga taotletava eesmärgi saavutamist ja võiks takistada kaupade vaba liikumist.

43      Sellegipoolest ei saa liikmesriik selles kontekstis olla seotud direktiivi 92/83 sätete väära kohaldamisega teises liikmesriigis ja temalt ei saa võtta direktiivi põhjenduses 22 ja artiklis 27 ette nähtud võimalust võtta meetmeid selleks, et ära hoida maksupettusi, aktsiisi tasumisest hoidumist ja muid kuritarvitusi aktsiisivabastuste valdkonnas ning tagada nende nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine.

44      Neis oludes peab väära kohaldamise tuvastamine või selliste meetmete võtmine tuginema konkreetsetele, objektiivsetele ja kontrollitavatele teguritele (vt selle kohta 7. detsembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑482/98: Itaalia vs. komisjon, EKL 2000, lk I‑10861, punktid 51 ja 52).

45      Neil asjaoludel tuleb neljandale küsimusele vastata, et juhul kui sellised tooted nagu põhikohtuasjas arutusel olev köögivein, köögiportvein ja köögikonjak, mida käsitatakse toodetena, mis ei ole aktsiisiga maksustatavad või mis on sellest vabastatud direktiivi 92/83 alusel ja vabasse ringlusse lubatud liikmesriigis, kus need on toodetud, on mõeldud turustamiseks teises liikmesriigis, on viimane kohustatud tagama nende toodete suhtes samasuguse kohtlemise oma territooriumil, välja arvatud siis, kui esinevad konkreetsed, objektiivsed ja kontrollitavad tegurid, mis näitavad, et esimene liikmesriik ei ole selle direktiivi sätteid nõuetekohaselt rakendanud, või et vastavalt artikli 27 lõikele 1 meetmete võtmine selleks, et ära hoida maksupettusi, aktsiisi tasumisest hoidumist ja muid kuritarvitusi aktsiisivabastuste valdkonnas ning tagada nende nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine, on põhjendatud.

 Teine küsimus

46      Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas seonduvalt selliste toodetega nagu põhikohtuasjas arutusel olev köögivein, köögiportvein ja köögikonjak tuleb direktiivi 92/83 artikli 27 lõike 1 punkti f tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud aktsiisivabastuse võib esiteks anda ainult neile isikutele, kes on kasutanud neid tooteid koostisosana toiduainete valmistamiseks ja/või neile isikutele, kes tegelevad selliste toiduainete hulgimüügiga ja/või on neid tootnud või valmistanud nimetatud majandustegevuse tarbeks, ning teiseks seada kaks tingimust, mille kohaselt tuleb tagasimaksmise taotlus esitada nelja kuu jooksul alates aktsiisi tasumisest ja tagasimakstav summa ei saa olla väiksem kui 250 Suurbritannia naelsterlingit.

47      Selles osas tuleb kõigepealt osundada, et vastavalt direktiivi 92/83 artikli 27 lõikele 6 loetuna koos põhjendustega 18 ja 23 on liikmesriikidel õigus rakendada selle direktiiviga ette nähtud aktsiisivabastusi tasutud aktsiisi tagasimaksmise kaudu.

48      Ühtlasi olgu meenutatud, et direktiivis 92/83 sätestatud aktsiisivabastuste eesmärk on eelkõige neutraliseerida alkoholiaktsiisi mõju olukorras, kus alkohol on vaid vahesaadus ja muude kaubanduslike või tööstuslike toodete koostisosa (vt eespool viidatud kohtuotsus Itaalia vs. komisjon, punkt 4, ja 19. aprilli 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑63/06: Profisa, EKL 2007, lk I‑3239, punkt 17).

49      Seega tuleneb direktiivi 92/83 artikli 27 lõike 1 punktist f loetuna koos põhjendusega 20, et selles sättes ette nähtud aktsiisivabastuse rakendamine liikmesriigi poolt sõltub toodete lõppkasutusest.

50      Samuti näeb direktiivi 92/83 artikli 27 lõige 1 loetuna koos põhjendusega 22 ette, et liikmesriikidel on õigus sätestada tingimused selleks, et tagada nimetatud sättes ette nähtud aktsiisivabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida aktsiisimaksupettusi, aktsiisi tasumisest hoidumist ja muid kuritarvitusi.

51      Selles kontekstis sobib ühtlasi meenutada, et Euroopa Kohus on esiteks leidnud, et direktiivi 92/83 artikli 27 lõikes 1 nimetatud toodete aktsiisivabastus kujutab endast põhimõtet ja vabastuse andmisest keeldumine on erandlik, ning teiseks, et osutatud sättega tunnustatud liikmesriikide õigus sätestada tingimused „selleks, et tagada aktsiisivabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida aktsiisimaksupettusi, aktsiisi tasumisest hoidumist ja muid kuritarvitusi”, ei saa seada kahtluse alla, et selles sättes ette nähtud maksuvabastuse kohustus on tingimusteta (eespool viidatud kohtuotsused Itaalia vs. komisjon, punkt 50, ja Profisa, punkt 18).

52      Sellest järeldub, et asjaomane liikmesriik on selle õiguse teostamisel kohustatud tuginema konkreetsetele, objektiivsetele ja kontrollitavatele teguritele, mis annavad tunnistust maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise või muude kuritarvituste tõsiseltvõetava ohu tekkimisest (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Itaalia vs. komisjon, punkt 52), ja et tingimused, mis liikmesriik selliselt tunnustatud õiguse alusel on kehtestanud, ei tohi minna kaugemale sellest, mis on mainitud eesmärgi saavutamiseks vajalik.

53      Seega, kuigi liikmesriik võib direktiivi 92/83 artikli 27 lõike 1 punktis f sätestatud aktsiisivabastuse rakendada tasutud aktsiisi tagasimaksmise kaudu ja sõltuvalt asjaomaste toodete kasutamisest, ei saa ta seevastu seada aktsiisivabastuse kohaldamist sõltuvusse selliste tingimuste täitmisest, mille suhtes ei ole konkreetsetele, objektiivsetele ja kontrollitavatele teguritele tuginedes tõendatud, et need on vajalikud selleks, et tagada aktsiisivabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida aktsiisimaksupettusi, aktsiisi tasumisest hoidumist või muid kuritarvitusi.

54      Euroopa Kohtule läbivaatamiseks esitatud asjaolude põhjal näib, et põhikohtuasjas asjassepuutuvate siseriiklike sätetega kehtestatud tingimused, nimelt nende isikute ringi piiramine, kes võivad esitada tagasimaksmise taotluse, taotluse esitamise neljakuuline tähtaeg ja tagasimakse miinimumsumma kehtestamine ei ole vajalikud ei selleks, et tagada direktiivi 92/83 artikli 27 lõike 1 punktis f sätestatud aktsiisivabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine, ega selleks, et ära hoida aktsiisimaksupettusi, aktsiisi tasumisest hoidumist või muid kuritarvitusi.

55      Siiski on eelotsusetaotluse esitanud kohtul, kes arutab põhikohtuasja ja kes vastutab tulevase kohtuotsuse tegemise eest, ülesanne talle teadaolevatele konkreetsetele, objektiivsetele ja kontrollitavatele asjaoludele tuginedes kontrollida, kas see on ikka nii.

56      Neil asjaoludel tuleb teisele küsimusele vastata, et direktiivi 92/83 artikli 27 lõike 1 punkti f tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud aktsiisivabastuse andmise võib selliste tingimuste täitmisest, nagu on kehtestatud põhikohtuasjas asjassepuutuvate siseriiklike õigusnormidega, mis nimelt piiravad nende isikute ringi, kes võivad esitada tagasimaksmise taotluse, kehtestavad taotluse esitamise neljakuulise tähtaja ja tagasimakse miinimumsumma, seada sõltuvusse ainult siis, kui konkreetsetest, objektiivsetest ja kontrollitavatest teguritest nähtub, et need tingimused on vajalikud selleks, et tagada aktsiisivabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida aktsiisimaksupettusi, aktsiisi tasumisest hoidumist või muid kuritarvitusi. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas nende õigusnormidega kehtestatud tingimuste puhul see ikka on nii.

 Kohtukulud

57      Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

1.      Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta artikli 20 esimest taanet tuleb tõlgendada nii, et selles sättes leiduvat mõistet „etanool” kohaldatakse köögiveini ja köögiportveini suhtes.

2.      Sellistel tingimustel nagu on arutusel põhikohtuasjas, kuulub köögiveini, köögiportveini ja köögikonjaki vabastamine ühtlustatud aktsiisimaksust direktiivi 92/83 artikli 27 lõike 1 punkti f alla.

3.      Juhul kui sellised tooted nagu põhikohtuasjas arutusel olev köögivein, köögiportvein ja köögikonjak, mida käsitatakse toodetena, mis ei ole aktsiisiga maksustatavad või mis on sellest vabastatud direktiivi 92/83 alusel ja vabasse ringlusse lubatud liikmesriigis, kus need on toodetud, on mõeldud turustamiseks teises liikmesriigis, on viimane kohustatud tagama nende toodete suhtes samasuguse kohtlemise oma territooriumil, välja arvatud siis, kui esinevad konkreetsed, objektiivsed ja kontrollitavad tegurid, mis näitavad, et esimene liikmesriik ei ole selle direktiivi sätteid nõuetekohaselt rakendanud, või et vastavalt artikli 27 lõikele 1 meetmete võtmine selleks, et ära hoida maksupettusi, aktsiisi tasumisest hoidumist ja muid kuritarvitusi aktsiisivabastuste valdkonnas ning tagada nende nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine, on põhjendatud.

4.      Direktiivi 92/83 artikli 27 lõike 1 punkti f tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud aktsiisivabastuse andmise võib selliste tingimuste täitmisest, nagu on kehtestatud põhikohtuasjas asjassepuutuvate siseriiklike õigusnormidega, mis nimelt piiravad nende isikute ringi, kes võivad esitada tagasimaksmise taotluse, kehtestavad taotluse esitamise neljakuulise tähtaja ja tagasimakse miinimumsumma, seada sõltuvusse ainult siis, kui konkreetsetest, objektiivsetest ja kontrollitavatest teguritest nähtub, et need tingimused on vajalikud selleks, et tagada aktsiisivabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida aktsiisimaksupettusi, aktsiisi tasumisest hoidumist või muid kuritarvitusi. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas nende õigusnormidega kehtestatud tingimuste puhul see ikka on nii.

Allkirjad

---

* Kohtumenetluse keel: inglise.