EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52006DC0211

Komisjoni teatis Euroopa Ülemkogule - Kodanikekeskne tegevuskava - Euroopa liit tulemuslikuks

/* KOM/2006/0211 lõplik */

52006DC0211

Komisjoni teatis Euroopa Ülemkogule - Kodanikekeskne tegevuskava - Euroopa liit tulemuslikuks /* KOM/2006/0211 lõplik */


[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 10.5.2006

KOM(2006) 211 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA ÜLEMKOGULE

KODANIKEKESKNE TEGEVUSKAVA EUROOPA LIIT TULEMUSLIKUKS

KOMISJONI TEATIS EUROOPA ÜLEMKOGULE

KODANIKEKESKNE TEGEVUSKAVA EUROOPA LIIT TULEMUSLIKUKS

SISSEJUHATUS

Globaliseerunud maailmas pole vajadus Euroopa Liidu järele olnud kunagi suurem, kuid samas on see harva olnud küsitavam. See on paradoks, millele peavad reageerima kõik Euroopa juhid, seda nii ELi liikmesriikides kui ka selle institutsioonides.

Euroopa Liidu areng on olnud erakordne edulugu, mille tulemuseks on enneolematu rahu, jõukus ja stabiilsus. Samas on liit aidanud leevendada rahvusvahelistest muudatustest tingitud painet kodanikele. ELi põhimõtted ja väärtused ei ole muutunud – vabadus, demokraatia, õigusriik, tolerantsus, solidaarsus ja areng rahumeelse koostöö läbi kehtivad praegu samamoodi kui Rooma lepingu sõlmimise ajal. Sama kehtib ka kultuurilise rikkuse ja mitmekesisuse keskse rolli kohta Euroopa identiteedis. Kuid viiekümne aastaga on Euroopa ja kogu maailm muutunud. EL peab edendama ja propageerima oma väärtusi kasvavate erinevuste ja muutuste taustal. Hampton Courtis toimunud kohtumisel läinud aasta oktoobris saavutati poliitiline konsensus nende väljakutsete olemuse ja ELi põhirolli üle vastata neile kaasajastamise ja reformidega. Majanduskasvu ja töökohtade loomisel on keskne roll Hampton Courtis kokkulepitud tegevuskaval, sealhulgas teadmistepõhise majanduse arendamisel.

Viiekümne aastaga on kodanike ootused ELi suhtes kasvanud. See on nii tunnustus ELi suurenenud tähtsusele kui ka väljakutse kõigile Euroopa juhtidele. ELi kodanikud tahavad rohkem aru saada sellest, mida EL teeb ja kuidas ta seda teeb, ning selles rohkem kaasa rääkida. Nende meelest on EL tähtis, kuid kauge.

Põhiseaduse leping peab aitama seda lünka täita. Komisjon toetab endiselt lepingu põhimõtteid ja väärtusi ning usub, et see aitab arendada ELi tõhusust, avatust ja vastutust. Põhiseaduse lepingu on ratifitseerinud viisteist liikmesriiki ja paljud võivad teha seda järgmistel kuudel. Kahe liikmesriigi valijaskond ütles referendumil „ei“. Järgmiste sammude üle ei ole konsensust veel saavutatud.

Kuid kodanikud soovivad, et EL toimiks tõhusalt juba nüüd ja praegu. D-kava (demokraatia, dialoog ja diskussioon) raames peetud diskussioonid näitavad, et Euroopa kodanikud soovivad, et EL tegutseks rohkem paljudes valdkondades: töökohtade loomine, üleilmastumise haldamine, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine, jätkusuutliku arengu ja solidaarsuse edendamine.

Vastuseks nendele nõuetele ja vaatamata põhiseaduse lepingu puudumisele on EL astunud mitmeid märkimisväärseid samme edasi: kokkulepe seitsme aasta finantsraamistiku kohta, majanduskasvu ja töökohtade taaselustatud tegevuskava uuendatud Lissaboni strateegia alusel, uus sotsiaalmeetmete kava, reformitud stabiilsuse ja kasvu pakt, tegevuskava ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamiseks, ametliku arenguabi kahekordistamine 2010. aastaks, poliitilised kokkulepped sellistes tundlikes valdkondades nagu teenuseid ja keemilisi aineid käsitlevad õigusaktid, kokkulepe uue energeetikapoliitika kohta. EL peab nüüd muutma need saavutused konkreetseks kasuks.

Kuid liit peab minema veelgi kaugemale poliitikapõhise tegevuskava abil, mis käsitleb ELi kodanike ootusi ja taaselustab nende toetuse Euroopa Liidule. Tegevuskava peab võrsuma jõukuse, solidaarsuse ja turvalisuse kindlaksmääratud prioriteetidest ning liikumisest majanduskasvu ja uute töökohtade loomisele. Need on olulised kindlustunde taastamiseks Euroopa Liitu. Toetust võib saada ka Erasmuse ja Galileo projektide abil või Euroopa Tehnoloogiainstituudi või Euroopa kodanikukaitsevõime kaudu. Kuid nii tegevusvaldkonnad kui ka projektid peavad olema haaratud sidusasse poliitilisse tegevuskavasse. Seega on nendega koos vaja järkjärgulist lähenemisviisi praeguste raskuste lahendamiseks, mis on tekkinud seoses põhiseaduse lepinguga. Selle kahetasandilise lähenemisviisi eesmärk on jõuda aja jooksul institutsioonilise lahenduseni, mis toetab üldist poliitilist ambitsiooni tugevdada meie ühist suurprojekti.

Üle kõige nõuab see lähenemisviis poliitilist tahet kõikjal Euroopas, liikmesriikides ja piirkondades. Tõhusad institutsioonid on äärmiselt olulised ELi toimimiseks ning need kehastavad Euroopa Liidu poliitilist olemust. Kuid institutsioonid üksi ei saa taaselustada Euroopat. Nad ei peakski seda üksi tegema, sest Euroopa peab olema demokraatlik ning mitte üksnes administratiivne. Ühine vastutus on esmatähtis. Seepärast peaks olema esimene institutsiooniline samm järgmisel aastal, viiskümmend aastat pärast Rooma lepingu allakirjutamist, poliitilise deklaratsiooni vastuvõtmine liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Parlamendi poolt, milles mitte ainult ei sedastata Euroopa väärtusi ja ambitsioone, vaid mis sisaldaks ka jagatud kohustust neid täita, lubadust kohustusi täita. Dokumendi eesmärk ja stiil peaksid olema kantud Messina deklaratsiooni vaimust, mis koostati vastuseks institutsioonilisele probleemile ning sillutati ka teed aluslepingule, milleks tookord oli Rooma leping.

POLIITILINE TEGEVUSKAVA – TULEMUSLIK EUROOPA LIIT

Uue kodanikekeskse Euroopa tegevuskava tulemus peab olema rahu, jõukus ja solidaarsus uues üleilmastumise kontekstis. Selle tulemuseks peaks olema avatud ja täielikult toimiv ühtne turg ning see peaks muutma neli vabadust tegelikkuseks, edendama solidaarsust, võimalusi, juurdepääsu ja jätkusuutlikkust ning tõstma turvalisust. See on tegevuskava, millest saavad kasu kõik Euroopa kodanikud ning mis on rajatud tänastele saavutustele ja milles järgitakse juba seatud kurssi, pöörates erilist tähelepanu majanduskasvule ja töökohtade loomisele.

Tihedam majandusintegratsioon, 21. sajandi ühtne turg

Euroopa majanduse ees on 21. sajandil palju uusi väljakutseid ja võimalusi. Ühtne turg koos tõhusa konkurentsipoliitikaga on toonud Euroopa kodanikele suurt kasu, kindlustades eurooplastele valikuid ja võimalusi ka sellistes valdkondades nagu telekommunikatsioon ja lennureisid, mida kunagi peeti suletud sektoriteks. See on sillutanud teed euro loomisele, mis on omakorda tugevdanud ühtse turu dünaamikat ning rahanduslikku ja majanduslikku integratsiooni, tehes ELi ülemaailmselt tugevamaks. Uuendatud Lissaboni strateegias on loodud alus meie majanduste kaasajastamiseks, et luua majanduskasvu ja töökohti kõigile kodanikele.

On aeg anda hinnang majandusintegratsioonile ning eelkõige ühtsele turule ja vaadata tulevikku, tegeldes järgmiste küsimustega.

- Kuidas saame rajada edasise tegevuse juba saavutatule?

- Millised on puudujäägid? Ühtne turg ei ole veel täielikult valmis, on vaja integreerida paremini energia- ja finantsturud, eemaldada tõkked tööjõu vabalt liikumiselt. Need teemad mõjutavad kodanikke otseselt, näiteks energiahinnad, rändlustasud mobiiltelefonide kasutajatele, tasud pangateenuste eest. Teistes valdkondades ei ole tarbijatel senini võimalik kasutada kõiki hüvesid. Näiteks miks on ikka veel ühe liikmesriigi eurooplasel nii raske saada kindlustust teises liikmesriigis? Kuidas liikuda edasi Euroopa patendi küsimuses?

- Kuidas saame hakkama väljakutsetega tulevikus? ELi majanduspoliitika peab tagant tõukama Euroopa riikide integratsiooni ja majanduste lähenemist. EL peab täitma Lissaboni tegevuskava, edendama Majandus- ja Rahaliidu lõpuleviimist ja sujuvat toimimist ning ühtse turu loomise lõpuleviimist. ELi majanduspoliitikas tuleb võtta täielikult arvesse rahvusvahelist survet, näiteks konkurentsivõimele, ning investeerimis- ja ekspordivõimalusi seoses üleilmastumisega. Ühtse turu ehitamine peab olema dünaamiline protsess mitte ühekordne saavutus. Tugev, avatud, konkurentsivõimeline ühtne turg võib moodustada suurema osa Euroopa vastusest üleilmastumise väljakutsele.

- Kas meil on ühtse turu saavutamiseks kõige tõhusamad mehhanismid? Majandusintegratsiooni ergutusvahendid on viimase kahekümne aastaga edasi arenenud ning on olemas uusi viise, kuidas stimuleerida ettevõtlust ja innovatsiooni. Komisjon on valmis töötama liikmesriikide ja nende valitsustega uuendatud partnerlusvaimus, kasutades sealhulgas uusi tehnoloogiaid, et panna süsteem tööle ja aidata neil võtta vastutust.

Komisjon võtab endale kohustuseks kõrvaldada siseturu säilinud tõkked, et Euroopa kodanikud ja ettevõtjad saaksid täielikult kasutada ELi hüvesid. Komisjon teeb seepärast ettepaneku algatada ühtse turu põhjalik läbivaatamine, et teha kindlaks, mida ja kuidas on vaja veel teha. Ta esitab järgmisel aastal nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande ühtse turu kohta 21. sajandil koos konkreetsete ettepanekutega edasiste meetmete võtmiseks. Komisjon töötab aktiivselt Lissaboni strateegia elluviimise ning Majandus- ja Rahaliidu lõpuleviimise ning hea toimimise nimel.

Võimalused, juurdepääs ja solidaarsus

Töö tihedama ja laiema majandusintegratsiooni nimel peaks toimuma koos täiendava toetusega Euroopa ühele kõige ühendavamale ja põhilisemale väärtusele – solidaarsusele.

Riiklikult rahastatud tervishoiu, sotsiaalkaitse ja pensionide säilitamiseks demograafiliste muudatuste taustal ja selleks, et ELi kodanikud kohaneksid edukalt muudatustega, tuleb poliitilisi strateegiaid kohandada uue töömaailmaga: eurooplaste eluiga on pikem, nad kogevad enneolematuid muudatusi tavapärases peremudelis, suurendavad soolist võrdsust, kohanevad uute rände- ja mitmekesisusmudelitega, kuid samas kannatavad ebasoodsas olukorras olevad rühmad jätkuvat vaesust. Euroopa Liit peab analüüsima radikaalseid muudatusi, mis toimuvad meie ühiskonnas, ja toetama jätkusuutlikke lahendusi kõigil tasanditel, et sobitada tegevus reformidega, mis seisavad Euroopa majanduse ees.

Õiguste ja tagatiste edendamist töökohtadel tuleb teha koos töökohtade loomisega. Seetõttu on äärmiselt oluline, et liikmesriigid keskenduksid aktiivsele tööturupoliitikale, et võidelda tööpuuduse vastu Euroopas ning eelkõige noorte tööpuuduse vastu, mis on paljudes liikmesriikides lubamatult kõrge. Nagu ütles Euroopa Ülemkogu Lissaboni strateegia koostamisel, „on parim tagatis sotsiaalse tõrjutuse vastu töökoht“.

Euroopa solidaarsuspoliitika ja -programmidega tuleb edendada paremat elukvaliteeti, sotsiaalset ühtekuuluvust ja anda liidu kodanikele rohkem võimalusi, tehes koostööd riigi-, piirkondlike ja muude asutustega kohapeal ning tööturu osapooltega, edendades sotsiaalset dialoogi ja kaasates kodanikuühiskonna. See tähendab, et meie solidaarsuse säilitamise poliitika tuleb kokku sobitada tõhusamate vahenditega kodanike olemasolevate õiguste tagamiseks kogu Euroopas, milleks on juurdepääs tööhõivele, haridus, sotsiaalteenused, tervishoid ja muud sotsiaalkaitse vormid.

Solidaarsus peab laienema järgmistele põlvkondadele tõhusate ELi meetmete abil, milles arvestatakse mitte üksnes demograafiliste vaid ka keskkonnas toimunud muudatustega. Liidul peaks olema edaspidigi juhtiv osa võitluses kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu, milleks tuleb astuda samme Kyoto kohustuste kulutõhusaks täitmiseks ning võtta globaalseid meetmeid heitkoguste täiendavaks vähendamiseks pärast 2012. aastat ja koostada tegevuskava 2010. aasta bioloogilise mitmekesisuse alaste eesmärkide täitmiseks.

Komisjon teeb kõikehõlmava analüüsi Euroopa ühiskonna tegelikust olukorrast ning käivitab juurdepääsu ja solidaarsuse tegevuskava sotsiaalse mõõtme üheaegselt ja tihedas koostöös ühtse turu läbivaatamisega järgmisel aastal. Komisjon uurib, kas oleks võimalik sisse seada „õiguste“ kaart, mis võimaldaks igal Euroopa kodanikul olla teadlik oma õigustest ja kasutada neid täielikult. Komisjon arendab edasi sotsiaal- ja jätkusuutliku arengu tegevuskava.

Vabadus, turvalisus ja õigus

EL peab andma Euroopa kodanikele kindlustunde, et on olemas meetmed, mis kujundavad Euroopast õiglase ja ohutu koha, kus elada. Seal on tagatud julgeolek koos vabaduse ja isikuvabaduste kasutamisega, mida eurooplased kalliks peavad.

EL peab edasi tegutsema. Näiteks on vaja järgmist.

- Keskenduda kõigi inimeste põhiõiguste austamisele ja edendamisele ning töötada välja ELi kodakondsuse kontseptsioon.

- Tugevamat terrorismivastast poliitikat , tihendades koostööd õiguskaitse- ja kohtuasutuste vahel, kõrvaldades tõkked teabele juurdepääsu ja selle jagamise ees, täites seejuures täielikult eraelu puutumatuse ja andmekaitse nõudeid.

- Paremat välispiiride kaitset integreerituma välispiiri kontrolli süsteemiga, sealhulgas mõne aja pärast ühiste Euroopa eeskirjade ja menetluste alusel töötavad piirivalvurid.

- Tõhusamat Euroopa ühist varjupaigasüsteemi aastaks 2010 ühtlustatumate kriteeriumide ja menetlustega.

- Kooskõlastatumat ühist rändepoliitikat , milles tunnustatakse paremini rändajate integreerimisest saadavat kasu ning samas võideldakse ebaseadusliku rände ja inimkaubandusega tegelevate jõukude vastu koostöös kolmandate riikidega.

- Suuremat politsei- ja õigusalast koostööd , mis põhineb vastastikusel tunnustamisel, et riikide kohtuotsuseid ja kohtuväliseid otsuseid saaks jõustada kogu ELis nende isikute puhul, kes liiguvad, elavad ja töötavad üle kogu ELi.

- Kasutada täielikult ära olemasolevad mehhanismid, võitlemaks inimeste turvalisust ohustavate ilmingute vastu mitmetes valdkondades, sealhulgas toiduained, tervishoid ja bioterrorism.

- Rohkem koostööd konsulaarküsimustes , et kaitsta paremini ELi kodanikke kolmandates riikides.

Mõnes poliitikavaldkonnas takistab tegutsemist ja vastutuse võtmist praegune otsuste tegemise kord, mis viib tupikusse ja nõuetekohase demokraatliku järelevalve puudumisele. Olemasolevate aluslepingute sätete alusel (Euroopa Liidu lepingu artikkel 42 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 67 lõige 2) on võimalik muuta seda korda, misjärel paraneks otsustamine nõukogus, Euroopa Parlament saaks teostada nõuetekohast demokraatlikku järelevalvet ja tugevneks Euroopa Kohtu roll.

Komisjon esitab olemasolevatest aluslepingutest tulenevaid võimalusi kasutades algatuse otsuste tegemise ja vastutuse võtmise parandamiseks sellistes valdkondades nagu politsei- ja õigusalane koostöö ning seaduslik ränne.

Laienemine

Järjestikused laienemised on kujundanud praeguse ELi – võimsa jõu rahu, demokraatia ja jõukuse leviku edendamisel ning Euroopa huvide, väärtuste ja mõju esiletõstmisel maailmas. Läbi laienemise on Euroopa Liit toetanud endiste diktatuuride muutmist, millest on saanud kasu kõik liikmesriigid. Iga laienemise puhul on olnud kahtlusi, kuid iga kord on EL tõestanud, et ta suudab uued liikmed integreerida institutsiooniliselt, rahaliselt ja poliitiliselt.

Viimasel laienemisel 2004. aastal oli eelkõige Euroopa taasühendamise ajalooliselt poliitiline ja strateegiline mõte. Aga see on olnud ka majanduslikult edukas, ergutanud Euroopa majandust, kiirendanud majanduskasvu ja loonud uusi töökohti mahukamate investeeringute ja kaubanduse läbi[1].

Kui enamik tervitab jätkuvalt laienemist, kahtlevad mõned kodanikud siiski selle kiiruses ja ulatuses. Liit peab täitma võetud kohustused. Samal ajal on vaja teabel põhinevaid diskussioone edasiste laienemiste üle ja mida need tähendavad liidule kui tervikule.

Küsimus, kuidas EL saab kohaneda uute liikmetega, täites jätkuvalt oma peamisi eesmärke, ei ole uus. Juba 1993. aastal Kopenhaagenis kogenenud Euroopa Ülemkogul räägiti suutlikkusest uusi liikmeid vastu võtta ning „Agendas 2000“ tehti ettepanek institutsiooniliste, poliitiliste ja eelarvereformide tegemiseks, mis sillutas teed edukateks ühinemisteks mais 2004.

EL on näidanud, et ta suudab vastu võtta uusi liikmeid ja jääda tõhusaks. Näitamaks, et ta suudab seda teha taas, peab ta tagama, et laienemine edendaks ELi ühiseid eesmärke.

Komisjon peab edasi diskussioone laienemise kasulikkusest ja liidu suutlikkusest uusi liikmeid vastu võtta. Ta esitab käesoleval aastal, enne detsembris kogenevat Euroopa Ülemkogu, aruande ELi laienemisstrateegia kohta.

EL maailmas

Praegu on rohkem kui kunagi varem vaja tõhusat Euroopat ülemaailmsel tasandil. Üleilmne omavaheline sõltuvus loob uued võimalused Euroopa väärtuste ja huvide esiletõstmiseks ning on suurendanud eurooplaste toetust ühistele välismeetmetele.

Institutsioonilise lahenduse puudumine ei tohiks takistada arendamast ELi üleilmset rolli. Me peame kasutama maksimaalselt ära oma märkimisväärse ühise suutlikkuse, näiteks kaitsevaldkonnas, mobiliseerides operatiivvahendeid, teadustööd ja hankeid. Komisjon on valmis toetama liikmesriikide jõupingutusi selles suunas.

Selleks, et EL oleks üleilmse tegijana midagi enamat kui oma osade summa, peaksid liikmesriigid ja institutsioonid töötama koos tulemuste nimel järgmistes valdkondades.

- Rõhuasetus ja mõju . Kuna ELi välisülesanded ja -partnerid mitmekordistuvad, tuleb olla kindel oma prioriteetides ja edastada selge sõnum, mida soovitakse saavutada. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata Euroopa naabruspoliitika arendamisele, sest see on stabiilsuse ja jõukuse edendamise vahend ELi ümbritsevates riikides.

- Sidusus. ELil on erakordselt palju välispoliitikavahendeid, mis on midagi enamat kui tavapärane välispoliitika, näiteks kaubandus, arengukoostöö, humanitaarabi ja poliitiline dialoog. Lisaks sellele on meie eesmärkide täielik täitmine sellistes valdkondades nagu keskkond, transport, energeetika, ränne ja julgeolek võimalik ainult siis, kui selle nimel tehakse tööd ka väljaspool Euroopa piire. Sise- ja välispoliitika sidusus on äärmiselt oluline. Käesoleva aasta lõpupoole teeb komisjon ettepaneku rahvusvahelise konkurentsivõime uue lähenemisviisi kohta, käsitledes selliseid aspekte nagu parem juurdepääs ülemereturgudele, uued prioriteedid kaubandussuhetes, investeerimisvõimaluste edendamine ja intellektuaalomandi kaitse. Selles kontekstis peaks liit jätkuvalt edendama kõrgeid konkurentsi-, sotsiaal- ja keskkonnastandardeid üle kogu maailma.

- Kooskõlastamine. Liikmesriigid koostöös institutsioonidega ning institutsioonid ise peavad töötama koos paremini tõhusama ja tulemuslikuma rahvusvahelise tegevuse nimel. Välispoliitikasse on kaasatud kindlasti palju tegijaid. Nad peavad kõik keskenduma eelkõige sellele, mida nad koos püüavad saavutada, ning mitte sellele, kes teeb mida. Näiteks tuleb pakkuda tõhusat abi ja kodanikukaitset väliskriiside korral.

Pärast Hampton Courtis toimunud diskussiooni Euroopa rollist maailmas esitab komisjon kontseptuaalse dokumendi konkreetsete ideedega nende probleemide lahendamiseks olemasolevate aluslepingute raames. Eelkõige käsitletakse seda, kuidas parandada komisjoni tegevuse sidusust ja kooskõlastatust teiste Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide tegevusega. |

EELARVE TEGEVUSKAVA TÄITMISEKS

Liidu poliitiliste eesmärkide kõige tähtsam praktiline väljendus on eelarve. Nii kulude kui vahendite poolelt reformitud eelarve on oluline kodanikekeskse tegevuskava elluviimisel. Hiljuti kokkulepitud finantsraamistikus tehti mitmeid tähtsaid samme, näiteks otsustati suurendada kulutusi sellistele uutele poliitikavaldkondadele nagu turvalisus, innovatsioon ja teadusuuringud, ning ELi ühtekuuluvuspoliitika reformile, et täita majanduskasvu ja uute töökohtade tegevuskava, säilitades samas keskse rolli solidaarsuse tagajana üle kogu liidu.

Kuid teha tuleb veel palju. Otsused liidu vahendite ja kulutuste kohta peavad põhinema üksmeelel liidu edasise poliitilise suuna kohta, samuti ülesannete jaotamisel liidu ja riigi tasandi vahel ning liidu prioriteetide rahastamisallikate üldtasemel ja allikatel. Seepärast esitab komisjon 2008./2009. aastal ideed kõikehõlmava eelarvereformi kohta, mis toetaks jõukust, solidaarsust ja turvalisust uue poliitilise tegevuskava kaudu.

PARTNERLUSTE EUROOPA – SUBSIDIAARSUS, PAREM ÕIGUSLIK REGULEERIMINE, AVATUS

Uue poliitilise tegevuskava täitmiseks on vaja uut partnerlust. EL on keerukas ainulaadne organisatsioon, millel on mitmesugused eesmärgid. Ta saab töötada üksnes võimu ja vastutuse jagamise teel ning jäädes kindlaks peamistele demokraatlikele põhimõtetele – vastutus, läbipaistvus ja usaldus. EL peab:

- austama subsidiaarsuse põhimõtet, tegutsedes Euroopa tasandil üksnes siis, kui see on kohane. Komisjon on kohustunud töötama liikmesriikidega ja nende parlamentidega, piirkondadega, linna- ja kohalike omavalitsustega, sotsiaalpartneritega ja kodanikuühiskonnaga, et tagada jõukuse viljade jõudmine igaüheni;

- minimeerima bürokraatia. Komisjon on näidanud teed, lihtsustades olemasolevaid õigusakte ja suurendades mõjuhinnangute kasutamist. Kuid see peab olema ühine püüdlus ning kõik institutsioonid, riigi- ja piirkondlikud asutused peaksid tegema rohkem, et lihtsustada ettevõtluse ja kodanike elu. 2006. aastal esitab komisjon täiendavad ettepanekud, et muuta parem õiguslik reguleerimine tegelikkuseks kõikjal ELis ;

- suurendama avatust ja vastutust. Nii komisjon kui ka nõukogu astuvad tähtsaid samme läbipaistvuse parandamisel. Kõik institutsioonid peavad võtma täiendavaid meetmeid. Komisjon arendab edasi Euroopa läbipaistvuse algatust ja näiteks kiirendab tööd seoses dokumentidele juurdepääsuga .

Partnerlus tähendab, et ELi institutsioonid peavad tõhusalt koos töötama – kunagi ei tohi ülesannetevahelisi eraldusjooni pidada tähtsamaks ühiste eesmärkide täitmisest. Nad peavad jõudma ka kodanikuni – see on uue teabevahetuspoliitika[2] peamine eesmärk.

Kuid Euroopa institutsioonid peavad töötama tihedamalt ka peamiste partneritega. Riikide valitsustel on konkreetne vastutus, et EL töötaks hästi. ELi poliitika ei saa toimida üheski etapis – konsulteerimine enne poliitika formuleerimist, diskussioonid konkreetsete ettepanekute üle, rakendamine – kui ei ole täielikult kaasatud kõik osalised.

Eelkõige tuleb tihedamalt kaasata Euroopa poliitika kujundamisse ja elluviimisse riikide parlamendid. Riikide parlamentide suurem kaasatus võib aidata Euroopa poliitilistes strateegiates paremini arvestada erinevaid olukordi ja strateegiaid tõhusamalt ellu viia.

Komisjon soovib edastada kõik uued ettepanekud ja konsultatiivdokumendid otse riikide parlamentidele, kutsudes neid üles kaasa rääkima, et parandada poliitikakujundamise protsessi.

INSTITUTSIOONILINE LAHENDUS

EL peab tagama, et institutsioonid saaksid uue Euroopa Liidu kodanikele suunatud poliitilise tegevuskava ellu viia.

2001. aasta Laekeni deklaratsioonis nõuti selget, avatud, tõhusat, demokraatlikult kontrollitud ühenduse lähenemisviisi Euroopa arendamiseks selliseks, et ta oleks maailmale eeskujuks. See oli järgneva töö aluseks, mida tehti konvendis ja valitsustevahelisel konverentsil põhiseaduse lepingu kokkuleppe sõlmimiseks. Viis aastat hiljem on Laekeni deklaratsiooni eesmärgid veelgi aktuaalsemad.

Juunis 2005 leppisid riigipead ja valitsusjuhid kokku anda üldhinnang riikide diskussioonidele 2006. aasta teises pooles ja leppida kokku, kuidas minna edasi. Teatises D-kava ja järelemõtlemisperioodi kohta[3] analüüsib komisjon diskussioonides tõstatud küsimusi. Kokkuvõttes võib öelda, et kodanike arvates tuleb nii Euroopa sise- kui välisprobleemid lahendada üleeuroopaliselt. Nad on mures tööhõive ja turvalisuse pärast ning soovivad, et EL reageeriks üleilmastumisele. Nad tahaksid selgemat visiooni sellest, kuhu Euroopa liigub, näiteks laienemise osas. On tunne, et Euroopa energiat saaks kasulikult keskendada poliitiliste eesmärkide saavutamisele.

Üldiselt on esitatud erinevaid teid, kuidas põhiseaduse lepinguga edasi liikuda. Jätkuvad ratifitseerimised kinnitavad liikmesriikide pühendumist põhiseaduse lepingule. Kooskõlas põhiseaduse lepingule lisatud deklaratsiooniga esitatakse leping Euroopa Ülemkogule, kui neli viiendikku liikmesriikidest on selle ratifitseerinud. Kuid praeguses etapis puudub konsensus edasiliikumise kohta.

Kindlustunde ja usalduse taastamine ning kodanike taassidumine liiduga, tõestades konkreetsete tulemustega, et liit suudab tegelda nende vajaduste ja soovidega, sillutab teeb positiivsele tulemusele.

Seetõttu teeb komisjon järgmised ettepanekud. - On aeg liikuda edasi, kasutada järelemõtlemisaega tulemuste parandamiseks. EL peaks nüüd keskenduma kodanikele suunatud uuele poliitilisele tegevuskavale, kasutades jätkuvalt dialoogi, sealhulgas D-kava elluviimise kaudu. - EL peaks kasutama tõhusamalt olemasolevaid aluslepinguid, nagu on kirjeldatud käesolevas dokumendis, ilma et see mõjutaks põhiseaduse lepingu vastuvõtmist. - Samaaegselt peaks Euroopa Ülemkogu tegema juunis otsuse võtta vastu järkjärguline lähenemisviis, millega liigutaks edasi järgmistel eesistumisperioodidel ja mis on mõeldud tingimuste loomiseks tulevase institutsioonilise lahenduse tarvis. - Järgmise suurema sammuna institutsioonilise lahenduse teel peaksid ELi juhid vastu võtma poliitilise deklaratsiooni, milles mitte ainult ei sedastata Euroopa väärtusi ja ambitsioone, vaid mille alusel juhid võtaksid jagatud kohustuse neid täita. See võiks toimuda järgmisel aastal, kui möödub viiskümmend aastat Rooma lepingu allakirjutamisest. Sellele deklaratsioonile peaksid alla kirjutama ka Euroopa Parlament ja komisjon. - Järgmise sammuna võiks pidulik deklaratsioon olla see alus, mille põhjal Euroopa Ülemkogu algataks järgmisel aastal protsessi, mille eesmärk on institutsiooniline lahendus, mis töötatakse välja järgmistel eesistumisperioodidel. Komisjon on valmis vajadusel abistama. |

JÄRELDUS

EL on taganud rahu, jõukuse ja turvalisuse viisil, mis oli mõeldamatu liidu loomise ajal. Ta võib ja peab jätkama eurooplaste uute põlvkondade vajaduste ja soovide täitmist.

Seetõttu peab EL koguma hoogu uue kodanikekeskse tegevuskava loomiseks. See peaks hõlmama ettepanekuid täiendavate hüvede loomiseks kodanikele, andes uut hoogu selleks, et pakkuda eurooplastele avatusele ja solidaarsusele rajatud Euroopa võimalusi ja tagatisi. Sellega tuleb anda täiendavaid turvalisuse ja vabaduse tagatisi. See peab olema seotud ELi tõhusama kohalolekuga maailmaareenil.

Tegevuskava elluviimisel peab EL töötama partnerluses. Väljakutse mastaapsus nõuab mitte üksnes Euroopa institutsioonide täielikku pühendumust, vaid kõigi pühendumust, kes on panustanud Euroopa edusse. Uue kindlustunde ehitamine Euroopa Liidu suhtes on jõukuse, solidaarsuse ja turvalisuse jõud Euroopas ning laiem maailm loob institutsiooniliseks lahenduseks õige tausta.

„Euroopa rahvaste ainus tulevik on liidus.“

Jean Monnet

[1] KOM(2006) 200, 3.5.2006.

[2] KOM(2006) 35, 1.2.2006.

[3] KOM(2006) 212, 10.5.2006.

Top