52005DC0607

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 28.11.2005

KOM(2005) 607 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

pandeemiliseks gripiks valmisoleku ja reageeringu planeerimise kohta Euroopa Ühenduses

SISUKORD

1. Teatise taust ja eesmärk 4

2. Valmisolek gripipandeemiaks Euroopa Liidus 5

3. Liikmesriikide, komisjoni ja ühenduse ametite põhiülesanded 7

3.1. Kavandamine ja kooskõlastamine 8

3.2. Järelevalve ja hindamine 9

3.3. Ennetamine ja ohjeldamine 10

3.4. Tervishoiusüsteemi reageering 12

3.5. Teavitamine 13

4. Pandeemia faasid ja ELi häiretasemed 14

WHO 1. FAAS (pandeemiatevaheline periood) 16

WHO 2. FAAS (pandeemiatevaheline periood) 16

Kohustused ja meetmed 16

WHO 3. FAAS (pandeemiahäire periood) 17

Kohustused ja meetmed 17

4.1.1. Komisjon 17

4.1.2. ECDC 18

4.1.3. Liikmesriigid 19

WHO 4. FAAS (pandeemiahäire periood) 19

4.1.4. Komisjon 20

4.1.5. ECDC 20

4.1.6. Liikmesriigid 21

WHO 5. FAAS (pandeemiahäire periood) 22

Kohustused ja meetmed 22

4.1.7. Komisjon 22

4.1.8. ECDC 23

4.1.9. Liikmesriigid 24

WHO 6. FAAS (pandeemia periood) – ELi 1. kuni 4. häiretase 24

EL 1. häiretase 24

EL 2. häiretase 24

EL 3. häiretase 25

EL 4. häiretase 25

Kohustused ja meetmed 25

4.1.10. Komisjon 25

4.1.11. ECDC 26

4.1.12. Liikmesriigid 27

4.2. Pandeemiajärgne periood: toibumine ja pöördumine tagasi pandeemiatevahelisse perioodi 27

5. Järeldused 28

ANNEX 1: New WHO Phases 29

ANNEX 2: Projects related to influenza funded under the public health programme 30

ANNEX 3: EU supported research related to human pandemic influenza 31

1. TEATISE TAUST JA EESMÄRK

Gripiga puutuvad igal talvel kokku paljud Euroopa kodanikud. Tavalise hooajalise gripiepideemia ajal haigestub 5–10% elanikkonnast. Varasemad gripipandeemiad on tabanud elanikkonda hooajalistest epideemiatest märksa tõsisemas suurusjärgus – haigestujate osakaal oli 10–50%. Kahekümnendal sajandil oli kolm pandeemiat: Hispaania gripp aastatel 1918–1920 (suurim, põhjustades enam kui 20 miljonit surmajuhtumit, võimalik et isegi 50 miljonit surmajuhtumit kogu maailmas), Aasia gripp aastatel 1957–1958 ja Hongkongi gripp aastatel 1968–1969. Ülipatogeense linnugripiepideemia edasiliikumine Hiinast ja Kagu-Aasiast on andnud alust muretsemiseks seoses sellise gripiviiruse tekke võimalusega, mis on täielikult kohanenud inimeselt inimesele levikuks ning on võimeline põhjustama miljoneid surmajuhtumeid ja tohutut majanduskahju.

Kuigi järgmise pandeemia algust on võimatu ennustada, satuvad tervishoiu-, sotsiaal- ja muud olulised teenused tõenäoliselt juba selle puhkemisel tõsise surve alla. Gripipandeemia tagajärjel tekiks suur avalik, poliitiline ja meediahuvi ning kogu pandeemia ajal ja hiljemgi esineks laiaulatuslikke sotsiaalseid ja majanduslikke häireid. Ärevus, liikumispiirangud, rahvakogunemiste piirangud, turustamisraskused, arvukas surmajuhtumite lisandumine suurendavad kõik tõenäoliselt ühiskondlikke pingeid ja häireid.

Pandeemia tagajärjed ühiskonnale on möödapääsmatud, kuid hoolikas valmisoleku ja reageeringu planeerimine võib aidata kaasa nende ulatuse piiramisele ja mõju leevendamisele. Kõigi kavade aluseks peavad olema igakülgsed riiklikud ja kohalikud teabevahetusstrateegiad, mis täiendavad üksteist ja tagavad õigeaegsete, täpsete ja selgete nõuannete ja teabe jagamise. Pandeemiakavade tegemine on keeruline, kuna selle tõenäolise mõju kohta on vähe teada – andmed on ebakindlad ja ebaühtlased. Varasematele pandeemiatele, ekspertide nõuannetele ja teoreetilisele modelleerimisele tuginedes on enamiku riiklike valmisolekukavade planeerimisel aluseks järgmised eeldused.

Haigestumus : see on pandeemia ajal kliinilisse grippi haigestuvate inimeste osa elanikkonnast. Sekkumise puudumisel eeldavad planeerijad, et 9–15 nädala jooksul haigestub umbes 30% elanikkonnast. Haigestumus ja haiguse raskusaste on vanuserühmade lõikes tõenäoliselt erinev, kuid kuna ei lapsed ega täiskasvanud ei ole uue viiruse suhtes immuunsed, tuleb planeerimisel kõigi vanuserühmade puhul eelduseks võtta ühtne haigestumus, haiguse raskem vorm ja tavalisest hooajalisest gripist suurem suremus.

Suremus : gripi tagajärjel surevate inimeste osakaal haigestunutest. Enamikus siseriiklikes kavades võetakse eelduseks üldine suremuse protsent 0,37% kogu pandeemia ajal.

Kliinilised konsultatsioonid : eelduste kohaselt pöördub 50% haigestunutest perearsti poole või polikliinikusse.

Haiglassevõtmine : ägedate hingamisteede haigustest ja nendega seotud tervisehäiretest moodustavad gripilaadsed juhud tõenäoliselt 1% kliinilistest haigusjuhtudest.

Intensiivravi määr : eelduste kohaselt vajab 15% gripilaadse haiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest intensiivravi ja neist 50% võib vajada mehaanilist hingamisaparaati.

Töölt puudumine : planeerimisel tuleb eeldada, et kumulatiivselt võtab kokku 30% töötajaskonnast kolme kuu jooksul 5–8 tööpäeva vabaks. Gripi levik kiireneb koolides ja teistes suletud kooslustes, millega võib kaasneda vajadus koolid sulgeda. Kui arvestada ka seda, et ühest kohast teise sõitmine on häiritud ja töötajatel tuleb hoolitseda pereliikmete ja teiste inimeste eest, võimendub töölt puudumine veelgi.

Inimesi ohustavate gripipandeemiate vastu võitlemiseks sobivaimate meetmete võtmine on eeskätt iga liikmesriigi kohus. Samas ei saa ükski riik pandeemia tagajärgedega üksi toime tulla. Selle mõju vähendamiseks on rahvusvaheline koostöö vältimatult vajalik. Euroopa Liidus, kus puuduvad sisepiirid, on tarvis täiendavaid kooskõlastusmeetmeid. Siit ka vajadus ELi tasandi meetmete järele.

Kõik liikmesriigid on viimastel kuudel komisjoni ja WHO abiga pannud aluse oma gripipandeemiaks valmisolekule ja seda tugevdanud, käimas on täiendav töö, millele on toeks nõukogu[1] ja tervishoiuministrite järeldused, mis võeti vastu mitteametlikul kohtumisel 20. oktoobril 2005. Komisjon võtab enda kanda tähtsa rolli, aidates liikmesriike ja kooskõlastades meetmeid ELi tasandil, kasutades eelkõige ühenduse epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustikku[2] ning selle varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi (EWRS)[3] ning nende kohustuslikku korda, mis käsitleb haigusjuhtudest ja-juhtumitest ametlikku teatamist ning võetud või kavandatavate meetmete teatavakstegemist, konsulteerimist ja kooskõlastamist. Komisjon on töötanud mitu aastat, et aidata parandada Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide pandeemiavalmisolekut, mida on kirjeldatud varasemas komisjoni selleteemalises töödokumendis[4], mis avaldati 2004. aasta märtsis. Pärast seda on WHO vaadanud läbi oma kirjelduse pandeemia eri faaside kohta (vt 1 LISA) ja 2005. aasta mais alustas Stockholmis tegevust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 851/2004[5] alusel loodud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), mis pakub nõuandeid ja ekspertarvamusi ning abistab komisjoni, korraldades varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi tööd. Neid arenguid silmas pidades tekkis vajadus vaadata läbi ELi gripipandeemiaks valmisoleku ja reageeringu kava. Läbivaadatud kava on esitatud käesolevas teatises.

2. VALMISOLEK GRIPIPANDEEMIAKS EUROOPA LIIDUS

WHO on välja andnud gripipandeemiaga seotud soovitused[6] enne pandeemiat ja selle ajal võetavate meetmete kohta, mis on aluseks kogu maailma riikide planeerimistegevusele. Planeerimine ELi tasandil lähtub samadest soovitustest, ent samas tuleb sätestada konkreetne kord teatavate ELile omaste asjaolude ja tingimuste jaoks. Kui gripipandeemia asjaolud avastatakse esimesena väljaspool Euroopa Liitu, väljastab kinnituse pandeemia kohta (WHO soovituste 6. faas) esimesena peaaegu kindlasti WHO. Pandeemiatüve tekkimisega seotud rahvatervist ohustava hädaolukorra tuvastamine võib siiski toimuda varem. Kui nakkus jõuab Euroopa Liitu, võivad liikmesriigid läbida faasid erineva aja ja kiirusega. Seepärast on epideemiaga seotud tegevus Euroopa Liidus ja liikmesriikides ELi seisukohast erilise tähtsusega ning WHO klassifikatsioon vajab üksikasjalikke täiendusi. Käesolevas teatises kirjeldatakse iga faasi puhul mitut konkreetses epidemioloogilises kontekstis kohaldatavat meedet, mille kasutamist tuleb ELi tasandil kaaluda.

2005. aasta märtsis korraldas komisjon koos WHO Euroopa regionaalbürooga seminari, et arutada pandeemiakavasid ning selgitada välja lüngad ja vajalikud täiustused. Põhiküsimustena toodi välja poliitiline pühendumine, pandeemiaks valmisolekuga seotud ressursside suurendamine, uurimistegevuse laiendamine ning keeruliste juriidiliste ja eetiliste küsimuste lahendamine, samuti väljendati tõsist huvi ühtsete lahenduste väljatöötamise ja piiriülese koostöö arendamise vastu.[7]

2005. aasta juulis kirjutas komisjon kõigile tervishoiuministritele, paludes neil anda teavet oma riigi valmisoleku, eriti siseriiklike kavade ja viirusevastaste ravimite kättesaadavuse ning vaktsineerimispoliitika kohta. Komisjon hindas kõiki vastuseid ja siseriiklikke kavasid, pidades nõu terviseohutuse komiteega (viide 1) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega. Tervishoiuministrid ja komisjon arutasid nimetatud küsimusi edasi 20. oktoobril eesistujariigi Ühendkuningriigi korraldatud mitteametlikul kohtumisel ja neid esitleti 24.–26. oktoobrini 2005 toimunud teisel EÜ/WHO ühisseminaril. Peale selle on ELi liikmesriikides ja teistes Euroopa riikides alustatud ühiseid kontrollkülastusi koos WHO ja ECDCga. Esialgsed tulemused näitavad, et üldiselt piirdub valmisolek tervishoiusektoriga. Mõned kavad tuleb muuta paremini toimivaks – eelkõige tervishoiuasutuste ja tsiviilteenistuste situatsiooniplaanid ning tööjõu koolitamise kavad.

Enamik liikmesriike on oma kavades käsitlenud prioriteetseid küsimusi, nagu käsuahela struktuur, teabevahetusstrateegia ja laboratooriumide suutlikkus. Umbes pooled liikmesriikidest on seni käsitlenud rahvusvahelist turismi, kontaktide jälgimist ja karantiini ning liikumispiiranguid käsitlevaid meetmeid. Mõned liikmesriigid on hinnanud vajadust oma välismaal viibivaid kodanikke puudutavate meetmete järele.

Komisjon on läbi viinud pandeemilise gripi alase simulatsioonõppuse (“ Common Ground ”), millega testiti sidesüsteeme, valmisolekukavasid ning kooskõlastamist liikmesriikide, komisjoni ja selliste ühenduse ametite nagu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning Euroopa Ravimihindamisameti (EMEA) vahel ja samuti WHOga. Selle õppuse tulemustel ja saadud õppetundidel on tähtis osa kavade ja nende koostalitlusvõime parandamisel.

Tervishoiu- ja veterinaariasektori parema koostöö tagamiseks tõi komisjon 2005. aasta 22. septembril kokku ELi liikmesriikide peaarstid ja peaveterinaarid. See kohtumine tähistas selle jätkuva protsessi algust, millega tagatakse veterinaar- ja tervishoiuasutuste ning -teenistuste töö parem kooskõlastamine gripi tõrje põhiliste tahkude käsitlemisel.

Ohu iseloom on selline, et liikmesriikide kaitsmiseks on ilmselgelt üha rohkem vaja võtta kaitse- ja ennetusmeetmeid globaalsel tasandil. Komisjon toetab koos liikmesriikidega rahvusvahelist koostööd ning eelkõige selliste ÜRO organisatsioonide nagu WHO, Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Loomatervishoiuorganisatsiooni ning samuti Maailmapanga tööd, mille eesmärk on abistada kolmandaid riike, eelkõige praegu linnugripist haaratud riike ning kõige vähem arenenud ja kõige haavatavamaid riike Aafrikas ja Aasias, et parandada nende seire- ja haigustõrjevõimet. See hõlmab abi andmist seoses põhiravimitega.

EL teeb ettepaneku osaleda kaassponsorina koos Maailmapanga ja Hiinaga korraldataval rahastajate konverentsil, et tagada toetus sihtfondile, mille eesmärk on ülemaailmne linnugripi vastane võitlus.

Samuti on tähtis, et komisjon ja liikmesriigid rõhutaksid epidemioloogilise teavitamise operatiivsuse, täpsuse ja täieliku läbipaistvuse olulisust kogu maailmas. Lisaks peab ühendus soodustama Euroopa naabruspoliitika (ENP) partnerite suuremat kaasamist selles valdkonnas toimuvasse töösse. Praegu viitavad niisugusele tööle tegevuskavad kuue riigiga (Ukraina, Moldova, Iisrael, Jordaania, Maroko ja Tuneesia).

Seoses pandeemia tõrjumiseks kõige mõjusamate sekkumismeetmetega töötavad komisjon ja liikmesriigid käsikäes, et kindlustada vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite kättesaadavus. Komisjon on EMEA ja liikmesriikide abiga välja andnud dokumendi[8] era- ja riigisektori partnerluse kohta, millega soodustatakse pandeemiavaktsiinide valmistamist võimalikult lühikese ajaga. Põhilised väljatoodud küsimused on võimalikult paljude viiruse alatüüpide hõlmamine, kliinilised uuringud, suutlikkuse tõstmine pandeemiatevahelise vaktsineerimise laiendamise teel ning immuniseerimise seisu ja kõrvaltoimete seire. Viirusevastaste ravimite osas on komisjon püüdnud stimuleerida nende hankimise ja kasutamise strateegiaid, mis on andnud liikmesriikidele kasulikke teadmisi ja olulist teavet tarnetingimuste ja piirangute kohta, samuti tekitanud farmaatsiatööstuses huvi kaasata sellel alal tegevusse suurema arvu äriühinguid.

Samuti hindavad liikmesriigid komisjoni ja ECDC abiga vajadust maskide ja muude vahendite, näiteks respiraatorite järele ning nende spetsifikaate.

3. LIIKMESRIIKIDE, KOMISJONI JA ÜHENDUSE AMETITE PÕHIÜLESANDED

Igal tasandil on oluline, et pandeemiale reageerimisel hõlmataks mitmeid sektoreid ja tervishoiusektorist väljapoole jäävaid teenuseid. Liikmesriigid ja komisjon peavad seepärast kehtestama ja ajakohastama planeerimis- ja kooskõlastusstrateegiaid, mis soodustavad koostööd mitme sektori vahel.

Gripipandeemia kavade väljatöötamisel tuleb arvestada nende planeerimisprotsessi põhimõtete ja komponentidega, mis on esitatud komisjoni teatises, mis käsitleb kooskõlastamise tugevdamist Euroopa Liidu tasandil rahvatervisega seotud hädaolukordadeks üldise valmisoleku planeerimisel.[9] Kõnealuse planeerimisprotsessi rakendamisel gripipandeemiat silmas pidades on kindlaks tehtud järgmised põhiteemad, millel ELi gripipandeemia kava peaks põhinema:

- kavandamine ja kooskõlastamine

- järelevalve ja hindamine

- ennetamine ja ohjeldamine

- tervishoiusüsteemi reageering

- teavitamine

Neid teemasid käsitletakse järgnevalt.

3.1. Kavandamine ja kooskõlastamine

Igas faasis ja igal tasandil vajalikud ülesanded tuleks suunata gripipuhangu hetkemõju ja edasise võimaliku ohu kindlakstegemisele, et piirata gripipuhangu tagajärgi. Siirdumine ühest häire ja tegevuse etapist teise võib olenevalt sündmuste arengust olla kiire ning teatud faasidest või tasanditest tuleb ehk üle hüpata. Niisuguste olukordadega toimetulekuks peavad kavad olema paindlikud.

ELi lisandväärtust on võimalik saavutada, kui parandatakse ECDC ja teiste Euroopa ametite, nagu näiteks EMEA ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) abiga kooskõlastamist ja teabevahetust komisjoni ja liikmesriikide vahel ning WHOga. Ette on nähtud kolmeastmeline struktuur.

Esiteks on terviseohutuse komitee rahvatervisealase valmisoleku ja reageeringu planeerimise grupil (PRPG) komisjoni 2004. aasta märtsi töödokumendi kohaselt täita mitmed ülesanded, nagu näiteks teabe vahetamine, olemasolevate riiklike valmisoleku- ja reageerimiskavade edastamine ja läbivaatamine ning nõu andmine siseriiklike kavade lünkade ja kooskõlastusvajaduse kohta, oskusteabe ja heade tavade jagamine teiste valmisolekukavadega töötavate rühmadega ning situatsiooniplaneerimise konkreetsete aspektide asjus nõu andvate rühmade loomine.

Teiseks peab igasugune teavitamine, teabevahetus tervishoiuasutuste vahel ning konsulteerimine ja liikmesriikides kavandatavate või võetavate meetmete kooskõlastamine toimuma ühenduse varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi kaudu, nagu on sätestatud otsuses 2119/98/EÜ,[10] millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik, ja otsuses 2000/57/EÜ[11] varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi kohta.

Kolmandaks kuulub reageerimismehhanismi juurde gripipuhangute töörühmade (OATd) moodustamine. Komisjon on koostöös liikmesriikidega koostanud baasnimekirja ekspertidest, keda on võimalik lähetada, ja ECDC viib seda tööd nüüd edasi. Töörühmad peaksid töötama kokkulepitud mandaadi, organisatsiooni, struktuuri ja lähetuskorra alusel. Töörühmade ülesannete täielik nimekiri võib ECDC määratletavate baastingimuste kohaselt varieeruda, kuid nende hulka kuulub osalemine haiguspuhangu uurimises ühenduses ja väljaspool ühendust, tagades koostöös WHOga kooskõla ja koostoime ELi ühendusevälise reageerimistegevusega, ning abi osutamine riskihindamisel ja kohapealsel tegevuse kooskõlastamisel, eelkõige seal, kus tegevus hõlmab liikmesriigi piiride ületamist.

3.2. Järelevalve ja hindamine

Liikmesriikide seire- ja diagnostikasüsteemide kõige tähtsam ülesanne on tagada pandeemiatüvede varajane avastamine kliinilistest või muudest proovidest, nende kirjeldamine ja riskide usaldusväärne hindamine seoses võimalusega põhjustada inimeste seas laiaulatuslikke haiguspuhanguid. Oluline on kahtlaste juhtumite igakülgne viroloogiline diagnoosimine koos patsientidelt isoleeritud viirustüvede kiire ja tõhusa kirjeldamisega ning epidemioloogilise mõju, eelkõige haiguskoormuse hindamine. Eelseisvast pandeemiast õigeaegsel hoiatamisel mängib tähtsat rolli just gripi tõhus seire.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusel on seiretegevuses kooskõlastav roll. Liikmesriigid on kohustatud teatama gripipuhangutest ühenduse nakkushaiguste võrgustikus, mis loodi otsusega 2119/98/EÜ. Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem (EWRS) on selle võrgustiku osana ühenduse reageerimise peamine tugisammas. Süsteem seob omavahel liikmesriikide tervishoiuasutusi. Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemis tuleb ametlikult ja operatiivselt haigusjuhtudest teada anda ning komisjon peab teabe edastama viivitamata kõikidele liikmesriikidele, samuti peavad liikmesriigid kõnealuses süsteemis (võimalusel eelnevalt) konsulteerima vastumeetmete üle ja need kooskõlastama.

Loomadel, eriti linnupopulatsioonidel esineva gripiinfektsiooni seire on oluline ja EÜ õigusaktidega lausa nõutav, kuna loomadel võib esineda ohtralt erinevaid gripiviiruse tüvesid. Seireprogrammi täiustatakse kogu ELi hõlmanud kodu- ja metslindude uuringust saadud kogemuste põhjal.

Inimestel ja loomadel avastatud juhtumitest õigeaegne teatamine on hädavajalik, et vaktsiini valmistamiseks ja teisteks rahvatervisealasteks vastumeetmeteks jääks võimalikult palju aega. Gripiviiruse tüvede seire ja operatiivse tuvastamise kindlustamiseks tuleb tagada laboratooriumide piisav suutlikkus ja tõhustatud diagnoosimisvõimalused. Seoses sellega korraldatakse laboritevahelist koostööd Euroopa gripiseirekava (EISS) raames, tegemist on projektiga, mille eesmärk on kontrollida klinitsistide ja laboratooriumide koostöö kaudu gripialast tegevust kõigis ELi liikmesriikides ja aidata komisjoni gripipandeemiaks valmisoleku planeerimisel. Komisjon kaasrahastab EISSi 2003.–2008. aasta rahvatervise programmi raames. Kõigi liikmesriikide pädevad asutused peaksid määrama siseriiklikud tugilaborid, mida WHO ülemaailmne gripiprogramm tunnustab vajaduse korral riiklike gripikeskustena. EISSi laboratooriumide võrgustik täidab hetkel ühenduse inimgripi tugilabori funktsiooni – selle struktuuri loomine on ette nähtud ühenduse tervise ja tarbijakaitse valdkonna 2007.–2013. aasta tegevusprogrammi[12] kaudu tuleva toetusega, mille kohta komisjon tegi ettepaneku 2005. aasta 6. aprillil.

Liikmesriikides tuleks alustada kliinilise seirega ning luua toimivad süsteemid, mille kohaselt klinitsistid tuvastavad viroloogilise seire abil haigusjuhtusid. Seire peaks hõlmama vanuse alusel rühmitatud haigestumust ja võimaluse korral ka suremust ning hospitaliseeritute arvu. Kliinilised nähud võivad muutuda, eriti hilisemate pandeemialainete ajal, kui võivad tekkida uued mudelid.

Hinnata tuleks vaktsineerimisprogrammide ja muude tervishoiumeetmete mõju, kuna ringlevate gripitüvede hooajalised mudelid ja sellest tulenevalt ka vaktsiinide koostis on aastate lõikes erinev. Suuremat rõhku tuleks panna nii süstemaatilisele seirele, et hinnata vaktsineerimisprogrammide mõju haigestumusele ja suremusele, kui ka asjakohasele teabele immuniseerimise olukorra kohta Euroopa Liidus. Kuna pandeemiavaktsiinid valmistatakse alles mõned kuud pärast pandeemiatüve isoleerimist, kuid neid manustatakse traditsioonilisi kliinilisi uuringuid läbimata, on tarvis kontrollida nende tõhusust, ohutust ja kõrvaltoimeid.

ECDC võtab enda peale kavakohase epidemioloogilise seirega seotud ülesanded, osaleb gripipuhangu korral abi korraldamises ja juhtimises ning annab kavas kirjeldatud faasides ja tasanditel nõu asjakohaste reageerimisvariantide ja -suuniste asjus.

Seire ja valmisoleku tugevdamiseks ELi tasandil (vt 2. LISA) rahastab komisjon praegu projekte rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi raames (2003–2008).

3.3. Ennetamine ja ohjeldamine

Põhiline vastumeede gripi ennetamiseks on vaktsineerimine. Pandeemiavaktsiin valmistatakse pärast pandeemiat tekitava tüve isoleerimist, kuid enne, kui see üldsusele kättesaadavaks saab, võib kuluda umbes 6–8 kuud. Pealegi on võimalused vaktsiinide tootmiseks ebapiisavad. Iga liikmesriik peaks valmistama ette kavad prioriteetsete elanikkonnarühmade vaktsineerimiseks. Komisjon juba soodustab ECDC ja WHO abiga kavade kooskõlastamist, millega tagatakse koostalitlusvõime ning välditakse segadust ja üldsuse muret erineva tervisekaitse taseme üle ELi eri osades.

Pandeemia algusjärgus moodustavad viirusevastased ravimid enne vaktsiinide loomist meditsiinilise ennetamise ja sekkumise esimese tugisamba. Liikmesriigid peaksid kaaluma, kuidas kasutada piiratud hetkekättesaadavusest tingitud piiratud varusid ning kuidas seada eelisjärjekorda need inimesed, kes peaksid ravimeid saama esimese laine ajal, keskendudes eriti pandeemiatüve kandjatele, kellele võib varajasest ravist kõige rohkem abi olla. Komisjon soodustab teabevahetust ja heade tavade jagamist nimetatud valdkonnas. Nii vaktsiinide kui viirusevastaste ravimite puhul on taas tõstatatud küsimus varude õiglasest jaotamisest ning nende vastastikusest täiendatavusest rohujuure tasandil haiguse vastu võitlemisel, pidades silmas tootmisvõimsuse nappust paljudes riikides ning ilmset tasakaalu puudumist – rikkad ja võimsad riigid koguvad tüvesid vaeste ja haigusest haaratud riikidega teostatavate koostööprogrammide kaudu, kuid kasutavad (oma) tootjate toodangut üksnes oma tarbeks.

Tuleks koguda teavet vaktsiinide iga-aastase kasutamise kohta riskirühmades ja laiema üldsuse seas, mille alusel saaks hinnata pandeemia ajal vajatavaid koguseid. Pandeemia ajal tõenäoliselt vajalike koguste arvestusest oleks abi iga-aastasel vaktsiinidega varustamisel. Kava raames võiks käsitleda järgmist:

- vaktsiinide, viirusevastaste ravimite ja antibiootikumide vajalike koguste kohta hinnangute esitamine liikmesriikide poolt vastavalt nende kasutamise tõenäolistele stsenaariumidele;

- eelisjärjekorras vaktsineeritavate elanikerühmade määratlemine juhuks, kui vaktsiinivarusid napib;

- võimalike tervishoiumeetmete kehtestamine haigestumise ja sotsiaalsete häirete minimeerimiseks gripijuhtumite kiire lisandumise korral;

- tootjatelt teabe kogumine vaktsiinide, viirusevastaste ravimite ja antibiootikumide tootmismahtude ja -plaanide kohta.

Komisjon toetab selle valdkonna projekte. Kõige tähtsam on see, et komisjon leppis liikmesriikidega kokku avaliku ja erasektori partnerluse (PPP)[13] tegevuskavas riigiasutuste ja vaktsiinitööstuse vahel, et varustada gripipandeemia ajal Euroopa Liidu elanikkonda gripivaktsiiniga lühima võimaliku aja jooksul.

Nõukogu mandaadi all selles valdkonnas tehtud töö on juba tulemusi andnud – liikmesriigid on saanud kasulikke teadmisi tööstusega läbirääkimiste pidamiseks ja tööstus on saanud tõuke näidistoimikute koostamiseks ning kulude ja hindade läbivaatamiseks, ajendades ühtlasi kaasama vaktsiinide tootmisse suuremat hulka äriühinguid.

Tööstuse ametlik panus avaliku ja erasektori partnerlusse on gripivaktsiinide prototüüpide väljatöötamine vastavalt näidistoimikute koostamist käsitlevatele EMEA juhistele.[14] Neli äriühingut on teatanud oma kavatsusest koostada selline toimik eelolevatel kuudel. Tööstus tagab pandeemiavaktsiinide tootmise, kasutades kõiki pandeemia ajal saadaolevaid ressursse.

Valitsussektor toetaks tööstust, alustades gripivaktsiini tootmiseks ettenähtud seemnevarude kollektsiooni loomist. Peale selle võib ta toetada katsevaktsiini kliinilisi uuringuid ja turuleviimise järgsete seiresüsteemide väljatöötamist. Ta aitaks tööstust kliinilistes uuringutes ja andmete kogumises alternatiivsete vaktsiinisegude kohta, sealhulgas abiainete kasutamise ja erinevates kogustes antigeeni kohta. Lisaks korraldaks valitsussektor seroloogilisi ja loomade nakatamisel põhinevaid uuringuid, et saada teaduslikke tõendeid kandidaatvaktsiinide pakutava kaitse tõenäolise tõhususe kohta konkreetse ringleva pandeemiatüve vastu. Tänu nimetatud tegevusega säästetud ajale, mis kiirendab elanikkonnale kättesaadava vaktsiini valmimist, võib minna 2–3 kuud ja võib-olla rohkem.

Praegust vaktsiinide tootmisvõimsust ei loeta ühenduse nõudluse rahuldamiseks pandeemia korral piisavaks. Tootjate reservvõimsusest tõenäoliselt ei piisa nõudluse äkilise kasvuga toimetulekuks. Valitsussektori panus hõlmaks universaalse pandeemilise gripi vaktsiini kasutamise suurendamist, aidates kaasa tootmismahu kasvule ning kindlustades vaktsineerimise kasutuselevõtu Maailma Tervishoiuassamblee resolutsioonis 56.19[15] soovitatud tasemel, milles nähakse ette liikmesriikides kindlaksmääratud riskirühmade 75%line kaetus. Tuleb märkida, et universaalse pandeemilise gripi vaktsiini kasutamine on 2005. aastal suuresti kasvanud ja paljudes ELi liikmesriikides on varud otsa saanud.

Käimas on valitsus- ja erasektori vahelise partnerluse rakendamisega seotud töö, et vähendada tunduvalt turuletoomise aega. Selle eesmärgi saavutamiseks ja uute spetsiifiliste pandeemiavaktsiinide hindamise kiirendamiseks on komisjon saavutanud kokkuleppe EMEAga toimikute registreerimistasudest loobumise kohta. Ühendus saab toetada liikmesriikide pandeemiavaktsiinide hankimise püüdlusi, selleks esitas komisjon 2005. aasta 6. aprillil ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Liidu Solidaarsusfond,[16] mille ülesandeks on töötada välja komisjoni integreeritud lähenemisviisi osaks olev solidaarne tegutsemine, millega kindlustatakse reageerimine tõsistele katastroofidele ja rahvatervisealastele hädaolukordadele, olenemata nende olemusest ja päritolust. Komisjon kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles lõpetama nii kiiresti kui võimalik töö Euroopa Liidu Solidaarsusfondi käsitleva määruse-ettepaneku kallal, et see saaks võimalikult ruttu jõustuda.

Geograafiline ulatus piirdub liikmesriikidega ja ELiga liitumisläbirääkimisi pidavate riikidega. Teemaderingi kuuluvad rahva tervist ähvardavad ohud ja terroriaktid. Fond piirdub tõsiste katastroofidega, milleks on määratluse kohaselt juhtumid, mis põhjustavad otsese kahju kogusummas üle 1 miljardi euro või 0,5% katastroofist haaratud riigi rahvamajanduse kogutulust või kui komisjon nõuetekohaselt põhjendatud ja erandlikel juhtudel, mille puhul on tagajärjed eriti tõsised, kuid mida ei saa hinnata ainult füüsilise kahju põhjal, kuulutab katastroofiolukorra tõsiseks. See on eriti tähtis, et kaitsta Euroopa Liitu pandeemiate, eelkõige ametlikult väljakuulutatud gripipandeemiate korral. Tõhusa kaitse tagamiseks on vajalik viirusevastaste ravimite ja vaktsiinide laialdane ja kiire kasutamine.

Nende ravimite maksumuse finantseerimiseks võib kasutada Euroopa Liidu Solidaarsusfondi. Fondi loomine oleks praeguse korra kohaselt võimalik üksnes tingimustele vastava riigi taotluse korral. Pärast seda, kui komisjon on hinnanud antava rahalise abi ulatust ja teinud eelarveasutusele sellekohase ettepaneku, võtab viimane vastu vastava lisaeelarve. Seejärel võtab komisjon vastu otsuse toetuse kohta ning seejärel sõlmitakse toetuse väljamaksmiseks rakenduskokkulepe.

Ettepanekuga määruse kohta, millega luuakse Euroopa Liidu Solidaarsusfond, soovitab komisjon tugevdada ja laiendada võimalusi rahvatervisealastele hädaolukordadele reageerimiseks. See hõlmab viivitamatut meditsiiniabi ja meetmeid elanikkonna kaitsmiseks lähenevate terviseohtude eest, sealhulgas hädaolukorras tehtavaid kulutusi vaktsiinidele, ravimitele, meditsiinikaupadele, seadmetele ja infrastruktuurile. Kõnealuse fondi kasutamine on aga seotud erinõuetega ning põhiolemuselt on tegemist refinantseerimisega ehk reageerimisinstrumendiga, mille standardmenetluseks on vaja aega. Seepärast on komisjon teinud ettepaneku eelrahastamise mehhanismi kohta, mis võimaldaks lühikese reageerimisajaga piiratud ulatuses rahastamist.

Kriitilistes olukordades võib vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite kättesaadavust enim ohustatud elanikerühmadele veelgi piirata liikmesriikide ametiasutuste kehtestatud meetmetega, et tagada omaenda elanikkonna maksimaalne kaitse. Seepärast tuleks meetmete kaalumisel silmas pidada võrdse juurdepääsu tagamist. Vajalik on täiendav koostöö tööstuse, liikmesriikide ja teistega. Samas ei peaks meetmed endas kätkema selliste käitumisviiside edendamist, millega rikutakse ELi konkurentsieeskirju.

Gripipandeemia mõju vähendamisel mängivad tähtsat rolli mittefarmatseutilised meetmed, nagu käte pesemine ja suhtlemisdistantsi hoidmine. ECDC koostab koostöös komisjoni ning siseriiklike ja rahvusvaheliste organitega neid teemasid käsitleva, tõendusmaterjalil põhineva juhendi, mis on ette nähtud kasutamiseks liikmesriikidele.

Lisaks on komisjon alates 1998. aastast kaasrahastanud inimgripi pandeemia alaseid projekte oma teadusuuringute raamprogrammide kaudu. Neid jõupingutusi jätkatakse 7. raamprogrammi[17] kaudu (vt 3. LISA).

3.4. Tervishoiusüsteemi reageering

Uuest gripitüvest põhjustatud haigusjuhtude puhul tõhusa ja ohutu ravi tagamiseks peaksid haiglatel kindlasti olema hästi väljatöötatud kriisikavad arvukate juhtudega toimetulekuks ning järjepidevuse ja paindlikkuse tagamiseks, valmis kliinilised juhendid, kättesaadavad varud ja haiglassevõtu kriteeriumidega kursis olev personal. Liikmesriikide vastutus- ja pädevusalasse kuulub selle tagamine, et kodanikel oleks juurdepääs parimatele tavadele, ning ühenduse eesmärk on riikide- ja piirkondadevahelise ebavõrdsuse vähendamine selles valdkonnas. Tervishoiusüsteemis töötav personal peab olema kursis nakkustõrjemeetmetega ja sellekohase väljaõppega. Liikmesriigid peaksid tagama kliiniliste juhtimissuuniste väljatöötamise ja rakendamise patsientide puhul, kellel pandeemiatüvega grippi nakatumise kahtlus on leidnud kinnitust. Olulised on nakkustõrjesuunised, et teha selgeks nakkuse leviku teed ja leviku tõkestamise viisid hügieenimeetmete abil. Nakkustõrje on patsiendihoolduse oluline osa, mis aitab vältida nakkuse edasist levikut inimeste seas. Liikmesriigid peavad arvestama teenuste kvaliteediga naaberriikides, et olla valmis reageerima olukorras, mille puhul kodanikud otsivad abi väljaspool riigipiire.

On oluline, et tervishoiuteenistused kohaneksid pandeemia tingimustega, kindlustades elementaarse arstiabi andmise neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Selle tagamiseks tuleb välja töötada mitmed sammud kriisiolukorra jaoks, et kindlustada mõistlik personali- ja vabatahtlike juhtimine ja kasutada optimaalselt ära olemasolevaid farmaatsiatooteid. Üldiselt peaks selles valdkonnas toimuv tegevus põhinema üldisel tervishoiualasteks hädaolukordadeks valmisoleku kaval. Oluline on kooskõlastada kliinilise ravi ja tervishoiuteenuste kavad naabritega, et vältida patsientide rännet naaberriiki, lootuses saada paremat arstiabi.

Oma teatises[18] ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste kohta majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamiseks (2007–2013) soovitas komisjon kaasata tulevasse ühtekuuluvuspoliitikasse strateegiliste parameetritena nii terviseohtude ennetamise kui ka tervishoiu infrastruktuuri puuduste kõrvaldamise. Komisjon soovitab nendel liikmesriikidel, kes kavatsevad välja töötada tervishoiualased horisontaalsed ühtekuuluvuspoliitika programmid, ja piirkondadel, kes kavatsevad oma tegevusprogrammidesse kaasata tervisega seotud prioriteete, tegutseda üksteisega kooskõlastatult ning samuti kooskõlastada oma riiklikud valmisolekukavad. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka võimalustele, mida pakuvad ühtekuuluvuspoliitika tulevased õigusaktid territoriaalse koostöö, eelkõige piiriülese koostöö kohta.

3.5. Teavitamine

Avalikkuse teavitamine

Iga faasi ja tasandi jaoks tuleb välja töötada teavituskava. Mida tõsisem on oht, seda tähtsam on tagada üldsuse ja meedia tõhus teavitamine.

Tajutav pandeemiaoht võib tekitada märkimisväärse meediahuvi. Usaldusväärse teabe ettevalmistamine võimaliku ohu kohta peaks olema liikmesriikide, ECDC ja komisjoni põhiline prioriteet. Usaldusväärse teabe andmisega juba varajases faasis hoitakse ära infovaakumi teke, mille meedia täidaks spekulatsioonide ja kuulujuttudega. Et kindlustada niisugune teavitamine, peaksid liikmesriikide ametiasutused koostöös komisjoni ja ECDCga töötama välja komplekti kasutusvalmis gripiteemalisi materjale meediale teabe jagamiseks. Mitmed liikmesriigid on seda juba teinud ja on näiteks andnud mõningal määral elementaarset teavet nii haiguse kui ka suurematele puhangutele reageerimiseks olemasolevate süsteemide kohta.

Gripiepideemia ajal tuleb meediale ja avalikkusele edastada aegsasti ja kooskõlastatult teave ohtu käsitlevate ELi tasandi ja siseriiklike meetmete kohta. Teavitamisstrateegia tuleb läbi mõelda võimaliku pandeemiaga toimetuleku kavandamise varajases järgus. Liikmesriigid, ECDC ja komisjon peaksid teavituskavasid edasi arendama ja püüdma kooskõlastada meediale edastatavaid täpseid sõnumeid ja avaldusi ohu ning kavandatud meetmete kohta, et vältida segadust ja vastukäivaid avaldusi.

Üks moodus tagada teabe jagamine liikmesriikide vahel ning avatus üldsusele ja meediale on avaldada pandeemia ajal Internetis korrapäraseid aruandeid pandeemia olukorra kohta kogu Euroopas. Selline tööviis osutus SARSi epideemia ajal tulemuslikuks.

Vaktsineerimise ja viirusevastaste ravimite jaotamise kord on olenevalt nende siseriiklikest kavadest riigiti erinev. Kõnealusest korrast tervishoiutöötajatele ja avalikkusele teatamine peab olema liikmesriikide ametiasutuste ülesanne. Sellegipoolest on ka nende asjaolude juures tarvis kogu Euroopa Liitu hõlmavat kooskõlastamist. Kui liikmesriigid ja komisjon suudavad näidata, et siseriiklikud strateegiad kogu ELis on omavahel kooskõlas ja põhinevad asjaomaste teadusalaste teadmiste ühtsel hindamisel, aitab see tugevdada üldsuse usaldust reageerimisstrateegia vastu.

Teabevahetus pädevate tervishoiuasutuste vahel

Kiire teabevahetus ja operatiivne teavitamine gripipandeemia esimestes faasides on hädavajalikud, et liikmesriikidel, komisjonil, ECDCl, WHOl ja teistel organitel oleks võimalik reageerida avalikus teabevahetuses ühiselt positsioonilt ning oma struktuure nõuetekohaselt alarmeerida, nii et meetmeid saaks aegsasti rakendada.

Komisjon on võtnud meetmeid liikmesriikide gripipandeemiaga seoses avaliku teavitamise eest vastutavate ametiasutuste meediateenistuste kooskõlastamiseks. 2005. aasta oktoobris jõuti kokkuleppele ja avaldati Europa veebisaidil[19] tehniline tegevuskava teemal "Inimesi tabanud ülipatogeense linnugripi juhtudest liikmesriikidele, komisjonile ja ECDCle teatamise kord".

4. PANDEEMIA FAASID JA ELI HÄIRETASEMED

Põhilisi gripipandeemiaga seoses kavandatavaid ja rakendatavaid meetmeid võib rühmitada allpool esitatud faaside ja tasemete alusel. Komisjon ja liikmesriigid peavad võtma erinevaid meetmete kogumeid, ent on ka meetmeid, mida tuleb ellu viia ühiselt. Eri faaside ja tasemete jaoks on esitatud meetmed ning nende meetmete rakendamisel tuleks kasuks ECDC ja WHO poolt epidemioloogilise olukorra hindamine järgnevalt kirjeldatud stsenaariumide ja geograafilise leviku alusel.

Faaside ja tasemete valik on kooskõlas WHO soovitustega ja pandeemiafaaside määratlusega. Euroopa Liidu eripära tõttu, mida iseloomustab sisepiiride puudumine ning isikute ja kaupade vaba liikumine, tuleb WHO 6. faasis (pandeemiaperiood) kasutada nelja järgmist ELi häiretaset pärast konsulteerimist liikmesriikide, WHO ja ECDCga.

ELi häiretasemed pandeemia 6. faasis:

Üks – inimeste pandeemiaviirusesse nakatumine ELi liikmesriigis ei ole kinnitust leidnud.

Kaks – inimeste pandeemiaviirusesse nakatumise üks või mitu kinnitatud juhtu ELi liikmesriigis.

Kolm – kinnitatud pandeemiaviirusesse haigestumise puhang (levik) ELi liikmesriigis.

Neli – ulatuslik levik ELi liikmesriikides.

Nendel häiretasemetel ja eriti 4. häiretasemel viitavad hooajalise gripi levikuga seotud kogemused sellele, et pandeemiaalane tegevus ei ole Euroopa Liidus ühtne ning liikmesriigid ja ECDC peavad seda kirjeldama. Planeerimise eelduseks on see, et pandeemiat liikmesriigis ei teki ning et esimese ja teise pandeemialaine vahel ja pärast vaktsiini valmistamist tuleb võtta täiendavaid meetmeid.

Järgmised meetmed on iga pandeemiafaasi puhul samad ja seega peavad asjaosalised nendega iga kord arvestama, kui olukord areneb järgmise faasini.

Kavandamine ja kooskõlastamine

Liikmesriigid on kohustatud meetmetest teatama, nende üle konsulteerima ja neid kooskõlastama teiste liikmesriikide ja komisjoniga, kasutades EWRSi ja vajaduse korral muid mehhanisme.

Komisjon korraldab teavitamist, konsultatsioone ja meetmete kooskõlastamist.

Järelevalve ja hindamine

Liikmesriigid on kohustatud edastama andmed inimestel avastatud haigusjuhtude kohta nakkushaiguste võrgustikule ja ECDCle, kasutades varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi.

Komisjon kooskõlastab teabevahetust varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi tööd korraldava Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse abiga.

Ennetamine ja ohjeldamine

Rahvatervisega seotud sekkumismeetmed

- Komisjon selgitab ECDC abiga, millised on viirusest haaratud ja viirusest puutumata riikide jaoks asjakohased ja sobimatud meetmed.

- Komisjon võitleb selle eest, et asjakohased rahvusvahelised organisatsioonid ja assotsiatsioonid ning transpordiettevõtted töötaksid välja ja valmistaksid rakendamiseks ette asjaomasele pandeemia faasile vastavad standardmeetmed rahvusvaheliste transpordivahenditega reisijate jaoks.

- Neljandast kuuenda faasini : liikmesriikidega nõu pidades hindab komisjon täiendavate ohjeldamismeetmete soovitamise vajadust, nt rahvusvahelistel piiridel.

Teavitamine

- Komisjon töötab koos liikmesriikidega, toetudes ECDC abile ja koostöös WHOga, et tagada asjaomase pandeemia faasi kohta täpsete sõnumite edastamine.

- Komisjon annab olukorra kohta meediale ja avalikkusele korrapäraselt teavet, kindlustab ressursid eeldatava rahvusvahelise teabenõudluse rahuldamiseks ning ajakohastab antavat teavet eri faasides saadud kogemuste põhjal.

WHO 1. FAAS (pandeemiatevaheline periood)

Selles faasis ei ole inimestel avastatud uusi gripiviiruse alatüüpe.

Loomadel võib esineda gripiviiruse alatüüp, mis on põhjustanud inimeste nakatumist. Kui see esineb loomadel, loetakse inimeste nakatumise või haigestumise ohtu madalaks.

Peamine rahvatervisealane eesmärk on tugevdada valmisolekut gripipandeemiaks ülemaailmsel, piirkondlikul, riiklikul ja kohalikul tasandil.

Selle stsenaariumi alla ei kuulu uue linnugripi viiruse avastamine Euroopa loomadel ega ka inimestel leitud juhtumid.

WHO 2. FAAS (pandeemiatevaheline periood)

Selles faasis ei ole inimestel avastatud uusi gripiviiruse alatüüpe.

Ringlev loomagripiviiruse alatüüp aga kujutab endast olulist ohtu haiguse tekkeks inimestel.

Peamine tervishoiueesmärk on minimeerida inimestele edasikandumise ohtu; kui edasikandumine inimesele aset leiab, siis see kiiresti avastada ja sellest kiiresti teada anda.

See stsenaarium ei hõlma ELis inimesi tabanud haigusjuhtumeid.

Kohustused ja meetmed

1. ja 2. faasis on pandeemiale reageerimiseks ettevalmistumisel väga oluline tugevdada gripipandeemiaks valmisolekut riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Valmisolekuseisundi ajakohastamiseks ühenduse tasandil hindavad komisjon ja ECDC, pidades nõu terviseohutuse komiteega ja tehes koostööd WHOga, siseriiklikke pandeemiakavasid, vaatavad kõnealuseid kavasid läbi ja korraldavad nendega seotud õppusi, pöörates erilist tähelepanu kavade koostalitlusvõimele.

WHO 3. FAAS (pandeemiahäire periood)

Inimesi tabanud uue alatüübiga nakkus(ed), kuid levikut inimeselt inimesele ei toimu, või halvimal juhul harvad, lähedasel kokkupuutel leviku juhtumid.

Selles faasis on peamine rahvatervisealane eesmärk tagada viiruse uue alatüübi kiire kirjeldamine ja varajane avastamine, teatavakstegemine ja reageerimine lisanduvatele juhtudele.

Inimesi tabanud haigusjuhtumeid ei esine, kuid liikmesriikides on oht nakkust juhuslikult riiki sisse tuua või isoleeritud juhtumite esinemise oht.

Kohustused ja meetmed

4.1.1. Komisjon

Kavandamine ja kooskõlastamine

- Kooskõlastada riiklikele ametiasutustele riikide situatsiooniplaanide läbivaatamisel ja ajakohastamisel antavaid suuniseid, tuginedes muutuvatele teaduslikele andmetele inimesi tabanud haigusjuhu (haigusjuhtude) kohta.

- Vaadata läbi komisjoni enda situatsiooniplaan.

Ennetamine ja ohjeldamine

Rahvatervisega seotud sekkumismeetmed

- Taotleda, et haigusest haaratud liikmesriigid teavitaksid EWRS süsteemi kaudu komisjoni ja teisi liikmesriike ohjeldamismeetmete rakendamisest ja tõhususest, et meetmeid kooskõlastada.

Viirusevastased ravimid

- Töötada koos riiklike ametiasutustega kättesaadavuse kooskõlastamiseks, et viirusevastaseid ravimeid oleks võimalik operatiivselt kasutusele võtta.

Vaktsiinid

- Töötada riiklike ametiasutustega, et hinnata tööalaselt ja muul moel ohustatud inimeste hooajaliste vaktsiinidega vaktsineerimise eeliseid ja puudusi ning kavandada vajaduse korral vaktsineerimisprogramme.

- Töötada koos liikmesriikide ja tööstusega, et soodustada piisavas koguses tõhusate vaktsiinide kättesaadavust.

Tervishoiusüsteemi reageering

- Ärgitada riikide ametiasutusi vaatama läbi ja ajakohastama tervishoiusüsteemi reageerimisstrateegiaid riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

Teavitamine

- Kooskõlastada taustateabe jagamist soovitatud meetmete tõhususe kohta.

- Hoida teisi partnereid, huvirühmi ning avalikkust kursis ülemaailmse epidemioloogilise olukorraga ja haiguse omadustega.

- Kooskõlastada ECDC abiga taustateabe jagamist soovitatud meetmete tõhususe kohta.

4.1.2. ECDC

Järelevalve ja hindamine

- Jälgida pidevalt pandeemilise gripi ohtu, kogudes teavet ja tehes koostööd Euroopa ametitega (nt EFSA) ja rahvusvaheliste organitega (WHO, OIE, Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon) ning teavitada korrapäraselt oma riskiseirealasest tegevusest.

- Hõlbustada tugilaborite võrgustiku kaudu teabe jagamist inimese nakatumise kahtluse laboratoorse kinnitamise kohta.

- Kooskõlastada haigusjuhu määratluse väljatöötamist riikide aruandluse jaoks.

- Koostada aruandevorme ja koordineerida asjakohaste vahendite abil kiiret teatamist inimeste nakatumisest gripiviiruse uue tüvega.

- Pakkuda riiklikele ametiasutustele asjakohast tuge haigusjuhtude ja nakkuse epidemioloogiliste asjaolude uurimisel ning riskirühmade väljaselgitamisel.

Tervishoiusüsteemi reageering

- Anda teadusalast nõu mittefarmatseutiliste tõrjemeetmete kohta, millest liikmesriigid saaksid oma reageerimisstrateegias juhinduda.

Teavitamine

- Töötada koos liikmesriikidega, et töötada välja kooskõlastatud sõnumid haiguse ja epidemioloogilise olukorra kohta.

- Komisjoniga konsulteerides kooskõlastada taustateabe jagamist soovitatud meetmete tõhususe kohta.

- Hoida teisi partnereid, huvirühmi ning avalikkust korrapäraselt kursis ülemaailmse epidemioloogilise olukorraga ja haiguse omadustega.

4.1.3. Liikmesriigid

Järelevalve ja hindamine

- Tagada tugilaborite võrgustiku kaudu kiire teavitamine inimese nakatumise kahtluse laboratoorsest kinnitamisest.

- Kasutada aruandluses ELi tasandil kokkulepitud määratlusi haigusjuhtude kohta.

- Tagada kiire teatamine inimeste nakatumisest gripiviiruse uue tüvega, kasutades EWRSi ja vajaduse korral muid mehhanisme.

- Uurida nakkusjuhtumit (-juhtumeid) ja epidemioloogilisi asjaolusid ning selgitada välja riskirühmad ja edastada tulemused operatiivselt komisjonile ja ECDCle.

Tervishoiusüsteemi reageering

- Vaadata läbi, ajakohastada ja levitada kliinilise hoolduse, diagnostika, ravi, nakkusetõrje ja proovide ohutu käitlemise juhendeid.

Teavitamine

- Töötada koos teiste liikmesriikide ja komisjoniga, et edastada täpseid sõnumeid.

- Jagada teiste liikmesriikide ja komisjoniga teavet soovitatud meetmete tõhususe kohta.

- Hoida teisi partnereid, huvirühmi ning avalikkust korrapäraselt kursis ülemaailmse epidemioloogilise olukorraga ja haiguse omadustega.

WHO 4. FAAS (pandeemiahäire periood)

Väikesed haiguspuhangud piiratud levikuga inimeselt inimesele, kuid levik on äärmiselt paikne, viidates sellele, et viirus ei ole inimesega hästi kohanenud.

Peamine rahvatervisealane eesmärk on hoida uut viirust piiratud kolletes ja aeglustada viiruse levikut, et võita aega valmisolekumeetmete rakendamiseks, sealhulgas vaktsiini väljatöötamiseks.

ELis pole haigus inimesi tabanud, kuid liikmesriikides valitseb kõrgendatud oht isoleeritud juhtude sissetoomiseks või ilmnemiseks ning kõrgendatud oht nende levikuks.

Kohustused ja meetmed

4.1.4. Komisjon

Järelevalve ja hindamine

- Kooskõlastada ECDCga nõu pidades riiklike ametiasutuste strateegiaid järelevalve tõhustamiseks riskirühmades.

- Kooskõlastada ECDCga nõu pidades riiklike ametiasutustega ohjeldamis- ja tõrjemeetmete järelevalvet.

Ennetamine ja ohjeldamine

Rahvatervisega seotud sekkumismeetmed

- Kooskõlastada soovitatud täiendavate ohjeldamismeetmete rakendamist.

Tervishoiusüsteemi reageering

- Ärgitada riiklikke ametiasutusi hindama ümber suuniseid, mis käsitlevad ravi ja infektsioonitõrjet tervishoius (kaasa arvatud hooldusasutused).

- Ärgitada riikide ametiasutusi valmistuma järgmiseks faasiks, mis hõlmab ka tervishoiutöötajate mobiliseerimise kava.

Teavitamine

- Edendada ECDC abiga üldiste terviseõpetuse näidismaterjalide jagamist.

4.1.5. ECDC

Järelevalve ja hindamine

- Jälgida ohtu ELile, pannes erilist rõhku haigusjuhtude sissetoomisele haigusest haaratud piirkondadest.

- Kooskõlastada komisjoniga nõu pidades riiklike ametiasutuste strateegiaid järelevalve tõhustamise kohta riskirühmades.

- Soodustada seda, et riiklikud ametiasutused annaksid gripiviiruse uue tüvega nakkuse inimeselt inimesele ülekandumisest EWRS kaudu teada.

- Pakkuda riiklikele ametiasutustele asjakohast tuge haigusjuhtude ja kontaktide uurimisel, haiguse seire tõhustamisel täiendavate haigusjuhtude avastamiseks ning nakatumise epidemioloogiliste asjaolude (nt kokkupuuteallikas, kokkupuutuvate inimeste nakatumine, levik elanikkonna seas) seire tõhustamisel ja riskirühmade kindlakstegemisel.

Rahvatervisega seotud sekkumismeetmed

- Anda teadusalast nõu mittefarmatseutiliste rahvatervisealaste sekkumismeetmete kohta.

- Komisjoniga nõu pidades taotleda, et viirusest haaratud liikmesriigid annaksid aru tõhustatud seiremeetmete rakendamisest, olla abiks kõnealuste meetmete tõhususe hindamisel ning edastada asjakohast teavet kõigile liikmesriikidele, et toetada siseriiklikku ja rahvusvahelist planeerimist.

- Vaadata läbi gripilaborite võrgustikus bioloogilise ohutuse tagamist käsitlevad suunised.

Teavitamine

- Tagada Euroopa Liitu ohustavat riski puudutava teabe korrapärane ajakohastamine ja soovitatud meetmete teaduslik hindamine.

4.1.6. Liikmesriigid

Järelevalve ja hindamine

- Jagada teavet tõhustatud seire kohta riskirühmades ja meetmete tõhususe kohta ohjeldamise ja tõrje seisukohalt.

Ennetamine ja ohjeldamine

Rahvatervisega seotud sekkumismeetmed

- Pidada võimalike kavandatud täiendavate ohjeldamismeetmete asjus nõu teiste liikmesriikide ja komisjoniga.

Tervishoiusüsteemi reageering

- Jagada suuniseid ravi ja infektsioonitõrje kohta tervishoius (kaasa arvatud hooldusasutused).

- Anda aru ja konsulteerida seoses ettevalmistustega järgmiseks faasiks, eriti seoses teiste liikmesriikide kodanikega ja plaanidega abistada teisi ELi kodanikke kolmandates riikides, hõlmates sealhulgas kohapealset kaitset ja kodumaale tagasipöördumist.

Teavitamine

- Jagada avalikkusele ettenähtud sõnumeid ja harivaid materjale teiste liikmesriikidega, komisjoniga ja ECDCga.

WHO 5. FAAS (pandeemiahäire periood)

Suured haiguspuhangud, kuid inimeselt inimesele levik on endiselt paikne, viidates sellele, et viirus kohaneb inimestega üha paremini, ent ei pruugi veel olla täielikult nakkav (oluline pandeemiarisk).

Selles faasis on tarvis teha kõik, mis võimalik, et levikut piirata ja aeglustada, et pandeemia võimaluse korral tagasi tõrjuda ning võita aega pandeemiale reageerimise meetmete rakendamiseks.

Lokaliseeritud suured haiguspuhangud väljaspool Euroopat asuvates riikides, levikuga inimeselt inimesele, rahvusvaheline levik ei ole kinnitust leidnud; Euroopa Liidus on üha suurenev oht isoleeritud haigusjuhtude sissetoomiseks või ilmnemiseks.

Kohustused ja meetmed

4.1.7. Komisjon

Kavandamine ja kooskõlastamine

- Kooskõlastada sekkumismeetmete jätkuvat hindamist.

- Viia lõpule ettevalmistused lähenevaks pandeemiaks, mis hõlmavad sisemist töökorraldust ja kasutatavaid inimressursse.

- Käivitada komisjoni situatsiooniplaan.

Ennetamine ja ohjeldamine

Rahvatervisega seotud sekkumismeetmed

- Teha koostööd riiklike ametiasutustega nakkustõrjevarude jaotamisel nakatunud inimesi ravivatele tervishoiuasutustele, eriti kui need varud on pärit teisest liikmesriigist.

- Vaadata läbi ühenduse meetmed või võimalused meetmete ettepanekute tegemiseks kõigis asjaomastes ühenduse poliitikavaldkondades.

Viirusevastased ravimid

- Teha koostööd riiklike ametiasutustega viirusevastase profülaktika suunamisel asjakohastele rühmadele ja isikutele ning vajadusel osutada abi teiste liikmesriikide tagavarade mobiliseerimise kooskõlastamisel.

Vaktsiinid

- Edendada ECDC abil siseriiklike ametiasutustega viirusest haaratud piirkonnas asuvate rühmade ja inimeste sihipärase vaktsineerimiskampaania ettevalmistamist ja elluviimist, kui pandeemiavaktsiin on olemas.

Tervishoiusüsteemi reageering

- Kooskõlastada ECDC abiga riiklikele ametiasutustele antavaid suuniseid, mille eesmärk on abistada meedikuid haigusjuhtude tuvastamisel, diagnoosimisel ja nendest teavitamisel.

- Kooskõlastada ECDC abiga riiklikele ametiasutustele antavaid suuniseid nappide ressursside optimaalse kasutamise kohta (triaaž, kliinilise juhendi muutmine, haigla infektsioonijuhendi muutmine, gripiga mitteseotud tervishoiuteenuste kaitsmine, alternatiivravi jne).

Teavitamine

- Julgustada avalikkuse jaoks mõeldud soovitatud meetmete kasutamist, kuigi need on võib-olla piiratud, ning selliste sekkumismeetmete kasutamist, mida võidakse pandeemia ajal muuta või rakendada.

4.1.8. ECDC

Järelevalve ja hindamine

- Jälgida ohtu Euroopa Liidule, pannes erilist rõhku haigusjuhtude sissetoomisele haigusest haaratud piirkondadest.

- Edendada võimalikult suurel määral haiguse seire intensiivistamist haigusest veel haaramata riikides.

- Vajaduse korral vaadata läbi ja kohandada haigusjuhtumi määratlust ja suuniseid.

- Kiirendada ja tõhustada maksimaalselt pandeemia 4. faasis alustatud olukorra seiret ja hindamistegevust.

- Edendada tervishoiuvajaduste ja -vahendite seiret ohustatud riikides.

- Edendada matemaatilist modelleerimist esimese pandeemialaine arengusuundade prognoosimiseks (haaratud piirkonnad, riskirühmad, vajadus tervishoiuressursside järele, mõju jne).

Teavitamine

- Hoida partnereid ja huvirühmi ning avalikkust kursis ülemaailmse olukorra, suundumuste, epidemioloogiliste tunnuste ja soovituslike meetmetega ning olukorraga ja riskiga ELis.

4.1.9. Liikmesriigid

Järelevalve ja hindamine

- Hinnata riski ja teavitada operatiivselt uurimistegevusest.

Ennetamine ja ohjeldamine

Rahvatervisega seotud sekkumismeetmed

- Kooskõlastada teiste liikmesriikide ja komisjoniga täiendavaid ohjeldamismeetmeid.

Tervishoiusüsteemi reageering

- Rakendada suuniseid ravi ja infektsioonitõrje kohta tervishoius (kaasa arvatud hooldusasutused).

- Jagada järgmise faasi situatsioonmeetmeid, eriti seoses teiste liikmesriikide kodanikega ja plaanidega abistada teisi ELi kodanikke kolmandates riikides, hõlmates sealhulgas kohapealset kaitset ja kodumaale tagasipöördumist.

Teavitamine

Jagada avalikkusele mõeldud sõnumeid ja harivaid materjale teiste liikmesriikidega, komisjoniga ja ECDCga.

WHO 6. FAAS (pandeemia periood) – ELi 1. kuni 4. häiretase

Pandeemia: nakkuse kõrgenenud ja pidev levik elanikkonna seas.

Mitu haiguspuhangut vähemalt ühes riigis väljaspool ELi, pideva levikuga inimeselt inimesele ja levikuga teistesse riikidesse.

Peamine tervishoiueesmärk on minimeerida pandeemia tagajärgi.

WHO 6. faasis võivad toimuda järgmised stsenaariumid, mis erinevad oma epidemioloogilise mudeli ja geograafilise leviku poolest ning esinevad kronoloogilises järjestuses.

EL 1. häiretase

- ELis ei ole inimesi tabanud haigusjuhtumeid. Väga suur risk või kahtlus episoodiliste juhtude Euroopasse sissetoomise kohta.

EL 2. häiretase

- Pandeemia alatüübi isoleerimine ühest inimest tabanud haigusjuhust Euroopa Liidus.

EL 3. häiretase

- Pandeemia alatüübiga, isoleeritud haigusjuhtude puhang ühes ELi liikmesriigis või jätkuv inimeselt inimesele levik mitmete ELis kinnitust leidnud puhangutena.

EL 4. häiretase

- Laiaulatuslik tegevus ühes või mitmes liikmesriigis.

Kohustused ja meetmed

Meetmeid võetakse faaside kaupa häiretasemete alusel ja rakendatakse kõigi asjaomaste partneritega konsulteerimise järel ning pärast seda, kui ECDC on hinnanud epidemioloogilist olukorda ja arenguprognoose ning liikmesriikide võetud meetmete tõhusust. Sedamööda, kuidas olukord ühelt häiretasemelt teisele kulgeb, tuleb meetmeid kooskõlastada, eelkõige pandeemia järjestikuste lainete vahel ja seoses vaktsiini kättesaadavusega.

4.1.10. Komisjon

Kavandamine ja kooskõlastamine

- Luua ja käivitada gripipandeemia teabe- ja kooskõlastuskeskus.

- Suhelda sekkumismeetmete kooskõlastamiseks organisatsioonide ja ametkondadega Euroopa Liidu ja rahvusvahelisel tasandil ning kooskõlastada liikmesriikide seisukohti.

- Kooskõlastada jätkuvat suuniste väljatöötamist.

- Kooskõlastada meetmete ja nende mõju hindamist.

Ennetamine ja ohjeldamine

Rahvatervisega seotud sekkumismeetmed

- Kooskõlastada liikmesriikidega seisukohta isikute ja kaupade liikumise kohta ning teha koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja assotsiatsioonidega ning transpordiettevõtetega, et rahvusvaheliste transpordivahenditega reisijate puhul rakendataks häiretasemele vastavaid standardmeetmeid.

- ECDC abiga kooskõlastada liikmesriikidega meetmete mõju hindamist, eelkõige seoses viirusevastaste ravimite kasutamisega ja sihipäraste vaktsineerimiskampaaniate mõjuga.

Tervishoiusüsteemi reageering

- Soodustada pandeemia faasidele vastavaid liikmesriikide vahelisi vastastikuse abi kokkuleppeid, sealhulgas immuunsete tervishoiutöötajate mobiliseerimist ja meditsiiniressursside edastamist.

4.1.11. ECDC

Järelevalve ja hindamine

- Jälgida haiguse levikut, riskirühmi, suremuse taset ja leviku määra ning kooskõlastada haigusjuhtude määratluste kohandamist.

- Kooskõlastada ELi esimeste teadaolevate haiguspuhangute pandeemiatüve kliinilist, mikrobioloogilist ja epidemioloogilist kirjeldamist, et teha kindlaks edasikandumise tase, juhtumite suremuse määr (omistatav suremus) ja haaratud vanuserühmad.

- Kooskõlastada järelevalvet nakkuse epidemioloogiliste, kliiniliste ja viroloogiliste aspektide võimalike muutuste üle, kaasa arvatud resistentsus viirusevastaste ravimite suhtes.

- Kooskõlastada riiklikku aruandlust hinnanguliste tagajärgede kohta ja abistada globaalse olukorra järelevalvel (ülemaailmne levik, riigisisesed suundumused).

- Soodustada prognooside tegemist järgmise laine kohta (uued haaratud piirkonnad, riskirühmad, tervishoiuressursid jne).

- Vaadata üle saadud õppetunnid ning kohandada riikide seirejuhendeid ja -vahendeid.

Ennetamine ja ohjeldamine

Rahvatervisega seotud sekkumismeetmed

- Kooskõlastada ja soodustada sekkumismeetmete hindamist ja ajakohastada vajaduse korral soovitusi.

- Reageerida taotlustele rakendada tööle gripipuhangute töörühmad.

Viirusevastased ravimid

- Liikmesriikide ja komisjoniga konsulteerides ajakohastada suuniseid olemasolevate toimeainete optimaalse kasutamise kohta.

- Kooskõlastada liikmesriikidega, komisjoniga ja partneritega (eelkõige EMEAga) järelevalvet haardeulatuse, tõhususe, kõrvaltoimete ja ohutuse üle.

Vaktsiinid

- Kui pandeemiavaktsiin muutub kättesaadavaks, kooskõlastada liikmesriikidega, komisjoniga ja partneritega (eelkõige EMEAga) järelevalvet katvuse, tõhususe, kõrvaltoimete ja ohutuse üle.

Teavitamine

- Jagada rahvusvahelistele organisatsioonidele, riikide ametiasutustele, teistele partneritele ja huvirühmadele ning avalikkusele olukorra kohta korrapäraselt teavet.

- Rakendada ja säilitada ressursse ootuspärase rahvusvahelise teabevajaduse rahuldamiseks.

- Hinnata teavitusele reageerimist varasemates faasides; vaadata üle saadud õppetunnid.

4.1.12. Liikmesriigid

Tervishoiusüsteemi reageering

- Edendada teiste liikmesriikide ja komisjoniga suuniste ja (ajakohastatud) mudelalgoritmide täiustamist gripi- ja muude haigusjuhtude triaaži tarbeks.

- Teiste liikmesriikide ja komisjoniga nõu pidades edendada iseravimise suuniste väljatöötamist.

4.2. Pandeemiajärgne periood: toibumine ja pöördumine tagasi pandeemiatevahelisse perioodi

Pärast pandeemialaine möödumist võib oodata, et paljud inimesed on sellest ühel või teisel viisil endiselt mõjutatud: paljud on ehk kaotanud sõpru või sugulasi, kannatavad kurnatuse ja psühholoogiliste probleemide all või on kandnud äritegevuse katkemise tõttu rahalisi kaotusi. Valitsuste ja ametiasutuste loomulik ülesanne on tagada probleemide lahendamise võimalus ja toetada ühiskonna uuesti ülesehitamist.

Liikmesriikidel peaks olemas olema kava, millega tagatakse riigi kiire taaselustamine pärast pandeemiat. Kava peaks sisaldama elutähtsate teenuste taastamisplaane ning nende asutuste ja üksikisikute kindlaksmääramist, kelle ülesandeks on anda sotsiaalset ja psühholoogilist tuge haigusest puudutatud perekondadele ja ettevõtetele. Samuti peaks olemas olema mehhanism majanduskahju hindamiseks ja kannatada saanud elanikerühmade rahaliseks toetamiseks.

Liikmesriigid peaksid tagama, et elutähtsad teenistused töötaksid oma teenistuste või organisatsiooni jaoks välja taastamiskavad. Riikide valmisolekukavades tuleks arvesse võtta ka seda, kas pandeemiajärgseks taastamiseks on tarvis valitsuse rahalist toetust. Kui on, siis peaksid liikmesriigid välja töötama rahalise toetuse andmise kriteeriumid ja otsima mooduseid rahaliste vahendite kättesaadavuse tagamiseks.

Komisjon saaks kavandatud solidaarsusfondi kaudu aidata liikmesriike nende püüdlustes olukorrast välja tulla ja leevendada pandeemiast tulenenud majanduskahju.

5. JÄRELDUSED

Käesolevas teatises antakse ülevaade ühenduse pandeemiliseks gripiks valmisoleku ja reageeringu kava põhielementidest ja meetmetest. Rakendamiseks on vaja kava komisjonis, ECDCs, EMEAs ja liikmesriikide ametiasutustes asjaomaste ülesannete täitjate jaoks üksikasjalikumalt välja töötada. Kava tuleb rahvusvahelistele aruteludele ning hooajalise gripi ja riikidevaheliste õppuste käigus saadud kogemustele tuginedes perioodiliselt läbi vaadata.

Komisjoni egiidi all jätkub gripiviirusest põhjustatud infektsioonide vallas tihe koostöö inimeste ja loomade tervisega tegelevate asutuste ning siseriikliku ja Euroopa tasandi ekspertide vahel. Sellega seoses on vastastikune kogemuste vahetamine situatsiooniplaneerimisel olulise tähtsusega, kuna veterinaariaalased situatsiooniplaanid on juba hästi sisse töötatud ja varem tõhusaks osutunud.

Gripipandeemiaks valmistumine ja sellele reageerimine on tõsine väljakutse, mis nõuab liikmesriikidelt ja komisjonilt tavalisest suuremaid jõupingutusi. Seda tuleks teha rahvatervisealaste hädaolukordade üldisema käsitlusviisi raames, et kasutada nappe ressursse tõhusalt, kasutada ära võimalikult laia asjatundlikkuse baasi ning hoolitseda, selle eest, et menetlused ja funktsioonid oleksid võimalikult kergesti hallatavad ja lihtsad. Nende jõupingutuste toetamiseks on komisjon avaldanud teatise üldiste rahvatervisealaste hädaolukordadega seotud planeerimise kohta.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) saab pakkuda Euroopa Liidu elanikke ähvardada võiva gripi ja teiste nakkushaiguste seire ja tõrje jaoks struktureeritud ja süstemaatilist lähenemisviisi. ECDC saab mobiliseerida ja oluliselt tugevdada olemasolevate riiklike haigusetõrjekeskuste omavahelist sünergiat ning aitab kahtlemata komisjonil ja liikmesriikidel gripiga tõhusalt toime tulla.

Gripipandeemia ohjeldamisel on põhiteemaks sektoritevahelised meetmed. Riikide ja ELi tasandil on juba võetud palju meetmeid, mille eesmärk on tagada mitmesugustes poliitikavaldkondades võetavate meetmete tõhusus ja kooskõlastatus. Kuid teha tuleb veel nii mõndagi ning komisjon ja liikmesriigid jätkavad seda tööd. Eriti tähtis on püüda pandeemiaprobleemi lahendada rohujuure tasandil; seoses sellega on tähtis ühendusest väljapoole suunatud tegevus, et aidata pädevatel rahvusvahelistel organisatsioonidel ja kolmandatel riikidel astuda vastu võimalikule pandeemiale ning vähendada selle levikut ja mõju.

ANNEX 1: New WHO Phases[20]

Pandemic phases | Public health goals |

Interpandemic period |

1 | No new influenza virus subtypes have been detected in humans. An influenza virus subtype that has caused human infection may be present in animals. If present in animals the risk of human infection or disease is considered to be low | Strengthen influenza pandemic preparedness at the global, regional, national and subnational levels. |

2 | No new influenza virus subtypes have been detected in humans. However, a circulating animal influenza virus subtype poses a substantial risk of human disease. | Minimize the risk of transmission to humans; detect and report such transmission rapidly if it occurs. |

Pandemic alert period |

3 | Human infection(s) with a new subtype, but no human to human spread, or at most rare instances of spread to a close contact. | Ensure rapid characterization of the new virus subtype and early detection, notification and response to additional cases. |

4 | Small cluster(s) with limited human to human transmission but spread is highly localized, suggesting that the virus is not well adapted to humans. | Contain the new virus within limited foci or delay spread to gain time to implement preparedness measures, including vaccine development. |

5 | Large cluster(s) but human-to-human spread still localized, suggesting that the new virus is becoming increasingly better adapted to humans, but may not yet be fully transmissible (substantial pandemic risk). | Maximize efforts to contain or delay spread, to possibly avert a pandemic, and to gain time to implement pandemic response measures. |

Pandemic period |

6 | Pandemic: increased and sustained transmission in general population | Minimize the impact of the pandemic. |

Post-pandemic period |

Post-pandemic period: return to inter-pandemic period | Return to inter-pandemic period |

ANNEX 2: Projects related to influenza funded under the public health programme

The European Commission, DG SANCO, is presently funding projects under the Public Health Action Programme (2003-2008), which are directly or indirectly related to influenza preparedness and response, as follows:

- EISS - The European Influenza Surveillance Scheme.

- MODELREL - EU co-ordination and dissemination of strategic modelling capabilities concerning the deliberate release of biological agents.

- EUNID - European Network of Infectious Diseases physicians.

- EPIET - European Programme for Intervention Epidemiology Training.

- Epi-North – A framework for communicable disease surveillance, communication and training in Northern Europe.

- INSIGHT - International network of national public health Institutes sharing information, expertise and capabilities in order to grapple with major health threats.

- VENICE - Vaccine European new integrated collaboration effort.

- EPIVAC - Europe-wide pandemic influenza vaccine coverage: good epidemic vaccination practice by establishing integrated national stakeholders networks.

- ETIDE - European Training for Infectious Disease Emergencies.

- Epi-South - Network for Communicable Disease Control in Southern Europe and Mediterranean Countries.

- FLUSECURE - Combating FLU in a combined action between industry and the public sector in order to SECURE adequate and fast interventions in Europe.

- VAC-SAT - Vaccine Safety - Attitudes, Training and Communication.

ANNEX 3: EU supported research related to human pandemic influenza

5th Framework Programme (1998-2002)

- FLUPAN - Preparing for an influenza pandemic

- NOVAFLU - Novel vaccination strategies and vaccine formulations for epidemic and pandemic influenza control

6th Framework Programme (2002-2006)

- VIRGIL - European vigilance network for the management of antiviral drug resistance”

- SARS/FLU VACCINE

- FLUVACC - Live attenuated replication-defective influenza vaccine

7th Framework Programme (2007-2013)

On 21 September 2005 the European Commission proposed a Council decision concerning the Specific Programmes implementing the Seventh Framework Programme (2007-2013) of the European Community for research, technological development and demonstration activities including a proposal of a specific programme that has as heading ‘Cooperation’ and includes a particular section on health, which is consequently applicable to the field of flu.

The focus will be on confronting emerging pathogens with pandemic potential including zoonoses (e.g. SARS and highly pathogenic influenza). Where appropriate, provisions will be made for rapidly initiating collaborative research aimed at expediting development of new diagnostics, drugs and vaccines for efficient prevention, treatment, and control of infectious disease emergencies.

[1] SAN 104, 9882/04, 2.6.2005

[2] EÜT L 268/1-7, 3.10.1998

[3] EÜT L 21/32-35, 26.1.2000

[4] http://europa.eu.int/eur-lex/en/com/wdc/2004/com2004_0201en01.pdf

[5] ELT L 142/1-11, 30.4.2004

[6] http://www.who.int/csr/resources/publications/influenza/WHO_CDS_CSR_GIP_2005_5.pdf

[7] http://europa.eu.int/comm/health/ph_threats/com/Influenza/influenza_key04_en.pdf

[8] http://europa.eu.int/comm/health/ph_threats/com/Influenza/influenza_key03_en.pdf

[9] KOM (2005) 605 lõplik

[10] EÜT L 268/1-7, 3.10.1998

[11] EÜT L 21/32-35, 26.1.2000

[12] http://www.cc.cec/home/dgserv/sg/sgvista/i/sgv2/repo/repo.cfm?institution=COMM&doc_to_browse=COM/2005/0115&refresh_session=YES

[13] http://europa.eu.int/comm/health/ph_threats/com/Influenza/influenza_key03_en.pdf

[14] EMEA/CPMP/4986/03 ja EMEA/CPMP/4717/03, vt http://www.emea.eu.int/indem/indexh1.htm

[15] http://www.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA56/ea56r19.pdf

[16] KOM (2005) 108 lõplik, 6.4.2005 http://europa.eu.int/comm/regional_policy/funds/solidar/solid_en.htm

[17] KOM(2005) 119 lõplik, 6.4.2005

[18] KOM(2005) 304 lõplik, 5.7.2005

[19] http://europa.eu.int/comm/health/ph_threats/com/Influenza/influenza_key09_en.pdf

[20] WHO global influenza preparedness plan – WHO/CDS/CSR/GIP/2005.5 http://www.who.int/csr/resources/publications/influenza/WHO_CDS_CSR_GIP_2005_5.pdf