This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02021R0241-20210218
Regulation (EU) 2021/241 of the European Parliament and of the Council of 12 February 2021 establishing the Recovery and Resilience Facility
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, 12. veebruar 2021, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, 12. veebruar 2021, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu
02021R0241 — ET — 18.02.2021 — 000.004
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/241, 12. veebruar 2021, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 057 18.2.2021, lk 17) |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/241,
12. veebruar 2021,
millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED JA RAHASTAMINE
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi „rahastu“).
Selles sätestatakse rahastu eesmärgid, rahastamine, liidupoolse rahastamise vormid ja reeglid.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
„liidu fondid“ – fondid, millele laieneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid ("ühissätete määrus 2021-2027");
„rahaline toetus“ – rahastu raames tagastamatu rahaline toetus, mida liikmesriik võib saada või on juba saanud;
„Euroopa poolaasta“– nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/1997 ( 1 ) artikli 2-a sätestatud menetlus;
„eesmärgid ja sihid“ –reformi või investeeringu elluviimise edusammude mõõtmise vahend, kusjuures eesmärgid on kvalitatiivsed saavutused ja sihid on kvantitatiivsed saavutused;
„vastupidavus“ – võime tulla toime majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste šokkide või püsivate struktuurimuutustega õiglasel, kestlikul ja kaasaval viisil; ning
„ei kahjusta oluliselt“ – sellise keskkonnaeesmärgi saavutamist oluliselt kahjustava majandustegevuse mittetoetamine või teostamata jätmine, kui see on asjakohane, määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses
Artikkel 3
Kohaldamisala
Rahastu kohaldamisala hõlmab Euroopa jaoks tähtsaid poliitikavaldkondi, mis on jaotatud kuue samba vahel:
rohepööre;
digipööre;
arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv, sealhulgas majanduslik ühtekuuluvus, töökohad, tootlikkus, konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ning hästi toimiv siseturg tugevate VKEdega;
sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus;
tervishoid ning majanduslik, sotsiaalne ja institutsiooniline vastupidavus, sealhulgas selleks, et suurendada kriisiks valmisolekut ning kriisile reageerimise suutlikkust, ning
järgmise põlvkonna, laste- ja noortepoliitika, nagu haridus ja oskused.
Artikkel 4
Üld- ja erieesmärgid
Artikkel 5
Horisontaalsed põhimõtted
Artikkel 6
Euroopa Liidu taasterahastust eraldatavad vahendid
Määruse (EL) 2020/2094 artiklis 1 osutatud meetmete rakendamiseks on rahastu raames ette nähtud järgmised summad:
määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud kuni 312 500 000 000 euro suurune summa 2018. aasta hindades, mis on kättesaadav tagastamatu rahalise toetuse jaoks, kui määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõigetest 4 ja 7 ei tulene teisiti.
Vastavalt määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõikes 1 sätestatule on see summa sihtotstarbeline välistulu finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses.
määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud kuni 360 000 000 000 euro suurune summa 2018. aasta hindades, mida saab kasutada liikmesriikidele käesoleva määruse artiklite 14 ja 15 kohaselt laenutoetuse andmiseks, kui määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõikest 5 ei tulene teisiti.
Artikkel 7
Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest programmidest eraldatavad summad ja vahendite kasutamine
Artikkel 8
Rakendamine
Rahastut rakendab komisjon eelarve otsese täitmise raames kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud reeglitega, eelkõige finantsmääruse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2092 ( 2 ).
Artikkel 9
Täiendavus ja lisarahastamine
Rahastu raames antav toetus täiendab muudest liidu programmidest ja instrumentidest antavat toetust. Reformid ja investeerimisprojektid võivad saada toetust muudest liidu programmidest ja instrumentidest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühte ja sama kulu.
Artikkel 10
Rahastu ja usaldusväärse majandusjuhtimise ühendamise meetmed
Komisjon võib teha nõukogule ettepaneku peatada kõik kulukohustused või maksed või osa neist mis tahes järgmisel juhul:
kui nõukogu võtab määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 8 lõike 3 kohaselt samas ülemäärase tasakaalustamatuse menetluses vastu kaks järjestikust soovitust põhjusel, et liikmesriik on esitanud ebapiisava parandusmeetmete kava;
kui nõukogu teeb määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 10 lõike 4 kohaselt samas ülemäärase tasakaalustamatuse menetluses kaks järjestikust otsust, milles tuvastatakse, et liikmesriik on jätnud nõuded täitmata, sest ta ei ole soovitatud parandusmeetmeid võtnud;
kui komisjon jõuab järeldusele, et liikmesriik ei ole võtnud meetmeid, nagu on osutatud määruses (EÜ) nr 332/2002, ning selle tulemusena otsustab mitte lubada sellele liikmesriigile antud rahalise abi väljamaksmist;
kui nõukogu otsustab, et liikmesriik ei täida määruse (EL) nr 472/2013 artiklis 7 osutatud makromajandusliku kohandamisprogrammi nõudeid või ELi toimimise lepingu artikli 136 lõike 1 kohaselt vastu võetud nõukogu otsuses nõutud meetmeid.
Esmatähtsaks peetakse kulukohustuste peatamist; maksed peatatakse ainult juhul, kui taotletakse koheseid meetmeid, ning nõuete olulise eiramise korral.
Maksete peatamise otsust kohaldatakse pärast otsuse kuupäeva esitatud maksetaotluste suhtes.
Kulukohustuste peatamist kohaldatakse kulukohustuste suhtes alates peatamise otsuse vastuvõtmisele järgneva aasta 1. jaanuarist.
Nõukogu võtab otsuse lõigetes 1 ja 2 osutatud maksete peatamist käsitleva komisjoni ettepaneku kohta vastu rakendusaktiga.
Kulukohustuste peatamise suhtes kohaldatakse piirangut, mis on kuni 25 % kulukohustustest või kuni 0,25 % nominaalsest SKPst, olenevalt sellest, kumb on madalam, mis tahes järgmisel juhul:
esmakordne nõuete täitmata jätmine lõikes 1 osutatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses;
esmakordne nõuete täitmata jätmine seoses lõike 2 punktis a osutatud parandusmeetmete kavaga ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses;
lõike 2 punktis b osutatud soovitatud parandusmeetmete rakendamata jätmine ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses;
lõike 2 punktides c ja d osutatud nõuete esmakordne täitmata jätmine.
Jätkuva nõuete täitmata jätmise korral võib kulukohustuste peatamisel esimeses lõigus sätestatud maksimaalseid protsendimäärasid ületada.
Nõukogu tühistab komisjoni ettepanekul kulukohustuste peatamise käesoleva artikli lõike 3 esimeses lõigus sätestatud korras järgmistel juhtudel:
kui ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus peatatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 9 või nõukogu on ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 kohaselt otsustanud tunnistada otsuse ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kehtetuks;
kui nõukogu on toetanud parandusmeetmete kava, mille liikmesriik on esitanud vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 8 lõikele 2, või ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus peatatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 10 lõikele 5 või nõukogu on lõpetanud ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 11;
kui komisjon on jõudnud järeldusele, et liikmesriik on võtnud asjakohased meetmed, millele on osutatud määruses (EÜ) nr 332/2002;
kui komisjon on jõudnud järeldusele, et liikmesriik on võtnud asjakohased meetmed, et rakendada määruse (EL) nr 472/2013 artiklis 7 osutatud makromajanduslikku kohandamisprogrammi, või meetmed, mida nõutakse ELi toimimise lepingu artikli 136 lõike 1 kohases nõukogu otsuses.
Pärast seda, kui nõukogu on kulukohustuste peatamise tühistanud, võib komisjon võtta uuesti kulukohustusi, mis on varem peatatud, ilma et see piiraks määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõigete 4, 7 ja 9 kohaldamist.
Otsuse maksete peatamise tühistamise kohta teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastavalt lõike 3 kolmandas lõigus sätestatud korrale juhul, kui on täidetud käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud tingimused.
Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib paluda Euroopa Komisjoni struktureeritud dialoogi raames korraldatavale käesoleva artikli rakendamise teemalisele arutelule, et Euroopa Parlament saaks väljendada oma seisukohti. Komisjon võtab Euroopa Parlamendi seisukohti nõuetekohaselt arvesse.
Komisjon edastab kulukohustuste peatamise ettepaneku või peatamise tühistamise ettepaneku viivitamata pärast selle vastuvõtmist Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Parlament võib paluda komisjonil ettepanekut põhjendada.
II PEATÜKK
RAHALINE TOETUS, VAHENDITE ERALDAMINE, LAENUD JA LÄBIVAATAMINE
Artikkel 11
Maksimaalne toetussumma
Igale liikmesriigile eraldatav maksimaalne rahaline toetus arvutatakse järgmiselt:
70 % puhul artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast, mis on ümber arvutatud jooksevhindadesse, võetakse aluseks iga liikmesriigi rahvaarv, SKP pöördväärtus elaniku kohta ja suhteline töötusmäär, nagu on sätestatud II lisas esitatud meetodis;
30 % puhul artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast, mis on ümber arvutatud jooksevhindadesse, võetakse aluseks rahvaarv, SKP pöördväärtus elaniku kohta ning võrdselt reaalse SKP muutus 2020. aastal ja reaalse SKP kumulatiivne muutus 2020. ja 2021. aastal, nagu on sätestatud III lisas esitatud meetodis. Reaalse SKP muutus 2020. aastal ja reaalse SKP kumulatiivne muutus 2020. ja 2021. aastal põhineb komisjoni 2020. aasta sügise prognoosidel.
Artikkel 12
Rahalise toetuse eraldamine
Artikkel 13
Eelmaksed
Artikkel 14
Laenud
Liikmesriigi laenutoetuse taotlus sisaldab järgmist:
laenutoetuse andmise põhjused, mis on seotud lisareformide ja -investeeringute tõttu suurenevate finantsvajadustega;
lisareformid ja -investeeringud kooskõlas artikliga 18;
taaste- ja vastupidavuskava suuremad kulud võrreldes rahalise toetuse summaga, mis taaste- ja vastupidavuskavale eraldatakse artikli 20 lõike 4 punkti a või b kohaselt.
Artikkel 15
Laenuleping
Enne liikmesriigiga laenulepingu sõlmimist hindab komisjon, kas
laenutoetuse taotlemise põhjendus ja selle summa on lisareformide ja -investeeringute tegemiseks mõistlik ja põhjendatud ning
lisareformid ja -investeeringud vastavad artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele.
Kui komisjon leiab, et laenutoetuse taotlus vastab lõikes 1 osutatud kriteeriumidele, ja artikli 20 lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusotsus võetakse vastu, sõlmib komisjon liikmesriigiga laenulepingu. Lisaks finantsmääruse artikli 220 lõikes 5 sätestatud punktidele peab laenuleping sisaldama järgmisi punkte:
laenusumma eurodes, sealhulgas artikli 13 kohaselt eelmaksena antava laenu summa, kui see on kohaldatav;
keskmine laenutähtaeg; selle tähtaja suhtes ei kohaldata finantsmääruse artikli 220 lõiget 2;
hinnakujundusvalem ja ajavahemik, mille jooksul on laenusumma kättesaadav;
osamaksete maksimumarv ja tagasimaksegraafik;
muud punktid, mis on vajalikud laenu rakendamiseks seoses asjaomaste reformide ja investeerimisprojektidega kooskõlas artikli 20 lõikes 3 osutatud otsusega.
Artikkel 16
Läbivaatamisaruanne
Läbivaatamisaruanne sisaldab järgmist:
hinnang selle kohta, mil määral on taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine kooskõlas käesoleva määruse kohaldamisalaga ning aitab kaasa käesoleva määruse üldeesmärgi saavutamisele, pidades silmas artiklis 3 osutatud kuut sammast, sealhulgas selle kohta, kuidas taaste- ja vastupidavuskavadega vähendatakse naiste ja meeste ebavõrdsust;
kvantitatiivne hinnang selle kohta, kui palju aitavad taaste- ja vastupidavuskavad saavutada
kliimasihti, milleks on vähemalt 37 %,
digisihti, milleks on vähemalt 20 %,
igaüht artiklis 3 osutatud kuuest sambast;
taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise seis ning tähelepanekud ja suunised, mis esitatakse liikmesriikidele enne, kui nad taaste- ja vastupidavuskavasid kooskõlas artikli 18 lõikega 2 ajakohastavad.
III PEATÜKK
TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAD
Artikkel 17
Rahastamiskõlblikkus
Artikkel 18
Taaste- ja vastupidavuskava
Taaste- ja vastupidavuskava peab olema asjakohaselt põhjendatud. Eeskätt peab see sisaldama järgmisi punkte:
selgitus selle kohta, kuidas vastab taaste- ja vastupidavuskava, võttes arvesse selles sisalduvaid meetmeid, liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale mitmekülgselt ja piisavalt hästi tasakaalustatud viisil, aidates sealjuures asjakohaselt kaasa kõigi artiklis 3 osutatud sammaste rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme;
selgitus selle kohta, kuidas aitab taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikult lahendada kõiki probleeme või märkimisväärse osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, ja kohasel juhul vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 6 asjaomasele liikmesriigile antavates soovitustes, ning probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud;
üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas tugevdatakse taaste- ja vastupidavuskavaga liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali ja uute töökohtade loomist ning suurendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja institutsioonilist vastupidavust, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise kaudu, ning leevendatakse COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju, soodustades Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist, millega suurendatakse liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist;
selgitus selle kohta, kuidas on taaste- ja vastupidavuskavaga tagatud, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeeringute elluviimise meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“);
kvalitatiivne selgitus selle kohta, kuidas aitavad taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad meetmed eeldatavasti kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, ning sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning kas nendega seotud summa moodustab VI lisas sätestatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 37 %; sama metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi VI lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada kokku kuni 3 %ni taaste- ja vastupidavuskava eraldisest, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil investeeringu mõju kliimaeesmärkidele usutavalt suurendatakse, nagu seda on taaste- ja vastupidavuskavas selgitatud;
selgitus selle kohta, kuidas aitavad taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad meetmed eeldatavasti kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning kas nendega seotud summa moodustab VII lisas sätestatud digitaliseerimise meetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 20 %; sama metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi VII lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib digieesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil suurendatakse investeeringu mõju digieesmärkidele;
asjakohasel juhul digivõimekusse ja digitaalsesse ühendatusesse tehtavate investeeringute julgeolekualane enesehindamine, mis põhineb objektiivsetel ühistel kriteeriumidel ja mille käigus tehakse kindlaks võimalikud julgeolekuprobleemid ja kirjeldatakse, kuidas need probleemid lahendatakse, et täita asjakohaseid liidu ja riigi õigusnorme;
teave selle kohta, kas taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad meetmed puudutavad piiriüleseid ja mitut riiki hõlmavaid projekte;
kavandatavad eesmärgid, sihid ja soovituslik ajakava reformide elluviimiseks ning investeeringute tegemiseks, mis tuleb lõpule viia hiljemalt 31. augustiks 2026;
kavandatavad investeerimisprojektid ja seonduv investeerimisperiood;
esitatud taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud reformide ja investeeringute hinnanguline kogukulu (edaspidi ka „taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu“), mille kohta on olemas asjakohane põhjendus, ja selgitused selle kohta, kuidas see on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga;
asjakohasel juhul teave liidu poolt eraldatud või eraldatava rahasumma kohta;
kaasnevad meetmed, mis võivad olla vajalikud;
selgitus, kuidas on taaste- ja vastupidavuskavas tagatud sidusus; ja selgitus selle kohta, kuidas on see kooskõlas artiklis 17 osutatud põhimõtete, kavade ja programmidega;
selgitus selle kohta, kuidas aitavad taaste- ja vastupidavuskava meetmed kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 2. ja 3. põhimõttega ning ÜRO kestliku arengu viienda eesmärgiga ja kohasel juhul liikmesriigi soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga eeldatavasti suurendada soolist võrdõiguslikkust ja kõigile võrdseid võimalusi ning neid eesmärke peavoolustada;
liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava tõhusa seire ja rakendamise kord, sealhulgas kavandatud eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad;
taaste- ja vastupidavuskava ettevalmistamiseks ning, kui see on asjakohane, elluviimiseks nende konsultatsioonide kokkuvõte, mis on läbi viidud kooskõlas riigisisese õigusraamistikuga kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude sidusrühmadega, ning selgitus selle kohta, kuidas on sidusrühmade seisukohti taaste- ja vastupidavuskavas arvesse võetud;
selgitus selle kohta, millist süsteemi rakendatakse liikmesriigis rahastu kaudu eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, ►C1 kelmuste, pettuste ◄ ja huvide konfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks ja mille eesmärk on vältida topeltrahastamist rahastust ja muudest liidu programmidest;
vajaduse korral artikli 14 lõigetes 2 ja 3 osutatud laenutoetusetaotlus ja täiendavad eesmärgid ning nende üksikasjad ning
muu asjakohane teave.
Artikkel 19
Komisjoni hinnang
Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume, mida rakendatakse kooskõlas V lisaga:
Asjakohasus:
kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad asjakohasel moel kaasa kõigi kuue artiklis 3 osutatud samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise toetuse suurust;
kas taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti tõhusalt lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, ning asjakohasel juhul määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt liikmesriigile esitatud soovitustes, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud;
kas taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti mõjusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsionaalset vastupidavust, mis aitab kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada sellega liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist;
kas taaste- ja vastupidavuskavaga tagatakse eeldatavasti, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“); komisjon annab liikmesriikidele selleks tehnilisi suuniseid;
kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning kas nendega seotud summa moodustab VI lisas sätestatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 37 %; sama metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi VI lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada komisjoni nõusolekul kokku kuni 3 %ni taaste- ja vastupidavuskava eraldisest, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil investeeringu mõju kliimaeesmärkide saavutamiseks usutavalt suurendatakse;
kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis aitavad mõjusalt kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning kas nendega seotud summa moodustab VII lisas sätestatud digiteerimismeetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 20 %; sama metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi VII lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib digieesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil suurendatakse investeeringu mõju digieesmärkidele;
Tulemuslikkus:
kas taaste- ja vastupidavuskaval on liikmesriigile eeldatavasti püsiv mõju;
kas liikmesriikide pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud ajakava, eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, tagavad eeldatavasti taaste- ja vastupidavuskava tõhusa seire ja elluviimise;
Tõhusus:
kas põhjendused, mille liikmesriik on taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa kohta esitanud, on mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga;
kas liikmesriigi pakutud tegevuskord tagab eeldatavasti rahastu kaudu eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, ►C1 kelmuste, pettuste ◄ ja huvide konfliktide ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamise, sealhulgas tegevuskord, mille eesmärk on vältida topeltrahastamist rahastust ja muudest liidu programmidest;
Sidusus:
kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, millega tagatakse reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimisel sidus tegevus.
Artikkel 20
Komisjoni ettepanek ja nõukogu rakendusotsus
Lõikes 2 osutatud rahaline toetus määratakse kindlaks liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu alusel, mida on hinnatud artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel. Rahalise toetuse summa määratakse kindlaks järgmiselt:
kui taaste- ja vastupidavuskava vastab artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ning taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on liikmesriigi jaoks artikli 11 kohaselt arvutatud maksimaalse rahalise toetusega võrdne või sellest suurem, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne liikmesriigi jaoks artikli 11 kohaselt arvutatud maksimaalse rahalise toetuse kogusummaga;
kui taaste- ja vastupidavuskava vastab artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ning taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa on väiksem kui liikmesriigi jaoks artikli 11 kohaselt arvutatud maksimaalne rahaline toetus, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukuluga;
kui taaste- ja vastupidavuskava artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ei vasta, siis liikmesriigile rahalist toetust ei eraldata.
Lõikes 2 osutatud komisjoni ettepanekus sätestatakse ka järgmine:
rahaline toetus, mis makstakse osamaksetena välja, kui liikmesriik on taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjaomased eesmärgid ja sihid rahuldavalt täitnud;
rahaline toetus ja, kui see on asjakohane, laenutoetuse summa, mis makstakse eelmaksena artikli 13 kohaselt pärast taaste- ja vastupidavuskava heakskiitmist;
reformide ja investeerimisprojektide kirjeldus ning taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa;
tähtaeg, mis ei tohiks olla hilisem kui 31. august 2026, mille jooksul tuleb saavutada nii investeerimisprojektide kui ka reformide lõplikud eesmärgid ja sihid;
taaste- ja vastupidavuskava seire- ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas kui asjakohane, artikliga 22 kooskõla tagamise meetmed;
kavandatud eesmärkide ja sihtide täitmisega seotud asjakohased näitajad;
komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord; ning
asjakohasel juhul osamaksetena makstava laenu summa ning laenu maksmisega seotud täiendavad eesmärgid ja sihid.
Artikkel 21
Liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava muutmine
IV PEATÜKK
FINANTSSÄTTED
Artikkel 22
Liidu finantshuvide kaitse
Artikli 15 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 1 osutatud lepingutes nähakse ette liikmesriikide kohustused:
korrapäraselt kontrollida, et eraldatud vahendeid on nõuetekohaselt kasutatud kooskõlas kõigi kohaldatavate reeglitega ning et kõik taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamise meetmed on nõuetekohaselt ellu viidud kooskõlas kõigi kohaldatavate reeglitega, eelkõige seoses ►C1 kelmuste, pettuste ◄ , korruptsiooni ja huvide konflikti ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamisega;
võtta asjakohaseid meetmeid, et liidu finantshuve kahjustavat ►C1 kelmust, pettust ◄ , korruptsiooni ja huvide konflikte, nagu need on määratletud finantsmääruse artikli 61 lõigetes 2 ja 3, ära hoida, avastada ja kõrvaldada, ning võtta ebaseaduslikult omastatud vahendite tagasinõudmiseks õiguslikke meetmeid, sealhulgas kõigi taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmete puhul;
lisada maksetaotlusele
liidu vahendite haldaja kinnitus, et vahendeid on kasutatud ettenähtud otstarbel, et koos maksetaotlusega edastatud teave on täielik, täpne ja usaldusväärne ning et kehtestatud kontrollisüsteemid annavad vajaliku kindluse, et vahendeid on hallatud kooskõlas kõigi kohaldatavate reeglitega, eeskätt reeglitega, mis on kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega kehtestatud huvide konflikti, ►C1 kelmuse, pettuse ◄ , korruptsiooni ja rahastust ning muudest liidu programmidest topeltrahastamise ärahoidmise kohta; ning
tehtud auditite, sealhulgas avastatud puuduste ja võetud parandusmeetmete kokkuvõte;
koguda auditeerimiseks ja kontrollimiseks ning taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamise meetmetega seotud vahendite kasutamise kohta võrreldava teabe esitamiseks järgmisi standardseisse kategooriatesse kuuluvaid andmeid ja tagada nendele juurdepääs:
lõpliku vahendite saaja nimi;
töövõtja ja alltöövõtja nimi, kui lõplik vahendite saaja on avaliku sektori hankeid käsitlevate liidu või liikmesriikide õiguse tähenduses avaliku sektori hankija;
vahendite saaja või töövõtja tegelikult kasu saava omaniku (saavate omanike),nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 ( 4 ) artikli 3 punktis 6, eesnimi (-nimed), perekonnanimi (-nimed) ja sünniaeg;
kõigi taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimiseks võetavate meetmete loetelu ning avaliku sektori toetuse kogusumma nendeks meetmeteks, ning tuues välja rahastust ning muudest liidu fondidest makstud summad;
anda komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuurile sõnaselge volitus kasutada neile finantsmääruse artikli 129 lõikega 1 ette nähtud õigusi ning kehtestada kõigile lõplikele vahendite saajatele, kellele on taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmete jaoks vahendeid makstud, ja kõigile muudele nende elluviimises osalevatele isikutele või üksustele kohustus anda komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuurile sõnaselge volitus kasutada neile finantsmääruse artikli 129 lõikega 1 ette nähtud õigusi ning kehtestada kõigile väljamakstud vahendite lõplikele saajatele samad kohustused;
säilitada andmeid kooskõlas finantsmääruse artikliga 132;
Tagasinõutava ja vähendatava või ennetähtaegse tagasimakse summa suuruse üle otsustamisel järgib komisjon proportsionaalsuse põhimõtet ning võtab arvesse liidu finantshuve kahjustava ►C1 kelmuse, pettuse ◄ , korruptsiooni või huvide konflikti või kohustuste rikkumise raskusastet. Enne vähendamist või ennetähtaegse tagasimaksmise nõudmist antakse liikmesriigile võimalus esitada oma tähelepanekud.
Artikkel 23
Rahalise toetuse sidumine kulukohustustega
Artikkel 24
Rahalise toetuse ja laenu maksmise ja maksete peatamise ning nendega seotud lepingute lõpetamise reeglid
Toetuse maksmine taastatakse vaid juhul, kui asjaomane liikmesriik on võtnud artikli 20 lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusotsuses sätestatud eesmärkide ja sihtide rahuldava täitmise tagamiseks vajalikud meetmed.
V PEATÜKK
INSTITUTSIOONILISED SÄTTED
Artikkel 25
Läbipaistvus
Artikkel 26
Taaste- ja vastupidavusdialoog
Et tõhustada liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel dialoogi ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda Euroopa Komisjoni iga kahe kuu järel arutama järgmisi küsimusi:
taaste- ja kohanemisvõime ning vastupidavuse olukord liidus ning käesoleva määruse alusel vastu võetud meetmed;
liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavad;
liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade hindamine;
artikli 16 lõikes 2 osutatud läbivaatamisaruande peamised järeldused;
liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate eesmärkide ja sihtide täitmise seis;
makse-, peatamis- ja lõpetamismenetlused, sealhulgas kõik liikmesriikide poolt eesmärkide ja sihtide rahuldava täitmise tagamiseks tehtud tähelepanekud ja võetud parandusmeetmed;
muu asjakohane teave ja muud asjakohased dokumendid, mille Euroopa Komisjon on rahastu rakendamise kohta Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile esitanud.
VI PEATÜKK
ARUANDLUS
Artikkel 27
Liikmesriigi aruandlus Euroopa poolaasta raames
Liikmesriik esitab Euroopa poolaasta raames taaste- ja vastupidavuskava täitmisel, sealhulgas artikli 20 lõikes 6 osutatud tegevuskorra ja artiklis 29 lõikes 4 osutatud ühiste näitajate kohaldamisel, tehtud edusammude kohta aruande kaks korda aastas. Selleks kajastatakse liikmesriikide aruandeid asjakohaselt riiklikes reformikavades, mille abil antakse aru taaste- ja vastupidavuskavade lõplikul elluviimisel tehtud edusammudest.
VII PEATÜKK
VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS, SEIRE JA HINDAMINE
Artikkel 28
Koordineerimine ja vastastikune täiendavus
Komisjon ja liikmesriigid soodustavad oma kohustusele vastaval moel koostoimet ning tagavad tulemusliku koordineerimise rahastu ning muude liidu programmide ja vahendite, sealhulgas tehnilise toe instrumendi vahel, eriti liidu fondidest rahastatavate meetmetega. Selleks teevad nad järgmist:
tagavad nii kavandamise kui ka rakendamise ajal liidu, riikide ja asjakohasel juhul piirkondade tasandil eri vahendite vahel vastastikuse täiendavuse, koostoime, sidususe ja järjepidevuse, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega;
optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida jõupingutuste kattumist, ning
tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes vastutavad liidu, riikide ja asjakohasel juhul piirkondade tasandil rakendamise ja kontrolli eest, et saavutada rahastu eesmärgid.
Artikkel 29
Rakendamise seire
Komisjonil on õigus võtta 2021. aasta detsembri lõpuks vastu käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 33 delegeeritud õigusakte, milles
sätestatakse ühised näitajad, mille abil antakse aru edusammudest ning tehakse rahastu üld- ja erieesmärkide saavutamise seiret ja hinnatakse seda; ning
määratakse kindlaks metoodika, mille alusel anda aru rahastust tehtud sotsiaalkulutuste, sealhulgas laste ja noortega seotud kulutuste kohta.
Artikkel 30
Taaste ja vastupidavuse tulemustabel
Artikkel 31
Aastaaruanne
Aastaaruanne peab sisaldama teavet ka järgmise kohta:
kuidas on rahastu aidanud kaasa kliimaga seotud sihtide ja digitaalsete sihtide saavutamisele;
rahastu tulemuslikkus artikli 29 lõikes 4 osutatud ühiste näitajate põhjal;
rahastu artiklis 3 osutatud kuue samba raames kaetud kulutused, hõlmates sotsiaalvaldkonna kulutusi, sealhulgas neid, mis on seotud noorte ja lastega, nagu on osutatud artikli 29 lõikes 4.
Artikkel 32
Rahastu hindamine, sealhulgas järelhindamine
Artikkel 33
Delegeeritud volituste rakendamine
VIII PEATÜKK
TEABEVAHETUS JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 34
Teave, teabevahetus ja avalikustamine
Artikkel 35
Komiteemenetlus
Artikkel 36
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Rahastust igale liikmesriigile eraldatava maksimaalse rahalise toetuse arvutamise metoodika
Käesolevas lisas esitatakse igale liikmesriigile eraldatava maksimaalse rahalise toetuse arvutamise metoodika kooskõlas artikliga 11. Metoodikas võetakse arvesse järgmist iga liikmesriigi puhul:
Et vältida vahendite ülemäärast koondumist, seatakse
Rahastust liikmesriigile eraldatav maksimaalne rahaline toetus (MFCi) arvutatakse järgmiselt:
MFCi = ν i × (FS)
kus:
FS (rahaline toetus) tähistab rahastu raames kättesaadavat rahastamist, millele on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis a, ning
νi on liikmesriigi i jaotusalus, mis arvutatakse järgmiselt:
νi = 0,7 κi + 0,3 αi
kus:
κi on jaotusalus, mida kohaldatakse 70 %-le artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast ning mis on esitatud II lisas; ning
αi on jaotusalus, mida kohaldatakse 30 %-le artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast ning mis on esitatud III lisas.
II LISA
Jaotusalus κi , mida kohaldatakse 70 %-le artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast, arvutatakse järgmiselt:
,
kusja,
kus;
υi ≤ 0,75 liikmesriikide puhul, milleja
υi ≤ 1,5 liikmesriikide puhul, mille.
Väärtuse leidmine ( 5 ):
III LISA
Jaotusalus αi, mida kohaldatakse 30 %-le artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast, leitakse järgmiselt:
kus
ja
kus
ja
kus
Väärtuse leidmine:
Reaalse SKP vähenemine 2020. aastal (δGDPi,2020–2019) ja reaalse SKP kumulatiivne vähenemine 2020. ja 2021. aastal (δGDPi,2020–2019) põhinevad komisjoni 2020. aasta sügise prognoosandmetel ning neid ajakohastatakse iga liikmesriigi puhul 30. juuniks 2022 nii, et nimetatud prognoosandmed asendatakse tegelike tulemustega, nagu need on esitatud Eurostati seeriakoodi „tec00115 (Real GDP growth rate - volume)“ kõige hilisemates kättesaadavates uuendatud andmetes.
IV LISA
Ilma et see piiraks 30. juuniks 2022 ajakohastatud arvutuste tegemist, on artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summa suhtes, mis on arvutatud ümber jooksevhindadesse, I, II ja III lisas esitatud metoodika kohaldamise tulemusel igale liikmesriigile eraldatava maksimaalse rahalise toetuse osakaal ja summa järgmine:
Igale ELi liikmesriigile eraldatav maksimaalne rahaline toetus |
|||||
|
70 % kättesaadavast summast |
30 % kättesaadavast summast (orienteeruv summa, mis põhineb komisjoni 2020. aasta sügise prognoosil) |
|
||
|
Osakaal (%) kogusummast |
Summa (tuh eurodes, jooksev-hindades) |
Osakaal (%) kogusummast |
Summa (tuh eurodes, jooksevhindades) |
Kokku |
BE |
1,56 % |
3 646 437 |
2,20 % |
2 278 834 |
5 925 271 |
BG |
1,98 % |
4 637 074 |
1,58 % |
1 631 632 |
6 268 706 |
CZ |
1,51 % |
3 538 166 |
3,41 % |
3 533 509 |
7 071 676 |
DK |
0,56 % |
1 303 142 |
0,24 % |
248 604 |
1 551 746 |
DE |
6,95 % |
16 294 947 |
9,01 % |
9 324 228 |
25 619 175 |
EE |
0,32 % |
759 715 |
0,20 % |
209 800 |
969 515 |
IE |
0,39 % |
914 572 |
0,07 % |
74 615 |
989 186 |
EL |
5,77 % |
13 518 285 |
4,11 % |
4 255 610 |
17 773 895 |
ES |
19,88 % |
46 603 232 |
22,15 % |
22 924 818 |
69 528 050 |
FR |
10,38 % |
24 328 797 |
14,54 % |
15 048 278 |
39 377 074 |
HR |
1,98 % |
4 632 793 |
1,61 % |
1 664 039 |
6 296 831 |
IT |
20,45 % |
47 935 755 |
20,25 % |
20 960 078 |
68 895 833 |
CY |
0,35 % |
818 396 |
0,18 % |
187 774 |
1 006 170 |
LV |
0,70 % |
1 641 145 |
0,31 % |
321 944 |
1 963 088 |
LT |
0,89 % |
2 092 239 |
0,13 % |
132 450 |
2 224 690 |
LU |
0,03 % |
76 643 |
0,02 % |
16 883 |
93 526 |
HU |
1,98 % |
4 640 462 |
2,45 % |
2 535 376 |
7 175 838 |
MT |
0,07 % |
171 103 |
0,14 % |
145 371 |
316 474 |
NL |
1,68 % |
3 930 283 |
1,96 % |
2 032 041 |
5 962 324 |
AT |
0,95 % |
2 231 230 |
1,19 % |
1 230 938 |
3 462 169 |
PL |
8,65 % |
20 275 293 |
3,46 % |
3 581 694 |
23 856 987 |
PT |
4,16 % |
9 760 675 |
4,01 % |
4 149 713 |
13 910 387 |
RO |
4,36 % |
10 213 809 |
3,90 % |
4 034 211 |
14 248 020 |
SI |
0,55 % |
1 280 399 |
0,48 % |
496 924 |
1 777 322 |
SK |
1,98 % |
4 643 840 |
1,63 % |
1 686 154 |
6 329 994 |
FI |
0,71 % |
1 661 113 |
0,41 % |
424 692 |
2 085 805 |
SE |
1,24 % |
2 911 455 |
0,36 % |
377 792 |
3 289 248 |
EL27 |
100,00 % |
234 461 000 |
100,00 % |
103 508 000 |
337 969 000 |
V LISA
Rahastu raames rakendatavad hindamissuunised
1. Kohaldamisala
Käesolevad suunised moodustavad koos käesoleva määrusega aluse, mille põhjal komisjon saab liikmesriikide poolt taaste- ja vastupidavuskavade kohta esitatud ettepanekuid läbipaistvalt ja õiglaselt hinnata ning määrata kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja muude asjakohaste nõuetega kindlaks rahalise toetuse. Suunised on eelkõige aluseks hindamiskriteeriumide kohaldamisele, millele on osutatud artikli 19 lõikes 3, ja rahalise toetuse summa kindlaksmääramisele, millele on osutatud artikli 20 lõikes 4.
Hindamissuuniste eesmärk on
anda liikmesriikide poolt taaste- ja vastupidavuskavade kohta esitatud ettepanekute hindamise kohta täpsemaid juhiseid,
kirjeldada üksikasjalikumalt hindamiskriteeriume ja näha ette hindamissüsteem, mis luuakse õiglase ja läbipaistva hindamisprotsessi tagamiseks, ning
määrata kindlaks seos komisjoni poolt hindamiskriteeriumide alusel tehtava hindamise ning selle rahalise toetuse summa kindlaksmääramise vahel, mis sätestatakse taaste- ja vastupidavuskavadega seoses komisjoni esitatavas nõukogu otsuse ettepanekus.
Suuniste abil on komisjonil liikmesriikide poolt taaste- ja vastupidavuskavade kohta esitatud ettepanekuid lihtsam hinnata ning suunistega tagatakse, et kavad toetavad selliseid reforme ja avaliku sektori investeeringuid, mis on rahastu eesmärkide saavutamiseks asjakohased ja suure lisaväärtusega, tagades samal ajal ka liikmesriikide võrdse kohtlemise.
2. Hindamiskriteeriumid
Vastavalt artikli 19 lõikele 3 hindab komisjon taaste- ja vastupidavuskavasid asjakohasuse, tulemuslikkuse, tõhususe ja sidususe kriteeriumi alusel. Hindamisprotsessi tulemusena paneb komisjon liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavadele iga artikli 19 lõikes 3 osutatud kriteeriumi alusel hinde, et määrata vastavalt artikli 20 lõikele 4 kindlaks eraldatava rahalise toetuse suurus.
Lihtsuse ja tõhususe huvides võib hinne olla A, B või C, nagu on sätestatud allpool.
Asjakohasuse puhul:
2.1. |
Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad kaasa kõigi kuue artiklis 3 osutatud samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise toetuse suurust. Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte. Kohaldamisala
—
Taaste- ja vastupidavuskava aitab mitmekülgselt ja piisavalt hästi tasakaalustatud viisil rakendada kuut artiklis 3 osutatud sammast, võttes arvesse asjaomasele liikmesriigile eriomaseid probleeme ja võttes arvesse rahalist toetust ning taotletud laenutoetust.
Hinne
A –
suures ulatuses
B –
mõõdukas ulatuses
C –
väikeses ulatuses |
2.2. |
Taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti tõhusalt lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, ning asjakohasel juhul määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt liikmesriigile esitatud soovitustes, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud. Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte. Kohaldamisala
—
taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti tõhusalt lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, ning asjakohasel juhul määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohastes soovitustes, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, võttes arvesse liikmesriigile ette nähtud rahalist toetust ja taotletud laenutoetust, aga ka riigi probleemide ulatust ja mahtu ning riiklikus reformikavas esitatud teavet,
ning
—
taaste- ja vastupidavuskavaga tagatakse asjaomase liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale mitmekülgne ja asjakohane lahendus,
ning
—
taaste- ja vastupidavuskavaga lahendatavaid probleeme peetakse liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali kestliku suurendamise seisukohast oluliseks
ning
—
pärast kavandatud reformide ja investeeringute elluviimist on seonduvad probleemid eeldatavasti lahendatud või nendega on eeldatavasti tegeletud nii, et neid on palju lihtsam lahendada.
Hinne
A –
taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti tõhusalt lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud riigipõhistes soovitustes, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ning taaste- ja vastupidavuskavaga tagatakse liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale asjakohane lahendus.
B –
taaste- ja vastupidavuskava aitab osaliselt lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud riigipõhistes soovitustes, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ning taaste- ja vastupidavuskavaga tagatakse liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale asjakohane lahendus.
C –
taaste- ja vastupidavuskava ei aita lahendada ühtegi probleemi, mis on kindlaks tehtud riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ning taaste- ja vastupidavuskavaga ei tagata liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale asjakohast lahendust. |
2.3. |
Taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsioonilist vastupidavust, mis aitab kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise kaudu, ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada sellega liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist. Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte. Kohaldamisala
—
taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on edendada kaasaval viisil majanduskasvu ja majanduslikku ühtekuuluvust, eelkõige kõrvaldades liikmesriikide majanduse nõrgad küljed, tugevdades liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, stimuleerides töökohtade loomist ja leevendades kriisi kahjulikku mõju,
ning
—
taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust ja sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas laste- ja noortepoliitikat, vähendada sotsiaalset kaitsetust, aidata kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamisele ja parandada sotsiaalvaldkonna tulemustabeli näitajate taset,
ning
—
taaste- ja vastupidavuskava eesmärk on vähendada liikmesriigi majanduse kaitsetust šokkide vastu
ning
—
taaste- ja vastupidavuskava eesmärk on suurendada liikmesriigi majandus- ja/või sotsiaalstruktuuride ja -asutuste võimet šokkidega kohaneda ja neile vastu pidada
ning
—
taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist.
Hinne
A –
eeldatav mõju on suur
B –
eeldatav mõju on keskmine
C –
eeldatav mõju on väike |
2.4. |
Taaste- ja vastupidavuskavaga tagatakse eeldatavasti, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“). Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte. Kohaldamisala
—
Ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“).
Hinne
A –
ükski meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“)
C –
üks või mitu meedet kahjustavad oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“) |
2.5. |
Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning nende maksumuse osakaal moodustab VI lisas sätestatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 37 %; seda metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi lisas VI loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada komisjoni nõusolekul kokku kuni 3 %ni taaste- ja vastupidavuskava eraldisest, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil investeeringu mõju kliimaeesmärkidele usutavalt suurendatakse. Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte. Kohaldamisala
—
Kavandatud meetmete rakendamine aitab eeldatavasti mõjusalt kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, ja kui asjakohane, sellest tulenevate probleemide lahendamisele ning toetab sellega liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamist, järgides samal ajal eesmärki saavutada 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsus,
ning
—
liikmesriigid kohaldavad meetodit, mille kohaselt määratakse antavale toetusele kaal, mille puhul on arvesse võetud, kui suurel määral aitab toetus kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa. Kaal põhineb VI lisas esitatud sekkumismeetmete liikide ulatusel ja koodidel ning seda võib mõne investeeringu puhul suurendada, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil investeeringu mõju kliimaeesmärkide saavutamisele usutavalt suurendatakse. Sama kaalusüsteemi kohaldatakse meetmete suhtes, mida ei saa otseselt siduda ühegi VI lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga,
ning
—
kavandatud meetmete rakendamisel peaks olema püsiv mõju.
Hinne
A –
suures ulatuses
B –
mõõdukas ulatuses
C –
väikeses ulatuses |
2.6. |
Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning nendega seotud summa moodustab VII lisas sätestatud digiteerimismeetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 20 %. Sama metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi VII lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib digieesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mis suurendavad investeerimistoimingu mõju digieesmärkidele. Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte. Kohaldamisala
—
Kavandatud meetmete rakendamine aitab eeldatavasti märkimisväärselt kaasa majandus- või sotsiaalvaldkonna digipöördele
või
—
kavandatud meetmete rakendamine aitab eeldatavasti märkimisväärselt kaasa digipöördest tulenevate probleemide lahendamisele
ning
—
liikmesriigid kohaldavad meetodit, mille kohaselt määratakse antavale toetusele kaal, mille puhul on arvesse võetud, kui suurel määral aitab toetus digivaldkonna eesmärkide saavutamisele kaasa. Kaal põhineb VII lisas esitatud sekkumismeetmete liikide ulatusel ja koodidel ning seda võib mõne investeeringu puhul suurendada, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil investeeringu mõju digieesmärkide saavutamisele suurendatakse. Sama kaalusüsteemi kohaldatakse meetmete suhtes, mida ei saa otseselt siduda ühegi VII lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga;
ning
—
– kavandatud meetmete rakendamisel on eeldatavasti püsiv mõju.
Hinne
A
– suures ulatuses
B
– mõõdukas ulatuses
C
– väikeses ulatuses Tulemuslikkuse puhul: |
2.7. |
Taaste- ja vastupidavuskaval on liikmesriigile eeldatavasti püsiv mõju. Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte. Kohaldamisala
—
Kavandatud meetmete rakendamise tulemusel toimuvad juhtimises või asjaomastes institutsioonides eeldatavasti struktuursed muutused
või
—
kavandatud meetmete rakendamise tulemusel toimuvad asjakohases poliitikas eeldatavasti struktuursed muutused
ning
—
kavandatud meetmete rakendamisel on eeldatavasti püsiv mõju.
Hinne
A –
suures ulatuses
B –
mõõdukas ulatuses
C –
väikeses ulatuses |
2.8. |
Liikmesriikide pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud ajakava, eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, tagavad eeldatavasti taaste- ja vastupidavuskava tõhusa seire ja elluviimise. Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte. Kohaldamisala
—
Liikmesriigis tehakse teatavale üksusele ülesandeks i) taaste- ja vastupidavuskava rakendamine; ii) vahe-eesmärkide ja sihtmäärade saavutamisel tehtud edusammude seire ja iii) aruandlus;
ning
—
kavandatud eesmärgid ja sihid on selged ja realistlikud ning eesmärkide ja sihtide täitmise hindamiseks kavandatud näitajad on asjakohased, aktsepteeritavad ja usaldusväärsed
ning
—
liikmesriikides reformide ja investeeringute elluviimise korraldamiseks (sh piisava personali tagamine) kavandatud üldine kord on usaldusväärne.
Hinne
A
– on olemas piisav kord tulemuslikuks rakendamiseks
B
– on olemas miinimumkord tulemuslikuks rakendamiseks
C
– kord on tulemuslikuks rakendamiseks ebapiisav Tõhususe puhul: |
2.9. |
Põhjendused, mille liikmesriik on taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu kohta esitanud, on mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga. Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte. Kohaldamisala
—
Liikmeriik esitas piisavalt teavet ja piisavaid tõendeid selle kohta, et taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on asjakohane („mõistlikkus“);
ning
—
liikmesriik esitas piisavalt teavet ja piisavaid tõendeid selle kohta, et taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kavandatud reformide ja investeeringute laadi ja liigiga („põhjendatus“);
ning
—
liikmesriik esitas piisavalt teavet ja piisavaid tõendeid selle kohta, et taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu, mis kaetakse rahastust, ei ole kaetud liidult juba saadud või saadava rahasummaga;
ning
—
taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on vastavuses mõjuga, mida kavas kavandatud meetmed liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale eeldatavasti avaldavad.
Hinne
A –
suures ulatuses
B –
mõõdukas ulatuses
C –
väikeses ulatuses |
2.10. |
Liikmesriigi pakutud tegevuskord peaks eeldatavasti tagama rahastu kaudu eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, ►C1 kelmuste, pettuste ◄ ja huvide konflikti ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamise, sealhulgas vältima topeltrahastamist rahastust ja muudest liidu programmidest. Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte. Kohaldamisala
—
Taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatud sisekontrollisüsteem põhineb töökindlatel protsessidel ja struktuuridel ning selles on ette nähtud kindlad osalejad (asutused/üksused) ning nende rollid ja kohustused sisekontrolliülesannete täitmisel; eelkõige on tagatud ülesannete asjakohane lahushoidmine;
ning
—
kontrollisüsteem ja muu asjakohane kord, mida rakendatakse muu hulgas taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatud lõplikke vahendite saajaid käsitlevate andmete kogumiseks ja kättesaadavaks tegemiseks, eelkõige selleks, et ära hoida, avastada ja kõrvaldada rahastu kaudu eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni,
►C1
kelmust, pettust ◄ ja huvide konflikte, on piisavad;
ning
—
taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatud kord, mille eesmärk on vältida topeltrahastamist rahastust ja muudest liidu programmidest, on piisav
ning
—
kontrolli eest vastutavatel osalejatel (organitel/üksustel) on ülesannete täitmiseks õiguslikud volitused ja haldussuutlikkus.
Hinne
A –
piisav kord
C –
puudulik kord Sidususe puhul: |
2.11. |
Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, millega tagatakse reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimisel sidus tegevus. Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte. Kohaldamisala
—
Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis aitavad üksteise mõju tugevdada,
või
—
taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis täiendavad üksteist.
Hinne
A –
suures ulatuses
B –
mõõdukas ulatuses
C –
väikeses ulatuses |
3. |
Rahalise toetuse summa kindlaksmääramine Komisjoni ettepanekus määratakse kooskõlas artikliga 20 kindlaks rahalise toetuse summa, võttes arvesse liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust, mida on hinnatud artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel. Selleks kasutab komisjon järgmisi kriteeriume:
a)
kui taaste- ja vastupidavuskava vastab artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ning kava hinnanguline kogukulu on liikmesriigi jaoks artikli 11 kohaselt arvutatud maksimaalse rahalise toetusega võrdne või sellest suurem, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne liikmesriigi jaoks artikli 11 kohaselt arvutatud maksimaalse rahalise toetuse kogusummaga;
b)
kui taaste- ja vastupidavuskava vastab artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ning kava hinnangulise kogukulu summa on väiksem kui liikmesriigi jaoks artikli 11 kohaselt arvutatud maksimaalne rahaline toetus, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukuluga;
c)
kui taaste- ja vastupidavuskava artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ei vasta, siis liikmesriigile rahalist toetust ei eraldata. Käesoleva lõike kohaldamisel kasutatakse järgmisi valemeid:
—
eespool osutatud punkti a puhul: Kui Ci ≥ MFCi saab liikmesriik i MFCi
—
eespool osutatud punkti b puhul: Kui Ci < MFCi saab liikmesriik i Ci
kus
—
i on liikmesriik,
—
MFC on liikmesriigile antav maksimaalne rahaline toetus,
—
C on taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu.
Hindamisprotsessi tulemusel ja hindeid arvesse võttes: vastab taaste- ja vastupidavuskava hindamiskriteeriumidele rahuldavalt, kui 2. punkti kriteeriumide lõpphinne koosneb järgmistest hinnetest:
—
kriteeriumide 2.2, 2.3, 2.5 ja 2.6 puhul A
ja muude kriteeriumide puhul
—
kõik A-d
või
—
B-sid ei ole rohkem kui A-sid ja C-sid ei ole;
ei vasta taaste- ja vastupidavuskava hindamiskriteeriumidele rahuldavalt, kui 2. punkti kriteeriumide lõpphinne koosneb järgmistest hinnetest:
—
kriteeriumide 2.2, 2.3. 2.5 ja 2.6 puhul muu kui A
ja muude kriteeriumide puhul
—
B-sid on rohkem kui A-sid
või
—
on vähemalt üks C.
|
VI LISA
Kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika
Rahastuga seotud sekkumise liikide ulatus ja koodid
|
SEKKUMISVALDKOND |
Koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste arvutamiseks |
Koefitsient keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste arvutamiseks |
001 |
Investeeringud otseselt teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud mikroettevõtjate põhivarasse, sh teadustaristusse |
0 % |
0 % |
002 |
Investeeringud otseselt teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) (sh erasektori uurimiskeskused) põhivarasse, sh teadustaristusse |
0 % |
0 % |
002a1 |
Investeeringud otseselt teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud suurettevõtjate (1) põhivarasse, sh teadustaristusse |
0 % |
0 % |
003 |
Investeeringud otseselt teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud avaliku sektori uurimiskeskuste ja kõrgharidusasutuste põhivarasse, sh teadustaristusse |
0 % |
0 % |
004 |
Investeeringud otseselt teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud mikroettevõtjate immateriaalsesse varasse |
0 % |
0 % |
005 |
Investeeringud otseselt teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud VKEde (sh erasektori uurimiskeskused) immateriaalsesse varasse |
0 % |
0 % |
005a1 |
Investeeringud otseselt teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud suurettevõtjate immateriaalsesse varasse |
0 % |
0 % |
006 |
Investeeringud otseselt teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud avaliku sektori uurimiskeskuste ja kõrgharidusasutuste immateriaalsesse varasse |
0 % |
0 % |
007 |
Teadus- ja innovatsioonitegevus mikroettevõtjates, sh võrgustike loomine (rakendusuuringud, tootearendus ja teostatavusuuringud) |
0 % |
0 % |
008 |
Teadus- ja innovatsioonitegevus VKEdes, sh võrgustike loomine |
0 % |
0 % |
008a1 |
Teadus- ja innovatsioonitegevus suurettevõtjates, sh võrgustike loomine |
0 % |
0 % |
009 |
Teadus- ja innovatsioonitegevus avaliku sektori teaduskeskustes, kõrgharidusasutustes ja pädevuskeskustes, sh võrgustike loomine (rakendusuuringud, tootearendus ja teostatavusuuringud) |
0 % |
0 % |
010 |
VKEde digiteerimine (sh e-kaubandus, e-äri ja võrgustikupõhised äriprotsessid, digitaalse innovatsiooni keskused, eluslaborid, veebiettevõtjad ja IKT idufirmad, ettevõtetevaheline e-kaubandus) |
0 % |
0 % |
010a1 |
Suurettevõtjate digiteerimine (sh e-kaubandus, e-äri ja võrgustikupõhised äriprotsessid, digitaalse innovatsiooni keskused, eluslaborid, veebiettevõtjad ja IKT idufirmad, ettevõtetevaheline e-kaubandus) |
0 % |
0 % |
010b |
VKEde ja suurettevõtjate digiteerimine (sh e-kaubandus, e-äri ja võrgustikupõhised äriprotsessid, digitaalse innovatsiooni keskused, eluslaborid, veebiettevõtjad ja IKT idufirmad, ettevõtetevaheline e-kaubandus) kooskõlas kasvuhoonegaaside heite vähendamise või energiatõhususe kriteeriumidega (2) |
40 % |
0 % |
011 |
Valitsuse IKT-lahendused, e-teenused, rakendused |
0 % |
0 % |
011a |
Valitsuse IKT-lahendused, e-teenused ja rakendused, mis vastavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise või energiatõhususe kriteeriumidele (2) |
40 % |
0 % |
012 |
Digioskuste ja e-kaasatuse jaoks mõeldud IT-teenused ja -rakendused |
0 % |
0 % |
013 |
E-tervise teenused ja rakendused (sh e-hooldus, asjade internet füüsilise aktiivsuse ja intelligentse elukeskkonna jaoks) |
0 % |
0 % |
014 |
VKEde ettevõtlustaristu (sh tööstuspargid ja tootmiskohad) |
0 % |
0 % |
015 |
VKEde ettevõtluse arendamine ja rahvusvahelistumine, sealhulgas tulusad investeeringud |
0 % |
0 % |
015a |
Toetus suurettevõtjatele rahastamisvahendite, sealhulgas tulusate investeeringute kaudu |
0 % |
0 % |
016 |
Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuse arendamine ning ettevõtjate kohanemine muutustega |
0 % |
0 % |
017 |
Kõrgetasemelised tugiteenused VKEdele ja VKEde rühmadele (sh juhtimis-, turundus- ja kujundusega seotud teenused) |
0 % |
0 % |
018 |
Ettevõtlusinkubatsioon ning toetus võrse- ja idufirmadele |
0 % |
0 % |
019 |
Toetus innovatsiooniklastritele, mis on moodustatud muu hulgas ettevõtete, teadusorganisatsioonide ja avaliku sektori asutuste ning ettevõtlusvõrgustike vahel ja millest saavad peamiselt kasu VKEd |
0 % |
0 % |
020 |
Innovatsiooniprotsessid VKEdes (protsessidest, organisatsioonist, turundusest, koosloomisest, kasutajatest ja nõudlusest lähtuv innovatsioon) |
0 % |
0 % |
021 |
Tehnosiire ning ettevõtjate, uurimiskeskuste ja kõrgharidussektori vaheline koostöö |
0 % |
0 % |
22 |
Teadus- ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ja ettevõtjate koostöö, milles keskendutakse vähese CO2 heitega majanduse edendamisele ning kliimamuutustele vastupidavusele ja nendega kohanemisele |
100 % |
40 % |
023 |
Teadus- ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ja ettevõtjate koostöö, milles keskendutakse ringmajandusele |
40 % |
100 % |
024 |
Energiatõhusus ja näidisprojektid VKEdes ning toetusmeetmed |
40 % |
40 % |
024a |
Energiatõhusus ja näidisprojektid suurettevõtjates ning toetusmeetmed |
40 % |
40 % |
024b |
Energiatõhusus ja näidisprojektid VKEdes või suurettevõtjates ning toetusmeetmed, mis on kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega (3) |
100 % |
40 % |
025 |
Olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed |
40 % |
40 % |
025a |
Olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed, mis on kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega (4) |
100 % |
40 % |
025b |
Uute energiatõhusate hoonete ehitamine (5) |
40 % |
40 % |
026 |
Riikliku taristu energiatõhususe parandamine või selle taristu suhtes energiatõhususe meetmete võtmine, näidisprojektid ja toetusmeetmed |
40 % |
40 % |
026a |
Riikliku taristu energiatõhususe parandamine või selle taristu suhtes energiatõhususe meetmete võtmine, näidisprojektid ja toetusmeetmed, mis on kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega (6) |
100 % |
40 % |
027 |
Toetus ettevõtjatele, kes osutavad teenuseid, millega toetatakse vähese CO2 heitega majandust ja kliimamuutustele vastupidavust, sealhulgas teadlikkuse suurendamise meetmed |
100 % |
40 % |
028 |
Taastuvenergia: tuuleenergia |
100 % |
40 % |
029 |
Taastuvenergia: päikeseenergia |
100 % |
40 % |
030 |
Taastuvenergia: biomassienergia (7) |
40 % |
40 % |
030a |
Taastuvenergia: biomass, mille abil on võimalik kasvuhoonegaaside heidet väga palju vähendada (8) |
100 % |
40 % |
031 |
Taastuvenergia: mereenergia |
100 % |
40 % |
032 |
Muu taastuvenergia (sh geotermiline energia) |
100 % |
40 % |
033 |
Arukad energiasüsteemid (sh nutivõrgud ja IKT-süsteemid) ning nendega seotud salvestus |
100 % |
40 % |
034 |
Tõhus koostootmine, kaugküte ja -jahutus |
40 % |
40 % |
034a0 |
Tõhus koostootmine ning tõhus kaugküte ja -jahutus, mille olelusringi heide on väike (9) |
100 % |
40 % |
034a1 |
Kivisöel põhinevate küttesüsteemide asendamine gaasil põhinevate küttesüsteemidega kliimamuutuste leevendamise eesmärgil |
0 % |
0 % |
034a2 |
Kivisütt asendava maagaasi jaotamine ja transport |
0 % |
0 % |
035 |
Kliimamuutustega kohanemise meetmed ning kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: üleujutused (sealhulgas teadlikkuse suurendamine, kodanikukaitse ning katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid, taristu ja ökosüsteemipõhised tegutsemisviisid) |
100 % |
100 % |
036 |
Kliimamuutustega kohanemise meetmed ning kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: tulekahjud (sealhulgas teadlikkuse suurendamine, kodanikukaitse ning katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid, taristu ja ökosüsteemipõhised tegutsemisviisid) |
100 % |
100 % |
037 |
Kliimamuutustega kohanemise meetmed ning kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: muu, nt tormid ja põud (sealhulgas teadlikkuse suurendamine, kodanikukaitse ning katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid, taristu ja ökosüsteemipõhised tegutsemisviisid) |
100 % |
100 % |
038 |
Muude kui kliimaga seotud loodusriskide (st maavärinad) ning inimtegevusega seotud riskide (nagu näiteks tehnikaga seotud õnnetusjuhtumid) ennetamine ja ohjamine, sealhulgas teadlikkuse suurendamine, kodanikukaitse ning katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid, taristu ja ökosüsteemipõhised tegutsemisviisid |
0 % |
100 % |
039 |
Olmeveevarustus (veevõtu, vee puhastamise, hoidmise ja jaotamise taristu, tõhustamismeetmed, joogiveevarustus) |
0 % |
100 % |
039a |
Olmeveevarustus (veevõtu, vee puhastamise, hoidmise ja jaotamise taristu, tõhustamismeetmed, joogiveevarustus) kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega (10) |
40 % |
100 % |
040 |
Veemajandus ja veevarude kaitse (sh vesikonna majandamine, spetsiaalsed kliimamuutustega kohanemise meetmed, korduskasutus, lekete vähendamine) |
40 % |
100 % |
041 |
Reovee kogumine ja -käitlus |
0 % |
100 % |
041a |
Reovee kogumine ja -käitlus kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega (11) |
40 % |
100 % |
042 |
Kodumajapidamisjäätmete käitlus: vältimis-, vähendus-, sorteerimis-, korduskasutus- ja ringlussevõtumeetmed |
40 % |
100 % |
042a |
Kodumajapidamisjäätmete käitlus: jäätmejääkide käitlus |
0 % |
100 % |
044 |
Kaubandus- ja tööstusjäätmete käitlus: vältimis-, vähendus-, sorteerimis-, korduskasutus- ja ringlussevõtumeetmed |
40 % |
100 % |
044a |
Kaubandus- ja tööstusjäätmete käitlus: jäätmejäägid ja ohtlikud jäätmed |
0 % |
100 % |
045 |
Ringlussevõetud materjalide toormena kasutamise soodustamine |
0 % |
100 % |
045a |
Ringlussevõetud materjalide kasutamine toormena kooskõlas tõhususkriteeriumidega (12) |
100 % |
100 % |
046 |
Tööstuspiirkondade ja saastunud maa taastamine |
0 % |
100 % |
046a |
Tööstuspiirkondade ja saastunud maa taastamine kooskõlas tõhususkriteeriumidega (13) |
40 % |
100 % |
047 |
Keskkonnahoidlike tootmisprotsesside ja ressursitõhususe toetamine VKEdes |
40 % |
40 % |
047a |
Keskkonnahoidlike tootmisprotsesside ja ressursitõhususe toetamine suurettevõtjates |
40 % |
40 % |
048 |
Õhukvaliteedi parandamise ja müra vähendamise meetmed |
40 % |
100 % |
049 |
Natura 2000 alade kaitse, taastamine ja säästev kasutamine |
40 % |
100 % |
050 |
Looduse ja elurikkuse kaitse, looduspärand ja loodusvarad, roheline ja sinine taristu |
40 % |
100 % |
051 |
IKT: väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (sh tuumik-/tagasiühenduse võrk) |
0 % |
0 % |
052 |
IKT: väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin samaväärne võrgu jõudlusega, mis saavutatakse korterelamutele teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini paigaldatud kiudoptikaga) |
0 % |
0 % |
053 |
IKT: väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin samaväärne võrgu jõudlusega, mis saavutatakse elumajadele või ärihoonetele teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini paigaldatud kiudoptikaga) |
0 % |
0 % |
054 |
IKT: väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin samaväärne võrgu jõudlusega, mis saavutatakse täiustatud traadita andmeside tugijaamani paigaldatud kiudoptikaga) |
0 % |
0 % |
055 |
IKT: muud liiki IKT-taristu (sealhulgas suuremahulised arvutisüsteemid/-seadmed, andmekeskused, sensorid ja muud traadita seadmed) |
0 % |
0 % |
055a |
IKT: muud liiki IKT-taristu (sealhulgas suuremahulised arvutisüsteemid/-seadmed, andmekeskused, sensorid ja muud traadita seadmed) kooskõlas CO2 heite vähendamise ja energiatõhususe kriteeriumidega (2) |
40 % |
0 % |
056 |
Uued või uuendatud kiirteed ja maanteed – TEN-T põhivõrk (14) |
0 % |
0 % |
057 |
Uued või uuendatud kiirteed ja maanteed – TEN-T üldine võrk |
0 % |
0 % |
058 |
Uued või uuendatud kõrvalmaanteede ühendused TEN-T teedevõrgu ja -sõlmedega |
0 % |
0 % |
059 |
Muud uued või uuendatud riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud juurdepääsuteed |
0 % |
0 % |
060 |
Taastatud või ajakohastatud kiirteed ja maanteed – TEN-T põhivõrk |
0 % |
0 % |
061 |
Taastatud või ajakohastatud kiirteed ja maanteed – TEN-T üldine võrk |
0 % |
0 % |
062 |
Muud taastatud või ajakohastatud teed (kiirteed, riiklikud, piirkondlikud või kohalikud teed) |
0 % |
0 % |
063 |
Transpordi digiteerimine: maanteetransport |
0 % |
0 % |
063a |
Transpordi digiteerimine, kui osaliselt on selle eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet: maanteetransport |
40 % |
0 % |
064 |
Uued või uuendatud raudteed – TEN-T põhivõrk |
100 % |
40 % |
065 |
Uued või uuendatud raudteed – TEN-T üldine võrk |
100 % |
40 % |
066 |
Muud uued või uuendatud raudteed |
40 % |
40 % |
066a |
Muud uued või uuendatud raudteed, mis on elektrilised/heiteta (15) |
100 % |
40 % |
067 |
Taastatud või ajakohastatud raudteed – TEN-T põhivõrk |
100 % |
40 % |
068 |
Taastatud või ajakohastatud raudteed – TEN-T üldine võrk |
100 % |
40 % |
069 |
Muud taastatud või ajakohastatud raudteed |
40 % |
40 % |
069a |
Muud taastatud või ajakohastatud raudteed, mis on elektrilised/heiteta (15) |
100 % |
40 % |
070 |
Transpordi digiteerimine: raudteetransport |
40 % |
0 % |
071 |
Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) |
40 % |
40 % |
072 |
Raudteeveerem |
0 % |
40 % |
072a |
Heitevaba/elektrimootoriga (16) raudteeveerem |
100 % |
40 % |
073 |
Puhta linnatranspordi taristu (17) |
100 % |
40 % |
074 |
Puhta linnatranspordi veerem (18) |
100 % |
40 % |
075 |
Jalgrattataristu |
100 % |
100 % |
076 |
Linnatranspordi digiteerimine |
0 % |
0 % |
076a |
Transpordi digiteerimine, kui osaliselt on selle eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet: linnatransport |
40 % |
0 % |
077 |
Alternatiivkütuste taristu (19) |
100 % |
40 % |
078 |
Mitmeliigiline transport (TEN-T) |
40 % |
40 % |
079 |
Mitmeliigiline transport (v.a linnatransport) |
40 % |
40 % |
080 |
Meresadamad (TEN-T) |
0 % |
0 % |
080a |
Meresadamad (TEN-T), v.a fossiilkütuste transpordiks ettenähtud rajatised |
40 % |
0 % |
081 |
Muud meresadamad |
0 % |
0 % |
081a |
Muud meresadamad, v.a fossiilkütuste transpordiks ettenähtud rajatised |
40 % |
0 % |
082 |
Siseveeteed ja -sadamad (TEN-T) |
0 % |
0 % |
082a |
Siseveeteed ja -sadamad (TEN-T), v.a fossiilkütuste transpordiks ettenähtud rajatised |
40 % |
0 % |
083 |
Siseveeteed ja -sadamad (piirkondlikud ja kohalikud) |
0 % |
0 % |
083a0 |
Siseveeteed ja -sadamad (piirkondlikud ja kohalikud), v.a fossiilkütuste transpordiks ettenähtud rajatised |
40 % |
0 % |
083a1 |
Olemasolevate lennujaamade turvalisus, ohutus ja lennuliikluse korraldamise süsteemid |
0 % |
0 % |
084 |
Transpordi digiteerimine: muud transpordiliigid |
0 % |
0 % |
084a |
Transpordi digiteerimine, kui osaliselt on selle eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet: muud transpordiliigid |
40 % |
0 % |
085 |
Alushariduse ja lapsehoiu jaoks vajalik taristu |
0 % |
0 % |
086 |
Põhi- ja keskhariduse jaoks vajalik taristu |
0 % |
0 % |
087 |
Kolmanda taseme hariduse jaoks vajalik taristu |
0 % |
0 % |
088 |
Kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse jaoks vajalik taristu |
0 % |
0 % |
089 |
Rändajate, põgenike ja rahvusvahelise kaitse all olevate või seda taotlevate isikute eluasemetaristu |
0 % |
0 % |
090 |
Eluasemetaristu (v.a rändajate, põgenike ja rahvusvahelise kaitse all olevate või seda taotlevate isikute jaoks) |
0 % |
0 % |
091 |
Muu sotsiaaltaristu, mis hõlbustab kogukonda kaasamist |
0 % |
0 % |
092 |
Tervishoiutaristu |
0 % |
0 % |
093 |
Tervishoiuseadmed |
0 % |
0 % |
094 |
Tervishoiusektori vallasvara |
0 % |
0 % |
095 |
Tervishoiuteenuste digiteerimine |
0 % |
0 % |
096 |
Rändajate, põgenike ja rahvusvahelise kaitse all olevate või seda taotlevate isikute ajutine vastuvõtutaristu |
0 % |
0 % |
097 |
Tööturule pääsu parandamise meetmed |
0 % |
0 % |
098 |
Pikaajaliste töötute töövõimaluste edendamise meetmed |
0 % |
0 % |
099 |
Eritoetus noorte tööhõive ja noorte sotsiaal-majandusliku integratsiooni jaoks |
0 % |
0 % |
100 |
Füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamise ja ettevõtete asutamise toetamine |
0 % |
0 % |
101 |
Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalsete ettevõtete toetamine |
0 % |
0 % |
102 |
Tööturuasutuste ja -teenuste nüüdisajastamise ja tugevdamise meetmed vajalike oskuste hindamiseks ja prognoosimiseks ning õigeaegse ja vajadusekohase abi tagamiseks |
0 % |
0 % |
103 |
Tööturu ja oskuste sobitamise ning tööturustaatuste vahelise liikumise toetamine |
0 % |
0 % |
104 |
Tööjõu liikuvuse toetamine |
0 % |
0 % |
105 |
Naiste tööturul osalemise edendamise ja tööturul esineva soopõhise segregatsiooni vähendamise meetmed |
0 % |
0 % |
106 |
Töö- ja eraelu tasakaalu edendamise meetmed, sh lastehoiu ja hooldusteenuse kättesaadavuse hõlbustamine |
0 % |
0 % |
107 |
Meetmed tervisliku ja hästi kohandatud töökeskkonna loomiseks, kus ohjatakse terviseriske, sh kehalise aktiivsuse edendamine |
0 % |
0 % |
108 |
Digioskuste arendamise toetamine |
0 % |
0 % |
109 |
Töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate toetamine muutustega kohanemisel |
0 % |
0 % |
110 |
Aktiivsena ja tervena vananemist edendavad meetmed |
0 % |
0 % |
111 |
Alushariduse ja lapsehoiu toetamine (v.a taristu) |
0 % |
0 % |
112 |
Põhi- ja keskhariduse toetamine (v.a taristu) |
0 % |
0 % |
113 |
Kolmanda taseme hariduse toetamine (v.a taristu) |
0 % |
0 % |
114 |
Täiskasvanuhariduse toetamine (v.a taristu) |
0 % |
0 % |
115 |
Võrdsete võimaluste ja ühiskonnaelus aktiivse osalemise edendamise meetmed |
0 % |
0 % |
116 |
Ebasoodsas olukorras olevate inimeste kaasamine tööhõivesse ja uuesti tööturule toomine |
0 % |
0 % |
117 |
Meetmed tõrjutud rühmade (nt romad) juurdepääsu parandamiseks haridusele ja tööle ning nende sotsiaalse kaasamise edendamiseks |
0 % |
0 % |
118 |
Tõrjutud rühmadega (nt romad) töötava kodanikuühiskonna toetamine |
0 % |
0 % |
119 |
Konkreetsed meetmed kolmandate riikide kodanike osaluse suurendamiseks tööhõives |
0 % |
0 % |
120 |
Kolmandate riikide kodanike sotsiaalse integratsiooni meetmed |
0 % |
0 % |
121 |
Meetmed kvaliteetsete, kestlike ja taskukohaste teenuste võrdse ja õigeaegse kättesaadavuse parandamiseks |
0 % |
0 % |
122 |
Pere- ja kogukonnapõhiste hooldusteenuste edendamise meetmed |
0 % |
0 % |
123 |
Tervishoiusüsteemide kättesaadavamaks, tulemuslikumaks ja vastupidavamaks muutmise meetmed (v.a taristu) |
0 % |
0 % |
124 |
Pikaajalise hoolduse kättesaadavamaks muutmise meetmed (v.a taristu) |
0 % |
0 % |
125 |
Sotsiaalkaitsesüsteemide nüüdisajastamise meetmed, sh sotsiaalkaitse kättesaadavuse edendamine |
0 % |
0 % |
126 |
Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalse integratsiooni edendamine |
0 % |
0 % |
127 |
Materiaalse puuduse vähendamine toidu ja/või materiaalse abi pakkumisega enim puudust kannatavate isikutele, sh kaasnevad meetmed |
0 % |
0 % |
128 |
Riigi turismialaste väärtuste kaitse, arendamine ja edendamine ning turismiteenused |
0 % |
0 % |
129 |
Kultuuripärandi kaitse, arendamine ja edendamine ning kultuuriteenused |
0 % |
0 % |
130 |
Looduspärandi kaitse, arendamine ja edendamine ning ökoturism, v.a Natura 2000 alad |
0 % |
100 % |
131 |
Avaliku ruumi taaselustamine ja turvalisus |
0 % |
0 % |
131a |
Territoriaalse arengu algatused, sealhulgas territoriaalsete strateegiate koostamine |
0 % |
0 % |
132 |
Programme haldavate asutuste ja fondide rakendamisega seotud asutuste suutlikkuse parandamine |
0 % |
0 % |
133 |
Partneritega tehtava koostöö tõhustamine nii liikmesriigis kui ka sellest väljaspool |
0 % |
0 % |
134 |
Ristfinantseerimine ERFi vahenditest (toetus ESFi tüüpi meetmetele, mis on vajalikud ERFi osa rakendamiseks ja sellega vahetult seotud) |
0 % |
0 % |
135 |
Riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse parandamine territoriaalse koostöö projektide ja algatuste rakendamisel piiriüleses, riikidevahelises, merendusalases ja piirkondadevahelises kontekstis |
0 % |
0 % |
135a |
Interreg: piiriületuse haldamine ning liikuvus ja rände haldamine |
0 % |
0 % |
136 |
Äärepoolseimad piirkonnad: kõigi juurdepääsuga seotud probleemidest ja territoriaalsest killustatusest tulenevate lisakulude hüvitamine |
0 % |
0 % |
137 |
Äärepoolseimad piirkonnad: erimeetmed turu suurusega seotud teguritest tulenevate lisakulude hüvitamiseks |
0 % |
0 % |
138 |
Äärepoolseimad piirkonnad: toetus kliimatingimustest ja pinnamoest tulenevate lisakulude hüvitamiseks |
40 % |
40 % |
139 |
Äärepoolseimad piirkonnad: lennujaamad |
0 % |
0 % |
140 |
Teave ja teabevahetus |
0 % |
0 % |
141 |
Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll |
0 % |
0 % |
142 |
Hindamine ja uuringud ning andmete kogumine |
0 % |
0 % |
143 |
Liikmesriikide asutuste, toetusesaajate ja asjaomaste partnerite suutlikkuse suurendamine |
0 % |
0 % |
01 |
Roheliste kutseoskuste ja töökohtade ning rohelise majanduse toetamine |
100 % |
– |
(1)
Suurettevõtjad on kõik ettevõtjad, mis ei ole VKEd, sealhulgas väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad.
(2)
Kui meetme eesmärk on, et töödeldaks või kogutaks andmeid, et kasvuhoonegaaside heidet oleks võimalik vähendada ja selle tulemusel on kasvuhoonegaaside heide olelusringi jooksul tõendatult palju väiksem. Kui meetme eesmärgi kohaselt peavad andmekeskused järgima Euroopa andmekeskuste energiatõhususe käitumisjuhendit.
(3)
a) Kui meetme eesmärk on saavutada renoveerimisel keskmiselt vähemalt keskmine tase, mis on kindlaks määratud komisjoni soovituses hoonete renoveerimise kohta (EL) 2019/786, või b) kui meetme eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside otsest ja kaudset heidet varasema heitega võrreldes keskmiselt vähemalt 30 %.
(4)
Kui meetme eesmärk on saavutada renoveerimisel keskmiselt vähemalt keskmine tase, mis on kindlaks määratud komisjoni soovituses hoonete renoveerimise kohta (EL) 2019/786. Hoonete renoveerimine hõlmab ka taristut 85.–92. sekkumisvaldkonna tähenduses.
(5)
Kui meetmete eesmärk puudutab selliste uute hoonete ehitamist, mille primaarenergiatarbimine on vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel (riigisisesed õigusaktid). Uute energiatõhusate hoonete ehitamine hõlmab ka taristut 85.–92. sekkumisvaldkonna tähenduses.
(6)
Kui meetme eesmärk on a) saavutada renoveerimisel keskmiselt vähemalt keskmine tase, mis on kindlaks määratud komisjoni soovituses hoonete renoveerimise kohta (EL) 2019/786, või b) vähendada kasvuhoonegaaside otsest ja kaudset heidet varasema heitega võrreldes keskmiselt vähemalt 30 %. Hoonete renoveerimine hõlmab ka taristut 85.–92. sekkumisvaldkonna tähenduses.
(7)
Kui meetme eesmärk on seotud biomassist elektri- või soojusenergia toomisega kooskõlas Euroopa Paarlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
(8)
Kui meetme eesmärk on seotud kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001 biomassist elektri- või soojusenergia toomisega; ning kui meetme eesmärk on vähendada käitises kasvuhoonegaaside heidet biomassi kasutamise abil vähemalt 80 % vastavalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 VI lisas. Kui meetme eesmärk on seotud kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001 biomassist (v.a toidu- ja söödakultuurid) biokütuse toomisega; ning kui meetme eesmärk on vähendada käitises kasvuhoonegaaside heidet biomassi kasutamise abil vähemalt 65 % vastavalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 V lisas.
(9)
See kehtib tõhusa koostootmise korral, kui meetme eesmärk on saavutada olelusringi jooksul tekkiv heide, mis on väiksem kui 100gCO2e/kWh, või heitsoojusest toodetud soojus-/jahutusenergia. See kehtib kaugkütte/-jahutuse puhul, kui sellega seotud infrastruktuur järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1) kui sellega seotud taristu vastab ELi energiatõhususe direktiivile või kui olemasolevat taristut on renoveeritud, et see vastaks tõhusa kaugkütte ja -jahutuse määratlusele, või kui projekt on täiustatud katsesüsteem (kontrolli- ja energiahaldussüsteemid, asjade internet) või kui selle tulemusel hakatakse kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemis kasutama madalama temperatuuriga režiimi.
(10)
Kui meetme eesmärk on, et ehitatava süsteemi keskmine energiatarbimine oleks < = 0,5 kWh või taristu lekkeindeks (ILI) = 1,5 ning et renoveerimise tulemusel väheneks keskmine energiatarbimine rohkem kui 20 % või leke rohkem kui 20 %.
(11)
Kui meetme eesmärk on, et kogu ehitatava reoveesüsteemi energia netotarbimine oleks null või et kogu reoveesüsteemi uuendamisel väheneks keskmine energiatarbimine vähemalt 10 % (üksnes energiatõhususmeetmete, mitte materjali ega koormuse muutmise abil).
(12)
Kui meetme eesmärk on muuta vähemalt 50 % liigiti kogutud tavajäätmete massist teiseseks toormeks.
(13)
Kui meetme eesmärk on muuta tööstusalad ja saastunud maa looduslikuks CO2 sidujaks [viide õiguslikule määratlusele].
(14)
56.–62. sekkumisvaldkonna meetmete selliste elementide jaoks, mis on seotud sekkumisega alternatiivkütuste, sealhulgas elektrisõidukite laadimise või ühistranspordi valdkonnas, võib kasutada 73., 74. ja 77. sekkumisvaldkonda.
(15)
Kui meetme eesmärk on seotud raudteeäärsete elektrifitseeritud süsteemide ja nendega seotud allsüsteemidega või kui on olemas elektrifitseerimiskava või kui raudteel saavad 10 aasta jooksul sõita rongid, mille summutitoru heide on null.
(16)
Kohaldatakse ka kaherežiimiliste rongide suhtes
(17)
Puhta linnatranspordi taristu tähendab taristut, mis võimaldab kasutada heitevaba veeremit.
(18)
Puhta linnatranspordi veerem tähendab heiteta veeremit.
(19)
Kui meetme eesmärk on kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001. |
VII LISA
Rahastust rahastatavate digiteerimismeetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika
Digiteerimismeetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika
Kood |
Sekkumisvaldkond ja sekkumismeetme liik (1) |
Koefitsient digipöördeks antavate toetuste arvutamiseks |
|
Sekkumisvaldkond 1: ühendatus Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) mõõde 1: ühendatus |
|
051 |
Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (sh tuumik-/ tagasiühenduse võrk) (2) |
100 % |
052 |
Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin samaväärne võrgu jõudlusega, mis saavutatakse korterelamutele teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini paigaldatud kiudoptikaga) |
100 % |
053 |
Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin samaväärne võrgu jõudlusega, mis saavutatakse elumajadele või ärihoonetele teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini paigaldatud kiudoptikaga) |
100 % |
054 |
Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin samaväärne võrgu jõudlusega, mis saavutatakse täiustatud traadita andmeside tugijaamani paigaldatud kiudoptikaga) (3) |
100 % |
054a |
5G-võrgu leviala, sealhulgas katkematu ühendatus piki transpordimarsruute; gigabitiühendatus (võrgud, mille sümmeetriline ühendus on vähemalt 1 Gbit/s) sotsiaal-majanduslikult olulistele üksustele, nagu koolid, transpordisõlmed ja peamised avalike teenuste osutajad |
100 % |
054b |
Suure territoriaalse levialaga mobiilse andmeside ühendatus |
100 % |
|
Sekkumisvaldkond 2: digivaldkonnaga seotud investeeringud teadus- ja arendustegevusse DESI: „ELi IKT sektor ning selle teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkus“ |
|
009a |
Investeeringud digitaalvaldkonnaga seotud teadus- ja arendustegevusse (sh tipptasemel teaduskeskused, rakendusuuringud, tootearendus, teostatavusuuringud, digivaldkonnaga seotud teadus- ja arendustegevuseks vajaliku materiaalse või immateriaalse vara soetamine) |
100 % |
|
Sekkumisvaldkond 3: inimkapital DESI mõõde 2: inimkapital |
|
012 |
Digioskuste ja e-kaasatuse jaoks mõeldud IT-teenused ja -rakendused (4) |
100 % |
016 |
Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusoskuse arendamine ning ettevõtjate kohanemine muutustega |
40 % |
108 |
Digioskuste arendamise toetamine (5) |
100 % |
099 |
Eritoetus noorte tööhõive ja noorte sotsiaal-majandusliku integratsiooni jaoks |
40 % |
100 |
Füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamise ja ettevõtete asutamise toetamine |
40 % |
|
Sekkumisvaldkond 4: e-valitsus, avalikud digiteenused ja kohalikud digitaalsed ökosüsteemid DESI mõõde 5: digitaalsed avalikud teenused |
|
011 |
Valitsuse IKT-lahendused, e-teenused, rakendused (6) |
100 % |
011a |
Valitsuse IKT-lahendused, e-teenused ja rakendused, mis vastavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise või energiatõhususe kriteeriumidele (7) |
100 % |
011a |
Euroopa digitaalidentiteedi süsteemi kasutuselevõtt avalikuks ja erakasutuseks |
100 % |
013 |
E-tervise teenused ja rakendused (sh e-hooldus, asjade internet füüsilise aktiivsuse ja intelligentse elukeskkonna jaoks) |
100 % |
095 |
Tervishoiuteenuste digiteerimine |
100 % |
063 |
Transpordi digiteerimine: maanteetransport |
100 % |
063a |
Transpordi digiteerimine, kui osaliselt on selle eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet: maanteetransport |
100 % |
070 |
Transpordi digiteerimine: raudteetransport |
100 % |
071 |
Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) |
100 % |
076 |
Linnatranspordi digiteerimine |
100 % |
076a |
Transpordi digiteerimine, kui osaliselt on selle eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet: linnatransport |
100 % |
084 |
Transpordi digiteerimine: muud transpordiliigid |
100 % |
084a |
Transpordi digiteerimine, kui osaliselt on selle eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet: muud transpordiliigid |
100 % |
033 |
Arukad energiasüsteemid (sh nutivõrgud ja IKT-süsteemid) ning nendega seotud salvestus |
40 % |
011c |
Kohtusüsteemide digiteerimine |
100 % |
|
Sekkumisvaldkond 5: ettevõtete digiüleminek DESI mõõde 4: digitehnoloogia integreerimine |
|
010 |
VKEde digiteerimine (sh e-kaubandus, e-äri ja võrgustikupõhised äriprotsessid, digitaalse innovatsiooni keskused, eluslaborid, veebiettevõtjad ja IKT idufirmad, ettevõtetevaheline e-kaubandus) |
100 % |
010a |
Suurettevõtjate digiteerimine (sh e-kaubandus, e-äri ja võrgustikupõhised äriprotsessid, digitaalse innovatsiooni keskused, eluslaborid, veebiettevõtjad ja IKT idufirmad, ettevõtetevaheline e-kaubandus) |
100 % |
010b |
VKEde ja suurettevõtjate digiteerimine (sh e-kaubandus, e-äri ja võrgustikupõhised äriprotsessid, digitaalse innovatsiooni keskused, eluslaborid, veebiettevõtjad ja IKT idufirmad, ettevõtetevaheline e-kaubandus) kooskõlas kasvuhoonegaaside heite vähendamise või energiatõhususe kriteeriumidega (7) |
100 % |
014 |
VKEde ettevõtlustaristu (sh tööstuspargid ja tootmiskohad) (8) |
40 % |
015 |
VKEde ettevõtluse arendamine ja rahvusvahelistumine, sealhulgas tulusad investeeringud (8) |
40 % |
017 |
Kõrgetasemelised tugiteenused VKEdele ja VKEde rühmadele (sh juhtimis-, turundus- ja kujundusega seotud teenused (8) |
40 % |
018 |
Ettevõtlusinkubatsioon ning toetus võrse- ja idufirmadele (8) |
40 % |
019 |
Toetus innovatsiooniklastritele, mis on moodustatud muu hulgas ettevõtete, teadusorganisatsioonide ja avaliku sektori asutuste ning ettevõtlusvõrgustike vahel ja millest saavad peamiselt kasu VKEd (8) (9) |
40 % |
020 |
Innovatsiooniprotsessid VKEdes (protsessist, organisatsioonist, turundusest, koosloomisest, kasutajatest ja nõudlusest lähtuv innovatsioon) (8) |
40 % |
021 |
Tehnosiire ning ettevõtjate, uurimiskeskuste ja kõrgharidussektori vaheline koostöö (8) |
40 % |
021a |
Digitaalse infosisu tootmise ja levitamise toetamine |
100 % |
|
Sekkumisvaldkond 6: investeeringud digivõimekusse ja kõrgtehnoloogia kasutuselevõttu DESI mõõde 4: digitehnoloogia integreerimine + ad hoc andmekogumine |
|
055 |
Muud liiki IKT-taristu (sealhulgas suuremahulised arvutisüsteemid/-seadmed, andmekeskused, sensorid ja muud traadita seadmed) |
100 % |
055a |
Muud liiki IKT-taristu (sealhulgas suuremahulised arvutisüsteemid/-seadmed, andmekeskused, sensorid ja muud traadita seadmed) kooskõlas CO2 heite vähendamise ja energiatõhususe kriteeriumidega (7) |
100 % |
021b |
Väga spetsiifiliste tugiteenuste ja -vahendite väljatöötamine haldusasutustele ja ettevõtjatele (riiklikud kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused, küberkeskused, tehisintellekti testimise ja eksperimenteerimise vahendid, plokiahel, asjade internet jne) |
100 % |
021c |
Investeeringud kõrgtehnoloogiasse, näiteks kõrgjõudlusega andmetöötlusse ja kvantarvutusvõimekusse / kvantkommunikatsiooni võimekusse (sealhulgas kvantkrüpteerimine); mikroelektroonika projekteerimisse, tootmisse ja süsteemi integreerimisse; Euroopa järgmise põlvkonna andmetöötlusse, sh pilvandmetöötlusse, ja servtöötlusse (taristu, platvormid ja teenused); virtuaal- ja täiendatud reaalsusse, süvatehnoloogiasse ja muusse digitehnoloogiasse. Investeeringud digitaalse tarneahela turvalisuse tagamisse. |
100 % |
021d |
Küberturvalisuse tehnoloogiate, meetmete ja tugivahendite väljatöötamine ja kasutuselevõtt avaliku ja erasektori kasutajate jaoks |
100 % |
|
Sekkumisvaldkond 7: digisektori muutmine keskkonnasäästlikumaks |
|
027a |
Investeeringud tehnoloogiasse, oskustesse, taristusse ja lahendustesse, mis suurendavad energiatõhusust ning tagavad andmekeskuste ja -võrkude kliimaneutraalsuse |
100 % |
(1)
Käesolevas tabelis esitatud sekkumismeetmete kirjeldusega ei piirata konkurentsireeglite täitmist, eelkõige tagamaks, et sekkumismeetmetega ei tõrjuta välja erasektori investeeringuid.
(2)
Sealhulgas merekaablid liikmesriikides ja nende vahel ning liidu ja kolmandate riikide vahel.
(3)
Sealhulgas 5G- ja 6G-võrk.
(4)
Sealhulgas meetmed haridus- ja koolitusasutuste digiteerimise toetamiseks (kaasa arvatud investeeringud infotehnoloogia ja kommunikatsiooni taristusse), sealhulgas kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse jaoks.
(5)
See tähendab kõigi tasandite digioskusi ja hõlmab järgmist: digispetsialistide koolitamiseks mõeldud väga spetsiifilised programmid (st tehnoloogiapõhised programmid); õpetajate koolitamine, digitaalse infosisu arendamine hariduslikel eesmärkidel ja vajaliku organisatsioonilise suutlikkuse suurendamine. See hõlmab ka meetmeid ja programme, mille eesmärk on parandada põhilisi digioskusi.
(6)
Sealhulgas kõrgetasemelise tehnoloogia (nt kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus või tehisintellekt) kasutamine avalike teenuste osutamiseks, otsuste tegemiseks ning digitaalsete avalike teenuste ja taristu (piirkondlik, riiklik ja piiriülene) koostalitlusvõime tagamiseks.
(7)
Kui meetme eesmärk on, et töödeldaks või kogutaks andmeid, et kasvuhoonegaaside heidet oleks võimalik vähendada, ja selle tulemusel on kasvuhoonegaaside heide olelusringi jooksul tõendatult palju väiksem. Kui meetme eesmärgi kohaselt peavad andmekeskused järgima Euroopa andmekeskuste energiatõhususe käitumisjuhendit.
(8)
Digipöörde koefitsienti 40% tuleks rakendada üksnes siis, kui sekkumismeetmed keskenduvad punktidele, mis on otseselt seotud ettevõtete digiüleminekuga, sealhulgas näiteks digitaaltooted ja IKTga seotud varad.
(9)
Sealhulgas sotsiaalmajanduse üksused. |
( 1 ) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2020/2092, 16. detsember 2020, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 1).
( 3 ) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
( 5 ) Kõik määruse andmed pärinevad Eurostatist. Andmed on 2020. aasta mai seisuga.