1.Järeldused ja soovitused

1.1Poliitiline osalus on iga toimiva demokraatia alus. ELi peamine eelis noorte eurooplaste jaoks on demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimine 1 . Oluline on tagada, et noortel oleks sõnaõigus selliste otsuste tegemisel, mis mõjutavad nende tulevikku, sest isegi kaudne mõju võib noori ja tulevasi põlvkondi siiski tugevasti mõjutada. Poliitikameetmed, mis ei ole otseselt suunatud noortele või mida ei peeta traditsioonilise noortepoliitika osaks, võivad noorte elu siiski tugevasti mõjutada. Oluline on tagada tõhusad mehhanismid, mis täiendavad olemasolevaid osalusmehhanisme ning on kooskõlas demokraatlike põhimõtetega ja kohandatud noorte vajadustele. See võib aidata poliitikat paremini ja tõhusamalt kujundada.

1.2Komitee leiab, et haridus on üks tõhusamaid viise noorteni jõudmiseks ja nende teavitamiseks kõigist võimalikest osalusvormidest ja väärtustest, mida esindab Euroopa projekt. Olemasolevad formaalset ja mitteformaalset haridust toetavad programmid, nagu Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpus, on edukalt parandanud noorte seisukohti demokraatliku osalemise ning Euroopa Liidu väärtuste ja põhimõtete kohta.

1.3Komitee juhib tähelepanu selgele vajadusele kaasata noored nende jaoks kõige sobivamal viisil sisuliselt osalema poliitika kujundamises. Seejärel tuleb järelevalve, hindamise ja mõjuhinnangu abil tagada, et noorte seisukohti on võetud poliitiliste otsuste tegemisel arvesse. Osalemine kogu poliitikakujundamise protsessis loob usaldust noorte hulgas ja laiemaltki, andes noortele selles protsessis asjakohase ja olulise rolli. Need protsessid peaksid hõlmama nähtavat ja läbipaistvat teavitamist noorte kaasamise tulemustest. See element on väga oluline, et suurendada usaldust noorte ja poliitikakujundamise vahel 2 . Lisaks on väga oluline sotsiaalne kaasatus ja erinevate vajadustega rühmadeni jõudmine.

1.4Komitee nõustub, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel võib olla otsustav roll noorte kaasamisel ühiskondlikesse väljakutsetesse ning seega nende osalemisel poliitika kujundamises ja demokraatlikus protsessis. Sellised organisatsioonid võivad toimida sildade ja tugivõrgustikena, et aidata noortel suhelda ametlike avaliku sektori asutustega ja võimaldada neil saada aktiivseks kodanikuks. Komitee toetab neid organisatsioone ja noori kodanikke tegutsemisel ning kutsub üles võtma meetmeid, mis võimaldaksid neil seda teha.

1.5Komitee julgustab ELi institutsioone ja liikmesriike rakendama meetmeid ja mehhanisme, mis tagavad noorteperspektiivi arvessevõtmise igas poliitikavaldkonnas, luues ühtlasi noortele võimaluse anda oma järjepidev ja asjatundlik panus nende ees seisvate probleemide lahendamisse. Need struktuurid peaksid hõlmama ka läbipaistvaid ja nähtavaid järel- ja seiremehhanisme ning täiendama olemasolevaid noorte osalusvahendeid, ilma et seetõttu väheneks rahastamine. Noorte sisukaks osalemiseks poliitika kujundamises tuleks teha kättesaadavaks sobivad vahendid.

1.6Noorte osalemine poliitikas ja otsustusprotsessides võib toetada paremat õigusloomet ja poliitikat, sest sel moel kaardistatakse ja mõistetakse praegusi ja tulevasi suundumusi, mis mõjutavad noorte ja tulevaste põlvkondade elu. See võib lihtsustada ka ettepaneku autori ülesannet, sest ta võib saada kvalitatiivset sisendit teiseste andmete täiendamiseks.

1.7Komitee soovib rõhutada, et kuigi ELi noortetest põhineb ELi noortestrateegia 3 ja Euroopa noorteaasta põhieesmärkidel, toonitatakse mõlemas noorteküsimuste süvalaiendamise olulisust poliitikakujundamises, mis nõuab valdkondadevahelist lähenemisviisi. See on ka üks meetmetest, mis on esitatud Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemuste aruandes 4 , mida on toetanud kõik konverentsi täiskogu hääleõigusega osapooled ja kodanikud. Selleks et saavutada pikaajaline mõju ja jätta jälg, mis ulatuks Euroopa noorteaastast kaugemale, peavad noored olema võimelised muutusi juhtima ja paremat tulevikku looma.

1.8Komitee tunnustab viidet ELi noortetestile Euroopa Komisjoni teatises Euroopa tuleviku konverentsi tulemuste kohta 5 . Komitee rõhutab siiski, et komisjoni ettepanek ei ole kooskõlas algse ettepaneku eesmärkide ja vahenditega ning selles puudub noorteorganisatsioonide ja ekspertide sisukas kaasamine, noorte integreerimine kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning selles ei võeta arvesse poliitika pikaajalist mõju tulevastele põlvkondadele. Komitee leiab, et ELi noortetest peaks kuuluma parema õigusloome vahendite hulka kui eraldi vahend, sest tulevased põlvkonnad ja noored väärivad erilist tähelepanu.

1.9Komitee kutsub üles tegema institutsioonide vahel tihedamat koostööd selliste olemasolevate edukate algatuste kooskõlastamisel nagu ELi noortedialoog, „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ ja Euroopa noorteüritus ning siduma need kooskõlas ELi noortestrateegiaga tulevaste algatustega, nagu ELi noortetest. Lisaks esitab komitee loetelu ettepanekutest, mis käsitlevad noorte osalemist komitees, ning kavatseb lisada oma töösse ELi noortetestide kontseptsiooni.

2.Üldised märkused

2.1Noorte roll Euroopa projekti ülesehitamisel

2.1.1Noored on Euroopa projekti mootor ning nende loovus, energia ja entusiasm on selle kestlikkuse liikumapanev jõud. Käesolev 2022. aasta on kuulutatud Euroopa noorteaastaks ning Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on öelnud: „Euroopa vajab kõiki noori“ ja „Euroopa Liidu hing ja ideed peavad neid kõnetama“ 6 .

2.1.2ELi projekti ei ole võimalik praeguses demokraatlikus keskkonnas tõhusalt ja vajalikul määral ellu viia, kui demokraatlikes traditsioonides ja geopoliitilises kontekstis ei tunnustata noorte poliitikas osalemise diskursust 7 . Meie euroopaliku eluviisi edendamise valdkonna asepresident Margaritis Schinas on öelnud: „Euroopa noorteaasta peaks tooma paradigma muutuse ka selles osas, kuidas me kaasame noori poliitikasse ja otsuste tegemisse“. Peamine põhjendus on võimaldada noortele juurdepääsu sisulistele osalusvõimalustele ja võimestada 8 neid asjaomaseid võimalusi kasutama.

2.1.3Eurobaromeetri küsitluste 9 kohaselt usaldavad Euroopa Liitu vähem kui pooled (47 %) eurooplastest ja vaid 44 % näeb ELi positiivsena. Euroopa projekti tulevik sõltub suurel määral sellest, kui tugev on noorte seotus Euroopa väärtustega ja nende valmisolek Euroopa identiteeti omaks pidada. Ülioluline on kaasata noored aktiivselt poliitilistesse ja otsustusprotsessidesse, sest nende tulevik sõltub tänastest otsustest. Seepärast tuleks kasutusele võtta osalusvahendid, et tagada noorte arvamuse arvessevõtmine. Kõigil tasanditel tuleb tugevdada ühiskondlikus ja demokraatlikus elus osalemist, et tagada Euroopa tulevane heaolu, tunnistades, et demokraatlik küpsus 10 mõjutab noorte poliitikas osalemise mustreid ELis.

2.1.4ELi algatus kutsuda kokku Euroopa tuleviku konverents aitas kaasa kodanikega peetava osalusdialoogi edendamisele kogu liidus. Edasiste sammudena on kavas parandada olemasolevate noorte osalusmehhanismide tõhusust ja töötada välja uusi mehhanisme. Nagu on soovitatud Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemustes, võiks see hõlmata seadusandlusalast noortetesti 11 koos mõju hindamise ja konsulteerimise mehhanismiga, millesse on kaasatud noorte esindajad 12 .

2.1.5Noortetest toimib poliitika kujundamisel tulevikusuundade strateegilise analüüsimise meetodina. Tulevikusuundade strateegiline analüüs on väärtuslik kontseptsioon, mida Euroopa Komisjon kavatseb rakendada poliitikakujundamise protsessis. Kuna see tugineb sellistele põhimõtetele nagu tulevikuseire, megatrendide analüüs, stsenaariumide kavandamine ja visioonide loomine, tuleb vältimatult võtta selles raamistikus arvesse noorte ja tulevaste põlvkondade perspektiivi. Kuigi tulevikusuundade analüüsi protsessis tunnistatakse, et tulevik ei ole ette kindlaks määratud, kogutakse selle käigus teavet võimalike stsenaariumide kohta ja selle eesmärk on valmistuda tekkivateks probleemideks. Põlvkondadevaheline dialoog võib hõlmata väärtuslikke vahendeid, mis tagavad, et kavandatud poliitikas võetakse neid suundumusi ja tulevikustsenaariume arvesse. Noorte ja tulevaste põlvkondade perspektiivi arvestava analüüsi tegemine võib kaasa aidata ja peaks kaasa aitama paremale ja paremini kohandatud poliitikale, mis suudab toime tulla tulevaste põlvkondade probleemidega.

2.1.6Selleks et luua parem poliitika, mis on valmis tulevasteks väljakutseteks, tuleb selles tunnustada ja kaitsta noorte ja tulevaste põlvkondade õigusi, tagades, et sel puudub negatiivne mõju konkreetsetele põlvkondadele ja sotsiaalsetele rühmadele. Neid rühmi eiratakse praegu sageli või käsitletakse neid teiste rühmade osana, mis ei kajasta tegelikku olukorda. Selle tulemusena ei lahenda poliitika asjakohaselt probleeme ning aitab kaasa usalduse vähenemisele ja suhete katkestamisele ametlike institutsioonidega.

2.2Vajadus noorte sisuka osaluse järele

2.2.1Sisukas kaasamine tähendab võimu jagamist, võimet teha otsuseid teiste sidusrühmade osalusel läbipaistvatel tingimustel, mis on kõigile asjaosalistele teada. Hästikavandatud aruandlusprotsessid tagavad kõigi sidusrühmade usalduse poliitiliste osalusprotsesside vastu ning eri osalejate selgesõnalised kohustused tuleks kõikidele sidusrühmadele teatavaks teha.

2.2.2Noorte usaldus avalike institutsioonide vastu ei ole pärast ülemaailmset finantskriisi 2000ndate aastate lõpus 13 paranenud ning nende arusaam poliitilise mõju omamisest ja esindatusest otsuste tegemisel ei ole muutunud. Noored võivad demokraatlikus elus osaleda mitmesuguses vormis. Siiski peetakse kohalikel, riiklikel või Euroopa Parlamendi valimistel hääletamist kõige tõhusamaks viisiks, kuidas oma hääl poliitikakujundajatele kuuldavaks teha (39 %) 14 , samas kui seda liiki demokraatlikku osalust usaldavate noorte osakaal on endiselt väga väike. Samas on nende jaoks, kes tõenäoliselt poliitikast eemale jäävad, põhjuseks sisuka kaasamise ja usalduse puudumine ning tunne, et kui nende panust arvesse ei võeta, ei ole mõtet osaleda. Üks peamisi takistusi noorte osalemisel on uskumus, et poliitikakujundajad „ei võta kuulda selliseid inimesi nagu mina“ 15 . Seepärast on ülioluline edendada usaldust ning tugevdada noorte ja avalike institutsioonide dialoogi, et tagada ühiskonna valmisolek ja vastupanuvõime tulevaste šokkidega toimetulekuks 16 .

2.2.3Enamus (70 %) 17 noortest tunneb, et ELi kui tervikut mõjutavate oluliste otsuste, õigusaktide ja poliitika vallas ei saa nad eriti palju või ei saa üldse kaasa rääkida. 24,8 % 18 noortest tunneb, et neil puudub igasugune mõju selle üle, millised teemad avalikesse või poliitilistesse debattidesse jõuavad, ja veel 40,8 % väidab, et neil ei ole erilist mõju. Lisaks leiab 2/3 vastanutest, et poliitikute suurem teadlikkus noorte muredest aitaks noortel avalikku poliitikat rohkem mõjutada, ja üle 50 % vastanutest leiab, et sellele aitaks kaasa ka noorteorganisatsioonide suurem roll poliitikas.

2.2.4Noored on muutnud oma osalemisviise ning nad eelistavad nüüd mitteinstitutsionaalseid ja eelkõige valimistega mitteseotud poliitilise kaasamise vorme 19 . Uuringud on üha enam näidanud, et see on seotud usalduse vähenemisega avaliku sektori asutuste vastu ja rahulolematusega esindusdemokraatia toimimise suhtes. Noorte ebatraditsiooniline poliitiline osalus on muutunud üha sujuvamaks, individuaalsemaks ja isikupärasemaks: nad eelistavad konkreetsetes küsimustes ja teemadel osalemist ning otsest aktivismi ja protestimist individuaalsete elustiilivalikute kontekstis 20 . Üldiselt on noored poliitiliselt väga motiveeritud. Arutelus noorte osalemise üle on poliitilise osaluse ekspertide tähelepanu kese liikunud küsimuselt, kas noored soovivad osaleda, küsimusele, kus ja kuidas nad otsustavad oma poliitilisi vaateid väljendada 21 . Arvestades erinevaid viise, kuidas noored nüüd poliitikat ja meetmeid mõjutada püüavad, on selge, et demokraatlike institutsioonide raamistikus tuleb arvesse võtta poliitikas osalemise ebatraditsioonilist olemust, osaluspõhist otsustamist, tõhustatud teabevahetus- ja läbipaistvusmehhanisme. Poliitika kujundamist avalik-õiguslikes asutustes tuleks vastavalt kohandada ja kavandada see nii, et poliitiliste otsuste tegemisel oleks tagatud kõigi noorterühmadeni jõudmine ja nende kaasamine. Osalusmehhanismid peaksid tegelikult olema kaasavad ja neist tuleks teavitada nii, et need jõuaksid võimalikult mitmekesise avalikkuse ja nendeni, kes on raskesti ligipääsetavad.

2.2.5Noorte juhitavatel organisatsioonidel on asjatundlikkus ja teadmised noorte probleemidega seotud paljude teemade kohta. Nende kaasamine poliitikakujundamisse toob kaasa sidusamad ja kohandatud normid ja eeskirjad. Seda toetab ka asjaolu, et üha enam noori ühineb nende organisatsioonidega 22 .

2.2.6Noorte sisukas kaasamine on ülioluline. Noorte osalust tuleb parandada, tegeledes eelkõige järgmiste probleemidega: noorte demokraatliku esindatuse puudumine ja noorteperspektiivi puudumine väljaspool traditsioonilist noortepoliitika valdkonda. Noored soovivad olla kaasatud nende elu mõjutava poliitika kujundamisse. Põlvkondadevaheline õiglus 23 on viis, kuidas vananevas ühiskonnas saaks parandada põlvkondadevahelist ebavõrdsust.

2.2.7Olemasolevad noorte mõju analüüsi vahendid, nagu vahend #31 parema õigusloome vahendite paketis, ei näe ette ei noorteküsimuste peavoolustamist ega noorteorganisatsioonide ja asjaomases valdkonnas asjatundlike noorte – kes suudaksid esitada probleemide süstemaatilise ülevaate noorte seisukohast – kaasamist. Veelgi enam, olemasolevate väljaannete põhjal rakendatakse selliseid vahendeid harvemini, kui ettepanekute asjakohasus ja olulisus eeldaks.

3.Konkreetsed märkused

3.1ELi noortetest

3.1.1Ettepanek põhineb kolmel sambal: konsulteerimine, mõju hindamine ja leevendusmeetmed 24 . See loob raamistiku poliitika tulemuslikkuse ja tõhususe parandamiseks, mis põhineb noorte suuremal osalusel ja noorte integreerimisel poliitika kujundamisse, võttes samal ajal arvesse ka haavatavaid noorterühmi, nagu puuetega noored, NEET-noored 25 , äärealadel elavad noored jne. ELi noortetesti eri komponentidega luuakse ühtne struktuur selliste kvaliteetsete ja paremate poliitikameetmete väljatöötamiseks, millega käsitletakse tulevaste põlvkondade ees seisvaid võimalikke probleeme.

3.1.2ELi noortetesti esimene samm on teha kindlaks kõigi tulevaste poliitikaettepanekute eelnõude asjakohasus ja mõju noortele ja tulevastele põlvkondadele. See aitab kindlaks teha, kas asjaomase tulevase poliitika suhtes tuleks läbi viia täielik noortetest. Kontrollnimekirja vahendi abil teevad hindajad kindlaks, kas ettepaneku eelnõu on tõepoolest noorte jaoks asjakohane, ning selgitavad välja ettepaneku otsese ja kaudse mõju noortele ja tulevastele põlvkondadele. Kui selline otsus tehakse, jätkatakse noortetestiga täieliku konsulteerimise, mõju hindamise ja leevendusmeetmete etapis. Kontrollnimekirja näitajad tuginevad noorte vajadustele ja ideedele, et tagada nende seisukohast asjakohaste ettepanekute arvessevõtmine.

3.1.3Järgmise sammuna eeldatakse vastavatelt hindajatelt sisukat konsulteerimist noortega seotud huvirühmadega, et tagada põhjaliku analüüsi jaoks vajalik süsteemne asjatundlikkus. Selle tegevuse põhjal püüavad hindajad selgitada välja noorte mured seoses testitava poliitikaeelnõu võimaliku mõjuga. See osaluskomponent peab olema läbipaistev ja kaasama paljusid noorte esindajaid, noorte juhitavaid organisatsioone ja asjakohaste teadmistega noori, et need annaksid oma panuse. Sel viisil saab tagada süstemaatilise lähenemisviisi poliitikaettepanekute eelnõudega käsitletavatele küsimustele. Noorteorganisatsioonide, noorte esindajate ja asjakohaste teadmistega noorte kaasamine võib anda mõjuhinnangule väga mitmekesise ja ainulaadse tausta. Sisukas kaasamine võimaldab hindajatel saada tervikliku ülevaate, mis põhineb nende noorte üldistel teadmistel ja asjatundlikkusel. Seda panust rakendades saab tagada mõjuanalüüsi piisava üksikasjalikkuse, tuvastamaks probleemid ja aspektid, mille puhul poliitika võib põhjustada häireid.

3.1.4Protsessi vältel kogutavate andmete ja konsulteerimiste tulemuste põhjal on hindajatel võimalik koostada kontrollnimekirjas mainitud teemadest tulenevalt mõjuanalüüs ja samuti tulevikusuundade strateegiline analüüs tulevaste põlvkondade jaoks.

3.1.5Kui tuvastatakse negatiivne mõju, peaks hindaja välja pakkuma leevendusmeetmed, mis peaksid peamiselt keskenduma haavatavas olukorras elavatele rühmadele ja ebasoodsas olukorras olevatele noortele. On soovitatav, et hindajad hõlmaksid konsulteerimisse ka küsimusi võimalike leevendusmeetmete kohta, mis võidakse analüüsi lisada. Lähiaastatel on soovitatav teha hindamine, et jälgida poliitika mõju ja seda, kuidas on leevendusmeetmetega käsitletud negatiivset mõju.

3.1.6ELi noortetest ei tohiks asendada noorte sisukat kaasamist üldiselt ja peaks täiendama olemasolevaid osalusmehhanisme.

3.1.7Ettepanek sündis Euroopa suurimate noortevõrgustikega peetud arutelude tulemusena ja pärast selle esitamist mainiti seda konkreetselt ka mitmes ELi noortedialoogi (ja selle eelkäija struktureeritud dialoogi) soovituses. Noored väljendasid kindlat soovi läbipaistva poliitikakujundamise menetluse järele, mis võimaldaks noortel panustada eelnõude koostamisse ja jälgida tulemusi.

3.1.8Ettepanek on inspireeritud ka VKE-testist, mis on näide sobivast ELi tasandi mõju hindamise vahendist ning põhineb kolmel sambal: konsulteerimine, mõju hindamine ja leevendusmeetmed 26 . Lisaks peaks ELi noortetest sarnaselt VKE-testiga kuuluma parema õigusloome vahendite hulka kui eraldi vahend, et kooskõlas Euroopa Komisjoni presidendi teatisega rõhutada noorte rolli Euroopa tulevikus.

3.1.9Ettepanek põhineb näidetel noortega seotud mõju hindamise vahendite kohta, mis on juba kasutusel mitmes liikmesriigis, näiteks Austrias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Belgias Flandria piirkonnas ning ka väljaspool ELi, näiteks Uus-Meremaal ja Kanadas.

3.1.10Kavandatav mõju hindamine annab lahenduse selle tagamiseks, et poliitika mõjus kajastuksid noorte vajadused ja ootused ning see ulatuks traditsioonilise noortepoliitika valdkonnast kaugemale. Üksnes väikest osa Euroopa Komisjoni ettepanekutest analüüsitakse noorte perspektiivist lähtuvalt. Märkimisväärne osa neist ettepanekutest mõjutab aga otseselt ja kaudselt noorte elukvaliteeti.

3.1.11Tehakse ettepanek lisada ELi noortetest avalikult kättesaadavatesse parema õigusloome mõju hindamistesse ja avaldada see Euroopa Noorteportaalis. Ent tuleks veel edasi uurida, milline on kõige tõhusam viis. Teabevahetuse peadirektoraati julgustatakse siiski noortetesti aktiivselt edendama, et tagada selle nähtavus, ning peasekretariaat peaks toetama selle kasutuselevõttu eri peadirektoraatides. ELi noortetesti võiksid avaldada ka need institutsioonid, kes otsustavad seda rakendada, sealhulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma veebisaidil. Kui hindamine ja ettepaneku lõppversioon avaldada, saavad konsulteerimisse kaasatud noorte sidusrühmad jälgida, kuidas nende panust on arvesse võetud.

3.1.12ELi noortetest on kavandatud struktuurina, mida saab rakendada kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil koos Euroopa Liidu institutsioonidega.

3.1.13ELi noortetest võib poliitikat parandada, kuid see peab põhinema ka sisukatel osalusmehhanismidel, sest kogukonna teadmistele tuginemine on vahend tõhususe tagamiseks ja olukorra parandamiseks.

3.2Noorte osalemine komitees

3.2.1Komitee tunnistab noorte kaasamise tähtsust Euroopa tuleviku kujundamisel 27 ja on seepärast loonud mitmeid edukaid algatusi, näiteks „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“, noorte kliima ja kestlikkuse ümarlauad ning komitee ja Euroopa Parlamendi ühiselt korraldatud ELi noorte kliimatippkohtumine. Komitee arvamuse NAT/788 28 järelmeetmena kaasas komitee esimest korda 2021. aastal COP26 raames oma ametlikku delegatsiooni noorte esindaja osalemaks COPi kohtumisel. Lisaks tunnustatakse Euroopa noorteaasta raames Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2022. aasta kodanikuühiskonna auhinnaga tulemuslikke, innovaatilisi ja loomingulisi algatusi, mille eesmärk on luua parem tulevik Euroopa noorte jaoks ja nendega koos.

3.2.2Komitee püüab võimendada noorte ja noorteorganisatsioonide hääle kuuldavaks tegemist struktureeritumate, sisukamate ja sihipärasemate noorte osalusmehhanismide kaudu, et suurendada noorte ja noorteorganisatsioonide sisemist kaasatust komitee töösse. Sellest tulenevalt peaks komitee rakendama järgmisi meetmeid:

·kasutusele tuleks võtta läbipaistvad ja valdkondadevahelised koordineerimismehhanismid, et integreerida noorteperspektiiv komitee töösse ja õigusloomealasesse tegevusse;

·võiks hakata kasutama noori eksperte, kellel on asjakohased teadmised oluliste arvamuste kohta;

·Euroopa noorteaasta kontekstis tuleks omaalgatuslike arvamuste sügisvoorus kaasata noorteküsimused üldteemana;

·tuleks pidada temaatilisi arutelusid Euroopa noorteorganisatsioonide ja rohujuuretasandi organisatsioonidega, et siduda tõhusamalt riiklikud ja Euroopa perspektiivid;

·igal aastal võiks komitee uuringuteks 29 valida noortega seotud teemasid;

·kõigis komitee koostatud arvamustes tuleks alati arvesse võtta ka põlvkondadevahelist perspektiivi (nagu tehakse soolise perspektiivi puhul);

·tuleks luua elujõulisi suhteid teiste ELi institutsioonidega, et kaardistada noorte osalusmehhanismid ning tugevdada teabevahetustegevust noorte ja noorteorganisatsioonidega riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

·vastu tuleks võtta Euroopa noorteaasta koordineerimisrühma koostatav resolutsioon noorte kaasamise kohta komiteesse;

·komitee veebisaidil tuleks luua vahekaart „Noorte kaasamine“, et tõsta esile varasemaid, praegusi ja tulevasi noortega seotud tegevusi, sealhulgas arvamused, avalikud arutelud, üritused jne;

·komitees võiks luua alalise struktuuri tagamaks, et noorte kaasamise alane tegevus komitees ja koos teiste institutsioonidega jätkub ka pärast 2022. aastat.

3.2.3Komitee uurib edasi ja kaalub võimalusi, kuidas rakendada ELi noortetesti kontseptsiooni oma töös, et töötada välja ühtne lähenemisviis noorte kaasamiseks komitees.

3.2.4Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles vastama asjakohasele omaalgatuslikule arvamusele ja ELi noortetesti ettepanekule ning arutama ühiselt elluviimist.

Brüssel, 21. september 2022

Christa Schweng
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

APPENDIX

The Concept Note The EU Youth Test: Investing Now in the Union's Future

Young people are not only the present, but the future as well. As a result of the pandemic and the severe financial crises in the last decade, we have seen that young people are one of the first groups within our society who are affected by the new measures, such as austerity measures or lockdowns. These policies not only impact the economic possibilities of future generations, but also create inequalities and serious consequences on mental health, among other things. In 2019, we saw a record turnout at the European elections which included a significant increase in youth participation. Young people have a strong opinion on issues that impact them, such as economic growth, digitalisation or the climate crisis. It is time to provide sufficient means to include them in policy-making since they are the ones who need to carry the burden of these decisions.

Several participatory processes exist in the European Union (EU), such as the "Have your say" portal. Young people have a number of opportunities to express their view on topics they are asked about. However, it is not enough to consult with young people, invite them on stage and just move on without taking them into consideration. There is a clear call for meaningful participation and engagement, while there is also a need for follow-up on how the voice of young people has been heard. By now, it is clear that young people are affected by policies that are outside the scope of traditional youth policies, yet they are rarely included in the policy-making process. The EU needs to step up and work on policies that consider the impact on those who will suffer the consequences: young people today and future generations.

The EU Youth Test is an impact assessment tool that will ensure that young people are considered during the policy-making processes within the EU. As a result, the EU will be able to create better policies that are long-lasting and impactful, actively close inequality gaps, and take into account current and future generations. Policies will address the experiences, needs and expectations of young people and they will help Europe's youngest generation maximise their potential.

·EU Youth Test: with and for youth

The EU Youth Test is designed to evaluate the impact that any new proposals may have on young people in the EU and identify mitigation measures necessary to avoid any negative impacts.

It is based on three pillars:

·Meaningful engagement with relevant youth stakeholders.

·Impact assessments of draft proposals.

·Mitigation measures to address adversities facing groups of young people, with a special focus on groups living in vulnerable situations.

It supports the mainstreaming of young people by addressing the lack of involvement in policy fields that are not usually considered youth-related, e.g. sustainability, economic or infrastructure policies.

The EU Youth Test will focus on all proposals coming from the European Commission. All EU proposals should be assessed to see the impact on the lives of young people. The assessment carried out by each Directorate-General (DGs) would include the following steps:

·application of a standardised checklist to determine how relevant the proposal is to young people and future generations (those yet to be born);

·qualitative consultation with representatives of young people from youth-led organisations and experts;

·analysis of the draft proposal based on the available data and the outcomes of the discussions;

·summary of the impact on young people with clear indication of the proposal's degree of suitability;

·in case of a low level of suitability, clear recommendations for changes to mitigate the potential negative impact;

·publication of the result of the EU Youth Test (e.g. on the Youth Portal).

The EU Youth Test should be conducted by every DG. DGs should be prepared to use the impact assessment tool and would need to be properly trained to include youth stakeholders meaningfully in the policy-making process.

·Bringing the missing 25% to the forefront

Young people make up 25% of the whole EU population and, while they will live the longest with the consequences and impacts of the regulations designed today, they are underrepresented in political processes and in consultations.

The EU Youth Test has already proven to be useful in several national legislative processes. For example, in Germany in the last four years, the level of relevance was checked in the case of more than 500 laws, with more than 100 impact assessments conducted. These assessments cover a wide range of topics such as the implementation of the Climate Protection Programme 2030 in tax law. While in Germany the test does not include mitigation measures, it highlights how certain legislation can impact the life of young people. The assessment pointed out several benefits for young people in terms of affordable, long-distance commuting opportunities, but also warned that the increased access to mobility is relevant only for those young people who live close to existing infrastructure.

Furthermore, we believe a youth impact assessment could have been highly beneficial for the EU in several instances in the past. One of the most recent examples would be the EU taxonomy proposal. This exact proposal is highly relevant for young people and future generations. As we are aware, climate change and the destruction of our environment is something that not only the future generations will have to live with, but is already taking the lives of millions of young people every year. It is therefore the bare minimum to include young people in the discussion about energy sources such as nuclear power or natural gas. Based on recent events, it is clear that young people would have provided stronger political momentum in opposing the clear error of including gas and nuclear as sustainable energy sources. Furthermore, young people are considered to be the drivers of the circular economy and future generations should be the main beneficiaries of sustainable investment opportunities. Policies addressing the new ways of the economy will have an impact on the employment, health and wellbeing of future generations. This needs to be considered now, otherwise such policies will cause further disruptions, barriers and inequalities within our society.

As has been said many times, young people are not only the future, but also the present. As rightly pointed out by Commission President Ursula von der Leyen, young people have been one of the groups within our society most affected by the previous financial crisis and the current health crisis and faltering economy. There is now a clear need to create policies that consider their point of view.

Mainstreaming young people into all policies: an existing objective at EU Level

An EU level Youth Test is one of the measures set out in the Conference on the Future of Europe Outcomes Report that was endorsed by all voting components in the Conference plenary and citizens. Young people are demanding proper consultation on all policies that affect them, and to have their voice taken into account in the shaping of these policies. While the Youth Test meets these expectations, it also acknowledges that young people's interests are wide-ranging and go far beyond traditional "youth" topics such as education and mobility exchanges. Mainstreaming youth into all policies is also an aim of the EU Youth Strategy (2019-2027) and one of the four key objectives of the European Year of Youth 2022. Adoption of the Youth Test is therefore a way to implement this strand of the Strategy, to realise this 2022 objective, hence providing a long-lasting legacy and following up concretely on a measure coming from the Conference on the Future of Europe.

·Numerous "Best Practices"

The EU Youth Test exists in several Member States at national and regional levels in different forms, but always for the benefit of and involving young people. In some cases, it is conducted by a separate entity (Germany, Flanders) while in others it is carried out by the respective ministries (Austria, France). Several child and youth impact assessment tools were launched as a result of the recommendation of the UN Convention on the Rights of the Child (New Zealand, Canada, Scotland). Even though these tools only partially address the challenges, since they are conducted after the approval of the legislation rather than beforehand, and hence without including young people in the decision-making process, they prove that there is a global trend towards assessing the impact of legislation on young people by involving them. We can also see that, thanks to NextGenerationEU, more and more countries are working on youth impact assessments (Italy), which should be something that the Commission not only expects from the Member States but should also champion, including by introducing a standardised mechanism for them.

While these best practices prove to be rather diverse in terms of methodology and scope, after the Youth Forum conducted interviews with several National Youth Councils, we found that the youth impact assessment tools are considered to be a great way to mainstream youth policy, ensure that youth inequalities are mitigated and removed, and include young people's perspective in the policy-making procedure.

Last year, the European Youth Forum collected and analysed several examples of youth impact assessment tools based on the input from five National Youth Councils and available online information. These examples cover both the national and regional level and focus on the implementation of youth impact assessments on legislative proposals. However, the spectrum and the methodology of each differ, in some cases significantly. Further research is expected to be conducted to include the perspective of the representatives of the authorities, particularly EU Member State representatives. The table below is intended to indicate the scope and the methodology of the impact assessment tools, identify the entities conducting them, and suggest relevant aspects to be considered for the development of an EU Youth Test.

·Road to the EU Youth Test

The European Youth Forum and its more than 100 member organisations urge the Commission to adopt an EU Youth Test and make the promises of the European Year of Youth a reality for all young Europeans. It is a chance to create a long-lasting legacy that will support the future generations in living a sustainable life. Together with other relevant stakeholders, such as EU institutions, representatives of youth-led organisations and Member States, the Youth Forum has started to map the possible scenarios for an EU Youth Test. Based on the previous discussions, we suggest that the European Commission take the following steps in the coming months of 2022:

·conduct research and analysis on existing youth impact assessment tools;

·finalise the proposal for an EU Youth test with the involvement of youth stakeholders;

·together with youth stakeholders, draft the procedure and guidelines, including the checklist and the analysis;

·expression of interest by DGs to include a youth perspective and future generations in policy-making processes;

·capacity-building of DGs to readily apply the EU Youth Test when drafting new proposals;

·monitor the implementation of the EU Youth Test on an ongoing basis.

The EU Youth Test can be a successful instrument if it is used widely by DGs and if policy-makers are able to have meaningful engagement with young people. While the EU Youth Test might seem to require additional resources from the EU institutions, it is in the utmost interest of all EU Member States that the policies do not impose threats and negative impacts on future generations.

Regional youth impact assessment:

Flanders

The Child and Youth Impact Report, or JoKER for short, assesses the effects of new proposed decrees on children and young people. Every time a minister submits a draft decree to the Flemish Parliament that directly affects the interests of persons under the age of 25, it must be accompanied by a JoKER. This consists of the impact of the proposal and alternatives, while also providing data to strengthen the assessment. JoKER mainly relies on the 2003 comments on "general measures of implementation" of the UN Convention on the Rights of the Child, including a child impact analysis. The competent minister and administration are responsible for drawing up a JoKER when submitting a decree, and involve the contact point for youth and children's rights policy. They can also ask for help from the Department of Culture, Youth and Media. The assessment follows a questionnaire that details the objectives, the alternative policy options, the analysis of impacts, and the outline of the consultation included, among other things.

EU Member States' youth impact assessment:

Austria

In 2013, Austria introduced an overarching impact assessment on proposed legislation. This impact assessment aims to provide clarity on the priorities, effects on the budget and effectiveness of the proposals. It is carried out during the drafting phase and considers several policy areas ("impact dimensions"), such as finance, environment, consumer protection, businesses, children and youth, and gender equality. If a piece of legislation does not affect the state budget, or does not have substantial financial relevance (below EUR 1 million), it is enough to carry out a simplified assessment first to see in which policy areas the legislation has relevance. This simplified assessment is a short survey, which is now also digitalised. The impact assessment consists of a problem analysis (why government action is necessary), formulation of objectives (what impact is to be achieved in society), formulation of measures (how the respective goals are being pursued) and assessment of the effects. In case a youth perspective is found to be relevant, the impact assessment is carried out by considering the following aspects:

·protection and promotion of the health, development and upbringing of children and young adults;

·care and support of children and eligible young adults, and compensation for child costs;

·security of the future of children and young adults in the medium term.

In case of the simplified impact assessment, no indicators are used and no assessment of the effects is carried out.

The underlying initiative will be evaluated after five years at the latest, which means that the respective departments carry out an internal evaluation, during which effects that actually occurred are compared with the assumptions made at the time of the assessment. In case of a simplified impact assessment, this step is not carried out either.

France

French Law requires all draft laws to include a preliminary evaluation of the economic, financial, social, and environmental consequences of the adoption of the law (with the exception of finance and budget laws, Organic Laws, laws modifying the Constitution, etc.). An internal note from the Prime Minister from 2016 stresses the need to systematically conduct youth impact assessments (but this is not binding). All impact evaluations are supposed to be available on the website of the SGG (Secrétariat général du gouvernement). In the Ministry of Education, the DJEPVA (Direction de la jeunesse, de l’éducation populaire et de la vie associative – in charge of developing, coordinating, and evaluating policies in favour of youth, community education, and the voluntary sector) is in theory consulted and involved in the development of impact assessments of draft regulations. The drafting ministry (which also drafts the impact assessment) can ask for the support of the DJEPVA in doing this. Upon receipt of these documents, the SGG can ask the advice of the DJEPVA if it considers the impact assessment insufficient. The SGG then convenes a scoping meeting bringing together the drafting ministry, the DJEPVA and all other services concerned by the cross-cutting impact. A notice of 48 hours is required which means that observations on the impact assessment are only circulated for a period of 48 hours. In practice, most of the time, this scoping meeting is the first time the DJEPVA sees the impact evaluation. The policy pursued in favour of young people aims in particular to support them in their efforts to gain access to employment and become independent. It also aims to guarantee all young people access to public services, essential for building their life project.

Germany

The Youth-Check in Germany was introduced in 2017. So far, the Competence Centre Youth-Check (ComYC) has examined over 500 pieces of legislation. The examination of legislation can be initiated by the Minister for Youth or by the ComYC itself through its monitoring process. The ComYC conducts a preliminary examination of all laws that are accessible to the ComYC (usually all laws where the Ministry of Youth is involved or is in charge). Where there is a relevant, non-obvious impact on young people, the Youth-Check is carried out and the results published. The assessment is carried out during the drafting phase (pre-parliamentary). The ComYC has the possibility to carry out an initial assessment and, if the legislation changes after the input of other stakeholders (i.e. cabinet, local reps), the ComYC still has the chance to give final input. The Ministry forwards the Youth-Check together with the legislation to the lead ministry which proposes it as a government bill to the Parliament. The ComYC also publishes the shorter version of the Youth-Check to support the discussion in the Parliament. The Youth-Check is based on a standardised assessment tool and a two-stage assessment process. As a first step, it is confirmed whether the legislation is relevant for young people and it is determined whether young people or specific groups of them between the ages of 12 and 27 are affected by the proposed legislation. If the legislation is relevant for young people, the next step is the main impact assessment. During the main impact assessment, the legislation is examined in terms of which individual areas of life are affected by the proposed legislation.

Source:https://www.jugend-check.de/wp-content/uploads/2021/08/the-youth-check-in-germany-regulatory-impact-assessment-for-the-young-generation.pdf

Various methodological approaches are chosen in order to obtain indications of the possible effects, and data from several sources is used as well. Secondary data is primarily used (statistics, available publications, etc.). However, in isolated cases, if there is no available data, ComYC conducts surveys and interviews with experts and youth representatives. In general, the youth-check consists of a description of the affected groups and the relevant passages of the bill as well as the resulting effects on young people. In addition, the affected areas of life are identified and, if necessary, "notes and remarks" are given. As already mentioned, a shorter version is produced and sent out to members of the Bundestag and another short version is drafted that uses a youth-friendly language that is published on the website under the corresponding section. However, these versions are not drafted in every case. The youth-friendly language makes it accessible for young people with different backgrounds and education. Finally, besides sending the Youth-Check to the respective decision-makers, all versions are published on the Youth-Check's website. Furthermore, there is the ComYC App, which provides information on the legislative process and the assessment procedure and which enables the Youth-Check to be tried out interactively.

Italy

In 2021, Italy established a Committee to monitor the impact of public policy on young people and future generations. The idea is mainly related to the NextGenerationEU (NGEU) funds and the National Recovery and Resilience Plans (PNRR in Italian). It consists of several stakeholders such as the youth ministry, the National Youth Council, the national agency, the national statistical office, the public health authorities and experts on impact assessments. The stakeholders collaborate in four groups covering different areas of work, namely:

·Group for a shared definition of measures for young people;

·Group for the assessment of generational impact and models practised in other EU countries also with reference to the Agenda 2030 SDGs;

·Group analysing good practices and reforms of youth policies at European level;

·Group to support the monitoring of the implementation of Pillar "F" of Regulation (EU) 2021/241.

As a result of this distribution of tasks, the Committee's ultimate aim is to provide data and information useful for more effective government action on the coordination and implementation of youth policies. The measures analysed initially are those with a direct impact on young people. The impact assessments are not public and are submitted to the Youth Minister every six months.

The stakeholders collaborate in groups covering four areas of work:

1.Group for a shared definition of measures for young people: the group is responsible for analysing all of the government's measures for young people in the budget law, in the PNRRs – which is the plan using NGEU funds – and in the National Investment Plan that complements the PNRR.

2.Group for the assessment of generational impact and models practised in other EU countries also with reference to the Agenda 2030 SDGs: the group deals with establishing the national (and local) taxonomy of indicators for the assessment of generational impact, with a view to ensuring intergenerational equity.

3.Group analysing good practices and reforms of youth policies at European level: the group will set indicators to determine good practices at European level and their transferability.

4.Group to support the monitoring of the implementation of Pillar "F" of Regulation (EU) 2021/241: in order to assess the ongoing consistency of the "youth priority" – a priority identified as cross-cutting in the PNRR – with the specific objective of Pillar "F" of Regulation (EU) 2021/241. Quantitative and qualitative indicators will be established in conjunction with the PNRR "Control Room" of the Presidency of the Council of Ministers and the Ministry of the Economy.

Third country impact assessment

New Zealand

Following the 2011 UN Committee on the Rights of the Child recommendation, New Zealand established the Child Impact Assessment (CIA), which is a tool for public officials to assess whether policy proposals will improve the wellbeing of children and young people. It is also based on the UN Convention on the Rights of the Child. The tool is used to support the debate and decision-making surrounding a proposal and can be freely used by the conducting entity. With this tool, the first step is to check whether the proposal has any youth relevance through the screening sheet. When completing the screening sheet, note should be made of:

·positive impacts on children and young people by the proposal;

·mitigations for any negative effects or unintended consequences.

If there is a direct impact on young people, the full impact assessment is conducted. There is more scope in the full Child Impact Assessment (than in the screening sheet) to unpack the broader context of any proposal, for example, how it may impact on issues such as school engagement, socio-economic factors (such as child poverty), youth wellbeing/development or disability. During the assessment, consultation is encouraged with all relevant stakeholders, such as experts, youth representatives, policy-makers, etc.

Further examples to be discovered:

· Netherlands

· Sweden

· Finland

· Scotland

· Canada

Global report:   https://www.oecd.org/gov/fit-for-generations-global-youth-report-highlights.pdf

Provisional structure of the checklist to assess the relevance of the proposal for young people

__________________

(1)      Kättesaadava teabe uuring „European Youth in 2021“ .

(2)       „Influencing and understanding political participation patterns of young people“ ,Euroopa Parlament, 2021.

(3)       Euroopa Ülemkogu resolutsioon Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 kohta .

(4)       Euroopa tuleviku konverents, aruanne konverentsi lõpptulemuse kohta, mai 2022. .

(5)       https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52022DC0404&qid=1660827033223 .

(6)

    https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/speech_21_4701 .

(7)

   Deželan, T., Moxon, D., uuring „Influencing and understanding political participation patterns of young people: The European perspective“ , 2021.

(8)

   Barta, O., Boldt, G., Lavizzari, A., teadusuuring „Meaningful youth political participation in Europe: concepts, patterns and policy implications“ , 2021.

(9)

    Eurobaromeeter nr 96 – talv 2021–2022 .

(10)

   Kitanova, M.,  „Youth political participation in the EU: evidence from a cross-national analysis“ , Journal of Youth Studies, kd 23, nr 7 (2018. aastal esitatud artikkel).

(11)

    https://www.youthforum.org/files/YFJ_EU_Youth_Test.pdf .

(12)       Aruanne Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemuste kohta .

(13)

    „Governance for Youth, Trust and Intergenerational Justice. Fit for all generations? Highlights“ .

(14)

    Eurobaromeetri noori ja demokraatiat käsitlev välkküsitlus , viidi läbi 22. veebruarist kuni 4. märtsini 2022.

(15)

    Euroopa Parlamendi noorteuuringu aruanne (Euroopa Parlament, september 2021).

(16)

    „Governance for Youth, Trust and Intergenerational Justice. Fit for all generations? Highlights“ .

(17)

    Euroopa Parlamendi noorteuuringu aruanne (Euroopa Parlament, september 2021).

(18)

    Noorteuuringu aruanne (eesistujariikide kolmiku Saksamaa, Portugali ja Sloveenia raames, jaanuar 2022).

(19)     Noorteuuringu aruanne (eesistujariikide kolmiku Saksamaa, Portugali ja Sloveenia raames, jaanuar 2022).

(20)     Noorteuuringu aruanne (eesistujariikide kolmiku Saksamaa, Portugali ja Sloveenia raames, jaanuar 2022).

(21)    Deželan, T., Moxon, D., uuring „Influencing and understanding political participation patterns of young people: The European perspective“, 2021.

(22)       Eurobaromeetri uuring Euroopa noorteaasta kohta: noored eurooplased osalevad üha enam , Euroopa Komisjon, 2022.

(23)

    „Governance for Youth, Trust and Intergenerational Justice. Fit for all generations? Highlights“ .

(24)       https://www.youthforum.org/files/Concept-Note_final.pdf ja https://www.youthforum.org/files/YFJ_EU_Youth_Test.pdf .

(25)

    ELT C 152, 6.4.2022, lk 27 .

(26)       Parema õigusloome vahendid – VKE-test .

(27)      SOC/706 „Euroopa noorteaasta 2022“, ELT C 152, 6.4.2022, lk 122 ja SOC/589 „Järgmine ELi noortestrateegia“, ELT C 62, 15.2.2019, lk 142 .

(28)

    ELT C 429, 11.12.2020, lk 44 .

(29)

   Käimas on komitee uuring noorte struktureeritud kaasamise kohta: kaardistatakse kohalikke, riiklikke, ELi ja rahvusvahelisi häid tavasid, et töötada välja vajalikud ja asjakohased mehhanismid, tagamaks noorte hääle kuuldavõtmine.