SOC/630

Kampaaniate mõju poliitilises otsustusprotsessis osalemisele

ARVAMUS

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

„Kampaaniate mõju poliitilises otsustusprotsessis osalemisele“
[ettevalmistav arvamus eesistujariigi Horvaatia taotlusel]

Raportöör: Marina ŠKRABALO

Kaasraportöör: Cinzia DEL RIO

1.Järeldused ja soovitused

1.1Komitee väljendab heameelt eesistujariigi Horvaatia algatuse üle küsida arvamust kampaaniate mõju kohta poliitilises otsustusprotsessis osalemisele. See aitab loodetavasti kaasa asjaomases nõukogu koosseisus ja ettevalmistavates organites toimuvale õigeaegsele poliitilisele arutelule ELi valimisprotsessis parandamist vajavates olulistes valdkondades, tuginedes komisjoni peagi avaldatavale valimisjärgsele aruandele. Poliitiline arutelu võimaldab liikmesriikidel anda õigel ajal oma panuse komisjoni demokraatia tegevuskava ja Horvaatia eesistumise ajal algava Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi päevakorra kujundamisse. Praegu on õige aeg teha uusi, kooskõlastatud jõupingutusi, et kaitsta ja tugevdada Euroopa demokraatiat ELi institutsioonide uue poliitilise tsükli kestel. Siinkohal julgustab komitee eesistujariiki Horvaatiat tegutsema hooandjana kõigi ELi institutsioonide, sealhulgas eeskätt Euroopa Parlamendi ja komisjoni, aga ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti vahelise tiheda koostöö edendamisel.

1.2ELi üldsuse kaasamine ELi poliitiliste otsuste tegemisse, peamiselt valimistel osalemise, aga ka poliitiliste väitluste ja poliitiliste konsultatsioonide kaudu, on hädavajalik, et taaselustada Euroopa demokraatia ja tagada ELi institutsioonide ja vahendite legitiimsus. Komitee kutsub ELi institutsioone üles täiendama 2019. aasta valimistel saadud õppetunde õigeaegse poliitilise tegutsemise ja kooskõlastatud institutsiooniliste meetmetega, et parandada ELi valimisprotsessi hetkeseisu ning tagada rahuldav valimisaktiivsus Euroopa Parlamendi valimistel 2024. aastal ja edaspidi.

1.3Kuigi Euroopa Parlamendi valimistel osaleb iga kord järjest vähem inimesi, sest 2019. aasta valimiste suhteliselt suur valimisaktiivsus oli siiski väiksem kui valimisaktiivsus aastatel 1979–1994, 1 tuleb viimastest valimistest õppust võtta, et suurendada üldsuse teavitatud osalemist Euroopa valimiste järgmises tsüklis ja pikemas perspektiivis. Oluline on tunnistada, et märgatavalt väiksem osalusmäär Euroopa Parlamendi valimistel võrreldes riiklike valimistega on pikaajaline suundumus 2 . Noorte ja haritud valijate suuremat osalemist 2019. aasta Euroopa valimistel tuleks vaadelda kui võimalikku uut positiivset suundumust.

1.4Komitee leiab, et ELi institutsioonid peavad Euroopa üldsusega suhtlemisel valima mõjusama lähenemisviisi. Selleks tuleb neil muuta oma mõtteviisi ja kaasata üldsus, kodanikuühiskond ja sotsiaalpartnerid kogu teabevahetusse, eriti aga kampaaniatesse, ning püüda neid kaasa haarata nii emotsionaalsel kui ka ratsionaalsel tasandil. Seda arvestades avaldab komitee heameelt Euroopa Parlamendi uue, valijakeskse lähenemisviisi üle avalikele teavituskampaaniatele ja toetab kindlalt tema terviklikku kava tugineda oma viimase valimiskampaania edule. Komitee nõuab Euroopa Parlamendi kampaaniatöö jaoks piisavat eelarvet ja piisaval arvul töötajaid, et süvendada ja laiendada parlamendi rikkalikku võrgustikku, kuhu kuuluvad kodanikuühiskonna sidusrühmad, vabatahtlikud ja arvamuskujundajad, ning korraldada järgmise viie aasta jooksul temaatiliste kampaaniate sari ja valmistada ette sujuv kampaania 2024. aasta valimisteks.

1.5Komitee nõuab veelgi tihedamat koostööd Euroopa Parlamendi, komisjoni ja liikmesriikide vahel, samuti Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee ning asjaomaste sidusrühmadega, et tulevased teabekampaaniad ELi asjade ja järgmiste Euroopa Parlamendi valimiste kohta oleksid hästi läbimõeldud ning viidaks ellu nii tsentraliseeritult kui ka detsentraliseeritult, et parandada kampaaniate tõhusust suurema osa eurooplasteni jõudmisel, nende teavitamisel ja kaasamisel.

1.6Komitee arvates on väärinfo otsene oht nii igaühe võimalusele teha teadlikke poliitilisi otsuseid kui ka Euroopa integratsiooniprojektile ning seega Euroopa Liidu ühtsusele, õitsengule ja ülemaailmsele mõjule. ELi demokraatliku otsustusvõime nõrgendamine on paljude välisriikide, aga ka Euroopa koostöö ja tugevama ühtekuuluvuse vastu seisvate äärmusrühmituste huvides 3 . Komitee väljendab kindlat toetust ELi praegustele jõupingutustele nii liidust endast kui ka mujalt pärit väärinfo vastu võitlemisel 4 ning nõuab, et komisjon tagaks täieliku kooskõla väärinfot käsitleva tegevusjuhendiga ja sellest johtuvad reguleerimisalased järelmeetmed, arendaks edasi vast loodud varajase hoiatamise süsteemi ja STRATCOMi luureüksuseid ning avardaks Euroopa välisteenistuse tegevust väärinfo vastu, laiendades samal ajal märkimisväärselt ELi meetmeid liidusisese väärinfo vastu võitlemisel.

1.7Komitee nõuab Euroopa Komisjonilt ja Euroopa Parlamendilt piisavate eelarveliste vahendite eraldamist meetmeteks, mis aitavad suurendada ühiskonna vastupanuvõimet väärinfole, laiendada seire ulatust suuremale hulgale ohtu kujutavatele liidusisestele ja -välistele osalejatele ning tõhustada teabevahetust institutsioonide ja liikmesriikide vahel ja rahvusvaheliselt.

1.8Komitee toetab kindlalt Euroopa Komisjoni ettepanekut töötada välja Euroopa demokraatia tegevuskava, mis peaks olema kõikehõlmav, järjepidev ja suuteline muutusi ellu viima, tagades rahalise toetuse ja institutsioonidevahelise koordineerimise. Euroopa demokraatia tegevuskava ja sellega seotud tulevaste algatuste abil peaks püüdma palju rohkem ära teha, et saavutada vaba ja mitmekesine meedia ning kvaliteetne sõltumatu ajakirjandus, sotsiaalmeedia tõhus reguleerimine (eelkõige väärinfo vastu võitlemiseks ning vastutuse reguleerimiseks poliitilise internetireklaami ja teabesisu eest), nüüdisajastatud valimisprotsess, tõrjutud rühmade, peamiselt puuetega inimeste kaasamine ning ulatuslik kodanikuharidus Euroopa Liidu ja selle demokraatliku protsessi kohta kõigis liikmesriikides. Komitee tuletab meelde oma ettepanekut luua ELi kaugelevaatav teabevahetus-, haridus- ja kodanike teadlikkuse suurendamise strateegia põhiõiguste, õigusriigi põhimõtte ja demokraatia valdkonnas 5 .

1.9Komitee kutsub ELi institutsioone ja eesistujariiki Horvaatiat üles pöörama pidevat tähelepanu ELi eelarvega seotud läbirääkimistele, mis käsitlevad eraldisi haridusele ELi väärtuste, institutsiooniliste küsimuste ja kodakondsuse kui Euroopa demokraatia põhivahendi valdkonnas. Tagada tuleks ELi haridusalaste jõupingutuste kogu spektri ja Euroopa demokraatia tegevuskavas kavandatud meetmete nõuetekohane rahastamine ning eelarve eri komponentide vaheline parem sidusus. Säilitada tuleks eduka Erasmuse programmi suurem rahastamine, eraldades selleks rohkem ELi muudest programmidest ja Euroopa Sotsiaalfondist.

1.10Et poliitiline toetus ELi kodanikuhariduse edendamisele suureneks, kutsub komitee ELi institutsioone (ja eesistujariiki Horvaatiat) üles toetama komitee ettepanekut luua Euroopa tasandil kõrgetasemeline Euroopa teemade õpetamise eksperdirühm, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja juhtivad hariduseksperdid. See rühm võiks esitada poliitilisi ettepanekuid ja soovitusi haridusministrite aruteluks, mis võiks päädida nõukogu järeldustega. Komitee soovituste kohaselt võiks rühm algatada ka selliseid toimimise parandamisi nagu keskne veebiplatvorm ELi rahastatavate projektide ja riiklike õppekavade abil loodud olemasolevate õppematerjalide nimekirjaga.

1.11Komitee kutsub nõukogu ja komisjoni üles pöörama eritähelepanu Euroopa Parlamendi valimistel kõigis liikmesriikides pidevalt alaesindatud puuetega inimeste, rahvusvähemuste, rändajate, maapiirkondade vaeste ja muude ebasoodsas olukorras olevate sotsiaalsete rühmade kaasamise ülitähtsale küsimusele. Komitee teeb ettepaneku, et komisjon töötaks Euroopa demokraatia tegevuskava raames välja 1) seadusandliku ettepaneku puuetega inimeste ELi valimisprotsessile juurdepääsu miinimumstandardite kohta ja 2) kaasavama valimisprotsessi saavutamise ELi tegevuskava, millele on lisatud rahastamisettepanek, et toetada liikmesriike valimisprotsesside ajakohastamise ja sotsiaalse kaasamise jõupingutustes.

1.12Uus komisjon peaks võimalikult kiiresti jätkama ELi valimiskampaaniate eeskirjade ja valimisprotsessi ajakohastamist, tuginedes komisjoni eelmise koosseisu sammudele 6 . Seda arvesse võttes toetab komitee kindlalt järgmist: 1) valimiste koordineerimise võrgustike pidev aktiivne koostöö riiklike teabekeskustega, kes peaksid tegutsema kiirete paranduste tegemise hoogustajana; 2) tõhustatud regulatiivne järelevalve Euroopa erakondade üle kampaaniate korraldamise ja erakondade rahastamise läbipaistvuse, andmekaitse-eeskirjade ja ELi väärtuste järgimise valdkonnas; 3) lisastiimulid Euroopa erakondadele, et nad edendaksid poliitilist sidusust ja üldsuse kaasamist nii riiklike liikmeserakondade hulgas kui ka väljaspool; 4) meetmed kõigi tõrjutud ja õigusetute ühiskonnarühmade täielikuks kaasamiseks demokraatlikesse protsessidesse. Ka peaks komisjon tõhustama nende eeskirjade täitmise tagamist, mis kohustavad jagama vastutust meediapädevuse arendamise eest nii ELi ja riiklike institutsioonide ning kodanikuühiskonna vahel kui ka sotsiaalmeedia ja digiplatvorme käitavate ettevõtete ja poliitiliste osalejate seas.

2.Võimalused eurooplaste teavitatud osalemise suurendamiseks valimistel

2.1Tõhusamad avalikud teavituskampaaniad

2.1.1ELi suhtlemine üldsusega teabe- ja teavituskampaaniate kaudu on viimastel aastatel tunduvalt paranenud, tehtud on märkimisväärseid jõupingutusi, et seostada ELi poliitikat mõjuga konkreetsetele igapäevaelu valdkondadele, kasutada tavainimeste arvamusi ELi algatuste mõju näitamiseks ja võtta teabe levitamiseks kasutusele uus tehnoloogia. ELi institutsioonidel on laialdased võimalused avalikkuse teavitamiseks liikmesriikides asuvate büroode ja esinduste kaudu, oma veebisaitide ja sotsiaalmeedia, ajakirjanduse ja meediatöö kaudu, ELi ametite ning paljude ekspertide ja huvitatud isikute võrgustike ja oma külastuskeskuste kaudu.

2.1.2ELi institutsioonid ja liikmesriikide valitsused peaksid üha tublimini töötama, paremini tööd koordineerima ning rohkem koostööd tegema kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ning ELi institutsioonide liikmesriikides asuvate büroode ja esindustega, et kodanikel ja organisatsioonidel oleks võimalik ELi teemade kohta teavet saada, neist huvituda ja neis osaleda. ELi institutsioonid ja liikmesriigid peaksid rohkem investeerima selliste kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonide ja sotsiaalpartnerite suutlikkuse ja mõjuvõimu suurendamisse, kes propageerivad oma alt üles suunatud Euroopa väärtuste kampaaniates euroopalikkust, kasutades neid üldsusega peetavas dialoogis partnerite ja hoogustajatena.

2.1.3ELi institutsioonidel on suur eelarve avalikkuse teavitamiseks, sealhulgas kampaaniate tegemiseks, kuigi see on vaieldamatult väiksem liikmesriikide valitsuste avalikkuse teavitamise ja kampaaniate korraldamise eelarvest (ning liikmesriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste asjaomasest eelarvest). Lisaks toetavad komisjoni mitu peadirektoraati erinevate vahenditega pingutusi, mida kodanikuühiskond ja sotsiaalpartnerid teevad, et eurooplasi teavitada ja kaasata konkreetsete ELi poliitikavaldkondade üle peetavasse arutellu. ELi institutsioonide, samuti Euroopa ja liikmesriikide kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ja sõltumatu meedia positiivset rolli tuleks laiendada ja ELi uues eelarves nõuetekohaselt kajastada.

2.1.4Euroopa Parlament on iseäranis aktiivselt suurendanud huvi Euroopa Parlamendi valimiste ja nendel osalemise vastu. 2019. aasta valimiskampaanias püüdis ta kaasata valijaid konkreetsetele probleemidele keskenduvate emotsionaalselt laetud sõnumite abil, tõmmata palju aktiivsemalt kaasa kodanikuühiskonda ja ametiühinguid ning korraldada detsentraliseeritud ja palju vähem institutsioonilise kampaania, millel oli palju suurem mitmekordistav mõju. Kampaania „Seekord lähen valima“ andis kodanikuühiskonna organisatsioonidele võimaluse (ja rahastuse) ellu viia oma meetmed ja sõnumid, et kaasata üldsus valimistesse ning tutvustada oma mõtteid ja visiooni Euroopa tulevikust. Sellega innustati ka paljusid sotsiaalseid sidusrühmi, sh äriringkondi, osalema valima ärgitavates kampaaniates. Parlamendi valimisjärgse uuringu 7 käigus saadud tõendite kohaselt võis see ulatuslik ja interaktiivne kampaania aidata kaasa suuremale valimisaktiivsusele.

2.1.5Mis puudutab edasist tegevust eesmärgiga suurendada eurooplaste poliitilist osalust, on tähtis meeles pidada, et kasvab ELiga positiivse samastumise suundumus, mida tõendab nende hääletajate arvu 11 %-line suurenemine, kes ütlesid, et nad hääletasid Euroopa Parlamendi valimistel, sest pidasid seda oma kodanikukohuseks, samuti suurenes 11 % nende hääletajate arv, kes hääletasid seepärast, et nad on ELi poolt, ja 6 % nende hääletajate arv, kes tundsid, et saavad hääletades midagi muuta. Järgmised peamised tegurid suurendavad kõige tõenäolisemalt küsitletute valmisolekut hääletada järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel: paremad teadmised EList ja selle mõjust igapäevaelule (43 %), rohkem noori kandidaatide hulgas (31 %) ja rohkem naiskandidaate (20 %). Lisaks märkisid eurooplased selgelt, et vaja on teadlikumat poliitilist osalust, kaasavamaid valimisprotsesse, vastutustundlikumat poliitilist juhtimist ning tõhusamat institutsioonilist kaitset valimisprotsessi kuritarvitamise eest poliitilise korruptsiooni, väärinfo ja küberrünnete kaudu 8 .

2.1.6Tulevastes avalikes teavituskampaaniates peaksid ELi institutsioonid seadma esikohale valijatele erilist muret valmistavad teemad ja kampaaniad peaksid toimuma kogu poliitilise tsükli vältel, luues enne järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi ühise teadmiste baasi ja huvi ELi küsimuste vastu. Eritähelepanu tuleks pöörata sellele, et teavituskampaaniad jõuaksid kõigisse piirkondadesse ja kõigi ühiskonnakihtideni, eriti nendeni, kes võivad poliitilises osaluses ja sotsiaal-majanduslikus arengus jääda kõrvalseisjaks ning olla üldise sotsiaalse tõrjutuse tõttu pahatahtlike väärinfo kampaaniate suhtes eriti haavatavad 9 . ELi institutsioonide ennetav teavitustegevus eeldab süvendatud dialoogi kohalike kogukondadega kogu ELis, tehes selleks tihedamat koostööd kohaliku meedia, kohalike kodanikuühiskonna rühmade, kohalike omavalitsuste ja kodanikuhariduse programmidega.

2.2Investeeringud meedia vabadusse ja mitmekesisusse ning ajakirjandusse

2.2.1Eurooplastele täpset ja erapooletut teavet andev vaba ja mitmekesine meedia on hädavajalik teavitatud arutelu toimumiseks valimiste ja poliitilise otsustusprotsessi üle ning ülioluline relv väärinfo vastu. Vaba ja mitmekesine meedia peab vastutama oma sisu eest ning selle omanikering ja majanduslikud huvid peavad olema läbipaistvad.

2.2.2Hoolimata n-ö traditsioonilise meedia (trükimeedia ja ringhääling) langusest digitaal- ja sotsiaalmeedia massilise kättesaadavuse tagajärjel, kasutavad ja jagavad inimesed laialdaselt ringhäälinguorganisatsioonide, ajalehtede ja ajakirjanike veebisaite ja sotsiaalmeedia kontosid ja kommenteerivad neid veebis.

2.2.3Kuigi 2019. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksi 10 „hea“ kategooria eesotsas on ülekaalus Euroopa riigid (15 „hea ajakirjandusvabadusega“ riigi hulgas on 9 ELi liikmesriiki) ja halvimas kategoorias („väga tõsine olukord“) ei ole ühtki liikmesriiki, on 12 ELi liikmesriiki klassifitseeritud kõigest „üsna heaks“, 6 aga „problemaatiliseks“ ja üks ELi liikmesriik on paigutatud kategooriasse „keeruline“. ELi liikmesriikide ajakirjanike vastu suunatud vägivalla ja hirmutamise sagenemine on Euroopa demokraatia jaoks murettekitav, nagu ka igasugune poliitiline sekkumine meediasse.

2.2.4Meedia mitmekesisuse seire 11 2017. aasta tulemuste kohaselt on turu kontsentreeritus meedia mitmekesisuse jaoks keskmise või suure ohu allikas eranditult kõigis ELi riikides. Eri traditsiooniliste meediaväljaannete majanduslikud raskused osutavad, et meedia koondumine on nähtus, mis tulevikus tõenäoliselt ei taandu ning turgude mitmekesisuse võimaliku vähenemise oht valitseb kõikjal. EL peab võtma kartellivastaseid meetmeid meedia omanikeringi mitmekesistamiseks ning võitlema meediaomandi kontsentreerimise ja monopolide vastu.

2.2.5Sõltumatu ajakirjandus on avalik hüve ning mitmekesise ja pluralistliku meedia saavutamise suutmatus kujutab endast selget turutõrget. Kvaliteetne ja mitmekesine ajakirjandus vajab tugevamat poliitilist ja majanduslikku sõltumatust, samuti kvaliteetset avalik-õiguslikku meediat ja pikaajalist sõltumatut rahastamist, mille jaoks on vaja uusi majandus-/ärimudeleid. EL peaks avalik-õigusliku meedia toetamiseks, sealhulgas uute ja jätkusuutlike rahastamismudelite leidmiseks, rohkem ära tegema. Seda arvestades toetab komitee eelarveperioodiks 2021–2027 esitatud ettepanekuid luua programmis „Loov Euroopa“ 61 miljoni euro suurune eraldi kategooria, mis on pühendatud kvaliteetsele ajakirjandusele, sealhulgas meedia mitmekesisusele ja meediapädevusele 12 . Selleks on vaja aga tunduvalt suuremaid ja strateegilisemaid avaliku sektori investeeringuid kutselisse ajakirjandusse ja meediasse.

2.2.6Samuti peaks EL tegema rohkem, et toetada sõltumatut meediat ja uurivat ajakirjandust, sh rahvusvahelisi koostööplatvorme. Toetama peaks ka algatusi kvaliteetse ajakirjanduse rahastamise uute viiside leidmiseks, sealhulgas mittetulunduslikud mudelid ning uued sotsiaalselt jätkusuutlikud ja kaasavad majandusmudelid.

2.2.7Lisaks tuleks süstemaatiliselt tugevdada, jälgida ja jõustada meediamonopolide ja turgu valitseva seisundi vastaseid riiklikke ja ELi õigusakte. Rohkem tuleks toetada ELi algatusi Euroopa meedia sõltumatuse ja omandilise kuuluvuse jälgimise kohta, näiteks meedia mitmekesisuse seire.

2.2.8EL peaks jätkuvalt edendama selliseid eneseregulatsiooni meetmeid ja organeid nagu eetikakoodeksid ja pressinõukogud, et tugevdada rangeid ajakirjandusstandardeid, sealhulgas digitaal- ja sotsiaalmeedias. EL peab edendama kõigi meediakanalite võrdset juurdepääsu teabele ning seisma vastu ajakirjanike meelevaldsele kõrvalejätmisele pressikonverentsidest ja muudest valitsuse teadaannetest poliitilistel põhjustel.

3.Digitaal- ja sotsiaalmeedia võimaluste ja probleemide käsitlemine

3.1Digitaal- ja sotsiaalmeedia avab enamikule inimestele juurdepääsu suuremale hulgale ja üha kiiremini kättesaadavale teabele ja arvamustele ning võimaldab palju hõlpsamini osaleda demokraatlikus arutelus, mida sotsiaalvõrgustikud võimaldavad. Samuti peaks see lubama inimestel ise otsustada, kuidas filtrida teavet, millega nad soovivad tutvuda. 2019. aastal kasutas koguni 86 % ELi 27 liikmesriigi kodanikest internetti 13 ja 90 %-l EL 27 leibkondadest on internetiühendus, kuigi riigiti esineb erinevusi: leibkondade internetiühendus jääb vahemikku 98 % Madalmaades ja 75 % Bulgaarias, mis võimaldab siiski jõuda suure hulga inimesteni 14 .

3.2Ehkki digitaal- ja sotsiaalmeedia pakuvad arvukamatele inimestele rohkem osalemisvõimalusi, on sotsiaalmeedia platvormide omandiõigused isegi rohkem koondunud kui traditsioonilises trüki- ja ringhäälingumeedias ning keerulised, ärihuvidest lähtuvad salajased algoritmid filtrivad inimeste kontodel kättesaadavat teavet märkimisväärselt. Selle tulemusel võib inimesteni jõudva teabe ulatus olla tegelikult kitsam kui traditsioonilise trüki- ja ringhäälingumeedia kaudu saadava puhul. Sotsiaalmeedia esilekerkimine on toonud kaasa väärinfo leviku ehk väljamõeldud lood, mida postitatakse erinevatel põhjustel, sealhulgas poliitilise mõttevahetuse ja valimistulemuste mõjutamiseks. Enamasti on sellise väärinfo taga libakontod. Teadlaste väitel mõjutas väärinfo tuntavalt valijate käitumist 2016. aasta USA presidendivalimistel.

3.3Osana komisjoni algatustest, mille eesmärk oli vähendada väärinfot ning tagada läbipaistvad, õiglased ja usaldusväärsed veebikampaaniad enne hiljutisi Euroopa Parlamendi valimisi, allkirjastasid veebiplatvormid, sotsiaalvõrgustikud ja reklaamitööstus (sealhulgas Facebook ja Twitter) 2018. aasta septembris internetis väärinfo ja võltsuudiste leviku tõkestamiseks iseregulatsioonil põhineva tegevusjuhendi 15 . Selles sätestatakse mitmesugused kohustused, ulatudes poliitilise reklaami läbipaistvusest libakontode sulgemise ja väärinfo pakkujate demonetariseerimiseni 16 . Tegevusjuhendit peetakse komisjoni väärinfovastase tegevuskava oluliseks tugisambaks ning selle lisa sisaldab allakirjutanute parimaid tavasid 17 .

3.4Kõik platvormid võtsid enne Euroopa Parlamendi valimisi meetmeid, märgistades poliitilised reklaamid ja muutes need otsitavate reklaamikataloogide kaudu avalikult kättesaadavaks 18 . Facebooki kehtestatud iseregulatsiooni põhimõtete kohaselt võib poliitilisi reklaame avaldada ainult riigis, mille kohta on asjaomastel osalejatel luba. Kuna selgus, et see eeskiri kahjustas Euroopa erakondade võimalusi korraldada kampaaniat kogu ELis, tehti ajutine otsus, et Euroopa erakonnad vabastatakse sellest eeskirjast 19 .

3.5Esimesed iga-aastased enesehindamise aruanded, mille tegevusjuhendi osalised koostasid 2019. aasta oktoobris, 20 ja audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma (ERGA) 21 2019. aasta juuni aruanne näitavad, et mitte kõik platvormide poliitiliste reklaamide arhiivides olevad poliitilised reklaamid ei ole õigesti poliitilise reklaamina tähistatud ja et arhiivid ei avalda endiselt piisavalt andmeid lugejaskonna täppismõjutamise kohta, et hoida ära valijatega manipuleerimine ning tagada poliitilise kampaania ja reklaami suurem läbipaistvus, sh rahastamisallikate ja eri huvirühmadega seotuse osas. Peale selle ei ole tegevusjuhendile allakirjutanud võtnud vastu ühiseid standardeid selle kohta, kuidas anda teadlastele ja ajakirjanikele juurdepääs isikuandmetele, kaitstes samal ajal kasutajate õigust eraelu puutumatusele ja nõusolekule.

3.6Arvestades iseregulatsioonis tuvastatud puudusi ja komisjoni praegust hinnangut tegevusjuhendile, kutsub komitee komisjoni üles võtma seadusandlikke meetmeid, kui vabatahtlikust tegevusjuhendist üksi ei piisa, et saavutada olulisi edusamme komisjoni eesmärkideni jõudmisel. Veebikeskkonna iseregulatsiooni väärinfo valdkonnas tuleb kõvasti parandada. Samal ajal tuleb iseregulatsiooni käsitleda tervikuna. Praegu on õige aeg töötada välja ja esitada ettepanek sotsiaalmeedia ja digitaalplatvormide reguleerimise kohta, keskendudes komisjoni uues valimispaketis ja Euroopa demokraatia tegevuskavas poliitilise reklaami ja väärinfo kõigi aspektide (rahastamise, märgistamise ja avalikustamise reeglid) läbipaistvusele.

3.7Vastutuse suurendamiseks internetis peaks lisaks läbipaistvusele ja teabeallikate avaldamisele keskendumisele mõtlema ka sellele, kuidas võtta vastutusele ökosüsteemis osalejad, kes saavad kasu eksitava ja skandaalse sisuga teabe levitamisest. Väärinfo on kontsentreeritud ja vastutustundetu digitaalse turu, pideva jälgimise ja isikuandmete ebaseadusliku käitlemise sümptom. Valitsevad sotsiaalmeediaettevõtted teenivad andmete profiilimisega kasumit tänu tähelepanu äratava sisu levitamisele, olenemata selle tõepärasusest. Selline andmetega manipuleerimine nõuab isikuandmete kaitse üldmääruse täielikku ja nõuetekohast jõustamist, et sel viisil viia ettevõtjate stiimulite kese eemale mudelist, mis põhineb skandaalidel ja šokeerimisel. Kui platvormide aluseks olev ärimudel ise sellele probleemile kaasa aitab või seda levitab, ei piisa sellest, kui innustada platvorme võtma vastu eemaldamise või kontrollimehhanisme. Lisaks tuleks riiklikes ja ELi õigusaktides käsitleda digitaal- ja sotsiaalmeedia ettevõtete domineerivat turupositsiooni ning kaaluda kohustuslikku koostalitlusvõimet, võttes kasutusele ühised protokollid, mis võimaldavad teabevahetuse liikumist platvormide vahel.

3.8Väärinfo tõkestamiseks on vaja tagada ELi institutsioonide, kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite, sõltumatu meedia, sotsiaalmeedia, veebiplatvormide ja üldsuse aktiivsem ja ulatuslikum kaasamine 22 . Komitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi algatuse üle, mille eesmärk on luua Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus – faktikontrollijate, teadlaste ja uurijate keskus, et nad saaksid omavahel koostööd teha, meediaorganisatsioonide ja meediapädevuse ekspertidega aktiivselt suhelda ning poliitikakujundajatele tuge pakkuda 23 –, ning nõuab lisaraha investeerimist selle tugevdamisse ja arendamisse.

4.Internetipõhise pahatahtliku sekkumise tõkestamine Euroopas toimuvatel valimistel

4.1Internet annab lisaks võimaluse lihtsamini sekkuda valimistesse libakontode, sotsiaalmeedia trollide ja riigi juhitud meediakanalite kaudu. Kuigi väljastpoolt ELi pärit sekkumisele on pööratud suurt tähelepanu, on tegelikkus palju keerulisem: liidusisene väärinfo on vähemalt sama suur probleem ning kohalikud vaheserverid, uued tehnoloogiad ja muu areng (näiteks suletud gruppide kasutamine) muudavad liiduvälise ja -sisese väärinfo piiri hägusaks. Näiteks on Venemaad süüdistatud selles, et ta mõjutas 2016. aasta USA presidendivalimisi, Ühendkuningriigi Brexiti referendumit ja mitmeid hiljutisi valimisi ELis, 24 samuti 2019. aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi valimisi, 25 kuid nii liidusiseste kui ka -väliste muude osalejate sekkumine kujutab endast samavõrra murettekitavat ohtu.

4.2Euroopa Komisjoni väärinfovastases tegevuskavas märgitakse, et hinnangute kohaselt kasutab üle 30 riigi väärinfot ja mõjutustegevust 26 . Euroopa välisteenistus on asutanud üksuse (idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühm), kes jälgib ja paljastab Kremli-meelset väärinfot sellele pühendatud veebisaidi 27 kaudu, samuti Lääne-Balkani riikide ja lõunanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma.

4.3Euroopa välisteenistuse algatus luua nn varajase hoiatamise süsteem – tegelikult väärinfo tõkestamise valdkonnas töötavate liikmesriikide valitsusametnike võrgustik – on teretulnud ning väärib tugevdamist ja laiendamist, kusjuures liikmesriikidel soovitatakse tagada kiire teabevahetus varajase hoiatamise süsteemi ja hiljuti loodud riiklike valimisvõrgustike vahel, mis peaksid põhimõtteliselt hõlmama ka spetsialiseerunud kodanikuühiskonna organisatsioone ja faktikontrollijaid. Edaspidi tuleks igas riigis ja kogu ELis ette näha ka korrapärane teabevahetus varajase hoiatamise süsteemi ja digitaalmeedia vaatluskeskuse struktuuride vahel.

4.4Arvestades sekkumise tõkestamise mehhanismide olulisust Euroopa demokraatia jaoks, tuleks Euroopa välisteenistuse väärinfovastaseid algatusi laiendada ja tugevdada, sealhulgas selleks, et jälgida ja tõkestada teistest riikidest ja piirkondadest tulevat väärinfot ning suurendada teabevahetust muude sarnaste ennetusmehhanismidega, näiteks Kanada ja Austraalia loodud mehhanismidega. Samal ajal tuleb märkimisväärselt parandada ELi meetmeid liidusisese väärinfo vastu, tehes seda terviklikul viisil, mis võimaldab õigeaegset jälgimist, tõhustab kutselist ajakirjandust ja edendab meediapädevust.

4.5Komitee märgib, et pärast käesoleva arvamuse koostamist puhkenud COVID-19 kriisi tõttu on veelgi pakilisem, et komisjon võtaks lisameetmeid võitluses nakkuse põhjuste, leviku ja raviga seonduva väärinfo vastu, sest see võib kahjustada rahvatervist. Sotsiaalmeedias leviv teave pandeemia kohta, kui seda nõuetekohaselt ei jälgita ega suunata, võib põhjustada kahjulikke käitumistavasid ja levitada paanikat, seades ohtu kogukonna tervise. Komitee palub Euroopa Komisjonil olla valvas ja teha koostööd liikmesriikide ja sotsiaalvaldkonna sidusrühmadega, et tegeleda nii kodu- kui ka välismaistest allikatest pärineva väärinfo olulise mõjuga 28 .

5.Eurooplaste meediapädevuse ja kodanikuhariduse parandamine

5.1Eurooplaste meediapädevuse ja kodanikuaktiivsuse süstemaatiline edendamine on ülitähtis, et EL suudaks vastu seista demokraatiavastastele suundumustele ja ohtudele. Komitee on oma hiljutistes arvamustes 29 kutsunud üles andma ELi institutsioonide uues poliitilises tsüklis uue hoo kodanike harimisele ELi teemadel. Komitee tõlgendab 2015. aasta Pariisi deklaratsiooni 30 ja nõukogu 2018. aasta soovitusi 31 liikmesriikidelt saadud selge volitusena, mida toetab ka Euroopa Parlamendi 2016. aasta resolutsioon, 32 et Euroopa Liidu teemade õpetamine ja õppimine tuleb kindlalt seada poliitilisse päevakorda.

5.2Komitee rõhutab vajadust rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba esimest põhimõtet, mille kohaselt kvaliteetne ja kaasav haridus, koolitus ja elukestev õpe peab olema Euroopas kõigi inimeste õigus 33 , ning soovitab lisada Euroopa Liitu käsitleva hariduse ja ELi identiteedi arendamise strateegiasse „Euroopa 2030“, ET 2030 strateegilisse raamistikku, samuti Euroopa poolaasta protsessi (asjakohaste riigipõhiste soovituste hulka), tingimusel et olemas on täpsed süsteemselt kogutavad andmed 34 .

5.3Et edaspidi suurendada poliitilist toetust ELi teemal harimise edendamisele, nõuab komitee, et Euroopa tasandil loodaks kõrgetasemeline Euroopa teemade õpetamise eksperdirühm, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja juhtivad hariduseksperdid. See rühm võiks esitada poliitilisi ettepanekuid ja soovitusi haridusministrite aruteluks, mis võiks päädida nõukogu järeldustega. Komitee soovituste kohaselt võiks rühm algatada ka selliseid toimimise parandamisi parandusi nagu keskne veebiplatvorm ELi rahastatavate projektide ja riiklike õppekavade abil loodud olemasolevate õppematerjalide nimekirjaga.

5.4Ulatuslikuma poliitilise tegevuse lähtepunktina peab komitee vajalikuks, et 2013. aasta uuringu „Learning Europe at School“ 35 alusel korraldataks uus kriitiline uuring selle kohta, milline on liikmesriikide praegune olukord järgmistes valdkondades: ELi teemade õpe koolides, õpetajakoolitus ja täiendõpe ning kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite välja töötatud ELi haridusprogrammid 36 . Lisaks tuleb ELi täiskasvanute kodanikuaktiivsuse alaste oskuste arendamiseks põhjalikult läbi vaadata haridusvõimalused ja rahastamisallikad kooskõlas Euroopa elukestva õppe võtmepädevuste ajakohastatud raamistikuga 37 .

5.5Euroopa kodanikuühiskond ja sotsiaalpartnerid on kindlalt toetanud ELi teemade, kultuuri ja kodakondsusealase kodanikuhariduse piisavat rahastamist, mis täiendab riiklikke vahendeid. EL peaks toetama liikmesriike, et tagada koolijuhtide, õpetajate ja muude haridustöötajate parem valmisolek kriitilise mõtlemise, demokraatlike väärtuste ja inimõiguste, kodanikuaktiivsuse ja uue tehnoloogia vastutustundliku kasutamise edendamiseks. Tugevdada ja laiendada tuleks programme, mis pakuvad liikuvustuge õpetajate, õppejõudude ja üliõpilasvahetuste korraldamiseks, et aidata neil kogeda selliseid ELi väärtusi nagu demokraatia, vabadus ja sallivus teistes õpikeskkondades ja teistes ELi liikmesriikides 38 .

5.6EL peaks kõigis ELi liikmesriikides järjepidevalt ja tihedas koostöös riiklike haridusasutuste ja meedia reguleerimise eest vastutavate sõltumatute riiklike agentuuridega aktiivselt edendama ja rahaliselt toetama ühiskonna kõikide põlvkondade meediapädevust, samuti ajakirjanike koolitamist ja ajakirjanike korraldatud koolitusi. Eesmärk on teha kiire ja pikk hüpe eurooplaste suurema meediapädevuse saavutamiseks, arvestades laialt levinud ja sageli pahatahtliku väärinfo põhjustatud kasvavaid ohte.

5.7EL peaks toetama liikmesriike õigeaegselt pingutustes, mida nad teevad, et täita oma uut meediaalast kohustust edendada ja võtta meetmeid meediapädevusalaste oskuste arendamiseks, sealhulgas uued haridusprogrammid ja tõhus järelevalve videojagamisplatvormide üle, nagu on sätestatud hiljuti läbi vaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis (AVMSD ). Selles kontekstis ootab komitee selgeid suuniseid meediapädevuse eksperdirühmalt, kes kohtub 30. märtsil 2020 Horvaatias Zagrebis teisel meediapädevuse nädalal, mis on eelmisel aastal käivitatud uus, kogu ELi hõlmav teadlikkuse suurendamise algatus.

6.Euroopa valimiste kaasavamaks muutmine

6.1Kogu ELis on valimistest kõrvalejäämise ohus erinevad sotsiaalsed rühmad: puuetega inimesed, etnilised vähemused (eriti romad), võõrtöötajad üle Euroopa ja sisserändajad, aga ka vaesed, töötud, hariduseta ja maapiirkondades elavad ühiskonnarühmad. Võttes arvesse asjaolu, et pooled eurooplased ei osale ikka veel Euroopa Parlamendi valimistel, tuleb valimiskäitumist mõjutavat struktuurset ebavõrdsust käsitleda tulevastes poliitilistes algatustes, mille eesmärk on tugevdada Euroopa demokraatiat ja tagada kõigi eurooplaste võrdne kohtlemine järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel.

6.2Nagu selgub komitee 2019. aasta märtsi üksikasjalikus teabearuandes esitatud analüüsist, 39 ei saa kõigis ELi 27 liikmesriigis paljud osaleda Euroopa Parlamendi valimistel õiguslike ja korralduslike tõkete tõttu, mis jätavad puuetega inimesed ilma oma poliitilistest õigustest. Ligikaudu 800 000 eurooplast 16 liikmesriigist on riiklike eeskirjade kohaselt jäetud puude või vaimse tervise probleemide pärast Euroopa Parlamendi valimistel osalemise õigusest ilma, samas kui veel miljonitel eurooplastel ei ole hääletamisvõimalust korralduslikel põhjustel (tehnilised tõkked), mis ei võta arvesse nende puudest tulenevaid vajadusi.

6.3Komitee teeb ettepaneku, et uues valimisreformi paketis ja Euroopa demokraatia tegevuskavas nähtaks ette kaasava valimisprotsessi saavutamise ELi tegevuskava, millele oleks lisatud rahastamisettepanek, et toetada liikmesriike valimiskorralduse vajalikul ajakohastamisel, mis hõlmab tehnoloogilisi muudatusi ja tugiteenuseid ebasoodsas olukorras olevate sotsiaalsete rühmade jaoks, keda kiputakse valimisprotsessist kõrvale jätma ja kelle poliitikas osalemise määr jääb riiklikus kontekstis madalaks. Tegevuskava jaoks tuleks põhjalikult kaardistada takistused, millega on vastamisi valimistest kõrvalejäämise ohus olevad erinevad sotsiaalsed rühmad. Seda tuleks teha koostöös riiklike valimisasutuste, ombudsmani institutsioonide ja asjaomaste riiklike kodanikuühiskonna organisatsioonide ja nende Euroopa võrgustikega.

6.4Praegustes ELi õigusaktides on juba käsitletud mitmeid Euroopa Parlamendi valimistega seotud probleeme. Seega pole ametlikke takistusi, miks need õigusaktid ei võiks hõlmata ka puuetega inimestele hääletamisvõimaluste tagamist. Kui rakendada parimat tava kõigi riikide hulgast, tekiks komitee arvates ideaalne süsteem, kus igal puudega eurooplasel poleks mitte üksnes piiranguteta võimalus hääletada, vaid ka võimalus valida endale mugavaim hääletamisviis.

6.5Seepärast soovitab komitee, et lisaks kavandatavas kaasava valimisprotsessi saavutamise ELi tegevuskavas väljapakutud ulatuslikumatele meetmetele tuleks eelseisval poliitilisel mõttevahetusel Euroopa valimisreformi ja uue Euroopa demokraatia tegevuskava üle arutada seadusandlikku algatust, millega kehtestataks puuetega inimeste minimaalsed hääletamisstandardid. Ettepanek tuleks välja töötada poliitilises dialoogis riiklike valimisasutuste, sotsiaalse kaasamise ja valimisekspertide ning puuetega inimesi esindavate kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

7.Julgustada Euroopa erakondade kodanikukesksust ja vastutust

7.11992. aasta Maastrichti lepingus on kirjas: „Erakonnad Euroopa tasandil on tähtis integratsioonitegur liidu piires. Nad aitavad kaasa eurooplaseks olemise teadvustumisele ning liidu kodanike poliitilise tahte väljendamisele“. Euroopa erakondade suhteliselt hiljutine järkjärguline areng riikideülesteks poliitilisteks osalejateks, kellel on integreeritud juhtimisstruktuurid, kes suudavad koostada sidusaid poliitilisi tegevuskavasid ja mobiliseerida valijaid kogu ELis, kujutab endast struktuurilist probleemi eurooplaste poliitilise osaluse jaoks. Täpsemalt on Euroopa erakondade juhtimise ja rahastamise õigusraamistik vormunud alles pärast 2003. aasta Nice’i lepingut, jäädes küllalt piiratuks organisatsioonilise ja programmilise sidususe osas, mis peaks aitama Euroopa erakondadel kujundada ja tugevdada ELi poliitilist integratsiooni, mis põhineb ühistel väärtustel ja üldsuse kaasamisel.

7.2Edasise reguleerimise eesmärk peaks olema stimuleerida Euroopa tasandi erakondade ELi väärtuste, riikidevahelise poliitilise sidususe ja organisatsioonilise suutlikkuse aktiivset edendamist, et kaasata paljudes ELi piirkondades lisaks väga mitmekesiste riigisiseste parteide liikmetele inimesi ka väljastpoolt.

7.3Selles kontekstis avaldab komitee heameelt komisjoni ettepaneku üle jõustada paremini Euroopa erakondade õiguslikku kohustust järgida ELi alusväärtusi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2, mis kehtib ka riiklike erakondade liikmete kohta. See käib ka nende poliitilistes programmides ja kampaaniates kajastatud väärtuste, samuti soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise sisemiste tavade, õigusriigi austamise ja korruptsioonivastase võitluse kohta Vajaduse korral võib komisjon paluda Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ametil kontrollida määruses sätestatud tingimuste täitmist 40 .

7.4Edasistes regulatiivsetes meetmetes tuleks arvesse võtta käimasolevat poliitilist arutelu ja poliitilisi ettepanekuid, sealhulgas mitmeid ideid Euroopa erakondade arendamisest nii, et nad oleksid Euroopa üldsusele lähemal ja kannaksid suuremat vastutust. Näiteks võiks kasutada riiklike erakondade avaldusi kavandatava Euroopa erakondliku kuuluvuse kohta, riikidevahelisi parteinimekirju, läbipaistvat vahendite kogumist ja kampaania korraldamist, üksikisikute liikmesust, rohujuure tasandi kontakte kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartneritega ning vastutust sellise poliitilise sisu eest, mis ilmselgelt kahjustab ELi ühiseid väärtusi 41 . Need teemad tuleks lisada ka Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi päevakorda, luues seega loodetavasti võimaluse kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ja Euroopa üldsuse ulatuslikuks ja teavitatud osalemiseks ELi demokraatia reformis.

Brüssel, 10. juuni 2020

Luca Jahier
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________

(1)     https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/1f2a7ac7-d8f7-11e9-9c4e-01aa75ed71a1/language-en/format-PDF/source-search . Tõdeda tuleb Euroopa kodanike valimisaktiivsuse langust 1990ndate algusest peale, nagu näitab 20 %-line vähenemine nn uutes liikmesriikides ja 10 %-line vähenemine nn vanades liikmesriikides.

(2)      2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel oli valimisaktiivsus 45 %, 2009. aastal 43 %, 2014. aastal 42,6 % ja tõusis seejärel 2019. aastal 50,66 %ni, mis oli esimene kord pärast 1979. aastat, kui valijate arv eelmiste valimistega võrreldes suurenes. Allikas: https://blogs.eurac.edu/eureka/david-vs-goliath-of-voter-turnout-why-is-the-participation-in-eu-elections-so-low/ .

(3)       https://medium.com/we-are-the-european-journalism-centre/more-than-meets-the-eye-tips-to-find-eu-funding-for-journalism-92f3f1143042 .

(4)      Väärinfovastane tegevuskava, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018JC0036&qid=1582024305796&from=ET .

(5)       ELT C 282, 20.8.2019, lk 39 ; komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Õigusriigi edasine tugevdamine liidus. Hetkeseis ja võimalikud edasised sammud“, 3. aprill 2019 .

(6)       https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_18_5681 .

(7)       https://www.europarl.europa.eu/at-your-service/files/be-heard/eurobarometer/2019/election2019/EB915_SP_EUROBAROMETER_POSTEE19_FIRSTRESULTS_EN.pdf .

(8)      Tulemused on pärit eespool viidatud allikast, ELi valmisjärgsest uuringust 2019. aasta juunis, mis hõlmas 22 464 vastajat.

(9)       ELT C 97, 24.3. 2020, lk 53 .

(10)       https://rsf.org/en/world-press-freedom-index .

(11)       https://cmpf.eui.eu/media-pluralism-monitor/mpm-2017-2/ .

(12)       https://medium.com/we-are-the-european-journalism-centre/more-than-meets-the-eye-tips-to-find-eu-funding-for-journalism-92f3f1143042 .

(13)       https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/tin00028/default/table?lang=en .

(14)       https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/tin00134/default/table?lang=en .

(15)       https://ec.europa.eu/commission/news/code-practice-against-disinformation-2019-jan-29_et .

(16)       https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/code-practice-disinformation .

(17)      2019. aasta juunis avaldatud eduaruandes märgiti muu hulgas, et Facebook blokeeris 2019. aasta esimeses kvartalis 2,2 miljardit libakontot ning võttis konkreetseid meetmeid 1574 väljaspool ELi asuva ja 168 ELis asuva lehekülje, grupi ja konto suhtes, mida iseloomustas ELi liikmesriikide vastu suunatud mitteautentne käitumine. Samas teatas Twitter, et lükkas tagasi rohkem kui 6000 ELile suunatud reklaami, sest need olid vastuolus Twitteri põhimõtetega vastuvõetamatute äritavadega seotud reklaami kohta, ning umbes 10 000 ELile suunatud reklaami, mis rikkusid kvaliteetse reklaami põhimõtteid.

(18)       https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/action-plan-against-disinformation-report-progress .

(19)       https://twitter.com/alemannoEU/status/1119270730280132610 .

(20)       https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/annual-self-assessment-reports-signatories-code-practice-disinformation-2019 .

(21)       http://erga-online.eu/wp-content/uploads/2019/06/ERGA-2019-06_Report-intermediate-monitoring-Code-of-Practice-on-disinformation.pdf .

(22)       https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/eu-communication-disinformation-euco-05122018_en.pdf .

(23)       https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/commission-launches-call-create-european-digital-media-observatory .

(24)       https://carnegieendowment.org/files/CP_333_BrattbergMaurer_Russia_Elections_Interference_FINAL.pdf .

(25)       https://www.politicalcapital.hu/pc-admin/source/documents/pc_russian_meddling_ep2019_eng_web_20190520.pdf .

(26)       https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/eu-communication-disinformation-euco-05122018_en.pdf .

(27)       https://euvsdisinfo.eu/ .

(28)       https://www.disinfo.eu/coronavirus/ .

(29)       ELT C 353, 18.5.2016, lk 52 , ELT C 228, 14.8.2015, lk 68 .

(30)       Pariisi deklaratsioon, 17. märts 2015 .

(31)       Nõukogu soovitus (2018), ST/9010/2018/INIT .

(32)       Euroopa Parlamendi resolutsioon (2016) 2015/2138 (INI) .

(33)       ELT C 228, 5.7.2019, lk 68 .

(34)       ELT C 228, 5.7.2019, lk 68 .

(35)       https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/83be95a3-b77f-4195-bd08-ad92c24c3a3c .

(36)       ELT C 353, 18.10. 2019, lk 52 .

(37)     Nõukogu soovitus (2018/C 189/01) .

(38)       https://www.csee-etuce.org/images/attachments/ST_Citizenship_2018.pdf .

(39)       Komitee teabearuanne „Puuetega inimeste tegelikud õigused Euroopa Parlamendi valimistel hääletada“ , 20. märts 2019.

(40)       https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/DOC/?uri=CELEX:52019DC0343&from=ET .

(41)       https://www.idea.int/sites/default/files/publications/reconnecting-european-political-parties-with-european-union-citizens.pdf ; https://carnegieeurope.eu/2019/11/06/six-ideas-for-rejuvenating-european-democracy-pub-80279 ; https://euroflections.se/globalassets/ovrigt/euroflections/euroflections_v3.pdf .