(1)

Vastavalt nõukogu direktiivile 2006/112/EÜ (3) peavad liikmesriigid vabastama käibemaksust kauba impordi liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse, Euroopa Keskpanga või Euroopa Investeerimispanga või liidu asutatud asutuste poolt, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) (edaspidi „protokoll“), ning neile tarnitud kaubad ja osutatud teenused, vastavalt piirangutele ja tingimustele, mis on ette nähtud nimetatud protokolliga ning selle rakendamiseks sõlmitud lepingute või peakorterilepingutega, tingimusel et see ei tekita konkurentsimoonutusi. See maksuvabastus on siiski rangelt piiratud ametlikuks kasutamiseks tehtud ostudega ega laiene olukordadele, kus liidu asutused ostavad kaupu ja teenuseid selleks, et reageerida COVID-19 pandeemiast tulenevale hädaolukorrale, eriti kui sellised ostud tehakse tasuta kättesaadavaks liikmesriikidele või kolmandatele isikutele, nagu riiklikud asutused või institutsioonid.

(2)

Seega, kuna on jätkuvalt äärmiselt tähtis võtta meetmeid, et tagada tegutsemisvalmidus käimasoleva tervishoiukriisiga toimetulekuks, on vaja tagada käibemaksuvabastus kaupadele ja teenustele, mida komisjon või liidu õiguse alusel asutatud amet või asutus ostab oma ülesannete täitmisel COVID-19 pandeemiale reageerimiseks. See tagaks, et selles olukorras mitmesuguste liidu algatuste raames võetavaid meetmeid ei takista käibemaksusummad, mida liidu institutsioonid ei saa tagasi nõuda, või käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse järgimisega kaasnev koormus.

(3)

Nõukogu direktiiv (EL) 2020/2020 (4) ei ole piisav, et saavutada COVID-19 pandeemia vastase võitluse tõhustamise eesmärki, sest see võimaldab liikmesriikidel kohaldada piiratud aja jooksul üksnes vähendatud käibemaksumäära COVID-19 in vitro diagnostika meditsiiniseadmete ja selliste seadmetega tihedalt seotud teenuste suhtes või maksuvabastust koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega COVID-19 vaktsiinide ja in vitro diagnostika meditsiiniseadmete tarnete ning selliste vaktsiinide ja seadmetega tihedalt seotud teenuste suhtes.

(4)

Direktiivi 2006/112/EÜ tuleks seepärast vastavalt muuta.

(5)

Praegust COVID-19 pandeemiat silmas pidades on juba rakendamisel meetmed, mille suhtes võidaks kohaldada uut maksuvabastust, et leevendada COVID-19 pandeemia mõju, näiteks erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames, mis loodi nõukogu määrusega (EL) 2020/521 (5). Kui selliste meetmetega seotud tehingutelt tuleks tasuda käibemaksu, põhjustaks see väärtuslike ressursside kadu, mille tulemusena oleks liikmesriikidele võimalik pakkuda vähem kaupu ja teenuseid proportsionaalselt tasumisele kuuluva maksusummaga. Selleks et liidu eelarvet COVID-19 pandeemia väga tõsiste tagajärgede leevendamiseks parimal viisil kasutada, tuleks käesoleva direktiiviga kehtestatud maksuvabastusi seega kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021. Selline tagasiulatuv kohaldamine on hädavajalik, et mitte takistada COVID-19 pandeemia tagajärgede leevendamiseks võetavate meetmete mõju avaldumist. Algselt maksustatud tehingute puhul vajalik korrigeerimine võiks toimuda juba kehtivate korrigeerimismehhanismide abil, näiteks järgmise käibedeklaratsiooni kaudu.

(6)

Pidades silmas COVID-19 pandeemiast tingitud olukorra pakilisust, peaks käesolev direktiiv jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

(1)

Määrusega (EL) 2019/1241 on ette nähtud tehniliste meetmete kehtestamine Põhjamere jaoks.

(2)

Belgial, Taanil, Saksamaal, Prantsusmaal, Madalmaadel ja Rootsil (Scheveningeni töörühm) on otsene huvi Põhjamere kalavarude majandamiseks. Kõnealused liikmesriigid esitasid 15. ja 19. oktoobril 2020 kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (2) artikli 18 lõikega 1 ja määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 3 kaks ühist soovitust, milles tehti ettepanek võtta komisjoni delegeeritud õigusaktiga vastu teatavad muudatused määruse (EL) 2019/1241 V lisa kehtivates sätetes, milles käsitletakse atlandi merilesta püügi ja kilupüügi keeluala Põhjameres. Nad esitasid kilupüügi keeluala käsitleva ühise soovituse muudetud versiooni 2. veebruaril 2021. Nimetatud liikmesriigid saatsid mõlemad ühised soovitused konsulteerimiseks asjaomastele nõuandekomisjonidele.

(3)

Arvestades, et mõlemas ühises soovituses tehakse ettepanek muuta määruse (EL) 2019/1241 V lisa, nähakse käesoleva delegeeritud määrusega ette liikmesriikide soovitatud meetmed nii kilupüügi keeluala kui ka atlandi merilesta püügi keeluala kohta.

(4)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hindas tõendeid, mille liikmesriigid esitasid mõlemas ühises soovituses sisalduvate sätete toetuseks (3). Kavandatud meetmeid hinnati kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikes 4 sätestatud põhimõtetega.

(5)

Liikmesriikide esitatud ühises soovituses atlandi merilesta püügi keeluala kohta soovitati kehtestada konkreetne erand laevadele, mille mootori võimsus ületab 221 kW ja mis kasutavad ankurdatud põhjanootasid, tingimusel et sellised laevad järgivad määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osa punktis 1.1 sätestatud võrgusilma suurust. STECF analüüsis liikmesriikide esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, et võttes arvesse asjaomaste laevade piiratud arvu ja ankurdatud põhjanooda piiratud mõju merepõhjale, ei mõjuta konkreetse erandi kehtestamine ankurdatud põhjanooda suhtes eeldatavasti oluliselt kaitsetaset piirkonnas. Kavandatud meede tuleks seega lisada käesolevasse määrusesse.

(6)

Lisaks soovitati atlandi merilesta püügi keeluala käsitlevas ühises soovituses asendada määruse (EL) 2019/1241 V lisa C osa punkti 2.2 alapunktis c mõiste „põhjatraalid“ mõistega „traallaudadega põhjatraalid“. STECF analüüsis liikmesriikide esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, et kavandatud muudatus kõrvaldab tõenäoliselt määrusest igasuguse ebaselguse ja tagab kaitsetaseme, mis on vähemalt samaväärne ja tõenäoliselt kõrgem praegu määruses (EL) 2019/1241 sätestatust. Kavandatud meede tuleks seega lisada käesolevasse määrusesse.

(7)

Ühises soovituses atlandi merilesta püügi keeluala kohta soovitati ühtlasi, et alates käesoleva määruse kohaldamise algusest võib kuni 24 m pikkused piimtraalerid lisada määruse (EL) 2019/1241 V lisa C osa punktis 2.4 sätestatud laevade nimekirja. STECF analüüsis liikmesriikide esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, et kõnealune piirang tagab kaitsetaseme, mis on vähemalt samaväärne praegu määruses (EL) 2019/1241 sätestatuga. Kavandatud meede tuleks seega lisada käesolevasse määrusesse.

(8)

Liikmesriikide esitatud ühises soovituses kilupüügi keeluala kohta soovitati kolme aasta jooksul jätkuvalt tühistada kilupüügi keeluala alates 1. juulist kuni 31. oktoobrini teatavate püügivahenditega laevade puhul, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1395/2014 (4) ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2020. STECF analüüsis liikmesriikide esitatud tõendeid kilupüügi keeluala kohta ja jõudis järeldusele, et puuduvad selged märgid selle kohta, et kilupüügi keeluala tühistamine alates 2017. aastast oleks heeringavarusid kahjustanud. STECF jõudis ka järeldusele, et on ebatõenäoline, et kilupüügi keeluala tühistamine tooks kaasa praegusest madalama kaitsetaseme. STECF märkis siiski, et samaväärse kaitsetaseme säilitamiseks on vaja teha püügiseiret rohkem aastaid. Seetõttu tegi STECF ettepaneku, et pärast kolmeaastast seiret hinnataks tühistamise mõju uuesti. Liikmesriigid kohustusid jälgima kilupüügi keeluala tühistamise mõju kõnealusel ajavahemikul, kogudes nende ühises soovituses sätestatud andmeid heeringa kaaspüügi kohta kilupüügil. Need andmed esitatakse STECFile hindamiseks. Kavandatud meede tuleks seega lisada käesolevasse määrusesse.

(9)

Määrust (EL) 2019/1241 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(10)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.