4.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 238/1

(1)

Pärast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) on nõukogu määrusega (EÜ) nr 954/2006 (2) kehtestanud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Horvaatiast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes. Meetmed koosnesid 12,3 % ja 25,7 % väärtuselisest dumpinguvastasest tollimaksust individuaalselt nimetatud Ukraina eksportivate tootjate impordi suhtes, kusjuures kõikide teiste Ukraina äriühingute impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 25,7 %. Käesoleva uurimisega hõlmatud eksportija CJSC Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ja OJSC Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant, mis nüüdseks kannavad nimesid LLC Interpipe Niko Tube ja OJSC Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant (edaspidi „taotleja” või „Interpipe”) suhtes kehtestatud maksumäär oli 25,1 %.

(2)

Pärast Interpipe’i taotlust tühistada 10. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 954/2006 tühistas Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus kõnealuse määruse artikli 1 osas, milles Interpipe’i suhtes kehtestatud dumpinguvastane tollimaks ületas määra, mida oleks kohaldatud juhul, kui ekspordihinda ei oleks kohandatud komisjonitasu arvestades, kui müük toimus seotud kaubandusettevõtja Sepco SA vahendusel (3). 16. veebruaril 2012 kinnitas Euroopa Liidu Kohus Esimese Astme Kohtu otsust (4).

(3)

Pärast nimetatud otsuseid muutis nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 540/2012 (5) määrust (EÜ) nr 954/2006, et korrigeerida Interpipe’i suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu niivõrd, kuivõrd selle kindlaksmääramisel eksiti. Vastavalt sellele on Interpipe’i suhtes praegu kehtiv dumpinguvastane tollimaks 17,7 %.

(4)

Pärast aegumise läbivaatamist jättis nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 585/2012 (6) jõusse määrusega (EÜ) nr 954/2006 Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast ja terasest õmblusteta torude impordi suhtes kehtestatud meetmed (edaspidi „aegumise läbivaatamise uurimine”).

(5)

Vastavalt sellele kehtivad praegu meetmed, mis kehtestati rakendusmäärusega (EL) nr 585/2012, seega 24,1 % ja 35,8 % vahele jääv tollimaksumäär Venemaalt pärit impordi suhtes ning 12,3 % ja 25,7 % vahele jääv tollimaksumäär Ukrainast pärit impordi suhtes, kusjuures Interpipe’i suhtes kehtib 17,7 % dumpinguvastane tollimaks.

(6)

29. juulil 2011 avaldas komisjon vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 Euroopa Liidu Teatajas teate teatavate Ukrainast pärit rauast ja terasest õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta (edaspidi „algatamisteade”) (7).

(7)

Läbivaatamine, mis piirdus dumpingu uurimisega, algatati pärast seda, kui Interpipe esitas selleks põhjendatud taotluse. Taotluses esitas Interpipe esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetmete jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole kahjustava dumpingu korvamiseks enam vajalik.

(8)

Dumpingu ulatuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprill 2010 kuni 31. märts 2011 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

(9)

Komisjon teavitas ametlikult taotlejat, eksportiva riigi ametiasutusi ning liidu tootmisharu osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(10)

Uurimiseks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon taotlejale küsimustiku, millele taotleja vastas ettenähtud tähtaja jooksul.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ulatuse kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud korraldati taotleja valdustesse ning temaga seotud kaubandusettevõtjate (LLC Interpipe Ukraine ja Interpipe Europe SA) valdustesse.

(12)

Vaatlusalune toode on sama, mis on määratletud rakendusmääruses (EL) nr 585/2012, millega kehtestati praegu kohaldatavad meetmed järgmiste toodete suhtes, st Ukrainast pärit rauast või terasest ümmarguse ristlõikega õmblusteta torud, mille välisdiameeter on kuni 406,4 mm ning mis on rahvusvahelise keevitusinstituudi (International Institute of Welding – IIW) valemi ja keemilise analüüsi kohaselt süsinikekvivalentväärtusega (8) kuni 0,86 ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7304 11 00, ex 7304 19 10, ex 7304 19 30, ex 7304 22 00, ex 7304 23 00, ex 7304 24 00, ex 7304 29 10, ex 7304 29 30, ex 7304 31 80, ex 7304 39 58, ex 7304 39 92, ex 7304 39 93, ex 7304 51 89, ex 7304 59 92 ja ex 7304 59 93 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(13)

Nagu esialgse uurimise ja aegumise läbivaatamise uurimise käigus kindlaks tehtud, kinnitas ka käesolev uurimine, et Ukrainas toodetud ja liitu eksporditud tootel, Ukrainas toodetud ja omamaisel turul müüdaval tootel ja liidus liidu tootjate toodetud ja nende müüdaval tootel on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning kasutusviisid. Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(14)

Interpipe’ile kuuluvad ja tema täieliku kontrolli all on kaks eksportivat tootjat: LLC Interpipe Niko Tube (edaspidi „Niko Tube”) ja OJSC Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant (edaspidi „Interpipe NTRP”). Vastavalt liidu institutsioonide tavale arvutati mõlema eksportiva tootja jaoks üks ühine dumpingumarginaal. Enne mõlema äriühingu jaoks ühtse kaalutud keskmise dumpingu määra kindlakstegemist arvutati dumpingu ulatus kummagi eksportiva tootja jaoks eraldi.

(15)

See metoodika oli aga erinev esialgses uurimises kasutatud meetodikast, mille puhul koondati ühise dumpingumarginaali arvutamiseks kõik kahe tootja andmed tootmise, kasumlikkuse ja liidus toimunud müügi kohta. Erineva metoodika tingisid muutunud asjaolud, mille põhjuseks oli oluline struktuurimuutus grupi sees, mis võimaldas tuvastada grupi sees asjaomase tootja ja tema müügi- ja tootmisandmed. Esialgse uurimise käigus ei olnud see veel võimalik.

(16)

Lisaks tehti esialgses uurimises vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 kohandus seoses Interpipe’i energiakuludega, et kajastada mõistlikul määral Ukrainas elektri ja gaasi tootmise ja müügiga seonduvaid kulusid. Nimetatud kohandust peeti vajalikuks seetõttu, et Ukraina gaasi ja elektri hinnad sellel ajal olid oluliselt madalamad kui liidus makstav keskmine hind ega kajastanud rahvusvahelise turu hindu. Kohandused põhinesid Rumeenias, mis sel ajal oli uurimisse kaasatud, täheldatud keskmistel hindadel.

(17)

Vastupidiselt esialgsele uurimisele leitakse, et käesoleva vahepealse läbivaatamise puhul ei ole energiahinnaga seotud kohandus vajalik. Uurimise käigus on ilmnenud, et Ukraina keskmised energiahinnad on alates esialgse uurimise ajast pidevalt tõusnud ja seda palju suuremal määral kui keskmised hinnad Euroopa Liidus, tasandades järk-järgult nendevahelise erinevuse. Seega ei esine praegu enam esialgse uurimise ajal täheldatud olulist energiakulude erinevust, mille alusel kohandus tehti.

(18)

Seetõttu põhjustel leitakse, et käesoleva vahepealse läbivaatamise puhul ei ole energiakulude kohandamine asjakohane.

(19)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti esmalt iga eksportiva tootja puhul, kas tema vaatlusaluse toote omamaine kogumüük sõltumatutele klientidele on tüüpiline, võrreldes tema liitu toimuva ekspordi müügi kogumahuga, st kas vaatlusaluse toote sellise müügi kogumaht esindas vähemalt 5 % liitu toimunud ekspordi müügi kogumahust. Uurimise käigus tehti kindlaks, et omamaine müük oli tüüpiline mõlema eksportiva tootja puhul.

(20)

Lisaks uuriti seda, kas iga eksportivate tootjate omamaisel turul müüdava samasuguse toote tooteliigi müük on piisavalt tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui taotleja kõnealuse tooteliigi müügi kogumaht sõltumatutele klientidele omamaisel turul moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(21)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4 uuriti seejärel, kas iga tooteliigi puhul, mida müüdi omamaisel turul tüüpilistes kogustes, võib öelda, et seda tehti tavapärase kaubandustegevuse käigus. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa vaatlusaluse eksporditava toote igast liigist müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kasumlikult sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(22)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist riigi siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne ühiku keskmiste kaalutud tootmiskuludega või ületas neid, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(23)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, määrati normaalväärtus kindlaks tegeliku omamaise hinna põhjal, mida väljendati kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmine hinnana läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(24)

Muude kui tüüpilistes kogustes müüdavate tooteliikide (st nende, mille omamaine müük jäi alla 5 % liitu suunatud ekspordi müügist või mida omamaisel turul ei müüdudki) normaalväärtus arvutati tooteliigi tootmiskulude alusel, millele lisati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Omamaise müügi olemasolu korral kasutati selleks vaatlusaluste tooteliikide puhul omamaisel turul tavapärase kaubandustegevuse käigus tehtud tehingutest saadud kasumit tooteliigi kohta. Kui omamaine müük puudus, kasutati keskmist kasumit. Erinevuse metoodikas tingis asjaolu, et pärast esialgset uurimist võttis WTO vaidluste lahendamise organ vastu WTO vaekogu välja antud aruande vaidluse „Euroopa Ühendus – dumpinguvastased meetmed Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes” (9) kohta, milles leitakse, et asjaomaste tooteliikide puhul, mille jaoks tuleb arvutada normaalväärtus, ei saa arvestamata jätta tavapärase kaubandustegevuse käigus tehtud tehingute jaoks kindlaks määratud tegelikku kasumimarginaali.

(25)

Pärast lõplike järelduste avaldamist leidsid kaks eksportivat tootjat, et tühikulusid ei oleks tohtinud arvata vaatlusaluse toote tootmise kogukulude hulka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, väites, et see on dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõike 5 rikkumine ning vastuolus rahvusvahelises raamatupidamisstandardis (IAS) ja eriti IAS 2-s kehtestatud raamatupidamispõhimõtetega. Seoses algmääruse artikli 2 lõikega 5 tuleb märkida, et nimetatud artiklis sätestatakse, et kui leitakse, et vaatlusaluse toote valmistamise ja müügiga seotud kulud ei kajastu mõistlikult asjaomase äriühingu dokumentides, siis tuleb neid kulusid kohandada. Tõsiasi, et äriühing ei töötanud oma täisvõimsusel, viitas sellele, et kulud tekkisid sellest hoolimata. Need kulud olid esitatud kahe eksportiva äriühingu kasumiaruandes ja neid sai otseselt seostada samasuguse tootega. Lisaks leiti, et viide IAS 2-le ei ole asjakohane, kuna IAS 2 eesmärk on ette näha varude raamatupidamislik käsitlus ning selles ei määrata kindlaks, mida tuleks käsitada tootmiskuludena. Seetõttu lükati väide tagasi.

(26)

Samad eksportivad tootjad väitsid samuti, et välja oleks pidanud jätma teatavad müügi-, haldus- ja üldkulude hulka arvatud laenudest tulenevad finantseerimiskulud. Nad väitsid, et kõnealused laenud võeti äriühingu likviidsus- ja lühiajalise finantseerimisvajaduse rahuldamiseks ning need ei olnud seotud vaatlusaluse toote tootmisega. Kontrollkäigu ajal leiti, et intressikulud olid tõesti seotud peamiselt käibekapitali finantseerimisega. Seega jaotati intressikulud kõigi toodete vahel. Eksportivad tootjad ei suutnud tõendada, et intressikulusid oli kantud muudel eesmärkidel kui käibekapitali finantseerimine. Kaks eksportivat tootjat ei suutnud oma väite toetamiseks rohkem tõendeid esitada ja seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(27)

Kogu kahe eksportiva tootja vaatlusaluse toote eksport liitu toimus otse sõltumatutele klientidele kõnealuste tootjatega seotud kaubandusettevõtja kaudu, kes asub Šveitsis. Ekspordihind määrati seepärast kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(28)

Siinkohal tuletatakse meelde, et juhtudel, kui müük toimus seotud kaubandusettevõtjate kaudu, tehti esialgse uurimise käigus kohandus ekspordihinnas vastavalt artikli 2 lõike 10 punktile i. Kooskõlas põhjenduses 2 märgitud Euroopa Kohtu otsusega, milles kinnitati, et kohandus ei olnud vajalik, ei ole käesoleva vahepealse läbivaatamise käigus sellist kohandust tehtud.

(29)

Normaalväärtust ja kahe eksportiva tootja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt, vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Selle põhjal tehti kohandused transpordikulude, maha- ja allahindluste, komisjonitasude ja laenukulude osas.

(30)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi eraldi mõlema eksportiva tootja iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil. Nagu märgitud põhjenduses 14, määratakse seega Interpipe’i jaoks kindlaks üks ühine dumpingumarginaal, arvutades mõlema Interpipe’i kuuluva eksportiva tootja jaoks ühise kaalutud keskmise dumpingu määra.

(31)

Selle põhjal on dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 13,8 %.

(32)

Osalise vahepealse läbivaatamise taotluses väitis taotleja, et äriühingu struktuuri ja tootmiskorralduse muutused ning müügikorralduse ümberstruktureerimine nii omamaisel kui välismaisel turul oli mõjutanud äriühingu kulustruktuuri ja seega ei ole kehtiv dumpinguvastase tollimaksu määr kahjuliku dumpingu korvamiseks enam vajalik.

(33)

Vastavalt sellele uuriti, kas muutunud asjaolusid, mis tingisid käesoleva vahepealse läbivaatamise algatamise ja nende asjaolude tagajärgi, saab mõistlikult käsitada püsivatena.

(34)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et peamised tegurid, mis tingisid käesolevas uurimises täheldatud madala dumpingumarginaali, on muutused äriühingu struktuuris, sealhulgas kahe tootmisettevõtja ühinemine ja müügikorralduse tõhusamaks muutmine. Need muutused, mis on mõjutanud taotleja kulustruktuuri vaatlusaluse toote tootmise ja müümise osas, on struktuurset laadi ja seega on nende muutumine lähemas tulevikus ebatõenäoline. Lisaks ei ole mingeid märke sellest, et taotleja hindades esineks olulist muutlikkust.

(35)

Seega jõuti järeldusele, et muutused on püsivat laadi ja et kehtivate meetmete jätkuv kohaldamine nende praegusel tasemel ei ole enam vajalik,

4.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 238/5

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1136/2006 (2) (edaspidi „esialgne määrus”) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määraga 27,1 % ja 47,4 % teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärinevate kangmehhanismide impordi suhtes.

(2)

Pärast seda, kui avaldati teade (3) lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, sai komisjon 26. aprillil 2011 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada meetmete aegumise läbivaatamine. Taotluse esitas LAMMA (kangmehhanismide tootjate ühendus) kolme liidu tootja nimel (edaspidi „taotluse esitaja”), kelle toodang moodustab olulise osa, praegusel juhul üle 50 % liidu kangmehhanismide kogutoodangust.

(3)

Taotluses esitati piisav tõendusmaterjal selle kohta, et Hiinast pärit kangmehhanismide impordile kehtestatud meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(4)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 23. juulil 2011Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (4) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(5)

Dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundade uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(6)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, asjaomase riigi eksportivatele tootjatele, sõltumatutele importijatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ning asjaomase riigi esindajatele.

(7)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(8)

Võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate, sõltumatute importijate ja liidu tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine vastavalt algmääruse artiklile 17.

(9)

Selleks et komisjon saaks seoses Hiina eksportivate tootjate ja sõltumatute importijatega otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada representatiivse valimi, paluti eespool osutatud isikutel endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Võttes arvesse, et ükski Hiina eksportiv tootja ei andnud endast teada ega esitanud algatamisteates nõutud teavet ning et ainult üks sõltumatu importija andis endast teada, kuid ei esitanud komisjonile algatamisteates nõutud teavet, ei peetud kummalgi juhul valimi moodustamist vajalikuks.

(10)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Kõnealusesse valimisse kuulusid kaks äriühingut kuuest liidu tootjast, kes olid teada enne uurimise algatamist ning kes valiti nende müügimahu ja vaatlusaluse toote tootmismahu alusel 2010. aastal ning samuti nende geograafilise asukoha alusel liidus. Valik esindas üle 50 % kogu hinnangulisest liidu toodangust ja müügist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Huvitatud isikutel paluti toimikuga tutvuda ja esitada märkused selle valiku sobivuse kohta 15 päeva jooksul alates algatamisteate avaldamisest. Ükski huvitatud isik ei esitanud vastuväiteid kavandatud valimi kohta.

(11)

Komisjon saatis küsimustikud kahele valimisse kaasatud liidu tootjale, endast teada andnud importijale ning kõigile teadaolevalt asjaomastele kasutajatele.

(12)

Vastused küsimustikule laekusid kahelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja kahelt kasutajalt. Põhjenduses 9 nimetatud sõltumatu importija, kes andis endast teada, ei vastanud valimi küsimustele ega esitanud vastust küsimustikule.

(13)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(14)

Käesolevas läbivaatamises käsitletav toode on sama, mis esialgses määruses, nimelt Hiinast pärit ja CN-koodi ex 8305 10 00 (TARICi kood 8305100050) alla kuuluv paberite ja muude dokumentide kiirköitjates ja kaustades arhiveerimiseks mõeldud kangmehhanismid. Kangmehhanismid koosnevad alusplaadile kinnitatud tugevatest metallelementidest (tavaliselt kahest) ja vähemalt ühest avamispäästikust, mille abil saab lisada ja arhiveerida pabereid ja muid dokumente. Sama CN-koodi alla kuuluvad spiraalköitjad ei kuulu käesolevas uurimises vaatlusaluse toote alla.

(15)

Käesoleva läbivaatamisega seotud uurimine kinnitas nagu ka esialgne uurimine, et vaatlusalusel tootel ja liidu tootjate poolt liidus toodetud tootel on samad tehnilised ja füüsikalised omadused ning samad kasutusviisid. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena vastavalt algmääruse artikli 1 lõikele 4.

(16)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine või kordumine.

(17)

Nagu mainitud põhjenduses 9, ei andnud ükski Hiina eksportiv tootja algatamisteate järel endast teada ega teinud uurimises koostööd. Hiina ametivõime teavitati sellest asjaolust ja võimalusest, et kohaldatakse algmääruse artikli 18 lõiget 1, ning neile anti võimalus teha märkusi. Selles küsimuses märkusi ei esitatud.

(18)

Seetõttu ning vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 tuli allpool esitatud järelduste tegemisel dumpingu jätkumise ja kordumise tõenäosuse kohta lähtuda kättesaadavatest andmetest, eelkõige avalikult kättesaadavast teabest, nagu äriühingute ametlikud veebisaidid ja veebiotsingud toote kohta, läbivaatamistaotluses esitatud teabest ning läbivaatamisega seotud uurimise käigus koostööd teinud poolte (taotlejate ja valimisse kaasatud liidu tootjate) käest saadud teabest.

(19)

Algatamisteates tehti ettepanek kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramisel võrdlusriiki.

(20)

Kuna ei Hiina eksportivad tootjad ega sõltumatud importijad liidu turul ei teinud koostööd, ei saanud komisjon tehingute alusel kindlaks määrata ekspordi müügimahtu ega -hindu. Seetõttu kaalus komisjon teisi võimalusi ekspordihinna kindlaksmääramiseks.

(21)

Esiteks kaaluti võimalust ristkontrollida Eurostati andmeid muude kättesaadavate andmetega. See võimalus oli siiski ebasobiv, kuna üks allikas hõlmas ka muud importi peale vaatlusaluse toote ning teiste allikate puhul ei olnud võimalik võrrelda ekspordihindu liidu tootmisharu hindadega tooteliikide kaupa.

(22)

Teiseks kaalus komisjon võimalust kasutada läbivaatamistaotluses esitatud ekspordihindu. Tuletatakse meelde, et seda meetodit kasutati esialgses uurimises ning et see võimaldab võrdlust tooteliikide kaupa. Kuid läbivaatamistaotluses esitatud arved käsitlesid ekspordihindu muudele kolmandatele riikidele.

(23)

Seetõttu ei olnud võimalik liitu suunatud ekspordi hindade põhjal teha dumpinguarvutusi ja ei olnud võimalik kinnitada dumpingu esinemist. Seetõttu keskendus uurimine dumpingu kordumise tõenäosusele.

(24)

Dumpingu kordumise tõenäosuse uurimisel analüüsiti järgmisi asjaolusid: normaalväärtuse ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade vaheline seos; tootmisvõimsus, toodang ja vaba tootmisvõimsus Hiinas; liidu turu ligitõmbavus Hiina impordi jaoks.

(25)

Võttes arvesse koostöö puudumist Hiina eksportivate tootjatega, võrreldi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 normaalväärtust Hiinast tuleva ekspordi hinnaga.

(26)

Kuna Hiina majandus on üleminekujärgus, tuleb vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määrata normaalväärtus asjakohases kolmandas turumajanduslikus riigis (edaspidi „võrdlusriigis”) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul sellest võrdlusriigist teistesse riikidesse, k.a liitu, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et sisse arvata põhjendatud kasumimarginaal.

(27)

Liidu tootjate läbivaatustaotluses nimetati mitmeid tootjaid muudes turumajanduslikes riikides peale liidu, nimelt Indias, Iraanis ja Tais. Pärast algatamisteadet võeti nende tootjatega nõuetekohaselt ühendust ning ühendust võeti ka teiste sellistes riikides asuvate võimalike tootjatega, keda oli võimalik avalikult kättesaadavate andmete põhjal kindlaks teha.

(28)

Algatamisteates oli märgitud, et kui peale liidu ei tule muude turumajanduslike riikide tootjatelt koostöösoove, siis määrab komisjon normaalväärtuse tegelikult makstud või makstava hinna põhjal. Liidus tegelikult makstud või makstav hind võeti normaalväärtuse määramisel aluseks ka esialgses uurimises.

(29)

Ükski huvitatud isik ei teinud märkusi ülalnimetatud meetodi sobivuse kohta normaalväärtuse määramiseks.

(30)

Ükski väljaspool liitu asuva turumajandusliku riigi tootja, kellega komisjon ühendust võttis, ei teinud käesolevas uurimises koostööd.

(31)

Võttes arvesse eespool öeldut, ei jäänud komisjonile normaalväärtuse määramiseks muud võimalust, kui toetuda liidus tegelikult makstud või makstavale hinnale.

(32)

Nagu selgitatud põhjendustes 26–31, määrati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a, kasutades tavapärase kaubandustegevuse käigus sarnase toote eest liidus tegelikult makstud või makstavat hinda.

(33)

Selle tulemusena määrati normaalväärtuseks valimisse kaasatud liidu tootjate sõltumatutele klientidele kehtiva omamaise müügi hinna kaalutud keskmine.

(34)

Kõigepealt tehti kindlaks, kas valimisse kaasatud liidu tootjate samasuguse toote kogumüük omamaisel turul sõltumatutele klientidele on tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, st kas kõnealuse müügi maht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote kogu eksportmüügist liitu. Võttes arvesse koostöö puudumist Hiina eksportivate tootjatega, tuli teave liitu eksporditud kogu müügimahu kohta kindlaks teha vastavalt kättesaadavatele andmetele. Nagu märgitud põhjenduses 21, ei olnud Eurostati ja muud statistilised andmed sobivad dumpingu jätkumise tuvastamiseks, kuid neid andmeid saab kasutada liitu tuleva imporditaseme määramiseks (see on vajalik Hiinast tuleva ekspordi kogumahu jaoks). Selle põhjal peeti valimisse kaasatud liidu tootjate omamaist müüki läbivaatamisega seotud uurimisperioodil piisavalt tüüpiliseks. Võttes arvesse koostöö puudumist Hiina eksportijatega, ei olnud võimalik analüüsida tüüpilisust tooteliikide kaupa.

(35)

Seejärel uuris komisjon, kas mõlema valimisse kaasatud liidu tootja omamaist müüki võiks pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus tehtud müügiks, st kas mõlema valimisse kaasatud liidu tootja puhul oli keskmine müügihind tootmiskuluga võrdne või sellest kõrgem ning seega kasumlik.

(36)

Tehti kindlaks, et liidu tootjate müük oli keskmiselt kasumlik, ning seejärel määrati normaalväärtus valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmise müügihinna alusel.

(37)

Koostöö puudumise tõttu eksportivate tootjatega leiti, et kõige asjakohasem alus ekspordihinna määramiseks olid läbivaatamistaotluses esitatud Hiina ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse ekspordil.

(38)

Võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasehindade tasemel. See võrdlus näitas, et läbivaatamistaotluses esitatud ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse eksportimisel olid märkimisväärselt madalamad kui normaalväärtus (üle 30 %). See osutab asjaolule, et meetmete kaotamise korral suunataks liitu väga tõenäoliselt dumpinguhinnaga import.

(39)

Kuna ükski eksportiv tootja ei teinud koostööd, tuginevad järgmised järeldused peamiselt läbivaatamistaotluses sisaldunud teabele, mida on võimaluse korral ristkontrollitud avalikult kättesaadava teabega.

(40)

Selle alusel leiti, et Hiina kangmehhanismide tootmisvõimsus on hinnanguliselt vähemalt 600–700 miljoni ühiku vahel. See hinnang põhineb liidu tootmisharu esitatud teabel.

(41)

Lisaks on uurimise käigus saadud teabest näha, et Hiina saab kangmehhanismide tootmisvõimsust suurenenud nõudluse korral hõlpsasti suurendada, muu hulgas täiendava tööjõu palkamise teel ja piiratud investeeringute teel seadmestikku.

(42)

Ükski huvitatud isik ei teinud märkusi ega andnud teavet seoses tootmisvõimsusega Hiinas.

(43)

Selle alusel võib väita, et Hiina tootmisvõimsus on umbes 170–350 % suurem kui liidu tarbimine ning märkimisväärselt suurem kui liidu toodang.

(44)

Kuna ükski eksportiv tootja ei teinud koostööd, tugines teave tegeliku toodangu ja vaba tootmisvõimsuse kohta peamiselt läbivaatamistaotluses sisaldunud teabele, mida on võimaluse korral ristkontrollitud avalikult kättesaadava teabega.

(45)

Läbivaatamistaotluses hinnati kangmehhanismide toodanguks 200–400 miljonit ning vabaks tootmisvõimsuseks 200–500 miljonit ühikut. Selline vaba võimsus vastab umbkaudu liidu tarbimisele.

(46)

Pärast võimaluse korral ristkontrollimist avalikult kättesaadavate allikatega leiti, et esitatud hinnangud on põhjendatud.

(47)

Seoses vaba võimsusega ja nagu nimetati põhjenduses 41, on uurimise käigus saadud teabest näha, et Hiina saab kangmehhanismide tootmisvõimsust suurenenud nõudluse korral hõlpsasti suurendada, muu hulgas täiendava tööjõu palkamise teel ja piiratud investeeringute teel seadmestikku.

(48)

Arvestades eelöeldut võib põhjendatult järeldada, et Hiinas on olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. Nagu selgitatakse põhjendustes 49–55, on olemas suur tõenäosus, et selline vaba tootmisvõimsus suunataks meetmete kaotamise korral liidu turule.

(49)

Käesoleva uurimisega kogutud teabe alusel on näha, et liidu turg oleks meetmete kaotamise korral Hiina kangmehhanismide impordile atraktiivne turg. Meenutatakse, et enne kehtivate meetmete jõustamist oli liidu tarbimine märkimisväärne, ulatudes ligi 400 miljoni ühikuni. Samal ajal oli Hiinast pärit eksport üle 200 miljoni ühiku, moodustades üle 50 % liidu tarbimisest.

(50)

Uurimine näitas, et liidu nõudlus kangmehhanismide järele on jäänud oluliseks. Liidu tarbimine on vaatlusalusel perioodil ainult natuke langenud, nagu märgitakse põhjendustes 63, 64 ja 98, ning liidu turg jääb suurimaks ülemaailmseks kangmehhanismide turuks, moodustades üle 50 % maailmaturust.

(51)

Kangmehhanismide jaoks on veel mõni muu turg, kuid need ei suuda tõenäoliselt ära tarbida Hiina üleliigset tootmisvõimsust.

(52)

Lisaks, nagu märgitud põhjenduses 38, näitas võrdlus kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi hindade ja liidu turu hindade vahel, et liidu turg oleks meetmete kaotamise korral atraktiivne sellise madalahinnalise impordi jaoks. Seda ka selle tõttu, et valitsevad hinnad on liidu turul üldiselt kõrgemad kui muudel eksporditurgudel.

(53)

Võttes arvesse eelnimetatud kaalutlusi, oleks tõenäoline, et meetmete kaotamise korral suunataks Hiina eksport liidu turule.

(54)

Avalikult kättesaadavast teabest Hiina tootjate kohta on näha, et sellised äriühingud suunavad oma müügi peamiselt või ainult eksporditurule.

(55)

Viimaks tuleb tähele panna, et alates lõplike meetmete kehtestamisest on olnud mitmeid juhtumeid kangmehhanismide impordi vale klassifitseerimisega, mille puhul deklareeriti suurtes kogustes eraldi olevaid kangmehhanisme ja kaasi terviklike kiirköitjatena. Selle tagajärjel ei makstud sellise impordi puhul tollimaksu. Sellise valesti klassifitseerimise tõttu esitas tolliseadustiku komitee 2010. aasta novembris selgitava avalduse, milles märgiti, et selliselt imporditud kangmehhanismid tuleb eraldi deklareerida. On liiga vara teha järeldusi selle kohta, kas selline avaldus tõi kaasa soovitud mõju, ning komisjon kavatseb olukorda jälgida. Kuid selline teguviis on täiendavaks tõendiks, et hoolimata meetmetest on liidu turg Hiina eksportivatele tootjatele jätkuvalt atraktiivne.

(56)

Nagu märgitud põhjenduses 38, näitas võrdlus läbivaatamistaotluses esitatud kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordihindade ja liidu turu hindade vahel, et dumpingu kordumine on väga tõenäoline.

(57)

Lisaks, võttes arvesse Hiina märkimisväärset kasutamata tootmisvõimsust, Hiina tootjate võimet tootmismahte kiiresti suurendada ja need eksporti suunata, sellise ekspordi tõenäoliselt madalat hinda ja liidu turu atraktiivsust sellisele ekspordile, on alust eeldada, et meetmete kaotamine tooks kaasa kangmehhanismide ekspordi kasvu Hiinast liidu turule.

(58)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootsid liidus kangmehhanisme kuus tootjat, kellest kolm olid käesolevas uurimises taotluse esitajad. Uurimise käigus ei andnud ükski teine liidu tootja endast teada. Seega moodustavad need tootjad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning edaspidi kasutatakse neile viitamisel väljendit „liidu tootmisharu”.

(59)

Kahju analüüsimise jaoks saadi andmeid Eurostati statistikast ja muudest komisjonile kättesaadavatest statistilistest allikatest, läbivaatamistaotlusest, küsimustiku vastustest ja kontrollkäikudel kogutud teabest.

(60)

Makromajanduslikud näitajad, nagu tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse kasutamine, müük liidus ja kolmandate riikide turgudel, turuosa, kasv, tööhõive ja tootlikkus, tegeliku dumpingumarginaali suurus ja taastumine eelmisest dumpingust, põhinevad liidu tootmisharu esitatud andmetel. Kahe valimisse kaasatud liidu tootja esitatud küsimustiku vastuseid täiendati kõigi teiste liidu tootjate esitatud teabega.

(61)

Mikromajanduslikud andmed, nagu varud, töötasud, müügihinnad, kasumlikkus, investeeringud, investeeringute tootlikkus, sularahavood, kapitali kaasamise võime, saadi kahelt valimisse kaasatud liidu tootjalt. Võttes arvesse asjaolu, et valimisse kaasatud äriühingud esindasid üle 50 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja -müügist, peeti valimisse kaasatud liidu tootjaid käesolevas uurimises liidu tootmisharu jaoks tüüpiliseks. Andmed kahe valimisse kaasatud äriühingu kohta saab esitada algmääruse artikli 19 alusel tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse huvides ainult indekseeritud kujul.

(62)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ning sõltumatud importijad ei teinud koostööd, siis põhineb teave impordihinna kujunemise ja hindade allalöömise kohta alternatiivsetel allikatel, nagu läbivaatamistaotlus, Eurostat ja muu komisjonile kättesaadav konfidentsiaalne statistika ning kontrollkäikudel kogutud teave. Impordiandmed põhinevad läbivaatamistaotluse andmetel, mis on saadud Eurostati andmetest. Võttes arvesse, et need andmed hõlmasid ka muud importi peale vaatlusaluse toote, ristkontrolliti neid ja kohandati nõuetekohaselt vastavalt muudele komisjonile kättesaadavatele konfidentsiaalsetele statistilistele allikatele. Seetõttu on allpool mõned arvud indekseeritud või esitatud vahemikuna, et kaitsta konfidentsiaalset statistikat.

(63)

Liidu tarbimine arvutati liidu turul toimunud liidu tootmisharu müügi ja impordiandmete põhjal. Tehti kindlaks, et tarbimine oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vahemikus 200–350 miljonit ühikut.

(64)

Kangmehhanismide tarbimine liidus vähenes vaatlusalusel perioodil 12 %. See võis osaliselt olla põhjustatud majanduskriisist ning ka tarbimise muutusest (nt keskkonnasõbraliku kontori ja elektroonilise dokumentide registreerimise arendamisest ning administratiivsete töökohtade üldisest vähenemisest).

Tabel 1

Tarbimine

(65)

Nagu näidatud tabelis 2, vähenes turuosa vaatlusalusel perioodil 54 %.

(66)

Lisaks, alates dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest 2006. aastal vähenes Hiina impordi turuosa märkimisväärselt 51 protsendilt esialgse uurimise uurimisperioodil kuni 7–15 protsendini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Hiinast pärit impordi maht jäi kehtivate dumpinguvastaste meetmete tõttu vaatlusalusel perioodil väikeseks. Siiski oli Hiina import jätkuvalt peamine koguimpordi allikas (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 85 % ja 95 % vahel), kuna teiste kolmandate riikide kangmehhanismide eksport oli väga vähene. Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes import 59 %.

Tabel 2

Hiinast pärit import

(67)

Koostöö puudumise tõttu Hiina eksportivate tootjatega ja alternatiivsete allikate puudumise tõttu ei olnud võimalik kindlaks teha õiget impordihinda. Nagu selgitati põhjenduses 21, peeti statistikat ebasobivaks, kuna üks allikas hõlmas ka muud importi peale vaatlusaluse toote, ning teiste allikate puhul ei olnud võimalik võrrelda ekspordihindu liidu tootmisharu hindadega tooteliikide kaupa.

(68)

Sellest olenemata peeti muud komisjonile kättesaadavat konfidentsiaalset statistikat sobivaks Hiinast pärit impordihindade üldiste muutuste näitajaks. Impordihinna muutused näitavad hinnatõusu vaatlusalusel perioodil.

Tabel 3

Vaatlusaluse toote impordihind

(69)

Koostöö puudumise tõttu Hiina eksportivate tootjatega ja alternatiivsete allikate puudumise tõttu põhines hindade allalöömise arvutus põhjenduses 37 nimetatud põhjustel läbivaatustaotluses esitatud ekspordihindadel kolmandatesse riikidesse. Ligikaudselt määratud hindade allalöömine oli kuni 20 %.

(70)

Kangmehhanismide peamised tootjad asuvad liidus ja Hiinas. Muudest kolmandatest riikidest, nagu Indiast, pärit import moodustas ebaolulise osa, alla 1 %.

(71)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki liidu tootmisharu mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(72)

Liidu tootmisharu tootmismaht püsis vaatlusalusel perioodil samal tasemel, välja arvatud aastal 2009. Teatav langus 2009. aastal, mis oli põhjustatud globaalsest majanduskriisist, kompenseeriti tõusuga 2010. aastal.

(73)

Hoolimata vähenenud müügist liitu, nagu selgitatakse põhjendustes 75–77, suutsid liidu tootjad säilitada vaatlusalusel perioodil oma tootmismahu, sest nad suutsid suurendada eksporti kolmandatesse riikidesse, nagu selgitatakse põhjenduses 78.

Tabel 4

Liidu kogutoodang

(74)

Vaatlusalusel perioodil vähenes veidi liidu tootjate tootmisvõimsus täiendavasse tootmisvõimsusesse investeerimise ja nüüdisajastamise tõttu. Tootmisvõimsuse rakendamine jäi suhteliselt stabiilseks, langedes pisut 2009. aastal. Väike langus oli peamiselt põhjustatud globaalsest majanduskriisist sel aastal.

Tabel 5

Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(75)

Tabelis esitatud arvud peegeldavad liidu tootmisharu müügimahtu sõltumatutele klientidele liidu turul.

Tabel 6

Müük sõltumatutele klientidele

(76)

Müük liidus vähenes vaatlusalusel perioodil 4 %.

(77)

2009. aastal vähenes müük 11 %. See langus oli peamiselt põhjustatud globaalsest majanduskriisist. Järgnevatel aastatel müük taastus ja oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu samal tasemel kui 2008. aastal.

(78)

Tabelis esitatud arvud peegeldavad liidu tootmisharu müügimahtu kolmandatele turgudele ja on näha müügi järsku suurenemist vaatlusalusel perioodil.

Tabel 7

Müük kolmandatesse riikidesse

(79)

Hoolimata müügi vähenemisest liidus kasvas liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 9 % ning jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 80 % ja 93 % vahele. Liidu turuosa suurenemine oli põhjustatud tarbimise vähenemisest liidus ning samuti Hiinast pärit impordi turuosa vähenemisest.

Tabel 8

Liidu turuosa

(80)

2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel kahanes liidu tarbimine 12 %. Liidu tootjate müügi maht liidu turul vähenes 4 % võrra. Liidu tootjate turuosa kasvas 9 %.

(81)

Tööhõive liidu tootmisharus vähenes vaatlusalusel perioodil. See vähenemine oli tingitud liidu tootmisharu tootmisprotsessi nüüdisajastamisest ja mehhaniseerimisest.

Tabel 9

Liidu tööhõive

(82)

Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna ühe töötaja kohta aastas, liikus vaatlusaluse perioodi jooksul positiivses suunas, jäädes 2010. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil stabiilseks.

(83)

Nüüdisajastamisega seotud tootlikkuse kasvu kirjeldatakse põhjenduses 93.

Tabel 10

Tootlikkus

(84)

Meenutatakse, et põhjendustes 19–23 kirjeldatud olukorra tõttu ei saadud teha dumpinguarvutusi. Siiski tuvastati dumpingu kordumise tõenäosus, mis põhines liidu tootmisharu keskmise müügihinna alusel määratud normaalväärtuse ja kolmandatesse riikidesse suunatud hinna alusel määratud ekspordihinna vahelisel võrdlusel.

(85)

Analüüs näitab, et liidu tootmisharu taastus suurel määral tänu meetmete kehtestamisele dumpinguhinnaga impordi vastu ning et kehtivad meetmed on olnud tõhusad.

(86)

Allpool esitatud andmed kajastavad varude mahtu iga perioodi lõpus.

Tabel 11

Lõppvarud

(87)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu varud ei ole sobiv näitaja majandusliku olukorra hindamiseks, kuna varude tase muutub hooajati.

(88)

Vaatlusalusel perioodil suurenes keskmine töötasu töötaja kohta 33 %.

Tabel 12

Palgad (kulu töötaja kohta)

(89)

Kangmehhanismide keskmised ühikuhinnad liidus tõusid veidi 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal. Suhteline hinnalangus 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga oli põhjustatud tooraine hinna kõikumisest.

Tabel 13

Ühiku hind liidu turul

(90)

Allpool esitatud tasuvusmarginaalid on liidu tootmisharu finantstulemuste protsent liidu turul saavutatud käibest.

Tabel 14

Kasumlikkus

(91)

Enne lõplike meetmete kehtestamist 2006. aastal oli liidu tootmisharu sügavas kahjumis. Sellest ajast saadik on olukord kangmehhanismide tootmisharus vaatlusalusel perioodil paranenud, kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei ole siiski saavutatud esialgses uurimises tuvastatud 5 % kasumimarginaali.

(92)

Järgnev tabel kajastab investeeringute suundumusi, investeeringutasuvust ja rahavoogu ning investeeringuid.

Tabel 15

Investeeringud, investeeringutasuvus ja rahavoog

(93)

Tänu taastumisele, mis järgnes meetmete rakendamisele 2006. aastal, tegi tootmisharu märkimisväärseid investeeringuid tootmisrajatiste nüüdisajastamisse ja laiendamisse, eriti 2008. ja 2009. aastal. Paranenud kasumlikkus peegeldub ka suurenenud rahavoos.

(94)

Uurimises ei tuvastatud erilisi probleeme kapitali kaasamises liidu tootmisharu poolt.

(95)

Eespool nimetatud analüüsist on näha, et liidu tootmisharu majanduslik olukord on paranenud ja tootmisharu on elujõuline pärast meetmete rakendamist 2006. aastal. Kuid sellest hoolimata, arvestades, et nimetatud positiivne areng toimus alles pärast meetmete rakendamist, tööhõive väheneb ja kasumlikkus ei ole ikka veel saavutanud eesmärki, tehakse järeldus, et tootmisharu majanduslik olukord on habras ja haavatav. Seetõttu võib teha järelduse, et tõendite kohaselt toimus kahju kõrvaldamine osaliselt või täielikult tänu kehtivatele meetmetele.

(96)

Alates kehtivate meetmete rakendamisest on liidu tootmisharu olukord märkimisväärselt paranenud. Siiski on käesolevast analüüsist näha, et liidu tootmisharu on ikka veel habras ja haavatav.

(97)

Sellises olukorras on asjakohane analüüsida olulise kahju kordumise tõenäosust, et uurida, kas meetmete kehtetuks tunnistamise korral kahjustaks Hiinast pärit impordi koguste ja hindade eeldatav areng liidu tootmisharu olukorda, nagu seda kirjeldatakse põhjendustes 98–106.

(98)

Maailmas on kaks peamist kangmehhanismide tootjat – Hiina ja liit. Liidus on kõige suurem kangmehhanismide turg, millele järgnevad Lõuna-Ameerika ja Venemaa. Teistes riikides, nagu Indias, on väiksemad tootjad, kuid nemad keskenduvad oma koduturule. USAs ja Kanadas kasutatakse teistsugust köitmissüsteemi.

(99)

Tuletatakse meelde, et Hiinas on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ning et kangmehhanismide tootmist saab Hiinas kergesti suurendada, nagu on märgitud põhjendustes 45–48.

(100)

Samuti tuletatakse meelde, et Hiina vaba tootmisvõimsus vastab umbkaudu liidu tarbimisele (vt põhjendus 45).

(101)

Samuti tehti kindlaks, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral eksporditaks Hiina suurenenud kangmehhanismide toodang tõenäoliselt liitu (vt põhjendus 53). See arvamus põhineb asjaolul, et liidu turg on jätkuvalt maailma suurim kangmehhanismide turg, kus on suhteliselt stabiilne tarbimine, ning et valitsevad hinnad on liidu turul üldiselt kõrgemad kui muudel eksporditurgudel (vt põhjendus 52). Samuti tuleb arvesse võtta, et peale liidu ja Hiina ei ole teisi märkimisväärseid riike, kes toodaksid ja ekspordiksid kangmehhanisme.

(102)

Lisaks, nagu märgiti põhjenduses 41, saab Hiina tootmisvõimsust kergesti suurendada täiendava tööjõu abil. Seetõttu suudaks Hiina eksport rahuldada liidu tarbimise kasvu. Võttes arvesse Hiina impordi võimalikku madalat hinda, mida on näha nende kolmandate riikide turgudele suunatud hindadest, ning ilmset piiramatut võimet tarnida madalate hindadega, ei oleks liidu tootmisharu meetmete kehtetuks tunnistamise korral võimeline nõudluse kasvust kasu saama ning kaotaks oluliselt oma turuosa.

(103)

Neid asjaolusid arvestades on oodata, et kangmehhanismide impordi märkimisväärse suurenemise puhul Hiinast liitu avaldaks see tõsist negatiivset mõju liidu tootmisharu olukorrale. Nagu eespool nimetatud, oleks meetmete kehtetuks tunnistamise korral Hiinast pärit kangmehhanismide import märkimisväärne. Lisaks avaldaks selline import väga tõenäoliselt hinnasurvet liidu turule ja seega liidu tootmisharule, nagu võib näha hinnatasemest kolmandate riikide turgudel. Vastavalt kättesaadavatele andmetele hinnatakse, et Hiina hinnad löövad liidu hindu alla umbes 20 %, nagu märgitud põhjenduses 69. See viitab suurele tõenäosusele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleksid Hiina hinnad oluliselt madalamad liidu hindadest.

(104)

Liidu turu atraktiivsus Hiina eksportijate jaoks on ilmnenud ka valesti klassifitseerimise katsetest, et vältida kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid (vt põhjendus 55).

(105)

Eespool toodule tuginedes on tõenäoline, et Hiina päritolu kangmehhanismide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks kaasa liitu suunatud impordi mahu järsu kasvu väga madalate hindadega ning lööks tõenäoliselt märgatavalt alla liidu müügihinnad. See põhjustaks materiaalse kahju ja muudaks kasutuks tootmisharu viimastel aastatel tehtud investeeringud ja taastumispüüded.

(106)

Sellest lähtuvalt järeldatakse, et Hiinast pärit kangmehhanismide impordi suhtes kehtestatud meetmete kehtetuks tunnistamine tingiks suure tõenäosusega liidu tootmisharule osaks saanud kahju kordumise.

(107)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega.

(108)

Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvitatud isikute, st liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(109)

Esialgse uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks sellele on käesolev uurimine aegumise läbivaatamine, mille käigus analüüsitakse seega olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on jõus.

(110)

Sellele tuginedes uuriti, kas vaatamata järeldusele, et kahju ja dumpingu kordumine on tõenäoline, leidub mõjuvaid põhjusi, mille alusel saaks teha järelduse, et kõnealuse juhtumi korral on meetmete säilitamine vastuolus liidu huvidega.

(111)

Asjaomasest riigist pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võimaldab liidu tootmisharul saavutada mõistliku tulususe taseme ning vältida liidu tootmisharu turult välja tõrjumist Hiinast pärit impordi mahu märkimisväärse suurenemise korral.

(112)

On suur tõenäosus märkimisväärse ulatusega kahjustava dumpingu kordumiseks, millega liidu tootmisharu toime ei tuleks. Seetõttu oleks liidu tootmisharule kasulik, kui olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamine jätkuks.

(113)

Seega järeldatakse, et Hiina suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine on selgelt liidu tootmisharu huvides.

(114)

Nagu eespool märgitud, ei esitanud ükski kindlaks tehtud sõltumatu importija küsimustikule vastuseid. Kangmehhanismide importijad on tavaliselt ka kasutajad, kuna nad kasutavad neid kiirköitjate tootmisel.

(115)

Mitmed kasutajad, st kiirköitjate tootjad, andsid uurimise käigus endast teada. Ainult üks kasutaja andis küsimustikule vastused, mida sai vastuste kvaliteedi tõttu kontrollkäigul ainult osaliselt kinnitada.

(116)

Kõnealune kasutaja väitis, et dumpinguvastased meetmed tuleks kehtestada ka Hiinast pärit kiirköitjate impordi suhtes. Nende väidete kohta puudusid aga tõendid.

(117)

Kaks kasutajat olid meetmete jätkamise vastu. Nad ei põhjendanud oma väiteid.

(118)

Teisest küljest näitab analüüs ka seda, et kui meetmete kehtetuks tunnistamise järel muutuks Hiina ainsaks kangmehhanismide tarnijaks, oleks ka kiirköitjate tootjate olukord ohus, kuna kangmehhanismide turult maailmas kaoks konkurents. Seetõttu järeldati, et kehtivad meetmed aitavad kaasa tarnete mitmekesisusele ja konkurentsile kangmehhanismide maailmaturul, mis on ka tarbijate huvides.

(119)

Teised kolm kasutajat, kes kasutavad ainult liidu turul toodetud kangmehhanisme, jäid neutraalsele seisukohale ning üks neist väljendas toetust meetmete jätkamiseks.

(120)

Arvestades, et kangmehhanismide maksumus moodustab minimaalse protsendi kiirköitja maksumusest, ei ole meetmetel praktiliselt mingit mõju lõpptoote (kiirköitja) hinnale ning seega ei ole neil ka mingit mõju lõpptarbijale.

(121)

Võttes arvesse kõiki eespool esitatud tegureid, järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamist.

(122)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse esitada soovitus kehtivate meetmete säilitamiseks. Lisaks sellele anti neile pärast nimetatud asjaoludest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Esildisi ja märkusi analüüsiti, kuid need ei muutnud peamisi asjaolusid ja kaalutlusi, mille põhjal otsustati säilitada kehtivad dumpinguvastased meetmed.

(123)

Eespool öeldust tuleneb, et algmääruse artikli 11 lõike 2 järgi tuleks Hiinast pärit kangmehhanismide impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada,

4.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 238/16

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,