EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document L:2012:103:FULL
Official Journal of the European Union, L 103, 13 April 2012
Euroopa Liidu Teataja, L 103, 13. aprill 2012
Euroopa Liidu Teataja, L 103, 13. aprill 2012
Display all documents published in this Official Journal
|
ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.103.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 103 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
55. köide |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
|
13.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 103/1 |
NÕUKOGU OTSUS,
12. juuli 2010,
kirjutada liidu nimel alla Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kokkuleppele, milles käsitletakse nimetatud riikide osalemist nende komiteede töös, kes abistavad Euroopa Komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega
(2012/192/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 74, 77 ja 79 koostoimes artikli 218 lõikega 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Lähtuvalt 15. mail 2006. aastal komisjonile antud volitustest on lõpule viidud läbirääkimised Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooniga nimetatud riikide osalemise üle nende komiteede töös, kes abistavad komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega. |
|
(2) |
Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kokkuleppele, milles käsitletakse nimetatud riikide osalemist nende komiteede töös, kes abistavad Euroopa Komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (edaspidi „kokkuleppe”) ning mis parafeeriti 30. juunil 2009, tuleks alla kirjutada ja lisatud ühisdeklaratsioon heaks kiita, eeldusel et see kokkulepe hiljem sõlmitakse. |
|
(3) |
Käesolev otsus ei mõjuta Ühendkuningriigi seisukohta, mis on esitatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuses 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (1). |
|
(4) |
Käesolev otsus ei mõjuta Iirimaa seisukohta, mis on esitatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (2). |
|
(5) |
Käesolev otsus ei mõjuta Taani seisukohta, mis on esitatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis Taani seisukohta kohta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kokkuleppele (milles käsitletakse nimetatud riikide osalemist nende komiteede töös, kes abistavad Euroopa Komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (edaspidi „kokkulepe”)), eeldusel et see sõlmitakse.
Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Käesolevale otsusele lisatud ühisdeklaratsioon kiidetakse liidu nimel heaks.
Artikkel 3
Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik(ud), kes on volitatud kokkuleppele liidu nimel alla kirjutama, eeldusel et see sõlmitakse.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Brüssel, 12. juuli 2010
Nõukogu nimel
eesistuja
S. LAURELLE
(1) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.
(2) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.
|
13.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 103/3 |
NÕUKOGU OTSUS,
13. märts 2012,
sõlmida liidu nimel Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kokkulepe, milles käsitletakse nimetatud riikide osalemist nende komiteede töös, kes abistavad Euroopa Komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega
(2012/193/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 74, 77 ja 79 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Lähtuvalt 15. mail 2006. aastal komisjonile antud volitustest on lõpule viidud läbirääkimised Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooniga nimetatud riikide osalemise üle nende komiteede töös, kes abistavad komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega. |
|
(2) |
Vastavalt nõukogu otsusele 2012/192/EL (1) kirjutati 22. septembril 2011. aastal Euroopa Liidu nimel alla Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kokkuleppele, milles käsitletakse nimetatud riikide osalemist nende komiteede töös, kes abistavad Euroopa Komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (edaspidi „kokkulepe”), eeldusel et see sõlmitakse. |
|
(3) |
Kokkulepe tuleks sõlmida. |
|
(4) |
Käesolev otsus ei mõjuta Ühendkuningriigi seisukohta, mis on esitatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuses 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (2). |
|
(5) |
Käesolev otsus ei mõjuta Iirimaa seisukohta, mis on esitatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (3). |
|
(6) |
Käesolev otsus ei mõjuta Taani seisukohta, mis on esitatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis Taani seisukohta kohta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kokkulepe, milles käsitletakse nimetatud riikide osalemist nende komiteede töös, kes abistavad Euroopa Komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (edaspidi „kokkulepe”), ning sellele lisatud ühisdeklaratsioon.
Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik(ud), kes on volitatud liidu nimel hoiule andma kokkuleppe artikli 7 lõikes 4 sätestatud heakskiitmiskirja, et väljendada liidu nõusolekut olla kokkuleppega seotud.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Brüssel, 13. märts 2012
Nõukogu nimel
eesistuja
M. VESTAGER
(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.
(2) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.
(3) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.
KOKKULEPE
Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel, milles käsitletakse nimetatud riikide osalemist nende komiteede töös, kes abistavad Euroopa Komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega
EUROOPA LIIT
ning
ISLANDI VABARIIK
(edaspidi „Island”),
LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK
(edaspidi „Liechtenstein”),
NORRA KUNINGRIIK
(edaspidi „Norra”) ja
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON
(edaspidi „Šveits”),
koos edaspidi „Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riigid”,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel 18. mail 1999 sõlmitud lepingut viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises (edaspidi „Islandi ja Norraga sõlmitud ühinemisleping”),
VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 26. oktoobril 2004 alla kirjutatud lepingut Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (edaspidi „Šveitsiga sõlmitud ühinemisleping”),
VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel 28. veebruaril 2008 alla kirjutatud protokolli, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (edaspidi „Liechtensteiniga sõlmitud ühinemisprotokoll”),
VÕTTES ARVESSE kirjavahetuse teel 18. mail 1999 sõlmitud kokkulepet Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel komiteede kohta, mis abistavad Euroopa Komisjoni selle täidesaatva võimu teostamisel,
VÕTTES ARVESSE kirjavahetuse teel 26. oktoobril 2004 alla kirjutatud kokkulepet Euroopa Liidu Nõukogu ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel komiteede kohta, kes abistavad Euroopa Komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel,
VÕTTES ARVESSE Liechtensteiniga 28. veebruaril 2008 alla kirjutatud ühinemisprotokolli deklaratsiooni osalemise kohta komiteedes, kes abistavad Euroopa Komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel,
ARVESTADES, et Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon”) rakendusvolituste täitmisel vastu võetud Schengeni acquis’ uusi õigusakte ja meetmeid, mille suhtes on kohaldatud käesolevas kokkuleppes sätestatud korda, kohaldatakse samal ajal Euroopa Liidu ja tema asjaomaste liikmesriikide ning Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riikide suhtes,
ARVESTADES vajadust tagada Schengeni acquis’ uute õigusaktide ja meetmete kohaldamine ja ühetaoline rakendamine, mis eeldab Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riikide osalemist nende komiteede töös, kes abistavad komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel juhul, kui võetakse vastu otsus Schengeni acquis’ sätteid edasi arendava õigusakti või meetme kohta,
ARVESTADES, et ühinemislepingud ei sisalda üksikasjalikke eeskirju Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riikide osalemise kohta nende komiteede töös, kes abistavad komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel juhul, kui võetakse vastu otsus Schengeni acquis’ sätteid edasi arendava õigusakti või meetme kohta,
ARVESTADES, et Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi ja Liechtensteini Vürstiriigi osalemine komitees, kes abistab komisjoni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (1) sätestatud rakendusvolituste täitmisel, on praegu ette nähtud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ning Šveitsi Konföderatsiooni osalemine nimetatud komitees on ette nähtud Šveitsiga sõlmitud ühinemislepingule lisatud kirjavahetusega,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Käesolevat kokkulepet kohaldatakse õigusaktide ja meetmete suhtes, millega muudetakse või arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid ning mille on vastu võtnud komisjon oma rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.
Artikkel 2
1. Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riigid osalevad vaatlejatena käesoleva kokkuleppe lisas loetletud komiteede töös, kes abistavad komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (edaspidi „Schengeni komiteemenetluse komiteed”).
2. Kui uue õigusaktiga, millega muudetakse või arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, luuakse uus komitee, kes abistab komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel, osalevad Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riigid selle komitee töös alates komitee loomist käsitleva õigusakti jõustumisest.
3. Komisjon ajakohastab korrapäraselt Schengeni komiteemenetluse komiteede nimekirja ja avaldab selle Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 3
1. Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riikide esindajad osalevad Schengeni komiteemenetluse komiteede töös vastavalt käesolevale artiklile.
2. Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riikidel on Schengeni komiteemenetluse komiteedes võimalus
|
— |
selgitada probleeme, mis neil on tekkinud seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamist, kohaldamist või edasiarendamist hõlmava konkreetse õigusakti või meetmega, või reageerida muudel delegatsioonidel tekkinud probleemidele; |
|
— |
väljendada oma arvamust mis tahes küsimustes, mis on seotud neile huvi pakkuvate sätete sõnastamise ja edasiarendamise või rakendamisega. |
3. Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riikidel on õigus teha Schengeni komiteemenetluse komiteedes ettepanekuid. Pärast arutelu võib komisjon kaaluda sellist ettepanekut eesmärgiga esitada ettepanek või algatus.
4. Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riigid ei osale Schengeni komiteemenetluse komiteede hääletamisel ja lahkuvad, kui komitee hakkab hääletama.
5. Schengeni komiteemenetluse komitee koosoleku kokkukutsumise korral saavad Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riigid päevakorra, meetmete eelnõu, mille kohta neilt arvamust soovitakse, ning muud asjaomased töödokumendid ELi liikmesriikidega samal ajal.
6. Üldsuse juurdepääsu suhtes Schengeni komiteemenetluse komiteede dokumentidele kohaldatakse samu põhimõtteid ja tingimusi, mida kohaldatakse komisjoni dokumentide suhtes (2).
7. Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel ja Schengeni komiteemenetluse komiteede menetluslike küsimuste reguleerimisel viidatakse käesolevale artiklile.
Artikkel 4
Kui komisjon koostab ettepaneku, millega muudetakse või arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, küsib ta Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riikide ekspertidelt mitteametlikult nõu samal viisil kui muid oma ettepanekuid koostades Euroopa Liidu liikmesriikide (edaspidi „liikmesriigid”) ekspertidelt.
Artikkel 5
1. Uusi õigusakte või meetmeid, millega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, võtavad vastu ainult Euroopa Liidu pädevad institutsioonid (3).
Kui lõikest 3 ei tulene teisiti,
|
— |
jõustuvad sellised õigusaktid või meetmed samal ajal Euroopa Liidu ja tema asjaomaste liikmesriikide ning Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riikide suhtes, välja arvatud juhul, kui sellistes õigusaktides või meetmetes ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti; |
|
— |
loob sellise õigusakti või meetme heakskiitmine iga Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riigi poolt õigused ja kohustused ühelt poolt selle Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riigi ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide vahel, kelle suhtes need õigusaktid ja meetmed on siduvad. |
2. Lõikes 1 osutatud õigusaktid või meetmed, mille vastuvõtmise suhtes on kohaldatud käesolevas kokkuleppes sätestatud korda, edastatakse Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riikidele.
Lõikes 1 osutatud vastuvõetud õigusaktid või meetmed edastab Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riikidele komisjoni peasekretariaat, viidates käesolevale artiklile, juhul kui kõnealuste õigusaktide või meetmete vastuvõtmisest teavitatakse liikmesriike.
Kui komisjoni peasekretariaat ei teavita lõikes 1 osutatud õigusaktide või meetmete vastuvõtmisest liikmesriike, edastab kõnealused õigusaktid või meetmed Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riikidele komisjoni peadirektoraat, kes vastutab asjaomase õigusakti või meetme vastuvõtmise eest, viidates käesolevale artiklile.
3. Iga Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riik otsustab iseseisvalt, kas nõustuda lõikes 1 osutatud õigusakti või meetme sisuga ning rakendada seda oma siseriiklikus õiguskorras. Sellisest otsusest teavitatakse komisjoni kolmekümne päeva jooksul alates päevast, mil komisjon edastas asjaomase õigusakti või meetme.
Kui Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riigid nõustuvad lõikes 1 osutatud õigusaktide ja meetmetega või kui nad nendega ei nõustu, kohaldatakse järgmisi sätteid:
|
— |
Islandi ja Norra puhul Islandi ja Norraga sõlmitud ühinemislepingu artiklit 8; |
|
— |
Šveitsi puhul Šveitsiga sõlmitud ühinemislepingu artiklit 7; |
|
— |
Liechtensteini puhul Liechtensteiniga sõlmitud ühinemisprotokolli artiklit 5. |
Artikkel 6
1. Käesoleva kokkuleppe rakendamisega seotud halduskuludeks maksavad Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riigid Euroopa Liidu üldeelarvesse iga-aastase osamaksena vastavalt riigi sisemajanduse koguprodukti suhtele kõikide kõnealuste komiteede töös osalevate riikide sisemajanduse koguprodukti 500 000 eurot, mida korrigeeritakse igal aastal vastavalt Euroopa Liidu inflatsioonimäärale.
500 000 euro suurust summat korrigeeritakse kirjavahetuse teel juhul, kui Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riikide osalusega Schengeni komiteemenetluse komiteede arv või koosolekute sagedus seda nõuab.
2. Schengeni komiteemenetluse komiteede koosolekutel osalevate esindajate reisikulusid ei hüvitata.
Artikkel 7
1. Käesoleva kokkuleppe hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.
2. Euroopa Liit ja Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riigid kiidavad käesoleva kokkuleppe heaks vastavalt oma menetlustele.
3. Käesoleva kokkuleppe jõustumise peavad heaks kiitma Euroopa Liit ja vähemalt üks Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riik.
4. Käesolev kokkulepe jõustub Euroopa Liidu ja asjaomase Schengeni acquis’ sätetega ühinenud riigi vahel heakskiitmis- või ratifitseerimiskirja hoiulevõtjale hoiuleandmisele järgneva teise kuu esimesel päeval.
5. Käesolev kokkulepe jõustub Liechtensteini suhtes pärast Liechtensteiniga sõlmitud ühinemisprotokolli jõustumist.
Artikkel 8
1. Käesolev kokkulepe lõpetatakse Norra ja Islandi suhtes juhul, kui lõpetatakse asjaomane Islandi või Norraga sõlmitud ühinemisleping.
2. Käesolev kokkulepe lõpetatakse Šveitsi suhtes juhul, kui lõpetatakse Šveitsiga sõlmitud ühinemisleping.
3. Käesolev kokkulepe lõpetatakse Liechtensteini suhtes juhul, kui lõpetatakse Liechtensteiniga sõlmitud ühinemisprotokoll.
4. Kokkuleppe lõpetamisest teatatakse hoiulevõtjale.
Artikkel 9
Käesolev kokkulepe ja ühisdeklaratsioon koostatakse ühes originaaleksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari, islandi ja norra keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
Съставено в Брюксел на двадесет и втори септември две хиляди и единадесета година.
Hecho en Bruselas, el veintidós de septiembre de dos mil once.
V Bruselu dne dvacátého druhého září dva tisíce jedenáct.
Udfærdiget i Bruxelles den toogtyvende september to tusind og elleve.
Geschehen zu Brüssel am zweiundzwanzigsten September zweitausendelf.
Kahe tuhande üheteistkümnenda aasta septembrikuu kahekümne teisel päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι δύο Σεπτεμβρίου δύο χιλιάδες έντεκα.
Done at Brussels on the twenty-second day of September in the year two thousand and eleven.
Fait à Bruxelles, le vingt-deux septembre deux mille onze.
Fatto a Bruxelles, addì ventidue settembre duemilaundici.
Briselē, divi tūkstoši vienpadsmitā gada divdesmit otrajā septembrī.
Priimta du tūkstančiai vienuoliktų metų rugsėjo dvidešimt antrą dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenegyedik év szeptember huszonkettedik napján.
Magħmul fi Brussell, fit-tnejn u għoxrin jum ta' Settembru tas-sena elfejn u ħdax.
Gedaan te Brussel, de tweeëntwintigste september tweeduizend elf.
Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego drugiego września roku dwa tysiące jedenastego.
Feito em Bruxelas, em vinte e dois de setembro de dois mil e onze.
Întocmit la Bruxelles la douăzeci și doi septembrie două mii unsprezece.
V Bruseli dňa dvadsiateho druhého septembra dvetisícjedenásť.
V Bruslju, dne dvaindvajsetega septembra leta dva tisoč enajst.
Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenätoisena päivänä syyskuuta vuonna kaksituhattayksitoista.
Som skedde i Bryssel den tjugoandra september tjugohundraelva.
Gjört í Brussel þann tuttugasta og annan september árið tvö þúsund og ellefu.
Utferdiget i Brussel den tjueandre september to tusen og elleve.
За Европейския съюз
Por la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l'Union européenne
Per l'Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
Fyrir hönd lýðveldisins Íslands
Für das Fürstentum Liechtenstein
For Kongeriket Norge
Für die Schweizerische Eidgenossenschaft
Pour la Confédération suisse
Per la Confederazione svizzera
(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(3) Käesoleva kokkuleppe allakirjutamise ajal võtab osutatud õigusaktid või meetmed vastu komisjon kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13), või võetakse nad vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ ((millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23), viimati muudetud nõukogu 17. juuli 2006. aasta otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11)) artikliga 5a.
LISA
Nimekiri praegustest komiteedest, kes abistavad Euroopa Komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega:
|
— |
nõukogu 29. mai 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1683/95 (ühtse viisavormi kohta) (1) alusel loodud komitee; |
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1987/2006 (mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist) (2) ning nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsuse 2007/533/JSK (mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist) (3) alusel loodud komitee, kes abistab Euroopa Komisjoni ka järgmiste õigusaktide kohaldamisel:
|
|
— |
nõukogu 19. veebruari 2004. aasta otsuse 2004/201/JSK (SIRENE käsiraamatu muutmiseks vajalike menetluste kohta) (7) ja nõukogu 19. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 378/2004 (SIRENE käsiraamatu muutmise korra kohta) (8) alusel loodud komitee, kes abistab Euroopa Komisjoni SIRENE käsiraamatu muutmisel; |
|
— |
nõukogu 16. märtsi 2005. aasta otsuse 2005/267/EÜ (millega luuakse liikmesriikide migratsiooniteenistustele turvaline veebipõhine teabe- ja koordineerimisvõrk) (9) alusel loodud komitee; |
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) (10) alusel loodud komitee, kes abistab Euroopa Komisjoni välispiiride valdkonnas; |
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsuse nr 574/2007/EÜ (millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013) (11) alusel loodud solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise komitee; |
|
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri) (12) alusel loodud viisakomitee. |
(1) EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1.
(2) ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.
(3) ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.
(4) ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.
(5) ELT L 299, 8.11.2008, lk 1.
(6) ELT L 299, 8.11.2008, lk 43.
(7) ELT L 64, 2.3.2004, lk 45.
(9) ELT L 83, 1.4.2005, lk 48.
(10) ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.
KOKKULEPPE OSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON ÜHINEMISE KOHTA SCHENGENI ACQUIS’ SÄTETE RAKENDAMISE, KOHALDAMISE JA EDASIARENDAMISEGA
Kokkuleppe osalised deklareerivad ühiselt, et Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ei peeta ühegi muu Euroopa Liidu ja nimetatud riikide vahelise koostöö suhtes õiguslikuks ega poliitiliseks pretsedendiks.
MÄÄRUSED
|
13.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 103/11 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 310/2012,
21. detsember 2011,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1569/2007, millega kehtestatakse kolmandate riikide väärtpaberiemitentide kohaldatavate raamatupidamisstandardite samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2003/71/EÜ ja 2004/109/EÜ alusel
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/71/EÜ (väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta), (1) eriti selle artikli 20 lõike 3 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ), (2) eriti selle artikli 23 lõike 4 neljandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 2004/109/EÜ artikli 23 lõikega 4 on ette nähtud, et komisjon kehtestab mehhanismi kõnealuse direktiivi kohaselt nõutava teabe samaväärsuse kindlaksmääramiseks. Komisjon peab võtma meetmed, millega kehtestatakse üldised samaväärsuse kindlaksmääramise kriteeriumid seoses eri riikide emitentide kasutatavate raamatupidamisstandarditega. Samuti on direktiivi 2004/109/EÜ artikli 23 lõikega 4 ette nähtud, et komisjon peab tegema otsused seoses kolmandate riikide emitentide kasutatavate raamatupidamisstandarditega, samuti võimaldab see komisjonil lubada kasutada kolmanda riigi raamatupidamisstandardeid asjakohase üleminekuperioodi jooksul. Arvestades tihedat vastastikust seost direktiivide 2004/109/EÜ ja 2003/71/EÜ alusel nõutava teabe vahel, on asjakohane kohaldada ühesuguseid samaväärsuse kindlaksmääramise kriteeriume mõlema direktiivi raames. |
|
(2) |
Komisjoni määruses (EÜ) nr 1569/2007 (3) on sätestatud kolmanda riigi raamatupidamisstandardite heakskiitmise tingimused piiratud ajavahemikuks, mis kestab 31. detsembrini 2011. |
|
(3) |
Komisjon hindas samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanismi ja jõudis järeldusele, et selle kehtivusaega tuleks pikendada kolme aasta võrra, kuni 31. detsembrini 2014. Kuna komisjoni kehtestatud selliste tingimuste kehtivus, mille alusel määratakse kindlaks kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete samaväärsus, lõpeb 31. detsembril 2011, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2012. Seda on vaja, et tagada õiguskindlus asjaomaste kolmandate riikide emitentidele, kes on noteeritud liidus, ja vältida ohtu, et nad peavad ühtlustama oma finantsaruanded rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega. Seega vähendatakse tagasiulatuvust käsitleva sättega asjaomaste emitentide mis tahes võimalikku täiendavat koormust. |
|
(4) |
Selleks et tagada kolmanda riigi raamatupidamisstandardite samaväärsuse kindlaksmääramine kõigil liidu turgudega seotud juhtudel, peaks komisjon hindama kolmanda riigi raamatupidamisstandardite samaväärsust kas liikmesriigi pädeva asutuse või kolmandas riigis raamatupidamisstandardite või turujärelevalve eest vastutava asutuse taotlusel või omal algatusel. Komisjon peaks kõnealuste raamatupidamisstandardite samaväärsuse hindamise tehniliste küsimuste osas konsulteerima Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega. Samuti peaks liidu emitentidel olema lubatud kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (4) kohaselt vastu võetud rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid asjaomastes kolmandates riikides. |
|
(5) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1569/2007 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1569/2007 artikkel 4 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 4
Tingimused, mille alusel lubatakse piiratud ajal kasutada kolmandate riikide raamatupidamisstandardeid
1. Kolmandate riikide emitentidel võidakse lubada kasutada kolmanda riigi raamatupidamisstandardite kohaselt koostatud raamatupidamisaruandeid, et täita direktiivist 2004/109/EÜ tulenevaid kohustusi, ja erandina määruse (EÜ) nr 809/2004 artikli 35 lõikest 5 lubada esitada eelnevate perioodide finantsteave kõnesoleva määruse alusel ajavahemiku kohta, mis algab pärast 31. detsembrit 2008 ja lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2014, järgmistel juhtudel:
|
a) |
asjaomaste kolmanda riigi raamatupidamisstandardite eest vastutav asutus on võtnud avalikult kohustuse lähendada need standardid rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele hiljemalt 31. detsembriks 2014 ja täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
|
|
b) |
asjaomaste kolmanda riigi raamatupidamisstandardite eest vastutav asutus on avalikult kohustunud võtma rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid vastu enne 31. detsembrit 2014 ja kolmandas riigis võetakse tõhusaid meetmeid, et tagada rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite õigeaegne ja täielik rakendamine selleks kuupäevaks. |
2. Kõik lõike 1 alusel tehtavad otsused, millega lubatakse jätkuvalt kasutada kolmanda riigi raamatupidamisstandardite kohaselt koostatud raamatupidamisaruandeid, tehakse direktiivi 2003/71/EÜ artiklis 24 ja direktiivi 2004/109/EÜ artikli 27 lõikes 2 osutatud korras.
3. Kui komisjon lubab kolmanda riigi raamatupidamisstandardite põhjal koostatud raamatupidamisaruannete jätkuvat heakskiitmist kooskõlas lõikega 1, kontrollib ta korrapäraselt, kas (olenevalt asjaoludest) punktis a või b täpsustatud tingimused on jätkuvalt täidetud, ning kannab sellest vastavalt ette Euroopa Parlamendile.
4. Kui lõike 1 punktide a ja b tingimused ei ole enam täidetud, teeb komisjon direktiivi 2003/71/EÜ artiklis 24 ja direktiivi 2004/109/EÜ artikli 27 lõikes 2 osutatud korras otsuse, millega muudetakse lõike 1 alusel tehtud otsust kõnealuste raamatupidamisstandardite kohta.
5. Käesoleva artikli järgimisel konsulteerib komisjon, olenevalt asjaoludest, seoses lähenemisprogrammiga või rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite ülevõtmisega tehtud edusammude osas kõigepealt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega.”
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. detsember 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.
(2) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.
(3) ELT L 340, 22.12.2007, lk 66.
(4) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
|
13.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 103/13 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 311/2012,
21. detsember 2011,
millega muudetakse määruse (EÜ) nr 809/2004 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ) prospekte ja reklaami käsitlevaid sätteid
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 809/2004 (2) on ette nähtud, et kolmandate riikide emitendid koostavad eelnevate perioodide finantsteabe, mis esitatakse prospektides, mis antakse välja väärtpaberite pakkumiseks üldsusele või väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele lubamiseks, kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega või kolmanda riigi samaväärsete raamatupidamisstandarditega. |
|
(2) |
Selleks et hinnata, kas kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamisstandardid on samaväärsed vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, on komisjoni määrusega (EÜ) nr 1569/2007 (3) ette nähtud samaväärsuse määratlus ja kehtestatud kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism. Vastavalt samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanismi tingimustele võidakse lubada kolmandate riikide emitentidel kasutada nende kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid, kes lähendasid oma üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditele või kohustusid rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid vastu võtma üleminekuperioodil, mis lõppeb 31. detsembril 2011. On vaja hinnata nende riikide edusamme, kes on võtnud meetmeid, et lähendada oma raamatupidamisstandardeid rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele või nendele üle minna. Seepärast on muudetud määrust (EÜ) nr 1569/2007, et pikendada üleminekuperioodi 31. detsembrini 2014. Komisjon võttis arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2010. novembris esitatud aruannet Hiina, Kanada, India ja Lõuna-Korea kohta, kellele komisjoni 12. detsembri 2008. aasta otsusega 2008/961/EÜ (teatavate kolmanda riigi raamatupidamisstandardite ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kasutamise kohta konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamisel kolmandate riikide väärtpaberiemitentide poolt) (4) ja komisjoni 12. detsembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1289/2008 (millega muudetakse määruse (EÜ) nr 809/2004 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ) prospekte ja reklaami käsitlevaid sätteid) (5) võimaldati üleminekuperioodi, samuti 2011. aasta aprillis esitatud täiendavat teavet Hiina ja India kohta. |
|
(3) |
Hiina rahandusministeerium avaldas 2010. aasta aprillis dokumendi „Tegevuskava äriühingute raamatupidamisstandardite jätkuvaks lähendamiseks rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele”, milles kinnitatakse Hiina kohustust jätkata raamatupidamisstandardite lähendamist rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele. 2010. aasta oktoobri seisuga on kõik kehtivad Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu välja antud standardid ja tõlgendused rakendatud äriühingute raamatupidamisstandardite raames. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hinnangul on lähenemise tase rahuldav ja erinevused ei ole nii suured, et neid saaks käsitada rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditele mittevastavusena. Seepärast on asjakohane käsitada alates 1. jaanuarist 2012 Hiina äriühingute raamatupidamisstandardeid samaväärsetena kehtivate rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega. |
|
(4) |
Kanada raamatupidamisstandardite nõukogu võttis 2006. aasta jaanuaris avalikult kohustuse võtta kasutusele rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid 31. detsembriks 2011. Kanada raamatupidamisstandardite nõukogu kiitis heaks rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite ülevõtmise Kanada Vannutatud Audiitorite Instituudi käsiraamatusse (Canadian Institute of Chartered Accountants Handbook), mida alates 2011. aastast käsitatakse Kanada üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetena kõigi avaliku aruandekohustusega äriühingute jaoks. Seepärast on asjakohane käsitada alates 1. jaanuarist 2012 Kanada üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid samaväärsetena kehtivate rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega. |
|
(5) |
Korea finantsjärelevalve komisjon ja Korea raamatupidamisinstituut võtsid 2007. aasta märtsis avalikult kohustuse võtta rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid vastu 31. detsembriks 2011. Korea raamatupidamisstandardite nõukogu võttis rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid vastu Korea rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditena (K-IFRS). K-IFRS on identne rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega ja seda kohaldatakse alates 2011. aastast kõigi Lõuna-Koreas noteeritud äriühingute suhtes. K-IFRSi peavad kasutama ka noteerimata finantseerimisasutused ja riigi omandis olevad äriühingud. Ka muud noteerimata äriühingud võivad kasutada K-IFRSi. Seepärast on asjakohane käsitada alates 1. jaanuarist 2012 Lõuna-Korea üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid samaväärsetena kehtivate rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega. |
|
(6) |
India valitsus ja India vannutatud audiitorite instituut võtsid 2007. aasta juulis avalikult kohustuse võtta rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid vastu 31. detsembriks 2011, et India üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted oleksid programmiperioodi lõpuks täielikult kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega. Kohapealse kontrolli käigus tuvastas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2011. aasta jaanuaris siiski, et India üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted erinevad rahvusvahelistest finantsaruandlusstandarditest määral, mis võib praktikas osutuda märkimisväärseks. Jätkuvalt on ebaselge rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohase aruandlussüsteemi rakendamise ajakava. Kuna Indias ei ole emitente, kes on vabatahtlikult hakanud varem kasutama rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid, puuduvad rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite jõustamise kogemused. |
|
(7) |
Seega on asjakohane pikendada üleminekuperioodi kuni kolme aasta võrra 31. detsembrini 2014, et võimaldada kolmandate riikide emitentidel koostada ELis oma aasta ja poolaasta raamatupidamisaruandeid vastavalt India üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele. |
|
(8) |
Kuna üleminekuperiood, mille jooksul vastavalt määrusele (EÜ) nr 809/2004 käsitatakse Hiina, Kanada, Lõuna-Korea ja India üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid samaväärsetena rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, lõpeb 31. detsembril 2011, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2012. Seda on vaja, et tagada õiguskindlus asjaomaste kolmandate riikide emitentidele, kes on noteeritud liidus, ja vältida ohtu, et nad peavad ühtlustama oma finantsaruanded rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega. Seega vähendatakse tagasiulatuvust käsitleva sättega mis tahes võimalikku täiendavat koormust asjaomaste emitentide puhul. |
|
(9) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 809/2004 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 809/2004 artiklit 35 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Lõikesse 5 lisatakse teine lõik: „Lisaks esimeses lõigus osutatud standarditele võivad kolmandate riikide emitendid esitada alates 1. jaanuarist 2012 eelnevate perioodide finantsteabe vastavalt järgmistele standarditele:
|
|
2) |
Lõige 5a asendatakse järgmisega: „5a. Kolmandate riikide emitentide suhtes ei kohaldata I lisa punktis 20.1, IV lisa punktis 13.1, VII lisa punktis 8.2, X lisa punktis 20.1 või XI lisa punktis 11.1 sätestatud nõuet korrigeerida eelnevate perioodide finantsteavet, mis sisaldub prospektis 1. jaanuaril 2015 või pärast seda algavatele majandusaastatele eelnevate majandusaastate kohta, või VII lisa punktis 8.2a, IX lisa punktis 11.1 või X lisa punktis 20.1a sätestatud nõuet kirjeldada erinevusi määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite ja 1. jaanuaril 2015 või pärast seda algavatele majandusaastatele eelnevaid majandusaastaid käsitleva teabe koostamisel kasutatud raamatupidamispõhimõtete vahel, tingimusel et eelnevate perioodide finantsteave on koostatud kooskõlas India Vabariigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega.” |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. detsember 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.
(2) ELT L 149, 30.4.2004, lk 1.
(3) ELT L 340, 22.12.2007, lk 66.
(4) ELT L 340, 19.12.2008, lk 112.
(5) ELT L 340, 19.12.2008, lk 17.
|
13.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 103/15 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 312/2012,
9. jaanuar 2012,
millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 973/2010, millega peatatakse ajutiselt ühise tollitariifistiku ühepoolsete maksumäärade kohaldamine teatavate tööstustoodete impordi suhtes Assooride ja Madeira autonoomsetesse piirkondadesse
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 973/2010, millega peatatakse ajutiselt ühise tollitariifistiku ühepoolsete maksumäärade kohaldamine teatavate tööstustoodete impordi suhtes Assooride ja Madeira autonoomsetesse piirkondadesse, (1) eriti selle artiklit 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EL) nr 973/2010 peatati ajutiselt tollimaksude kohaldamine teatavate tööstustoodete impordi suhtes Assooridele ja Madeirale. Põllumajanduses, kaubanduses või tööstuses kasutatavad tooted, mille suhtes kohaldatakse peatamist, on sätestatud määruse (EL) nr 973/2010 I lisas. Põllumajanduses ning tööstuse ümberkujundamiseks ja säilitamiseks kasutatavad toorained, varuosad ja osised, mille suhtes kohaldatakse peatamist, on sätestatud kõnealuse määruse II lisas. Kõnealused kaubad on lisades loetletud, kasutades määruse (EÜ) nr 1031/2008 (2) kohaselt kohaldatavaid 2009. aasta kombineeritud nomenklatuuri koode. |
|
(2) |
Kombineeritud nomenklatuur on asendatud komisjoni 5. oktoobri 2010. aasta määrusega (EL) nr 861/2010 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) (3) ning komisjoni 27. septembri 2011. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 1006/2011 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) (4). Kõnealuste muudatuste tõttu on vaja teha määruse (EL) nr 973/2010 I ja II lisas loetletud CN-koodide teatavaid tehnilisi kohandusi. |
|
(3) |
Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 973/2010 vastavalt muuta. |
|
(4) |
Kuna teatavaid CN-koodide muudatusi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011, tuleks määruse (EL) nr 973/2010 vastavaid muudatusi kohaldada alates sellest kuupäevast, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 973/2010 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
I lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
II lisa CN-kood 7323 99 99 asendatakse CN-koodiga 7323 99 00. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.
Artikli 1 punkti 1 alapunkti a kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. jaanuar 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 285, 30.10.2010, lk 4.
(2) ELT L 291, 31.10.2008, lk 1.
(3) ELT L 284, 29.10.2010, lk 1.
(4) ELT L 282, 28.10.2011, lk 1.
|
13.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 103/17 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 313/2012,
12. aprill 2012,
millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad) IV ja VIII lisa
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003, (1) eriti selle artikli 8 lõike 2 punkti a ning artiklit 40,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 73/2009 VIII lisas on kehtestatud iga liikmesriigi jaoks toetusõiguste ülemmäärad, mida võib eraldada kalendriaasta jooksul. Kooskõlas artikli 40 lõike 1 teise lõiguga tuleks VIII lisa kohandada, et võtta arvesse liikmesriikide teatisi kooskõlas nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (2) artikli 188a lõikega 3 seoses veiniga. |
|
(2) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 188a lõikele 3 ning määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 40 lõike 1 teisele lõigule teavitasid Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Austria, Portugal ja Sloveenia komisjoni välja juuritud aladest ning esitasid määruse (EÜ) nr 73/2009 IX lisa punktis B osutatud toetusõiguste piirkondliku keskmise väärtuse. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 73/2009 IV lisas on kehtestatud iga liikmesriigi jaoks ülemmäärad, mida ümbersuunamisjärgsed otsetoetuste netosummad ei tohi asjaomases liikmesriigis ühe kalendriaasta jooksul ületada. |
|
(4) |
Liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 188a lõike 3 ning määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 40 lõike 1 teise lõigu kohaselt esitatud teatiste tõttu on vaja suurendada antavate otsetoetuste maksimumsummasid. Seepärast vaadatakse kõnealuse määruse IV lisas sätestatud ülemmäärad läbi kooskõlas määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 8 lõike 2 punktiga a. |
|
(5) |
Seega tuleks määruse (EÜ) nr 73/2009 IV ja VIII lisa vastavalt muuta. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 73/2009 IV ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. aprill 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.
(2) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
LISA
Määruse (EÜ) nr 73/2009 IV ja VIII lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
IV lisa asendatakse järgmisega: „IV LISA
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2) |
VIII lisa asendatakse järgmisega: „VIII LISA Artiklis 40 osutatud riiklikud ülemmäärad Tabel 1
Tabel 2 (1)
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(1) Ülemmäärade arvutamisel võetakse arvesse artikliga 121 ette nähtud juurdekasvukava.
|
13.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 103/21 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 314/2012,
12. aprill 2012,
millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 555/2008 ja (EÜ) nr 436/2009 veinitoodete veo saatedokumentide ja veinisektoris peetavate registrite kohta
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 121 esimese lõigu punkte k ja m, artiklit 185a, artikli 185c lõiget 3 ja artikli 192 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruse (EÜ) nr 555/2008 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega) (2) V jaotise ja eelkõige artikliga 82 on ette nähtud, et kui liikmesriik määrab veinisektori eeskirjade järgimise kontrollimiseks mitu pädevat asutust, koordineerib ta kõnealuste asutuste tööd. Osutatud meede ei vasta täiel määral vajadusele koordineerida erinevate kontrolliasutuste tegevust veinisektori aktsiisikauba liikumisel, kuna veinisektoris on kasutusele võetud nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ (mis käsitleb aktsiisi üldist korda) (3) kohaselt koostatud dokumendid. Eelkõige tuleks täpsustada meetmed, mida liikmesriigid peavad võtma selleks, et võimaldada veinisektoris kehtivate õigusaktide kohase kontrollimise eesmärgil pädevate asutuste juurdepääs teabele, mis on seotud aktsiisikauba liikumisega vastavalt direktiivile 2008/118/EÜ ja komisjoni 24. juuli 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 684/2009, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ seoses aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise arvutipõhiste menetlustega (4). Kohane oleks võtta arvesse nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsuse nr 1152/2003/EÜ (aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta) (5) kohaselt loodud aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemi (EMCS, Excise Movement and Control System). |
|
(2) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 555/2008 vastavalt muuta ja näha ette uute sätete järkjärgulise kohaldamise võimalus, pidades silmas tähtaegu, mis on ette nähtud liikmesriikide ametiasutuste jaoks kontrollimeetmete koordineerimiseks ja teabele juurdepääsu tagamiseks vajalike meetmete võtmiseks. |
|
(3) |
Komisjoni 26. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 436/2009 (millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses istandusregistriga, kohustuslike deklaratsioonide esitamise ja turu jälgimiseks vajaliku teabe kogumisega, toodete veo saatedokumentidega ning veinisektoris peetavate registritega) (6) III jaotises ja eriti artiklites 21–31 on kindlaks määratud veinitoodete veo tunnustatud saatedokumentide laad, nende dokumentide kasutamise eeskirjad riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil ja toodete eksportimisel ning kaitstud päritolunimetusega (KPN) või kaitstud geograafilise tähisega (KGT) veinide päritolu tõendamise tingimused. Kõnealused sätted on praeguseks osaliselt vananenud või ei võeta neis arvesse kõiki Euroopa Liidu kõnealuse valdkonna õigusaktide muudatusi, mis on tehtud pärast määruse (EÜ) nr 436/2009 jõustumist. Kõnealune olukord tuleneb sellest, et pärast 1. jaanuari 2011 võeti kasutusele direktiivi 2008/118/EÜ artikli 21 lõikes 1 osutatud elektrooniline haldusdokument, mis on koostatud määruse (EÜ) nr 684/2009 sätete kohaselt selleks, et tulenevalt Euroopa Liidu tolliametite elektrooniliste menetluste ühtlustamisest muuta kaupade Euroopa Liidu territooriumilt väljumisel nende suhtes kohaldatavaid kontrollimeetmeid, ja selleks, et muuta eeskirju, mida kohaldatakse kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega toodetele ning viinamarjade koristamise aasta ja sordi tähistusega veinidele pärast veinisektori reformi rakendamist alates 1. jaanuarist 2009. Seetõttu tuleks asjaomaseid artikleid osutatud kuupäevast alates muuta ning tunnistada kehtetuks teatavad vananenud määratlused. |
|
(4) |
Sellega seoses tehtavad muudatused peaksid võimaldama kasutada määruse (EÜ) nr 436/2009 tähenduses veinitoodete veo tunnustatud saatedokumente kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist tõendava dokumendina ning viinamarjade koristamise aasta ja sordi tähistuse sertifikaadina, seda ka juhul, kui kõnealused saatedokumendid on kaubasaatja koostatud. Seetõttu tuleks kehtestada tingimused, millal lugeda saatedokument ehtsaks. |
|
(5) |
Liidu tolliterritooriumilt väljumisel kaupade suhtes kohaldatavaid menetlusi on pärast määruse (EÜ) nr 436/2009 vastuvõtmist muudetud. Kõnealuseid menetlusi teostatakse uute tingimuste alusel, mis on sätestatud komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (7). Seetõttu tuleb uutest tingimustest lähtuvalt määrata kindlaks veinitoodete ekspordi ja liidu tolliterritooriumilt väljumise korral kohaldatavad menetluseeskirjad, täpsustades eelkõige kaubasaatja või tema voliniku kulul täidetavad kohustused. |
|
(6) |
Pakendamata veinitoodete veol tuleks liikmesriikide kasutusele võetud automaatset teabeedastust võimaldavaid infosüsteeme arvestades määruse (EÜ) nr 436/2009 artikliga 29 ettenähtud kohustusi lihtsustada. |
|
(7) |
Liidust pärinevate, algselt kolmandasse riiki eksporditud või direktiivi 2008/118/EÜ artikli 5 lõigetes 2 ja 3 osutatud territooriumile lähetatud veinitoodete veol liidu tolliterritooriumil ei ole nende toodete päritolu kontrollimist võimaldavad eeskirjad piisavalt üksikasjalikud. Päritolu kontrollimiseks tuleks sätestada, millist teavet peab saatedokument sisaldama. |
|
(8) |
Lisaks sellele tuleks selguse ja halduskulude piiramise huvides määrata kindlaks või täpsustada määruses (EÜ) nr 436/2009 sätestatud teatavate registrite pidajad ja lihtsustada menetlusi, mis on seotud saatedokumentidel olevate nõutavate kinnitustega ning ettevõtjate poolt liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate riikide pädevatele ametiasutustele esitatavate tõendite ja dokumentidega, sealhulgas kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist tõendavate dokumentidega ning viinamarjade koristamise aasta või veiniviinamarjasordi (-sortide) tähistusega turustatavate veinide ja muude veinitoodete sertifikaatidega, ning pidada parema läbipaistvuse ja jälgitavuse huvides silmas kõnealuste nimetuste kohta komisjoni 14. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 607/2009 (millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega) (8) artikli 18 alusel komisjoni loodud ja tema peetavas registris E-Bacchus tehtud kandeid. |
|
(9) |
Halduskulude vähendamiseks tuleks tühistada määruse (EÜ) nr 436/2009 artiklis 41 sätestatud nõue, et sulfitite lisamine peab kajastuma registrites, sest sulfiteid lisatakse veini tootmise ja säilitamise eri etappidel ning lõplik sulfitisisaldus ei vasta näidatud lisatud sulfitite summale. |
|
(10) |
Haldustõhususe huvides ja võttes arvesse komisjoni poolt tööle rakendatud infosüsteemide kasutamisel saadud kogemust, tuleb samuti lihtsustada ja täiustada määruses (EÜ) nr 436/2009 osutatud teatava teabe haldamist ja kättesaadavaks tegemist komisjoni poolt. |
|
(11) |
Seetõttu tuleb määrust (EÜ) nr 436/2009 muuta ja näha ette teatavate sätete diferentseeritud kohaldamine, võttes arvesse tähtaegu, mida liikmesriigid vajavad käesoleva määruse sätetele vastavate saatedokumentide ja tõendavate dokumentide kasutamiseks vajalike meetmete rakendamiseks. |
|
(12) |
Käesolevas määruses ettenähtud meetmed vastavad põllumajandusturgude korralduskomitee arvamusele, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 555/2008 muutmine
Määruse (EÜ) nr 555/2008 V peatüki V jaotisesse lisatakse järgmine artikkel 95a.
„Artikkel 95a
Kontrollimeetmete koordineerimine ja juurdepääs teabele
Komisjoni määruse (EÜ) nr 436/2009 (9) artikli 24 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud saatedokumentide alusel toimuva transpordi kontrollimiseks võtavad liikmesriigid hiljemalt 1. märtsil 2014 vajalikud meetmed selleks, et tagada käesoleva määruse artikli 82 lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud pädevatele asutustele juurdepääs nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ (10) artikli 21 kohases arvutipõhises süsteemis (EMCS, aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteem) olevale ja veinisektori aktsiisikauba liikumist hõlmavale teabele, kui aktsiisikaup liigub kõnealuse direktiivi IV peatükis sätestatud korra kohaselt.
Määruse (EÜ) nr 436/2009 artikli 24 lõike 1 punkti a alapunktides ii ja iii osutatud saatedokumentide alusel toimuva transpordi kontrollimiseks võtavad liikmesriigid hiljemalt 1. märtsil 2014 vajalikud meetmed selleks, et tagada käesoleva määruse artikli 82 lõike 1 kohaselt määratud pädevatele asutustele juurdepääs infosüsteemis olevale ja veinisektori aktsiisikauba liikumist hõlmavale teabele, kui tegemist on muu kui käesoleva artikli esimeses lõigus olevate veinitoodetega.
Esimese ja teise lõigu kohaselt saadud teavet tohib käesoleva määruse raames kasutada üksnes veinisektorit reguleerivate õigusaktidega ette nähtud erikontrollide puhul.
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 436/2009 muutmine
Määrust (EÜ) nr 436/2009 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikkel 21 asendatakse järgmisega: „Artikkel 21 Sisu ja reguleerimisala 1. Käesolevas jaotises sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 185c kohaldamiseks nimetatud määruse I lisa XII osas osutatud veinitoodete suhtes (edaspidi „veinitooted”). 2. Käesolevas jaotises sätestatakse nõuded
|
|
2) |
Artikli 22 punktid d, e ja f jäetakse välja. |
|
3) |
Artiklid 23 ja 24 asendatakse järgmisega: „Artikkel 23 Üldeeskirjad Kõik füüsilised ja juriidilised isikud ning kõik isikute rühmad, kelle elukoht või registrijärgne asukoht asub Euroopa Liidu tolliterritooriumil ja kes veavad veinitooteid või korraldavad nende vedu, peavad tagama, et vedu toimuks saatedokumendi alusel. Üks saatedokument kehtib ainult ühe veo kohta. Saatedokumenti peab olema võimalik nõudmise korral ametiasutustele ja pädevatele asutustele esitada kogu veo kestel. Artikkel 24 Tunnustatud saatedokumendid 1. Tunnustatud saatedokumendiks võib käesoleva artikli ja VI lisaga ettenähtud tingimustel olla
2. Lõike 1 punktis a osutatud saatedokumendid peavad sisaldama VI lisa C osas osutatud teavet või võimaldama pädevate ametiasutuste juurdepääsu kõnealusele teabele. Kui need dokumendid on direktiivi 2008/118/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud arvutipõhises süsteemis või liikmesriigi infosüsteemis haldusdokumendile antud viitekoodiga, peab käesoleva määruse VI lisa C osas osutatud teave sisalduma ka kasutatud süsteemides. 3. Lõike 1 punktis b osutatud saatedokumendid peavad sisaldama VI lisa C osas osutatud teavet. 4. Lõike 1 punkti a alapunktis iii osutatud saatedokumentide päises on liidu logo, sõnad „Euroopa Liit”, lähetava liikmesriigi nimi ja lähetava liikmesriigi kindlakstegemist võimaldav tähis või logo. Lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii osutatud saatedokumentidel võib olla käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud elemente. 5. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid tunnustada muid saatedokumente, sh lihtsustatud arvutipõhise menetluse tulemusel saadud dokumente, veinitoodete sellise liikumise jaoks, mis toimub üksnes asjaomase liikmesriigi territooriumil. |
|
4) |
Artikkel 26 asendatakse järgmisega: „Artikkel 26 Saatedokumendi ehtsus Saatedokument loetakse ehtsaks järgmistel tingimustel:
Esimese lõigu punkti d alapunktis ii osutatud eritempli või margi võib eelnevalt vormile trükkida, kui trükkimine on usaldatud volitatud trükikojale.” |
|
5) |
Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:
|
|
6) |
Artikkel 28 jäetakse välja. |
|
7) |
Artiklid 29, 30 ja 31 asendatakse järgmistega: „Artikkel 29 Pakendamata veinitoodete vedu Pakendamata veinitoodete veo puhul ja juhul kui artikli 24 lõike 2 teises lõigus osutatud arvutipõhist süsteemi või infosüsteemi ei kasutata või kõnealune süsteem ei võimalda mahalaadimiskoha pädevat ametiasutust teavitada, saadab kaubasaatja hiljemalt kauba väljaminekul saatedokumendi ühe koopia pealelaadimiskoha piirkondlikule pädevale ametiasutusele, kes teavitab sellest mahalaadimiskoha piirkondlikku pädevat ametiasutust. Esimest lõiku kohaldatakse järgmiste veinitoodete puhul:
Erandina esimesest lõigust võib liikmesriik kehtestada eri tähtajad nende veinitoodete veole, mida veetakse üksnes vastava riigi territooriumil. Artikkel 30 Vabasse ringlusse lubatud kolmanda riigi toodete vedu 1. Vabasse ringlusse lubatud kolmanda riigi toodete veo puhul liidu tolliterritooriumil märgitakse saatedokumendile järgmine teave või võimaldatakse pädevate ametiasutuste juurdepääs kõnealusele teabele:
2. Liidust pärinevate, algselt kolmandasse riiki eksporditud või direktiivi 2008/118/EÜ artikli 5 lõigetes 2 ja 3 osutatud territooriumile lähetatud veinitoodete veol liidu tolliterritooriumil sisaldab saatedokument järgmist teavet või võimaldatakse pädevate ametiasutuste juurdepääs kõnealusele teabele:
3. Kui kasutatakse direktiivi 2008/118/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud arvutipõhist süsteemi või liikmesriigi infosüsteemi, peab käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teave sisalduma ka kasutatud süsteemides. Artikkel 31 Kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilist tähist tõendav dokument ning viinamarjade koristamise aasta või veiniviinamarjasordi (-sortide) tähise sertifikaat 1. Saatedokument toimib kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist tõendava dokumendina või viinamarjade koristamise aasta või veiniviinamarjasordi (-sortide) tähise sertifikaadina lõigetega 2–6 ettenähtud tingimustel. 2. Kui tegemist on ühe liikmesriigi siseselt või liikmesriikide vahel lähetatud veinitoodetega, peab saatedokument sisaldama IXa lisa A osas osutatud teavet või võimaldama pädevate ametiasutuste juurdepääsu kõnealusele teabele. Selleks tuleb kasutada ühte IXa lisa B osas osutatud kannet. Kui kasutatakse direktiivi 2008/118/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud arvutipõhist süsteemi või liikmesriigi infosüsteemi, peab käesoleva artikli esimeses lõikes osutatud teave sisalduma ka kasutatud süsteemides. 3. Kui tegemist on kolmandasse riiki eksporditavate veinitoodetega, peab saatedokument sisaldama IXa lisa A osas osutatud teavet või võimaldama pädevate ametiasutuste juurdepääsu kõnealusele teabele. Selleks tuleb kasutada ühte IXa lisa B osas osutatud kannet. Kõnealust dokumenti peab saama esitada tõendava dokumendina või sertifikaadina liikmesriikide või kaubasaaja asukohaks oleva kolmanda riigi ametiasutustele ja pädevatele asutustele. 4. Kolmandast riigist imporditud veinitoodete puhul tuleb saatedokumendis viidata päritoluriigis koostatud tõendavale dokumendile või sertifikaadile. Kõnealust tõendavat dokumenti või sertifikaati peab nõudmise korral olema võimalik esitada kogu veo jooksul liikmesriikide ametiasutustele ja pädevatele asutustele. 5. Kui liikmesriigid on nende oma territooriumil toodetud veinitoodete puhul kehtestanud selleks volitatud kontrolliorganile kohustuse koostada kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilist tähist tõendav dokument, peab saatedokument sisaldama viidet kõnealusele tõendavale dokumendile ning kontrolliasutuse nime ja vajaduse korral e-posti aadressi. Kõnealune teave järgneb lõigete 2 ja 3 kohaselt kasutatud kandele. 6. Kaubasaatja kinnitab lõigetega 2–5 ettenähtud andmete õigsust oma registrite abil või kõnealuste toodete eelmiste vedude saatedokumentidel oleva tõendatud teabe alusel.” |
|
8) |
Artikli 39 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
|
|
9) |
Artikli 41 lõike 1 punkt u jäetakse välja. |
|
10) |
Artiklisse 49 lisatakse järgmine lõige: „4. Liikmesriigid edastavad komisjonile enne 1. jaanuari 2013 nende poolt kohaldatavad nõuded artikli 24 lõike 1 punktis b osutatud saatedokumendi koostamiseks.” |
|
11) |
Artiklisse 50 lisatakse järgmine lõige 5: „5. Käesolevas määruses osutatud ametisasutuste, asutuste ja isikute ning vajaduse korral avalikkuse teavitamine ning neile teabe kättesaadavaks tegemine komisjoni poolt toimub komisjoni rakendatavate infosüsteemide vahendusel. Infosüsteemidele juurdepääsu praktiline teave on esitatud IXb lisas.” |
|
12) |
VI lisa on muudetud vastavalt käesoleva määruse I lisale. |
|
13) |
VII lisa jäetakse välja. |
|
14) |
VIII ja IX lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga. |
|
15) |
Lisatakse IXa ja IXb lisa, mille tekst on käesoleva määruse III lisas. |
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määruse (EÜ) nr 436/2009 artikli 24 lõike 1 punkti b ja artiklit 31, mida muudetakse käesoleva määruse artikliga 2, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.
Liikmesriikide kehtestatud nõuete kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist koostatud saatedokumente võib kasutada kuni 1. augustini 2013.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. aprill 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 170, 30.6.2008, lk 1.
(3) ELT L 9, 14.1.2009, lk 12.
(4) ELT L 197, 29.7.2009, lk 24.
(5) ELT L 162, 1.7.2003, lk 5.
(6) ELT L 128, 27.5.2009, lk 15.
(7) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.
(8) ELT L 193, 24.7.2009, lk 60.
(9) ELT L 128, 27.5.2009, lk 15.
(10) ELT L 9, 14.1.2009, lk 12.”
(11) ELT L 9, 14.1.2009, lk 12.
(12) EÜT L 369, 18.12.1992, lk 17.”
(13) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.”;
I LISA
Määruse (EÜ) nr 436/2009 VI lisa muudetakse järgmiselt:
|
1) |
pealkiri asendatakse järgmisega: „Saatedokumendi koostamise juhised”; |
|
2) |
A osa muudetakse järgmiselt:
|
|
3) |
C osa asendatakse järgmisega: „C. Artikli 24 lõigete 2 ja 3 kohaselt nõutav teave Nõutav teave on esitatud alljärgneva tabeli 1. veerus olevate andmeühikutena. Artikli 24 lõike 1 punkti a alapunktides i ja iii osutatud saatedokumentide koostamiseks saab kõnealuseid andmeühikuid teha kindlaks määruse (EÜ) nr 684/2009 I lisa tabelite veergudes A ja B olevate numbrite ja tähtede abil (alljärgneva tabeli 2. veerg). Artikli 24 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud saatedokumentide koostamiseks saab kõnealuseid andmeühikuid teha kindlaks määruses (EMÜ) nr 3649/92 olevate numbrite ja tähtede abil (alljärgneva tabeli 3. veerg). Andmeühikute esitamise korra ja üksikasjad määrab kindlaks liikmesriik, võttes aluseks käesoleva lisa B osas kehtestatud eeskirjad.
|
(1) System of Exchange of Excise Data – aktsiisiandmete vahetamise süsteem.”
II LISA
VIII LISA
Artikli 26 esimese lõigu punkti c alapunkti ii kohane eritempel
IX LISA
Artikli 27 lõikes 2 osutatud kanded:
|
— |
: |
Bulgaaria keeles |
: |
И3HECEHO |
|
— |
: |
Hispaania keeles |
: |
EXPORTADO |
|
— |
: |
Tšehhi keeles |
: |
VYVEZENO |
|
— |
: |
Taani keeles |
: |
»UDFØRSEL: EAD-nr.: … af [dato]« |
|
— |
: |
Saksa keeles |
: |
Ausgeführt: EAD Nr. … vom [Datum] |
|
— |
: |
Eesti keeles |
: |
”Eksporditud: EAD nr …, … [kuupäev]” |
|
— |
: |
Kreeka keeles |
: |
ΕΞΑΧΘΕΝ |
|
— |
: |
Inglise keeles |
: |
“Exported: EAD No … of [date]” |
|
— |
: |
Prantsuse keeles |
: |
“Exporté: EAD no … du [date]” |
|
— |
: |
Itaalia keeles |
: |
“Esportato: DAE n. … del [data]” |
|
— |
: |
Läti keeles |
: |
“Eksportēts: [datums] EAD Nr. …” |
|
— |
: |
Leedu keeles |
: |
EKSPORTUOTA |
|
— |
: |
Ungari keeles |
: |
»Exportálva: EAD sz.: …, [dátum]« |
|
— |
: |
Malta keeles |
: |
“Esportat: EAD Nru … ta’ [data]” |
|
— |
: |
Hollandi keeles |
: |
UITGEVOERD: UGD nr. … van [datum] |
|
— |
: |
Poola keeles |
: |
WYWIEZIONO |
|
— |
: |
Portugali keeles |
: |
EXPORTADO |
|
— |
: |
Rumeenia keeles |
: |
EXPORTAT |
|
— |
: |
Slovaki keeles |
: |
VYVEZENÉ |
|
— |
: |
Sloveeni keeles |
: |
IZVOŽENO |
|
— |
: |
Soome keeles |
: |
VIETY |
|
— |
: |
Rootsi keeles |
: |
EXPORTERAD |
III LISA
IXa LISA
A. Artikli 31 lõigetes 2 ja 3 osutatud teave
Artikli 31 lõigetes 2 ja 3 osutatud teave peab sisaldama järgmisi üksikasju:
a) kaitstud päritolunimetusega veinide puhul: kinnitust, et saatedokument toimib kaitstud päritolunimetust tõendava dokumendina ja kaitstud päritolunimetuse registrinumbrit komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 607/2009 artikli 18 kohaselt loodud registris E-Bacchus;
b) kaitstud päritolunimetusega veinide puhul: kinnitust, et saatedokument toimib kaitstud geograafilist tähist tõendava dokumendina ja kaitstud päritolunimetuse registrinumbrit komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 607/2009 artikli 18 kohaselt loodud registris E-Bacchus;
c) viinamarjade koristamise aastaga ilma kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähiseta veinide puhul: kinnitust, et saatedokument toimib määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118z kohase viinamarjade koristamise aasta sertifikaadina;
d) veiniviinamarjasordi (-sortide) tähisega ilma kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähiseta veinide puhul: kinnitust, et saatedokument toimib määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118z kohase veiniviinamarjasordi (-sortide) (nn sordiveinid vin de cépage) sertifikaadina.
e) viinamarjade koristamise aastaga ja veiniviinamarjasordi (-sortide) tähisega ilma kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähiseta veinide puhul: kinnitust et saatedokument toimib määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118z kohase viinamarjade koristamise aasta ja veiniviinamarjasordi (-sortide) (nn sordiveinid vin de cépage) sertifikaadina.
B. Artikli 31 lõigete 2 ja 3 kohaselt nõutavad kanded
|
— |
Bulgaaria keeles: а) за вината със ЗНП: „Настоящият документ удостоверява защитеното наименование за произход“, „№ […, …] в електронния регистър E-Bacchus“; б) за вината със ЗГУ: „Настоящият документ удостоверява защитеното географско указание“,: „№ […, …] в електронния регистър E-Bacchus“; в) за вината без ЗНП или ЗГУ, продавани с обозначение на годината на производство: „Настоящият документ удостоверява годината на производство в съответствие с член 118щ от Регламент (ЕО) № 1234/2007“; г) за вината без ЗНП или ЗГУ, продавани с обозначение на винения сорт (винените сортове) лоза: „Настоящият документ удостоверява винения сорт (винените сортове) лоза („сортово вино“) в съответствие с член 118щ от Регламент (ЕО) № 1234/2007“; д) за вината без ЗНП или ЗГУ, продавани с обозначение на годината на производство и обозначение на винения сорт (винените сортове) лоза: „Настоящият документ удостоверява годината на производство и винения сорт (винените сортове) лоза („сортово вино“) в съответствие с член 118щ от Регламент (ЕО) № 1234/2007“. |
|
— |
Hispaania keeles: a) Vinos con DOP: "El presente documento tiene valor de certificado de denominación de origen protegida", "No […, …] del registro E-Bacchus". b) Vinos con IGP: «El presente documento tiene valor de certificado de indicación geográfica protegida», «No […, …] del registro E-Bacchus». c) Vinos no amparados por una DOP ni una IGP comercializados con indicación del año de cosecha: "El presente documento tiene valor de certificación del año de cosecha, de conformidad con el artículo 118 septvicies del Reglamento (CE) no 1234/2007". d) Vinos no amparados por una DOP ni una IGP comercializados con indicación de la variedad o las variedades de uva de vinificación: "El presente documento tiene valor de certificación de la variedad o las variedades de uvas de vinificación (‧vino varietal‧), de conformidad con el artículo 118 septvicies del Reglamento (CE) no 1234/2007". e) Vinos no amparados por una DOP ni una IGP comercializados con indicación del año de cosecha y de la variedad o las variedades de uva de vinificación: "El presente documento tiene valor de certificación del año de cosecha y de la variedad o las variedades de uvas de vinificación (‧vino varietal‧), de conformidad con el artículo 118 septvicies del Reglamento (CE) no 1234/2007". |
|
— |
Tšehhi keeles: a) u vína s CHOP: „Tento doklad slouží jako osvědčení o chráněném označení původu“, „č. […, …] v registru E-Bacchus“; b) u vína s CHZO: „Tento doklad slouží jako osvědčení o chráněném zeměpisném označení,“: „č. […, …] v registru E-Bacchus“; c) u vína bez CHOP nebo CHZO uváděného na trh s označením roku sklizně: „Tento doklad slouží jako certifikace roku sklizně podle článku 118z nařízení (ES) č. 1234/2007“; d) u vína bez CHOP nebo CHZO uváděného na trh s označením moštové odrůdy nebo moštových odrůd: „Tento doklad slouží jako certifikace moštové odrůdy nebo moštových odrůd („odrůdové víno“) podle článku 118z nařízení (ES) č. 1234/2007“; e) u vína bez CHOP nebo CHZO uváděného na trh s označením roku sklizně a s označením moštové odrůdy nebo moštových odrůd: „Tento doklad slouží jako certifikace roku sklizně a moštové odrůdy nebo moštových odrůd („odrůdové víno“) podle článku 118z nařízení (ES) č. 1234/2007“. |
|
— |
Taani keeles: a) for vine med BOB: »Dette dokument attesterer rigtigheden af den beskyttede oprindelsesbetegnelse«, »nr. […, …] i E-Bacchus-databasen« b) for vine med BGB: »Dette dokument attesterer rigtigheden af den beskyttede geografiske betegnelse«, »nr. […, …] i E-Bacchus-databasen« c) for vine uden BOB eller BGB, som markedsføres med angivelse af høstår: »Dette dokument attesterer rigtigheden af høståret, jf. artikel 118z i forordning (EF) nr. 1234/2007« d) for vine uden BOB eller BGB, som markedsføres med angivelse af den (eller de) anvendte druesort(er) til vinfremstilling: »Dette dokument attesterer rigtigheden af den (eller de) anvendte druesort(er) til vinfremstilling (»enkeltdruevin«), jf. artikel 118z i forordning (EF) nr. 1234/2007« e) for vine uden BOB eller BGB, som markedsføres med angivelse af høstår og med angivelse af den (eller de) anvendte druesort(er) til vinfremstilling: »Dette dokument attesterer rigtigheden af høståret og den (eller de) anvendte druesort(er) til vinfremstilling (»enkeltdruevin«), jf. artikel 118z i forordning (EF) nr. 1234/2007«. |
|
— |
Saksa keeles: a) für Weine mit g.U.: „Dieses Dokument gilt als Bescheinigung der geschützten Ursprungsbezeichnung“, „Nr. […, …] des E-Bacchus-Registers“ b) für Weine mit g.g.A.: „Dieses Dokument gilt als Bescheinigung der geschützten geografischen Angabe“, „Nr. […, …] des E-Bacchus-Registers“ c) für Weine ohne g.U. oder g.g.A., die mit Angabe des Erntejahres vermarktet werden: „Dieses Dokument gilt als Zertifizierungsnachweis des Erntejahres gemäß Artikel 118z der Verordnung (EG) Nr. 1234/2007“ d) für Weine ohne g.U. oder g.g.A., die mit Angabe der Keltertraubensorte(n) vermarktet werden: „Dieses Dokument gilt als Zertifizierungsnachweis der Keltertraubensorte(n) („Rebsortenwein“) gemäß Artikel 118z der Verordnung (EG) Nr. 1234/2007“ e) für Weine ohne g.U. oder g.g.A., die mit Angabe des Erntejahres und der Keltertraubensorte(n) vermarktet werden: „Dieses Dokument gilt als Zertifizierungsnachweis des Erntejahres und der Keltertraubensorte(n) („Rebsortenwein“) gemäß Artikel 118z der Verordnung (EG) Nr. 1234/2007“ |
|
— |
Eesti keeles: a) kaitstud päritolunimetusega veinide puhul: „Käesolev dokument toimib kaitstud päritolunimetust tõendava dokumendina”, „Registri E-Bacchus nr […, …]”; b) kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul märge: „Käesolev dokument toimib kaitstud geograafilist tähist tõendava dokumendina”, „Registri E-Bacchus nr […, …]”; c) viinamarjade koristamise aastaga ilma kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähiseta veinide puhul: „Käesolev dokument toimib määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118z kohase viinamarjade koristamise aasta sertifikaadina“; d) veiniviinamarjasordi (-sortide) tähisega ilma kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähiseta veinide puhul: „Käesolev dokument toimib määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118z kohase veiniviinamarjasordi (-sortide) (nn sordiveinid vin de cépage) sertifikaadina”; e) viinamarjade koristamise aastaga ja veiniviinamarjasordi (-sortide) tähisega ilma kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähiseta veinide puhul: „Käesolev dokument toimib määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118z kohase viinamarjade koristamise aastat ja sordiveinide veiniviinamarjasorti (-sorte) (nn sordiveinid vin de cépage) sertifikaadina” |
|
— |
Kreeka keeles: α) για τους οίνους με ΠΟΠ: «Το παρόν έγγραφο ισοδυναμεί με βεβαίωση προστατευόμενης ονομασίας προέλευσης», «Αριθ. […, …] του μητρώου E-Bacchus» β) για τους οίνους με ΠΓΕ: «Το παρόν έγγραφο ισοδυναμεί με βεβαίωση προστατευόμενης γεωγραφικής ένδειξης»,: «Αριθ.[…, …] του μητρώου E-Bacchus» γ) για τους οίνους χωρίς ΠΟΠ ή ΠΓΕ που διατίθενται στην αγορά με ένδειξη του έτους συγκομιδής: «Το παρόν έγγραφο ισοδυναμεί με πιστοποίηση του έτους συγκομιδής, σύμφωνα με το άρθρο 118κθ του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 1234/2007» δ) για τους οίνους χωρίς ΠΟΠ ή ΠΓΕ που διατίθενται στην αγορά με ένδειξη της (των) οινοποιήσιμης(-ων) ποικιλίας(-ιών) αμπέλου: «Το παρόν έγγραφο ισοδυναμεί με πιστοποίηση της (των) οινοποιήσιμης(-ων) ποικιλίας(-ιών) αμπέλου («μονοποικιλιακός οίνος»), σύμφωνα με το άρθρο 118κθ του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 1234/2007». ε) για τους οίνους χωρίς ΠΟΠ ή ΠΓΕ που διατίθενται στην αγορά με ένδειξη του έτους συγκομιδής και με ένδειξη της (των) οινοποιήσιμης(-ων) ποικιλίας(-ιών) αμπέλου: Το παρόν έγγραφο ισοδυναμεί με πιστοποίηση του έτους συγκομιδής και της (των) οινοποιήσιμης(-ων) ποικιλίας(-ιών) αμπέλου («μονοποικιλιακός οίνος»), σύμφωνα με το άρθρο 118κθ του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 1234/2007. |
|
— |
Inglise keeles: (a) for wines with a PDO: “This document certifies the protected designation of origin”, “No […, …] of the E-Bacchus register”; (b) for wines with a PGI: “This document certifies the protected geographical indication”, “No […, …] of the E-Bacchus register”; (c) for wines not covered by a PDO or PGI marketed with the indication of the vintage year: “This document certifies the vintage year, in accordance with Article 118z of Regulation (EC) No 1234/2007”; (d) for wines not covered by a PDO or PGI marketed with the indication of the wine-grape variety(ies): “This document certifies the wine-grape variety(ies) (‘varietal wines’), in accordance with Article 118z of Regulation (EC) No 1234/2007”; (e) for wines not covered by a PDO or PGI marketed with the indication of the vintage year and the wine-grape variety(ies): “This document certifies the vintage year and the wine-grape variety(ies) (‘varietal wines’), in accordance with Article 118z of Regulation (EC) No 1234/2007”. |
|
— |
Prantsuse keeles: a) pour les vins avec AOP: “Le présent document vaut attestation d’appellation d’origine protégée”, “No […, …] du registre E-Bacchus.” b) pour les vins avec IGP: “Le présent document vaut attestation d’indication géographique protégée.”, “No […, …] du registre E-Bacchus.” c) pour les vins ne bénéficiant pas d’une AOP ou d’une IGP commercialisés avec indication de l’année de récolte: “Le présent document vaut certification de l’année de récolte, conformément à l’article 118 septvicies du règlement (CE) no 1234/2007.” d) pour les vins ne bénéficiant pas d’une AOP ou d’une IGP commercialisés avec l’indication de la (des) variété(s) à raisins de cuve: “Le présent document vaut certification de la (des) variété(s) à raisins de cuve (‘vin de cépage’), conformément à l’article 118 septvicies du règlement (CE) no 1234/2007.” e) pour les vins ne bénéficiant pas d’une AOP ou d’une IGP commercialisés avec indication de l’année de récolte et l’indication de la (des) variété(s) à raisins de cuve: “Le présent document vaut certification de l’année de récolte et la (des) variété(s) à raisins de cuve (‘vin de cépage’), conformément à l’article 118 septvicies du règlement (CE) no 1234/2007.”: |
|
— |
Itaalia keeles: a) per i vini DOP: “Il presente documento vale quale attestato di denominazione di origine protetta”, “N. […, …] del registro E-Bacchus” b) per i vini IGP: “Il presente documento vale quale attestato di indicazione geografica protetta”, “N. […, …] del registro E-Bacchus” c) per i vini senza DOP e senza IGP commercializzati con indicazione dell’annata di raccolta: “Il presente documento vale quale certificazione dell’annata di raccolta, a norma dell’articolo 118 septvicies del regolamento (CE) n. 1234/2007” d) per i vini senza DOP e senza IGP commercializzati con indicazione della (delle) varietà di uve da vino: “Il presente documento vale quale certificazione della (delle) varietà di uve da vino (‘vino varietale’), a norma dell’articolo 118 septvicies del regolamento (CE) n. 1234/2007” e) per i vini senza DOP e senza IGP commercializzati con indicazione dell’annata di raccolta e con indicazione della (delle) varietà di uve da vino: “Il presente documento vale quale certificazione dell’annata di raccolta e della (delle) varietà di uve da vino (‘vino varietale’), a norma dell’articolo 118 septvicies del regolamento (CE) n. 1234/2007” |
|
— |
Läti keeles: a) vīniem ar ACVN: “Šo dokumentu uzskata par apliecinājumu aizsargātam cilmes vietas nosaukumam”, “Nr. […, …] E-Bacchus reģistrā”; b) vīniem ar AĢIN: “Šo dokumentu uzskata par apliecinājumu aizsargātai ģeogrāfiskās izcelsmes norādei”, “Nr. […, …] E-Bacchus reģistrā”; c) vīniem, uz kuriem neattiecas ACVN vai AĢIN un kurus tirgo ar ražas gada norādi: “Šo dokumentu uzskata par sertifikātu ražas gadam saskaņā ar Regulas (EK) Nr. 1234/2007 118.z pantu”; d) vīniem, uz kuriem neattiecas ACVN vai AĢIN un kurus tirgo ar norādi par vīna vīnogu šķirni(-ēm): “Šo dokumentu uzskata par sertifikātu vīna (“šķirnes vīna”) vīnogu šķirnei(-ēm) saskaņā ar Regulas (EK) Nr. 1234/2007 118.z pantu”; e) vīniem, uz kuriem neattiecas ACVN vai AĢIN un kurus tirgo ar ražas gada norādi un norādi par vīna vīnogu šķirni(-ēm): “Šo dokumentu uzskata par sertifikātu ražas gadam un vīna (“šķirnes vīna”) vīnogu šķirnei(-ēm) saskaņā ar Regulas (EK) Nr. 1234/2007 118.z pantu”. |
|
— |
Leedu keeles: a) vynams, kuriems suteikta SKVN: „Šiuo dokumentu patvirtinama saugoma kilmės vietos nuoroda“, „E-Bacchus“ registro Nr. […, …] b) vynams, kuriems suteikta SGN: „Šiuo dokumentu patvirtinama saugoma geografinė nuoroda“, „E-Bacchus“ registro Nr. […, …] c) vynams, kuriems nesuteikta SKVN nei SGN, kurių derliaus metai nurodomi: „Šiuo dokumentu patvirtinami derliaus metai pagal Tarybos reglamento (EB) Nr. 1234/2007 118z straipsnį“ d) vynams, kuriems nesuteikta SKVN nei SGN, su naudotos vynuogių veislės pavadinimo nuoroda: „Šiuo dokumentu patvirtinama naudotos vynuogių veislės („rūšinio vyno“) pavadinimo nuoroda pagal Tarybos reglamento (EB) Nr. 1234/2007 118z straipsnį“. e) vynams, kuriems nesuteikta SKVN nei SGN, kuris parduodamas su nurodytais derliaus metais ir su nurodytais rūšinių vynų su naudotos vynuogių veislės pavadinimais: „Šiuo dokumentu patvirtinami derliaus metai ir naudotos vynuogių veislės („rūšinio vyno“) pavadinimo (-ų) nuoroda pagal Tarybos reglamento (EB) Nr. 1234/2007 118z straipsnį.“ |
|
— |
Ungari keeles: a) az oltalom alatt álló eredetmegjelöléssel (OEM) ellátott borok esetében: »Ez az okmány az oltalom alatt álló eredetmegjelölést tanúsító okmánynak minősül«, »Nyilvántartási szám az E-Bacchus nyilvántartásban: […, …]«; b) az oltalom alatt álló földrajzi jelzéssel (OFJ) ellátott borok esetében: »Ez az okmány az oltalom alatt álló földrajzi jelzést tanúsító okmánynak minősül«, »Nyilvántartási szám az E-Bacchus nyilvántartásban: […, …]«; c) az oltalom alatt álló eredetmegjelöléssel, illetve oltalom alatt álló földrajzi jelzéssel nem rendelkező, a szüret évének feltüntetésével forgalmazott borok esetében: »Ez az okmány a szüret évét igazoló okmánynak minősül az 1234/2007/EK rendelet 118z. cikkének megfelelően«; d) az oltalom alatt álló eredetmegjelöléssel, illetve oltalom alatt álló földrajzi jelzéssel nem rendelkező, a borszőlőfajta (borszőlőfajták) feltüntetésével forgalmazott fajtaborok esetében: »Ez az okmány a borszőlőfajtát vagy borszőlőfajtákat (’fajtabor’) igazoló okmánynak minősül az 1234/2007/EK rendelet 118z. cikkének megfelelően«; e) az oltalom alatt álló eredetmegjelöléssel, illetve oltalom alatt álló földrajzi jelzéssel nem rendelkező, a szüret évének és a borszőlőfajtá(k)nak a feltüntetésével forgalmazott borok esetében: »Ez az okmány a szüret évét és a borszőlőfajtát vagy borszőlőfajtákat (’fajtabor’) igazoló okmánynak minősül az 1234/2007/EK rendelet 118z. cikkének megfelelően«. |
|
— |
Malta keeles: (a) għall-inbejjed DPO: “Dan id-dokument jgħodd bħala attestazzjoni tad-Denominazzjoni Protetta tal-Oriġini”, “Nru […, …] tar-reġistru E-Bacchus” (b) għall-inbejjed IĠP: “Dan id-dokument jgħodd bħala attestazzjoni tal-Indikazzjoni Ġeografika Protetta”, “Nru […, …] tar-reġistru E-Bacchus” (c) għall-inbejjed bla DPO jew IĠP, ikkummerċjalizzati bl-indikazzjoni tas-sena tal-ħsad: “Dan id-dokument jgħodd bħala ċertifikazzjoni tas-sena tal-ħsad, skont l-Artikolu 118f tar-Regolament (KE) Nru 1234/2007” (d) għall-inbejjed bla DPO jew IĠP, ikkummerċjalizzati bl-indikazzjoni tal-varjetà(jiet) tal-għeneb: “Dan id-dokument jgħodd bħala ċertifikazzjoni tal-varjetà(jiet) tal-għeneb, skont l-Artikolu 118f tar-Regolament (KE) Nru 1234/2007” (e) għall-inbejjed bla DPO jew IĠP, ikkummerċjalizzati bl-indikazzjoni tas-sena tal-ħsad kif ukoll tal-varjetà(jiet) tal-għeneb: “Dan id-dokument jgħodd bħala ċertifikazzjoni tas-sena tal-ħsad u tal-varjetà(jiet) tal-għeneb, skont l-Artikolu 118f tar-Regolament (KE) Nru 1234/2007”. |
|
— |
Hollandi keeles: a) voor wijnen met een BOB: „Dit document geldt als bevestiging van een beschermde oorsprongsbenaming”, „Nr. […, …] van het e-Bacchusregister” b) voor wijnen met een BGA: „Dit document geldt als bevestiging van een beschermde geografische aanduiding”,: „Nr. […, …] van het e-Bacchusregister” c) voor wijnen zonder BOB of BGA die in de handel worden gebracht met vermelding van het oogstjaar: „Dit document geldt als certificatie van het oogstjaar, overeenkomstig artikel 118 septvicies van Verordening (EG) nr. 1234/2007” d) voor wijnen zonder BOB of BGA die in de handel worden gebracht met vermelding van het wijndruivenras of de wijndruivenrassen: „Dit document geldt als certificatie van het wijndruivenras of de wijndruivenrassen („cépagewijn”), overeenkomstig artikel 118 septvicies van Verordening (EG) nr. 1234/2007” e) voor wijnen zonder BOB of BGA die in de handel worden gebracht met vermelding van het oogstjaar en van het wijndruivenras of de wijndruivenrassen: „Dit document geldt als certificatie van het oogstjaar en van het wijndruivenras of de wijndruivenrassen („cépagewijn”), overeenkomstig artikel 118 septvicies van Verordening (EG) nr. 1234/2007” |
|
— |
Poola keeles: a) w przypadku win posiadających ChNP: »Niniejszy dokument jest równoważny z poświadczeniem chronionej nazwy pochodzenia«, »Nr […, …] w rejestrze E-Bacchus« b) w przypadku win posiadających ChOG: »Niniejszy dokument jest równoważny z poświadczeniem chronionego oznaczenia geograficznego«: »Nr […, …] w rejestrze E-Bacchus« c) w przypadku win posiadających wskazanie roku zbiorów: »Niniejszy dokument jest równoważny z certyfikacją roku zbiorów, zgodnie z art. 118z rozporządzenia (WE) nr 1234/2007« d) w przypadku win szczepowych ze wskazaniem odmiany (odmian) winorośli: »Niniejszy dokument jest równoważny z certyfikacją odmiany (odmian) winorośli (wino szczepowe), zgodnie z art. 118z rozporządzenia (WE) nr 1234/2007« e) w przypadku win nieposiadających ChNP i ChOG wprowadzanych do obrotu ze wskazaniem roku zbiorów i odmiany (odmian) winorośli: »Niniejszy dokument jest równoważny z certyfikacją roku zbiorów i odmiany (odmian) winorośli (wino szczepowe), zgodnie z art. 118z rozporządzenia (WE) nr 1234/2007« |
|
— |
Portugali keeles: a) Relativamente aos vinhos com DOP: «Le présent document vaut attestation d’appellation d’origine protégée», «N.o […, …] du registre E-Bacchus»; b) Relativamente aos vinhos com IGP: «Le présent document vaut attestation d’indication géographique protégée», «N.o […, …] du registre E-Bacchus»; c) Relativamente aos vinhos sem DOP nem IGP comercializados com indicação do ano de colheita: «Le présent document vaut certification de l’année de récolte, conformément à l’article 118 septvicies du règlement (CE) n.o 1234/2007»; d) Relativamente aos vinhos sem DOP nem IGP comercializados com indicação das castas de uva de vinho: «Le présent document vaut certification de la (des) variété(s) à raisins de cuve («vin de cépage»), conformément à l’article 118 septvicies du règlement (CE) n.o 1234/2007»; e) Relativamente aos vinhos sem DOP nem IGP comercializados com indicação do ano de colheita e das castas de uva de vinho: «Le présent document vaut certification de l’année de récolte et la (des) variété(s) à raisins de cuve («vin de cépage»), conformément à l’article 118 septvicies du règlement (CE) n.o 1234/2007». |
|
— |
Rumeenia keeles: (a) pentru vinurile cu DOP: «Prezentul document reprezintă certificarea denumirii de origine protejate», «Nr. […, …] din registrul E-Bacchus»; (b) pentru vinurile cu IGP: «Prezentul document reprezintă certificarea indicației geografice protejate»,: «Nr. […, …] din registrul E-Bacchus»; (c) pentru vinurile fără DOP sau IGP, comercializate cu mențiunea anului de recoltă: «Prezentul document reprezintă certificarea anului de recoltă, în conformitate cu articolul 118z din Regulamentul (CE) nr. 1234/2007»; (d) pentru vinurile fără DOP sau IGP, comercializate cu mențiunea soiului (soiurilor) de struguri de vinificație: «Prezentul document reprezintă certificarea soiului (soiurilor) de struguri de vinificație („vin de soiuri”), în conformitate cu articolul 118z din Regulamentul (CE) nr. 1234/2007»; (e) pentru vinurile fără DOP sau IGP, comercializate cu mențiunea anului de recoltă și cu mențiunea soiului (soiurilor) de struguri de vinificație: «Prezentul document reprezintă certificarea anului de recoltă și a soiului (soiurilor) de struguri de vinificație („vin de soiuri”), în conformitate cu articolul 118z din Regulamentul (CE) nr. 1234/2007»; |
|
— |
Slovaki keeles: a) pre vína s CHOP: ‚Tento doklad osvedčuje chránené označenie pôvodu‘, ‚č. […, …] v registri E-Bacchus‘; b) pre vína s CHZO: ‚Tento doklad osvedčuje chránené zemepisné označenie‘,: ‚č. […, …] v registri E-Bacchus‘; c) pre vína bez CHOP alebo CHZO uvádzané na trh s označením ročníka zberu: ‚Tento doklad predstavuje certifikáciu ročníka zberu, v súlade s článkom 118z nariadenia (ES) č. 1234/2007‘; d) pre vína bez CHOP alebo CHZO uvádzané na trh s označením odrody (odrôd) muštového hrozna: ‚Tento doklad predstavuje certifikáciu odrody(odrôd) muštového hrozna («odrodové víno»), v súlade s článkom 118z nariadenia (ES) č. 1234/2007‘; e) pre vína bez CHOP alebo CHZO uvádzané na trh s označením ročníka zberu a odrody (odrôd) muštového hrozna: ‚Tento doklad predstavuje certifikáciu odrody(odrôd) muštového hrozna («odrodové víno»), v súlade s článkom 118z nariadenia (ES) č. 1234/2007‘. |
|
— |
Sloveeni keeles: (a) za vina z ZOP: „Ta dokument potrjuje zaščiteno označbo porekla“, „Št. […, …] v registru E-Bacchus“ (b) za vina z ZGO: „Ta dokument potrjuje zaščiteno geografsko označbo“, „Št. […, …] v registru E-Bacchus“ (c) za vina brez ZOP ali ZGO, ki se tržijo z navedbo letnika trgatve: „Ta dokument potrjuje certificiranje letnika trgatve v skladu s členom 118z Uredbe (ES) št. 1234/2007“ (d) za vina brez ZOP ali ZGO, ki se tržijo z navedbo sort(-e) vinske trte: „Ta dokument potrjuje certificiranje sort(-e) vinske trte (‚sortno vino‘) v skladu s členom 118z Uredbe (ES) št. 1234/2007“ (e) za vina brez ZOP ali ZGO, ki se tržijo z navedbo letnika trgatve in navedbo sort(-e) vinske trte: „Ta dokument potrjuje certificiranje letnika trgatve in sort(-e) vinske trte (‚sortno vino‘) v skladu s členom 118z Uredbe (ES) št. 1234/2007“ |
|
— |
Soome keeles: a) SAN-viinit: ”Tämä asiakirja todistaa suojatun alkuperänimityksen.”, ”Numero […] E-Bacchus-rekisterissä” b) SMM-viinit: ”Tämä asiakirja todistaa suojatun maantieteellisen merkinnän.”, ”Numero […] E-Bacchus-rekisterissä” c) viinit, joilla ei ole SAN-/SMM-merkintää ja jotka pidetään kaupan satovuotta koskevalla merkinnällä varustettuina: ”Tämä asiakirja todistaa satovuoden sertifioinnin asetuksen (EY) N:o 1234/2007 118 z artiklan mukaisesti.” d) viinit, joilla ei ole SAN-/SMM-merkintää ja jotka pidetään kaupan rypälelajiketta koskevalla merkinnällä varustettuina: ”Tämä asiakirja todistaa rypälelajikkeen/rypälelajikkeiden sertifioinnin (”rypälelajikeviinit”) asetuksen (EY) N:o 1234/2007 118 z artiklan mukaisesti.” e) viinit, joilla ei ole SAN-/SMM-merkintää ja jotka pidetään kaupan satovuotta ja rypälelajiketta koskevalla merkinnällä varustettuina: ”Tämä asiakirja todistaa satovuoden ja rypälelajikkeen/rypälelajikkeiden sertifioinnin (”rypälelajikeviinit”) asetuksen (EY) N:o 1234/2007 118 z artiklan mukaisesti.” |
|
— |
Rootsi keeles: a) För vin med SUB: ”Detta dokument gäller som attestering för den skyddade ursprungsbeteckningen xxx med nr […, …] i E-Bacchus-registret.” b) För vin med SGB: ”Detta dokument gäller som attestering för den skyddade geografiska beteckningen xxx med nr […, …] i E-Bacchus-registret.” c) För vin som inte omfattas av SUB eller SGB och som saluförs med uppgift om skördeår: ”Detta dokument gäller som intyg för skördeåret i enlighet med artikel 118z i förordning (EG) nr 1234/2007.” d) För vin som inte omfattas av SUB eller SGB och som saluförs med uppgift om druvsort eller druvsorter: ”Detta dokument gäller som intyg för druvsorten eller druvsorterna i enlighet med artikel 118z i förordning (EG) nr 1234/2007.” e) För vin som inte omfattas av SUB eller SGB och som saluförs med uppgift om skördeår eller med uppgift om druvsort eller druvsorter: ”Detta dokument gäller som intyg för skördeåret eller för druvsorten eller druvsorterna i enlighet med artikel 118z i förordning (EG) nr 1234/2007.” |
IXb LISA
Artikli 50 lõikes 5 osutatud dokumentide esitamise ja teabe avaldamise kord
Artikli 49 lõikes 4 osutatud näidised on komisjoni infosüsteemide abil loodud elektroonilise andmebaasi E-Bacchus kaudu vabalt kättesaadavad järgmisel aadressil:
http://ec.europa.eu/agriculture/markets/wine/e-bacchus/
Praktilise teabe saamiseks infosüsteemile juurdepääsu ning esitatavate dokumentide ja avaldatava teabe kättesaadavuse kohta pöörduvad käesoleva määruse alusel tegutsevad asutused ja isikud komisjoni poole järgmisel aadressil:
eriotstarbeline e-posti aadress: AGRI-CONTACT-EBACCHUS@ec.europa.eu
|
13.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 103/38 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 315/2012,
12. aprill 2012,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 606/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 121 kolmandat ja neljandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määruse (EÜ) nr 606/2009 (2) artiklis 3 on sätestatud, et lubatud veinivalmistustavad on loetletud kõnealuse määruse I lisas. Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon muutis teatavate liidus juba lubatud veinivalmistustavade kasutamise tingimusi. Et viia need vastavusse kehtivate rahvusvaheliste normidega ja tagada liidu tootjatele samasugused uued võimalused, mis on antud kolmandate riikide tootjatele, tuleks liidus kõnealuste veinivalmistustavade kasutamise tingimusi Rahvusvahelises Viinamarja- ja Veiniorganisatsioonis kehtestatud kasutustingimustest lähtuvalt muuta. |
|
(2) |
Määrusega (EÜ) nr 606/2009 on lubatud polüvinüülimidasooli ja polüvinüülpürrolidooni kopolümeeride kasutamine vase, raua ja raskemetallide sisalduse vähendamiseks, tingimusel et kopolümeerid on kooskõlas Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistuskoodeksi nõuetega, eelkõige monomeeride sisalduse piirmäärade suhtes. Arvestades, et Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon ei ole kõnealuseid nõudeid veel vastu võtnud, tuleks osutatud veinivalmistustava määruse (EÜ) nr 606/2009 lisast I välja jätta. |
|
(3) |
Määrusega (EÜ) nr 606/2009 on lubatud kasutada seenpäritolu kitiinglükaani. Praegu valmistatakse liidus kõnealust toodet üksnes seene Aspergillus niger baasil. Kuna kõnealused tooted on Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni poolt lubatud ja viimase poolt rahvusvahelises veinivalmistuskoodeksis avaldatud täpsustusega, et nad pärinevad seenest Aspergillus niger, tuleb lisada vastav täpsustus ka määrusesse (EÜ) nr 606/2009. |
|
(4) |
Veinidele, millel on õigus kanda kaitstud päritolunimetust „Douro” ja kaitstud geograafilist tähist „Duriense” koos väljendiga „colheita tardia”, on tehtud vääveldioksiidi piirmäära suhtes erand. Portugal on taotlenud, et kõnealune erand hõlmaks kõiki Portugali veine, millel on osutatud veinidega samad omadused ja millel on õigus kanda kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilist tähist koos väljendiga „colheita tardia”. Nende veinide puhul tuleks lubada vääveldioksiidi piirmäära 400 milligrammi liitri kohta. |
|
(5) |
Võttes arvesse, et traditsioonilist eriväljendit „vino generoso” ei kohaldata enam üksnes liköörveinidele, tuleks kohandada määruse (EÜ) nr 606/2009 III lisa B osa 8. punktis osutatud sätet kõnealuse väljendi kasutamise kohta. |
|
(6) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 606/2009 vastavalt muuta. |
|
(7) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõike 3 kohaselt esitatud regulatiivkomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 606/2009 muudetakse järgmiselt:
|
a) |
I lisa A osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale; |
|
b) |
I lisa B osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale; |
|
c) |
III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. aprill 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 193, 24.7.2009, lk 1.
I LISA
Määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A osa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Tabelit muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
6. liide asendatakse järgmisega: „Liide 6 Nõuded dimetüüldikarbonaadi kohta KASUTUSALA Dimetüüldikarbonaati võib veinile lisada ühel või mitmel järgmisel eesmärgil:
NÕUDED
|
|
3) |
11. liide jäetakse välja. |
|
4) |
12. liite osa „Nõuded” 1. punkti esimene taane asendatakse järgmisega:
|
|
5) |
13. liite pealkiri asendatakse järgmisega: „Eeskirjad veinide töötlemise kohta Aspergillus niger’ saadud kitosaani ja Aspergillus niger’ist saadud kitiinglükaaniga”. |
II LISA
Määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa B osa punkti A alapunkti 2 alapunkti e üheksas taane asendatakse järgmisega:
|
„— |
Portugalist pärit veinid, millel on õigus kanda kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist koos väljendiga „colheita tardia”;”. |
III LISA
III lisa punkti B alapunkti 8 esimeses lõigus asendatakse sissejuhatav lauseosa järgmisega:
„Liköörveinide puhul kasutatakse traditsioonilist eriväljendit „vino generoso” üksnes kaitstud päritolunimetusega kuiva liköörveini puhul, mis on valminud tervenisti või osaliselt pärmikile all ning:”.
|
13.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 103/42 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 316/2012,
12. aprill 2012,
millega 168. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7a lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse. |
|
(2) |
20. märtsil 2012 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee muuta kahtteist kannet oma loetelus isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. 2. aprillil 2012 otsustas sanktsioonide komitee ühe füüsilise isiku loetelust välja jätta, olles vaadanud läbi nimetatud isiku taotluse end loetelust välja jätta ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1904(2009) alusel määratud ombudsmani põhjaliku aruande. |
|
(3) |
Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada. |
|
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. aprill 2012
Komisjoni nimel presidendi eest
välispoliitika vahendite talituse direktor
(1) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.
LISA
Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse järgmiselt:
|
(1) |
Pealkirja „Füüsilised isikud” all jäetakse välja järgmine kanne: „Mondher Ben Mohsen Ben Ali Al-Baazaoui (teiste nimedega a) Manza Mondher, b) Hanza Mondher, c) Al Yamani Noman, d) Hamza, e) Abdellah). Aadress: 17 Boulevard Soustre, 04000 Digne-les-Bains, Prantsusmaa. Sünniaeg: a) 18.3.1967, b) 18.8.1968, 28.5.1961. Sünnikoht: Kairouan, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: K602878 (5.11.1993 välja antud Tuneesia pass, mis aegus 9.6.2001). Muu teave: Itaalia andis isiku Prantsusmaale üle 4.9.2003. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.’ |
|
(2) |
Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all olev kanne „Al-Qaida (teiste nimedega a) „The Base”, b) Al Qaeda, c) Islamic Salvation Foundation, d) The Group for the Preservation of the Holy Sites, e) The Islamic Army for the Liberation of Holy Places, f) The World Islamic Front for Jihad Against Jews and Crusaders, g) Usama Bin Laden Network, h) Usama Bin Laden Organisation, i) Al Qa’ida, j) Islamic Army). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 6.10.2001.” asendatakse järgmisega: „Al-Qaida (teiste nimedega a) „The Base”, b) Al Qaeda, c) Islamic Salvation Foundation, d) The Group for the Preservation of the Holy Sites, e) The Islamic Army for the Liberation of Holy Places, f) The World Islamic Front for Jihad Against Jews and Crusaders, g) Usama Bin Laden Network, h) Usama Bin Laden Organisation, i) Al Qa’ida, j) Al Qa’ida/Islamic Army). Muu teave: varem nimetatud: „Al Qa’ida/Islamic Army”. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 6.10.2001.” |
|
(3) |
Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all olev kanne „Wafa Humanitarian Organisation (teiste nimedega Al Wafa, Al Wafa Organisation, Wafa Al-Igatha Al-Islamia) Jordan house nr 125, Street 54, Phase II Hayatabad, Peshawar, Pakistan; kontorid Saudi Araabias, Kuveidis ja Araabia Ühendemiraatides” asendatakse järgmisega: „Wafa Humanitarian Organisation (teiste nimedega a) Al Wafa, b) Al Wafa Organisation, c) Wafa Al-Igatha Al-Islamia). Aadress: a) Jordan house nr 125, Street 54, Phase II Hayatabad, Peshawar, Pakistan (loetelusse lisamise ajal); b) Saudi Araabia (loetelusse lisamise ajal); c) Kuveit (loetelusse lisamise ajal); d) Araabia Ühendemiraadid (loetelusse lisamise ajal); e) Afganistan (loetelusse lisamise ajal). Muu teave: peakorter 2001. aasta seisuga Afganistanis Kandaharis. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 6.10.2001.” |
|
(4) |
Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all olev kanne „Rabita Trust, Room 9 A, Second Floor, Wahdat Road, Education Town, Lahore, Pakistan; Wares Colony, Lahore, Pakistan” asendatakse järgmisega: „Rabita Trust, Aadress: a) Room 9 A, Second Floor, Wahdat Road, Education Town, Lahore, Pakistan; b) Wares Colony, Lahore, Pakistan (loetelusse lisamise ajal). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.10.2001.” |
|
(5) |
Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all olev kanne „Al-Haramain Foundation (Indoneesia) (teise nimega Yayasan Al-Manahil-Indonesia), Jalan Laut Sulawesi Block DII/4, Kavling Angkatan Laut Duren Sawit, Jakarta Timur 13440, Indoneesia. Muu teave: telefon 021-86611265 ja 021- 86611266; faks: 021-8620174.” asendatakse järgmisega: „Al-Haramain Foundation (Indoneesia) (teise nimega Yayasan Al-Manahil-Indonesia). Aadress: Jalan Laut Sulawesi Block DII/4, Kavling Angkatan Laut Duren Sawit, Jakarta Timur 13440, Indoneesia (loetelusse lisamise ajal). Muu teave: a) telefon 021-86611265 ja 021- 86611266; b) faks: 021-8620174. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 26.1.2004.” |
|
(6) |
Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all olev kanne „Al-Haramain Foundation (Pakistan), House nr 279, Nazimuddin Road, F-10/1, Islamabad, Pakistan” asendatakse järgmisega: „Al-Haramain Foundation (Pakistan). Aadress: House nr 279, Nazimuddin Road, F-10/1, Islamabad, Pakistan (loetelusse lisamise ajal). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 26.1.2004.” |
|
(7) |
Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all olev kanne „Al-Haramayn Foundation (Kenya), a) Nairobi, Kenya, b) Garissa, Kenya, c) Dadaab, Kenya” asendatakse järgmisega: „Al-Haramayn Foundation (Kenya). Aadress: a) Nairobi, Kenya (loetelusse lisamise ajal); b) Garissa, Kenya (loetelusse lisamise ajal); c) Dadaab, Kenya (loetelusse lisamise ajal). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 26.1.2004.” |
|
(8) |
Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all olev kanne „Al-Haramayn Foundation (Tansaania), a) PO box 3616, Dar es Salaam, Tansaania, b) Tanga, c) Singida” asendatakse järgmisega: „Al-Haramayn Foundation (Tansaania). Aadress: a) PO box 3616, Dar es Salaam, Tansaania (loetelusse lisamise ajal); b) Tanga (loetelusse lisamise ajal); c) Singida (loetelusse lisamise ajal). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 26.1.2004.” |
|
(9) |
Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all olev kanne „Al-Haramain (Afganistani filiaal). Aadress: Afganistan” asendatakse järgmisega: „Al-Haramain (Afganistani filiaal). Aadress: Afganistan (loetelusse lisamise ajal). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 6.7.2004.” |
|
(10) |
Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all olev kanne „Al-Haramain (Albaania filiaal). Aadress: Irfan Tomini Street 58, Tirana, Albaania” asendatakse järgmisega: „Al-Haramain (Albaania filiaal). Aadress: Irfan Tomini Street 58, Tirana, Albaania (loetelusse lisamise ajal). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 6.7.2004.” |
|
(11) |
Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all olev kanne „Al-Haramain (Bangladeshi filiaal). Aadress: House 1, Road 1, S-6, Uttara, Dhaka; Bangladesh” asendatakse järgmisega: „Al-Haramain (Bangladeshi filiaal). Aadress: House 1, Road 1, S-6, Uttara, Dhaka, Bangladesh (loetelusse lisamise ajal). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 6.7.2004.” |
|
(12) |
Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all olev kanne „Al-Haramain (Etioopia filiaal). Aadress: Woreda District 24 Kebele Section 13, Addis Abeba, Etioopia” asendatakse järgmisega: „Al-Haramain (Etioopia filiaal). Aadress: Woreda District 24 Kebele Section 13, Addis Abeba, Etioopia (loetelusse lisamise ajal). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 6.7.2004.” |
|
(13) |
Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all olev kanne „Al-Haramain Foundation (Union of the Comoros). Aadress: B/P: 1652 Moroni, Union of the Comoros” asendatakse järgmisega: „Al-Haramain Foundation (Komoori Liit). Aadress: B/P: 1652 Moroni, Komoori Liit (loetelusse lisamise ajal). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 28.9.2004.” |
|
13.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 103/45 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 317/2012,
12. aprill 2012,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
|
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. aprill 2012
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(eurot 100 kg kohta) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
MA |
49,6 |
|
TN |
107,6 |
|
|
TR |
116,0 |
|
|
ZZ |
91,1 |
|
|
0707 00 05 |
TR |
155,7 |
|
ZZ |
155,7 |
|
|
0709 91 00 |
EG |
66,1 |
|
ZZ |
66,1 |
|
|
0709 93 10 |
MA |
80,0 |
|
TR |
119,5 |
|
|
ZZ |
99,8 |
|
|
0805 10 20 |
EG |
52,3 |
|
IL |
92,6 |
|
|
MA |
47,6 |
|
|
TN |
54,7 |
|
|
TR |
61,6 |
|
|
ZA |
34,5 |
|
|
ZZ |
57,2 |
|
|
0805 50 10 |
TR |
57,2 |
|
ZZ |
57,2 |
|
|
0808 10 80 |
AR |
92,1 |
|
BR |
84,7 |
|
|
CA |
121,8 |
|
|
CL |
105,5 |
|
|
CN |
112,5 |
|
|
MK |
31,8 |
|
|
US |
179,8 |
|
|
ZA |
156,2 |
|
|
ZZ |
110,6 |
|
|
0808 30 90 |
AR |
91,8 |
|
CL |
121,5 |
|
|
CN |
77,5 |
|
|
US |
107,0 |
|
|
UY |
67,7 |
|
|
ZA |
113,4 |
|
|
ZZ |
96,5 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
|
13.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 103/47 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 318/2012,
12. aprill 2012,
millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes turustusaastaks 2011/2012 rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud turustusaastaks 2011/2012 on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 (3). Kõnealuseid hindu ja makse on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 306/2012 (4). |
|
(2) |
Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja tollimakse muuta määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 36 kohaselt. |
|
(3) |
Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma avaldamise päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse turustusaastaks 2011/2012 muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. aprill 2012
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.
(3) ELT L 254, 30.9.2011, lk 12.
(4) ELT L 101, 11.4.2012, lk 3.
LISA
Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 13. aprillist 2012
|
(eurodes) |
||
|
CN-kood |
Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
|
1701 12 10 (1) |
43,14 |
0,00 |
|
1701 12 90 (1) |
43,14 |
1,67 |
|
1701 13 10 (1) |
43,14 |
0,00 |
|
1701 13 90 (1) |
43,14 |
1,96 |
|
1701 14 10 (1) |
43,14 |
0,00 |
|
1701 14 90 (1) |
43,14 |
1,96 |
|
1701 91 00 (2) |
47,94 |
3,09 |
|
1701 99 10 (2) |
47,94 |
0,00 |
|
1701 99 90 (2) |
47,94 |
0,00 |
|
1702 90 95 (3) |
0,48 |
0,23 |
(1) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.
(2) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.
(3) Kindlaksmääratud hind 1 % sahharoosisisalduse puhul.
OTSUSED
|
13.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 103/49 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
11. aprill 2012,
millega muudetakse otsust 2008/961/EÜ teatavate kolmanda riigi raamatupidamisstandardite ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kasutamise kohta konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamisel kolmandate riikide väärtpaberiemitentide poolt
(teatavaks tehtud numbri C(2012) 2256 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2012/194/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artiklile 23 võib vabastada kolmanda riigi emitendid nõudest koostada konsolideeritud aruanded vastavalt liidus vastu võetud rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele (IFRS), kui kõnealuse kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega (GAAP) on kehtestatud samaväärsed nõuded. Et hinnata, kas kõnealuse kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted on samaväärsed vastuvõetud IFRSiga, on komisjoni määruses (EÜ) nr 1569/2007 (2) sätestatud samaväärsuse määratlus ja kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete (GAAP) samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism. |
|
(2) |
Oluline on hinnata nende riikide jõupingutusi, kes on võtnud meetmeid oma raamatupidamisstandardite lähendamiseks IFRSile või selle kasutusele võtmiseks. Seepärast on määrust (EÜ) nr 1569/2007 muudetud, et pikendada aega, mille jooksul ajutiselt käsitatakse asjaomaseid raamatupidamisstandardeid samaväärsetena IFRSiga, kuni 31. detsembrini 2014. |
|
(3) |
Komisjoni otsusega 2008/961/EÜ (3) on ette nähtud, et kolmanda riigi emitendid võivad samuti koostada konsolideeritud aruanded alates 1. jaanuarist 2009 vastavalt IFRSile. Selle otsuse kohaselt võivad kolmanda riigi emitendid enne majandusaastaid, mis algavad 1. jaanuaril 2012 või hiljem, koostada oma konsolideeritud majandusaasta aruande ja konsolideeritud poolaasta vahearuande kooskõlas Hiina Rahvavabariigi, Kanada, Korea Vabariigi või India Vabariigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. |
|
(4) |
Komisjon palus 2010. aasta juunis varasemal Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteel (CESR), mis asendati Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega (ESMA), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ) (4) teha tehniline hindamine ja anda ülevaade suundumustest seoses raamatupidamisstandardite lähendamisega IFRSile Hiinas, Kanadas, Lõuna-Koreas ja Indias. Komisjon võttis täies mahus arvesse CESRi 2010. aasta novembris esitatud aruannet ja ESMA-lt pärast 2011. aasta jaanuaris tehtud kohapealset uurimist sama aasta mais saadud andmeid Hiina ja India kohta. |
|
(5) |
2010. aasta aprillis andis Hiina rahandusministeerium välja „Tegevuskava äriettevõtete raamatupidamisstandardite (ASBE) jätkuvaks lähendamiseks IFRSile”, kus Hiina veel kord rõhutas soovi jätkata liikumist IFRSi suunas. 2010. aasta oktoobri seisuga on kõik Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) välja antud standardid ja tõlgendused üle võetud ASBEsse. ESMA on teatanud, et lähenemine on piisav ja liidu emitendid, kes koostavad oma raamatupidamisaruanded vastavalt IFRSile, ei pea oma finantsaruandeid korrigeerima. Seega on asjakohane lugeda Hiina ASBE samaväärseks vastuvõetud IFRSiga alates 1. jaanuarist 2012. |
|
(6) |
Kanada raamatupidamisstandardite nõukogu võttis 2006. aasta jaanuaris avaliku kohustuse võtta IFRS kasutusele 31. detsembriks 2011. Ta on kiitnud heaks IFRSi ülevõtmise Kanada Vannutatud Audiitorite Instituudi käsiraamatusse, mis kujutab endast Kanada üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid kõigi avaliku aruandekohustusega äriühingute jaoks alates 2011. aastast. Seega on asjakohane lugeda Kanada üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted samaväärseks vastuvõetud IFRSiga alates 1. jaanuarist 2012. |
|
(7) |
Korea finantsjärelevalve komisjon ja Korea raamatupidamisinstituut võtsid 2007. aasta märtsis avaliku kohustuse võtta IFRS kasutusele 31. detsembriks 2011. Korea raamatupidamisstandardite nõukogu on võtnud IFRSi vastu kui Korea IFRSi (K-IFRS). K-IFRS on identne IASB välja antud IFRSiga ja see on kõigile Lõuna-Koreas noteeritud äriühingutele kohustuslik alates 2011. aastast. Noteerimata finantseerimisasutused ja riigi omanduses äriühingud peavad samuti kohaldama K-IFRSi. Muud noteerimata äriühingud võivad otsustada seda teha. Seega on asjakohane lugeda Lõuna-Korea üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted samaväärseks vastuvõetud IFRSiga 1. jaanuarist 2012. |
|
(8) |
India valitsus ja India Vannutatud Audiitorite Instituut võtsid 2007. aasta juulis avalikult kohustuse võtta IFRS kasutusele 31. detsembriks 2011 eesmärgiga viia India üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted täielikult kooskõlla IFRSiga programmi lõpuks. Vastavalt 2011. aasta jaanuaris tehtud kohapealsele uurimisele täheldas ESMA, et India raamatupidamisstandardites tundub olevat mitmeid erinevusi IFRSist. Ebaselge on IFRSile vastava aruandlussüsteemi rakendamise ajakava. |
|
(9) |
Seega on asjakohane pikendada üleminekuperioodi mitte rohkem kui kolme aasta võrra, kuni 31. detsembrini 2014, et kolmanda riigi emitendid saaksid liidus koostada majandusaasta aruanded ja poolaasta vahearuanded vastavalt India üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele. |
|
(10) |
Kuna üleminekuperiood, mille jooksul vastavalt otsusele 2008/961/EÜ käsitatakse samaväärsetena Hiina, Kanada, Lõuna-Koera ja India üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid, lõppes 31. detsembril 2011, tuleks käesolevat otsust õiguskindluse tagamiseks kohaldada alates 1. jaanuarist 2012. |
|
(11) |
Seega tuleks otsust 2008/961/EÜ vastavalt muuta. |
|
(12) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2008/961/EÜ artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
|
1) |
teine lõik asendatakse järgmisega: „Alates 1. jaanuarist 2012 käsitatakse konsolideeritud majandusaasta aruande ja konsolideeritud poolaasta vahearuande koostamisel järgmisi raamatupidamisstandardeid samaväärsena määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud IFRSiga:
|
|
2) |
lisatakse järgmine kolmas lõik: „Kolmanda riigi emitentidel lubatakse koostada konsolideeritud majandusaasta aruanded ja konsolideeritud poolaasta vahearuanded vastavalt India Vabariigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele nende majandusaastate kohta, mis algavad enne 1. jaanuari 2015.” |
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.
Brüssel, 11. aprill 2012
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Michel BARNIER
(1) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.
(2) ELT L 340, 22.12.2007, lk 66.
(3) ELT L 340, 19.12.2008, lk 112.
(4) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
|
13.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 103/51 |
ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE ISIKUTE VABA LIIKUMIST KÄSITLEVA KOKKULEPPE ALUSEL LOODUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2012,
31. märts 2012,
millega asendatakse kokkuleppe II lisa sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta
(2012/195/EL)
ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelist isikute vaba liikumist käsitlevat kokkulepet (1) (edaspidi „kokkulepe”), eriti selle artiklit 18,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Kokkuleppele kirjutati alla 21. juunil 1999 ja see jõustus 1. juunil 2002. |
|
(2) |
Kokkuleppe sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlevat II lisa muudeti viimati ELi-Šveitsi Ühiskomitee otsusega nr 1/2006 (2) ja nüüd tuleks seda ajakohastada, võttes arvesse pärast seda jõustunud Euroopa Liidu uusi õigusakte, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (3) ning selle määruse rakendamiseks võetud meetmeid. |
|
(3) |
Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) (4) on asendatud määrusega (EÜ) nr 883/2004. |
|
(4) |
Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kokkuleppe II lisa ja selle protokoll konsolideerida õiguslikult siduva versioonina. |
|
(5) |
Kokkuleppe II lisa tuleks ajakohastada vastavalt Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktide arengule, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe”) II lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.
Artikkel 2
Käesolev otsus on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures tekstid kõikides nimetatud keeltes on võrdselt autentsed.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisele järgneval päeval.
Brüssel, 31. märts 2012
Ühiskomitee nimel
esimees
Mario GATTIKER
(1) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 6.
(2) ELT L 270, 29.9.2006, lk 67.
(3) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.
(4) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.
LISA
II LISA
SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMINE
Artikkel 1
1. Kokkuleppeosalised lepivad kokku, et sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamisel kohaldavad nad omavahel Euroopa Liidu õigusakte, millele on käesoleva lisa A jaos viidatud, vastavalt samas jaos tehtud muudatustele, või kõnealuste õigusaktidega samaväärseid eeskirju.
2. Käesoleva lisa A jaos esinev mõiste „liikmesriik (liikmesriigid)” hõlmab lisaks asjaomaste Euroopa Liidu õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvatele riikidele ka Šveitsi.
Artikkel 2
1. Käesoleva lisa sätete kohaldamisel võtavad kokkuleppeosalised nõuetekohaselt arvesse käesoleva lisa B jaos nimetatud Euroopa Liidu õigusakte.
2. Käesoleva lisa sätete kohaldamisel võtavad kokkuleppeosalised arvesse käesoleva lisa C jaos nimetatud Euroopa Liidu õigusakte.
Artikkel 3
1. Käesoleva lisa protokollis esitatakse erisätted, mis käsitlevad vähem kui üheaastase kehtivusajaga Šveitsi elamisluba omavate Euroopa Liidu teatavate liikmesriikide kodanike suhtes töötuskindlustuse valdkonnas kehtivat üleminekukorda, Šveitsi toetusi kõrvalabi vajavatele isikutele ning hüvitisi seoses vanadus-, toitjakaotus- ja invaliidsuspensione hõlmavate tööalaste hüvitiste skeemidega.
2. Protokoll on käesoleva lisa lahutamatu osa.
A JAGU: NIMETATUD ÕIGUSAKTID
|
1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, (1) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 988/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määratakse kindlaks selle lisade sisu (2) Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 järgmiselt:
|
|
2. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (3) Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse määrust (EÜ) nr 987/2009 järgmiselt: I lisasse lisatakse järgmine tekst: „Šveitsi ja Prantsusmaa 26. oktoobri 2004. aasta kokkulepe, millega määratakse kindlaks tervisekindlustushüvitiste tagasimaksmise kord Šveitsi ja Itaalia 20. detsembri 2005. aasta kokkulepe, millega määratakse kindlaks tervisekindlustushüvitiste tagasimaksmise kord”. |
|
3. |
Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, (4) mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 592/2008, (5) nagu see kehtib Šveitsi ja liikmesriikide vahel enne käesoleva otsuse jõustumist, samuti viited määrustes (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 ning kui tegemist on minevikus esinenud juhtumitega. |
|
4. |
Nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 574/72, millega nähakse ette määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord, (6) mida on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 120/2009, (7) nagu see kehtib Šveitsi ja liikmesriikide vahel enne käesoleva otsuse jõustumist, samuti viited määrustes (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 ning kui tegemist on minevikus esinenud juhtumitega. |
|
5. |
Nõukogu 29. juuni 1998. aasta direktiiv 98/49/EÜ ühenduse piires liikuvate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate täiendavate pensioniõiguste kaitse kohta (8). |
B JAGU: ÕIGUSAKTID, MIDA KOKKULEPPEOSALISED NÕUETEKOHASELT ARVESSE VÕTAVAD
|
1. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 12. juuni 2009. aasta otsus nr A1, mis käsitleb dialoogi- ja lepitusmenetluse kehtestamist seoses dokumentide kehtivusega, kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramisega ja hüvitiste maksmisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 alusel (9). |
|
2. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 12. juuni 2009. aasta otsus nr A2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 tõlgendamise kohta, mis käsitleb ajutiselt väljaspool pädeva riigi territooriumi töötavate lähetatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes kohaldatavaid õigusakte (10). |
|
3. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 17. detsembri 2009. aasta otsus nr A3, mis käsitleb täitunud pidevate kindlustusperioodide liitmist vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 1408/71 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 883/2004 (11). |
|
4. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 12. juuni 2009. aasta otsus nr E1, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 4 osutatud elektroonilise andmevahetuse praktilist korraldust üleminekuperioodil (12). |
|
5. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 12. juuni 2009. aasta otsus nr F1, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 tõlgendamist seoses prioriteetsuse määramise eeskirjadega perehüvitiste kattumisel (13). |
|
6. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 12. juuni 2009. aasta otsus nr H1, mis käsitleb nõukogu määrustelt (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 ülemineku raamistikku ning sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsuste ja soovituste kohaldamist (14). |
|
7. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 12. juuni 2009. aasta otsus nr H2, mis käsitleb sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni andmetöötluse tehnilise komisjoni töökorda ja koosseisu (15). |
|
8. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 15. oktoobri 2009. aasta otsus nr H3, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 90 osutatud vahetuskursi kindlaksmääramisel aluseks võetavat kuupäeva (16). |
|
9. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 22. detsembri 2009. aasta otsus nr H4, milles käsitletakse sotsiaalkindlustuse halduskomisjoni kontrollnõukogu koosseisu ja töömeetodeid (17). |
|
10. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 18. märtsi 2010. aasta otsus nr H5, milles käsitletakse võitlust pettuste ja vigadega sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 raames (18). |
|
11. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 12. juuni 2009. aasta otsus nr P1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 50 lõike 4, artikli 58 ja artikli 87 lõike 5 tõlgendamise kohta invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensioni määramisel (19). |
|
12. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 12. juuni 2009. aasta otsus nr S1 Euroopa ravikindlustuskaardi kohta (20). |
|
13. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 12. juuni 2009. aasta otsus nr S2, mis käsitleb Euroopa ravikindlustuskaardi tehnilist kirjeldust (21). |
|
14. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 12. juuni 2009. aasta otsus nr S3, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõikega 1 ja artikli 27 lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 25A osa lõikega 3 hõlmatud hüvitised (22). |
|
15. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 2. oktoobri 2009. aasta otsus nr S4, mis käsitleb tagasimaksmise korda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklite 35 ja 41 rakendamisel (23). |
|
16. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 2. oktoobri 2009. aasta otsus nr S5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1 punktis va sõnastatud mõiste „haiguse ning raseduse ja sünnituse korral antavad mitterahalised hüvitised” tõlgendamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklitele 17, 19, 20 ja 22, artikli 24 lõikele 1, artiklitele 25 ja 26, artikli 27 lõigetele 1, 3, 4 ja 5, artiklitele 28 ja 34 ning artikli 36 lõigetele 1 ja 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklite 62, 63 ja 64 alusel tagasi makstavate summade arvutamise kohta (24). |
|
17. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 22. detsembri 2009. aasta otsus nr S6, milles käsitletakse elukohajärgses liikmesriigis registreerimist vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklile 24 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 64 lõikega 4 ettenähtud arvestuste koostamist (25). |
|
18. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 22. detsembri 2009. aasta otsus nr S7, mis käsitleb üleminekut määrustelt (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 määrustele (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 ning hüvitusmenetluste rakendamist (26). |
|
19. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 12. juuni 2009. aasta otsus nr U1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 54 lõike 3 kohta, mis käsitleb töötushüvitise suurendamist ülalpeetavate pereliikmete olemasolul (27). |
|
20. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 12. juuni 2009. aasta otsus nr U2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõike 2 (milles käsitletakse selliste täielikult töötute isikute, v.a piirialatöötajate õigust töötushüvitistele, kes oma viimasel töötamisperioodil või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodil elasid muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik) kohaldamisala kohta (28). |
|
21. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 12. juuni 2009. aasta otsus nr U3 mõiste „osaline töötus” ulatuse kohta, mis kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõikes 1 osutatud töötute isikute suhtes (29). |
C JAGU: ÕIGUSAKTID, MIDA KOKKULEPPEOSALISED ARVESSE VÕTAVAD
|
1. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 12. juuni 2009. aasta soovitus nr U1, mis käsitleb selliste töötute suhtes kohaldatavat õigust, kes tegelevad osaajalise kutse- või kaubandustegevusega liikmesriigis, mis ei ole nende elukohariik (30). |
|
2. |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 12. juuni 2009. aasta soovitus nr U2, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 64 lõike 1 punkti a kohaldamist töötute suhtes, kes lähevad kaasa oma abikaasa või partneriga, kes asub tegelema kutse- või äritegevusega liikmesriigis, mis ei ole pädev liikmesriik (31). |
Kokkuleppe II lisa
PROTOKOLL
I. Töötuskindlustus
Kuni 30. aprillini 2011 kohaldatakse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi kodanikest töötajate ning kuni 31. maini 2016 Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia kodanikest töötajate suhtes järgmist korda.
|
1. |
Vähem kui aastase kehtivusega elamislubadega töötajate töötuskindlustuse suhtes kehtivad järgmised eeskirjad.
|
|
2. |
Kui mõnel nimetatud korda kasutaval liikmesriigil on raskusi sissemaksete tagasimaksmise korra lõpetamisega või kui Šveitsil on raskusi tema suhtes kehtestatud liitmise korraga, võib kumbki kokkuleppeosaline suunata küsimuse ühiskomiteele. |
II. Kõrvalabi vajavate isikute toetused
19. juuni 1959. aasta riikliku invaliidsuskindlustusseaduse ning 20. detsembri 1946. aasta riikliku vanadus- ja toitjakaotuskindlustusseaduse (mida on muudetud 8. oktoobri 1999. aasta seadusega) kohaselt kõrvalabi vajavatele isikutele ette nähtud toetusi makstakse üksnes Šveitsis elavatele isikutele.
III. Vanadus-, toitjakaotus- ja invaliiduspensione hõlmavad tööalaste hüvitiste skeemid
Vanadus-, toitjakaotus- ja invaliiduspensione hõlmavaid tööalaste hüvitiste skeeme käsitleva 17. detsembri 1993. aasta riikliku seadusega (loi fédérale sur la libre passage dans la prévoyance professionnelle vieillesse, survivants et indalidité) ette nähtud toetused makstakse taotluse alusel välja töötajale või füüsilisest isikust ettevõtjale, kes kavatseb Šveitsist alatiseks lahkuda ja kelle suhtes vastavalt määruse II jaotisele ei kohaldata enam Šveitsi seadusi, tingimusel et kõnealune isik lahkub Šveitsist viie aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest, olenemata määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 10 lõikest 2.
(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.
(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 43.
(3) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.
(4) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.
(5) ELT L 177, 4.7.2008, lk 1.
(6) EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1.
(7) ELT L 39, 10.2.2009, lk 29.
(8) EÜT L 209, 25.7.1998, lk 46.
(9) ELT C 106, 24.4.2010, lk 1.
(10) ELT C 106, 24.4.2010, lk 5.
(11) ELT C 149, 8.6.2010, lk 3.
(12) ELT C 106, 24.4.2010, lk 9.
(13) ELT C 106, 24.4.2010, lk 11.
(14) ELT C 106, 24.4.2010, lk 13.
(15) ELT C 106, 24.4.2010, lk 17.
(16) ELT C 106, 24.4.2010, lk 56.
(17) ELT C 107, 27.4.2010, lk 3.
(18) ELT C 149, 8.6.2010, lk 5.
(19) ELT C 106, 24.4.2010, lk 21.
(20) ELT C 106, 24.4.2010, lk 23.
(21) ELT C 106, 24.4.2010, lk 26.
(22) ELT C 106, 24.4.2010, lk 40.
(23) ELT C 106, 24.4.2010, lk 52.
(24) ELT C 106, 24.4.2010, lk 54.
(25) ELT C 107, 27.4.2010, lk 6.
(26) ELT C 107, 27.4.2010, lk 8.
(27) ELT C 106, 24.4.2010, lk 42.
(28) ELT C 106, 24.4.2010, lk 43.
(29) ELT C 106, 24.4.2010, lk 45.
(30) ELT C 106, 24.4.2010, lk 49.
(31) ELT C 106, 24.4.2010, lk 51.
(32) Perioodi pikkus on praegu 12 kuud.
(33) Kaheaastase ajavahemiku jooksul nende Šveitsis töötushüvitise saamise õigust kasutavate töötajate puhul, kes on teinud sissemakseid vähemalt 12 kuud mitme Šveitsis elatud perioodi jooksul.