Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document L:2009:170:FULL

Euroopa Liidu Teataja, L 170, 30. juuni 2009


Display all documents published in this Official Journal
 

ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2009.170.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 170

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

52. köide
30. juuni 2009


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ, 18. juuni 2009, mänguasjade ohutuse kohta ( 1 )

1

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

DIREKTIIVID

30.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/48/EÜ,

18. juuni 2009,

mänguasjade ohutuse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 3. mai 1988. aasta direktiiv 88/378/EMÜ (mänguasjade ohutust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) võeti vastu silmas pidades siseturu kujundamist, et kehtestada ühetaoline mänguasjade ohutuse tase kõikides liikmesriikides ning kõrvaldada takistused mänguasjade kaubanduses liikmesriikide vahel.

(2)

Direktiiv 88/378/EMÜ rajaneb nn uue lähenemisviisi põhimõttel, mis on sätestatud nõukogu 7. mai 1985. aasta resolutsioonis uue lähenemisviisi kohta tehnilisele ühtlustamisele ja standarditele (4). Sellega kehtestatakse mänguasjade olulised ohutusnõuded, sealhulgas konkreetsed ohutusnõuded, mis on seotud füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste, süttivuse, keemiliste omaduste, elektriliste omaduste, hügieeni ja radioaktiivsusega. Tehnilised üksikasjad kinnitab Euroopa Standardikomitee ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiviga 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (5). Mänguasja vastavuse korral sel viisil sätestatud harmoneeritud standarditele, mille viitenumber on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse selle vastavust direktiivi 88/378/EMÜ nõuetele. Kogemused näitavad, et need põhimõtted on mänguasjade sektoris hästi toiminud ja need tuleks säilitada.

(3)

Tehnoloogia areng on tõstnud päevakorda uusi küsimusi mänguasjade ohutuse kohta ning on põhjustanud tarbijatele muret. Et käia arenguga kaasas ja selgitada õiguslikku raamistikku, millele tuginedes võib mänguasju turustada, tuleks teatavad küsimused direktiivis 88/378/EMÜ läbi vaadata ja teha muudatusi, ning selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv asendada käesoleva direktiiviga.

(4)

Mänguasjad on ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta) (6) reguleerimisalas, mida kohaldatakse lisaks konkreetsetele valdkondlikele õigusaktidele.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (7) kehtestatakse vastavushindamisasutuste akrediteerimise, CE-vastavusmärgise, ühenduse turujärelevalve raamistiku ja ühenduse turule sisenevate toodete kontrollimise kohta horisontaalsed sätted, mis on kohaldatavad ka mänguasjade sektoris.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) (8) sätestatakse ühised põhimõtted ja võrdlussätted nn uuel lähenemisviisil põhinevate õigusaktide kohta. Et tagada kooskõla muude valdkondade tooteid käsitlevate õigusaktidega, on asjakohane kõrvutada käesoleva direktiivi ja kõnealuse otsuse teatavaid sätteid, kui valdkondlik eripära ei nõua erinevat lahendust. Seega peaksid teatavad mõisted, ettevõtjate üldised kohustused, vastavuse eeldus, ametlikud vastuväited harmoneeritud standarditele, CE-vastavusmärgise eeskirjad, nõuded vastavushindamisasutuste ja teavitamismenetluste kohta ning selliste toodete käsitlemise menetluse sätted, millega kaasneb risk, olema kooskõlas kõnealuse otsusega.

(7)

Et tootjatel ja siseriiklikel asutustel oleks käesolevat direktiivi kergem kohaldada, tuleks selgitada direktiivi reguleerimisala ning täiendada nende toodete loetelu, mis jäävad käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja, eelkõige teatavate uute toodetega, nagu videomängud ja välisseadmed.

(8)

Asjakohane on esitada mänguasjasektorile iseloomulike uute mõistete määratlused, mis hõlbustaksid käesoleva direktiivi mõistmist ja selle ühetaolist kohaldamist.

(9)

Ühenduse turule lastud mänguasjad peaksid vastama asjakohastele ühenduse õigusaktidele ning ettevõtjad peaksid vastutama mänguasjade nõuetekohasuse eest vastavalt nende rollile turustusahelas, et kindlustada avalike huvide, nagu näiteks tervise ja ohutuse ning tarbija- ja keskkonnakaitse kõrge tase ning õiglase konkurentsi tagamine ühenduse turul.

(10)

Kõik ettevõtjad peaksid mänguasju turule lastes või neid seal kättesaadavaks tehes käituma vastutustundlikult ja täielikus kooskõlas asjakohaste õiguslike nõuetega.

(11)

Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjaomaseid meetmeid tagamaks, et normaalsete ja mõistlikult ettenähtavate kasutamistingimuste korral ei ohusta mänguasjad, mida nad turule lasevad, laste ohutust ega tervist ja et nad teeksid turul kättesaadavaks ainult asjakohaste ühenduse õigusaktidega vastavuses olevaid mänguasju. Käesolev direktiiv sätestab selge ja proportsionaalse kohustuste jagunemise, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(12)

Kuna mõningaid ülesandeid saab täita ainult tootja, siis on vajalik teha selget vahet tootja ning turustusahela edasiste ettevõtjate vahel. Vajalik on samuti teha selget vahet importija ja levitaja vahel, sest importija toob mänguasju ühenduse turule kolmandatest riikidest. Importija peab seega tagama nimetatud mänguasjade vastavuse kohaldatavatele ühenduse nõuetele.

(13)

Tootedisaini ja valmistamisprotsessiga detailselt kursis olev tootja on kõige sobivamaks mänguasjade täieliku vastavushindamismenetluse korraldajaks. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(14)

Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest ühenduse turule sisenevad mänguasjad oleksid vastavuses kõigi kohaldatavate ühenduse nõuetega ja eelkõige, et tootjad oleksid nende mänguasjade osas korraldanud nõuetekohase hindamismenetluse. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate mänguasjade vastavuse kohaldatavatele nõuetele ning et nad ei lase turule mänguasju, mis sellistele nõuetele ei vasta või millega kaasneb risk. Samal põhjusel tuleks sätestada, et importijad on kohustatud tagama, et vastavushindamismenetlus on läbi viidud ja et toote märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on järelevalveasutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(15)

Kui levitaja teeb mänguasja turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on mänguasja turule lasknud, peaks ta hoolikalt tegutsema tagamaks, et mänguasja käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt mänguasja nõuetekohasust. Nii importijad kui levitajad peaksid mänguasju turule lastes või neid seal kättesaadavaks tehes käituma vastavalt asjakohastele nõuetele.

(16)

Mänguasja turule laskmisel peaksid importijad märkima mänguasjale oma nime ja kontaktaadressi. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui mänguasja suurus või iseloom sellist märkimist ei võimalda. See hõlmab ka juhud, kui importijad peaksid avama pakendi, et lisada tootele oma nimi ja aadress.

(17)

Kui ettevõtja laseb mänguasja turule oma nime või kaubamärgi all või muudab mänguasja selliselt, et see võiks mõjutada mänguasja vastavust asjakohastele nõuetele, tuleks teda käsitleda tootjana ja talle peaksid laienema tootja kohustused.

(18)

Turuga lähedalt seotuna peaksid levitajad ja importijad olema kaasatud pädevate riiklike ametiasutuste teostatud turujärelevalvesse ning nad peaksid olema valmis selles aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomase mänguasjaga seotud kogu vajaliku teabe.

(19)

Mänguasja jälgitavuse tagamine kogu turustusahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhus jälgimise süsteem lihtsustab turujärelevalveasutuste tööd nõuetele mittevastava mänguasja turul kättesaadavaks tegemise eest vastutava ettevõtja tuvastamisel.

(20)

Teatavaid olulisi ohutusnõudeid, mis on esitatud direktiivis 88/378/EMÜ, tuleks ajakohastada, et võtta arvesse pärast kõnealuse direktiivi vastuvõtmist toimunud tehnika arengut. Nii võimaldab tehnika areng elektriliste omaduste vallas ületada direktiiviga 88/378/EMÜ kehtestatud 24 V piirmäära, tagades vastava mänguasja ohutu kasutamise.

(21)

Samuti on vaja vastu võtta uusi olulisi ohutusnõudeid. Selleks, et tagada laste kõrgetasemeline kaitse mänguasjades sisalduvatest keemilistest ainetest johtuvate riskide eest, tuleks hoolikalt jälgida ohtlike ainete, eelkõige kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks liigitatud ainete, allergeensete ainete ning teatavate metallide kasutamist. Seetõttu on eelkõige vaja täiustada ja ajakohastada mänguasjades sisalduvaid kemikaale käsitlevaid sätteid, täpsustades, et mänguasjad peaksid vastama üldistele kemikaale käsitlevatele õigusaktidele, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur) (9). Need sätted peaksid olema kooskõlas laste, st tundliku tarbijarühma erivajadustega. Seetõttu tuleks kehtestada uued piirangud sellistele mänguasjades sisalduvatele ainetele, mida klassifitseeritakse kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainetena vastavalt asjaomastele ühenduse õigusaktidele, mis käsitlevad ainete ja segude liigitamist, märgistamist ja pakendamist ja lõhnaaineid, et võtta arvesse riske, mida need ained inimeste tervisele kujutavad. Nikli kasutamine roostevabas terases on osutunud ohutuks ja seetõttu on asjakohane sätestada, et seda võib mänguasjades kasutada.

(22)

Direktiivis 88/378/EMÜ teatud ainete kohta sätestatud piirnormid vajavad samuti ajakohastamist vastavalt teadussaavutustele. Arseeni, kaadmiumi, kroomi (VI), plii, elavhõbeda ja orgaaniliste tinaühendite puhul, mis on eriti mürgised ja mida ei tohiks seetõttu ettekavatsetult kasutada lastele kättesaadavates mänguasjaosades, tuleks piirväärtused sätestada poole võrra madalamana kui asjaomase teadusliku komitee kriteeriumide alusel ohutuks peetav tase, tagamaks, et neist esinevad ainult headele tootmistavadele vastavad jäljed.

(23)

Mänguasjad, nende osad ja pakendid, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et need puutuvad kokku toiduga, peaksid vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta) (10).

(24)

Et tagada piisav kaitse mänguasjade puhul, millega kokkupuutumine võib olla ohtlik, peaks olema võimalik võtta vastu rakendusmeetmed, mis sätestavad konkreetsed piirväärtused kemikaalide jaoks, mida kasutatakse alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud mänguasjades ja muudes suhu panemiseks mõeldud mänguasjades, võttes arvesse määruses (EÜ) nr 1935/2004 sätestatud nõudeid ja toiduga kokkupuutuvate mänguasjade ning materjalide erinevusi.

(25)

Käesolevas direktiivis kemikaalidele esitatud üld- ja erinõuete eesmärk peaks olema laste tervise kaitse mänguasjades leiduvate teatavate ainete eest, seevastu keskkonnaprobleeme, mida mänguasjad põhjustavad, vaadeldakse elektrilisi ja elektroonilisi mänguasju käsitlevates sellistes horisontaalsetes keskkonnaõigusaktides nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/95/EÜ (teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes) (11) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/96/EÜ (elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta) (12). Lisaks reguleerib jäätmealaseid keskkonnaküsimusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/12/EÜ, (13) pakenditega ja pakendijäätmetega seonduvaid keskkonnaküsimusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ (14) ning patareide ja akudega ning patareide ja akude jäätmetega seonduvaid keskkonnaküsimusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ (15).

(26)

Käesoleva direktiiviga kehtestatav süsteem peaks ühtlasi julgustama ja teatavatel juhtudel tagama, et mänguasjades kasutatavad ohtlikud ained ja materjalid asendataks vähem ohtlike ainete või tehnoloogiatega, kui sobivad majanduslikult ja tehniliselt võimalikud alternatiivid on olemas.

(27)

Et kaitsta lapsi heli tekitavatest mänguasjadest tuleneva kuulmiskahjustuse riski eest, tuleks kehtestada rangemad ja terviklikumad standardid nii impulssmüra kui pikaajalise müra maksimummäärade piiramiseks selliste mänguasjade puhul. Seetõttu on vaja sätestada uus oluline ohutusnõue niisugustest mänguasjadest lähtuva müra kohta.

(28)

Ettevaatuspõhimõttest lähtudes on asjakohane kehtestada eriohutusnõuded, mis hõlmaksid toidu sees olevate mänguasjade põhjustatud ohtusid, kuna toidu ja mänguasja ühendamine võib tekitada lämbumisriski, mis erineb ainult mänguasjaga kaasnevatest riskidest ja seetõttu ei ole ühenduse tasandil meetmeid, mis neid käsitleksid.

(29)

Kuna võib olemas olla või võidakse edaspidi välja töötada mänguasju, millega kaasnevaid ohtusid käesolevas direktiivis sätestatud ohutusnõuded ei hõlma, tuleb sätestada üldine ohutuse nõue, mis oleks õiguslik alus selliste mänguasjade suhtes meetmete võtmisel. Seda silmas pidades tuleks mänguasja ohutus määratleda osutamisega kavandatud kasutusele, aga ka võimalikule eeldatavale kasutusele, arvestades sellega, et lapsed ei oska olla nii ettevaatlikud kui tavaline keskmine täiskasvanu. Kui tootedisaini ega kaitsemeetmete abil ei ole võimalik ohtu piisavalt vähendada, võib jääkriski ennetada järelevaatajatele suunatud tootealase teabe abil, võttes arvesse järelevaatajate suutlikkust jääkriskiga toime tulla. Riskihindamise tunnustatud meetodite kohaselt ei ole lubatav tootedisaini parandamise asemel kasutada järelevaatajatele suunatud teavet või osutada õnnetuste puudumisele.

(30)

Et veelgi aidata kaasa mänguasjade ohutule kasutamisele, tuleks täiendada sätteid mänguasjadele lisatavate hoiatuste kohta. Et vältida hoiatuste kuritarvitamist kohaldatavatest ohutusnõuetest möödahiilimiseks, mida on juhtunud eelkõige hoiatuse puhul, et mänguasi ei sobi alla 36 kuu vanustele lastele, tuleb selgesõnaliselt sätestada, et teatavate mänguasjaliikide jaoks ettenähtud hoiatusi ei saa kasutada, kui need on vastuolus mänguasja kavandatud kasutusega.

(31)

CE-vastavusmärgis, mis näitab mänguasja vastavust, on nähtav tulem kogu menetlusele, mis hõlmab vastavushindamist selle laiemas tähenduses. CE-vastavusmärgist käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolev direktiiv peaks sätestama eeskirjad CE-vastavusmärgise mänguasjale kinnitamise kohta.

(32)

Ülioluline on teha selgeks nii tootjatele kui ka kasutajatele, et CE-vastavusmärgise kinnitamisega mänguasjale kinnitab tootja, et nimetatud mänguasi vastab kõigile asjakohastele nõuetele ja et tootja võtab sellega endale kogu vastutuse toote eest.

(33)

CE-vastavusmärgis peaks olema ainus vastavusmärgis, mis osutab sellele, et mänguasi vastab ühenduse ühtlustavatele õigusaktidele. Teisi märgiseid võib kasutada, kui need aitavad kaasa tarbijakaitse parandamisele ja ei ole hõlmatud ühenduse ühtlustavate õigusaktidega.

(34)

On asjakohane kehtestada CE-vastavusmärgise mänguasjale kinnitamise eeskirjad, millega tagataks märgise hea nähtavus, mis oleks abiks turujärelevalve korraldamisel.

(35)

Selleks, et tagada oluliste ohutusnõuete täitmine, tuleb sätestada asjakohased vastavushindamismenetlused, mida tootja peab järgima. Selleks, et täiendada tootja õigusjärgseid kohustusi mänguasjade ohutuse tagamiseks, peaksid käesolevas direktiivis olema sõnastatud tootja kohustus analüüsida mänguasjaga kaasnevaid ohtusid ja hinnata mänguasja võimalikku toimet, mis kemikaalide puhul tähendab, et hinnatakse, kas mänguasi sisaldab keelatud või piiratud aineid, ning säilitada vastavad hinnangud tehnilises dokumentatsioonis, et turujärelevalveasutustel oleks võimalik oma tööd tõhusalt teha. Valmistamise sisekontroll, mis põhineb tootja vastutusel vastavushindamise eest, on toiminud hästi, kui tootja on korraldanud seda vastavalt harmoneeritud standarditele, mille viitenumber on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning millega hõlmatakse kõik mänguasja ohutusnõuded. Juhtudel, mille kohta harmoneeritud standardeid ei ole, peaks mänguasja esitama EÜ-tüübihindamise korral kolmandale isikule kontrollimiseks. Sama peaks kehtima ka sel juhul, kui sellised standardid või mõni standard on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud piiranguga, või kui tootja ei ole standardeid järginud täielikult või on järginud osaliselt. Tootja peaks esitama mänguasja EÜ-tüübihindamisele, kui ta leiab, et mänguasja olemuse, tootedisaini, ehituse või otstarbe tõttu on vaja kolmanda isiku kontrolli.

(36)

Kuna on oluline tagada, et kogu ühenduses toimiksid vastavushindamist läbiviivad asutused ühetaoliselt kõrgel tasemel ja täidaksid oma ülesandeid samal tasemel ning ausa konkurentsi tingimustes, tuleks kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad olla teavitatud vastavushindamisteenuste osutajatena käesoleva direktiivi mõistes.

(37)

Mänguasjade vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks ei piisa ainult nende nõuete ühtlustamisest, mida peavad täitma vastavushindamisasutused, kes soovivad olla teavitatud, vaid paralleelselt tuleb kehtestada ka nõuded, mida peavad täitma teavitavad ametiasutused ja teised teavitatud asutuste hindamisse, teavitamisse ja jälgimisse kaasatud asutused.

(38)

Kui olemasolevad teaduslikud andmed ei ole täpse riskihinnangu võimaldamiseks piisavad, peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi alusel meetmeid võttes kohaldama ettevaatuspõhimõtet, mis on ühenduse õiguse põhimõte, mis on muu hulgas sätestatud komisjoni 2. veebruari 2000. aasta teatises, võttes samas nõuetekohaselt arvesse muid käesolevas direktiivis toodud eeskirju ja põhimõtteid, nagu kaupade vaba liikumine ja vastavuse eeldus.

(39)

Määrus (EÜ) nr 765/2008 täiendab ja tugevdab kehtivat turujärelevalve raamistikku ühenduse ühtlustavate õigusaktidega hõlmatud toodete, sealhulgas mänguasjade kohta. Seetõttu peaksid liikmesriigid korraldama ja teostama mänguasjade turujärelevalvet vastavalt kõnealusele määrusele. Vastavalt kõnealusele määrusele ei takista selle kohaldamine turujärelevalveasutusi võtmast direktiiviga 2001/95/EÜ sätestatud konkreetsemaid turujärelevalve meetmeid. Lisaks tuleks käesoleva direktiiviga vastu võtta mõned konkreetsed meetmed, mis käsitlevad turujärelevalveasutuse võimalust nõuda teavitatud asutuselt teavet ja anda talle korraldusi, et tugevdada turujärelevalveasutuste võimalusi tegutsemiseks EÜ tüübihindamistõendiga hõlmatud mänguasjade puhul.

(40)

Direktiivis 88/378/EMÜ on sätestatud kaitsemeetmete menetlus, mis võimaldab komisjonil kontrollida liikmesriikides nõuetele mittevastavaks tunnistatud mänguasjade suhtes võetud meetmete põhjendatust. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vaja parandada senist kaitseklauslimenetlust, et muuta seda tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevatele kogemustele toetuvaks.

(41)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud isikutel olla kursis meetmetega, mida võetakse seoses mänguasjadega, millega kaasneb risk inimeste tervisele ja ohutusele, või seoses muude üldsuse huvide kaitse küsimustega. See võimaldaks ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste mänguasjade osas algstaadiumis reageerida.

(42)

Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, ei tohiks komisjon rohkem sekkuda.

(43)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (16).

(44)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada keemiliste omadustega seotud nõudeid teatavatel selgelt kindlaks määratud juhtudel ja lubada teatud juhtudel erandeid kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete kasutamise keelust ning kohandada konkreetsete hoiatuste sõnastust teatava kategooria mänguasjade puhul. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(45)

Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiivi 85/374/EMÜ (liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (17) kohaldatakse muu hulgas ka mänguasjadele, mis ei ole vastavuses ühenduse ühtlustavate õigusaktidega. Tootjad ja importijad, kes on lasknud ühenduse turule nõuetele mittevastavaid mänguasju, vastutavad tekitatud kahju eest vastavalt kõnealusele direktiivile.

(46)

Liikmesriigid peaksid kehtestama karistused käesoleva direktiivi rikkumise eest. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(47)

Et anda mänguasjade tootjatele ja muudele ettevõtjatele piisavalt aega käesoleva direktiiviga kehtestatavate nõuetega kohaneda, tuleb pärast käesoleva direktiivi jõustumist kehtestada kaheaastane üleminekuperiood, mille jooksul võib turule lasta mänguasju, mis vastavad direktiivi 88/378/EMÜ sätetele. Kemikaalidega seotud nõuete puhul tuleks üleminekuperiood kehtestada neljaks aastaks, et oleks võimalik välja töötada harmoneeritud standardid, mida on vaja nende nõuete järgimiseks.

(48)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tagada mänguasjade kõrge ohutustase, et kindlustada laste tervis ja ohutus, ning samal ajal siseturu toimimine, sätestades mänguasjade ühtlustatud ohutusnõuded ja turujärelevalvele esitatavad miinimumnõuded, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad mänguasjade ohutuse kohta ning nende vaba liikumise kohta ühenduses.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse toodetele, mis on projekteeritud või ette nähtud mängimiseks üksnes või muu hulgas alla 14-aastastele lastele (edaspidi „mänguasjad”).

I lisas loetletud tooteid ei käsitata käesoleva direktiivi tähenduses mänguasjadena.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste mänguasjade suhtes:

a)

avalikuks kasutamiseks ettenähtud mänguväljakute varustus;

b)

avalikuks kasutamiseks ettenähtud mänguautomaadid, mis töötavad müntidega või ilma;

c)

sisepõlemismootoriga mängusõidukid;

d)

mänguaurumasinad; ja

e)

lingud, katapuldid jms heiteseadmed.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „turul kättesaadavaks tegemine”– mänguasja tasu eest või tasuta tarnimine ühenduse turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

2)   „turule laskmine”– mänguasja esmakordselt ühenduse turul kättesaadavaks tegemine;

3)   „tootja”– mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab mänguasja või kes laseb mänguasja projekteerida või valmistada ja kes turustab seda mänguasja oma nime või kaubamärgi all;

4)   „volitatud esindaja”– ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

5)   „importija”– mis tahes ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb mänguasja kolmandast riigist ühenduse turule;

6)   „levitaja”– mis tahes turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb mänguasja turul kättesaadavaks;

7)   „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

8)   „harmoneeritud standard”– standard, mille komisjoni esitatud taotluse alusel on vastu võtnud üks direktiivi 98/34/EÜ I lisas loetletud Euroopa standardiasutustest vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 6;

9)   „ühenduse ühtlustavad õigusaktid”– mis tahes toodete turustuse tingimusi ühtlustavad ühenduse õigusaktid;

10)   „akrediteerimine”– mõiste on määratletud määruses (EÜ) nr 765/2008;

11)   „vastavushindamine”– hindamisprotsess, mille käigus hinnatakse, kas mänguasjaga seotud erinõuded on täidetud;

12)   „vastavushindamisasutus”– asutus, mis teostab vastavushindamist, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist ja kontrolli;

13)   „tagasivõtmine”– mis tahes meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi mänguasi, mis on seal juba lõpptarbija jaoks kättesaadavaks tehtud;

14)   „kõrvaldamine”– mis tahes meede, mille eesmärk on turustusahelas oleva mänguasja turul kättesaadavaks tegemise vältimine;

15)   „turujärelevalve”– ametiasutuste tegevus ja meetmed selle tagamiseks, et mänguasjad vastaksid ühenduse ühtlustavate õigusaktidega kehtestatud asjakohastele nõuetele ega ohustaks inimeste tervist, ohutust või muid avaliku huvi kaitsega seotud aspekte;

16)   „CE-vastavusmärgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et mänguasi vastab märgise mänguasjale paigaldamist sätestavate ühenduse ühtlustavates õigusaktides sätestatud kohaldatavatele nõuetele;

17)   „funktsionaalne toode”– toode, mis toimib ja mida kasutatakse samamoodi kui täiskasvanuile ettenähtud toodet või seadet, tegemist võib olla toote või seadme vähendatud mudeliga;

18)   „funktsionaalne mänguasi”– mänguasi, mis toimib ja mida kasutatakse samamoodi kui täiskasvanuile ettenähtud toodet või seadet, tegemist võib olla toote ja seadme vähendatud mudeliga;

19)   „veemänguasi”– mänguasi, mis on ette nähtud kasutamiseks madalas vees ning mis võib last vee peal kanda või toetada;

20)   „suurim valmistajakiirus”– tüüpiline võimalik liikumiskiirus, mis on määratud mänguasja tootedisaini põhjal;

21)   „tegevusmänguasi”– kodus kasutamiseks ettenähtud mänguasi, mille tugistruktuur jääb tegevuse käigus liikumatuks ja mis on mõeldud lastele järgmisteks tegevusteks: ronimine, hüppamine, kiikumine, liuglemine, keerutamine, roomamine või pugemine või nende mis tahes kombinatsioon;

21)   „keemiline mänguasi”– mänguasi, mis on mõeldud keemiliste ainete ja segude vahetuks käsitlemiseks ning mida kasutatakse ettenähtud vanusegrupile kohasel viisil ja täiskasvanute järelevalve all;

23)   „haistmismeelt arendav lauamäng”– mänguasi, mille eesmärk on aidata lapsel õppida ära tundma erinevaid lõhnu;

24)   „kosmeetikakomplekt”– mänguasi, mille eesmärk on aidata lapsel õppida valmistama selliseid tooteid nagu lõhnad, seebid, kreemid, šampoonid, vannivahud, läiked, huulepulgad, muud jumestusvahendid, hambapasta ja palsamid;

25)   „maitsmismeelt arendav mäng”– mänguasi, mille eesmärk on võimaldada lastel valmistada maiustusi või toite ja mis võib hõlmata selliste toidu koostisainete kasutamist nagu magusained, vedelikud, pulbrid ja lõhnaained;

26)   „kahjustus”– füüsiline vigastus või mis tahes muu tervisekahjustus, sealhulgas pikaajaline mõju tervisele;

27)   „oht”– kahjustuse võimalik põhjustaja;

28)   „risk”– kahjustusi põhjustava ohu esinemise tõenäosus ning kahjustuse raskusaste;

29)   „mõeldud kasutamiseks”– vanem või järelevaataja peab olema mõistlikkuse piires suuteline mänguasja funktsiooni, mõõtmete ja omaduste põhjal eeldama, et mänguasi on mõeldud kasutamiseks nimetatud vanuserühma lastele.

II   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 4

Tootjate kohustused

1.   Tootjad tagavad oma mänguasjade turule laskmisel, et need on projekteeritud ja valmistatud vastavalt artikli 10 ja II lisa nõuetele.

2.   Tootjad koostavad nõutud tehnilise dokumentatsiooni vastavalt artiklile 21 ja teostavad või lasevad teostada asjakohase vastavushindamismenetluse vastavalt artiklile 19.

Kui nimetatud menetlusega on tõendatud mänguasja vastavus asjakohastele nõuetele, siis koostavad tootjad EÜ vastavusdeklaratsiooni, nagu osutatud artiklis 15 ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise, nagu sätestatud artikli 17 lõikega 1.

3.   Tootjad säilitavad tehnilise dokumentatsiooni ja EÜ vastavusdeklaratsiooni 10 aasta jooksul pärast mänguasja turule laskmist.

4.   Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks. Arvesse võetakse muudatusi mänguasja tootedisainis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites, mille põhjal mänguasja vastavust kinnitatakse.

Kui seoses mänguasjaga kaasnevate riskidega peetakse vajalikuks, teevad tootjad tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turustatud mänguasjade pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, mittevastavaid mänguasju ja mänguasjade tagasivõtmisi ning vajadusel registreerivad need ja teavitavad levitajaid igast nimetatud järelevalvemeetmest.

5.   Tootjad tagavad, et nende mänguasjad kannavad tüübi-, partii-, seeria- või mudelinumbrit või muud märget, mis võimaldaks neid tuvastada, või kui mänguasja suurus või muud omadused seda ei võimalda, siis selle, et nõutud teave on pakendil või mänguasjaga kaasasolevas dokumendis.

6.   Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi mänguasjale või, kui see ei ole võimalik, pakendile või mänguasjaga kaasasolevasse dokumenti. Aadress peab osutama ühele kohale, kus tootjaga ühendust saab võtta.

7.   Tootjad tagavad, et mänguasjaga on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles või keeltes, mis on tarbijatele kergesti arusaadav(ad).

8.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et mänguasi, mille nad on turule lasknud, ei vasta asjakohastele ühenduse ühtlustavatele õigusaktidele, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed mänguasja vastavusse viimiseks, vajadusel kõrvaldavad selle või võtavad selle tagasi. Lisaks, kui mänguasjaga kaasneb risk, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid riiklikke ametiasutusi, kus nad mänguasja kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.

9.   Tootjad esitavad pädeva riikliku ametiasutuse põhjendatud nõudmisel sellele ametiasutusele mänguasja vastavust tõendava kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele ametiasutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud ametiasutusega tema nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud mänguasjadega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks võetud meetmetes.

Artikkel 5

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

2.   Artikli 4 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

3.   Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)

hoida EÜ vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni liikmesriigi järelevalveasutusele kättesaadavana 10 aasta jooksul pärast seda, kui mänguasi on turule lastud;

b)

esitada pädeva riikliku ametiasutuse põhjendatud nõudmisel kõnealusele ametiasutusele mänguasja vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon;

c)

teha pädevate riiklike ametiasutustega nende nõudmisel koostööd kõigis nende volitustega hõlmatud mänguasjadega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks võetud meetmetes.

Artikkel 6

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad ühenduse turule üksnes nõuetele vastavaid mänguasju.

2.   Enne mänguasja turule laskmist tagavad importijad, et tootja on läbi viinud asjakohase vastavushindamismenetluse.

Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et mänguasi kannab nõutud vastavusmärgist ja et sellel oleks kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 4 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et mänguasi ei vasta artikli 10 ja II lisa nõuetele, siis ei lase ta mänguasja turule enne, kui mänguasi on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui mänguasjaga kaasneb risk.

3.   Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas mänguasjale või, kui see ei ole võimalik, pakendile või mänguasjaga kaasasolevasse dokumenti.

4.   Importijad tagavad, et mänguasjaga on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles või keeltes, mis on tarbijatele kergesti arusaadav(ad).

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui mänguasi on nende vastutuse all, ei ohustaks selle ladustamise või transpordi tingimused mänguasja vastavust artiklis 10 ja II lisas sätestatud nõuetele.

6.   Kui seda peetakse sobivaks arvestades mänguasjaga kaasnevaid riske, teevad importijad tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turustatud mänguasjade pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, mittevastavaid mänguasju ja mänguasjade tagasivõtmisi ning vajadusel registreerivad need, ja teavitavad levitajaid sellisest jälgimisest.

7.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et mänguasi, mille nad on turule lasknud, ei vasta asjakohastele ühenduse ühtlustavatele õigusaktidele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed mänguasja vastavusse viimiseks, vajadusel kõrvaldavad selle või võtavad selle tagasi. Lisaks, kui mänguasjaga kaasneb risk, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid riiklikke ametiasutusi, kus nad mänguasja turule lasid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.

8.   Importijad hoiavad 10 aastat pärast mänguasja turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana EÜ vastavusdeklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks viimaste nõudmisel neile kättesaadav.

9.   Importijad esitavad pädeva riikliku ametiasutuse põhjendatud nõudmisel kõnealusele ametiasutusele mänguasja vastavust tõendava kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni, keeles või keeltes, mis on kõnealusele ametiasutusele kergesti arusaadav(ad). Nad teevad nimetatud ametiasutusega tema nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud mänguasjadega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks võetud meetmetes.

Artikkel 7

Levitajate kohustused

1.   Mänguasja turul kättesaadavaks tehes arvestavad levitajad hoolsalt kohaldatavate nõuetega.

2.   Enne mänguasja turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et mänguasi kannab nõutud vastavusmärgist, et sellel oleks kaasas nõutud dokumendid, juhised ja ohutusteave keeles või keeltes, mis on kergesti arusaadavad selle liikmesriigi tarbijatele, mille turul mänguasi kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud artikli 4 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 6 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et mänguasi ei vasta artikli 10 ja II lisa nõuetele, siis ei tee ta mänguasja turul kättesaadavaks enne, kui mänguasi on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui mänguasjaga kaasneb risk.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui mänguasi on nende vastutuse all, ei ohustaks selle ladustamise või transpordi tingimused mänguasja vastavust artikli 10 ja II lisa nõuetele.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et mänguasi, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta asjakohastele ühenduse ühtlustavatele õigusaktidele, tagavad, et võetakse mänguasja vastavusse viimiseks vajalikud parandusmeetmed, vajadusel kõrvaldatakse see või võetakse see tagasi. Lisaks, kui mänguasjaga kaasneb risk, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid riiklikke ametiasutusi, kus nad mänguasja turul kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku ametiasutuse põhjendatud nõudmisel kõnealusele ametiasutusele mänguasja vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni. Nad teevad nimetatud ametiasutusega tema nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turul kättesaadavaks tehtud mänguasjadega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks võetud meetmetes.

Artikkel 8

Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja levitajate suhtes

Käesolevas direktiivis käsitletakse tootjana importijat või levitajat, kes laseb mänguasja turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud mänguasja viisil, mis võib mõjutada vastavust kohaldatavatele nõuetele, ja tema suhtes kohaldatakse tootja kohustusi vastavalt artiklile 4.

Artikkel 9

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad tuvastavad turujärelevalveasutustele viimaste nõudmisel:

a)

iga ettevõtja, kes on neid mänguasjadega varustanud,

b)

iga ettevõtja, keda nad on mänguasjadega varustanud.

Ettevõtjad on võimelised esitama esimeses lõigus osutatud teavet 10 aasta jooksul pärast mänguasja turule laskmist, kui tegemist on tootjaga, ja 10 aasta jooksul pärast neile mänguasja tarnimist, kui tegemist on teiste ettevõtjatega.

III   PEATÜKK

MÄNGUASJADE VASTAVUS

Artikkel 10

Olulised ohutusnõuded

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, millega tagatakse, et mänguasju ei ole võimalik turule lasta ilma, et nad vastaksid lõikes 2 esitatud olulistele üldohutusnõuetele ja II lisas esitatud eriohutusnõuetele.

2.   Pidades silmas laste käitumist, ei tohi mänguasjad, kaasa arvatud nendes sisalduvad kemikaalid, kahjustada kasutajate ja kolmandate isikute ohutust ja tervist, kui neid kasutatakse ettenähtud või eeldataval viisil.

Arvestatakse kasutajate ja vajaduse korral nende järelevaatajate suutlikkust, eriti nende mänguasjade puhul, mis on mõeldud kasutamiseks alla 36 kuu vanustele lastele või teistele kindlaksmääratud vanuserühmadele.

Vastavalt artikli 11 lõikele 2 kinnitatud etiketid ning mänguasjade kasutusjuhised juhivad kasutaja või järelevaataja tähelepanu ohtudele ja kahjustuste tekkimise riskile, mis tulenevad mänguasjade kasutamise laadist, ning selliste ohtude ja riskide ärahoidmise viisidele.

3.   Turule lastud mänguasjad vastavad olulistele ohutusnõuetele kogu nende eeldatava ja normaalse kasutusaja jooksul.

Artikkel 11

Hoiatused

1.   Artikli 10 lõikes 2 sätestatud eesmärgil lisatud hoiatustes esitatakse üksikasjalikult asjakohased kasutajate suhtes esitatavad piirangud vastavalt V lisa A osale, kui see on kohane mänguasjade ohutuks kasutamiseks.

V lisa B osas loetletud kategooriatesse kuuluvate mänguasjade puhul kasutatakse samas osas loetletud hoiatusi. V lisa B osa punktides 2 kuni 10 sätestatud hoiatusi kasutatakse nendes punktides sõnastatud kujul.

Mänguasjad ei pea kandma ühte või mitut V lisa B osas sätestatud konkreetset hoiatust, kui see on vastuolus mänguasja kavandatud kasutusega vastavalt nende funktsiooni, mõõtmete ja laadi määratlusele.

2.   Hoiatuse märgib tootja selgesti nähtava, kergesti loetavana ja kergesti arusaadavana mänguasjale, etiketile või pakendile ning vajaduse korral ka mänguasja kasutusjuhises. Ilma pakendita müüdavate väikeste mänguasjade puhul peab hoiatus olema kinnitatud mänguasjale.

Hoiatuste ette märgitakse vastavalt olukorrale sõna „hoiatus” või „hoiatused”.

Hoiatused, mis on määravad mänguasja ostmise otsuse tegemisel, näiteks kasutajate maksimaalne ja minimaalne vanus ja teised V lisas sätestatud kohaldatavad hoiatused, esitatakse tarbijapakendil või on tarbijale muul viisil enne ostu sooritamist selgesti nähtavad, seda ka juhul, kui ost sooritatakse elektroonilisel teel.

3.   Vastavalt artikli 4 lõikele 7 võib liikmesriik oma territooriumil sätestada, et kõnealused hoiatused ja ohutusjuhised peavad olema kirjutatud selle liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles või keeltes, mis on tarbijatele kergesti arusaadav.

Artikkel 12

Vaba liikumine

Liikmesriigid kohustuvad mitte tõkestama käesolevale direktiivile vastavate mänguasjade turul kättesaadavaks tegemist oma territooriumil.

Artikkel 13

Vastavuse eeldamine

Mänguasjad, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad ja mis on sätestatud artiklis 10 ja II lisas.

Artikkel 14

Formaalsed vastuväited harmoneeritud standarditele

1.   Kui liikmesriik või komisjon arvab, et harmoneeritud standard ei rahulda täielikult nõudeid, mida ta käsitleb ja mis on sätestatud artiklis 10 ja II lisas, siis toob komisjon või asjaomane liikmesriik küsimuse direktiivi 98/34/EÜ artikliga 5 asutatud komitee ette ja esitab oma argumendid. Komitee avaldab, olles konsulteerinud asjaomaste Euroopa standardiasutustega, viivitamatult oma arvamuse.

2.   Võttes arvesse komitee arvamust, otsustab komisjon, kas avaldada, mitte avaldada, osaliselt avaldada, säilitada, osaliselt säilitada Euroopa Liidu Teatajas või sellest kustutada viited asjaomastele harmoneeritud standarditele.

3.   Komisjon teavitab asjaomast Euroopa standardiasutust ja taotleb vajadusel asjaomaste harmoneeritud standardite ülevaatamist.

Artikkel 15

EÜ vastavusdeklaratsioon

1.   EÜ vastavusdeklaratsioon kinnitab, et artikli 10 ja II lisa nõuded on täidetud.

2.   EÜ vastavusdeklaratsioon sisaldab vähemalt käesoleva direktiivi III lisas ja otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. Selle ülesehitus järgib käesoleva direktiivi III lisas sätestatud näidise ülesehitust. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kelle turule mänguasi lastakse või kelle turul see kättesaadavaks tehakse.

3.   EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse mänguasja nõuetele vastavuse eest.

Artikkel 16

CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted

1.   Turul kättesaadavaks tehtud mänguasjadel peab olema CE-vastavusmärgis.

2.   CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

3.   Liikmesriigid eeldavad, et CE-vastavusmärgisega mänguasjad vastavad käesolevale direktiivile.

4.   CE-vastavusmärgiseta või muul moel käesolevale direktiivile mittevastavat mänguasja võib välja panna ja kasutada kaubandusmessidel ja näitustel, kui see varustatakse sildiga, millest võib selgelt aru saada, et mänguasi ei vasta käesolevale direktiivile ja seda ei tehta ühenduses kättesaadavaks enne, kui see on direktiiviga vastavusse viidud.

Artikkel 17

CE-vastavusmärgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-vastavusmärgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil mänguasjale, mänguasjale kinnitatud etiketile või pakendile. Väikeste mänguasjade või väikestest osadest koosneva mänguasja CE-vastavusmärgise võib kanda ka etiketile või mänguasjaga kaasas olevale voldikule. Kui müügiletis või -riiulil väljapandud mänguasjade puhul ei ole see tehniliselt võimalik, ning tingimusel, et müügiletti või -riiulit kasutati algselt mänguasjade pakendina, kinnitatakse CE-vastavusmärgis sellele letile või riiulile.

Kui mänguasi on pakendis ja CE-vastavusmärgist ei ole läbi pakendi näha, kinnitatakse CE-vastavusmärgis vähemalt pakendile.

2.   CE-vastavusmärgis kinnitatakse mänguasjale enne selle turule laskmist. Lisaks vastavusmärgisele võib pakendil olla piktogramm või muu märgis, mis osutab erilisele riskile või kasutusviisile.

IV   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMINE

Artikkel 18

Ohutushinnangud

Enne mänguasja turule laskmist analüüsivad tootjad selle mänguasja keemilisi, füüsilisi, mehaanilisi ja elektrilisi ohte ning süttivuse, hügieeni ja radioaktiivsusega seotud ohte, ning hindavad nende ohtude avaldumise tõenäosust.

Artikkel 19

Kohaldatavad vastavushindamismenetlused

1.   Selleks et kinnitada, et mänguasjad vastavad artikli 10 ja II lisa nõuetele, viib tootja enne mänguasja turule laskmist läbi lõigetes 2 ja 3 osutatud vastavushindamismenetlused.

2.   Kui tootja on kohaldanud harmoneeritud standardeid, mille viitenumber on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning mis hõlmavad kõiki mänguasja suhtes kehtivaid ohutusnõudeid, kasutab tootja valmistamise sisekontrolli menetlust, mis on sätestatud otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulis A.

3.   Järgmistel juhtudel esitatakse mänguasi artiklis 20 osutatud EÜ-tüübihindamiseks kooskõlas otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulis C esitatud tüübihindamismenetlusega:

a)

kui ei ole olemas harmoneeritud standardeid, mis hõlmavad kõiki mänguasja suhtes kehtivaid ohutusnõudeid ja mille viitenumber on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

b)

kui punktis a osutatud harmoneeritud standardid on olemas, kuid tootja ei ole neid kohaldanud või on neid kohaldanud ainult osaliselt;

c)

kui punktis a osutatud harmoneeritud standardid või mõni neist on avaldatud piiranguga;

d)

kui tootja on seisukohal, et toote laadi, tootedisaini, ehituse või otstarbe tõttu peab toote vastavust kontrollima kolmas isik.

Artikkel 20

EÜ tüübihindamine

1.   EÜ tüübihindamist taotletakse, tüübihindamine viiakse läbi ning EÜ tüübihindamistõend antakse välja otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulis B esitatud menetluse kohaselt.

EÜ tüübihindamine viiakse läbi mooduli B lõike 2 teises taandes sätestatud viisil.

Lisaks eelnimetatud sätetele kohaldatakse ka käesoleva artikli lõigetes 2 kuni 5 sätestatud nõudeid.

2.   EÜ tüübihindamise läbiviimise taotluses esitatakse mänguasja kirjeldus ja selle valmistamise koht, sealhulgas aadress.

3.   EÜ tüübihindamist läbi viiv vastavushindamisasutus, kellest on teavitatud artikli 22 kohaselt, (edaspidi „teavitatud asutus”) hindab (vajaduse korral koos tootjaga) tootja poolt artikli 18 alusel läbi viidud tootest tuleneda võivate ohtude analüüsi.

4.   EÜ tüübihindamistõendis esitatakse viide käesolevale direktiivile, mänguasja värvikujutis ja selge kirjeldus, sealhulgas mänguasja mõõtmed, ning läbiviidud katsete loetelu koos viidetega katsearuannetele.

EÜ tüübihindamistõend vaadatakse läbi kohe kui vaja, eriti juhul, kui muudetakse valmistamisprotsessi, mänguasja valmistamiseks kasutatavat toorainet või koostisosi; EÜ tüübihindamistõend vaadatakse igal juhul läbi iga viie aasta järel.

EÜ tüübihindamistõend tühistatakse, kui mänguasi ei vasta artiklis 10 ja II lisas esitatud nõuetele.

Liikmesriigid tagavad, et nende teavitatud asutused ei anna EÜ tüübihindamistõendit mänguasjadele, millele tõendi väljaandmisest on keeldutud või mille tõend on tühistatud.

5.   EÜ tüübihindamismenetlusega seotud tehniline dokumentatsioon ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus teavitatud asutus on registrisse kantud, või mõnes muus asutusele vastuvõetavas keeles.

Artikkel 21

Tehniline dokumentatsioon

1.   Artikli 4 lõikes 2 osutatud tehnilises dokumentatsioonis esitatakse eelkõige andmed selle kohta, milliseid vahendeid kasutas tootja, et tagada mänguasjade vastavus artikli 10 ja II lisa nõuetele. Eeskätt esitatakse selles IV lisas loetletud dokumendid.

2.   Tehniline dokumentatsioon koostatakse ühes ühenduse ametlikus keeles, arvestades artikli 20 lõikes 5 esitatud nõudega.

3.   Liikmesriigi turujärelevalveasutuse põhjendatud taotluse alusel esitab tootja talle tehnilise dokumentatsiooni asjakohaste osade tõlke liikmesriigi ametlikku keelde.

Kui turujärelevalveasutus taotleb tootjalt tehnilise dokumentatsiooni või selle osade tõlget, võib ta selleks esitada tähtaja, mis on 30 päeva, välja arvatud juhul, kui lühema tähtaja tingib tõsine ja vahetu risk.

4.   Kui tootja ei täida lõigetes 1, 2 ja 3 ettenähtud kohustusi, võib turujärelevalveasutus temalt nõuda, et ta laseks teavitatud asutusel omal kulul ja kindlaksmääratud tähtaja jooksul kontrollida vastavust harmoneeritud standarditele ja olulistele ohutusnõuetele.

V   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 22

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid artikli 20 alusel.

Artikkel 23

Teavitavad ametiasutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava ametiasutuse, kes vastutab käesoleva direktiivi kohaselt vastavushindamisasutuste hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, sealhulgas vastavuse eest artiklile 29.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja jälgimist teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.   Kui teavitav ametiasutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artikli 24 lõigetes 1 kuni 5 sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealusel asutusel olema korraldused oma tegevusest tulenevate kulude katmiseks.

4.   Teavitav ametiasutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 24

Nõuded teavitavatele ametiasutustele

1.   Teavitavad ametiasutused asutatakse nii, et ei tekiks huvide konflikte vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitavad ametiasutused korraldatakse ja neid juhitakse nii, et kindlustada nende tegevuse objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitavate ametiasutuste töö korraldatakse nii, et kõik vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole hindamist läbi viinud isikud.

4.   Teavitavad ametiasutused ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel.

5.   Teavitavad ametiasutused tagavad saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitavatel ametiasutustel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 25

Teavitavate ametiasutuste teabekohustus

Liikmesriigid annavad komisjonile teada oma menetlustest vastavushindamisasutuste hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks ja muudatustest selles.

Komisjon teeb nimetatud teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 26

Nõuded teavitatud asutustele

1.   Käesoleva direktiivi kohaselt teavitamise eesmärgil peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2 kuni 11 sätestatud nõuetele.

2.   Vastavushindamisasutus asutatakse siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.

3.   Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või mänguasjast, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud nende mänguasjade projekteerimise, valmistamise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning mis tahes huvide konflikti puudumine.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava mänguasja projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud isiku volitatud esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatud mänguasjade kasutamist ega nende mänguasjade kasutamist isiklikuks otstarbeks.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud nimetatud mänguasjade projekteerimise või valmistamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi osapoolt, kes nimetatud tegevustega tegeleb.

Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja aususega vastavushindamistoimingutes, mille teostamiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevused ei mõjuta nende vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning nad peavad olema vabad mis tahes surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutused on võimelised täitma neile artikli 20 sätete alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on neist teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja mänguasjade iga tüübi või kategooriate jaoks vajalikud:

a)

tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamise ülesannete täitmiseks;

b)

menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse, tagades läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võime. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevused;

c)

menetlused tegevuste teostamiseks, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse mänguasja tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.   Vastavushindamistoimingute eest vastutavatel töötajatel on järgmised tunnused:

a)

usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis katab kõik vastavushindamistoimingud, mille täitmisega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)

rahuldavad teadmised hindamise, mida nad teostavad, nõuete kohta ning piisav pädevus nimetatud hindamisteks;

c)

põhinõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning asjakohaste ühenduse ühtlustavate õigusaktide ja nende rakendusaktide piisav tundmine ja mõistmine;

d)

võime koostada sertifikaate, registreid ja aruandeid, mis tõestavad hindamiste teostamist.

8.   Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja hindamise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja hindamise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu teostatud hindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui vastutuse võtab siseriikliku õiguse alusel enda kanda liikmesriik või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on omandatud artikli 20 või selle jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate ametiasutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Omandiõigused on kaitstud.

11.   Vastavushindamisasutused võtavad osa või tagavad, et tema hindamise eest vastutavad töötajad on teavitatud asjakohastest standardiseerimistegevustest ja artikli 38 alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisgrupi tegevustest, ning kohaldavad nimetatud grupi töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente oma tegevuse üldiste suunistena.

Artikkel 27

Vastavuse eeldamine

Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 26 sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad harmoneeritud standardid hõlmavad neid nõudeid.

Artikkel 28

Formaalsed vastuväited harmoneeritud standarditele

Kui liikmesriigil või komisjonil on formaalseid vastuväiteid artiklis 27 osutatud harmoneeritud standardile, kohaldatakse artiklit 14.

Artikkel 29

Teavitatud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjat, siis tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 26 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale ametiasutusele.

2.   Teavitatud asutused vastutavad täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast.

3.   Tegevuse teostamisel võib alltöövõtjaid või tütarettevõtjat kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutused hoiavad teavitavale ametiasutusele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd artikli 20 alusel.

Artikkel 30

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab käesoleva direktiivi kohase teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale ametiasutusele, mille territooriumil ta on asutatud.

2.   Lõikes 1 osutatud taotlusega koos esitab ta vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja mänguasja või mänguasjade kirjelduse, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistuse (viimase olemasolul), mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab käesoleva direktiivi artiklis 26 sätestatud nõuetele.

3.   Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, siis esitab ta teavitavale ametiasutusele kogu dokumentaalse tõestuse, mis on vajalik, et kontrollida, tunnistada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust artiklis 26 sätestatud nõuetele.

Artikkel 31

Teavitamismenetlus

1.   Teavitavad ametiasutused võivad teavitada ainult neist vastavushindamisasutustest, kes vastavad artiklis 26 sätestatud nõuetele.

2.   Teavitavad ametiasutused kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks vastavushindamisasutustest komisjoni väljaarendatud ja hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.   Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest, mänguasjast või mänguasjadest ning asjakohase pädevuse tõendamist.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli 30 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, siis esitab teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad vastavushindamisasutuse pädevust ja kehtivat korda, millega tagatakse asutuse korrapärane jälgimine ning selle jätkuv vastavus artiklis 26 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib teavitatud asutuse tegevusi teostada ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul pärast teavitamist, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, ja kahe kuu jooksul pärast teavitamist juhul, kui akrediteerimist ei kasutata.

Käesoleva direktiivi mõistes käsitletakse teavitatud asutusena ainult sellist asutust.

6.   Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse kõigist edaspidistest asjakohastest muudatustest nimetatud teavituses.

Artikkel 32

Identifitseerimisnumbrid ja teavitatud asutuste nimekirjad

1.   Komisjon määrab igale teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Ta määrab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme erineva ühenduse õigusakti alusel.

2.   Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka asutustele eraldatud identifitseerimisnumbreid ja tegevusi, mille teostamiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et nimetatud nimekirja ajakohastatakse.

Artikkel 33

Muudatused teavituses

1.   Kui teavitav ametiasutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 26 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab, peatab või tühistab teavitav ametiasutus teavituse, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teavitab sellest viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike.

2.   Juhul, kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, siis astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele ametiasutustele.

Artikkel 34

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mil tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või teavitatud asutus ei täida enam talle pandud nõudeid ja ülesandeid.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile selle nõudmisel kogu teabe seoses teavitamise alusega või asjaomase asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et kogu tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on omandanud, käsitletakse konfidentsiaalselt.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või ei täida enam teavitamise aluseks olevaid nõudeid, siis teavitab ta sellest vastavalt teavitavat liikmesriiki ning nõuab, et see võtaks parandusmeetmeid, sealhulgas vajadusel tühistaks teavituse.

Artikkel 35

Teavitatud asutuste tegevusealased kohustused

1.   Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas artiklis 20 sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.   Vastavushindamisi teostatakse proportsionaalsel viisil, vältides ettevõtjate liigset koormamist. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegevusvaldkonda, tema struktuuri, asjaomase mänguasja tehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures peavad nad siiski silmas rangust ja kaitse ulatust, mida käesoleva direktiivi kohaselt mänguasjade vastavuse tagamiseks nõutakse.

3.   Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole kinni pidanud artiklis 10 ja II lisas või vastavates harmoneeritud standardites sätestatud nõuetest, siis nõuab ta kõnealuselt tootjalt sobivate parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta artikli 20 lõikes 4 osutatud EÜ tüübihindamistõendit.

4.   Kui pärast EÜ tüübihindamistõendi väljastamist avastab teavitatud asutus vastavuse jälgimisel, et mänguasi ei ole enam vastavuses, siis nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajadusel peatab või tühistab EÜ tüübihindamistõendi.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis piirab, peatab või tühistab teavitatud asutus mis tahes EÜ tüübihindamistõendi vastavalt vajadusele.

Artikkel 36

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.   Teavitatud asutus teavitab teavitatavat ametiasutust järgnevast:

a)

EÜ tüübihindamistõendi andmisest keeldumine, selle peatamine või tühistamine;

b)

teavitamise reguleerimisala ja tingimusi mõjutavad mis tahes asjaolud;

c)

turujärelevalveasutustelt saadud mis tahes teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d)

nõudmise korral nende teavitusalas teostatud vastavushindamistoimingud ja muud tehtud toimingud, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.   Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnase vastavushindamistoimingute ja samade mänguasjadega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmisel positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 37

Kogemuste vahetus

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate siseriiklike ametiasutuste vahel.

Artikkel 38

Teavitatud asutuste koordineerimine

Komisjon tagab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste vahelise sobiva koordineerituse ja koostöö ning selle toimimise teavitatud asutuste valdkondliku rühma või rühmade kujul.

Liikmesriigid tagavad oma teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma või rühmade töös otseselt või määratud esindajate vahendusel.

VI   PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE KOHUSTUSED JA VOLITUSED

Artikkel 39

Ettevaatuspõhimõte

Kui liikmesriikide pädevad ametiasutused võtavad käesolevas direktiivis sätestatud ja eelkõige artiklis 40 osutatud meetmeid, võtavad nad nõuetekohaselt arvesse ettevaatuspõhimõtet.

Artikkel 40

Turujärelevalve korraldamise üldine kohustus

Liikmesriigid korraldavad ja teostavad turule lastud mänguasjade järelevalvet vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklitele 15 kuni 29. Lisaks nimetatud artiklitele kohaldatakse ka käesoleva direktiivi artiklit 41.

Artikkel 41

Ettekirjutused teavitatud asutusele

1.   Turujärelevalveasutused võivad teavitatud asutuselt nõuda teavet nende EÜ tüübihindamistõendite kohta, mida ta on välja andnud või tühistanud, samuti teavet tõendite väljaandmisest keeldumise kohta, sealhulgas katsearuandeid ja tehnilisi dokumente.

2.   Kui turujärelevalveasutus jõuab seisukohale, et mänguasi ei vasta artiklis 10 ja II lisas sätestatud nõuetele, teeb ta vajaduse korral teavitatud asutusele ettekirjutuse sellele mänguasjale antud EÜ tüübihindamistõend tühistada.

3.   Vajaduse korral, eeskätt artikli 20 lõike 4 teises lõigus sätestatud juhtudel, teeb järelevalveasutus teavitatud asutusele ettekirjutuse EÜ tüübihindamistõend läbi vaadata.

Artikkel 42

Mänguasjadega, millega kaasneb risk, siseriiklikul tasemel tegelemise menetlus

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused on võtnud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 20 alusel meetmeid või kui neil on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jääv mänguasjaga kaasneb risk inimeste tervisele või ohutusele, siis viivad nad läbi asjaomase mänguasja hindamise kõigil käesolevas direktiivis sätestatud nõuetel põhinedes. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega vajalikul viisil koostööd.

Kui nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et mänguasi ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, siis nõuavad nad viivitamatult, et asjaomane ettevõtja võtaks vajalikud parandusmeetmed, et mänguasi nimetatud nõuetega vastavusse viia, või kõrvaldaksid mänguasja turult või võtaksid mänguasja tagasi mõistliku aja jooksul arvestades riski olemust.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjakohast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmetele kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad asjaomaselt ettevõtjalt nõuavad.

3.   Asjaomane ettevõtja tagab, et kõigi kõnealuse ettevõtja poolt ühenduse turul kättesaadavaks tehtud mänguasjade suhtes võetakse sobivad parandusmeetmed.

4.   Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud tähtaja jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused sobivad ajutised meetmed, et keelata või piirata mänguasja kättesaadavaks tegemist nende siseriiklikul turul, mänguasi turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Nad teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike nimetatud meetmetest viivitamatult.

5.   Lõikes 4 osutatud teave hõlmab kõiki üksikasju, eelkõige mittevastava mänguasja tuvastamiseks vajalikku teavet, mänguasja päritolu, väidetava mittevastavuse ja riski olemust, võetud siseriiklike meetmete iseloomu ja kestvust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused märgivad eelkõige, kas mittevastavus on tingitud ühest järgmisest:

a)

toode ei vasta nõuetele, mis käsitlevad inimeste tervist ja ohutust; või

b)

esinevad puudused artiklis 13 osutatud harmoneeritud standardites, mis annavad vastavuse eelduse.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole menetluse algatajad, teavitavad viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike mis tahes võetud meetmetest ja mis tahes muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase mänguasja mittevastavusega ning kui nad ei ole nõus teavitatud siseriikliku meetmega, siis oma vastuväidetest.

7.   Kui kolme kuu jooksul lõikes 4 osutatud teabe esitamisest ei ole ei komisjon ega teised liikmesriigid esitanud vastuväiteid liikmesriigi ajutise meetme osas, siis loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase mänguasja suhtes võetakse viivitamatult asjakohased piiravad meetmed, nagu näiteks mänguasja kõrvaldamine nende turult.

Artikkel 43

Ühenduse kaitsemenetlus

1.   Kui artikli 42 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse käigus esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon arvab, et siseriiklik meede on ühenduse õigusaktidega vastuolus, siis alustab komisjon viivitamatult konsulteerimist liikmesriikidega ja asjakohase ettevõtja või asjakohaste ettevõtjatega ja hindab siseriiklikku meedet.

Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas meede on põhjendatud või mitte.

Komisjoni otsus adresseeritakse kõigile liikmesriikidele ning see edastatakse viivitamatult neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele.

2.   Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks, siis võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastava mänguasja oma turult kõrvaldamine, ja teavitavad sellest komisjoni.

Kui siseriiklik meede loetakse põhjendamatuks, tühistab asjaomane liikmesriik selle.

3.   Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks ja mänguasja mittevastavus viitab puudustele artikli 42 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites, siis teavitab komisjon vastavat Euroopa standardiasutust või -asutusi ja toob asja direktiivi 98/34/EÜ artikli 5 alusel asutatud komitee ette. Kõnealune komitee konsulteerib vastava Euroopa standardiasutusega või -asutustega ja esitab viivitamatult oma arvamuse.

Artikkel 44

Teabevahetus – ühenduse kiire teabevahetuse süsteem

Kui võetakse artikli 42 lõikes 4 osutatud meede, millest vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklile 22 teatatakse ühenduse kiire teabevahetuse süsteemi kaudu, ei tule sellest eraldi teatada vastavalt käesoleva direktiivi artikli 42 lõikele 4, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

ühenduse kiire teabevahetuse süsteemi teates on märgitud, et käesoleva direktiivi kohaselt tuleb meetmest teatada;

b)

ühenduse kiire teabevahetuse süsteemi teatele on lisatud artikli 42 lõikes 5 osutatud täiendavad tõendid.

Artikkel 45

Formaalne mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 42 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjakohaselt ettevõtjalt asjaomase mittevastavuse lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)

CE-vastavusmärgis on kinnitatud artiklit 16 või 17 rikkudes;

b)

CE-vastavusmärgist ei ole kinnitatud;

c)

EÜ vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

d)

EÜ vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud korrektselt;

e)

tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik.

2.   Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei lõpetata, siis võtab asjakohane liikmesriik vajalikke meetmeid mänguasja turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see oleks turult kõrvaldatud või tagasi võetud.

VII   PEATÜKK

KOMITEEMENETLUS

Artikkel 46

Muudatused ja rakendusmeetmed

1.   Tehnika ja teaduse arenguga kohandamiseks võib komisjon muuta järgmist:

a)

I lisa;

b)

II lisa III osa punkte 11 ja 13;

c)

V lisa.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.   Komisjon võib võtta vastu konkreetsed piirväärtused kemikaalide jaoks, mida kasutatakse alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud mänguasjade valmistamiseks või muude mänguasjade valmistamiseks, mis on mõeldud suhu panemiseks, võttes arvesse määruses (EÜ) nr 1935/2004 sätestatud toidu pakendamise nõudeid ja seotud erimeetmeid eriliste materjalide jaoks, samuti toiduga kokkupuutuvate mänguasjade ning materjalide erinevusi. Komisjon peab vastavalt muutma käesoleva direktiivi II lisa C liidet. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.   Komisjon võib teha otsuseid niisuguste ainete ja segude kasutamise kohta mänguasjades, mis on liigitatud nende kategooriate kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks aineks, mis on sätestatud käesoleva direktiivi II lisa B liite 5. jaos ja millele on andnud hinnangu asjakohane teaduslik komitee, ja muuta vastavalt II lisa A liidet. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 47

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

VIII   PEATÜKK

HALDUSLIKUD ERISÄTTED

Artikkel 48

Aruandlus

Liikmesriigid esitavad komisjonile käesoleva direktiivi kohaldamise aruande 20. juuliks 2014 ja seejärel iga viie aasta järel.

Kõnealuses aruandes esitatakse mänguasjade ohutuse alase olukorra ja käesoleva direktiivi tulemuslikkuse hinnang ning kõnealuse liikmesriigi turujärelevalve alase tegevuse ülevaade.

Komisjon koostab ja avaldab riikide aruannete kokkuvõtte.

Artikkel 49

Läbipaistvus ja konfidentsiaalsus

Käesoleva direktiivi alusel meetmete võtmisel kohaldavad liikmesriikide pädevad asutused ja komisjon direktiivi 2001/95/EÜ artiklis 16 sätestatud läbipaistvuse ja konfidentsiaalsuse nõudeid.

Artikkel 50

Meetmete põhjendamine

Käesoleva direktiivi alusel võetud meedet, millega keelatakse või piiratakse mänguasja turule laskmine või millega mänguasi kõrvaldatakse turult või võetakse tagasi, tuleb igakülgselt põhjendada.

Sellisest meetmest teatatakse viivitamata asjaomasele osapoolele, kellele teatatakse samal ajal ka abinõudest, mis on talle kättesaadavad kõnealuse liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt, ja abinõude suhtes kohaldatavatest tähtaegadest.

Artikkel 51

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad ettevõtjatele kohaldavate karistuste kohta, mille hulka võivad kuuluda tõsiste rikkumiste puhul kohaldatavad kriminaalkaristused ja millest lähtutakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigus- ja haldusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine.

Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid võib suurendada, kui asjaomane ettevõtja on varem toime pannud käesoleva direktiivi sätete samalaadse rikkumise.

Liikmesriigid edastavad need sätted komisjonile 20. juuliks 2011, samuti edastavad liikmesriigid komisjonile viivitamatult kõik neid sätteid puudutavad hilisemad muudatused.

IX   PEATÜKK

LÕPP- JA ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 52

Direktiivide 85/374/EMÜ ja 2001/95/EÜ kohaldamine

1.   Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira direktiivi 85/374/EMÜ kohaldamist.

2.   Direktiivi 2001/95/EÜ kohaldatakse mänguasjade suhtes vastavalt selle artikli 1 lõikele 2.

Artikkel 53

Üleminekuperioodid

1.   Liikmesriigid ei tõkesta oma territooriumil selliste mänguasjade kättesaadavaks tegemist, mis vastavad direktiivi 88/378/EMÜ nõuetele ja mis lasti turule enne 20. juulit 2011.

2.   Lisaks lõikes 1 sätestatule ei tõkesta liikmesriigid oma territooriumil selliste mänguasjade turule laskmist, mis vastavad kõikidele käesoleva direktiivi nõuetele, v.a need, mis on sätestatud II lisa III osas eeldusel, et need mänguasjad vastavad direktiivi 88/378/EMÜ II lisa 3. osas sätestatud nõuetele ja need lasti turule enne 20. juulit 2013.

Artikkel 54

Ülevõtmine

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 20. jaanuariks 2011. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 20. juulist 2011.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 55

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 88/378/EMÜ, välja arvatud artikli 2 lõige 1 ja II lisa 3. osa, tunnistatakse kehtetuks alates 20. juulist 2011. Artikli 2 lõige 1 ja II lisa 3. osa tunnistatakse kehtetuks alates 20. juulist 2013.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 56

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 57

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. juuni 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

Š. FÜLE


(1)  ELT C 77, 31.3.2009, lk 8.

(2)  Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. mai 2009. aasta otsus.

(3)  EÜT L 187, 16.7.1988, lk 1.

(4)  EÜT C 136, 4.6.1985, lk 1.

(5)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(6)  EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

(7)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(8)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(9)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(10)  ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

(11)  ELT L 37, 13.2.2003, lk 19.

(12)  ELT L 37, 13.2.2003, lk 24.

(13)  ELT L 114, 27.4.2006, lk 9.

(14)  EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10.

(15)  ELT L 266, 26.9.2006, lk 1.

(16)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(17)  EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29.


I LISA

Loetelu toodetest, mida ei peeta mänguasjaks käesoleva direktiivi tähenduses

(osutatud artikli 2 lõikes 1)

1.

Pidudel ja pidustustel kasutatavad dekoratiivesemed.

2.

Kollektsionääride jaoks mõeldud esemed, kui tootele või selle pakendile on nähtavalt ja loetavalt märgitud, et toode on ette nähtud vähemalt 14-aastasele kollektsionäärile. Seda liiki esemed on näiteks:

a)

detailitruud ja originaalilähedased vähendatud mõõtmetega mudelid,

b)

kokkupandavate vähendatud mõõtmetega mudelite komplektid,

c)

rahvariides nukud, dekoratiivnukud ja muud samalaadsed esemed,

d)

vanade mänguasjade koopiad, ja

e)

tõeliste tulirelvade koopiad.

3.

Sporditarbed, sealhulgas üle 20 kg kaaluvatele lastele ette nähtud rulluisud ja rulad.

4.

Jalgrattad maksimaalse sadulakõrgusega üle 435 mm, mõõdetuna vertikaalselt maapinnast sadula ülemise pinnani, nii et sadul on horisontaalses asendis ja selle toru on seadistatud madalaima märke asendisse.

5.

Tõukerattad ja muud transpordivahendid, mis on ette nähtud spordiks või mõeldud kasutamiseks liiklemiseks avalikel teedel või neile transpordivahenditele ettenähtud radadel.

6.

Elektriajamiga sõidukid, mis on ette nähtud kasutamiseks avalikel teedel või radadel või nende juures olevatel kõnniteedel.

7.

Sügavas vees kasutamiseks ettenähtud sukeldumisvarustus ja laste ujumaõpetamiseks ettenähtud varustus, nagu ujumislauad ja ujumise abivahendid.

8.

Rohkem kui 500 osast koosnevad kokkupandavad piltmõistatused.

9.

Surugaasiga käitatavad püssid ja püstolid, välja arvatud veepüssid ja veepüstolid, ning üle 120 cm pikad vibud.

10.

Ilutulestik, sealhulgas löökkapslid, mis ei ole ette nähtud mängimiseks.

11.

Tooted ja mängud, milles kasutatakse teravaotsalisi lendesemeid, näiteks metallotstega viskenoolte komplektid.

12.

Harivad funktsionaalsed mänguasjad, nagu elektripliidid, triikrauad ja muud funktsionaalsed üle 24 voldist nimipinget nõudvad tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes õppeotstarbel ja täiskasvanu järelevalve all.

13.

Tooted, mis on ette nähtud koolides ja muudes haridusasutustes juhendaja järelevalve all toimuvaks õppeotstarbeliseks kasutamiseks, nagu teadusseadmed.

14.

Elektroonilised seadmed, nagu personaalarvutid ja mängukonsoolid, mida kasutatakse interaktiivse tarkvara ja väliste lisaseadmete abil, kui need elektroonilised seadmed või lisaseadmed ei ole välja töötatud ja ette nähtud lastele, ja neil seadmetel ei ole mängimise seisukohalt iseseisvat kasutamisväärtust, näiteks spetsiaalsed personaalarvutid, klahvistikud, juhthoovad ja roolid.

15.

Meelelahutamiseks ja mängimiseks ettenähtud interaktiivne tarkvara, näiteks aruvutimängud ja nende andmekandjad, näiteks kompaktplaadid.

16.

Imikulutid.

17.

Lastele atraktiivsed valgustid.

18.

Mänguasjade trafod.

19.

Laste moelisandid, mis ei ole mõeldud mängimiseks.


II LISA

ERIOHUTUSNÕUDED

I.   Füüsikalised ja mehaanilised omadused

1.

Mänguasjad ja nende osad ning paigaldatavate mänguasjade puhul nende kinnituskonstruktsioonid peavad olema nõuetekohase mehaanilise tugevusega ja vajaduse korral stabiilsusega, et vastu pidada nendele kasutamise ajal mõjuvatele jõududele ilma purunemata või deformeerumata, mis võib põhjustada füüsilise vigastuse.

2.

Mänguasjade juurdepääsetavad servad, väljaulatuvad osad, nöörid, juhtmed ja kinnitid peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et füüsilise vigastuse risk nende puudutamise korral oleks minimaalne.

3.

Mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et nende osade liikumine mänguasja tavapärase kasutamise korral ei tekita mingit riski või tekitab minimaalset riski.

4.

a)

Mänguasjade ja nende osadega ei tohi kaasneda kägistamisrisk.

b)

Mänguasjade ja nende osadega ei tohi kaasneda lämbumisrisk, mis tuleneb õhuvoolu takistamisest suu ja nina sulgemise tõttu väljastpoolt.

c)

Mänguasjad ja nende osad peavad olema selliste mõõtmetega, et nendega ei kaasne lämbumisrisk, mis tuleneb hingamisteede sisesest õhuvoolu takistusest, mis on takerdunud suhu või neelu või sulgenud muul viisil õhu juurdepääsu alumistesse hingamisteedesse.

d)

Mänguasjad, mis on selgelt ette nähtud alla 36 kuu vanustele lastele, nende mänguasjade osad ning kõik eemaldatavad osad, peavad olema selliste mõõtmetega, et neid ei oleks võimalik alla neelata või hingamisteedesse tõmmata. Sama põhimõte kehtib ka muude mänguasjade suhtes, mis on mõeldud suhu panemiseks, samuti nende mänguasjade osade ning kõikide eemaldatavate osade suhtes.

e)

Mänguasjade jaemüügipakenditega ei tohi kaasneda kägistamis- ega lämbumisrisk, mis tuleneb õhuvoolu takistamisest suu ja nina sulgemise tõttu väljastpoolt.

f)

Toiduainete pakendites või toidu sees olevad mänguasjad peavad olema eraldi pakendis. Kõnealune pakend, nii nagu see tarnitakse, peab olema selliste mõõtmetega, et seda ei oleks võimalik alla neelata ja/või hingamisteedesse tõmmata.

g)

Punktides e ja f osutatud mänguasjade pakendil, mis on kerakujuline, munakujuline või ellipsikujuline, ning selle eemaldatavatel osadel või ümmarguste otstega silindrikujulisel mänguasjade pakendil peavad olema sellised mõõtmed, et nad ei põhjusta suhu või neelu sattumisega või muul viisil õhu juurdepääsu sulgemisega alumistesse hingamisteedesse õhuvoolu sulgemise ohtu.

h)

Keelatud on mänguasjad, mis on toiduaine tarbimise hetkel toiduaine külge kinnitatud viisil, et otsese juurdepääsu saamiseks mänguasjale tuleb toit ära süüa; Muul moel otseselt toiduaine külge kinnitatud mänguasjade osad peavad vastama punktides c ja d esitatud nõuetele.

5.

Veemänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et ujuvuse halvenemise ja lapsele osutatava toe vähenemise risk oleks minimaalne.

6.

Mänguasjadel, mille sisse on võimalik minna ning mis niiviisi moodustavad seesviibija jaoks suletud ruumi, peab olema väljapääs, mida mänguasja kasutaja saab seestpoolt hõlpsasti avada.

7.

Mänguasjad, mille abil nende kasutaja võib liikuda, peavad võimaluste piires olema varustatud pidurdussüsteemiga, mis sobib seda liiki mänguasja jaoks ning vastab selle poolt tekitatavale kineetilisele energiale. Sellist süsteemi peab kasutajal olema lihtne kasutada, ilma et ta paiskuks välja ning ilma et kasutaja või kolmandad isikud võiks saada füüsiliselt viga.

Elektriajamiga mänguasjade (mille kasutaja istub mänguasja peal) suurim valmistajakiirus peab olema piiratud, et vähendada vigastuse ohtu.

8.

Väljapaiskuvate esemete kuju ja koostis ning nende poolt tekitatav kineetiline energia nende väljatulistamisel selleks otstarbeks ette nähtud mänguasjast peavad olema sellised, et arvestades mänguasja laadi, ei too need kaasa füüsiliste vigastuste riski kasutajale ega kolmandatele isikutele.

9.

Mänguasjad peavad olema valmistatud nii, et oleks tagatud, et:

a)

ühegi juurdepääsetava pinna maksimaalne ega minimaalne temperatuur ei põhjustaks kokkupuutel vigastust; ja

b)

mänguasjas sisalduvad vedelikud ja gaasid ei saavutaks sellist temperatuuri või rõhku, mille puhul nende väljapaiskumine mänguasjast (välja arvatud mänguasja õigeks toimimiseks vajalikul põhjusel) põhjustaks põletusi ega muid füüsilisi vigastusi.

10.

Heli tekitavad mänguasjad peavad nii impulssmüra kui pikaajalise müra maksimummääradest lähtuvalt olema projekteeritud ja valmistatud nii, et neist tulev hääl ei kahjustaks lapse kuulmist.

11.

Tegevusmänguasjad peavad olema valmistatud nii, et kehaosade muljumise ja kehaosade või riiete mänguasja osade vahele jäämise, kukkumise, löökide ning uppumise risk oleks minimaalne. Eelkõige peavad sellise mänguasja ligipääsetavad pinnad, mille peal võivad mängida üks või mitu last, olema valmistatud nii, et need suudavad kanda laste raskust.

II.   Süttivus

1.

Mänguasjad ei tohi kujutada endast ohtlikku süttivat elementi lapse keskkonnas. Seega peavad nad koosnema materjalidest, mis vastavad ühele või enamale järgmistest tingimustest:

a)

ei põle otsesel kokkupuutel leegiga, sädemega ega teiste potentsiaalsete tuleallikatega;

b)

ei sütti kergesti (leek kustub kohe pärast tuleallika mõju lakkamist);

c)

isegi kui nad süttivad, põlevad nad aeglaselt ja leek levib aeglaselt;

d)

olenemata mänguasja keemilisest koostisest, on projekteeritud nii, et mehaaniliselt aeglustada põlemisprotsessi.

Selliste süttivate materjalidega ei tohi kaasneda teiste mänguasjas kasutatud materjalide süttimise risk.

2.

Mänguasjad, mis oma toimimiseks sisaldavad aineid või segusid, mis vastavad B liite 1. jaos sätestatud klassifitseerimiskriteeriumitele, eriti materjalid ja seadmed keemiakatseteks, mudeli kokkupanekuks, plasti või keraamika vormimiseks, emailimiseks, fotograafiaks või samalaadseteks tegevusteks, ei tohi sisaldada aineid või segusid, mis võivad süttida mittesüttivate lenduvate komponentide lendumisel.

3.

Mänguasjad (v.a löökkapslitega mänguasjad) ei tohi plahvatada ega sisaldada elemente või aineid, mis võivad plahvatada, kui neid kasutatakse artikli 10 lõike 2 esimeses lõigus kirjeldatud viisil.

4.

Mänguasjad ja eriti keemilised mängud ja mänguasjad ei tohi sisaldada aineid või segusid, mis:

a)

segamisel võivad plahvatada kas keemilise reaktsiooni või soojenemise tulemusena;

b)

võivad plahvatada, kui neid segatakse oksüdeeruvate ainetega; või

c)

sisaldavad lenduvaid komponente, mis süttivad õhus ja võivad moodustada süttiva või plahvatava auru/õhu segu.

III.   Keemilised omadused

1.

Mänguasjad tuleb projekteerida ja valmistada nii, et kui neid kasutatakse artikli 10 lõike 2 esimeses lõigus kirjeldatud viisil, ei põhjusta kokkupuude mänguasjade koostises olevate või nendes sisalduvate keemiliste ainetega või segudega inimeste tervisele kahjuliku mõju riski.

Mänguasjad peavad vastama ühenduse asjakohastele õigusaktidele, mis käsitlevad teatavaid tootekategooriaid või teatavate ainete ja segude kasutamise piiramist.

2.

Mänguasjad, mis esinevad ainete või segude kujul, peavad samuti vastama nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta), (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiivi 1999/45/EÜ (ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (2) ning määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) (3) kohaldatavatele sätetele, mis käsitlevad teatud ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist.

3.

Ilma et see piiraks punkti 1 teises lõigus osutatud piirangute kohaldamist, ei kasutata mänguasjades, mänguasjade koostisosades või mikrostruktuuriliselt eristatavates osades määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel 1 A., 1B. või 2. kategooria kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks liigitatud aineid.

4.

Erandina punktist 3 võib mänguasjades, mänguasjade koostisosades või mikrostruktuuriliselt eristatavates osades kasutada aineid või segusid, mis on liigitatud B liite 3. jaos sätestatud kategooriate kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:

a)

need ained või segud sisalduvad kontsentratsioonis, mis on võrdne ühenduse õigusaktidega kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, millele on neid koostisosi sisaldavate segude klassifitseerimise eesmärgil viidatud B liite 2. jaos, või sellest väiksem;

b)

kui mänguasja kasutatakse artikli 10 lõike 2 esimeses lõigus kirjeldatud viisil, ei ole need ained ja segud lastele mitte mingisuguses vormis kättesaadavad, kaasa arvatud sissehingamine;

c)

artikli 46 lõike 3 kohane otsus ainet või segu ja selle kasutamise lubamise kohta on langetatud ning aine või segu ja selle lubatud kasutamine on loetletud A liites;

Otsuse võib langetada, kui on täidetud järgmised tingimused:

i)

asjaomane teaduslik komitee on aine või segu kasutamist hinnanud ja teinud järelduse, et ainega kokkupuude on ohutu;

ii)

alternatiivsete ainete analüüs on näidanud, et sobivaid alternatiivseid aineid või segusid ei ole, ja

iii)

aine või segu kasutamine tarbekaupades ei ole määrusega (EÜ) nr 1907/2006 keelatud.

Komisjon volitab asjaomast teadusliku komiteed kõnealuseid aineid või segusid uuesti hindama kohe, kui tekivad ohutusprobleemid ning hiljemalt iga viie aasta järel alates artikli 46 lõike 3 kohase otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

5.

Erandina punktist 3 võib mänguasjades, mänguasjade koostisosades või mikrostruktuuriliselt eristatavates osades kasutada aineid või segusid, mis on liigitatud B liite 4. jaos sätestatud kategooriate kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

need ained või segud sisalduvad kontsentratsioonis, mis on võrdne ühenduse õigusaktidega kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, millele on neid koostisosi sisaldavate segude klassifitseerimise eesmärgil viidatud B liite 2. jaos, või sellest väiksem;

b)

kui mänguasja kasutatakse artikli 10 lõike 2 esimeses lõigus kirjeldatud viisil, ei ole need ained ja segud lastele mitte mingisuguses vormis kättesaadavad, kaasa arvatud sissehingamine; või

c)

artikli 46 lõike 3 kohane otsus ainet või segu ja selle kasutamise lubamise kohta on langetatud ning aine või segu ja selle lubatud kasutamine on loetletud A liites;

Otsuse võib langetada, kui on täidetud järgmised tingimused:

i)

asjaomane teaduslik komitee on aine või segu kasutamist hinnanud ja teinud järelduse, et ainega kokkupuude on ohutu; ja

ii)

aine või segu kasutamine tarbekaupades ei ole määrusega (EÜ) nr 1907/2006 keelatud.

Komisjon volitab asjaomast teadusliku komiteed kõnealuseid aineid või segusid uuesti hindama kohe, kui tekivad ohutusprobleemid ning hiljemalt iga viie aasta järel alates artikli 46 lõike 3 kohase otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

6.

Punkte 3, 4 ja 5 ei kohaldata nikli kasutamise suhtes roostevabas terases.

7.

Punkte 3, 4 ja 5 ei kohaldata materjalide suhtes, mis vastavad C liites esitatud konkreetsetele piirväärtustele, või kuni selliste sätete kehtestamiseni, kuid mitte hiljem kui 20. juulil 2017 materjalide suhtes, mida hõlmavad toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta käivad sätted, või mis vastavad nendele sätetele, nagu on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1935/2004 ja seotud erimeetmetega teatud materjalide jaoks;

8.

Ilma et see piiraks punktide 3 ja 4 kohaldamist, keelatakse nitrosoamiinide ja nitrosoamiine sisaldavate ainete kasutamine alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud mänguasjades või muudes mänguasjades, mis on mõeldud suhu panemiseks juhul, kui aine migratsiooni määr on võrdne või suurem kui 0,05 mg/kg nitrosoamiinide korral ja 1 mg/kg nitrosoamiine sisaldavate ainete korral.

9.

Komisjon hindab süstemaatiliselt ja regulaarselt ohtlike ainete või materjalide esinemist mänguasjades. Nendel hindamistel võetakse arvesse turujärelevalveasutuste aruandeid ning liikmesriikide ja sidusrühmade väljendatud muret.

10.

Kosmeetikat sisaldavad mänguasjad, näiteks mängukosmeetika nukkudele, peavad vastama nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivis 76/768/EMÜ (liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta) (4) sätestatud koostise ja märgistamise nõuetele.

11.

Mänguasjad ei tohi sisaldada järgmisi allergeenseid lõhnaaineid:

Jrk nr

Allergeense lõhnaaine nimetus

CASi number

(1)

Aedvaagi (Inula helenium) õli

97676-35–2

(2)

Allüülisotiotsüanaat

57–06-7

(3)

Bensüültsüaniid

140–29-4

(4)

4-tert-butüülfenool

98–54-4

(5)

Hanemaltsa õli

8006-99–3

(6)

Tsüklameenalkohol

4756-19–8

(7)

Dietüülmaleaat

141–05-9

(8)

Dihüdrokumariin

119–84-6

(9)

2,4-dihüroksü-3-metüülbensaldehüüd

6248-20–0

(10)

3,7-dimetüül-2-okteen-1-ool (6,7-dihüdrogeraniool)

40607-48–5

(11)

4,6-dimetüül-8-tert-butüülkumariin

17874-34–9

(12)

Dimetüültsitrakonaat

617–54-9

(13)

7,11-dimetüül-4,6,10-dodekatrieen-3-oon

26651-96–7

(14)

6,10-dimetüül-3,5,9-undekatrieen-2-oon

141–10-6

(15)

Difenüülamiin

122–39-4

(16)

Etüülakrülaat

140–88-5

(17)

Viigipuu lehed, värsked ja valmistised

68916-52–9

(18)

trans-2-heptenaal

18829-55–5

(19)

trans-2-heksenaaldietüülatsetaal

67746-30–9

(20)

trans-2-heksenaaldimetüülatsetaal

18318-83–7

(21)

Hüdroabietüülalkohol

13393-93–6

(22)

4-etoksüfenool

622–62-8

(23)

6-isopropüül-2-dekahüdronaftalenool

34131-99–2

(24)

7-metoksükumariin

531–59-9

(25)

4-metoksüfenool

150–76-5

(26)

4-(p-metoksüfenüül)-3-buteen-2-oon

943–88-4

(27)

1-(p-metoksüfenüül)-1-penteen-3-oon

104–27-8

(28)

Metüül-trans-2-butenoaat

623–43-8

(29)

6-metüülkumariin

92–48-8

(30)

7-metüülkumariin

2445-83–2

(31)

5-metüül-2,3-heksaandioon

13706-86–0

(32)

Lõhna-soojumika (Saussurea lappa Clarke) juureõli

8023-88–9

(33)

7-etoksü-4-metüülkumariin

87–05-8

(34)

Heksahüdrokumariin

700–82-3

(35)

Peruu palsam, töötlemata (Myroxylon pereirae (Royle) Klotzsch)

8007-00–9

(36)

2-pentülideentsükloheksanoon

25677-40–1

(37)

3,6,10-trimetüül-3,5,9-undekatrieen-2-oon

1117-41–5

(38)

Verbena õli (Lippia citriodora Kunth)

8024-12–2

(39)

Muskusambrett (4-tert-butüül-3-metoksü-2,6-dinitrotolueen)

83–66-9

(40)

4-fenüül-3-buteen-2-oon

122–57-6

(41)

Amüültsinnamaal

122–40-7

(42)

Amüültsinnamüülalkohol

101–85-9

(43)

Bensüülalkohol

100–51-6

(44)

Bensüülsalitsülaat

118–58-1

(45)

Tsinnamüülalkohol

104–54-1

(46)

Kaneelaldehüüd

104–55-2

(47)

Tsitraal

5392-40–5

(48)

Kumariin

91–64-5

(49)

Eugenool

97–53-0

(50)

Geraniool

106–24-1

(51)

Hüdroksütsitronellaal

107–75-5

(52)

Hüdroksü-metüülpentüültsüklohekseenkarbaldehüüd

31906-04–4

(53)

Isoeugenool

97–54-1

(54)

Tammesambliku ekstrakt

90028-68–5

(55)

Evernia furfuracea ekstrakt

90028-67–4

Nimetatud lõhnaainete jälgede olemasolu on siiski lubatud tingimusel, kui see on nõuetekohaste tootmistavade juures tehniliselt vältimatu ega ületa 100 mg/kg.

Peale selle tuleb mänguasjal, mänguasjale kinnitatud etiketil, mänguasja pakendil või mänguasjale lisatud teabelehel loetleda järgmised allergeensed lõhnaained, kui neid lisatakse mänguasjadele kontsentratsioonis üle 100 mg/kg mänguasjas või selle koostisosades:

Jrk nr

Allergeense lõhnaaine nimetus

CAS number

(1)

Anisüülalkohol

105–13-5

(2)

Bensüülbensoaat

120–51-4

(3)

Bensüültsinnamaat

103–41-3

(4)

Tsitronellool

106–22-9

(5)

Farnesool

4602-84–0

(6)

Heksüülkaneelaldehüüd

101–86-0

(7)

Lilial

80–54-6

(8)

d-limoneen

5989-27–5

(9)

Linalool

78–70-6

(10)

Metüülheptiinkarbonaat

111–12-6

(11)

3-metüül-4-(2,6,6-trimetüül-2-tsüklohekseen-1-üül)-3-buteen-2-oon

127–51-5

12.

Punkti 11 esimeses lõigus sätestatud loetelu punktides 41 kuni 55 sätestatud lõhnaaineid ning selle punkti kolmandas lõigus sätestatud loetelu punktides 1 kuni 11 sätestatud lõhnaaineid lubatakse kasutada haistmismeelt arendavates lauamängudes, kosmeetikakomplektides ja maitsmismeelt arendavates mängudes järgmistel tingimustel:

i)

need lõhnaained on selgelt märgistatud pakendil ning pakend hõlmab hoiatust, mis on sätestatud V lisa B osa punktis 10;

ii)

vajaduse korral vastavad lapse poolt juhendi kohaselt valmistatud tooted direktiivi 76/768/EMÜ nõuetele; ning

iii)

vajaduse korral vastavad need lõhnaained asjakohastele toitu käsitlevatele õigusaktidele.

Selliseid haistmismeelt arendavaid lauamänge, kosmeetikakomplekte ja maitsmismeelt arendavaid mänge ei kasutata alla 36 kuu vanustel lastel ning need peavad vastama V lisa B osa punktile 1.

13.

Ilma et see piiraks punktide 3, 4 ja 5 kohaldamist, ei tohi mänguasjadest ja mänguasjade osadest eralduvate ainete migratsiooni piirmäärad ületada järgmiseid väärtusi:

Element

mg/kg

kuivas, hapras, pulbrilaadses või elastses mänguasjamaterjalis

mg/kg

vedelas või kleepuvas mänguasjamaterjalis

mg/kg

mahakraabitud mänguasja-materjalis

Alumiinium

5 625

1 406

70 000

Antimon

45

11,3

560

Arseen

3,8

0,9

47

Baarium

4 500

1 125

56 000

Boor

1 200

300

15 000

Kaadmium

1,9

0,5

23

Kroom (III)

37,5

9,4

460

Kroom (VI)

0,02

0,005

0,2

Koobalt

10,5

2,6

130

Vask

622,5

156

7 700

Plii

13,5

3,4

160

Mangaan

1 200

300

15 000

Elavhõbe

7,5

1,9

94

Nikkel

75

18,8

930

Seleen

37,5

9,4

460

Strontsium

4 500

1 125

56 000

Tina

15 000

3 750

180 000

Orgaanilised tinaühendid

0,9

0,2

12

Tsink

3 750

938

46 000

Neid piirmäärasid ei kohaldata mänguasjade ja mänguasja osade suhtes, millele ligipääs, mille funktsioon, suurus või mass selgelt välistavad igasuguse ohu, mis võib tuleneda imemisest, lakkumisest, neelamisest või pikaajalisest kontaktist nahaga, kui neid mänguasju kasutatakse artikli 10 lõike 2 esimeses lõigus kirjeldatud viisil.

IV.   Elektrilised omadused

1.

Mänguasjade elektrilise toiteallika nimipinge ei tohi ületada 24 volti alalisvoolu või sellega samaväärse vahelduvvoolu puhul ning pinge mänguasja ligipääsetavates osades ei tohi ületada 24 volti alalisvoolu või sellega samaväärse vahelduvvoolu puhul.

Sisepinge ei tohi olla suurem kui 24 volti alalisvoolu või sellega samaväärse vahelduvvoolu puhul, välja arvatud juhul, kui on tagatud, et pinge ja voolu kombinatsiooni tulemusena ei teki riski ega elektrilöögi saamise võimalust isegi purunenud mänguasja puhul.

2.

Mänguasjade osad, mis on kontaktis või võivad sattuda kontakti vooluallikaga, mis võib põhjustada elektrilöögi, ning nende juhtmed ja muud voolu juhtivad osad, mille kaudu toide viiakse nende osadeni, peavad olema nõuetekohaselt isoleeritud ja mehaaniliselt kaitstud, et hoida ära elektrilöögi riski.

3.

Elektrilised mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et oleks tagatud, et ühegi vahetult juurdepääsetava pinna maksimaalne temperatuur ei ole nii kõrge, et tekitada puudutuse korral põletusi.

4.

Eeldatavate rikete korral peavad mänguasjad pakkuma kaitset elektrilisest toiteallikast tulenevate ohtude eest.

5.

Elektrilised mänguasjad peavad pakkuma piisavat kaitset tuleohu eest.

6.

Elektrilised mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et seadme poolt tekitatud elektri-, magnet- ja elektromagnetväli ning muu radiatsioon ei ole suuremad kui mänguasja toimimiseks vajalik ning see peab toimima ohutul tasemel vastavalt üldiselt tunnustatud tehnikanõuetele, võttes arvesse ühenduse konkreetseid meetmeid.

7.

Elektroonilise juhtimissüsteemiga mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et mänguasi on ohutu ka siis, kui elektroonikasüsteem on rikkis või lakkab töötamast (kas süsteemi enda vea või välisteguri tõttu).

8.

Mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et nad ei ohusta tervist ning nendega ei kaasne silmade või naha vigastuste risk laserite, valgusdioodide (LED) ega mingit muud tüüpi kiirguse tõttu.

9.

Mänguasja elektritrafo ei tohi olla mänguasja lahutamatu osa.

V.   Hügieen

1.

Mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et nad vastaksid hügieeni- ja puhtusenõuetele, et vältida nakatumise, haigestumise või saastumise riski.

2.

Alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et neid saaks puhastada. Tekstiilmänguasi peab seetõttu olema pestav, välja arvatud siis, kui ta sisaldab mehhanismi, mida veega pesemine võib kahjustada. Mänguasi peab kooskõlas käesoleva punkti sätetele ja tootja juhistele vastama ohutusnõuetele ka pärast puhastamist.

VI.   Radioaktiivsus

Mänguasjad peavad vastama kõikidele Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu III peatüki alusel vastu võetud asjakohastele meetmetele.


(1)  EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(2)  EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1.

(3)  ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(4)  EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169.

A liide

Kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete ja nende lubatud kasutamise loetelu vastavalt III osa punktidele 4, 5 ja 6

Aine

Klassifikatsioon

Lubatud kasutamine

nikkel

CMR 2

roostevabas terases

B liide

AINETE JA SEGUDE KLASSIFITSEERIMINE

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaldamise ajastuse tulemusel eksisteerivad võrdväärsed klassifikatsioonile viitamise viisid, mida tuleks kasutada erinevatel ajahetkedel.

1.   Ainete ja segude klassifitseerimise kriteeriumid II osa punkti 2

A.

Kriteeriumid, mida kohaldatakse alates 20. juulist 2011 kuni 31. maini 2015:

Ained

Aine, mis vastab määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa mis tahes järgmiste ohuklasside või kategooriate kriteeriumidele:

a)

ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2. kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;

b)

ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;

c)

ohuklass 4.1;

d)

ohuklass 5.1.;

Segud

Segu on ohtlik direktiivi 67/548/EMÜ tähenduses.

B.

Alates 1. juunist 2015 kohaldatav kriteerium:

Aine või segu, mis vastab määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa mis tahes järgmiste ohuklasside või kategooriate kriteeriumidele:

a)

ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2. kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;

b)

ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;

c)

ohuklass 4.1;

d)

ohuklass 5.1.;

2.   Ühenduse õigusaktid, mis hõlmavad teatavate ainete kasutamist III osa punkti4 alapunkti a ja punkti 5 alapunkti a tähenduses

Alates 20. juulist 2011 kuni 31. maini 2015 kehtestatakse ainete kontsentratsioonid neid aineid sisaldavate segude klassifitseerimise eesmärgil kooskõlas direktiiviga 1999/45/EÜ.

Alates 1. juunist 2015 määratletakse ainete kontsentratsioonid neid aineid sisaldavate segude klassifitseerimise tähenduses kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1272/2008.

3.   III osa punkti 4 tähenduses kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks liigitatud ainete ja segude kategooriad

Ained

III osa punkt 4 puudutab määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt 1 A. ja 1B. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseeritud aineid.

Segud

Alates 20. juulist 2011 kuni 31. maini 2015 puudutab III osa punkt 4 vastavalt direktiivi 1999/45/EÜ ja direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt 1. ja 2. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks segudeks klassifitseeritud segusid.

Alates 1. juunist 2015 puudutab III osa punkt 4 määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt 1 A. ja 1B. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks segudeks klassifitseeritud segusid.

4.   III osa punkti 5 tähenduses kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks liigitatud ainete ja segude kategooriad

Ained

III osa punkt 5 puudutab määruse (EÜ) nr 1272/2008 2. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseeritud aineid.

Segud

Alates 20. juulist 2011 kuni 31. maini 2015 puudutab III osa punkt 5 vastavalt direktiivi 1999/45/EÜ ja direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt 3. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks segudeks klassifitseeritud segusid.

Alates 1. juunist 2015 puudutab III osa punkt 5 määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt 2. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks segudeks klassifitseeritud segusid.

5.   Artikli 46 lõike 3 tähenduses kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks liigitatud ainete ja segude kategooriad

Ained

Artikli 46 lõige 3 puudutab määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt 1 A., 1B. ja 2. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseeritud aineid.

Segud

Alates 20. juulist 2011 kuni 31. maini 2015 puudutab artikli 46 lõige 3 vastavalt direktiivi 1999/45/EÜ ja direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt 1., 2. ja 3. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks segudeks klassifitseeritud segusid.

Alates 1. juunist 2015 puudutab artikli 46 lõige 3 määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt 1 A., 1B. ja 2. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks segudeks klassifitseeritud segusid.

C liide

Alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud mänguasjade ja muude suhu panemiseks mõeldud mänguasjade puhul kasutatavate kemikaalide piirväärtused, mis on vastu võetud vastavalt artikli 46 punktile 2


III LISA

EÜ VASTAVUSDEKLARATSIOON

1.

Nr … (mänguasja kordumatu identifitseerimisnumber)

2.

Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress:

3.

Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja vastutusel:

4.

Deklareeritav toode (mänguasja identifitseerimine, mis võimaldab toodet jälgida). Siia alla kuulub piisavalt selge mänguasja värvikujutis mänguasja identifitseerimiseks.

5.

Punktis 4 nimetatud deklareeritav toode on kooskõlas asjaomaste ühenduse ühtlustavate õigusaktidega:

6.

Viited kasutatud harmoneeritud standarditele või viited tehnilistele tingimustele, millele vastavust deklareeritakse:

7.

Kui see on asjakohane: teavitatud asutus … (nimi, number) … teostas … (tegevuse kirjeldus) … ja andis välja tõendi:

8.

Lisateave:

Allkirjastatud:

(väljaandmise koht ja kuupäev)

(nimi, ametinimetus)(allkiri)


IV LISA

TEHNILINE DOKUMENTATSIOON

Artiklis 21 osutatud tehniline dokumentatsioon sisaldab eelkõige järgmisi andmeid, mis on vajalikud hindamiseks:

a)

tootedisaini ja valmistamise üksikasjalik kirjeldus, sh loetelu mänguasjas kasutatud koostisosadest ja materjalidest ning kasutatud kemikaalide ohutuskaardid (saadakse kemikaalide tarnijatelt);

b)

artikli 18 kohaselt läbi viidud ohutushindamised;

c)

järgitud vastavushindamismenetluse kirjeldus;

d)

EÜ vastavusdeklaratsiooni koopia;

e)

valmistamis- ja ladustamiskohtade aadressid;

f)

tootja poolt teavitatud asutusele (kui viimane on kaasatud) esitatud dokumentide koopiad;

g)

katsearuanded ja vahendite kirjeldus, millega tootja tagab toodangu vastavuse harmoneeritud standarditele, kui tootja on järginud artikli 19 lõikes 2 osutatud valmistamise sisekontrolli protseduuri; ja

h)

EÜ tüübihindamistõendi koopia, vahendite kirjeldus, millega tootja tagab toodangu vastavuse EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tooteliigile, tootja poolt teavitatud asutusele esitatud dokumentide koopiad, kui tootja esitas toote artikli 19 lõikes 3 osutatud EÜ tüübihindamisele ja järgis artikli 19 lõikes 3 osutatud tüübihindamismenetlust.


V LISA

HOIATUSED

(osutatud artiklis 11)

A   OSA

ÜLDISED HOIATUSED

Artikli 11 lõikes 1 osutatud kasutajale seatud piirangute puhul märgitakse vähemalt kasutaja minimaalne või maksimaalne vanus ning vajadusel kasutaja suutlikkus, kasutaja minimaalne või maksimaalne kaal ja vajadus kasutada mänguasja ainult täiskasvanu järelevalve all.

B   OSA

KONKREETSED HOIATUSED JA OHUTUSNÕUDED TEATAVATE MÄNGUASJARÜHMADE KASUTAMISEL

1.   Mänguasjad mitte alla 36 kuu vanustele lastele

Mänguasjadel, mis võivad kujutada ohtu alla 36 kuu vanustele lastele, on hoiatus, näiteks: „Ei ole sobiv alla 36 kuu vanustele lastele” või „Ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele” või hoiatus järgmise kujutise kujul:

Image

Nendele hoiatustele lisatakse lühike selgitus kõnealust ettevaatust tingiva konkreetse ohu kohta; selgitus võib olla esitatud kasutusjuhendis.

Käesolevat punkti ei kohaldata mänguasjade suhtes, mis oma otstarbe, mõõtmete, laadi või omaduste tõttu või muudel põhjustel ilmselgelt ei sobi alla 36 kuu vanustele lastele.

2.   Tegevusmänguasjad

Tegevusmänguasjadel on järgmine hoiatus

„Ainult koduseks kasutamiseks”.

Tegevusmänguasjadele, mis on kinnitatud rõhtlati külge, ja teistele tegevusmänguasjadele tuleb vajaduse korral lisada juhised, kus juhitakse tähelepanu vajadusele teatud ajavahemike tagant kontrollida ja hooldada põhiosasid (riputus- ja kinnituskonstruktsioonid jne) ning rõhutatakse, et vastasel juhul võivad need mänguasjad maha kukkuda või ümber minna.

Juhised tuleb anda ka selle kohta, kuidas mänguasja õigesti kokku panna, näidates need osad, mis võivad kujutada endast ohtu juhul, kui neid õigesti kokku ei panda. Konkreetset teavet tuleb esitada ka sobivate pindade kohta, millele mänguasi asetatakse.

3.   Funktsionaalsed mänguasjad

Funktsionaalsel mänguasjal on järgmine hoiatus

„Kasutada ainult täiskasvanu otsese järelevalve all”.

Lisaks sellele lisatakse nendele mänguasjadele juhend, kus on näidatud tööjuhised ning kasutaja ohutusnõuded koos hoiatusega, et nende ohutusnõuete eiramine seab kasutaja ohtu (oht tuleb täpsustada), mis tavaliselt esineb sellise seadme või toote puhul, mille mudelit või imitatsiooni mänguasi endast kujutab. Samuti tuleb näidatakse, et sellist mänguasja tuleb hoida teatud vanusepiirist allpool olevatele lastele kättesaamatus kohas, kusjuures laste vanusepiiri täpsustab tootja.

4.   Keemilised mänguasjad

Ilma et see piiraks teatud ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate ühenduse asjakohaste õigusaktide sätete kohaldamist, sisaldavad ohtlikke aineid või segusid sisaldavate mänguasjade kasutusjuhised hoiatust nende ainete või segude ohtliku iseloomu kohta ja nendes näidatakse ära ohutusnõuded, mida kasutaja peab täitma, et vältida neist tulenevat ohtu, mis täpsustatakse vastavalt mänguasja laadile. Seda liiki mänguasjade kasutamisest tuleneva raske õnnetuste korral antav esmaabi peab samuti olema ära näidatud. Samuti näidatakse, et sellist mänguasja tuleb hoida teatud vanusepiirist allpool olevatele lastele kättesaamatus kohas, kusjuures laste vanusepiiri täpsustab tootja.

Lisaks esimeses lõigus nimetatud nõuetele kantakse keemiliste mänguasjade pakendile järgmine hoiatus:

„Ei ole sobiv alla (1) aastastele lastele. Kasutada ainult täiskasvanu järelevalve all”.

Keemiliste mänguasjadena käsitatakse eelkõige järgmist liiki mänguasju: keemiakatsete komplektid, plastist valuvormid, miniatuursed keraamika-, emailimis- või fotograafialaborid ning samalaadsed mänguasjad, mille kasutamisel võib tekkida keemiline reaktsioon või samalaadne aine muundumine.

5.   Laste uisud, rulluisud, rulad, tõukerattad ja mängujalgrattad

Kui neid tooteid müüakse mänguasjadena, kannavad need järgmist hoiatust:

„Soovitatakse kanda kaitsevarustust. Ei ole ette nähtud kasutamiseks liikluses”.

Lisaks sellele on kasutusjuhises meeldetuletus, et mänguasja peab kasutama ettevaatlikult, kuna see nõuab suurt oskust, et vältida kukkumist või kokkupõrkeid, mis võivad vigastada kasutajat või kolmandaid isikuid. Tuleb viidata ka soovitavale kaitsevarustusele (kiivrid, kindad, põlvekaitsed, küünarnukikaitsed jne).

6.   Veemänguasjad

Veemänguasjadel on järgmine hoiatus:

„Kasutada ainult täiskasvanu järelevalve all vees, kus laps ulatub jalgadega põhja.”

7.   Toidukaupadega seotud mänguasjad

Toidukaupades olevatel või toiduga segatud mänguasjadel on järgmine hoiatus:

„Sisaldab mänguasja. Täiskasvanu järelevalve on soovitav”.

8.   Kaitsemaskide ja -kiivrite imitatsioonid

Kaitsemaskide ja -kiivrite imitatsioonidel on järgmine hoiatus:

„See mänguasi ei paku kaitset”.

9.   Mänguasjad, mis on ette nähtud paelte, nööride või kummipaelte abil pingule tõmbamiseks üle hälli, võrevoodi või lapsevankri

Mänguasjad, mis on ette nähtud paelte, nööride või kummipaelte abil pingule tõmbamiseks üle hälli, võrevoodi või lapsevankri, kannavad pakendil järgmist hoiatust, mis on püsivalt mänguasjale kantud:

„Takerdumisest tingitud võimaliku vigastuse ärahoidmiseks eemaldage mänguasi, kui laps hakkab end kätele ja põlvedele püsti ajama neljakäpakil liikumise asendisse”.

10.   Lõhnaainete pakend haistmismeelt arendavates lauamängudes, kosmeetikakomplektides ja maitsmismeelt arendavates mängudes

Lõhnaainete pakend haistmismeelt arendavates lauamängudes, kosmeetikakomplektides ja maitsmismeelt arendavates mängudes, mis sisaldavad II lisa III osa punkti 11 esimeses lõigus sätestatud loetelu punktides 41 kuni 55 sätestatud lõhnaaineid ning kõnealuse punkti kolmandas lõigus sätestatud loetelu punktides 1 kuni 11 sätestatud lõhnaaineid, sisaldab järgmist hoiatust:

„Sisaldab lõhnaaineid, mis võivad põhjustada allergiat”.


(1)  Täpse vanuse otsustab tootja.


Top