30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/3

(1)

Võttes arvesse komisjoni määruse (EÜ) nr 1914/2006 (2) kohaldamisel saadud kogemusi, on asjakohane kohandada mõningaid kõnealuse määruse sätteid.

(2)

Komisjoni 9. juuni 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad, (3) on sätestatud arvutisüsteemide kasutamine sertifikaatide väljaandmisel ja kasutamisel; määrusesse (EÜ) nr 1914/2006 tuleks lisada viited sellisele võimalusele.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1914/2006 artikli 4 lõikes 1 ei ole selgelt osutatud, et makseid tuleb teha kogu aasta jooksul. Seetõttu tuleks seda muuta, et lisada selline märkus. Samuti tuleks muuta kõnealuse määruse artiklit 35, et võimaldada kõnealuses artiklis osutatud meetmete puhul maksete tegemist kogu aasta jooksul.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1914/2006 artikliga 34 ette nähtud kavade muutmise korda tuleks täpsustada. Tuleks täpsustada eeskirju seoses üldiste kavade muutmistaotluste esitamise, taotluste komisjonipoolse kinnitamise ning kohaldamise ajastamisega. Eelarve-eeskirjade tõttu tuleks heakskiidetud muudatusi rakendada alates muutmise taotlemisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Lisaks oleks vaja eristada suuri muudatusi, mis tuleb heaks kiita komisjoni otsusega, ning väiksemaid muudatusi, millest tuleks komisjoni üksnes teavitada.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1914/2006 artikli 4 lõikega 1 ette nähtud 90 päeva pikkune tähtaeg, mil pädevad asutused maksavad toetuse välja ja mis järgneb kasutatud toetussertifikaadi esitamise kuupäevale, on liiga pikk ning tekitab teatavaid haldusraskusi. Seega tuleks seda vähendada 60 päevani.

(6)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1914/2006 vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

1)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34

Kavade muutmine

1.   Määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 13 lõike 2 alusel heaks kiidetud üldise kava muudatused esitatakse komisjonile ja neid põhjendatakse nõuetekohaselt, esitades eelkõige järgmise teabe:

Kreeka võib kava muutmise taotlusi esitada üksnes üks kord kalendriaasta ja kava kohta ning need tuleb esitada hiljemalt iga aasta 30. septembriks, välja arvatud vääramatu jõu või erakordsete asjaolude puhul.

Komisjoni vastuväite puudumisel kohaldab Kreeka taotletud muudatusi alates nende teatamisele järgneva aasta 1. jaanuarist.

Kõnealuseid muudatusi võib kohaldada varem, kui komisjon kinnitab Kreekale enne kolmandas lõigus osutatud kuupäeva kirjalikult, et teatatud muudatused vastavad ühenduse õigusaktidele.

Kui teatatud muudatus ei vasta ühenduse õigusaktidele, teavitab komisjon sellest Kreekat ning muudatust ei kohaldata enne, kui komisjonile on esitatud muudatus, mille saab tunnistada nõuetele vastavaks.

2.   Erandina lõikest 1 hindab komisjon järgmiste muudatuste osas Kreeka ettepanekuid ja otsustab nende heakskiidu üle hiljemalt nelja kuu jooksul alates nende esitamisest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 13 lõikes 2 osutatud korraga:

3.   Kreekal on õigus teha järgmisi muudatusi ilma lõikes 1 sätestatud menetluskorda kasutamata, tingimusel et nendest teavitatakse komisjoni:

Selliseid muudatusi ei kohaldata enne kuupäeva, mil komisjon need kätte saab. Välja arvatud vääramatu jõu või erakordsete asjaolude puhul, võib muudatusi rakendada tarnimise erikorra alla kuuluvate tootekoguste muutmise ning nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 (4) sätestatud statistikanomenklatuuri ja ühise tollitariifistiku koodide muutmise suhtes üksnes üks kord aastas.

3)

Artikli 35 teise lõiguna lisatakse järgmine tekst:

„Uuringute, näidisprojektide, koolituse ja tehnilise abi meetmete puhul tehakse makseid kogu aasta jooksul.”

30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/6

(1)

27. juulil 2006 kalanduse nõukogus tehtud äärepoolsemaid piirkondi käsitlevas nõukogu ja komisjoni ühisavalduses (3) rõhutati vajadust asjakohaste meetmete järele, mille abil tagada kalandussektori säästev areng kõnealustes piirkondades. Selliste meetmete puhul tuleb võtta arvesse kalapüügi eripära nendes piirkondades. Lisaks sellele tuleb kõnealuste meetmete vastuvõtmisel silmas pidada käimasolevat uuringut selles valdkonnas ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hinnangut kalavarude olukorrale äärepoolseimates piirkondades.

(2)

Pärast kõnealust ühisavaldust on Prantsusmaa ja Portugal vastu võtnud arengukavad Guadeloupe’i, Martinique’i, Prantsuse Guajaana ja Réunioni departemangude ning Assooride jaoks. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee esitas oma täiskogu istungil 2007. aasta aprillis hinnangu nende arengukavade mõju kohta kalavarude suhtes.

(3)

Samal ajal on komisjonile esitatud täiendavat teavet kavandatava seadustamise kohta, milles käsitletakse suurt hulka laevu, mis tegelesid kalapüügiga enne 31. detsembrit 2006 ja jätkasid tegutsemist äärepoolseimates piirkondades ilma, et neid oleks kantud ühenduse laevastikuregistrisse. Sellist seadustamist tuleb käsitada arengukavade edasiarendusena.

(4)

Arengukavad aitavad kaasa säästva arengu edendamisele äärepoolseimate piirkondade kalandussektoris. Selles kontekstis tuleks läbi vaadata teatavate äärepoolseimates piirkondades registreeritud laevade sihttasemed. Seepärast tuleks komisjoni määrust (EÜ) nr 2104/2004 (4) vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/8

(1)

Määrusega (EÜ) nr 999/2001 on kehtestatud loomadel esinevate teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Neid eeskirju kohaldatakse elusloomade ja loomsete saaduste tootmise ja turuleviimise suhtes.

(2)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 IX lisas on sätestatud elusloomade, embrüote, munarakkude ning loomsete saaduste ühendusse importimise eeskirjad. Määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamine toiduks või söödaks ettenähtud toodetest on kõige olulisem rahva tervise kaitsmise meede.

(3)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklis 5 on sätestatud, et liikmesriikide või kolmandate riikide või nende piirkondade veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) staatus tuleb määratleda kolme kategooriasse liigitamisega: ebaoluline BSE risk, kontrollitud BSE risk ja määramata BSE risk. Kõnealuses artiklis on ette nähtud, et riigile määratud ühenduse kategooria tuleb uuesti läbi vaadata pärast seda, kui Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE) on kehtestanud riikide kategooriatesse liigitamise korra.

(4)

Kuni võetakse vastu otsus liikmesriikide ja kolmandate riikide BSE staatuse kohta, nähakse määrusega (EÜ) nr 999/2001 ette üleminekumeetmed, mida rakendatakse kuni 1. juulini 2007. BSEga seotud üleminekumeetmete kohaselt hõlmasid BSE ohuga kolmandatest riikidest ühendusse impordi suhtes kehtestatud piirangud lihatooteid, mis on määratletud nõukogu direktiivis 77/99/EMÜ, (2) kaasa arvatud töödeldud sooled (loomasooled). Lisaks kehtestati kaupade kolmnurkliikumise võimalus, mille puhul BSE ohuga kolmandad riigid võisid eksportida töödeldud sooli, mis olid pärit riikidest, kus BSEd peeti ülimalt ebatõenäoliseks.

(5)

25. juunil 2007 muudeti määrust (EÜ) nr 999/2001 komisjoni määrusega (EÜ) nr 722/2007. (3) Muudetud määrusega (EÜ) nr 999/2001 kehtestati ühenduse süsteem riikide kategooriatesse liigitamiseks vastavalt nende BSE riskile, kooskõlas OIE liigitusega. Sellega ei kaasnenud mitte ainult kõikide riikide loetlemine ühesse kolmest kategooriast – ebaoluline BSE risk, kontrollitud BSE risk ja määramata BSE risk –, vaid kehtestati ka kaubanduseeskirjad iga riskikategooria jaoks.

(6)

Uue liigitamissüsteemiga seotud impordieeskirjades osutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) määratletud lihasaadustele, (4) millest on välja jäetud töödeldud sooled. Kooskõlas enne 1. juulit 2007 kehtinud tingimustega ning selleks, et tagada samal tasemel tarbijakaitse, tuleks töödeldud sooled arvata nende toodete loetelusse, mida on käsitletud TSEga seotud impordieeskirjades määruses (EÜ) nr 999/2001. Seetõttu tuleks kõnealuse määruse IX lisa vastavalt muuta.

(7)

Ebaolulise BSE riskiga kolmandate riikide suhtes ei kohaldata TSEga seotud impordi-tingimusi. On oluline selgitada imporditingimusi juhul, kui sooled on pärit ebaolulise BSE riskiga riigist või piirkonnast ja neid töödeldakse kolmandas riigis, mille BSE riski staatus on erinev. Järjepidevuse säilimiseks põhjustel tuleks uute sätete alusel taaskehtestada kaupade kolmnurkliikumise võimalus.

(8)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 999/2001 vastavalt muuta.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/11

(1)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 VIII lisas on sätestatud iga liikmesriigi puhul siseriiklikud ülemmäärad, mida kõnealuse määruse III jaotise 2. peatükis osutatud võrdlussummad ei tohi ületada.

(2)

Määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 23 lõikes 2 on sätestatud aastased ülemmäärad, mille piires ühendus rahastab kõnealuse määruse II ja III jaotisega ette nähtud meetmeid.

(3)

Komisjoni 22. mai 2007. aasta määruse (EÜ) nr 552/2007 (millega kehtestatakse ühenduse maksimaalne toetus oliiviõlisektori töökavade rahastamiseks ja määratakse 2007. aastaks nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 sätestatud ühtse toetuskava osaliseks või valikuliseks rakendamiseks vajalikud eelarve ülemmäärad ja ühtse pindalatoetuse kava iga-aastane finantsraamistik ning muudetakse kõnealust määrust) (3) I, II ja III lisas on sätestatud 2007. aastaks iga juhu puhul määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklite 66–69 sätete kohaselt antavate ning kõnealuse määruse artikli 70 sätete kohaselt antavate otsetoetuste eelarve ülemmäärad ning ühtse otsemaksete kava eelarve ülemmäärad.

(4)

Määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 20 lõike 3 esimese lause kohaselt otsustas Portugal vähendada 2007. aastal ammlehmade lisatasu siseriiklikku ülemmäära ja suurendada vastava summa ulatuses määruse (EÜ) nr 247/2006 artiklis 23 sätestatud ühenduse toetusi kõnealuses määruses osutatud erimeetmete rahastamiseks. Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 1782/2003 VIII lisas sätestatud Portugali siseriiklikust ülemmäärast arvestada maha summa, mis tuleb lisada määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 23 lõikes 2 sätestatud summale, ning vähendada määruse (EÜ) nr 552/2007 I lisas sätestatud, Portugalis 2007. aastal kohaldatavaid eelarve ülemmäärasid ammlehmade lisatasu (sh täiendav ammlehmatoetus) ja veiselihatoetuse (määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 69) puhul.

(5)

Portugali otsuse kohaselt lisati alates 2007. aastast määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklitega 95 ja 96 ette nähtud piimatoetusest ja lisamaksetest tulenevad summad ühtsesse otsemaksete kavasse. Selle alusel arvestati Portugali jaoks 2007. aastaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotises sätestatud ühtse otsemaksete kava eelarve ülemmäär. Kõnealune ülemmäär on sätestatud määruse (EÜ) nr 552/2007 III lisas. Eelarve ülemmäärade kehtestamisel 2007. aastaks ei võetud siiski arvesse nende piimatoetuste ja lisamaksete välja arvamist ühtsest osamaksete kavast, mida makstakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 lõike 1 punktile b Assooride ja Madeira põllumajandustootjatele.

(6)

Seega tuleks muuta eelarve ülemmäärasid, mida kohaldatakse 2007. aastal Portugalis määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 sätete kohaselt eraldatavatele otsemaksetele, ning ühtsele osamaksete kavale, arvestades määruse (EÜ) nr 552/2007 III lisast maha summa, mis vastab piimatoetusele ja piimatootjatele makstavatele lisamaksetele, ning lisada need viimati osutatud määruse II lisasse.

(7)

Hispaania otsustas enne 1. augustit 2004 hakata osaliselt ja eelkõige veiselihatoetuste osas rakendama ühtset osamaksete kava määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 64–69 sätestatud tingimustel. Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999) (4) artikli 8 kohaldamise tõttu ei saa Hispaania autonoomne piirkond Kantaabria alates 2007. aastast kõnealuse artikliga ette nähtud üleminekutoetust. Hispaania autonoomse piirkonna Kantaabria põllumajandustootjatele makstavat, määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 125 lõikega 5 ette nähtud täiendavat siseriiklikku ammlehmatoetust ei saa seetõttu alates 2007. aastast Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust rahastada. Et jätkata ühenduse toetuse maksmist ammlehmakasvatuse sektoris, taotles Hispaania Kantaabriale kuni 2006. aastani täiendava siseriikliku toetusena tehtud maksete alla kuuluva summa ülekandmist määruse (EÜ) nr 552/2007 I lisa kohaselt 2007. aastaks sätestatud täiendava siseriikliku toetuse ülemmäära alt kõnealuse määruse lisas sätestatud ammlehmatoetuse ülemmäära alla. Seetõttu tuleks eespool osutatud eelarve ülemmäärasid kohandada.

(8)

Seetõttu tuleks määrusi (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 247/2006 ja (EÜ) nr 552/2007 vastavalt muuta.

(9)

Käesolevas määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas otsemaksete korralduskomitee arvamusega,

1)

I lisa muudetakse järgmiselt:

2)

II lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

3)

III lisas asendatakse Portugali kohta käiv summa summaga „413 774”.

30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/14

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1438/2003 (2) on kehtestatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 laevastikupoliitikat käsitleva peatüki rakenduseeskirjad, eelkõige selle artiklite 11, 12, 13 ja 14 kohaldamiseks.

(2)

28. juulil 2007 muudeti määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklit 11 määrusega (EÜ) nr 865/2007, et võimaldada liikmesriikidel taastada 4 % ajavahemikul 1. jaanuar 2003 – 31. detsember 2006 riigiabiga vanametalliks lammutatud keskmisest aastasest tonnaažist ja 4 % alates 1. jaanuarist 2007 riigiabiga vanametalliks lammutatud laevastiku tonnaažist.

(3)

28. juulil 2007 muudeti määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklit 13, et võtta arvesse nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 (3) artikli 25 lõike 3 punktides b ja c sätestatud nõuet vähendada riigiabiga välja vahetatud mootori võimsust vähemalt 20 %, kirjeldatud nõuet ei kohaldata kõnealuses määruses määratletud väikesemahulise rannapüügi suhtes. Lisaks ei kohaldata enam üleminekukorda, mis sidus üldise püügivõimsuse 3 %-lise vähendamisega riigiabi kohustused laevastiku uuendamiseks uue ühise kalanduspoliitika kehtestamise järgselt kuni 2004. aasta lõpuni.

(4)

Pärast kõigi kalalaevade mõõtmist võib kohandamise eeskirja kohaldamise peatada seoses sellise mõõtmise mõjuga tonnaaži sihttasemele; kuid see tuleks säilitada laevastiku koosseisu arvamise/koosseisust väljaarvamise kava rangeks kohaldamiseks seoses tonnaažiga.

(5)

On vaja läbi vaadata olemasolev erand laevastiku koosseisu arvamise/koosseisust väljaarvamise kavast seoses nende laevadega, mis liitusid laevastikuga alates 1. jaanuarist 2003 või seoses nende liikmesriikidega, kes liitusid hiljem alates ühinemiskuupäevast, vastavalt enne 1. jaanuari 2003 või enne ühinemiskuupäeva tehtud haldusotsuse alusel. Läbivaatamine võimaldab sellise erandi kohaldamist laevade suhtes, mille laevastiku kooseisu arvamise ajal, mille kohta tehti otsust kooskõlas riiklike ja ühenduse õigusaktidega enne ühinemist või haldusotsust, ei olnud võimalik kohaldada üleminekumeetmeid, sest kolmeaastane üleminekuperiood oli liiga lühike.

(6)

Bulgaaria ja Rumeenia liitusid ühendusega 1. jaanuaril 2007 ja seega tuleks määruse (EÜ) nr 1438/2003 sätteid vastavalt kohandada.

(7)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1438/2003 vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

1.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt.

2.

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Sihttasemete kontrollimine

1.   Tonnaaži sihttase iga liikmesriigi (välja arvatud uued liikmesriigid) kohta on mis tahes kuupäeval pärast 1. jaanuari 2003 (R(GT)t) võrdne I lisas sätestatud asjaomase liikmesriigi sihttasemega 1. jaanuaril 2003 (RGT)03), mida on korrigeeritud järgmiselt:

Kõnealused sihttasemed määratakse kindlaks vastavalt järgmisele valemile:

R(GT)t = R(GT)03 – 0,99 GTa1 – 0,96 GTa2 + GTS

Kui laevastikule lisatakse uut püügivõimsust määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 lõike 1 punkti b alapunkti ii tingimuste kohaselt, vähendatakse teises lõigus nimetatud sihttasemeid 35 % võrra kogutonnaažist üle 100 GT mahutavusega laevadel, mis on arvatud laevastiku koosseisu riigiabiga pärast 31. detsembrit 2002 (GT100) vastavalt järgmisele valemile:

R(GT)t = R(GT)03 – 0,99 GTa1 – 0,96 GTa2 – 0,35 GT100 + GTS

2.   Võimsuse sihttase iga liikmesriigi (välja arvatud uued liikmesriigid) kohta on mis tahes kuupäeval pärast 1. jaanuari 2003 (R(kW)t) võrdne I lisas sätestatud asjaomase liikmesriigi sihttasemega 1. jaanuaril 2003 (R(kW)03), mida on korrigeeritud pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade koguvõimsuse (kWa) ning 20 % riigiabiga väiksema võimsusega mootorite vastu välja vahetatud mootorite koguvõimsuse (kWr) mahaarvamisega.

Kõnealused sihttasemed määratakse kindlaks vastavalt järgmisele valemile:

R(kW)t = R(kW)03 – kWa – 0,2 kWr

Kui laevastikule lisatakse uut püügivõimsust määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 lõike 1 punkti b alapunkti ii tingimuste kohaselt, vähendatakse teises lõigus osutatud sihttasemeid 35 % võrra koguvõimsusest üle 100 GT mahutavusega laevadel, mis on arvatud laevastiku koosseisu riigiabiga pärast 31. detsembrit 2002 (kW100) vastavalt järgmisele valemile:

R(kW)t = R(kW)03 – kWa – 0,2 kWr – 0,35 kW100”

3.

Artikkel 5 jäetakse välja.

4.

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Laevastiku püügivõimsus 1. jaanuaril 2003

Välja arvatud uute liikmesriikide puhul võetakse artikli 7 kohaldamisel tonnaaži (GT03) ja võimsusena (kW03) väljendatud 1. jaanuari 2003 püügivõimsuse kindlaksmääramisel vastavalt II lisale arvesse need laevade koosseisu arvamised, mis põhinevad asjaomase liikmesriigi poolt ajavahemikul 1. jaanuar 1998–31. detsember 2002 tehtud haldusotsusel vastavalt sel ajal kehtinud õigusaktidele ja eelkõige kooskõlas otsuse 97/413/EÜ (5) artikli 6 lõike 2 alusel komisjonile teatavaks tehtud riiklike laevade koosseisu arvamise/koosseisust väljaarvamise kavaga ning mis viiakse läbi hiljemalt viie aasta jooksul pärast kõnealuse haldusotsuse vastuvõtmise kuupäeva.

5.

Artikkel 6a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6a

Uute liikmesriikide laevastiku püügivõimsus ühinemiskuupäeval

Artikli 7a kohaldamisel võetakse tonnaaži (GTacc) ja võimsusena (kWacc) väljendatud uute liikmesriikide ühinemiskuupäeva püügivõimsuse kindlaksmääramisel vastavalt III lisale arvesse need laevade koosseisu arvamised, mis põhinevad asjaomase liikmesriigi poolt kuni viis aastat enne ühinemiskuupäeva tehtud haldusotsusel ning mis viiakse läbi hiljemalt viie aasta jooksul pärast kõnealuse haldusotsuse vastuvõtmise kuupäeva.”

6.

Artikkel 7 asendatakse järgmisega.

„Artikkel 7

Laevastiku koosseisu arvamise ja koosseisust väljaarvamise järelevalve

1.   Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 järgimiseks peab iga liikmesriik, välja arvatud uued liikmesriigid, tagama, et tonnaažina väljendatud püügivõimsus (GTt) on igal ajal võrdne püügivõimsusega 1. jaanuaril 2003 (GT03) või sellest väiksem, mida on korrigeeritud järgmiselt:

Iga liikmesriik tagab järgmise valemi järgimise:

GTt ≤ GT03 – 0,99 GTa1 – 0,96 GTa2 – 0,35 GT100 + GTS + Δ(GT-GRT)

2.   Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 järgimiseks peab iga liikmesriik, välja arvatud uued liikmesriigid, tagama, et võimsusena väljendatud püügivõimsus (kWt) on igal ajal võrdne püügivõimsusega 1. jaanuaril 2003 (kW03) või sellest väiksem, ning mida on korrigeeritud, arvates sellest maha:

Iga liikmesriik tagab järgmise valemi järgimise:

kWt ≤ kW03 – kWa – 0,2 kWr – 0,35 kW100”

7.

Artikkel 7a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7a

Laevastiku koosseisu arvamise ja koosseisust väljaarvamise järelevalve uutes liikmesriikides

1.   Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 järgimiseks peab iga uus liikmesriik tagama, et tonnaažina väljendatud püügivõimsus (GTt) on igal ajal võrdne ühinemiskuupäeva püügivõimsusega (GTacc) või sellest väiksem, ning mida on korrigeeritud järgmiselt:

Iga liikmesriik tagab järgmise valemi järgimise:

GTt ≤ GTacc – 0,985 GTa1 – 0,96 GTa2 – 0,35 GT100 + GTS + Δ(GT-GRT)

2.   Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 järgimiseks peab iga uus liikmesriik tagama, et võimsusena väljendatud püügivõimsus (kWt) on igal ajal võrdne ühinemiskuupäeva püügivõimsusega (kWacc) või sellest väiksem, ning mida on korrigeeritud, arvates sellest maha:

Iga liikmesriik tagab järgmise valemi järgimise:

kWt ≤ kWacc – kWa – 0,2 kWr – 0,35 kW100”

8.

II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

9.

III lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/20

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 318/2007 (3) on sätestatud ühendusse imporditavate muude lindude kui kodulindude suhtes loomatervishoiunõuded ja selliste lindude suhtes pärast importimist kohaldatavad karantiinitingimused.

(2)

On asjakohane sõnaselgelt märkida, et määruse (EÜ) nr 318/2007 alusel on lubatud üksnes vangistuses kasvanud lindude importimine. Selguse huvides tuleks ka sõnaselgelt märkida, et linde võib määruse (EÜ) nr 318/2007 alusel ühendusse importida üksnes siis, kui need on pärit heakskiidetud kasvandustest.

(3)

Pärast importimist tuleb imporditud linnud transportida liikmesriigis otse heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse, kuhu nad peavad jääma nii kauaks, kuni on välistatud nakatumine lindude gripi või Newcastle’i haiguse viirusega.

(4)

Määruses (EÜ) nr 318/2007 on sätestatud, et kui heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse üksuses kahtlustatakse lindude grippi või Newcastle’i haigust, tuleb karantiiniasutuses või karantiinikeskuse üksuses kõik linnud tappa ja hävitada enne kui seda kahtlust on kinnitatud laborikatsetega.

(5)

Kuna aga lindude gripi või Newcastle’i haiguse kahtlusega linde hoitakse karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse üksuses, ei ole haiguse edasilevimise ohtu.

(6)

Seepärast on asjakohane oodata, kuni kahtlus on leidnud kinnitust, et välistada muud haigusnähtude põhjused, enne kui alustatakse lindude tapmist ja hävitamist asjaomastes ruumides.

(7)

Määruse (EÜ) nr 318/2007 V lisas on esitatud nende karantiiniasutuste ja -keskuste loend, mille liikmesriikide pädevad asutused on kiitnud heaks teatavate muude lindude kui kodulindude impordi tarvis. Austria, Hispaania, Saksamaa, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik on vaadanud üle oma heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused ning on saatnud komisjonile nende karantiiniasutuste ja -keskuste ajakohastatud loendi. Määruse (EÜ) nr 318/2007 V lisas esitatud heakskiidetud karantiiniasutuste ja -keskuste loendit tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 318/2007 vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1)

Artikli 4 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Heakskiidetud kasvandused peavad vastama järgmistele tingimustele:”.

2)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Tegevus heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses haiguskahtluse korral

1.   Kui heakskiidetud karantiiniasutuses kahtlustatakse karantiini ajal, et üks või mitu lindu ja/või sentinellilindu on nakatunud lindude grippi või Newcastle’i haigusesse, tuleb võtta järgmised meetmed:

2.   Kui lindude gripi või Newcastle’i haiguse kahtlus asjaomases heakskiidetud karantiiniasutuses on leidnud kinnitust, nagu lõikes 1 viidatud, tuleb võtta järgmised meetmed:

3.   Kui heakskiidetud karantiinikeskuses rakendatava karantiini ajal kahtlustatakse, et üks või mitu karantiinikeskuse üksuse lindu ja/või sentinellilindu on nakatunud lindude grippi või Newcastle’i haigusesse, tuleb võtta järgmised meetmed:

4.   Kui lindude gripi või Newcastle’i haiguse kahtlus heakskiidetud karantiinikeskuse asjaomases üksuses on leidnud kinnitust, nagu lõikes 3 viidatud, tuleb võtta järgmised meetmed:

5.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva artikli kohaselt võetud meetmetest.”

4)

Artikli 14 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Kui karantiini ajal leitakse, et üks või mitu lindu ja/või sentinellilindu on nakatunud madala patogeensusega lindude grippi (MPLG) või Newcastle’i haigusesse, võib pädev asutus lubada riskianalüüsi alusel erandeid artikli 13 lõike 2 punktis a ja lõike 4 punktis a sätestatud meetmetest juhul, kui need erandid ei sea ohtu haiguste tõrjet (edaspidi „erand”).”.

5)

V lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/26

—

24. juuli 1996;

—

19. juuni 1997;

—

30. november 2000;

—

28. november 2002;

—

27. november 2003.

30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/27

(1)

Kui sõnnikukogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja selle alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide abil, milleks käesoleval juhul on näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)

12. novembril 2004 esitas Iirimaa komisjonile taotluse erandi lubamiseks direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmandast lõigust. 18. oktoobril 2006 esitati ajakohastatud taotlus, mis põhines õigusaktil European Communities (Good Agricultural Practice for the Protection of Waters) Regulations, 2006 (Statutory Instrument Number 378 of 2006).

(3)

Taotletud erand käsitleb Iirimaa kavatsust lubada põllumajandusettevõtetes, kus on üle 80 % rohumaad, kasutada 250 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas. Erand peaks hõlmama maksimaalselt 10 000 veisekasvatusettevõtet Iirimaal ehk 8 % kõikidest põllumajandusettevõtetest, 8 % kasutatud põllumajandusmaast ja 20 % loomühikutest.

(4)

Iirimaa õigusakt European Communities (Good Agricultural Practice for the Protection of Waters) Regulations, 2006 (Statutory instrument No 378 of 2006), millega rakendatakse direktiivi 91/676/EMÜ, kehtib ka taotletud erandi suhtes.

(5)

Iirimaa õigusaktid, millega rakendatakse direktiivi 91/676/EMÜ, sisaldavad nii lämmastiku kui ka fosfaadi maksimaalseid kasutamisnorme. Maksimaalseid väetise kasutamisnorme diferentseeritakse vastavalt lämmastiku ja fosfaadi sisaldusele pinnases ning seepärast võetakse arvesse pinnases leiduva lämmastiku ja fosfaadi osakaalu.

(6)

Kolmas aruanne nitraadidirektiivi rakendamise kohta Iirimaal ja viimased keskkonnakaitseameti aruanded ajavahemiku 2001–2003 kohta, mis esitati komisjonile, näitasid, et keskmine nitraadisisaldus põhjavees oli umbes 2,5 mg/l ja nitraadisisaldus üle 50 mg/l registreeriti kuni 2 % proovivõtukohtades. Andmed jõgede veekvaliteedi kohta ajavahemikul 2000–2003 näitasid, et keskmine väärtus Eurowaterneti seirejaamades oli 6,9 mg/l nitraate.

(7)

70 % põhjavee seirekohtadest näitasid nitraadisisalduse puhul stabiilset või vähenemissuundumust; jõgede veekvaliteet paranes ajavahemikul 2001–2003, võrreldes eelmise aruandlusperioodiga 1995–1997, ning 1980. aastate lõpul halvenenud veekvaliteet on hakanud paranema. Samuti täheldati hüpertroofsete järvede vähenemist.

(8)

Iirimaa kohaldab tegevuskava direktiivi 91/676/EMÜ artikli 3 lõike 5 kohaselt kogu oma territooriumil vastavalt õigusaktile European Communities (Good Agricultural Practice for the Protection of Waters) Regulations, 2006 (Statutory instrument No 378 of 2006).

(9)

Loomade arv ja keemiliste väetiste kasutamine on viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Veiste, sigade ja lammaste arv vähenes ajavahemikul 1997–2004 vastavalt 7 %, 3 % ja 17 %. Loomasõnnikupõhise lämmastiku keskmine koormus oli 2004. aastal 103 kg hektari kohta, mis on märgatavalt väiksem kui 1998. aasta 140 kg hektari kohta. Fosfori (P) keskmine koormus oli 16 kg hektari kohta. Keemilise lämmastikväetise kasutamine vähenes 21 % ajavahemikul 1999–2005 ning fosfaatväetise kasutamine vähenes 37 % ajavahemikul 1999–2005.

(10)

Iirimaal on 90 % põllumajandusmaast rohumaa ning ülekaalus on rohumaaliigid, mis sobivad rohumaaviljeluseks. Üldiselt haritakse rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes 47 % maast ekstensiivselt ning seepärast on seal madal loomkoormus ja vähene väetisekasutus, 36 % haritakse põllumajanduse keskkonnaprogrammide alusel (maakeskkonna kaitse kava) ja ainult 7 % haritakse intensiivselt; 10 % kasutatakse põllukultuuride jaoks. Keemiliste väetiste keskmine kasutus rohumaal on 82 kg lämmastikku ja 7,6 kg fosforit hektari kohta.

(11)

Iirimaa kliima, millele on iseloomulik ühtlane sademete hulk kogu aasta vältel ja suhteliselt väike temperatuuri kõikumine, soodustab pikka rohukasvuperioodi, mis ulatub 330 päevast aastas edelas 250 päevani aastas kirdes.

(12)

Iirimaa teatises nimetatud tehnilistes ja teaduslikes materjalides on näha, et kavandatav kogus 250 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas põllumajandusettevõtetes, kus on üle 80 % rohumaad, on põhjendatud objektiivsete kriteeriumide abil, nagu näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(13)

Seetõttu leiab komisjon, et Iirimaa taotletud kogus ei piira direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide saavutamist, kui arvestatakse teatavate rangete tingimustega.

(14)

Käesolevat otsust tuleks kohaldada seoses õigusaktiga European Communities (Good Agricultural Practice for the Protection of Waters) Regulations, 2006 (Statutory instrument No 378 of 2006).

(15)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

a)

„rohumaapõhised põllumajandusettevõtted” – ettevõtted, kus 80 % või rohkem põllumajandusmaast, millele sõnnikut laotatakse, on rohumaa;

b)

„rohusööjad kariloomad” – veised (välja arvatud piimavasikad), lambad, hirved, kitsed ja hobused;

c)

„rohumaa” – ajutine või püsirohumaa (ajutine rohumaa on tavaliselt kasutuses vähem kui neli aastat).

a)

kariloomade arv, lauda ja ladustamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas olemasolev sõnnikuhoidla maht;

b)

põllumajandusettevõttes toodetud lämmastikku sisaldava sõnniku (välja arvatud lauda- ja laokaod) ja fosforit sisaldava sõnniku arvestus;

c)

iga põllukultuuri külvikord ja kasvuala koos skemaatilise kaardiga, millel on märgitud iga põllu asukoht;

d)

põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus;

e)

põllumajandusettevõttest või põllumajandusettevõttesse tarnitava sõnniku kogus ja liik;

f)

lämmastiku ja fosforiga seotud pinnaseanalüüsid, kui need on olemas;

g)

sõnnikust saadava lämmastiku ja fosfori kasutamine igal põllul (põllukultuuri ja pinnasetüübi poolest samalaadsed põllumajandusettevõtte maatükid);

h)

lämmastiku ja fosfori kasutamine koos keemiliste ja muude väetistega igal põllul.

a)

ajutine rohumaa küntakse kevadel;

b)

sisseküntud rohumaale järgneb kõikidel pinnasetüüpidel suure lämmastikunõudlusega põllukultuur;

c)

külvikorrad ei sisalda liblikõielisi ega muid õhulämmastikku siduvaid taimi. See ei kehti siiski ristiku suhtes rohumaal, kus ristiku osakaal on väiksem kui 50 %, ega heintaimede allakülviga teravilja ja herne suhtes.

30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/31

(1)

Komisjoni otsusega 2007/116/EÜ, millega reserveeritakse riigisisene numeratsiooniala algusega „116” sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuste ühtlustatud numbritele, (2) reserveeritakse riigisisene numeratsiooniala algusega „116” sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuste ühtlustatud numbritele. Kõnealuse otsuse lisa sisaldab loetelu konkreetsetest numbritest kõnesolevas numeratsioonialas ja teenustest, mille jaoks numbrid on reserveeritud. Kõnealust loetelu võib kohandada kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ artikli 22 lõikes 3 osutatud menetlusega.

(2)

Numbriga 116000 seonduvate teenuste kirjeldust tuleks ajakohastada. Lisaks on leitud, et kaks teenust – laste abitelefonid ja emotsionaalset tuge pakkuvad abitelefonid – on sotsiaalse väärtusega teenused, mis võiksid kasu saada ühtlustatud numbritest. Kõnesolevatel põhjustel tuleks otsust 2007/116/EÜ ajakohastada ja võtta kasutusele täiendavad reserveeritud numbrid.

(3)

Seepärast tuleks otsust 2007/116/EÜ vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas sidekomitee arvamusega,

30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/33

(1)

Vastavalt direktiivi 92/33/EMÜ artikli 16 lõikele 1 peab komisjon otsustama, kas köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjal, välja arvatud seeme, mis on toodetud kolmandas riigis ning mille puhul antakse tarnija kohustuste, sordiehtsuse, omaduste, taimetervise, kasvusubstraadi, pakendamise, kontrollimise korra, märgistamise ja sulgemise osas samad tagatised, on kõige eelnimetatu suhtes samaväärne ühenduses kõnealuse direktiivi nõudeid ja tingimusi järgides toodetud köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjaliga, välja arvatud seeme.

(2)

Praegu kolmandates riikides kohaldatavate tingimuste kohta kättesaadav teave ei ole siiski piisav, et komisjon saaks praegu mis tahes kolmanda riigi suhtes sellise otsuse vastu võtta.

(3)

Selleks et vältida väljakujunenud kaubandussuhete häirimist, tuleks vastavalt direktiivi 92/33/EMÜ artikli 16 lõikele 2 lubada kolmandatest riikidest pärit köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemet importivatel liikmesriikidel jätkata nende toodete suhtes selliste tingimuste kohaldamist, mis on samaväärsed samalaadsete ühenduse toodete suhtes kohaldatavate tingimustega. Direktiivis 92/33/EMÜ sätestatud, kõnealuse impordi suhtes kohaldatava erandi kehtivusaega (kuni 31. detsember 2007) tuleks seetõttu veelgi pikendada.

(4)

Seepärast tuleks direktiivi 92/33/EMÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas alalise põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali komitee arvamusega,

30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/34

(1)

Suunise EKP/2000/7 I lisa tuleb muuta seoses äsjaste muudatustega eurosüsteemi ühtse rahapoliitika mõistetes ja rakendamises. Muudatused on seotud muuhulgas nõuetekohase vara ja otsetehingute väljajätmisega peenhäälestustehingute nimekirjast.

(2)

Nõukogu 10. juuli 2007. aasta otsuse 2007/503/EÜ (vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Küprosel 1. jaanuaril 2008. aastal) (2) kohaselt täidab Küpros euro kasutuselevõtuks vajalikke tingimusi ja tema suhtes ühinemisakti alusel kohaldatav erand tühistatakse alates 1. jaanuarist 2008. Nõukogu 10. juuli 2007. aasta otsuse 2007/504/EÜ (vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Maltal 1. jaanuaril 2008. aastal) (3) kohaselt täidab Malta euro kasutuselevõtuks vajalikke tingimusi ja tema suhtes ühinemisakti alusel kohaldatav erand tühistatakse alates 1. jaanuarist 2008. Seetõttu tuleb muuta eurosüsteemi veebilehtede nimekirja suunise EKP/2000/7 I lisas.

(3)

26. aprilli 2007. aasta suunisega EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET) kohta (4) asendatakse senine TARGET-süsteem TARGET2-süsteemiga kooskõlas suunise EKP/2007/2 artikli 14 lõikega 2. Riikide keskpangad (RKPd) lähevad TARGET2-le üle kooskõlas ajakavaga suunise EKP/2007/2 artiklis 13. Seetõttu tuleb muuta osutusi TARGETile suunise EKP/2000/7 I ja II lisas,