EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document L:2007:284:FULL

Euroopa Liidu Teataja, L 284, 30. oktoober 2007


Display all documents published in this Official Journal
 

ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 284

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

50. köide
30. oktoober 2007


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1272/2007, 29. oktoober 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1273/2007, 29. oktoober 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1914/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1405/2006 (millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1274/2007, 29. oktoober 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2104/2004, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 639/2004 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ühenduse äärepoolseimates piirkondades registreeritud kalalaevastike haldamise kohta

6

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1275/2007, 29. oktoober 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) IX lisa ( 1 )

8

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1276/2007, 29. oktoober 2007, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1782/2003, nõukogu määrust (EÜ) nr 247/2006 ja komisjoni määrust (EÜ) nr 552/2007 eelarve ülemmäärade kinnitamise osas 2007. aastaks

11

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1277/2007, 29. oktoober 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1438/2003, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 III peatükis määratletud ühenduse laevastikupoliitika rakenduseeskirjad

14

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1278/2007, 29. oktoober 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 318/2007, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil ühendusse ( 1 )

20

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Nõukogu

 

*

Nõukogu 23. juuli 2007. aasta otsuse 2007/543/EÜ (Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise kohta Euroopa Politseiameti konventsiooniga (Europoli konventsiooniga)) Addendum (ELT L 200, 1.8.2007)

26

 

 

Komisjon

 

 

2007/697/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 22. oktoober 2007, millega lubatakse Iirimaa taotletud erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5095 all)

27

 

 

2007/698/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 29. oktoober 2007, millega muudetakse otsust 2007/116/EÜ seoses 116ga algavate täiendavate reserveeritud numbrite kasutuselevõtuga (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5139 all)  ( 1 )

31

 

 

2007/699/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 29. oktoober 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/33/EMÜ, et pikendada kolmandatest riikidest pärinevate köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali imporditingimusi käsitleva erandi kehtivusaega (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5218 all)

33

 

 

SUUNISED

 

 

Euroopa Keskpank

 

 

2007/700/EÜ

 

*

Euroopa Keskpanga suunis, 20. september 2007, millega muudetakse suunise EKP/2000/7 (eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta) I ja II lisa (EKP/2007/10)

34

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1272/2007,

29. oktoober 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. oktoobril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. oktoober 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 756/2007 (ELT L 172, 30.6.2007, lk 41).


LISA

Komisjoni 29. oktoobri 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

57,4

MK

41,5

ZZ

49,5

0707 00 05

EG

151,2

JO

190,9

MA

40,7

MK

64,0

TR

150,0

ZZ

119,4

0709 90 70

MA

58,6

TR

112,2

ZZ

85,4

0805 50 10

AR

75,7

TR

89,4

ZA

63,4

ZZ

76,2

0806 10 10

BR

243,7

MK

26,1

TR

117,1

US

238,8

ZA

189,6

ZZ

163,1

0808 10 80

AU

148,5

CL

161,2

MK

29,7

NZ

104,4

US

97,4

ZA

123,5

ZZ

110,8

0808 20 50

AR

49,5

CN

89,0

TR

124,1

ZZ

87,5


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1273/2007,

29. oktoober 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1914/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1405/2006 (millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. septembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1405/2006, millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003, (1) eelkõige selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)

Võttes arvesse komisjoni määruse (EÜ) nr 1914/2006 (2) kohaldamisel saadud kogemusi, on asjakohane kohandada mõningaid kõnealuse määruse sätteid.

(2)

Komisjoni 9. juuni 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad, (3) on sätestatud arvutisüsteemide kasutamine sertifikaatide väljaandmisel ja kasutamisel; määrusesse (EÜ) nr 1914/2006 tuleks lisada viited sellisele võimalusele.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1914/2006 artikli 4 lõikes 1 ei ole selgelt osutatud, et makseid tuleb teha kogu aasta jooksul. Seetõttu tuleks seda muuta, et lisada selline märkus. Samuti tuleks muuta kõnealuse määruse artiklit 35, et võimaldada kõnealuses artiklis osutatud meetmete puhul maksete tegemist kogu aasta jooksul.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1914/2006 artikliga 34 ette nähtud kavade muutmise korda tuleks täpsustada. Tuleks täpsustada eeskirju seoses üldiste kavade muutmistaotluste esitamise, taotluste komisjonipoolse kinnitamise ning kohaldamise ajastamisega. Eelarve-eeskirjade tõttu tuleks heakskiidetud muudatusi rakendada alates muutmise taotlemisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Lisaks oleks vaja eristada suuri muudatusi, mis tuleb heaks kiita komisjoni otsusega, ning väiksemaid muudatusi, millest tuleks komisjoni üksnes teavitada.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1914/2006 artikli 4 lõikega 1 ette nähtud 90 päeva pikkune tähtaeg, mil pädevad asutused maksavad toetuse välja ja mis järgneb kasutatud toetussertifikaadi esitamise kuupäevale, on liiga pikk ning tekitab teatavaid haldusraskusi. Seega tuleks seda vähendada 60 päevani.

(6)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1914/2006 vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1914/2006 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

kolmanda lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Pädevad asutused maksavad toetuse välja hiljemalt kuuekümnendal päeval pärast kasutatud toetussertifikaadi esitamise kuupäeva, välja arvatud järgmistel juhtudel:”

ii)

neljanda lõiguna lisatakse järgmine tekst:

„Makseid tehakse kogu aasta jooksul.”

b)

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Toetussertifikaadid koostatakse määruse (EÜ) nr 1291/2000 I lisas esitatud impordilitsentsi näidise alusel. Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõiget 5, artikleid 13, 15, 17, 18, 19, 21, 23, 26, 27, 29–33 ja 36–41 kohaldatakse mutatis mutandis, ilma et see piiraks käesoleva määruse kohaldamist.”

2)

Artikkel 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34

Kavade muutmine

1.   Määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 13 lõike 2 alusel heaks kiidetud üldise kava muudatused esitatakse komisjonile ja neid põhjendatakse nõuetekohaselt, esitades eelkõige järgmise teabe:

a)

põhjused ja võimalikud rakendamisraskused, mis õigustavad üldise kava muutmist;

b)

muudatuse loodetavad tulemused;

c)

mõju rahastamisele ja võetud kohustuste kontrollimisele.

Kreeka võib kava muutmise taotlusi esitada üksnes üks kord kalendriaasta ja kava kohta ning need tuleb esitada hiljemalt iga aasta 30. septembriks, välja arvatud vääramatu jõu või erakordsete asjaolude puhul.

Komisjoni vastuväite puudumisel kohaldab Kreeka taotletud muudatusi alates nende teatamisele järgneva aasta 1. jaanuarist.

Kõnealuseid muudatusi võib kohaldada varem, kui komisjon kinnitab Kreekale enne kolmandas lõigus osutatud kuupäeva kirjalikult, et teatatud muudatused vastavad ühenduse õigusaktidele.

Kui teatatud muudatus ei vasta ühenduse õigusaktidele, teavitab komisjon sellest Kreekat ning muudatust ei kohaldata enne, kui komisjonile on esitatud muudatus, mille saab tunnistada nõuetele vastavaks.

2.   Erandina lõikest 1 hindab komisjon järgmiste muudatuste osas Kreeka ettepanekuid ja otsustab nende heakskiidu üle hiljemalt nelja kuu jooksul alates nende esitamisest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 13 lõikes 2 osutatud korraga:

a)

uute meetmete või abikavade lisamine üldisele kavale ning

b)

iga olemasoleva meetme või abikava osas juba kinnitatud toetuse ühikumäära suurendamine rohkem kui 50 % võrra muutmistaotluse esitamise hetkel kohaldatavast summast.

3.   Kreekal on õigus teha järgmisi muudatusi ilma lõikes 1 sätestatud menetluskorda kasutamata, tingimusel et nendest teavitatakse komisjoni:

a)

prognoositava tarnebilansiga seoses tarnimise erikorra alla kuuluvate asjaomaste tootekoguste muutmine ning seega igale tooteseeriale eraldatud toetuse üldsumma muutmine ning

b)

kohaliku tootmise toetustega seoses iga üksikmeetme jaoks ette nähtud eraldise muutmine kuni 20 % võrra.

Selliseid muudatusi ei kohaldata enne kuupäeva, mil komisjon need kätte saab. Välja arvatud vääramatu jõu või erakordsete asjaolude puhul, võib muudatusi rakendada tarnimise erikorra alla kuuluvate tootekoguste muutmise ning nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 (4) sätestatud statistikanomenklatuuri ja ühise tollitariifistiku koodide muutmise suhtes üksnes üks kord aastas.

3)

Artikli 35 teise lõiguna lisatakse järgmine tekst:

„Uuringute, näidisprojektide, koolituse ja tehnilise abi meetmete puhul tehakse makseid kogu aasta jooksul.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. oktoober 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 265, 26.9.2006, lk 1.

(2)  ELT L 365, 21.12.2006, lk 64.

(3)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2006 (ELT L 365, 21.12.2006, lk 52).

(4)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.”


30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/6


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1274/2007,

29. oktoober 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2104/2004, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 639/2004 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ühenduse äärepoolseimates piirkondades registreeritud kalalaevastike haldamise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 5,

võttes arvesse nõukogu 30. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 639/2004 ühenduse äärepoolseimates piirkondades registreeritud kalalaevastike haldamise kohta, (2) eriti selle artikli 1 lõiget 2 ja artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

27. juulil 2006 kalanduse nõukogus tehtud äärepoolsemaid piirkondi käsitlevas nõukogu ja komisjoni ühisavalduses (3) rõhutati vajadust asjakohaste meetmete järele, mille abil tagada kalandussektori säästev areng kõnealustes piirkondades. Selliste meetmete puhul tuleb võtta arvesse kalapüügi eripära nendes piirkondades. Lisaks sellele tuleb kõnealuste meetmete vastuvõtmisel silmas pidada käimasolevat uuringut selles valdkonnas ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hinnangut kalavarude olukorrale äärepoolseimates piirkondades.

(2)

Pärast kõnealust ühisavaldust on Prantsusmaa ja Portugal vastu võtnud arengukavad Guadeloupe’i, Martinique’i, Prantsuse Guajaana ja Réunioni departemangude ning Assooride jaoks. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee esitas oma täiskogu istungil 2007. aasta aprillis hinnangu nende arengukavade mõju kohta kalavarude suhtes.

(3)

Samal ajal on komisjonile esitatud täiendavat teavet kavandatava seadustamise kohta, milles käsitletakse suurt hulka laevu, mis tegelesid kalapüügiga enne 31. detsembrit 2006 ja jätkasid tegutsemist äärepoolseimates piirkondades ilma, et neid oleks kantud ühenduse laevastikuregistrisse. Sellist seadustamist tuleb käsitada arengukavade edasiarendusena.

(4)

Arengukavad aitavad kaasa säästva arengu edendamisele äärepoolseimate piirkondade kalandussektoris. Selles kontekstis tuleks läbi vaadata teatavate äärepoolseimates piirkondades registreeritud laevade sihttasemed. Seepärast tuleks komisjoni määrust (EÜ) nr 2104/2004 (4) vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2104/2004 lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. oktoober 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk 1).

(2)  ELT L 102, 7.4.2004, lk 9. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1646/2006 (ELT L 309, 9.11.2006, lk 1).

(3)  Nõukogu dokument nr 11823/06 ADD 1, 20. juuli 2006.

(4)  ELT L 365, 10.12.2004, lk 19. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1570/2005 (ELT L 252, 28.9.2005, lk 6).


LISA

„LISA

Prantsusmaa, Portugali ja Hispaania äärepoolseimates piirkondades registreeritud kalalaevade eri sihttasemed

Hispaania

Laevastiku osa

Laevastikuosa kood

GT

kW

Kanaari saared. Pikkus alla 12 m. ELi veed.

CA1

2 878

23 202

Kanaari saared. Pikkus vähemalt 12 m. ELi veed.

CA2

4 779

16 055

Kanaari saared. Pikkus vähemalt 12 m. Rahvusvahelised ja kolmandate riikide veed.

CA3

51 167

90 680

Kokku:

 

58 824

129 937


Prantsusmaa

Laevastiku osa

Laevastikuosa kood

GT

kW

Réunion. Põhjalähedased ja pelaagilised liigid. Pikkus alla 12 m.

4FC

1 050

19 320

Réunion. Pelaagilised liigid. Pikkus vähemalt 12 m.

4FD

10 002

31 465

Prantsuse Guajaana. Põhjalähedased ja pelaagilised liigid. Pikkus alla 12 m.

4FF

475

6 260

Prantsuse Guajaana. Krevetipüügilaevad.

4FG

7 560

19 726

Prantsuse Guajaana. Pelaagilised liigid. Avamerelaevad.

4FH

3 500

5 000

Martinique. Põhjalähedased ja pelaagilised liigid. Pikkus alla 12 m.

4FJ

5 409

142 116

Martinique. Pelaagilised liigid. Pikkus vähemalt 12 m.

4FK

1 000

3 000

Guadeloupe. Põhjalähedased ja pelaagilised liigid. Pikkus alla 12 m.

4FL

6 188

167 765

Guadeloupe. Pelaagilised liigid. Pikkus vähemalt 12 m.

4FM

500

1 750

Kokku:

 

35 684

396 402


Portugal

Laevastiku osa

Laevastikuosa kood

GT

kW

Madeira. Põhjalähedased liigid. Pikkus alla 12 m.

4K6

680

4 574

Madeira. Põhjalähedased ja pelaagilised liigid. Pikkus vähemalt 12 m.

4K7

5 354

17 414

Madeira. Pelaagilised liigid. Noot. Pikkus vähemalt 12 m.

4K8

253

1 170

Assoorid. Põhjalähedased liigid. Pikkus alla 12 m.

4K9

2 721

30 910

Assoorid. Põhjalähedased ja pelaagilised liigid. Pikkus vähemalt 12 m.

4KA

14 246

29 845

Kokku:

 

23 254

83 913”


30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/8


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1275/2007,

29. oktoober 2007,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) IX lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artiklit 23,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 999/2001 on kehtestatud loomadel esinevate teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Neid eeskirju kohaldatakse elusloomade ja loomsete saaduste tootmise ja turuleviimise suhtes.

(2)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 IX lisas on sätestatud elusloomade, embrüote, munarakkude ning loomsete saaduste ühendusse importimise eeskirjad. Määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamine toiduks või söödaks ettenähtud toodetest on kõige olulisem rahva tervise kaitsmise meede.

(3)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklis 5 on sätestatud, et liikmesriikide või kolmandate riikide või nende piirkondade veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) staatus tuleb määratleda kolme kategooriasse liigitamisega: ebaoluline BSE risk, kontrollitud BSE risk ja määramata BSE risk. Kõnealuses artiklis on ette nähtud, et riigile määratud ühenduse kategooria tuleb uuesti läbi vaadata pärast seda, kui Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE) on kehtestanud riikide kategooriatesse liigitamise korra.

(4)

Kuni võetakse vastu otsus liikmesriikide ja kolmandate riikide BSE staatuse kohta, nähakse määrusega (EÜ) nr 999/2001 ette üleminekumeetmed, mida rakendatakse kuni 1. juulini 2007. BSEga seotud üleminekumeetmete kohaselt hõlmasid BSE ohuga kolmandatest riikidest ühendusse impordi suhtes kehtestatud piirangud lihatooteid, mis on määratletud nõukogu direktiivis 77/99/EMÜ, (2) kaasa arvatud töödeldud sooled (loomasooled). Lisaks kehtestati kaupade kolmnurkliikumise võimalus, mille puhul BSE ohuga kolmandad riigid võisid eksportida töödeldud sooli, mis olid pärit riikidest, kus BSEd peeti ülimalt ebatõenäoliseks.

(5)

25. juunil 2007 muudeti määrust (EÜ) nr 999/2001 komisjoni määrusega (EÜ) nr 722/2007. (3) Muudetud määrusega (EÜ) nr 999/2001 kehtestati ühenduse süsteem riikide kategooriatesse liigitamiseks vastavalt nende BSE riskile, kooskõlas OIE liigitusega. Sellega ei kaasnenud mitte ainult kõikide riikide loetlemine ühesse kolmest kategooriast – ebaoluline BSE risk, kontrollitud BSE risk ja määramata BSE risk –, vaid kehtestati ka kaubanduseeskirjad iga riskikategooria jaoks.

(6)

Uue liigitamissüsteemiga seotud impordieeskirjades osutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) määratletud lihasaadustele, (4) millest on välja jäetud töödeldud sooled. Kooskõlas enne 1. juulit 2007 kehtinud tingimustega ning selleks, et tagada samal tasemel tarbijakaitse, tuleks töödeldud sooled arvata nende toodete loetelusse, mida on käsitletud TSEga seotud impordieeskirjades määruses (EÜ) nr 999/2001. Seetõttu tuleks kõnealuse määruse IX lisa vastavalt muuta.

(7)

Ebaolulise BSE riskiga kolmandate riikide suhtes ei kohaldata TSEga seotud impordi-tingimusi. On oluline selgitada imporditingimusi juhul, kui sooled on pärit ebaolulise BSE riskiga riigist või piirkonnast ja neid töödeldakse kolmandas riigis, mille BSE riski staatus on erinev. Järjepidevuse säilimiseks põhjustel tuleks uute sätete alusel taaskehtestada kaupade kolmnurkliikumise võimalus.

(8)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 999/2001 vastavalt muuta.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. oktoober 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 727/2007 (ELT L 165, 27.6.2007, lk 8).

(2)  EÜT L 26, 31.1.1977, lk 85. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(3)  ELT L 164, 26.6.2007, lk 7.

(4)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55; parandatud väljaandes ELT L 226, 25.6.2004, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).


LISA

Määruse (EÜ) nr 999/2001 IX lisa C peatükki muudetakse järgmiselt.

a)

A jagu asendatakse järgmisega:

„A   JAGU

Tooted

Järgnevalt loetletud järgmiste veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete saaduste suhtes, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004, (1) kohaldatakse B, C ja D jaos kehtestatud tingimusi sõltuvalt päritoluriigi BSE riski kategooriast:

värske liha;

hakkliha ja lihavalmistised;

lihatooted;

töödeldud sooled;

sulatatud rasvad;

kõrned ja

želatiin.

b)

C jaosse lisatakse järgmine punkt 5:

„5.

Kui sooled pärinevad ebaolulise BSE riskiga riigist või piirkonnast, tuleb töödeldud soolte impordil esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

a)

riik või piirkond on vastavalt artikli 5 lõikele 2 liigitatud kontrollitud BSE riskiga riikide või piirkondade hulka;

b)

veised, lambad ja kitsed, kellelt saadused pärinevad, on sündinud, kasvatatud ja tapetud ebaolulise BSE riskiga riigis või piirkonnas ning on läbinud tapaeelse ja tapajärgse kontrolli;

c)

kui sooled on pärit riigist või piirkonnast, kus on esinenud algupäraseid BSE juhtumeid:

i)

on loomad sündinud pärast mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu ja kõrnete mäletsejatele söötmise keelu jõustumise kuupäeva või

ii)

veistelt, lammastelt ja kitsedelt pärinevad tooted ei sisalda ega ole saadud määratletud riskiteguriga materjalist V lisa mõistes.”

c)

D jaosse lisatakse järgmine punkt 5:

„5.

Kui sooled pärinevad ebaolulise BSE riskiga riigist või piirkonnast tuleb töödeldud soolte impordil esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

a)

riik või piirkond on vastavalt artikli 5 lõikele 2 liigitatud määramata BSE riskiga riikide või piirkondade hulka;

b)

veised, lambad ja kitsed, kellelt saadused pärinevad, on sündinud, kasvatatud ja tapetud ebaolulise BSE riskiga riigis või piirkonnas ning on läbinud tapaeelse ja tapajärgse kontrolli;

c)

kui sooled on pärit riigist või piirkonnast, kus on esinenud algupäraseid BSE juhtumeid:

i)

on loomad sündinud pärast mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu ja kõrnete mäletsejatele söötmise keelu jõustumise kuupäeva või

ii)

veistelt, lammastelt ja kitsedelt pärinevad tooted ei sisalda ega ole saadud määratletud riskiteguriga materjalist V lisa mõistes.”


(1)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55; parandatud väljaandes ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.”


30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1276/2007,

29. oktoober 2007,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1782/2003, nõukogu määrust (EÜ) nr 247/2006 ja komisjoni määrust (EÜ) nr 552/2007 eelarve ülemmäärade kinnitamise osas 2007. aastaks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001, (1) eriti selle artikli 64 lõiget 2 ja artikli 70 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 247/2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, (2) eriti selle artikli 20 lõike 3 teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 VIII lisas on sätestatud iga liikmesriigi puhul siseriiklikud ülemmäärad, mida kõnealuse määruse III jaotise 2. peatükis osutatud võrdlussummad ei tohi ületada.

(2)

Määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 23 lõikes 2 on sätestatud aastased ülemmäärad, mille piires ühendus rahastab kõnealuse määruse II ja III jaotisega ette nähtud meetmeid.

(3)

Komisjoni 22. mai 2007. aasta määruse (EÜ) nr 552/2007 (millega kehtestatakse ühenduse maksimaalne toetus oliiviõlisektori töökavade rahastamiseks ja määratakse 2007. aastaks nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 sätestatud ühtse toetuskava osaliseks või valikuliseks rakendamiseks vajalikud eelarve ülemmäärad ja ühtse pindalatoetuse kava iga-aastane finantsraamistik ning muudetakse kõnealust määrust) (3) I, II ja III lisas on sätestatud 2007. aastaks iga juhu puhul määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklite 66–69 sätete kohaselt antavate ning kõnealuse määruse artikli 70 sätete kohaselt antavate otsetoetuste eelarve ülemmäärad ning ühtse otsemaksete kava eelarve ülemmäärad.

(4)

Määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 20 lõike 3 esimese lause kohaselt otsustas Portugal vähendada 2007. aastal ammlehmade lisatasu siseriiklikku ülemmäära ja suurendada vastava summa ulatuses määruse (EÜ) nr 247/2006 artiklis 23 sätestatud ühenduse toetusi kõnealuses määruses osutatud erimeetmete rahastamiseks. Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 1782/2003 VIII lisas sätestatud Portugali siseriiklikust ülemmäärast arvestada maha summa, mis tuleb lisada määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 23 lõikes 2 sätestatud summale, ning vähendada määruse (EÜ) nr 552/2007 I lisas sätestatud, Portugalis 2007. aastal kohaldatavaid eelarve ülemmäärasid ammlehmade lisatasu (sh täiendav ammlehmatoetus) ja veiselihatoetuse (määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 69) puhul.

(5)

Portugali otsuse kohaselt lisati alates 2007. aastast määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklitega 95 ja 96 ette nähtud piimatoetusest ja lisamaksetest tulenevad summad ühtsesse otsemaksete kavasse. Selle alusel arvestati Portugali jaoks 2007. aastaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotises sätestatud ühtse otsemaksete kava eelarve ülemmäär. Kõnealune ülemmäär on sätestatud määruse (EÜ) nr 552/2007 III lisas. Eelarve ülemmäärade kehtestamisel 2007. aastaks ei võetud siiski arvesse nende piimatoetuste ja lisamaksete välja arvamist ühtsest osamaksete kavast, mida makstakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 lõike 1 punktile b Assooride ja Madeira põllumajandustootjatele.

(6)

Seega tuleks muuta eelarve ülemmäärasid, mida kohaldatakse 2007. aastal Portugalis määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 sätete kohaselt eraldatavatele otsemaksetele, ning ühtsele osamaksete kavale, arvestades määruse (EÜ) nr 552/2007 III lisast maha summa, mis vastab piimatoetusele ja piimatootjatele makstavatele lisamaksetele, ning lisada need viimati osutatud määruse II lisasse.

(7)

Hispaania otsustas enne 1. augustit 2004 hakata osaliselt ja eelkõige veiselihatoetuste osas rakendama ühtset osamaksete kava määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 64–69 sätestatud tingimustel. Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999) (4) artikli 8 kohaldamise tõttu ei saa Hispaania autonoomne piirkond Kantaabria alates 2007. aastast kõnealuse artikliga ette nähtud üleminekutoetust. Hispaania autonoomse piirkonna Kantaabria põllumajandustootjatele makstavat, määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 125 lõikega 5 ette nähtud täiendavat siseriiklikku ammlehmatoetust ei saa seetõttu alates 2007. aastast Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust rahastada. Et jätkata ühenduse toetuse maksmist ammlehmakasvatuse sektoris, taotles Hispaania Kantaabriale kuni 2006. aastani täiendava siseriikliku toetusena tehtud maksete alla kuuluva summa ülekandmist määruse (EÜ) nr 552/2007 I lisa kohaselt 2007. aastaks sätestatud täiendava siseriikliku toetuse ülemmäära alt kõnealuse määruse lisas sätestatud ammlehmatoetuse ülemmäära alla. Seetõttu tuleks eespool osutatud eelarve ülemmäärasid kohandada.

(8)

Seetõttu tuleks määrusi (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 247/2006 ja (EÜ) nr 552/2007 vastavalt muuta.

(9)

Käesolevas määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas otsemaksete korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 VIII lisas asendatakse Portugalile 2007. aastaks ette nähtud summa summaga „570 997”.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 23 lõikes 2 esitatud tabelis asendatakse Assooridele ja Madeirale 2008. eelarveaastaks ette nähtud summa summaga „86,98”.

Artikkel 3

Määrust (EÜ) nr 552/2007 muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

real „ammlehmade lisatasu” olev summa asendatakse Hispaania puhul summaga „261 153”;

b)

real real „täiendav ammlehmatoetus” olev summa asendatakse Hispaania puhul summaga „26 000”;

c)

real „ammlehmade lisatasu” olev summa asendatakse Portugali puhul summaga „78 695”;

d)

real „täiendav ammlehmatoetus” olev summa asendatakse Portugali puhul summaga „9 462”;

e)

real „artikkel 69, veiseliha” olev summa asendatakse Portugali puhul summaga „1 681”.

2)

II lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

3)

III lisas asendatakse Portugali kohta käiv summa summaga „413 774”.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. oktoober 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1182/2007 (ELT L 273, 17.10.2007, lk 1).

(2)  ELT L 42, 14.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2013/2006 (ELT L 384, 29.12.2006, lk 13).

(3)  ELT L 131, 23.5.2007, lk 10.

(4)  ELT L 210, 31.7.2006, lk 25. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1989/2006 (ELT L 411, 30.12.2006, lk 6. Parandatud väljaandes ELT L 27, 2.2.2007, lk 5.)


LISA

„II LISA

MÄÄRUSE (EÜ) nr 1782/2003 ARTIKLI 70 SÄTETE KOHASELT ANTAVATE OTSETOETUSTE EELARVE ÜLEMMÄÄRAD

Kalendriaasta 2007

(summa tuhandetes eurodes)

 

Belgia

Kreeka

Hispaania

Prantsusmaa

Itaalia

Madalmaad

Portugal

Soome

Artikli 70 lõike 1 punkt a

Seemnetoetus

1 397

1 400

10 347

2 310

13 321

726

272

1 150

Artikli 70 lõike 1 punkt b

Põllukultuuride toetused

 

 

23

 

 

 

 

 

Kaunviljade toetus

 

 

1

 

 

 

 

 

Riisi eritoetus

 

 

 

3 053

 

 

 

 

Tubakatoetus

 

 

 

 

 

 

166

 

Piimatoetus

 

 

 

 

 

 

12 608

 

Piimatootjatele makstavad lisamaksed

 

 

 

 

 

 

6 254”

 


30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/14


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1277/2007,

29. oktoober 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1438/2003, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 III peatükis määratletud ühenduse laevastikupoliitika rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 5, artikli 12 lõiget 2, artikli 13 lõiget 2 ja artikli 14 lõiget 2,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingut,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle artiklit 56,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1438/2003 (2) on kehtestatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 laevastikupoliitikat käsitleva peatüki rakenduseeskirjad, eelkõige selle artiklite 11, 12, 13 ja 14 kohaldamiseks.

(2)

28. juulil 2007 muudeti määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklit 11 määrusega (EÜ) nr 865/2007, et võimaldada liikmesriikidel taastada 4 % ajavahemikul 1. jaanuar 2003 – 31. detsember 2006 riigiabiga vanametalliks lammutatud keskmisest aastasest tonnaažist ja 4 % alates 1. jaanuarist 2007 riigiabiga vanametalliks lammutatud laevastiku tonnaažist.

(3)

28. juulil 2007 muudeti määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklit 13, et võtta arvesse nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 (3) artikli 25 lõike 3 punktides b ja c sätestatud nõuet vähendada riigiabiga välja vahetatud mootori võimsust vähemalt 20 %, kirjeldatud nõuet ei kohaldata kõnealuses määruses määratletud väikesemahulise rannapüügi suhtes. Lisaks ei kohaldata enam üleminekukorda, mis sidus üldise püügivõimsuse 3 %-lise vähendamisega riigiabi kohustused laevastiku uuendamiseks uue ühise kalanduspoliitika kehtestamise järgselt kuni 2004. aasta lõpuni.

(4)

Pärast kõigi kalalaevade mõõtmist võib kohandamise eeskirja kohaldamise peatada seoses sellise mõõtmise mõjuga tonnaaži sihttasemele; kuid see tuleks säilitada laevastiku koosseisu arvamise/koosseisust väljaarvamise kava rangeks kohaldamiseks seoses tonnaažiga.

(5)

On vaja läbi vaadata olemasolev erand laevastiku koosseisu arvamise/koosseisust väljaarvamise kavast seoses nende laevadega, mis liitusid laevastikuga alates 1. jaanuarist 2003 või seoses nende liikmesriikidega, kes liitusid hiljem alates ühinemiskuupäevast, vastavalt enne 1. jaanuari 2003 või enne ühinemiskuupäeva tehtud haldusotsuse alusel. Läbivaatamine võimaldab sellise erandi kohaldamist laevade suhtes, mille laevastiku kooseisu arvamise ajal, mille kohta tehti otsust kooskõlas riiklike ja ühenduse õigusaktidega enne ühinemist või haldusotsust, ei olnud võimalik kohaldada üleminekumeetmeid, sest kolmeaastane üleminekuperiood oli liiga lühike.

(6)

Bulgaaria ja Rumeenia liitusid ühendusega 1. jaanuaril 2007 ja seega tuleks määruse (EÜ) nr 1438/2003 sätteid vastavalt kohandada.

(7)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1438/2003 vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1438/2003 muudetakse järgmiselt.

1.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt.

a)

Punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

„GTa1” või „ajavahemikul 1. jaanuar 2003–31. detsember 2006 riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade kogutonnaaž” – jaanuari 2003 ja 31. detsembri 2006 vahelisel ajal riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade kogutonnaaž. Artiklis 4 esitatud tonnaaži sihttaset käsitlevas valemis võetakse seda väärtust arvesse ainult mahus, mis ületab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 12 lõikes 1 sätestatud sihttasemete järgmiseks vajaliku tonnaaži vähendamise;

Uute liikmesriikide puhul on „GTa1” või „ajavahemikul 1. jaanuar 2003–31. detsember 2006 riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade kogutonnaaž” ühinemiskuupäeva ja 31. detsembri 2006 vahelisel ajal riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade kogutonnaaž;”.

b)

Punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

„GTa2” või „pärast 31. detsembrit 2006 riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatavate laevade kogutonnaaž” – 1. jaanuari 2007 ja GTt arvutamise kuupäeva vahelisel ajal riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade kogutonnaaž. Artiklis 4 esitatud tonnaaži sihttaset käsitlevas valemis võetakse seda väärtust arvesse ainult mahus, mis ületab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 12 lõikes 1 sätestatud sihttasemete järgmiseks vajaliku tonnaaži vähendamise;”.

c)

Punkt 11 asendatakse järgmisega:

„11.

„uus liikmesriik” – liikmesriik, mis liitus ühendusega pärast 1. jaanuari 2003.”

d)

Lisatakse punkt 12:

„12.

„kWr” või „riigiabiga väiksema võimsusega mootorite vastu välja vahetatud mootorite koguvõimsus” – nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 (4) artikli 25 lõike 3 punktide b ja c kohaselt pärast 31. detsembrit 2006 riigiabiga välja vahetatud mootorite koguvõimsus.

2.

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Sihttasemete kontrollimine

1.   Tonnaaži sihttase iga liikmesriigi (välja arvatud uued liikmesriigid) kohta on mis tahes kuupäeval pärast 1. jaanuari 2003 (R(GT)t) võrdne I lisas sätestatud asjaomase liikmesriigi sihttasemega 1. jaanuaril 2003 (RGT)03), mida on korrigeeritud järgmiselt:

a)

arvates maha

i)

99 % ajavahemikul 1. jaanuari 2003–31. detsember 2006 riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade kogutonnaažist (GTa1);

ii)

96 % pärast 31. detsembrit 2006 riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatavate laevade kogutonnaažist (GTa2);

b)

ning lisades määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõike 5 kohaselt lubatud kogutonnaaži suurenemise (GTs).

Kõnealused sihttasemed määratakse kindlaks vastavalt järgmisele valemile:

R(GT)t = R(GT)03 – 0,99 GTa1 – 0,96 GTa2 + GTS

Kui laevastikule lisatakse uut püügivõimsust määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 lõike 1 punkti b alapunkti ii tingimuste kohaselt, vähendatakse teises lõigus nimetatud sihttasemeid 35 % võrra kogutonnaažist üle 100 GT mahutavusega laevadel, mis on arvatud laevastiku koosseisu riigiabiga pärast 31. detsembrit 2002 (GT100) vastavalt järgmisele valemile:

R(GT)t = R(GT)03 – 0,99 GTa1 – 0,96 GTa2 – 0,35 GT100 + GTS

2.   Võimsuse sihttase iga liikmesriigi (välja arvatud uued liikmesriigid) kohta on mis tahes kuupäeval pärast 1. jaanuari 2003 (R(kW)t) võrdne I lisas sätestatud asjaomase liikmesriigi sihttasemega 1. jaanuaril 2003 (R(kW)03), mida on korrigeeritud pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade koguvõimsuse (kWa) ning 20 % riigiabiga väiksema võimsusega mootorite vastu välja vahetatud mootorite koguvõimsuse (kWr) mahaarvamisega.

Kõnealused sihttasemed määratakse kindlaks vastavalt järgmisele valemile:

R(kW)t = R(kW)03 – kWa – 0,2 kWr

Kui laevastikule lisatakse uut püügivõimsust määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 lõike 1 punkti b alapunkti ii tingimuste kohaselt, vähendatakse teises lõigus osutatud sihttasemeid 35 % võrra koguvõimsusest üle 100 GT mahutavusega laevadel, mis on arvatud laevastiku koosseisu riigiabiga pärast 31. detsembrit 2002 (kW100) vastavalt järgmisele valemile:

R(kW)t = R(kW)03 – kWa – 0,2 kWr – 0,35 kW100

3.

Artikkel 5 jäetakse välja.

4.

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Laevastiku püügivõimsus 1. jaanuaril 2003

Välja arvatud uute liikmesriikide puhul võetakse artikli 7 kohaldamisel tonnaaži (GT03) ja võimsusena (kW03) väljendatud 1. jaanuari 2003 püügivõimsuse kindlaksmääramisel vastavalt II lisale arvesse need laevade koosseisu arvamised, mis põhinevad asjaomase liikmesriigi poolt ajavahemikul 1. jaanuar 1998–31. detsember 2002 tehtud haldusotsusel vastavalt sel ajal kehtinud õigusaktidele ja eelkõige kooskõlas otsuse 97/413/EÜ (5) artikli 6 lõike 2 alusel komisjonile teatavaks tehtud riiklike laevade koosseisu arvamise/koosseisust väljaarvamise kavaga ning mis viiakse läbi hiljemalt viie aasta jooksul pärast kõnealuse haldusotsuse vastuvõtmise kuupäeva.

5.

Artikkel 6a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6a

Uute liikmesriikide laevastiku püügivõimsus ühinemiskuupäeval

Artikli 7a kohaldamisel võetakse tonnaaži (GTacc) ja võimsusena (kWacc) väljendatud uute liikmesriikide ühinemiskuupäeva püügivõimsuse kindlaksmääramisel vastavalt III lisale arvesse need laevade koosseisu arvamised, mis põhinevad asjaomase liikmesriigi poolt kuni viis aastat enne ühinemiskuupäeva tehtud haldusotsusel ning mis viiakse läbi hiljemalt viie aasta jooksul pärast kõnealuse haldusotsuse vastuvõtmise kuupäeva.”

6.

Artikkel 7 asendatakse järgmisega.

„Artikkel 7

Laevastiku koosseisu arvamise ja koosseisust väljaarvamise järelevalve

1.   Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 järgimiseks peab iga liikmesriik, välja arvatud uued liikmesriigid, tagama, et tonnaažina väljendatud püügivõimsus (GTt) on igal ajal võrdne püügivõimsusega 1. jaanuaril 2003 (GT03) või sellest väiksem, mida on korrigeeritud järgmiselt:

a)

arvates maha:

i)

99 % ajavahemikul 1. jaanuar 2003–31. detsember 2006 riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade kogutonnaažist (GTa1);

ii)

96 % pärast 31. detsembrit 2006 riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatavate laevade kogutonnaažist (GTa2);

iii)

35 % nende üle 100 GT mahutavusega laevade kogutonnaažist, mis on pärast 31. detsembrit 2002 antud riigiabiga laevastiku koosseisu arvatud (GT100);

b)

ning lisades

i)

määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõike 5 kohaselt lubatud kogutonnaaži suurenemise (GTs);

ii)

laevastiku taasmõõtmise tulemuse (Δ(GT-GRT)).

Iga liikmesriik tagab järgmise valemi järgimise:

GTt ≤ GT03 – 0,99 GTa1 – 0,96 GTa2 – 0,35 GT100 + GTS + Δ(GT-GRT)

2.   Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 järgimiseks peab iga liikmesriik, välja arvatud uued liikmesriigid, tagama, et võimsusena väljendatud püügivõimsus (kWt) on igal ajal võrdne püügivõimsusega 1. jaanuaril 2003 (kW03) või sellest väiksem, ning mida on korrigeeritud, arvates sellest maha:

a)

pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade koguvõimsuse (kWa);

b)

20 % riigiabiga väiksema võimsusega mootorite vastu välja vahetatud mootorite koguvõimsusest (kWr);

c)

35 % nende üle 100 GT mahutavusega laevade koguvõimsusest, mis on pärast 31. detsembrit 2002 antud riigiabiga laevastiku koosseisu arvatud (kW100).

Iga liikmesriik tagab järgmise valemi järgimise:

kWt ≤ kW03 – kWa – 0,2 kWr – 0,35 kW100

7.

Artikkel 7a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7a

Laevastiku koosseisu arvamise ja koosseisust väljaarvamise järelevalve uutes liikmesriikides

1.   Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 järgimiseks peab iga uus liikmesriik tagama, et tonnaažina väljendatud püügivõimsus (GTt) on igal ajal võrdne ühinemiskuupäeva püügivõimsusega (GTacc) või sellest väiksem, ning mida on korrigeeritud järgmiselt:

a)

arvates maha:

i)

1. mail 2004 ühendusega liitunud uute liikmesriikide osas 98,5 % kõnealuse kuupäeva ja 31. detsembri 2006 vahelisel ajal riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade kogutonnaažist (GTa1);

ii)

kõigi uute liikmesriikide puhul 96 % pärast 31. detsembrit 2006 riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatavate laevade kogutonnaažist (GTa2);

iii)

kõigi uute liikmesriikide puhul 35 % nende üle 100 GT mahutavusega laevade kogutonnaažist, mis on ühinemiskuupäeval või pärast seda antud riigiabiga laevastiku koosseisu arvatud (GT100);

b)

ning lisades

i)

määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõike 5 kohaselt lubatud kogutonnaaži suurenemise (GTs);

ii)

laevastiku taasmõõtmise tulemuse (Δ(GT-GRT)).

Iga liikmesriik tagab järgmise valemi järgimise:

GTt ≤ GTacc – 0,985 GTa1 – 0,96 GTa2 – 0,35 GT100 + GTS + Δ(GT-GRT)

2.   Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 järgimiseks peab iga uus liikmesriik tagama, et võimsusena väljendatud püügivõimsus (kWt) on igal ajal võrdne ühinemiskuupäeva püügivõimsusega (kWacc) või sellest väiksem, ning mida on korrigeeritud, arvates sellest maha:

a)

ühinemiskuupäeval või pärast seda riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade koguvõimsuse (kWa);

b)

20 % riigiabiga väiksema võimsusega mootorite vastu välja vahetatud mootorite koguvõimsusest (kWr);

c)

35 % nende üle 100 GT mahutavusega laevade koguvõimsusest, mis on ühinemiskuupäeval või pärast seda antud riigiabiga laevastiku koosseisu arvatud (kW100).

Iga liikmesriik tagab järgmise valemi järgimise:

kWt ≤ kWacc – kWa – 0,2 kWr – 0,35 kW100

8.

II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

9.

III lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. oktoober 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk 1).

(2)  ELT L 204, 13.8.2003, lk 21. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 916/2004 (ELT L 163, 30.4.2004, lk 81).

(3)  ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

(4)  ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.”

(5)  EÜT L 175, 3.7.1997, lk 27.”


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1438/2003 II lisa muudetakse järgmiselt.

1.

Punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

„GT1” – nende laevade kogutonnaaž, mis on ajavahemikul 1. jaanuar 1998 – 31. detsember 2002 tehtud haldusotsuse alusel pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga arvatud laevastiku koosseisu ning mille suhtes on vastavat võimsust riigiabita vähendatud ajavahemikul 1. jaanuar 1998 – 31. detsember 2002;”.

2.

Punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.

„GT3” – nende laevade kogutonnaaž, mis on ajavahemikul 1. jaanuar 1998 – 31. detsember 2002 tehtud haldusotsuse alusel pärast 31. detsembrit 2002 riigiabita arvatud laevastiku koosseisu ning mille suhtes on vastavat võimsust riigiabita vähendatud ajavahemikul 1. jaanuar 1998 – 31. detsember 2002;”.

3.

Punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.

„kW1” – nende laevade koguvõimsus, mis on ajavahemikul 1. jaanuar 1998 – 31. detsember 2002 tehtud haldusotsuse alusel pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga arvatud laevastiku koosseisu ja mille suhtes on vastavat võimsust riigiabita vähendatud ajavahemikul 1. jaanuar 1998 – 31. detsember 2002;”.

4.

Punkt 9 asendatakse järgmisega:

„9.

„kW3” – nende laevade koguvõimsus, mis on ajavahemikul 1. jaanuar 1998 – 31. detsember 2002 tehtud haldusotsuse alusel pärast 31. detsembrit 2002 riigiabita arvatud laevastiku koosseisu ning mille suhtes on vastavat võimsust riigiabita vähendatud ajavahemikul 1. jaanuar 1998 – 31. detsember 2002;”.


II LISA

Määruse (EÜ) nr 1438/2003 III lisa asendatakse järgmisega.

„III LISA

ÜHINEMISKUUPÄEVA PÜÜGIVÕIMSUSE ARVUTAMISE EESKIRJAD TONNAAŽI (GTacc) JA VÕIMSUSE (KWacc) ALUSEL UUTE LIIKMESRIIKIDE PUHUL

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„GTFR” – ühenduse kalalaevastiku registri alusel arvutatud ja tonnaažina väljendatud laevastiku püügivõimsus ühinemiskuupäeval;

2.

„GT1” – nende laevade kogutonnaaž, mis on kuni viis aastat enne ühinemiskuupäeva tehtud haldusotsuse alusel pärast ühinemiskuupäeva arvatud laevastiku koosseisu;

3.

„kWFR” – ühenduse kalalaevastiku registri alusel arvutatud ja võimsusena väljendatud laevastiku püügivõimsus ühinemiskuupäeval;

4.

„kW1” – nende laevade koguvõimsus, mis on kuni viis aastat enne ühinemiskuupäeva tehtud haldusotsuse alusel pärast ühinemiskuupäeva arvatud laevastiku koosseisu;

Artiklis 6a määratletud tonnaaži (GTacc) ja võimsusena (kWacc) väljendatud laevastiku püügivõimsus arvutatakse vastavalt järgmistele valemitele:

 

GTacc = GTFR + GT1

 

kWacc = kWFR + kW1


30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/20


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1278/2007,

29. oktoober 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 318/2007, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil ühendusse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (1) eriti selle artikli 10 lõike 3 teist lõiku ja artikli 10 lõike 4 esimest lõiku,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse, (2) eriti selle artikli 18 lõike 1 neljandat taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 318/2007 (3) on sätestatud ühendusse imporditavate muude lindude kui kodulindude suhtes loomatervishoiunõuded ja selliste lindude suhtes pärast importimist kohaldatavad karantiinitingimused.

(2)

On asjakohane sõnaselgelt märkida, et määruse (EÜ) nr 318/2007 alusel on lubatud üksnes vangistuses kasvanud lindude importimine. Selguse huvides tuleks ka sõnaselgelt märkida, et linde võib määruse (EÜ) nr 318/2007 alusel ühendusse importida üksnes siis, kui need on pärit heakskiidetud kasvandustest.

(3)

Pärast importimist tuleb imporditud linnud transportida liikmesriigis otse heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse, kuhu nad peavad jääma nii kauaks, kuni on välistatud nakatumine lindude gripi või Newcastle’i haiguse viirusega.

(4)

Määruses (EÜ) nr 318/2007 on sätestatud, et kui heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse üksuses kahtlustatakse lindude grippi või Newcastle’i haigust, tuleb karantiiniasutuses või karantiinikeskuse üksuses kõik linnud tappa ja hävitada enne kui seda kahtlust on kinnitatud laborikatsetega.

(5)

Kuna aga lindude gripi või Newcastle’i haiguse kahtlusega linde hoitakse karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse üksuses, ei ole haiguse edasilevimise ohtu.

(6)

Seepärast on asjakohane oodata, kuni kahtlus on leidnud kinnitust, et välistada muud haigusnähtude põhjused, enne kui alustatakse lindude tapmist ja hävitamist asjaomastes ruumides.

(7)

Määruse (EÜ) nr 318/2007 V lisas on esitatud nende karantiiniasutuste ja -keskuste loend, mille liikmesriikide pädevad asutused on kiitnud heaks teatavate muude lindude kui kodulindude impordi tarvis. Austria, Hispaania, Saksamaa, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik on vaadanud üle oma heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused ning on saatnud komisjonile nende karantiiniasutuste ja -keskuste ajakohastatud loendi. Määruse (EÜ) nr 318/2007 V lisas esitatud heakskiidetud karantiiniasutuste ja -keskuste loendit tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 318/2007 vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 318/2007 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 4 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Heakskiidetud kasvandused peavad vastama järgmistele tingimustele:”.

2)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Lindude importimine on lubatud üksnes siis, kui linnud vastavad järgmistele tingimustele:”;

b)

punkti b järele lisatakse järgmine punkt:

„ba)

linnud on pärit heakskiidetud kasvandustest, mis vastavad artiklis 4 sätestatud tingimustele;”.

3)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Tegevus heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses haiguskahtluse korral

1.   Kui heakskiidetud karantiiniasutuses kahtlustatakse karantiini ajal, et üks või mitu lindu ja/või sentinellilindu on nakatunud lindude grippi või Newcastle’i haigusesse, tuleb võtta järgmised meetmed:

a)

pädev asutus kehtestab heakskiidetud karantiiniasutuse suhtes ametliku järelevalve;

b)

nakatunud lindudelt ja sentinellilindudelt võetakse VI lisa punkti 2 kohaselt lindude viroloogiliseks uuringuks proovid, mida vastavalt analüüsitakse;

c)

ühtegi lindu ei tohi heakskiidetud karantiiniasutusse tuua ega sealt välja viia, kuni kahtlus on välistatud.

2.   Kui lindude gripi või Newcastle’i haiguse kahtlus asjaomases heakskiidetud karantiiniasutuses on leidnud kinnitust, nagu lõikes 1 viidatud, tuleb võtta järgmised meetmed:

a)

heakskiidetud karantiiniasutuses tapetakse ja hävitatakse kõik linnud ja sentinellilinnud;

b)

heakskiidetud karantiiniasutus tuleb puhastada ja desinfitseerida;

c)

linde ei tohi viia heakskiidetud karantiiniasutusse enne 21 päeva möödumist lõplikust puhastamisest ja desinfitseerimisest.

3.   Kui heakskiidetud karantiinikeskuses rakendatava karantiini ajal kahtlustatakse, et üks või mitu karantiinikeskuse üksuse lindu ja/või sentinellilindu on nakatunud lindude grippi või Newcastle’i haigusesse, tuleb võtta järgmised meetmed:

a)

pädev asutus kehtestab heakskiidetud karantiinikeskuse suhtes ametliku järelevalve;

b)

kõnealustelt lindudelt ja sentinellilindudelt võetakse VI lisa punkti 2 kohaselt lindude viroloogiliseks uuringuks proovid, mida vastavalt analüüsitakse;

c)

ühtegi lindu ei tohi heakskiidetud karantiinikeskusesse tuua ega sealt välja viia kuni kahtlus on välistatud.

4.   Kui lindude gripi või Newcastle’i haiguse kahtlus heakskiidetud karantiinikeskuse asjaomases üksuses on leidnud kinnitust, nagu lõikes 3 viidatud, tuleb võtta järgmised meetmed:

a)

heakskiidetud karantiiniasutuse asjaomases üksuses tapetakse ja hävitatakse kõik linnud ja sentinellilinnud;

b)

asjaomane üksus puhastatakse ja desinfitseeritakse;

c)

võetakse järgmised proovid:

i)

kui kasutatakse sentinellilinde, võetakse neilt mitte enne, kui asjaomase üksuse lõplikust puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud 21 päeva, VI lisas ettenähtud proovid seroloogiliseks uuringuks, või

ii)

kui sentinellilinde ei kasutata, võetakse teiste karantiiniüksuste lindudelt 7.–15. päeval pärast asjaomase üksuse lõplikku puhastamist ja desinfitseerimist VI lisa punktis 2 ettenähtud proovid seroloogiliseks uuringuks;

d)

ühtegi lindu ei tohi heakskiidetud karantiinikeskusest välja viia enne, kui punktis c kirjeldatud proovivõtu tulemused on tunnistatud negatiivseks.

5.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva artikli kohaselt võetud meetmetest.”

4)

Artikli 14 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Kui karantiini ajal leitakse, et üks või mitu lindu ja/või sentinellilindu on nakatunud madala patogeensusega lindude grippi (MPLG) või Newcastle’i haigusesse, võib pädev asutus lubada riskianalüüsi alusel erandeid artikli 13 lõike 2 punktis a ja lõike 4 punktis a sätestatud meetmetest juhul, kui need erandid ei sea ohtu haiguste tõrjet (edaspidi „erand”).”.

5)

V lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. oktoober 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352).

(2)  EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/265/EÜ (ELT L 114, 1.5.2007, lk 17).

(3)  ELT L 84, 24.3.2007, lk 7.


LISA

„V LISA

Artikli 6 lõikes 1 osutatud heakskiidetud asutuste ja keskuste loend

Riigi ISO-kood

Riigi nimi

Karantiiniasutuse või -keskuse loanumber

AT

AUSTRIA

AT OP Q1

AT

AUSTRIA

AT-KO-Q1

AT

AUSTRIA

AT-3-ME-Q1

AT

AUSTRIA

AT-4-KI-Q1

AT

AUSTRIA

AT 4 WL Q 1

AT

AUSTRIA

AT-4-VB-Q1

AT

AUSTRIA

AT 6 10 Q 1

AT

AUSTRIA

AT 6 04 Q 1

BE

BELGIA

BE VQ 1003

BE

BELGIA

BE VQ 1010

BE

BELGIA

BE VQ 1011

BE

BELGIA

BE VQ 1012

BE

BELGIA

BE VQ 1013

BE

BELGIA

BE VQ 1016

BE

BELGIA

BE VQ 1017

BE

BELGIA

BE VQ 3001

BE

BELGIA

BE VQ 3008

BE

BELGIA

BE VQ 3014

BE

BELGIA

BE VQ 3015

BE

BELGIA

BE VQ 4009

BE

BELGIA

BE VQ 4017

BE

BELGIA

BE VQ 7015

CY

KÜPROS

CB 0011

CY

KÜPROS

CB 0012

CY

KÜPROS

CB 0061

CY

KÜPROS

CB 0013

CY

KÜPROS

CB 0031

CZ

TŠEHHI VABARIIK

21750005

CZ

TŠEHHI VABARIIK

21750016

CZ

TŠEHHI VABARIIK

21750027

CZ

TŠEHHI VABARIIK

21750038

CZ

TŠEHHI VABARIIK

61750009

DE

SAKSAMAA

BW-1

DE

SAKSAMAA

BY-1

DE

SAKSAMAA

BY-2

DE

SAKSAMAA

BY-3

DE

SAKSAMAA

BY-4

DE

SAKSAMAA

HE-1

DE

SAKSAMAA

HE-2

DE

SAKSAMAA

NI-1

DE

SAKSAMAA

NI-2

DE

SAKSAMAA

NI-3

DE

SAKSAMAA

NW-1

DE

SAKSAMAA

NW-2

DE

SAKSAMAA

NW-3

DE

SAKSAMAA

NW-4

DE

SAKSAMAA

NW-5

DE

SAKSAMAA

NW-6

DE

SAKSAMAA

NW-7

DE

SAKSAMAA

NW-8

DE

SAKSAMAA

RP-1

DE

SAKSAMAA

SN-1

DE

SAKSAMAA

SN-2

DE

SAKSAMAA

TH-1

DE

SAKSAMAA

TH-2

ES

HISPAANIA

ES/01/02/05

ES

HISPAANIA

ES/05/02/12

ES

HISPAANIA

ES/05/03/13

ES

HISPAANIA

ES/09/02/10

ES

HISPAANIA

ES/17/02/07

ES

HISPAANIA

ES/04/03/11

ES

HISPAANIA

ES/04/03/14

ES

HISPAANIA

ES/09/03/15

ES

HISPAANIA

ES/09/06/18

FR

PRANTSUSMAA

38 193.01

GR

KREEKA

GR.1

GR

KREEKA

GR.2

HU

UNGARI

HU12MK001

IE

IIRIMAA

IRL-HBQ-1-2003 Unit A

IT

ITAALIA

003AL707

IT

ITAALIA

305/B/743

IT

ITAALIA

132BG603

IT

ITAALIA

170BG601

IT

ITAALIA

233BG601

IT

ITAALIA

068CR003

IT

ITAALIA

006FR601

IT

ITAALIA

054LCO22

IT

ITAALIA

I – 19/ME/01

IT

ITAALIA

119RM013

IT

ITAALIA

006TS139

IT

ITAALIA

133VA023

MT

MALTA

BQ 001

NL

MADALMAAD

NL-13000

NL

MADALMAAD

NL-13001

NL

MADALMAAD

NL-13002

NL

MADALMAAD

NL-13003

NL

MADALMAAD

NL-13004

NL

MADALMAAD

NL-13005

NL

MADALMAAD

NL-13006

NL

MADALMAAD

NL-13007

NL

MADALMAAD

NL-13008

NL

MADALMAAD

NL-13009

NL

MADALMAAD

NL-13010

PL

POOLA

14084501

PT

PORTUGAL

05.01/CQA

PT

PORTUGAL

01.02/cqa

UK

ÜHENDKUNINGRIIK

21/07/01

UK

ÜHENDKUNINGRIIK

21/07/02”


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Nõukogu

30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/26


Nõukogu 23. juuli 2007. aasta otsuse 2007/543/EÜ (Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise kohta Euroopa Politseiameti konventsiooniga (Europoli konventsiooniga))

ADDENDUM

(Euroopa Liidu Teataja L 200, 1. august 2007)

Alljärgneva konventsiooni ja protokollide bulgaaria- ja rumeeniakeelne versioon avaldatakse Euroopa Liidu Teataja eriväljaandes hilisemal kuupäeval.

Europoli konventsioon ja järgmise kuupäevaga protokollid:

24. juuli 1996;

19. juuni 1997;

30. november 2000;

28. november 2002;

27. november 2003.


Komisjon

30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/27


KOMISJONI OTSUS,

22. oktoober 2007,

millega lubatakse Iirimaa taotletud erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5095 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2007/697/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (1) eriti selle III lisa punkti 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui sõnnikukogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja selle alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide abil, milleks käesoleval juhul on näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)

12. novembril 2004 esitas Iirimaa komisjonile taotluse erandi lubamiseks direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmandast lõigust. 18. oktoobril 2006 esitati ajakohastatud taotlus, mis põhines õigusaktil European Communities (Good Agricultural Practice for the Protection of Waters) Regulations, 2006 (Statutory Instrument Number 378 of 2006).

(3)

Taotletud erand käsitleb Iirimaa kavatsust lubada põllumajandusettevõtetes, kus on üle 80 % rohumaad, kasutada 250 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas. Erand peaks hõlmama maksimaalselt 10 000 veisekasvatusettevõtet Iirimaal ehk 8 % kõikidest põllumajandusettevõtetest, 8 % kasutatud põllumajandusmaast ja 20 % loomühikutest.

(4)

Iirimaa õigusakt European Communities (Good Agricultural Practice for the Protection of Waters) Regulations, 2006 (Statutory instrument No 378 of 2006), millega rakendatakse direktiivi 91/676/EMÜ, kehtib ka taotletud erandi suhtes.

(5)

Iirimaa õigusaktid, millega rakendatakse direktiivi 91/676/EMÜ, sisaldavad nii lämmastiku kui ka fosfaadi maksimaalseid kasutamisnorme. Maksimaalseid väetise kasutamisnorme diferentseeritakse vastavalt lämmastiku ja fosfaadi sisaldusele pinnases ning seepärast võetakse arvesse pinnases leiduva lämmastiku ja fosfaadi osakaalu.

(6)

Kolmas aruanne nitraadidirektiivi rakendamise kohta Iirimaal ja viimased keskkonnakaitseameti aruanded ajavahemiku 2001–2003 kohta, mis esitati komisjonile, näitasid, et keskmine nitraadisisaldus põhjavees oli umbes 2,5 mg/l ja nitraadisisaldus üle 50 mg/l registreeriti kuni 2 % proovivõtukohtades. Andmed jõgede veekvaliteedi kohta ajavahemikul 2000–2003 näitasid, et keskmine väärtus Eurowaterneti seirejaamades oli 6,9 mg/l nitraate.

(7)

70 % põhjavee seirekohtadest näitasid nitraadisisalduse puhul stabiilset või vähenemissuundumust; jõgede veekvaliteet paranes ajavahemikul 2001–2003, võrreldes eelmise aruandlusperioodiga 1995–1997, ning 1980. aastate lõpul halvenenud veekvaliteet on hakanud paranema. Samuti täheldati hüpertroofsete järvede vähenemist.

(8)

Iirimaa kohaldab tegevuskava direktiivi 91/676/EMÜ artikli 3 lõike 5 kohaselt kogu oma territooriumil vastavalt õigusaktile European Communities (Good Agricultural Practice for the Protection of Waters) Regulations, 2006 (Statutory instrument No 378 of 2006).

(9)

Loomade arv ja keemiliste väetiste kasutamine on viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Veiste, sigade ja lammaste arv vähenes ajavahemikul 1997–2004 vastavalt 7 %, 3 % ja 17 %. Loomasõnnikupõhise lämmastiku keskmine koormus oli 2004. aastal 103 kg hektari kohta, mis on märgatavalt väiksem kui 1998. aasta 140 kg hektari kohta. Fosfori (P) keskmine koormus oli 16 kg hektari kohta. Keemilise lämmastikväetise kasutamine vähenes 21 % ajavahemikul 1999–2005 ning fosfaatväetise kasutamine vähenes 37 % ajavahemikul 1999–2005.

(10)

Iirimaal on 90 % põllumajandusmaast rohumaa ning ülekaalus on rohumaaliigid, mis sobivad rohumaaviljeluseks. Üldiselt haritakse rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes 47 % maast ekstensiivselt ning seepärast on seal madal loomkoormus ja vähene väetisekasutus, 36 % haritakse põllumajanduse keskkonnaprogrammide alusel (maakeskkonna kaitse kava) ja ainult 7 % haritakse intensiivselt; 10 % kasutatakse põllukultuuride jaoks. Keemiliste väetiste keskmine kasutus rohumaal on 82 kg lämmastikku ja 7,6 kg fosforit hektari kohta.

(11)

Iirimaa kliima, millele on iseloomulik ühtlane sademete hulk kogu aasta vältel ja suhteliselt väike temperatuuri kõikumine, soodustab pikka rohukasvuperioodi, mis ulatub 330 päevast aastas edelas 250 päevani aastas kirdes.

(12)

Iirimaa teatises nimetatud tehnilistes ja teaduslikes materjalides on näha, et kavandatav kogus 250 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas põllumajandusettevõtetes, kus on üle 80 % rohumaad, on põhjendatud objektiivsete kriteeriumide abil, nagu näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(13)

Seetõttu leiab komisjon, et Iirimaa taotletud kogus ei piira direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide saavutamist, kui arvestatakse teatavate rangete tingimustega.

(14)

Käesolevat otsust tuleks kohaldada seoses õigusaktiga European Communities (Good Agricultural Practice for the Protection of Waters) Regulations, 2006 (Statutory instrument No 378 of 2006).

(15)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Iirimaa 18. oktoobri 2006. aasta kirjas taotletud erand, mille eesmärk on lubada direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimese lause ja alapunktiga a ette nähtud kogusest suuremat kogust loomasõnnikut, tehakse käesolevas otsuses esitatud tingimuste täitmise korral.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„rohumaapõhised põllumajandusettevõtted” – ettevõtted, kus 80 % või rohkem põllumajandusmaast, millele sõnnikut laotatakse, on rohumaa;

b)

„rohusööjad kariloomad” – veised (välja arvatud piimavasikad), lambad, hirved, kitsed ja hobused;

c)

„rohumaa” – ajutine või püsirohumaa (ajutine rohumaa on tavaliselt kasutuses vähem kui neli aastat).

Artikkel 3

Kohaldamisala

Käesolevat otsust kohaldatakse iga üksikjuhtumi suhtes eraldi, kui artiklites 4, 5 ja 6 rohumaapõhiste põllumajandusettevõtete kohta esitatud tingimused on täidetud.

Artikkel 4

Iga-aastane luba ja kohustused

1.   Erandit kohaldada soovivad põllumajandustootjad esitavad pädevatele asutustele igal aastal sellekohase taotluse.

2.   Koos lõikes 1 osutatud aastase taotlusega võtavad nad endale kirjalikult kohustuse täita artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimusi.

3.   Pädevad ametiasutused tagavad, et kõik eranditaotlused esitatakse halduskontrolliks. Kui lõikes 1 osutatud taotlustele tehtud riiklike ametiasutuste kontrollist selgub, et artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimused ei ole täidetud, teavitatakse sellest taotluse esitajat. Sel juhul loetakse taotlus tagasilükatuks.

Artikkel 5

Sõnniku ja muude väetiste laotamine

1.   Rohusööjate kariloomade sõnniku kogus, mida igal aastal rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes maale laotatakse, sealhulgas loomade enda poolt, ei ületa sõnnikukogust, mis sisaldab 250 kg lämmastikku hektari kohta, kui lõigetes 2–7 esitatud tingimused on täidetud.

2.   Lämmastiku üldkogused ei ületa asjaomase põllukultuuri eeldatavat väetisevajadust ning nende puhul võetakse arvesse maapinnast saadavat lämmastikku. Lämmastiku üldkogust diferentseeritakse vastavalt loomkoormusele ja rohumaa saagikusele.

3.   Iga põllumajandusettevõte koostab väetamiskava, milles on kirjeldatud põllumajandusmaa külvikorda ja sõnniku ning lämmastik- ja fosfaatväetiste kavandatud kasutamist. Kava on põllumajandusettevõttes saadaval hiljemalt 1. märtsil.

Väetamiskava sisaldab järgmist:

a)

kariloomade arv, lauda ja ladustamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas olemasolev sõnnikuhoidla maht;

b)

põllumajandusettevõttes toodetud lämmastikku sisaldava sõnniku (välja arvatud lauda- ja laokaod) ja fosforit sisaldava sõnniku arvestus;

c)

iga põllukultuuri külvikord ja kasvuala koos skemaatilise kaardiga, millel on märgitud iga põllu asukoht;

d)

põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus;

e)

põllumajandusettevõttest või põllumajandusettevõttesse tarnitava sõnniku kogus ja liik;

f)

lämmastiku ja fosforiga seotud pinnaseanalüüsid, kui need on olemas;

g)

sõnnikust saadava lämmastiku ja fosfori kasutamine igal põllul (põllukultuuri ja pinnasetüübi poolest samalaadsed põllumajandusettevõtte maatükid);

h)

lämmastiku ja fosfori kasutamine koos keemiliste ja muude väetistega igal põllul.

Vastavuse tagamiseks kavade ja põllumajandustegevuse vahel vaadatakse kavad läbi hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast põllumajandustegevuse muudatusi.

4.   Iga põllumajandusettevõte peab väetamisarvestust, kaasa arvatud reovee majandamisega seotud teave. See esitatakse pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta.

5.   Iga üksikut erandit kohaldav rohumaapõhine põllumajandusettevõte on nõus artikli 4 lõikes 1 osutatud taotluse, väetamiskava ja väetamisarvestuse kontrollimisega.

6.   Igas üksikut erandit kohaldavas põllumajandusettevõttes viiakse kõikidel külvikorra ja pinnase omaduste suhtes samalaadsetel maa-aladel vähemalt üks kord nelja aasta jooksul läbi analüüs lämmastiku ja fosfori sisaldumise kohta pinnases. Iga viie hektari kohta tuleb teha vähemalt üks analüüs.

7.   Sõnnikut ei või laotada sügisel enne rohumaa harimist.

Artikkel 6

Maaharimine

Põllumajandusettevõtetes sõnniku laotamiseks olemasolevast alast on 80 % või rohkem rohumaa. Üksikut erandit kohaldavad põllumajandustootjad võtavad järgmised meetmed:

a)

ajutine rohumaa küntakse kevadel;

b)

sisseküntud rohumaale järgneb kõikidel pinnasetüüpidel suure lämmastikunõudlusega põllukultuur;

c)

külvikorrad ei sisalda liblikõielisi ega muid õhulämmastikku siduvaid taimi. See ei kehti siiski ristiku suhtes rohumaal, kus ristiku osakaal on väiksem kui 50 %, ega heintaimede allakülviga teravilja ja herne suhtes.

Artikkel 7

Muud meetmed

Iirimaa tagab, et erandi kasutamine ei piira ühenduse teiste keskkonnaalaste õigusaktide järgimiseks vajalike meetmete kohaldamist.

Artikkel 8

Seire

1.   Pädevad ametiasutused koostavad kaardid, millel on esitatud rohumaapõhiste põllumajandusettevõtete protsent, kariloomade protsent ja üksiku erandi alla kuuluva põllumajandusmaa protsent igas krahvkonnas, ning ajakohastavad neid igal aastal. Nimetatud kaardid esitatakse igal aastal komisjonile ning esimeseks tähtajaks on 1. märts 2008.

2.   Tegevuskava ja erandiga hõlmatud põllumajandusettevõtete seire toimub Iirimaa tegevuskava kohaselt kehtestatud põllumajanduslikel valgaladel. Võrdlusvalgalad peavad hõlmama eri pinnasetüüpe, intensiivsuse tasemeid ja väetamismeetodeid.

3.   Järelevalve ja väetiste pidev analüüs annavad teavet maade kasutamise kohta kohalikul tasandil, külvikordade ja väetamismeetodite kohta üksikut erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes. Neid andmeid saab kasutada nitraatide leostumise ulatuse ja fosforikadude arvestuseks kindla mudeli põhjal põldudel, kus kasutatakse kuni 250 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas.

4.   Seirekohtadeks olevate põllumajanduslike valgalade hulka kuuluvate põllumajandusettevõtete madala põhjavee, pinnasevee, äravooluveest ja ojadest saab andmeid lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta vees, mis voolab juuretasandilt põhja- ja pinnavette.

5.   Kõige ohualtimate järvede ja eelkõige kõige ohualtimate põhjaveekihtide läheduses asuvate põllumajanduslike valgalade puhul tehakse tugevdatud veekontrolli.

6.   Erandi kohaldamisperioodi lõpuks tehakse uuring, et koguda üksikasjalikku teaduslikku teavet intensiivselt haritavate rohumaade kohta Iirimaal. Uuringus keskendutakse nitraatide leostumisele võrdluspiirkondade ohualdiste pinnasetüüpidega (liiv ja liivsavi) seotud intensiivsete piimatootmissüsteemide puhul.

Artikkel 9

Kontroll

1.   Pädev riigiasutus viib läbi halduskontrolle kõikide üksikut erandit kohaldatavate põllumajandusettevõtete suhtes, et hinnata, kas maa harimisel arvestatakse rohusööjate kariloomade sõnniku põhise 250 kg lämmastiku ülempiiri hektari kohta aastas ning kõiki lämmastiku ja fosfori kasutamise maksimaalseid norme ning tingimusi.

2.   Kohapealsete kontrollide programmi koostamine põhineb riskianalüüsil, eelnevate aastate kontrollimiste tulemustel ning direktiivi 91/676/EMÜ rakendusaktide üldistel pistelistel kontrollimistel. Vähemalt 3 % üksikut erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes viiakse artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimustel läbi kontrolle kohapeal.

Artikkel 10

Aruannete esitamine

1.   Pädev asutus esitab igal aastal komisjonile seire tulemused ning põhjaliku aruande vee kvaliteedi muutumise ja hindamismeetodite kohta. Aruanne sisaldab teavet erandi tingimuste rakendamise hindamise kohta põllumajandusettevõtetes läbi viidava kontrollimise abil ning halduskontrolli ja põldtunnustamise käigus saadud teavet tingimustele mittevastavate põllumajandusettevõtete kohta. Esimene aruanne edastatakse juunis 2008 ja seejärel igal aastal hiljemalt juunikuus.

2.   Komisjon võtab kõnealusel viisil saadud tulemusi arvesse seoses võimaliku uue eranditaotlusega.

Artikkel 11

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse seoses Iirimaa tegevuskavaga, mida kohaldatakse 18. juuli 2006. aasta õigusaktis European Communities (Good Agricultural Practices for Protection of Waters) Regulations 2006 (Statutory Instrument No 378 of 2006). Käesolev otsus kehtib 17. juulini 2010.

Artikkel 12

Käesolev otsus on adresseeritud Iirimaale.

Brüssel, 22. oktoober 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS


(1)  EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).


30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/31


KOMISJONI OTSUS,

29. oktoober 2007,

millega muudetakse otsust 2007/116/EÜ seoses 116ga algavate täiendavate reserveeritud numbrite kasutuselevõtuga

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5139 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/698/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (edaspidi „raamdirektiiv”), (1) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsusega 2007/116/EÜ, millega reserveeritakse riigisisene numeratsiooniala algusega „116” sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuste ühtlustatud numbritele, (2) reserveeritakse riigisisene numeratsiooniala algusega „116” sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuste ühtlustatud numbritele. Kõnealuse otsuse lisa sisaldab loetelu konkreetsetest numbritest kõnesolevas numeratsioonialas ja teenustest, mille jaoks numbrid on reserveeritud. Kõnealust loetelu võib kohandada kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ artikli 22 lõikes 3 osutatud menetlusega.

(2)

Numbriga 116000 seonduvate teenuste kirjeldust tuleks ajakohastada. Lisaks on leitud, et kaks teenust – laste abitelefonid ja emotsionaalset tuge pakkuvad abitelefonid – on sotsiaalse väärtusega teenused, mis võiksid kasu saada ühtlustatud numbritest. Kõnesolevatel põhjustel tuleks otsust 2007/116/EÜ ajakohastada ja võtta kasutusele täiendavad reserveeritud numbrid.

(3)

Seepärast tuleks otsust 2007/116/EÜ vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas sidekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2007/116/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, millega tagatakse, et alates 29. veebruarist 2008 saavad riigi reguleerivad asutused määrata käesoleva otsuse alusel loetellu lisatud numbreid.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. oktoober 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Viviane REDING


(1)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 717/2007 (ELT L 171, 29.6.2007, lk 32).

(2)  ELT L 49, 17.2.2007, lk 30.


LISA

Reserveeritud numbrite loetelu sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuse osutamiseks

Number

Teenus, mille osutamiseks on number reserveeritud

Numbri kasutusõigusega seotud eritingimused

116000

 

Teenuse nimetus:

abitelefon kadunud laste otsimiseks

 

Kirjeldus:

teenusega a) võetakse vastu kadunud lastest teavitavaid kõnesid ja suunatakse need politseile; b) antakse juhiseid ja tuge kadunud lapse eest vastutavatele iskutele; c) toetatakse uurimist.

Teenus on pidevalt kättesaadav (st üleriigiliselt 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas).

116111

 

Teenuse nimetus:

laste abitelefonid

 

Kirjeldus:

teenusega aidatakse hoolt ja kaitset vajavaid lapsi ning suunatakse nad ametiasutuste ja allikate juurde; lastele antakse võimalus oma muresid väljendada, rääkida neid otseselt puudutavatest probleemidest ja võtta kellegagi hädaolukorras ühendust.

Juhul kui teenus ei ole pidevalt kättesaadav (st üleriigiliselt 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas), peab teenuseosutaja tagama, et teave kättesaadavuse kohta on avalikkusele kergesti ligipääsetav, ning et ajal, mil teenust ei saa kasutada, teavitatakse tteenusenumbrile helistajaid sellest, millal on teenus taas kättesaadav.

116123

 

Teenuse nimetus:

emotsionaalset tuge pakkuvad abitelefonid

 

Kirjeldus:

teenusega pakutakse helistajale inimlikku tuge, mis tähendab erapooletut ärakuulamist. See pakub emotsionaalset tuge helistajatele, kes kannatavad üksinduse all, on psühholoogilises kriisiseisundis või mõtlevad enesetapust.

Juhul kui teenus ei ole pidevalt kättesaadav (st üleriigiliselt 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas), peab teenuseosutaja tagama, et teave kättesaadavuse kohta on avalikkusele kergesti ligipääsetav, ning et ajal, mil teenust ei saa kasutada, teavitatakse tteenusenumbrile helistajaid sellest, millal on teenus taas kättesaadav.


30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/33


KOMISJONI OTSUS,

29. oktoober 2007,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/33/EMÜ, et pikendada kolmandatest riikidest pärinevate köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali imporditingimusi käsitleva erandi kehtivusaega

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5218 all)

(2007/699/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. aprilli 1992. aasta direktiivi 92/33/EMÜ köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiivi 92/33/EMÜ artikli 16 lõikele 1 peab komisjon otsustama, kas köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjal, välja arvatud seeme, mis on toodetud kolmandas riigis ning mille puhul antakse tarnija kohustuste, sordiehtsuse, omaduste, taimetervise, kasvusubstraadi, pakendamise, kontrollimise korra, märgistamise ja sulgemise osas samad tagatised, on kõige eelnimetatu suhtes samaväärne ühenduses kõnealuse direktiivi nõudeid ja tingimusi järgides toodetud köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjaliga, välja arvatud seeme.

(2)

Praegu kolmandates riikides kohaldatavate tingimuste kohta kättesaadav teave ei ole siiski piisav, et komisjon saaks praegu mis tahes kolmanda riigi suhtes sellise otsuse vastu võtta.

(3)

Selleks et vältida väljakujunenud kaubandussuhete häirimist, tuleks vastavalt direktiivi 92/33/EMÜ artikli 16 lõikele 2 lubada kolmandatest riikidest pärit köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemet importivatel liikmesriikidel jätkata nende toodete suhtes selliste tingimuste kohaldamist, mis on samaväärsed samalaadsete ühenduse toodete suhtes kohaldatavate tingimustega. Direktiivis 92/33/EMÜ sätestatud, kõnealuse impordi suhtes kohaldatava erandi kehtivusaega (kuni 31. detsember 2007) tuleks seetõttu veelgi pikendada.

(4)

Seepärast tuleks direktiivi 92/33/EMÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas alalise põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 92/33/EMÜ artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus asendatakse sõnad „31. detsembrini 2007” sõnadega „31. detsembrini 2012”.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. oktoober 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 157, 10.6.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/124/EÜ (ELT L 339, 6.12.2006, lk 12).


SUUNISED

Euroopa Keskpank

30.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/34


EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

20. september 2007,

millega muudetakse suunise EKP/2000/7 (eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta) I ja II lisa

(EKP/2007/10)

(2007/700/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige artikli 105 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet, artikleid 12.1, 14.3, 18.2 ja artikli 20 esimest lõiku,

võttes arvesse 31. augusti 2000. aasta suunist EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Suunise EKP/2000/7 I lisa tuleb muuta seoses äsjaste muudatustega eurosüsteemi ühtse rahapoliitika mõistetes ja rakendamises. Muudatused on seotud muuhulgas nõuetekohase vara ja otsetehingute väljajätmisega peenhäälestustehingute nimekirjast.

(2)

Nõukogu 10. juuli 2007. aasta otsuse 2007/503/EÜ (vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Küprosel 1. jaanuaril 2008. aastal) (2) kohaselt täidab Küpros euro kasutuselevõtuks vajalikke tingimusi ja tema suhtes ühinemisakti alusel kohaldatav erand tühistatakse alates 1. jaanuarist 2008. Nõukogu 10. juuli 2007. aasta otsuse 2007/504/EÜ (vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Maltal 1. jaanuaril 2008. aastal) (3) kohaselt täidab Malta euro kasutuselevõtuks vajalikke tingimusi ja tema suhtes ühinemisakti alusel kohaldatav erand tühistatakse alates 1. jaanuarist 2008. Seetõttu tuleb muuta eurosüsteemi veebilehtede nimekirja suunise EKP/2000/7 I lisas.

(3)

26. aprilli 2007. aasta suunisega EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET) kohta (4) asendatakse senine TARGET-süsteem TARGET2-süsteemiga kooskõlas suunise EKP/2007/2 artikli 14 lõikega 2. Riikide keskpangad (RKPd) lähevad TARGET2-le üle kooskõlas ajakavaga suunise EKP/2007/2 artiklis 13. Seetõttu tuleb muuta osutusi TARGETile suunise EKP/2000/7 I ja II lisas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

I ja II lisa muutmine

1.   Suunise EKP/2000/7 I lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise I lisaga.

2.   Suunise EKP/2000/7 II lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise II lisaga.

Artikkel 2

Eurosüsteemi veebilehtede tabeli muutmine

Eurosüsteemi veebilehtede tabel suunise EKP/2000/7 I lisa 5. lisas asendatakse tabeliga käesoleva suunise III lisas.

Artikkel 3

Kontrollimine

RKPd edastavad EKP-le hiljemalt 30. septembriks 2007 dokumentide ja meetmete üksikasjad, millega nad on kavandanud käesolevat suunist järgida.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub kaks päeva pärast selle vastuvõtmist. Artiklit 1 kohaldatakse alates 19. novembrist 2007. Artikli 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud osalevate liikmesriikide keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 20. september 2007

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1. Suunist on viimati muudetud suunisega EKP/2006/12 (ELT L 352, 13.12.2006, lk 1).

(2)  ELT L 186, 18.7.2007, lk 29.

(3)  ELT L 186, 18.7.2007, lk 32.

(4)  ELT L 237, 8.9.2007, lk 1.


I LISA

Suunise EKP/2000/7 I lisa muudetakse järgmiselt.

A.   Muudatused, mis on seotud eurosüsteemi rahapoliitika mõistete ja rakendamise muutmisega

1)

1. peatüki punktis 1.1 lisatakse viienda lause järel järgmine lause:

„Juhul kui see on vajalik rahapoliitika teostamiseks, võivad riikide keskpangad (RKPd) vahetada eurosüsteemi liikmete vahel individuaalset teavet, näiteks tehinguteavet, mis on seotud eurosüsteemi tehingute pooltega (1).

2)

1. peatüki punktis 1.3.1 muudetakse kolmandat taanet peenhäälestusoperatsioonide kohta järgmiselt.

a)

Pärast esimest lauset lisatakse järgmine lause:

„Peenhäälestustehinguid võib teostada reservi hoidmisperioodi viimasel päeval likviidsustasakaalu säilitamiseks, et kõrvaldada pärast viimast põhilist refinantseerimistehingut esinenud mõjutused.”

b)

Kolmandaks lauseks kujunenud lause asendatakse järgmisega:

„Peenhäälestustehinguteks on eelkõige pöördtehingud, aga ka valuutavahetustehingud või tähtajaliste hoiuste kogumine.”

3)

1. peatüki tabelis 1 peenhäälestustehingute real jäetakse välja teine rida: „Otseostud”, „Otsemüük”, „Ebaregulaarsed” ja „Kahepoolsed operatsioonid”.

4)

1. peatüki punkti 1.4 muudetakse järgmiselt.

a)

Teine lause asendatakse järgmisega:

„Asutused, mille suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet kooskõlas EKPS põhikirja artikliga 19.1, võivad kasutada püsivõimalusi ja osaleda avaturutehingutes, mis põhinevad standardpakkumisel, ja otsetehingutes.”

b)

Neljas lause jäetakse välja.

5)

1. peatüki punktis 1.5 asendatakse neljas lause järgmisega:

„Ühtne raamistik asendas 1. jaanuaril 2007 kaheastmelise süsteemi, mis oli olnud kasutusel alates majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi algusest.”

6)

3. peatüki sissejuhatust muudetakse järgmiselt.

a)

Pärast neljandat lauset lisatakse järgmine lause:

„Struktuuritehinguid võib teostada otsetehingute, st ostude ja müükide, kaudu.”

b)

Kuuendaks lauseks kujunenud lause asendatakse järgmisega:

„Eurosüsteem võib peenhäälestustehinguteks täiendavalt kasutada veel kaht instrumenti: valuutavahetustehinguid ja tähtajaliste hoiuste kogumist.”

7)

3. peatüki punktis 3.1.4 lisatakse teise lause järel järgmine lause:

„Peenhäälestustehinguid võib teostada reservi hoidmisperioodi viimasel päeval likviidsustasakaalu säilitamiseks, et kõrvaldada pärast viimast põhilist refinantseerimistehingut esinenud mõjutused.”

8)

3. peatüki punkti 3.2 muudetakse järgmiselt.

a)

Instrumendi liigi all asendatakse teine lause järgmisega:

„Neid tehinguid teostatakse ainult struktuurilistel eesmärkidel.”

b)

Muude omaduste all asendatakse neljas taane järgmisega:

„—

neid teostavad üldjuhul RKPd detsentraliseeritult;”

9)

4. peatüki punkti 4.1 muudetakse järgmiselt.

a)

Kasutustingimuste all muudetakse teise lõigu esimest lauset järgmiselt:

„Iga tööpäeva lõpus loetakse tehingupoolte riigi keskpanga juures peetaval arvelduskontol olev deebetjääk automaatselt taotluseks kasutada laenamise püsivõimalust.”

b)

Tähtaja ja intressitingimuste all ajakohastatakse teise lõigu teist lauset järgmiselt:

„EKP võib intressimäära igal ajal muuta, mida ei kohaldata varem kui järgmisest eurosüsteemi tööpäevast alates (2)  (3).

10)

5. peatüki punktis 5.2 jäetakse pealkirja „Väärtpaberibörside ja turuesindajate kaudu teostatavad operatsioonid” all kolmas lause välja.

11)

5. peatüki punktis 5.3.2 asendatakse teise lõigu teine lause järgmisega:

„Eurosüsteem võib teostuslikel põhjustel taotleda nende tehingute, eelkõige otsetehingute ja valuutavahetustehingute, muid arveldusaegu (vt tabel 3).”

12)

6. peatüki punktis 6.1 asendatakse teise lõigu kolmas lause järgmisega:

„See ühtne raamistik, millele osutatakse ka kui „ühtsele loetelule”, jõustus 1. jaanuaril 2007 ja asendas kaheastmelise süsteemi, mis oli kasutusel alates majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi algusest.”

13)

6. peatüki punkti 6.1 muudetakse järgmiselt.

a)

Joonealune märkus 2 asendatakse järgmisega:

„Prantsuse fonds communs de créances (FCCd), mis lisati esimese astme loetellu ja mis emiteeriti enne 1. maid 2006, vastavad nõuetele üleminekuperioodil kuni 31. detsembrini 2008. Pärast 1. maid 2006 emiteeritud FCCd ei vasta nõuetele.”

b)

Neljanda lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Nõuded mõlema varaliigi suhtes on tervel euroalal ühtsed ja need on sätestatud punktis 6.2 (4).

14)

6. peatüki punktis 6.2.1 pealkirja all „Väljalaskmiskoht” asendatakse joonealune märkus 6 järgmisega:

„Alates 1. jaanuarist 2007 vastavad rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumide (ICSD) kaudu üleilmse esitaja vormis emiteeritud rahvusvahelised võlaväärtpaberid nõuetele siis, kui need on uue üleilmse võlakirja (New Global Notes, NGN) vormis ja neid hoitakse ühises hoiuasutuses (Common Safekeeper, CSK), mis on ICSD või keskdepositoorium, mis vastab EKP poolt kehtestatud miinimumstandarditele. Üleilmse esitaja vormis enne 1. jaanuari 2007 emiteeritud rahvusvahelised võlaväärtpaberid, mis on emiteeritud tavaliste üleilmsete võlakirjadena (Classical Global Notes, CGN), ja vahetatavad võlakirjad sama ISIN koodi all, vastavad nõuetele kuni tähtaja lõpuni.”

15)

6. peatüki punktis 6.2.1 pealkirja all „Vastuvõetavad turud” lisatakse lõigu lõpus järgmine joonealune märkus 12:

„Kaubeldavad varad, mis vastavad teise astme varade nõuetele ja mis on emiteeritud enne 31. maid 2007 ning millega kaubeldakse reguleerimata turgudel, mis hetkel vastavad eurosüsteemi turvalisuse ja juurdepääsu nõuetele, kuid mitte läbipaistvusnõuetele, jäävad nõuetele vastavaks kuni 31. detsembrini 2009, kui nad vastavad teistele nõuetele; pärast seda kuupäeva nad nõuetele ei vasta. See ei kehti krediidiasutuste poolt emiteeritud katmata kaubeldavate varade osas, mida aktsepteeriti teise astme varadena ja mille nõuetelevastavus lõppes 31. mail 2007.”

16)

6. peatüki punktis 6.2.1 pealkirja all „Väljalaskja/garandi tegutsemiskoht” lisatakse esimese lause lõpus joonealune märkus 14:

„Enne 1. jaanuari 2007 väljaspool EMPd või mitte-EMP G-10 riigis asutatud üksuse poolt emiteeritud kaubeldavad varad, mida ei garanteeri EMPs asutatud üksus, jäävad nõuetele vastavaks 31. detsembrini 2011, kui nad vastavad muudele nõuetele ja garantiide suhtes kohaldatavatele nõuetele kooskõlas punktiga 6.3.2; pärast seda kuupäeva nad nõuetele ei vasta.”

17)

6. peatüki punkti 6.3.2 esimese taande „Reitinguagentuuride krediidihinnang” esimese lause lõpus asendatakse joonealune märkus 26, mis on ümbernummerdatult 28, järgmisega:

„Pärast 1. jaanuari 2008 emiteeritud tagatud pangavõlakirjade kõrgeid krediidistandardeid hinnatakse eespool osutatud kriteeriumite kogumi alusel. Enne 1. jaanuari 2008 emiteeritud tagatud pangavõlakirjade puhul loetakse, et nad vastavad kõrgetele krediidistandarditele, kui nad vastavad täielikult UCITS direktiivi artikli 22 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele.”

18)

6. peatüki punkti 6.6.1 teises taandes jäetakse välja joonealune märkus 50 (muutmata nummerduse kohaselt).

19)

I lisa lisad nimetatakse ümber liideteks.

20)

I lisa 2. liite mõistes „avaturuoperatsioon” asendatakse neljas lause järgmisega:

„Lisaks võib struktuuritehingute puhul kasutada võlasertifikaatide emiteerimist ja otsetehinguid ning peenhäälestustehingute puhul valuutavahetustehinguid ja tähtajaliste hoiuste kogumist.”

B.   TARGET2 alustamisega seotud muudatused

21)

Lühendite loetelus asendatakse TARGETile osutav rida järgmisega:

„TARGET

üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem vastavalt määratlusele suunises EKP/2005/16

TARGET2

üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem vastavalt määratlusele suunises EKP/2007/2”.

22)

4. peatüki punktis 4.1 muudetakse teksti pealkirja „Kasutustingimused” all järgmiselt.

a)

1. lõigu kolmas lause asendatakse järgmisega:

„Laenamise püsivõimalust saab kasutada ainult päevadel, mil töötavad i) TARGET2 (5); ja ii) asjaomased väärtpaberite arveldussüsteemid (6).

b)

Kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Laenamise püsivõimaluse kasutusloa saamiseks võib osapool esitada taotluse osapoole asutamise koha liikmesriigi keskpangale. Selleks et riigi keskpank saaks taotluse samal päeval TARGET2-s töödelda, peab riigi keskpank taotluse saama hiljemalt 15 minutit pärast TARGET2 tööpäeva lõppu (7)  (8). Üldjuhul on TARGET2 tööpäeva lõpp kell 18.00 EKP aja järgi (Kesk-Euroopa aeg). Laenamise püsivõimaluse kasutamisloa taotlemise tähtaega lükatakse 15 minuti võrra edasi reservi hoidmisperioodi eurosüsteemi viimasel tööpäeval (9). Taotluses tuleb määratleda laenusumma ja edastada tehingu alusvara, kui tehingu alusvara ei olnud juba eelnevalt riigi keskpangas hoiustatud.

23)

4. peatüki punktis 4.1 pealkirja „Tähtaeg ja intressitingimused” all asendatakse esimese lõigu teine lause järgmisega:

„TARGET2 otseosalejad tagastavad laenu järgmisel i) TARGET2; ja ii) asjaomase väärtpaberite arveldussüsteemi tööpäeval, tööajal.”

24)

4. peatüki punktis 4.2 muudetakse teksti pealkirja „Kasutustingimused” all järgmiselt.

a)

1. lõigu kolmas lause asendatakse järgmisega:

„Laenamise püsivõimalust saab kasutada ainult TARGET2 tööaegadel.”

b)

Teine lõik asendatakse järgmisega:

„Hoiustamise püsivõimaluse kasutusloa saamiseks peab osapool esitama taotluse osapoole asutamise koha liikmesriigi keskpangale. Selleks et riigi keskpank saaks taotluse samal päeval TARGET2-s töödelda, peab riigi keskpank taotluse saama hiljemalt 15 minutit pärast TARGET2 tööpäeva lõppu, mis üldjuhul on 18.00 EKP aja järgi (Kesk-Euroopa aeg) (10)  (11). Hoiustamise püsivõimaluse kasutamisloa taotlemise tähtaega lükatakse 15 minuti võrra edasi reservi hoidmisperioodi eurosüsteemi viimasel tööpäeval (12). Taotluses tuleb osutada, millise summa ulatuses soovitakse hoiustamise püsivõimalust kasutada.

25)

4. peatüki punktis 4.2 pealkirja „Tähtaeg ja intressitingimused” all asendatakse esimese lõigu teine lause järgmisega:

„TARGET2 otseosalejate püsivõimaluse raames hoitavate hoiuste tähtaeg on järgmisel TARGET2 tööpäeval, süsteemi avanemise hetkel.”

26)

5. peatüki punktis 5.3.1 asendatakse esimese lõigu esimene lause järgmisega:

„Eurosüsteemi püsivõimaluste kasutamisega või avaturutehingutes osalemisega seotud rahaliste tehingute arveldamine toimub riikide keskpankades asuvatel osapoolte kontodel või TARGET2s osalevate arveldavate pankade kontodel.”

27)

5. peatüki punktis 5.3.2 asendatakse esimese lõigu esimene lause järgmisega:

„Tavapakkumismenetlusel põhinevad avaturutehingud, st põhilised refinantseerimistehingud, pikemaajalised refinantseerimistehingud ja struktuuritehingud arveldatakse üldjuhul esimesel i) TARGETi; ja ii) kõikide asjaomaste väärtpaberiarveldussüsteemide tööpäeval, pärast tehingupäeva.”

28)

5. peatüki punkt 5.3.3 asendatakse järgmisega:

„5.3.3   Päevalõputöötlemine

Päevalõputöötlemine on määratletud TARGET2-ga seonduvates dokumentides. Üldjuhul on TARGET2 tööpäeva lõpp kell 18.00 EKP aja järgi (Kesk-Euroopa aeg). Pärast tööpäeva lõppu ei võeta maksejuhiseid TARGET2-s töötlemiseks vastu, kuigi töödeldakse kuni tööpäeva lõpuni vastu võetud maksejuhiseid. Osapooled peavad esitama laenamise või hoiustamise püsivõimaluse kasutamise taotluse asjaomasele riigi keskpangale hiljemalt 15 minutit pärast TARGET2 tööpäeva lõppu. Püsivõimaluste kasutamise loa taotlemise tähtaega lükatakse 15 minuti võrra edasi reservi hoidmisperioodi eurosüsteemi viimasel tööpäeval (13).

Nõuetele vastavate osapoolte arvelduskontodel pärast päevalõpu kontrollimenetluste lõpetamist tekkiv negatiivne jääk loetakse automaatselt taotluseks kasutada laenamise püsivõimalust (vt punkti 4.1).

29)

6. peatüki punktis 6.6.1 asendatakse viimane lause järgmisega:

„Erandkorras või rahapoliitika vajadustega seoses võib EKP pikendada keskpankadevahelise korrespondentpanganduse mudeli lahtiolekuaega kuni TARGET2 tööpäeva lõpuni.”

30)

Kõik eespool osutamata joonealused märkused nummerdatakse vastavalt ümber.

31)

Suunise EKP/2000/7 I lisa 2. liiteks kujunenud osa („Sõnastik”) muudetakse järgmiselt.

i)

Mõiste „Päeva lõpp” asendatakse järgmisega:

„Päeva lõpp: tööpäeva osa, mis järgneb TARGET2 sulgemisele ja mille jooksul viiakse lõpule maksete töötlemine TARGET2s. Asjakohastel juhtudel osutatakse TARGETile kuni RKP üleminekuni TARGET2-le.”

ii)

Mõiste „Sidussüsteem” jäetakse välja.

iii)

Mõiste „Reaalajaline brutoarveldussüsteem (RTGS)” asendatakse järgmisega:

„Reaalajaline brutoarveldussüsteem (RTGS): arveldussüsteem, milles töötlemine ja arveldamine toimub korralduste kaupa, ilma kestva reaalajalise tasaarvelduseta. Vt ka TARGET2.”

iv)

Mõiste „Arvelduskonto” asendatakse järgmisega:

„Arvelduskonto: konto, mida TARGET2 otseosaleja peab keskpangas maksete töötlemise eesmärgil.”

v)

Mõiste „TARGET” asendatakse järgmisega:

„TARGET: TARGET2 süsteemi eelkäija, mille tegevus toimub detsentraliseeritud struktuuris, ühendades riikide RTGS süsteemid ja EKP maksesüsteemi. TARGETi süsteemi asendab TARGET2 süsteem kooskõlas üleminekukavaga suunise EKP/2007/2 artiklis 13.”

vi)

Pärast mõistet „TARGET” lisatakse järgmine:

„TARGET2 (üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem): reaalajaline brutoarveldussüsteem eurodes, mille kaudu arveldatakse euromakseid keskpangarahas. TARGET2 asutatakse ja see tegutseb ühisplatvormina, mille kaudu esitatakse, töödeldakse ja saadakse maksekorraldusi tehniliselt ühetaoliselt. TARGET2 õigusliku struktuuri moodustavad mitmed RTGS süsteemid (TARGET2 osasüsteemid).”


(1)  Selle teabe osas kohaldatakse ametisaladuse pidamise nõuet kooskõlas EKPS põhikirja artikliga 38.”

(2)  Käesolevas dokumendis tähistab „eurosüsteemi tööpäev” mis tahes päeva, mil EKP-l ja vähemalt ühel riigi keskpangal on tööpäev eurosüsteemi rahapoliitika toimingute teostamiseks.

(3)  Intressimäärad otsustab EKP nõukogu seoses rahapoliitika seisukohaga kuu esimesel koosolekul. Need otsused jõustuvad üldjuhul reservi uue hoidmisperioodi algusest.”

(4)  Üksikud nõuded ja teostuslikud tingimused võivad teatud varaklasside, s.o mittekaubeldavad varad ja krediidinõuded, osas euroalal erineda ajavahemikul kuni 31. detsembrini 2011 (vt punkti 6.2.2).”

(5)  Viiteid TARGET2-le tuleb lugeda viideteks TARGETile, kuni RKP üleminekuni TARGET2-le. Alates 19. novembrist 2007 asendatakse TARGETi tehniline infrastruktuur TARGET2 ühisplatvormiga, mille kaudu esitatakse ja töödeldakse maksejuhiseid ja mille kaudu saadakse makseid tehniliselt ühetaoliselt. Riigid lähevad TARGET2-le üle kolmes rühmas ning TARGETi kasutajad saavad TARGET2-le üle minna lainetena, erinevatel ettemääratud kuupäevadel. Riigid kuuluvad rühmadesse järgmiselt: Rühm 1 (19. november 2007): Austria, Saksamaa, Luksemburg ja Sloveenia; rühm 2 (18. veebruar 2008): Belgia, Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Madalmaad, Portugal ja Hispaania; rühm 3 (19. mai 2008): Kreeka, Itaalia ja EKP. Erandliku meetmena on üleminekuks ette nähtud neljas kuupäev (15. september 2008). Eraldi lepingu alusel ühendatakse TARGET2ga ka teatavad mitteosalevad RKPd: Küpros, Läti, Leedu ja Malta (rühmas 1) ning Taani, Eesti ja Poola (rühmas 3).

(6)  Lisaks sellele saab laenamise püsivõimalust kasutada ainult siis, kui maksesüsteemi infrastruktuuri nõuded RTGS-s on täidetud.”

(7)  Mõnedes liikmesriikides võivad RKP või selle filiaalid olla rahapoliitika toimingute teostamiseks teatavatel eurosüsteemi tööpäevadel suletud seoses riigi või liidumaa pühadega. Sellistel juhtudel peab RKP osapooltele ette teatama, millise korralduse alusel on võimalik pühade ajal laenamise püsivõimalust kasutada.

(8)  TARGETi ja/või TARGET2 puhkepäevadest teatatakse EKP veebilehel (www.ecb.int) ja eurosüsteemi veebilehtedel (vt liidet 5).

(9)  Kuni RKP üleminekuni TARGET2-le on laenamise püsivõimaluse kasutamise taotlemise tähtaeg sellelt RKP-lt 30 minutit pärast süsteemi sulgemist (18.00 Kesk-Euroopa aja järgi), mida võib pikendada veel 30 minuti võrra reservi hoidmisperioodi eurosüsteemi viimasel tööpäeval.”

(10)  Vt käesoleva peatüki joonealust märkust 2.

(11)  Vt käesoleva peatüki joonealust märkust 3.

(12)  Kuni RKP üleminekuni TARGET2-le on hoiustamise püsivõimaluse kasutamise taotlemise tähtaeg sellelt RKP-lt 30 minutit pärast süsteemi sulgemist (18.00 Kesk-Euroopa aja järgi), mida võib pikendada veel 30 minuti võrra reservi hoidmisperioodi eurosüsteemi viimasel tööpäeval.”

(13)  Kuni RKP üleminekuni TARGET2-le on eurosüsteemi laenamise püsivõimaluse kasutamise taotlemise tähtaeg sellelt RKP-lt 30 minutit pärast süsteemi sulgemist (18.00 Kesk-Euroopa aja järgi), mida võib pikendada veel 30 minuti võrra reservi hoidmisperioodi eurosüsteemi viimasel tööpäeval.”


II LISA

Otsuse EKP/2000/7 II lisa („Täiendavad minimaalsed üldnõuded”) muudetakse järgmiselt.

1)

Punkt 15 asendatakse järgmisega:

„RKP poolt kohaldatavad asjaomased lepingud või õigusaktid peavad määratlema tööpäeva, mis makse teostamise kohustusega seoses on TARGET2 (1) tööpäev maksete teostamiseks ning varade üleandmisega seoses on väärtpaberite arveldussüsteemi tööpäev ülekande tegemiseks asjaomaste väärtpaberite üleandmise asukohas.

2)

Punkti 20 alapunkti b alajaotus ii asendatakse järgmisega:

„kirjeldatud viisil saadud hindade alusel peab RKP arvutama pooltevahelised kohustused tagasiostupäeval. Ühelt poolelt saadaolevad summad tuleb tasaarveldada summadega, mida ta võlgneb teistele, ning väiksema nõudega poolel tuleb maksta ainult netojääk. Osutatud netojääk tuleb maksta järgmisel TARGET2 maksete teostamise tööpäeval. Arvutuse tegemiseks tuleb mis tahes eurodes vääringustamata summad konverteerida eurodesse kursiga, mis arvutatakse kooskõlas punktiga 16.”

3)

Punkti 31 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„kirjeldatud viisil saadud hindade alusel peab RKP arvutama pooltevahelised kohustused tagasikandepäeval. Ühelt poolelt saadaolevad summad tuleb konverteerida vajaduse korral eurodesse kooskõlas punktiga 16 ja tasaarveldada summadega, mida ta võlgneb teistele. Väiksema nõudega pool peab maksma ainult netojäägi. Osutatud netojääk tuleb maksta järgmisel TARGET2 maksete teostamise tööpäeval.”


(1)  Viiteid TARGET2-le tuleb lugeda viideteks TARGETile, kuni RKP üleminekuni TARGET2-le.”


III LISA

Eurosüsteemi veebilehtede tabel suunise EKP/2000/7 I lisa 5. liites asendatakse järgmisega:

„Keskpank

Veebileht

Euroopa Keskpank

www.ecb.int

Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique

www.nbb.be või www.bnb.be

Deutsche Bundesbank

www.bundesbank.de

Central Bank and Financial Services Authority of Ireland

www.centralbank.ie

Bank of Greece

www.bankofgreece.gr

Banco de Espańa

www.bde.es

Banque de France

www.banque-france.fr

Banca d’Italia

www.bancaditalia.it

Central Bank of Cyprus

www.centralbank.gov.cy

Banque centrale du Luxembourg

www.bcl.lu

Bank Ċentrali ta’ Malta/Central Bank of Malta

www.centralbankmalta.com

De Nederlandsche Bank

www.dnb.nl

Oesterreichische Nationalbank

www.oenb.at

Banco de Portugal

www.bportugal.pt

Banka Slovenije

www.bsi.si

Suomen Pankki

www.bof.fi”


Top