(1)

Komisjoni teatises “Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiride integreeritud haldamise suunas” rõhutati vajadust töötada välispiire käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku konsolideerimise eesmärgil välja kohalikku piiriliiklust käsitlevad eeskirjad. Seda vajadust kinnitas 13. juunil 2002 nõukogu, võttes vastu Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiride haldamise kava, mille seejärel kinnitas 21. ja 22. juunil 2002. aastal Sevillas kogunenud Euroopa Ülemkogu.

(2)

Laienenud ühendus on huvitatud sellest, et naaberriikide vahelised piirid ei tõkestaks kaubandust, sotsiaalset ja kultuurilist läbikäimist ega piirkondlikku koostööd. Selleks tuleks luua tõhus kohalik piiriliiklussüsteem.

(3)

Kohaliku piiriliikluse kord kujutab endast erandit Euroopa Liidu liikmesriikide välispiire ületavate isikute piirikontrolli reguleerivatest üldeeskirjadest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (2).

(4)

Ühendus peaks sätestama kriteeriumid ja tingimused, millest peetakse kinni, kui hõlbustatakse piirialade elanikel kohaliku piiriliikluse korra alusel välispiiri ületamist maismaal. Kõnealused eeskirjad peaksid tagama, et oleksid tasakaalus ühelt poolt seaduslik põhjus ületada tihti liikmesriigi välispiiri maismaal omavate bona fide piirialade elanike abistamine ning teiselt poolt vajadus hoida ära ebaseaduslikku sisserännet ning kuritegevusest tulenevat potentsiaalset ohtu julgeolekule.

(5)

Üldjuhul tuleks rikkumiste ärahoidmiseks kohaliku piiriliikluse luba väljastada vaid nendele isikutele, kes on seaduslikult elanud piirialas vähemalt ühe aasta. Kahepoolsetes lepingutes, mis on sõlmitud liikmesriikide ja kolmandate naaberriikidega, võib näha ette pikema elamisperioodi sätestamise. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, nagu näiteks alaealiste puhul, perekonnaseisu muutumise või maa pärimise korral, võivad kõnealused kahepoolsed lepingud ette näha ka lühema elamisperioodi.

(6)

Kohaliku piiriliikluse luba tuleks piiriala elanikele välja anda sõltumata sellest, kas nende suhtes kohaldatakse viisanõuet vastavalt nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (3). Selle tulemusena tuleks seda määrust tõlgendada koostoimes nõukogu määrusega (EÜ) nr 1932/2006, (4) millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, mille eesmärk on nende piirialade elanike viisakohustusest vabastamine, kellele on suunatud käesoleva määrusega kehtestatav kohaliku piiriliikluse kord. Sellest tulenevalt võib käesolev määrus jõustuda ainult koostoimes nimetatud muutmise määrusega.

(7)

Ühendus peaks sätestama piirialade elanikele kohaliku piiriliikluse lubade väljaandmise konkreetsed kriteeriumid ja tingimused. Need kriteeriumid ja tingimused peaksid olema kooskõlas kohaliku piiriliikluse korra alusel piiri ületavatele piiriala elanikele kehtestatud sissesõidunõuetega.

(8)

Kohalikku piiriliiklust käsitlevate eeskirjade kehtestamine ühenduse tasandil ei tohiks mõjutada õigust vabale liikumisele, mida kasutavad liidu kodanikud ja nende pereliikmed ning kolmandate riikide kodanikud ja nende pereliikmed, kes ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute kohaselt kasutavad õigust vabaks liikumiseks, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega. Kui piiriala elanike piiriliikluse hõlbustamine kohaliku piiriliikluse korra alusel tähendab vähem süstemaatilist kontrolli, tuleks seda laiendada kõikidele piirialas elavatele ühenduse vaba liikumise õigust kasutavatele isikutele.

(9)

Kohaliku piiriliikluse korra rakendamiseks peaksid liikmesriigid säilitama või vajaduse korral sõlmima kahepoolseid lepinguid kolmandate naaberriikidega, tingimusel et lepingud on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega.

(10)

Käesolev määrus ei mõjuta Ceutas ja Melillas rakendatavat erikorda, millele viidatakse Hispaania Kuningriigi deklaratsioonis Ceuta ja Melilla linna kohta, mis on lisatud lepingu lõppaktile, millega Hispaania Kuningriik ühines 19. juunil 1990. aastal Schengenis alla kirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (5).

(11)

Liikmesriigid peaksid rakendama siseriiklikus õiguses ette nähtud karistusi piirialade elanike suhtes, kes rikuvad käesoleva määrusega kehtestatud kohaliku piiriliikluse korda.

(12)

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamist käsitleva aruande. Vajaduse korral tuleks aruanne esitada koos seadusandlike ettepanekutega.

(13)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja -vabadusi ning järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(14)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt maismaa välispiiril toimuva kohaliku piiriliikluse korra kehtestamise kriteeriumite ja tingimuste piiritlemist, mis mõjutab otseselt välispiire käsitlevat ühenduse acquis'd, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda on käesoleva määruse ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. Arvestades asjaolu, et käesolev määrus arendab Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel edasi Schengeni acquis'd, peaks Taani nimetatud protokolli artikli 5 kohaselt otsustama kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(16)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, (6) mis on seotud nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (7) (mis käsitleb teatavaid kõnealuse lepingu rakenduseeskirju) artikli 1 punktis A osutatud valdkonnaga.

(17)

Käesolev määrus on nende Schengeni acquis' sätete edasiarendus, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (8). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik määruse vastuvõtmises ning see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(18)

Käesolev määrus on nende Schengeni acquis' sätete edasiarendus, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (9). Seetõttu ei osale Iirimaa määruse vastuvõtmises, see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(19)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel allkirjastatud lepingu tähenduses, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonnaga, koostoimes otsuse 2004/849/EÜ (10) artikli 4 lõikega 1 ja otsuse 2004/860/EÜ (11) artikli 4 lõikega 1.

(20)

Käesoleva määruse artikli 4 lõige b ja artikli 9 lõige c on sätted, mis põhinevad Schengeni acquis'l või on sellega muul viisil seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses,

a)

pikaajalise riigis viibimisega;

b)

juurdepääsuga majandustegevusele ja sellega tegelemisega;

c)

tolli- ja maksuküsimustega.

1)

“välispiir maismaal” – ühine maismaapiir liikmesriigi ja kolmanda naaberriigi vahel;

2)

“piiriala” – ala, mis ei ulatu kaugemale kui 30 kilomeetrit piirist. Asjaomased riigid määratlevad artiklis 13 nimetatud omavahelistes kahepoolsetes lepingutes piirialadeks loetavad kohalikud haldusüksused. Kui osa sellisest haldusüksusest asub kaugemal kui 30 kilomeetrit piirist, kuid mitte kaugemal kui 50 kilomeetrit, loetakse seda piiriala osaks;

3)

“kohalik piiriliiklus” – maismaal välispiiri regulaarne ületamine piiriala elanike poolt, et viibida piirialas näiteks sotsiaalsetel, kultuurilistel või põhjendatud majanduslikel põhjustel või peresidemete tõttu ja aja jooksul, mis ei ületa käesolevas määruses sätestatud tähtaegu;

4)

“isikud, kes kasutavad ühenduse vaba liikumise õigust” –

5)

“kolmanda riigi kodanik” – isik, kes ei ole liidu kodanik Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 17 lõike 1 tähenduses ja keda ei ole loetletud punktis 4;

6)

“piiriala elanik” – kolmanda riigi kodanik, kes on ametlikult elanud liikmesriigi naaberriigi piirialas artiklis 13 osutatud kahepoolsetes lepingutes sätestatud vähemalt üheaastase perioodi vältel. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib vastavalt nimetatud kahepoolsetele lepingutele lugeda sobivaks vähem kui ühe aasta pikkuse perioodi;

7)

“kohaliku piiriliikluse luba” – III peatükis osutatud konkreetne dokument, mis annab seda omavale isikule kohaliku piiriliikluse korra alusel õiguse ületada välispiiri maismaal;

8)

“Schengeni konventsioon” – konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (13).

a)

neil on kohaliku piiriliikluse luba ja kui seda nõuavad artiklis 13 osutatud asjakohased kahepoolsed lepingud, kehtiv reisidokument või kehtivad reisidokumendid;

b)

tegemist ei ole isikutega, kellele on Schengeni infosüsteemis (SIS) kehtestatud sissesõidukeeld;

c)

tegemist ei ole isikutega, kes ohustaks mis tahes liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist või rahvusvahelisi suhteid, ja eriti siis, kui liikmesriikide andmebaaside vahendusel ei ole samadel alustel kehtestatud sissesõidukeeldu.

a)

loa omaniku eesnimi, perekonnanimi, sünnikuupäev, rahvus ja elukoht;

b)

loa väljastaja, väljastamise kuupäev ja kehtivus;

c)

piiriala, mille piires loa omanikul on õigus liikuda;

d)

kehtiva reisidokumendi või -dokumentide number (numbrid), mis vastavalt artikli 9 punktile a annavad loa omanikule õiguse ületada välispiire.

a)

omavad kehtivat reisidokumenti või -dokumente, mis annavad õiguse ületada välispiire vastavalt Schengeni konventsiooni artikli 17 lõike 3 punktile a;

b)

esitavad dokumendid, mis tõendavad, et neil on piiriala elaniku staatus ja seaduslik alus ületada kohaliku piiriliikluse korra alusel sageli maismaal välispiiri;

c)

ei ole isikud, kellele on SISis kehtestatud sissesõidukeeld;

d)

tegemist ei ole isikutega, kes ohustaks mis tahes liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist või rahvusvahelisi suhteid, eriti kui liikmesriikide andmebaaside vahendusel ei ole samadel alustel kehtestatud sissesõidukeeldu.

a)

luua piiräärsete alade elanike tarvis spetsiaalsed piiriületuspunktid;

b)

reserveerida tavalistes piiripunktides piirialade elanikele spetsiaalsed teed või

c)

võttes arvesse kohalikke tingimusi ja kui erandkorras on selleks erivajadus, lubada piiriala elanikel ületada maismaal välispiiri kindlates kohtades väljaspool piiriületuspunkte ja selleks ette nähtud aega.

a)

lisaks artikli 7 lõikes 3 nõutud teabele sisaldab kohaliku piiriliikluse luba üksikasju maismaal välispiiri ületamise koha ja asjaolude kohta;

b)

asjaosaline liikmesriik teostab pistelist kontrolli ja korrapärast vaatlus- ja patrulltegevust eesmärgiga hoida ära loata piiriületused.

(1)

Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001 (1) I ja II lisas esitatud kolmandate riikide loetelu peaks nüüd ja edaspidi vastama selle 5. põhjenduses kehtestatud kriteeriumidele. Teatavad kolmandad riigid tuleks ühest lisast teise üle viia, eelkõige ebaseadusliku sisserände ja avaliku korra kaalutlustel.

(2)

Boliivia tuleks üle viia määruse (EÜ) nr 539/2001 I lisasse. Boliivia kodanike suhtes viisanõude kohaldamise kuupäev peaks liikmesriikidel võimaldama denonsseerida kahepoolsed lepingud, mis neid Boliiviaga seovad, ning võtta kõik haldus- ja korralduslikud meetmed, mis on vajalikud nimetatud viisanõude kehtestamiseks.

(3)

Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Mauritius, Saint Kitts ja Nevis ning Seišellid tuleks üle viia määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisasse.

Nende riikide kodanike viisanõudest vabastamine ei tohiks jõustuda enne kahepoolse viisanõudest vabastamise lepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja asjaomaste riikide vahel.

(4)

Määruse (EÜ) nr 539/2001 kaks lisa peaksid olema ammendavad. Selleks tuleb määruse (EÜ) nr 539/2001 mõlemasse lisasse lisada osa, et oleks võimalik sätestada viisarežiim, mida liikmeriigid peavad kohaldama nendesse kategooriatesse kuuluvate isikute suhtes, kellelt osa liikmesriike nõuab viisat, kuid kelle teised liikmesriigid on viisanõudest vabastanud. Määruse (EÜ) nr 539/2001 I lisasse tuleks kanda erinevatesse kategooriatesse kuuluvad “Briti” isikud, kes ei ole Ühendkuningriigi kodanikud ühenduse õiguse tähenduses, ning selle II lisasse British Nationals (Overseas)-kategooriasse kuuluvad kodanikud.

(5)

Liikmesriigid võivad näha ette erandeid viisanõudest vabastamiseks teatavate muude kui tavaliste passide kasutajate suhtes. Nende eripasside liigid tuleb määrata kindlaks. Lisaks tuleb määruses (EÜ) nr 539/2001 osutada menetlustele, mida kohaldatakse nimetatud erandite korral.

(6)

Liikmesriigid võivad viisanõudest vabastada pagulaseks tunnistatud isikud, kõik kodakondsuseta isikud, nii kodakondsuseta isikute seisundit käsitleva 28. septembri 1954. aasta konventsiooni alusel kui ka nimetatud konventsiooni reguleerimisalast väljapoole jäävate isikute puhul, ning kooliõpilased, kes reisivad kooliekskursiooni raames, juhul kui nendesse kategooriatesse kuuluvad isikud elavad määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas loetletud kolmandas riigis.

Täielik vabastus viisanõudest juba kehtib nende kolme isikute kategooria suhtes, kes elavad Schengeni alal, kui nad sisenevad või uuesti sisenevad kõnealusele alale; üldine erand tuleks kehtestada selliste isikute kategooriate suhtes, kes elavad liikmesriigis, mis ei ole või mis veel ei ole ühinenud Schengeni alaga, kui kõne all on nende sisenemine või uuesti sisenemine mis tahes teise liikmesriigi territooriumile, kus kohaldatakse Schengeni acquis’d.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1931/2006 (millega kehtestatakse liikmesriikide välistel maismaapiiridel toimuva kohaliku piiriliikluse eeskirjad ning muudetakse Schengeni konventsiooni) (2) sätteid, tingib vajaduse sätestada kohaliku piiriliiklusloa kasutajate suhtes uus vabastus viisanõudest.

(8)

Viisanõudest vabastamise kord peaks täiel määral peegeldama tegelikkust. Teatavad liikmesriigid vabastavad viisanõudest määruse (EÜ) nr 539/2001 I lisas loetletud kolmandate riikide kodanikud, kes on relvajõudude liikmed ja reisivad NATO või programmi “Partnerlus rahu nimel” raames. Õiguskindluse kaalutlustel peaksid sellised väljaspool ühenduse õigust võetud rahvusvahelistest kohustustest tulenevad vabastused siiski kajastuma nimetatud määruses.

(9)

Määrusesse (EÜ) nr 539/2001 tehtud järjestikuste muudatuste tulemusena on vaja parandada määruse ülesehitust ja loetavust ning selleks tuleks määrus tulevikus ümber sõnastada.

(10)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast Schengeni acquis’ nende sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (3) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (4) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(11)

Määrus (EÜ) nr 539/2001 ei ole Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes siduv. Seega ei osale nad käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

(12)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast Schengeni acquis’ nende sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsuse 2004/860/EÜ (mis käsitleb, Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, Euroopa Ühenduse nimel allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist) (5) artikli 4 lõikega 1,

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Määruse (EÜ) nr 539/2001 artikkel 3 tunnistatakse kehtetuks.

3)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

4)

I lisa muudetakse järgmiselt:

5)

II lisa muudetakse järgmiselt:

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 980/2005 on Valgevene Vabariik (edaspidi “Valgevene”) komisjoni üldiste tariifsete soodustuste kava kohaselt soodustatud riik.

(2)

29. jaanuaril 2003. aastal esitasid Rahvusvaheline Vabade Ametiühingute Konföderatsioon (ICFTU), Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC) ja Ülemaailmne Töökonföderatsioon (WCL) komisjonile ühise taotluse ühinemisvabaduse ja kollektiivse läbirääkimise õiguse väidetava rikkumise uurimise alustamiseks Valgevenes vastavalt nõukogu 10. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2501/2001 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta ajavahemikus 1. jaanuar 2002 – 31. detsember 2004) (2) artiklile 27 ning avaldustele, mis käsitlevad nõukogu määrust üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta ajavahemikus 1. jaanuar 2002 – 31. detsember 2004.

(3)

Komisjon vaatas taotluse läbi, konsulteerides tariifsete soodustuste komiteega, ja otsustas 29. detsembri 2003. aasta otsusega (3) algatada uurimise. Avaldati teade, milles paluti huvitatud isikutelt teavet (4).

(4)

Valgevene ametiasutustele teatati ametlikult uurimise algatamisest. Asutused eitasid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 87 (ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta) ja nr 98 (organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimise õiguse põhimõtete kohaldamise kohta) mis tahes rikkumist.

(5)

Teave, mida komisjon kogus uurimise käigus, konsulteerides tariifsete soodustuste komiteega, kinnitas siiski ILO konventsioonide nr 87 (ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta) ja nr 98 (organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimise õiguse kaitse kohta) tõsist ja süstemaatilist rikkumist. Muu hulgas on komisjon saanud teada, et ILO kontrollis olukorda Valgevenes seoses nimetatud konventsioonidega ja algatas selles suhtes uurimise novembris 2003. ILO uurimiskomisjoni 2004. aasta juulikuu aruanne sisaldas 12 soovitust, mille alusel teha konkreetseid samme olukorra parandamiseks Valgevenes. Valgevenel soovitati tungivalt rakendada nimetatud soovitused 1. juuniks 2005, kuid rakendamist ei toimunud. Nimetatud teabe ja oma läbivaatamise põhjal otsustas komisjon, et sooduskorra ajutine peatamine on põhjendatud.

(6)

17. augustil 2005. aastal otsustas komisjon jälgida ja hinnata töötajate õiguste olukorda Valgevenes (5). Sellise kuuekuulise jälgimise ja hindamise alustamise teadaandes (6) teatas komisjon ühtlasi kavatsusest esitada nõukogule ettepanek tariifsete soodustuste ajutise peatamise kohta, välja arvatud juhul, kui Valgevene on enne nimetatud perioodi lõppu täitnud oma kohustuse võtta meetmeid tööga seotud põhimõtteid ja õigusi käsitlevas 1998. aasta ILO deklaratsioonis viidatud põhimõtete järgimiseks vastavalt ILO uurimiskomisjoni 2004. aasta juulikuu aruande 12 soovitusele. Valgevene ametiasutustele teatati ametlikult otsusest ja teadaandest.

(7)

Valgevene ei ole nõutud kohustust täitnud ei kuuekuulise jälgimis- ja hindamisperioodi jooksul ega järgnevate kuude jooksul, nagu on allpool kirjeldatud. 30. märtsil 2006. aastal esitasid Valgevene ametiasutused selle asemel teatise ühinemisvabaduse õiguste olukorra kohta Valgevenes. Komisjon analüüsis nimetatud ettepanekut, kuid tegi järelduse, et see ei andnud piisavaid tõendeid kohustuse täitmise kohta.

(8)

Vahepeal võttis Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni haldusnõukogu märtsis 2006 vastu ühinemisvabaduse komitee järelmeetmete aruande, milles ühinemisvabaduse komitee märkis ametiühingute õiguste tegeliku olukorra halvenemist Valgevenes ja nõudis tungivalt, et Valgevene ametiasutused võtaksid otsekohe konkreetseid meetmeid.

(9)

Lisaks sai komisjon 16. mai 2006. aasta kuupäevaga teatise Valgevene ametiasutustelt ühinemisvabaduse õiguste olukorra kohta Valgevenes. Nagu ka 30. märtsi 2006. aasta teatise puhul, tuli komisjon pärast hoolikat analüüsi järeldusele, et teatisest ei ilmnenud Valgevene soovi asuda oma kohustusi täitma ega veenvat kinnitust, et olukord on paranenud. Nimetatud hinnangut olukorrale Valgevenes jagati ka rahvusvahelise töökonverentsi standardite rakendamise komitee 2006. aasta juunikuu aruandes, milles laideti Valgevene valitsuse jätkuvat suutmatust täita soovitusi ja rõhutati vajadust kiirete meetmete järele, nii et võiks näha tegelikke ja käegakatsutavaid edusamme. Juunis 2006 käsitles ILO egiidi all organiseeritud rahvusvaheline töökonverents nende 12 soovituse (mida Valgevene jätkuvalt ignoreeris alates juulist 2004) mitterakendamist kui jätkuvat kohustustest kõrvalehoidmist. Sellist erandlikku käsitlust kasutatakse ainult ratifitseeritud konventsiooni väga tõsise ja süstemaatilise mittetäitmise korral.

(10)

Komisjon on väga hoolikalt analüüsinud viimase aja sündmusi Valgevenes, sealhulgas 14. oktoobri 2006. aasta kirja Valgevenelt, mille komisjon sai 17. oktoobril 2006. aastal. Selle asemel, et näidata tõhusat kohustuste täitmist või anda selgeid tõendeid paranenud olukorra kohta, esitatakse nimetatud kirjas jälle võimalikud kavatsused, kuid ei kinnitata ILO konventsioonide nr 87 ja 98 põhimõtete tõhusat täitmist. ILO konventsioonides nr 87 ja 98 sätestatud põhimõtete rikkumine jätkub.

(11)

Eespool esitatut arvestades tuleks sooduskord Valgevenest pärit toodete suhtes ajutiselt peatada, kuni otsustatakse, et ajutine peatamine ei ole enam põhjendatud.

(12)

Käesolev määrus peaks jõustuma kuus kuud pärast selle vastuvõtmist, välja arvatud juhul, kui enne jõustumist otsustatakse, et see ei ole enam põhjendatud,

(1)

Ühendus on viimase aastakümne jooksul järjekindlalt tugevdanud kahepoolseid suhteid terve rea tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega maailma erinevates piirkondades, peamiselt Põhja-Ameerikas, Ida-Aasias ja Okeaanias, kuid samuti Kagu-Aasias ja Pärsia lahe piirkonnas. Arengu tulemusel hõlmavad nimetatud suhted nüüd üha laienevat teemade ja valdkondade ringi nii majanduses kui ka teistel aladel.

(2)

Ühenduse huvides on jätkata oma suhete süvendamist tööstusriikide ja -territooriumitega, kellega tal on sageli sarnased poliitilised, majanduslikud ja institutsionaalsed struktuurid ning väärtused ja kes on tähtsad partnerid nii poliitikas kui kaubanduses ning samuti olulised kaasarääkijad mitmepoolsetel foorumitel ja maailma asjade otsustamisel. See on tähtis tegur Euroopa Liidu rolli ja positsiooni tugevdamisel maailmas, mitmepoolsete institutsioonide konsolideerimisel ning kaasaitamisel maailma majanduse ja rahvusvahelise süsteemi tasakaalustamisele ja arengule.

(3)

Euroopa Liit ning tööstus- ja teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid on leppinud kokku tugevdada oma suhteid ja teha koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades mitmesuguste kahepoolsete instrumentide nagu lepingute, deklaratsioonide, tegevuskavade ja teiste sarnaste dokumentide abil.

(4)

Kooskõlas neis kahepoolsetes instrumentides esitatud põhimõtetega viib ühendus ellu koostööpoliitikat, mille eesmärgiks on luua keskkond, mis aitab kaasa suhete sisseseadmisele ja arendamisele kõnealuste riikide ja territooriumitega. Koostöömeetmed aitavad tugevdada Euroopa kohalolekut ja nähtavalolekut neis riikides ning innustada majanduslikku, kaubanduslikku, teaduslikku, kultuurilist ja muud laadi vahetust ja suhtlemist mõlema poole erinevate osalejate vahel.

(5)

Euroopa Liit on rajatud sellistele põhimõtetele nagu demokraatia, õigusriik, hea valitsemistava, inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Käesoleva määruse kohane ühenduse tegevus peaks aitama kaasa üldeesmärgi saavutamisele, milleks on nende põhimõtete arendamine ja tugevdamine partnerriikides ja -piirkondades dialoogi ja koostöö kaudu.

(6)

Tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega tehtava kahepoolse koostöö mitmekülgsete algatuste edendamine üheainsa vahendi alusel võimaldab ühendusel oma tegevuses saavutada mastaabisäästu, sünergiat, suuremat tõhusust ja nähtavalolekut.

(7)

Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks on vaja järgida diferentseeritud lähenemisviisi ja luua partnerriikidega koostöö, võttes arvesse nende majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist tausta ning ühenduse konkreetseid huve, strateegiaid ja prioriteete.

(8)

Seoses käesoleva määruse vastuvõtmisega tuleb kehtetuks tunnistada nõukogu 26. veebruari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 382/2001, mis käsitleb Euroopa Liidu ning Põhja-Ameerika, Kaug-Ida ja Okeaania industriaalmaade vahelisi koostöö- ja kaubandussuhteid edendavate projektide rakendamist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1035/1999 (1).

(9)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on koostöö tugevdamise soodustamine ühenduse ning tööstus- ja teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumite vahel, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada ning meetme ulatuse tõttu on see paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artikli 5 lõikes 2 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(10)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (2),

1)

koostöö, partnerluse ja ühisprojektide edendamine ühenduse ja partnerriikide majandus-, teadus- ja akadeemiliste ringkondade esindajate vahel;

2)

kahepoolse kaubanduse, investeeringute voogude ja majanduspartnerluse stimuleerimine;

3)

dialoogi edendamine ühenduse ja partnerriikide poliitika-, majandus- ja ühiskonnategelaste ning asjakohastes sektorites tegevate valitsusväliste organisatsioonide vahel;

4)

inimestevaheliste sidemete, haridus- ja koolitusprogrammide ning loomingulise vahetuse edendamine ja vastastikuse mõistmise arendamine kultuuride ja tsivilisatsioonide vahel;

5)

koostööprojektide edendamine sellistes valdkondades nagu teadusuuringud, teadus ja tehnoloogia, energeetika, transport ja keskkonnaküsimused (sealhulgas kliimamuutused), tollindus ja finantsküsimused ning mis tahes muu ühendusele ja partnerriikidele vastastikust huvi pakkuv küsimus;

6)

teadlikkuse ja arusaamise parandamine Euroopa Liidust ning tema nähtavaloleku tugevdamine partnerriikides;

7)

toetus konkreetsetele algatustele, sealhulgas teadustööle, uuringutele, katsekavadele või ühisprojektidele, mis on suunatud tõhusale ja paindlikule reageerimisele sellistele koostöö eesmärkidele, mis tulenevad arengutest ühenduse kahepoolsetes suhetes partnerriikidega või mille sihiks on tõuke andmine kõnealuste suhete edasisele süvendamisele ja laiendamisele.

a)

liikmesriikide ja partnerriikide järgmised üksused ja organid:

b)

partnerriigid ning nende piirkonnad, institutsioonid ja detsentraliseeritud organid;

c)

rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas piirkondlikud organisatsioonid, niivõrd kui nad aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele;

d)

füüsilised isikud liikmesriikidest ja partnerriikidest või teistest kolmandatest riikidest, niivõrd kuivõrd nad aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele;

e)

partnerriikide ja -piirkondade ning ühenduse asutatud ühisorganid;

f)

ühenduse institutsioonid ja organid, kuid üksnes artiklis 9 nimetatud toetusmeetmete rakendamiseks;

g)

Euroopa Liidu asutused.

a)

toetuslepingud (sealhulgas stipendiumid);

b)

hankelepingud;

c)

töölepingud;

d)

rahastamislepingud.

a)

liikmesriigid, nende piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning eelkõige nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused;

b)

partnerriigid ning eelkõige nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused;

c)

rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid, sealhulgas rahvusvahelised ja piirkondlikud rahandusasutused;

d)

äriühingud, muud eraõiguslikud organisatsioonid ja ettevõtjad ning muud valitsusvälised osalejad;

e)

partnerriigid, keda rahastatakse, ja muud rahastamiskõlblikud organid vastavalt artiklile 7.

—

1. jaanuarist 2007,

—

käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

1)

Austraalia

2)

Bahrain

3)

Brunei

4)

Kanada

5)

Hiina Taipei (7)

6)

Hongkong

7)

Jaapan

8)

Korea Vabariik

9)

Kuveit

10)

Aomen

11)

Uus-Meremaa

12)

Omaan

13)

Qatar

14)

Saudi Araabia

15)

Singapur

16)

Araabia Ühendemiraadid

17)

Ameerika Ühendriigid

(1)

Nõukogu võttis 20. juulil 2001 vastu ühismeetme 2001/555/ÜVJP Euroopa Liidu Satelliidikeskuse loomise kohta (1).

(2)

Vastavalt nimetatud ühismeetme artiklile 22 esitas peasekretär/kõrge esindaja 28. juulil 2006 ühismeetme võimalikku läbivaatamist silmas pidades aruande selle rakendamise kohta.

(3)

Poliitika- ja julgeolekukomitee kui keskuse tegevuse üle poliitilise järelevalve teostaja võttis 22. septembril 2006 aruande teadmiseks ja soovitas nõukogul ühismeedet aruannet arvestades asjakohaselt muuta.

(4)

Ühismeedet 2001/555/ÜVJP tuleks vastavalt muuta,

1)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2

Ülesanded

1.   Keskus toetab kooskõlas Euroopa julgeolekustrateegiaga (2) liidu otsuste tegemist ühise välis- ja julgeolekupoliitika, eelkõige Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas, sealhulgas Euroopa Liidu kriisiohjamise operatsioonide osas, pakkudes vastavalt vajadusele tooteid satelliitkujutiste ja nendega seotud andmete, muu hulgas aerokujutiste analüüsimise tulemusena, ja osutades seotud teenuseid, kooskõlas artiklitega 3 ja 4.

2.   Nende ülesannete raames annab peasekretär/kõrge esindaja vastava taotluse alusel ja juhul, kui keskuse töövõime seda võimaldab, keskusele korralduse pakkuda tooteid või osutada teenuseid

2)

Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Direktor nimetab pärast juhatuse heakskiidu saamist ametisse keskuse asedirektori. Asedirektor nimetatakse ametisse kolmeks aastaks ja tema ametiaega võib pikendada ühe kolmeaastase ametiaja võrra. Direktor vastutab keskuse muude töötajate töölevõtmise eest.”

3)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 11

Tööprogramm

1.   Direktor koostab iga aasta 30. septembriks järgmise aasta tööprogrammi kavandi koos pikaajalise tööprogrammi kavandiga, mis sisaldab veel järgneva kahe aasta soovituslikke perspektiive, ja esitab selle juhatusele.

2.   Juhatus kinnitab aasta tööprogrammi ja pikaajalise tööprogrammi iga aasta 30. novembriks.”.

4)

Artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3.   Keskuse tulud koosnevad liikmesriikide (välja arvatud Taani) osamaksudest, mis arvutatakse kogurahvatulu astmiku järgi, osutatud teenuste eest saadud tasudest ja muudest tuludest.”

5)

Artikli 12 lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.   Artikli 2 lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt esitatud taotluste puhul võib võtta tasu kulude katmiseks vastavalt artiklis 15 viidatud keskuse finantseeskirjades sätestatud suunistele.”

6)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 13

Eelarvemenetlus

1.   Direktor esitab iga aasta 30. septembriks juhatusele keskuse aastaeelarve projekti, mis sisaldab järgmise eelarveaasta halduskulusid, tegevuskulusid ja prognoositavaid tulusid ning pikaajalist prognoosi pikaajalise tööprogrammi kavandiga seotud kulude ja tulude kohta.

2.   Juhatus võtab keskuse aastaeelarve vastu liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega iga aasta 30. novembriks.

3.   Vältimatute, erakorraliste või ettenägematute asjaolude korral võib direktor esitada juhatusele paranduseelarve projekti. Võttes asjakohaselt arvesse olukorra kiireloomulisust, võtab juhatus paranduseelarve vastu liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega.”

7)

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 17

Lähetused

1.   Direktori nõusolekul võib keskusse lähetada liikmesriikide eksperte ning Euroopa Liidu institutsioonide või asutuste ametnikke kindlaksmääratud ajavahemikuks kas kohtadele keskuse organisatsioonilises struktuuris ja/või konkreetsete ülesannete täitmiseks ning projektides osalemiseks.

2.   Kriisi korral võib keskust täiendada liikmesriikide, komisjoni või nõukogu peasekretariaadi lähetatud spetsialistidega. Sellise lähetamise vajalikkuse ja kestuse otsustab peasekretär/kõrge esindaja, konsulteerides keskuse direktoriga.

3.   Lähetustega seotud sätted võtab vastu juhatus direktori ettepaneku põhjal.

4.   Keskuse töötajaid võib kooskõlas keskuse töötajaid käsitlevate sätetega teenistuse huvides lähetada kindlaksmääratud ajavahemikuks ametikohale väljaspool keskust.”

8)

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 20 a

Komisjoni kaasamine

Komisjon on täiel määral kaasatud keskuse töösse. Keskus kehtestab komisjoniga vajaliku halduskorralduse ja töösuhted, eelkõige selleks, et saavutada suurim koostoime ja vältida tarbetut dubleerimist, vahetades ekspertteadmisi ja soovitusi valdkondades, milles ühenduse tegevus on oluline keskuse ülesannete seisukohalt ning milles keskuse tegevus on oluline ühenduse tegevuseesmärkide seisukohalt.”

9)

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 22

Aruandmine

Peasekretär/kõrge esindaja esitab hiljemalt 31. juuliks 2011 nõukogule keskuse tööd käsitleva aruande, millele on vajaduse korral lisatud asjakohased soovitused keskuse edasise arengu kohta.”

10)

Artikli 1 lõige 3, artikli 9 lõike 1 teine lause, artikli 12 lõige 5 ja artikli 23 lõiked 1, 2, 4, 5 ja 6 jäetakse välja.