This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document L:2006:348:FULL
Official Journal of the European Union, L 348, 11 December 2006
Euroopa Liidu Teataja, L 348, 11. detsember 2006
Euroopa Liidu Teataja, L 348, 11. detsember 2006
ISSN 1725-5082 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 348 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
49. köide |
Sisukord |
|
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
Euroopa Keskpank |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
Euroopa Keskpank
11.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 348/1 |
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,
10. november 2006,
raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis
(EKP/2006/16)
(2006/887/EÜ)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.1, 14.3 ja 26.4,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) üldnõukogu kaasabi kooskõlas põhikirja artikli 47.2 teise ja kolmanda taandega,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKPS) kehtib aruandluskohustus põhikirja artikli 15 alusel. |
(2) |
Vastavalt põhikirja artiklile 26.3 koostab EKP juhatus analüüsi ja tegevuse eesmärgil EKPS konsolideeritud bilansi. |
(3) |
Vastavalt põhikirja artiklile 26.4 kehtestab EKP nõukogu põhikirja artikli 26 kohaldamiseks reeglid, mis on vajalikud riikide keskpankade (RKPd) tegevuse raamatupidamise ja finantsaruandluse standardimiseks. |
(4) |
RKPde poolt igal aastal avaldatavates finantsaruannetes tuleks harmoneerida teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste tasustamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga. |
(5) |
5. detsembri 2002 suunist EKP/2002/10 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta (1) tuleb oluliselt muuta. Alates 1. jaanuarist 2007 kasutab EKPS välisvaluutatehingute, välisvaluutas vääringustatud finantsinstrumentide ja nendega seotud viitlaekumiste kirjendamisel tekkepõhist arvestust. Selguse huvides on soovitatav kõnealune suunis uuesti sõnastada. |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
1. Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
riikide keskpangad (RKPd) – euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad; |
b) |
eurosüsteem – EKP ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad; |
c) |
eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse eesmärgid – eesmärgid, mille tarbeks EKP koostab I lisas loetletud raamatupidamisaruandeid kooskõlas põhikirja artiklitega 15 ja 26; |
d) |
aruandeüksus – EKP või RKP; |
e) |
kvartaalne ümberhindluspäev – kvartali viimane kalendripäev; |
f) |
konsolideerimine – raamatupidamismenetlus, millega koondatakse erinevate iseseisvate juriidiliste isikute finantsnäitajad nii, nagu oleks tegu ühe majandusüksusega; |
g) |
sularahavahetuse aasta – 12 kuud alates päevast, mil euro pangatähed ja mündid saavad euro kasutuselevõtnud liikmesriigis seaduslikuks maksevahendiks; |
h) |
pangatähtede jaotamise alus – protsentuaalsed väärtused, mis tulenevad EKP osa arvessevõtmisest euro pangatähtede koguemissioonis, mille suhtes kohaldatakse RKP osa kapitali märkimise aluses vastavalt 6. detsembri 2001. aasta otsusele EKP/2001/15 euro pangatähtede emissiooni kohta. (2) |
2. Muud käesolevas suunises kasutatud tehnilised mõisted on määratletud II lisas.
Artikkel 2
Kohaldamise ulatus
1. Käesolevat suunist kohaldatakse EKP ja RKPde suhtes eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse eesmärgil.
2. Käesolevat suunist kohaldatakse põhikirjaga kehtestatud eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse korra ulatuses. Seega ei kohaldata seda RKPde riigisisestele aruannetele ega finantsaruannetele. Et saavutada kooskõla ja võrreldavus eurosüsteemi ja riikide normide vahel, soovitatakse RKPdel järgida oma riigisiseses aruandluses ja finantsaruannetes võimalikult suurel määral käesolevas suunises sätestatud eeskirju.
Artikkel 3
Raamatupidamise põhimõtted
Raamatupidamises kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:
a) |
tegelik majanduslik olukord ja läbipaistvus: raamatupidamismeetodid ja finantsaruandlus kajastavad tegelikku majanduslikku olukorda, on läbipaistvad ja juhinduvad järgmistest kvaliteedinõuetest: arusaadavus, asjakohasus, usaldusväärsus ja võrreldavus. Tehingute arvestusel ja esitamisel on lisaks õiguslikule vormile aluseks ka nende olemus ja tegelik majanduslik sisu; |
b) |
usaldatavus: varade ja kohustuste väärtuse hindamist ja tuluarvestust teostatakse usaldatavuse põhimõttest lähtudes. Käesoleva suunise mõistes tähendab see seda, et realiseerimata kasumit ei kajastata kasumiaruandes tuluna, vaid see kantakse otse ümberhindluskontole, ja et realiseerimata kahjum kajastatakse aasta lõpul kasumiaruandes, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol. Usaldatavuse põhimõttega ei ole kooskõlas varjatud reservid ja kirjete tahtlik vääritimärkimine bilansis ja kasumiaruandes; |
c) |
bilansipäevajärgsed sündmused: varasid ja kohustusi korrigeeritakse sündmuste osas, mis toimuvad aastabilansi kuupäeva ja finantsaruannete asjaomaste organite poolt heakskiitmise kuupäeva vahelisel ajal, kui need mõjutavad varade ja kohustuste olemust bilansipäeval. |
d) |
Kui pärast bilansipäeva toimuvad sündmused, mis ei mõjuta varade ja kohustuste olemust bilansipäeval, kuid mille mitteavaldamine mõjutaks raamatupidamisaruannete kasutajate võimet teha õigeid hinnanguid ja otsuseid, ei korrigeerita varasid ja kohustusi, kuid need sündmused avalikustatakse. |
e) |
olulisus: kõrvalekalded raamatupidamiseeskirjadest, sealhulgas nendest, mis mõjutavad RKPde ja EKP kasumi ja kahjumi arvestust, on lubatud ainult siis, kui on võimalik põhjendatult otsustada, et need on aruandeüksuse finantsaruannete üldises kontekstis ja esitusviisis ebaolulised; |
f) |
jätkuvuse põhimõte: aruanded koostatakse tegevuse jätkuvuse põhimõttel; |
g) |
tekkepõhine arvestuspõhimõte: tulud ja kulud kajastatakse arvestusperioodil, kui nad teenitakse või tekivad, mitte aga perioodil, kui nad laekuvad või makstakse; |
h) |
järjepidevus ja võrreldavus: bilansilise väärtuse hindamisel ja tulude kajastamisel kohaldatakse eurosüsteemis kriteeriumeid järjepidevalt ühetaolise ja pideva lähenemisviisiga, et tagada raamatupidamisaruannetes esitatud andmete võrreldavus. |
Artikkel 4
Varade ja kohustuste kajastamine
Rahaline või muu vara/kohustus kajastatakse aruandeüksuse bilansis üksnes juhul, kui:
a) |
on tõenäoline, et vara või kohustuse kandega seotud tulevane majanduslik kasu liigub aruandeüksusesse või aruandeüksusest välja; ja |
b) |
kõik vara või kohustusega seotud riskid ja kasu on suures osas tulnud üle aruandeüksusele; ja |
c) |
vara maksumust või väärtust aruandeüksuse jaoks või kohustuse suurust saab usaldusväärselt mõõta. |
Artikkel 5
Tekkepõhine ja kassa-/arvelduspõhine arvestus
1. Välisvaluutatehingute, välisvaluutas vääringustatud finantsinstrumentide ja nendega seotud viitsummade kirjendamisel tuleb kasutada tekkepõhist arvestust. Tekkepõhise arvestuse kohaldamisel kasutatakse kahte erinevat meetodit:
a) |
“tavaline meetod” nagu see on määratletud III ja IV peatükis ning III lisas; ja |
b) |
“alternatiivne meetod” nagu see on määratletud III lisas. |
2. Välisvaluutas väärtpaberitehingute kajastamiseks võib jätkuvalt kasutada kassa-/arvelduspõhist arvestust. Seonduvad laekunud intressid sealhulgas üle- või alakurss kirjendatakse igapäevaselt alates hetketehingu arvelduspäevast.
3. RKPd võivad kasutada kas tekkepõhist või kassa-/arvelduspõhist arvestust, et kirjendada mistahes konkreetseid eurodes vääringustatud tehinguid, finantsinstrumente ja seonduvaid viitlaekumisi.
4. Välja arvatud kvartali- ja aastalõpu korrigeerimised ning kirjete “Muud varad” ja “Muud kohustused” all näidatavad andmed, peavad eurosüsteemi finantsaruandluse eesmärgil igapäevase finantsaruandluse osana esitatavad arvud kajastama ainult sularaha voogu bilansikirjetes.
II PEATÜKK
BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD
Artikkel 6
Bilansi ülesehitus
Eurosüsteemi finantsaruandluse raames on EKP ja RKPde bilansi ülesehituse aluseks IV lisas esitatud bilansiskeem.
Artikkel 7
Bilansilise väärtuse hindamise eeskirjad
1. Bilansilise väärtuse hindamiseks kasutatakse jooksvaid turukursse ja turuhindu, kui IV lisas ei ole märgitud teisiti.
2. Kulla, välisvaluutainstrumentide, väärtpaberite ja finantsinstrumentide ümberhindamine nii bilansis kui ka bilansiväliselt toimub kvartaalsel ümberhindluspäeval ning turu keskmise kursi ja hinna alusel. See ei välista aruandeüksustel portfellide sagedasemat ümberhindamist sisevajaduse korral; tingimuseks on bilansikirjete aruandlus ainult kvartali jooksul kehtinud tehinguväärtuse kohaselt.
3. Kulla puhul ei eristata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi, vaid arvestatakse ühte kulla ümberhindluse erinevust kindlaksmääratud kullaühiku eurohinna alusel, mis on tuletatud EUR/USD vahetuskursist kvartaalsel ümberhindluspäeval. Ümberhindamine toimub valuutavahetuse puhul valuutapõhiselt hõlmates bilansi- ja bilansiväliseid tehinguid ja väärtpaberite puhul koodipõhiselt, s.t sama ISIN-koodi/liigi alusel, välja arvatud nende väärtpaberite puhul, mis on kajastatud “Muude finantsvarade” all ja mida käsitletakse eraldi positsioonidena.
4. Ümberhindluskanded storneeritakse järgmise kvartali lõpus, välja arvatud aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjum; kvartali jooksul kajastatakse tehingud tehinguhindade ja -kurssidega.
Artikkel 8
Pöördtehingud
1. Repolepingu alusel teostatud pöördtehing kajastatakse tagatud sissetuleva hoiusena bilansi kohustuste poolel, kusjuures tagatist kajastav kirje jääb bilansi varade poolele. Müüdud väärtpabereid, mis kuuluvad tagasiostmisele repolepingute alusel, käsitleb aruandeüksus, kes peab need tagasi ostma, nagu oleksid kõnealused varad endiselt osa portfellist, millest need müüdi.
2. Pöördrepolepingu alusel teostatud pöördtehing kajastatakse bilansi varade poolel laenusumma ulatuses tagatud väljamineva laenuna. Pöördrepolepingute alusel soetatud väärtpaberite väärtust ei hinnata ümber ning neist tulenevat kasumit või kahjumit ei kajastata kasumiaruandes rahalisi vahendeid välja laenanud aruandeüksuse poolt.
3. Väärtpaberilaenu tehingute korral jäävad väärtpaberid üleandja bilanssi. Nende tehingute kajastamine raamatupidamises toimub samal viisil nagu repotehingute puhul. Kui vastuvõtjana tegutseva aruandeüksuse poolt laenuks võetud väärtpabereid ei hoita aasta lõpu seisuga tema hoiukontol, moodustab vastuvõtja eraldise kahjumi katmiseks, kui tehingu aluseks olnud väärtpaberite turuväärtus on pärast laenutehingu lepingukuupäeva tõusnud. Kui väärtpaberid on vahepeal ära müüdud, näitab vastuvõtja väärtpaberite tagasikandmise kohustust.
4. Tagatisega kullatehinguid käsitletakse repolepingutena. Kõnealuste tagatud tehingutega seotud kullavooge ei kajastata raamatupidamisaruannetes ning tehingu hetke- ja tähtpäevahinna vahet käsitletakse tekkepõhiselt.
5. Pöördtehinguid, sealhulgas väärtpaberilaenutehinguid, mis on tehtud automatiseeritud väärtpaberilaenuprogrammi raames, kajastatakse bilansis üksnes juhul, kui on esitatud sularahatagatis kogu tehingu tähtajaks.
Artikkel 9
Kaubeldavad aktsiainstrumendid
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse kaubeldavate aktsiainstrumentide (aktsiad või aktsiafondid) suhtes, olenemata sellest, kas tehinguid teeb vahetult aruandeüksus või tema esindaja, välja arvatud pensionifondide tehingud, tehingud kapitaliosaluste, investeeringutega tütarettevõtetesse, oluliste huvide ja finantspõhivaradega.
2. Välisvaluutas vääringustatud aktsiainstrumendid ei ole üldise valuutapositsiooni osa, vaid moodustavad eraldi valuutapositsiooni osa. Seonduvat välisvaluutakasumit ja -kahjumit võib arvutada keskmise puhasmaksumuse meetodil või keskmise maksumuse meetodil.
3. Aktsiaid tuleks käsitleda kooskõlas järgmiste eeskirjadega:
a) |
aktsiaportfelle hinnatakse ümber kooskõlas artikli 7 lõikega 2. Ümberhindamine toimub kirjepõhiselt. Aktsiafondide puhul teostatakse netoümberhindamine, mitte üksikute aktsiate alusel. Erinevaid aktsiaid või erinevaid aktsiafonde omavahel ei tasaarveldata; |
b) |
tehingud kajastatakse bilansis tehinguhinnaga; |
c) |
maakleritasu võib kajastada vara maksumuse hulka kuuluva tehingukuluna või kuluna kasumiaruandes; |
d) |
omandatud dividendinõude summa kajastatakse aktsiainstrumendi maksumuse all. Pärast nimekirja sulgemist kuni dividendimakse laekumiseni võib dividendinõude summat käsitleda eraldi kirjena; |
e) |
dividenditulu, välja arvatud noteerimised pärast dividendimakset, perioodi lõpu seisuga ei kirjendata, kuna see kajastub juba aktsiainstrumentide turuhinnas; |
f) |
märkimisõigusi käsitletakse emiteerimisel eraldi varana. Soetusmaksumuse arvutamise aluseks on olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind, soetatavate optsioonide tehinguhind ning olemasolevate ja uute aktsiainstrumentide vaheline proportsioon. Samas võib märkimisõiguse hinna aluseks olla ka märkimisõiguse väärtus turul, olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind ja aktsiainstrumendi turuhind enne märkimisõiguste emissiooni. |
Artikkel 10
Pangatähed
1. Põhikirja artikli 52 rakendamiseks ei kirjendata RKP valduses olevaid teiste osalevate liikmesriikide pangatähti ringluses olevateks pangatähtedena vaid eurosüsteemisiseste saldodena. Teiste osalevate liikmesriikide pangatähtede käsitlemise kord on järgmine:
a) |
RKP, kes võtab vastu teise RKP poolt emiteeritud euroala riigi vääringus pangatähti, teatab iga päev pangatähed emiteerinud RKP-le vahetamiseks esitatud pangatähtede väärtuse, välja arvatud juhul, kui vastava päeva käive on väike. Pangatähed emiteerinud RKP algatab TARGETi süsteemi kaudu piiriülese makse pangatähed vastu võtnud RKP-le; ja |
b) |
pangatähed emiteerinud RKP raamatupidamises korrigeeritakse eespool osutatud teate saamisel “ringluses olevate pangatähtede” andmeid. |
2. “Ringluses olevad pangatähed” RKPde bilanssides koosneb kolmest komponendist:
a) |
ringluses olevate euro pangatähtede korrigeerimata väärtus, sealhulgas euroala riigi vääringus pangatähtede väärtus eurole ülemineva RKP puhul sularahavahetuse aastal, mis arvutatakse vastavalt ühele kahest allpool toodud meetodist:
|
b) |
miinus väljaspool euroala hoitavate euro pangatähtede (Extended Custodial Inventory, ECI) programmiga seotud tasustamata nõuete summa ECI panga vastu, juhul kui antakse üle ECI programmiga seotud pangatähtede omand; |
c) |
pluss või miinus pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisest tulenevate kohandamiste summa. |
III PEATÜKK
KASUMI KAJASTAMINE
Artikkel 11
Kasumi kajastamine
1. Kasumi kajastamise suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:
a) |
realiseeritud kasum ja realiseeritud kahjum kajastatakse kasumiaruandes; |
b) |
realiseerimata kasumit ei kajastata kasumina, vaid kirjendatakse vahetult ümberhindluskontol; |
c) |
aasta lõpul realiseerimata kahjum kajastatakse kasumiaruandes, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol; |
d) |
kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjumit ei kanta järgmistel aastatel tagasi uue realiseerimata kasumi arvel; |
e) |
ühe väärtpaberi, valuuta või kulla positsioonide realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata muude väärtpaberite või valuutade või kulla realiseerimata kasumiga. |
2. Üle- või alakurss, mis tuleneb emiteeritud ja ostetud väärtpaberitest, arvutatakse ja esitatakse intressitulu osana ning amortiseeritakse väärtpaberite järelejäänud eluea jooksul lineaarmeetodil või sisemise tasuvusläve meetodil (internal rate of return, IRR). Sisemise tasuvusläve meetod on kohustuslik nullkupongiga väärtpaberite puhul, mille järelejäänud tähtaeg on soetamise hetkel üle ühe aasta.
3. Finantsvarade ja kohustuste välisvaluutas vääringustatud viitlaekumisi ja –võlgu, nt intressivõlgu ja amortiseeritud üle/alakursse, arvutatakse ja kirjendatakse raamatupidamises igapäevaselt vastavalt viimaste suhtes kehtivatele kurssidele. Finantsvarade ja kohustuste eurodes vääringustatud viitsummasid arvutatakse ja kirjendatakse raamatupidamises vähemalt kord kvartalis. Muud viitsummad arvutatakse ja kajastatakse raamatupidamises vähemalt kord aastas.
4. Sõltumata viitsummade arvutamise sagedusest, kuid arvestades artikli 5 lõikes 4 viidatud eranditega, esitavad aruandeüksused andmeid kvartali jooksul kehtinud tehinguväärtuse kohaselt.
5. Välisvaluutades vääringustatud viitsummad arvutatakse ümber kande tegemise päeva vahetuskursiga ning võetakse arvesse valuutapositsioonis.
6. Üldiselt võib viitsummade arvutamiseks aasta jooksul kasutada kohalikku tava, nt võib neid arvutada kvartali viimase pangapäevani või viimase kalendripäevani. Samas on aasta lõpul kohustuslikuks arvestuskuupäevaks 31. detsember.
7. Valuuta väljavool, mis toob kaasa selle valuuta positsiooni muutuse, võib põhjustada realiseeritud valuutakasum või -kahjumi.
Artikkel 12
Tehingukulud
1. Tehingukulude suhtes kohaldatakse järgmisi üldeeskirju:
a) |
kulla, välisvaluutainstrumentide ja väärtpaberite puhul kasutatakse müüdud instrumentide soetusmaksumuse arvutamiseks igapäevaselt keskmise kulu meetodit, arvestades vahetuskursi- ja/või hinnakõikumiste mõju; |
b) |
vara/kohustuse keskmist soetusmaksumust/kurssi vähendatakse/suurendatakse realiseerimata kahjumi võrra, mis on aasta lõpus kasumiaruandesse kantud; |
c) |
kupongväärtpaberite soetamise korral käsitletakse ostetud kupongitulu nõuet eraldi. Välisvaluutas vääringustatud väärtpaberid on kõnealuse valuuta positsiooni osa, kuid ei mõjuta keskmise hinna määramisel vara maksumust või hinda ega kõnealuse valuuta maksumust. |
2. Väärtpaberite suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju:
a) |
tehingud kajastatakse tehinguhinnaga ja esitatakse raamatupidamisaruannetes puhashinnas; |
b) |
depoo- ja haldustasusid, arvelduskonto tasusid ja muid kaudseid kulusid ei loeta tehingukuludeks ning kantakse kasumiaruandesse. Neid ei käsitleta konkreetse vara keskmise kulu osana; |
c) |
tulu kajastatakse brutosummas, kusjuures kinnipeetavaid ja muid makse, mis kuuluvad tagastamisele, arvestatakse eraldi; |
d) |
väärtpaberi keskmise soetusmaksumuse arvutamiseks i) liidetakse kõik päeva jooksul toimunud ostutehingud soetusmaksumuses eelmise päeva seisule, et arvutada välja uus kaalutud keskmine hind enne sama päeva müügitehingute arvesse võtmist või ii) kajastatakse väärtpaberite üksikud ostu- ja müügitehingud jooksvalt tehingute toimumise järjekorras, et arvutada välja korrigeeritud keskmine hind. |
3. Kulla ja välisvaluuta suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju:
a) |
välisvaluutatehingud, millega ei kaasne vastava valuutapositsiooni muutust, arvutatakse ümber eurodesse lepingu- või arvelduspäeva vahetuskursiga ning need ei mõjuta kõnealuse valuutapositsiooni soetusmaksumust; |
b) |
välisvaluutatehingud, millega kaasneb vastava valuutapositsiooni muutus, arvutatakse ümber eurodesse lepingupäeva vahetuskursiga; |
c) |
välisvaluutas või kullas vääringustatud väärtpaberite pöördtehingute põhisummade arveldamine ei ole aluseks muudatuste tegemisele vastavas valuuta- või kullapositsioonis; |
d) |
tegelikud sularahalaekumised ja -maksed arvutatakse ümber arvelduse toimumise päeva vahetuskursiga; |
e) |
kui tegemist on pika positsiooniga, lisatakse päeva jooksul toimunud valuutade ja kulla netosissevoog päeva keskmise maksumuse alusel eelmise päeva seisule iga valuuta ja kulla kohta, saades uue kaalutud keskmise kursi/kulla hinna. Netoväljavoo puhul on realiseeritud kasumi või kahjumi arvutamise aluseks vastava valuuta- või kullapositsiooni keskmine maksumus eelmisel päeval, nii et keskmine maksumus püsib muutumatuna. Keskmise kursi/kulla hinna erinevused päeva jooksul toimunud sisse- ja väljavoo vahel annavad samuti tulemuseks realiseeritud kasumi või kahjumi. Kui valuuta- või kullapositsioon on negatiivne, kohaldatakse eespool kirjeldatud lähenemist vastupidiselt. Seega mõjutab netoväljavoog kohustuse positsiooni keskmist maksumust, samas kui netosissevoog vähendab positsiooni suurust vastavalt kehtivale kaalutud keskmisele valuutakursile/kulla hinnale, mille tulemuseks on realiseeritud kasum või kahjum; |
f) |
valuutatehingute kulud ja muud üldkulud kantakse kasumi ja kahjumi kontole. |
IV PEATÜKK
BILANSIVÄLISTE INSTRUMENTIDE RAAMATUPIDAMISE EESKIRJAD
Artikkel 13
Üldeeskirjad
1. Välisvaluuta tähtpäevatehingud, vääringute vahetustehingute tähtpäevaosad ja muud valuutainstrumendid, mis hõlmavad ühe vääringu vahetamist teise vastu tulevasel kuupäeval, arvatakse keskmise soetusmaksumuse ning kursivahedest tuleneva kasumi ja kahjumi arvutamisel välisvaluuta netopositsioonide hulka.
2. Intressimäära vahetustehingute, futuuride, tähtpäevalepingute, muude intressitoodete ja optsioonide arvestamine ja ümberhindamine toimub ükshaaval. Neid instrumente käsitletakse bilansikirjetest eraldi.
3. Bilansivälistest instrumentidest tulenevat kasumit ja kahjumit kajastatakse ja käsitletakse bilansiinstrumentidega sarnasel viisil.
Artikkel 14
Välisvaluuta tähtpäevatehingud
1. Tähtpäeva ostu- ja müügitehinguid kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu hetkekursiga. Müügitehingu realiseeritud kasumit ja kahjumit arvutatakse valuutapositsiooni keskmise maksumuse alusel tehingupäeval vastavalt ostu ja müügi igapäevase tasaarveldamise meetodile.
2. Hetkekursi ja tähtpäevakursi vahet käsitletakse tekkepõhiselt intressikohustuse või -nõudena.
3. Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse.
4. Tähtpäevatehingute tehingupäeva hetkekurss mõjutab valuutapositsiooni.
5. Tähtpäevapositsioonide väärtust hinnatakse koos sama valuuta hetkepositsiooniga, tasaarvestades võimalikud erinevused, mis võivad ilmneda ühe valuutapositsiooni piires. Netokahjumi saldo debiteeritakse tulude ja kulude kontole, kui see ületab ümberhindluskontol kajastatud eelmist ümberhindluskasumit. Puhaskasumi saldo krediteeritakse ümberhindluskontole.
Artikkel 15
Valuutavahetustehingud
1. Ostu- ja müügi tähtpäeva- ja hetketehingud kajastatakse bilansikontodel vastaval arvelduspäeval.
2. Ostu- ja müügi tähtpäeva- ja hetketehingud kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast arvelduspäevani tehingu hetkekursiga.
3. Müügitehingud kajastatakse tehingu hetkekursiga. Seega ei teki kasumit ega kahjumit.
4. Hetke- ja tähtpäevakursi vahet käsitletakse nii ostu kui ka müügi puhul tekkepõhiselt intressikohustuse või -nõudena.
5. Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse.
6. Välisvaluutapositsioon muutub ainult seoses välisvaluutas vääringustatud viitsummadega.
7. Tähtpäevapositsiooni väärtust hinnatakse koos hetkepositsiooniga.
Artikkel 16
Intressimäära futuurid
1. Intressimäära futuurid kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.
2. Esialgne marginaal kajastatakse sularahas deponeerimisel eraldi varana. Kui deponeeritakse väärtpaberina, jääb see bilansis muutumatuks.
3. Kõikumise marginaalide igapäevased muutused kantakse tulude ja kulude kontole ning need mõjutavad valuutapositsiooni. Sama menetlust kohaldatakse ka avatud positsiooni sulgemispäeval, sõltumata sellest, kas üleandmine toimub või mitte. Kui üleandmine toimub, tehakse ostu- või müügikanne turuhinnaga.
4. Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.
Artikkel 17
Intressimäära vahetustehingud
1. Intressimäära vahetustehingud kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.
2. Nii laekunud kui ka väljamakstud jooksvad intressimaksed kajastatakse tekkepõhiselt. Ühe intressimäära vahetustehingu maksed võib arveldada netos, kuid arvestatud intressitulu ja -kulu aruandlus toimub brutosummas.
3. Intressimäära vahetustehingud hinnatakse ümber ükshaaval ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. On soovitatav, et aasta lõpus kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjum amortiseeritakse järgnevatel aastatel ja et amortiseerimine toimuks lineaarselt. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.
4. Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.
Artikkel 18
Intressimäära tähtpäevalepingud
1. Intressimäära tähtpäevalepingud kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.
2. Hüvitus, mida üks pool peab arvelduspäeval teisele maksma, kantakse arvelduspäeval tulude ja kulude kontole. Makseid ei kajastata tekkepõhiselt.
3. Kui intressimäära tähtpäevalepingud on välisvaluutas, mõjutavad hüvitusmaksed valuutapositsiooni. Hüvitusmaksed arvutatakse arvelduspäeva hetkekursiga ümber eurodesse.
4. Kõik intressimäära tähtpäevalepingud hinnatakse ümber ükshaaval ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgnevate aastate realiseerimata kasumiga, välja arvatud juhul, kui instrument on suletud või lõpetatud. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.
5. Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.
Artikkel 19
Tähtpäevatehingud väärtpaberitega
Tähtpäevatehinguid väärtpaberitega kajastatakse vastavalt ühele kahest allpool toodud meetodist:
1. |
Meetod A:
|
2. |
Meetod B:
|
Artikkel 20
Optsioonid
1. Optsioone kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast kasutamis- või aegumispäevani alusinstrumendi tehinguhinnaga.
2. Välisvaluutas vääringustatud optsiooniõiguse tasu arvutatakse ümber eurodesse lepingu- või arvelduspäeva vahetuskursiga. Makstud tasu kajastatakse eraldi varana, saadud tasu kajastatakse eraldi kohustusena.
3. Optsiooni kasutamise korral kajastatakse selle alusinstrument bilansis optsiooni tehinguhinnaga pluss/miinus optsiooniõiguse tasu. Optsiooniõiguse tasu korrigeeritakse vastavalt aasta lõpul kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumile.
4. Kui optsiooni ei kasutata, kantakse optsiooniõiguse tasu, mida on korrigeeritud vastavalt eelmise aastalõpu realiseerimata kahjumile, optsiooni tähtpäeva vahetuskursi alusel tulude ja kulude kontole.
5. Valuutapositsiooni mõjutavad futuurilaadsete optsioonide igapäevaste kõikumiste marginaal, optsiooniõiguse tasu võimalik vähendamine aasta lõpul, alusinstrumendiga kauplemine optsiooniõiguse kasutamise päeval või optsiooniõiguse tasu optsioonitähtaja lõppemisel. Kõikumise marginaalide igapäevased muutused kantakse tulude ja kulude kontole.
6. Iga optsioonileping hinnatakse ümber eraldi. Kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgmiste aastate realiseerimata kasumiga. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole. Mis tahes optsiooni realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata mistahes teise optsiooni realiseerimata kasumiga.
7. Lõike 6 kohaldamisel on turuväärtuseks noteeritud hind, kui see noteeritakse börsil, väärtpaberivahendaja, maakleri või muult sarnase üksuse poolt. Kui noteeritud hind ei ole kättesaadav, määratakse turuväärtus hindamismeetodi abil. Sellist hindamismeetodit tuleb kasutada järjepidevalt ning peab olema võimalik tõendada, et meetod võimaldab leida usaldusväärse hinna, mis oleks saadud reaalse turutehingu puhul.
8. Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.
V PEATÜKK
ARUANDLUSKOHUSTUS
Artikkel 21
Aruandluse vorm
1. RKPd esitavad aruandeid eurosüsteemi finantsaruandluse eesmärgil EKP-le vastavalt käesolevale suunisele.
2. Eurosüsteemi aruandlus peavad hõlmama kõiki IV lisas nimetatud kirjeid. IV lisas on kirjeldatud ka erinevate bilansiskeemide puhul nõutavate kirjete sisu.
3. Erinevate avaldatud raamatupidamisaruannete vorm peab vastama järgmistele lisadele:
a) |
eurosüsteemi avaldatud konsolideeritud nädalaaruanne pärast kvartali lõppu V lisas; |
b) |
eurosüsteemi avaldatud konsolideeritud nädalaaruanne kvartali jooksul VI lisas; |
c) |
eurosüsteemi konsolideeritud aastabilanss VII lisas. |
VI PEATÜKK
AVALDATUD AASTABILANSID JA KASUMIARUANDED
Artikkel 22
Avaldatud bilansid ja kasumiaruanded
RKPdel soovitatakse kohandada oma avaldatud aastabilansid ja kasumiaruanded vastavalt VIII ja IX lisale.
VII PEATÜKK
KONSOLIDEERIMISREEGLID
Artikkel 23
Üldised konsolideerimisreeglid
1. Eurosüsteemi konsolideeritud bilansid hõlmavad EKP ja RKPde bilansside kõiki kirjeid.
2. Konsolideerimisel koostatakse aruanded ühtsetel alustel. Kõik eurosüsteemi raamatupidamisaruanded koostatakse sarnastel põhimõtetel, kohaldades samu konsolideerimisvõtteid ja -menetlusi.
3. Eurosüsteemi konsolideeritud bilansid koostab EKP. Nimetatud bilansid lähtuvad järgmisest: vajadus ühtsete raamatupidamispõhimõtete ja -võtete järele; samaaegsete aruandeperioodide vajadus eurosüsteemis; eurosüsteemisisestest tehingutest ja positsioonidest tulenevate konsolideerimise korrigeerimise vajadus; muudatuste arvestamine eurosüsteemi koosseisus.
4. Mis tahes iseseisvad bilansikirjed, välja arvatud RKPde ja EKP eurosüsteemisisesed saldod, agregeeritakse konsolideerimisel.
5. RKPde ja EKP saldod kolmandate isikutega kajastatakse konsolideerimisel brutosummadena.
6. Eurosüsteemisisesed saldod esitatakse EKP ja RKPde bilanssides vastavalt IV lisale.
V PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 24
Eeskirjade täiendamine, kohaldamine ja tõlgendamine
1. EKPSi raamatupidamise ja emissioonitulu komitee (Accounting and Monetary Income Committee, AMICO) annab juhatuse kaudu nõukogule aru EKPS raamatupidamis- ja aruandluseeskirjade täiendamise, kohaldamise ja täitmise kohta.
2. Käesoleva suunise tõlgendamisel võetakse arvesse ettevalmistustööd, ühenduse õigusaktidega ühtlustatud raamatupidamispõhimõtteid ja üldtunnustatud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid.
Artikkel 25
Üleminekueeskirjad
1. RKPd hindavad kogu oma vara ja kõik kohustused ümber selle kuupäeva seisuga, mil neist saavad eurosüsteemi liikmed. Realiseerimata kasum, mis tekkis sellel päeval või enne seda, tuleb eraldada realiseerimata ümberhindluskasumist, mis võib olla tekkinud pärast seda päeva, ja jääb RKP-le. RKPde poolt kohaldatavad turuhinnad ja kursid eurosüsteemiga liitumisel koostatud algbilansis tuleb lugeda RKPde varade ja kohustuste keskmiseks maksumuseks.
2. On soovitatav, et enne RKP liitumist eurosüsteemiga või liitumispäeval tekkinud realiseerimata kasumit ei loeta üleminekuajal jaotatavaks ning et seda tuleks käsitleda realiseeritavana/jaotatavana üksnes seoses selliste tehingutega, mis toimuvad pärast eurosüsteemiga liitumist.
3. Välisvaluuta- ja kullatehingute ning hinnavahe kasum ja kahjum, mis tekkis RKP vara üleminekust EKP-le, loetakse realiseerituks.
4. Käesolev artikkel ei piira põhikirja artikli 30 alusel tehtava otsuse kehtivust.
Artikkel 26
Kehtetuks tunnistamine
Suunis EKP/2002/10 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud suunisele tuleb käsitleda viidetena käesolevale suunisele ja lähtuda tuleb vastavustabelist X lisas.
Artikkel 27
Lõppsätted
1. Käesolev suunis jõustub 1. jaanuaril 2007.
2. Käesolevat suunist kohaldatakse kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.
Frankfurt Maini ääres, 10. november 2006
EKP nõukogu nimel
EKP president
Jean-Claude TRICHET
(2) . Otsust on viimati muudetud otsusega EKP/2004/9 (ELT L 205, 9.6.2004, lk 17).
I LISA
EUROSÜSTEEMI FINANTSARUANDED
Aruande liik |
Sisemine avaldatud |
Õigusliku kohustuse alus |
Aruande eesmärk |
||
|
Sisemine |
Puudub |
Peamiselt likviidsuse juhtimise eesmärgil põhikirja artikli 12.1 rakendamiseks Osa päevaaruande andmetest kasutatakse emissioonitulu arvutamiseks |
||
|
Sisemine |
Puudub |
Eurosüsteemi konsolideeritud nädalaaruande koostamise alus |
||
|
Avaldatud |
Põhikirja artikkel 15.2 |
Rahandus- ja majandusanalüüsi konsolideeritud aruanne. Eurosüsteemi konsolideeritud nädalaaruanne tuletatakse aruandepäeva päevaaruandest |
||
|
Avaldatud ja sisemine (1) |
Määrused statistiliste andmete esitamise kohta, millele vastavalt RAd andmeid esitavad |
Statistiline analüüs |
||
|
Avaldatud |
Põhikirja artikkel 26.3 |
Analüüsi ja tegevuse eesmärgil konsolideeritud aastabilanss |
(1) Kuuandmed sisalduvad avaldatud statistika koondandmetes, mida nõutakse Euroopa Liidu rahaloomeasutustelt (RA). Lisaks sellele peavad nii RAd kui keskpangad esitama kvartaalsed andmed, mis on detailsemad kui kuuandmed.
II LISA
SÕNASTIK
Alakurss – väärtpaberi nominaalväärtuse ja hinna vahe, kui hind on nominaalväärtusest madalam.
Amortisatsioon - ülekursi/alakursi kontode või vara väärtuse süstemaatiline vähendamine ajaperioodi jooksul.Arveldus – toiming, millega lõpevad kohustused seoses rahaliste vahendite või varade ülekandmisega kahe või enama poole vahel. Eurosüsteemisiseste tehingute mõistes tähistab mõiste arveldus eurosüsteemisisestest tehingutest tulenevate netosaldode lõppemist, millega kaasneb varade ülekandmine.
Arvelduspäev – väärtuse lõpliku ja pöördumatu üleandmise kajastamise kuupäev asjaomase arveldusasutuse raamatupidamises. Arvelduse ajastus võib olla vahetu (reaalajaline), toimuda samal päeval (päevalõpu-) või kokkulepitud kuupäeval pärast tehingu tegemise kuupäeva.
Automatiseeritud väärtpaberilaenude programm (ASLP) – finantstehing, mis ühendab repo- ja pöördrepotehinguid, kus üldtagatise vastu laenatakse konkreetne tagatis. Kõnealuste laenuandmise ja laenuvõtmise tehingute tulemusena tekib tänu kahe tehingu tagasiostukursside erinevusele tulu st saadud marginaal. Tehingu võib teha enda nimel, st kõnealust programmi pakkuvat panka käsitletakse lõpliku osapoolena, või agendipõhise programmi alusel, st kõnealust programmi pakkuv pank tegutseb üksnes agendina ning lõplikuks osapooleks on asutus, kellega väärtpaberilaenutehing tehakse.
Eraldised – summad, mis on eraldatud enne kasumit või kahjumit mis tahes teadaoleva või oodatava kohustuse või riski katmiseks, mille maksumust ei saa täpselt kindlaks määrata (vt “Reservid”). Eraldisi tulevaste kohustuste ja kulude tarbeks ei või kasutada varade väärtuse korrigeerimiseks.
Finantskohustused – mis tahes õiguslik kohustus anda teisele ettevõttele üle sularaha või mõni muu finantsinstrument või vahetada teise ettevõttega finantsinstrumente, mis eelduste kohaselt on ebasoodne.
Finantspõhivara – finantsvarad või väärtpaberiportfellid, mida hoitakse püsiva investeeringuna; see hõlmab muu hulgas intressi kandvaid väärtpabereid, millel on fikseeritud või üheselt tuletatav intressimäär ja fikseeritud tähtaeg ning mida RKP-l on kindel tahe ja võime hoida kuni tähtajani.
Finantsvara – mis tahes vara, mis on: i) sularaha või ii) lepinguline õigus saada teiselt ettevõttelt sularaha või mõnda muud finan+tsinstrumenti või iii) lepinguline õigus vahetada finantsinstrumente teise ettevõttega, mis eelduste kohaselt on soodne, või iv) teise ettevõtte aktsiainstrument.
Futuurilaadne optsioon – noteeritud optsioonid, mille puhul kõikumise marginaal makstakse või saadakse igapäevaselt.
Hetkekurss – arvelduspäeval kehtiv tehingu arveldamise kurss. Välisvaluuta tähtpäevatehingute hetkekurss on kurss, mille suhtes kohaldatakse tähtpäevatehingu punkte, et tuletada tähtpäevakurssi.
Hetketehingu arvelduspäev – päev, mil finantsinstrumendi hetketehing arveldatakse vastavalt selle finantsinstrumendi suhtes kehtivatele turutavadele.
Hinnavahe – väärtpaberi nominaalväärtuse ja hinna vahe, kui hind on nominaalväärtusest madalam.
Intressimäära futuur – börsil kaubeldav tähtpäevaleping. Selles lepingus lepitakse lepingukuupäeval kokku intressitoote, näiteks võlakirja, ostus või müügis, kusjuures üleandmine kokkulepitud hinnaga toimub teataval tulevasel kuupäeval. Tegelikku üleandmist tavaliselt ei toimu; leping lõpetatakse üldjuhul enne kokkulepitud tähtpäeva.
Intressimäära tähtpäevaleping – leping, milles kaks poolt lepivad kokku intressimääras, mis kuulub teataval tulevasel kuupäeval tasumisele määratletud tähtajaga tinglikult hoiuselt. Arvelduspäeval peab üks pool hüvitama teisele lepingulise intressimäära ja turuhinna vahe arvelduspäeval.
Intressimäära vahetustehing – leping, mille kohaselt vahetatakse vastaspoolega perioodiliste intressimaksete laekumisi esindavaid rahavooge kas ühes valuutas või erinevates valuutades tehingute puhul kahes valuutas.
Kassa-/arvelduspõhine arvestus – raamatupidamispõhimõte, mille kohaselt raamatupidamissündmused kajastatakse arvelduspäeval.
Keskmine maksumus – jätkuva või kaalutud keskmise meetod, millega iga ostu maksumus lisatakse senisele bilansilisele väärtusele, saades uue kaalutud keskmise maksumuse.
Keskmine turuhind – väärtpaberi pakkumishinna ja pakutud hinna vaheline keskpunkt, mida kasutatakse kvartaalses ümberhindlusmenetluses ning mille aluseks on normaalse suurusega tehingute noteeringud tunnustatud turutegijate või tunnustatud kauplemisbörside poolt.
Keskmised turukursid – euro viitekursid, mis põhinevad üldiselt regulaarsel kooskõlastusel EKPS keskpankade ja muude keskpankade vahel, mis toimub tavaliselt 14.15 Kesk-Euroopa aja järgi, ning mida kasutatakse kvartaalses ümberhindlusmenetluses.
Kohustus – ettevõtte minevikus toimunud sündmustest tulenev praegusel hetkel kehtiv võlg, mille täitmine põhjustab eeldatavalt majanduslikku kasu tekitavate ressursside väljavoolu ettevõttest.
Kulumi/amortisatsiooniarvestuse lineaarmeetod – kulum/amortisatsioon kindlal ajavahemikul määratakse kindlaks, jagades vara maksumuse, millest on maha arvatud selle hinnanguline jääkväärtus, vara hinnangulise kasuliku tööeaga pro rata temporis põhimõttel.
Müügi ja tagasiostu pöördleping (pöördrepo) – leping, mille alusel sularaha valdaja nõustub ostma vara ja samaaegselt nõustub vara nõudmisel, pärast kindlaksmääratud tähtaega või teatava ettenägematu asjaolu korral, kokkulepitud hinnaga tagasi müüma. Mõnikord lepitakse repotehingus kokku kolmanda isiku kaudu (kolmepoolne repotehing).
Nullkupongiga väärtpaber – vara, millelt ei maksta kupongiintressi ja millelt saadakse tulu kapitali väärtuse kasvu kaudu, kuna vara lastakse välja või ostetakse alakursiga.
Optsioon – leping, mis annab isikule õiguse, kuid ei loo kohustust, müüa või osta kindlaksmääratud hulk antud aktsiaid, kaupa, valuutat, indeksit või võlga kindlaksmääratud hinnaga kindlaksmääratud perioodi jooksul või optsiooni tähtpäeval.
Optsiooni tehinguhind – optsioonilepingus kindlaksmääratud hind, mille kohaselt leping täidetakse.
Puhashind – tehinguhind, mis ei sisalda allahinnatud/arvestatud intressi, kuid sisaldab tehingukulusid, mis moodustavad osa hinnast.
Pöördtehing – keskpanga tehing vara ostmiseks (pöördrepotehing) või müümiseks (repotehing) tagasiostulepingu alusel või teostab krediiditehinguid tagatise vastu.
Rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN-kood) – number, mille on välja andnud asjaomane pädev asutus.
Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid – rahvusvahelised raamatupidamisstandardid (IAS), rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRS) ja seonduvad tõlgendused (SIC-IFRIC), nende standardite ja seonduvate tõlgenduste hilisemad muudatused ning tulevased standardid ja Euroopa Liidu poolt vastu võetud seonduvad tõlgendused.
Realiseerimata kasum/kahjum – kasum/kahjum, mis tuleneb varade ümberhindamisest, võrreldes nende korrigeeritud soetusmaksumusega.
Realiseeritud kasum/kahjum – kasum/kahjum, mis tuleneb bilansikirje müügihinna ja selle korrigeeritud maksumuse vahelisest erinevusest.
Reservid – jaotatavast kasumist kõrvale pandud summa, mis ei ole mõeldud bilansipäeval teadaoleva kindla kohustuse, potentsiaalse kulu või vara väärtuse oodatava vähenemise katmiseks.
Sidussüsteem – tehniline infrastruktuur, konfiguratsioonid ja toimingud, mis rakendatakse iga riigi reaalajalises brutoarveldussüsteemis ja EKP maksesüsteemis või mis kujutavad nende süsteemide kohandusi ning mille eesmärk on piiriüleste maksete töötlemine TARGET 1 süsteemis.
Sihtotstarbelise portfellina hoitavad väärtpaberid – märgistatud investeeringud, mida hoitakse vastaskirje fondidena, mis koosnevad väärtpaberitest, aktsiainstrumentidest, kapitaliosalustest ja/või investeeringutest tütarettevõtjatesse ja millele vastab tuvastatav kirje bilansi kohustuste poolel, sõltumata sellest, kas tegemist on õigusaktist tuleneva, põhikirjalise või muu piiranguga nt pensionifondid, töötuskindlustusskeemid, eraldised, kapital, reservid.
Sisemine tasuvuslävi – hinnaaland, mille juures väärtpaberi arvestuslik väärtus on võrdne tulevase rahavoo hetkeväärtusega.
TARGET – üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem;
Tehinguhind – poolte vahel lepingu sõlmimisel kokkulepitud hind.
Tehingukulud – kulud, mille seotust konkreetse tehinguga on võimalik tuvastada.
Tekkepõhine arvestus – raamatupidamispõhimõte, mille kohaselt kajastatakse tehingud tehingupäeval.
Turuhind – kulla, välisvaluuta või väärtpaberiinstrumendi noteeritud hind, mis tavaliselt ei hõlma arvestatud ega allahinnatud intressi, ametlikul börsil, näiteks väärtpaberibörsil, või mitteametlikul turul, näiteks vabavahetusturul.
Tähtpäev – nominaal-/põhiväärtuse täies ulatuses valdajale tasumise tähtaja kuupäev.
Tähtpäevatehingud väärtpaberitega – börsivälised lepingud, milles lepitakse kokku intressitoote, tavaliselt võlakirja või veksli, teatud hinnaga ostus või müügis osas tulevasel kuupäeval.
Vahetuskurss – ühe valuuta väärtus teiseks valuutaks konverteerimisel.
Valuutavahetustehing – samaaegne ühe valuuta ost/müük hetketehinguna teise valuuta eest (short leg) ja selle valuuta samas summas ost/müük tähtpäevatehinguna teise valuuta eest (long leg).
Vara – ettevõtte käsutatav varasematest sündmustest tulenev ressurss, millest oodatakse ettevõttele tulevikus majanduslikku kasu.
Välisvaluuta tähtpäevaleping – leping, mille alusel lepitakse kokku teatavas koguses välisvaluuta ost või müük teise (tavaliselt riigisisese) vääringu eest, kusjuures kokkulepitud hinnaga kogus kuulub üleandmisele konkreetsel tulevasel kuupäeval, mis on vähemalt kaks pangapäeva pärast lepingukuupäeva. Kõnealune tähtpäevakurss koosneb kehtivast hetkekursist pluss/miinus kokkulepitud üle-/alakurss.
Välisvaluutapositsioon – vastava valuuta netopositsioon. Käesoleva mõiste tähenduses käsitletakse laenueriõigusi (SDR) eraldi valuutana.
Väljaspool euroala hoitavate euro pangatähtede (ECI) programm – programm, mis hõlmab väljaspool euroala olevat kommertspanga depood, milles säilitatakse eurosüsteemi huvides euro pangatähti nende väljastamise ja vastuvõtmise eesmärgil.
Väärtuse langus – realiseerimisväärtuse langemine alla bilansilise jääkväärtuse.
Ümberhindluskontod – bilansikontod vara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse ja perioodi lõpu turuhinnaga ümberhindamise vahelise väärtuse erinevuse kajastamiseks, kui viimane on varade puhul esimesest kõrgem, ja kui viimane on kohustuste puhul esimesest madalam. Need hõlmavad erinevusi hinnanoteeringutes ja/või vabades vahetuskurssides.
III LISA
TEKKEPÕHISE ARVESTUSE KIRJELDUS
(sealhulgas artiklis 5 nimetatud “tavaline meetod” ja “alternatiivne meetod”)
1. Arvestus tehingupäeval
1.1 Arvestus tehingupäeval võib toimuda “tavalisel meetodil” või “alternatiivsel meetodil”.
Artikli 5 lõike 1 punktis a osutatakse “tavalisele meetodile”.
1.2.1 Tehingud kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäeval. Bilansivälised raamatupidamiskanded storneeritakse arvelduspäeval ja tehingud kajastatakse bilansikontodel.
1.2.2 Välisvaluutapositsioonid võivad muutuda tehingupäeval. Seetõttu arvutatakse netomüügist tulenev realiseeritud kasum ja kahjum samuti tehingupäeval. Välisvaluuta ostu netosumma mõjutab valuutapositsiooni keskmist maksumust tehingupäeval.
Artikli 5 lõike 1 punktis b osutatakse “alternatiivsele meetodile”.
1.3.1 Vastupidiselt “tavalisele meetodile” ei toimu hilisemal kuupäeval arveldamisele kuuluvate tehingute igapäevast bilansivälist kirjendamist. Realiseeritud kasum kajastatakse ja uued keskmised kulud (välisvaluuta ostu korral) ja keskmised hinnad (väärtpaberite ostu korral) arvutatakse arvelduspäeval. (1)
1.3.2 Tehingute puhul, milles on kokku lepitud ühel aastal, kuid mille tähtaeg on järgneval aastal, toimub kasumi kajastamine vastavalt “tavalisele meetodile”. See tähendab, et realiseeritud müügilaekumised mõjutavad selle aasta kasumiaruannet, mille jooksul tehingu osas kokku lepiti ja ost muudab hoiuse keskmist kurssi sellel aastal, millal tehingus kokku lepiti.
1.4 Alljärgnev tabel kirjeldab eraldiseisvate välisvaluutainstrumentide ja väärtpaberite tarvis välja töötatud kahe meetodi põhilisi tunnuseid.
ARVESTUS TEHINGUPÄEVAL |
|||||||
“Tavaline meetod” |
“Alternatiivne meetod” |
||||||
VV (2)hetketehingud – käsitlemine aasta jooksul |
|||||||
VV ost kirjendatakse bilansiväliselt tehingupäeval ja see mõjutab välisvaluutapositsiooni keskmist maksumust alates sellest päevast. Müügist tulenev kasum ja kahjum loetakse realiseerituks tehingu/kauplemispäeval. Arvelduspäeval bilansivälised kirjed storneeritakse ja tehakse bilansikanded |
VV ost kirjendatakse bilansiväliselt arvelduspäeval ja see mõjutab välisvaluutapositsiooni keskmist maksumust alates sellest päevast. Müügist tulenev kasum ja kahjum loetakse realiseerituks arvelduspäeval. Tehingupäeval bilansis raamatupidamiskandeid ei tehta. |
||||||
VV tähtpäevatehingud – käsitlemine aasta jooksul |
|||||||
Käsitletakse samamoodi nagu ülalkirjeldatud hetketehinguid, kirjendatakse tehingu hetkekursiga |
VV ost kirjendatakse bilansiväliselt hetketehingu arvelduspäeval ja see mõjutab välisvaluutapositsiooni keskmist maksumust alates sellest päevast tehingu hetkekursiga VV müük kirjendatakse bilansiväliselt hetketehingu arvelduspäeval Kasum ja kahjum loetakse realiseerituks hetketehingu arvelduspäeval Arvelduspäeval bilansivälised kirjed storneeritakse ja tehakse bilansikanded Perioodilõpu käsitluse kohta vt allpool. |
||||||
VV hetke- ja tähtpäevatehingud, mis on alustatud aastal 1 ning tehingute arvelduspäev on aastal 2 |
|||||||
Erikorda ei ole vaja, kuna tehingud kirjendatakse tehingupäeval ning kasum ja kahjum loetakse realiseerituks samal päeval |
Käsitletakse samamoodi nagu “tavaline meetod” ette näeb (3)
|
||||||
Väärtpaberitehingud – käsitlemine aasta jooksul |
|||||||
Ost ja müük kajastatakse bilansiväliselt tehingupäeval. Kasum ja kahjum kajastatakse samuti sellel päeval. Arvelduspäeval bilansivälised kirjed storneeritakse ja tehakse bilansikanded (s.t sama mis VV hetketehingute puhul) |
Kõik tehingud kirjendatakse arvelduspäeval (kuid vt allpool käsitlus perioodi lõpul) Seega kajastatakse mõju keskmisele soetusmaksumusele (ostu korral) ja kasumile/kahjumile (müügi korral) arvelduspäeval |
||||||
Väärtpaberitehingud, mis on alustatud aastal 1 ning tehingute arvelduspäev on aastal 2 |
|||||||
Eraldi käsitlemist vaja ei ole, kuna tehingud ja nende tagajärjed on juba tehingupäeval kirjendatud |
Realiseeritud kasum ja kahjum kajastatakse aastal 1 perioodi lõpul (st sama käsitlus mis VV hetketehingutel) ning aastalõpu ümberhindlusmenetlus hõlmab oste (4) |
2. Kogunenud intressi, sealhulgas üle- või alakursi igapäevane kirjendamine
2.1. Välisvaluutas vääringustatud finantsinstrumentide kogunenud intressi ja üle- või alakurssi arvutatakse ja kirjendatakse iga päev, tegelikust rahavoost sõltumatult. See tähendab, et kõnealuse kogunenud intressi kirjendamine mõjutab välisvaluutapositsiooni, vastupidiselt sellele, kui intress üksnes laekub või tasutakse (5)
2.2. Arvestatud kupongiintress ja üle-/alakursi amortisatsioon arvutatakse ja kirjendatakse alates väärtpaberi ostu arvelduspäevast kuni müügi arvelduspäevani või kuni tähtpäevani.
2.3. Alljärgnev tabel kirjeldab viitsummade, st maksmisele kuuluvate intresside ja amortiseeritud üle/alakursi, igapäevase kirjendamise mõju välisvaluutapositsioonile:
KOGUNENUD INTRESSIDE IGAPÄEVANE KIRJENDAMINE TEKKEPÕHISE ARVESTUSE OSANA |
Välisvaluutas instrumentide kogunenud intress arvutatakse ja kirjendatakse iga päev kirje tegemise päeva kursiga. |
Mõju VV positsioonile |
Kogunenud summad mõjutavad välisvaluutapositsiooni kirjendamise ajal ja neid hiljem ei storneerita. Viitsummad on realiseeritud, kui toimub tegelik sularaha laekumine või maksmine. Arvelduspäeval puudub seega mõju välisvaluutapositsioonile, sest kogunenud summa on juba arvestatud positsioonis, mida hinnatakse ümber perioodilisel ümberhindamisel |
(1) Välisvaluuta tähtpäevatehingute puhul muudetakse valuutapositsiooni hetketehingu arvelduspäeval (st tavaliselt kauplemispäev pluss kaks päeva).
(2) “VV” märgib välisvaluutat.
(3) Nagu tavaliselt võib kohaldada olulisuspõhimõtet, kui tehing ei avalda olulist mõju välisvaluutapositsioonile ja/või kasumiaruandele.
(4) Võib kohaldada olulisuspõhimõtet, kui tehing ei avalda olulist mõju välisvaluutapositsioonile ja/või kasumiaruandele.
(5) Viitsummade arvestamiseks on kaks erinevat meetodit. Esimene meetod on “kalendripäeva meetod”, mille puhul kajastatakse viitsummad igal kalendripäeval, olenemata sellest, kas tegu on nädalavahetuse, riigipüha või pangapäevaga. Teine meetod on “pangapäeva meetod”, mille puhul viitsummad kajastatakse üksnes pangapäevadel. Meetodi valiku osas ei ole eelistusi. Kui aasta viimane päev ei ole pangapäev, tuleb see kummagi põhimõtte rakendamisel viitsummade arvutamisse kaasata.
IV LISA
BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD (1)
VARAD
Bilansikirje (3) |
Bilansikirjete sisu liigitus |
Hindamispõhimõte |
Reguleerimisala (4) |
||||||||||||
1 |
1 |
Kuld ja kulla nõuded |
Füüsiline kuld (st kangid, mündid, tahvlid, tükid) hoiul või “teel”. Mittefüüsiline kulud näiteks saldod kulla jooksevkontodel (kollektiivkontodel) pangas, tähtajalised hoiused ja nõuded kulla saamiseks, mis tulenevad järgmistest tehingutest: kullasisalduse muutmine ja kulla vahetustehingud asukoha või puhtuse alusel, kui väljaandmise ja laekumise vahel on üle ühe pangapäeva |
Turuväärtus |
Kohustuslik |
||||||||||
2 |
2 |
Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu |
Välisvaluutas vääringustatud nõuded väljaspool euroala asuvate tehingupoolte vastu, sealhulgas rahvusvahelised ja riigiülesed asutused ja keskpangad väljaspool euroala |
|
|
||||||||||
2.1 |
2.1 |
Nõuded Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) |
|
|
Kohustuslik |
||||||||||
|
|
Kohustuslik |
|||||||||||||
|
|
Kohustuslik |
|||||||||||||
2.2 |
2.2 |
Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad |
|
|
Kohustuslik |
||||||||||
|
|
Kohustuslik |
|||||||||||||
|
|
Kohustuslik |
|||||||||||||
|
|
Kohustuslik |
|||||||||||||
3 |
3 |
Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu |
|
|
Kohustuslik |
||||||||||
|
|
Kohustuslik |
|||||||||||||
4 |
4 |
Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu |
|
|
|
||||||||||
4.1 |
4.1 |
Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud |
|
|
Kohustuslik |
||||||||||
|
|
Kohustuslik |
|||||||||||||
|
|
Kohustuslik |
|||||||||||||
|
|
Kohustuslik |
|||||||||||||
4.2 |
4.2 |
ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded |
Laenuandmine vastavalt ERM II tingimustele |
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
||||||||||
5 |
5 |
Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele |
Punktid 5.1 kuni 5.5: tehingud vastavate rajapoliitika instrumentide kohaselt, mis on kirjeldatud 31.08.2000 suunise EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta lisas I (5) |
|
|
||||||||||
5.1 |
5.1 |
Põhilised refinantseerimistehingud |
Regulaarsed iganädalased likviidsust andvad ja üldjuhul ühenädalase tähtajaga pöördtehingud |
Nominaalväärtus või repo maksumus |
Kohustuslik |
||||||||||
5.2 |
5.2 |
Pikemaajalised refinantseerimistehingud |
Regulaarsed igakuised likviidsust andvad ja üldjuhul kolmekuulise tähtajaga pöördtehingud |
Nominaalväärtus või repo maksumus |
Kohustuslik |
||||||||||
5.3 |
5.3 |
Tasanduse pöördtehingud |
Pöördtehingud, mida tehakse tasandamise vajaduse korral |
Nominaalväärtus või repo maksumus |
Kohustuslik |
||||||||||
5.4 |
5.4 |
Struktuursed pöördtehingud |
Pöördtehingud, mis korrigeerivad eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssektori suhtes |
Nominaalväärtus või repo maksumus |
Kohustuslik |
||||||||||
5.5 |
5.5 |
Laenamise püsivõimalus |
Kindlaksmääratud intressiga üleöö likviidsuslaenud heakskiidetud tagatise vastu (püsivõimalus) |
Nominaalväärtus või repo maksumus |
Kohustuslik |
||||||||||
5.6 |
5.6 |
Lisatagatise nõuetega seotud laenud |
Krediidiasutustele antav täiendav laen, mis tuleneb alusvarade väärtuse tõusust seoses kõnealustele krediidiasutustele antud muu laenuga |
Nominaalväärtus või maksumus |
Kohustuslik |
||||||||||
6 |
6 |
Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu |
Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud seoses väärtpaberiportfellide haldusega, mis on varade kirjel “Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid” sealhulgas tehingud, mis tulenevad euroala varasemate valuutareservide ümberkujundamisest ja muud nõuded. Korrespondentkontod välismaistes euroala krediidiasutustes. Muud nõuded ja tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika toimingutega. Nõuded, mis tulenevad RKP algatatud rahapoliitika toimingutest enne eurosüsteemiga ühinemist |
Nominaalväärtus või maksumus |
Kohustuslik |
||||||||||
7 |
7 |
Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid |
Kaubeldavad väärtpaberid välja arvatud kapitaliaktsiad, osalused ja muud väärtpaberid varade kirjel “Muu finantsvara” tehingutega soetatud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid sealhulgas valitsussektori väärtpaberid EMU-eelsest ajast; tasandustoimingute eesmärgil ostetud EKP võlakirjad |
Turuhind |
Kohustuslik |
||||||||||
8 |
8 |
Eurodes nõuded valitsussektori vastu |
EMU-eelsed nõuded valitsussektori vastu (mittekaubeldavad väärtpaberid, laenud) |
Hoiused/laenud nominaalväärtusega, mittekaubeldavad väärtpaberid soetusmaksumuses |
Kohustuslik |
||||||||||
- |
9 |
Eurosüsteemisisesed nõuded+) |
|
|
|
||||||||||
- |
9.1 |
Kapitaliosalus EKPs+) |
Üksnes RKP bilansikirje Igas RKP osa EKP kapitalis vastavalt asutamislepingule ja tema osale kapitali märkimise aluses põhikirja artikli 49.2 kohaselt |
Maksumus |
Kohustuslik |
||||||||||
- |
9.2 |
Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed nõuded+) |
Üksnes RKP bilansikirje Eurodes vääringustatud nõuded EKP vastu seoses välisvaluutareservide algse ja täiendava üleandmisega asutamislepingu sätete alusel |
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
||||||||||
- |
9.3 |
EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud nõuded+) |
Üksnes EKP bilansikirje. EKP võlakirjadega seotud kompensatsioonilepingust tulenevalt RKPde poolt emiteeritud lihtvekslid |
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
||||||||||
- |
9.4 |
Netonõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis + (2) |
RKPde jaoks: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netonõue st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed saldod, kompensatsioonisumma ja seda tasakaalustav raamatupidamiskanne vastavalt otsusele EKP/2001/16 osalevate liikmesriikide RKPde majandusaasta 2002 emissioonitulu jaotamise kohta. EKP jaoks: EKP pangatähtede emissiooniga seotud nõuded vastavalt otsusele EKP/2001/15 |
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
||||||||||
- |
9.5 |
Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)+) |
Järgmiste allkirjete netopositsioonid: |
|
|
||||||||||
|
|
Kohustuslik |
|||||||||||||
|
|
Kohustuslik |
|||||||||||||
|
|
Kohustuslik |
|||||||||||||
9 |
10 |
Lõpetamata arveldused |
Arvelduskontode saldod (nõuded), sealhulgas teel olevad kogumisel tšekid |
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
||||||||||
9 |
11 |
Muud varad |
|
|
|
||||||||||
9 |
11.1 |
Euroala mündid |
Euro mündid, kui RKP ei ole juriidiliselt emitent |
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
||||||||||
9 |
11.2 |
Materiaalne ja immateriaalne põhivara |
Maa ja ehitised, mööbel ja sisseseade (sealhulgas arvutiseadmed), tarkvara |
Maksumus miinus kulum Kuluminormid:
Kulude kapitaliseerimine: piiritletud (ilma käibemaksuta alla 10 000 EUR: ei kapitaliseerita) |
Soovituslik |
||||||||||
9 |
11.3 |
Muud finantsvarad |
|
|
Soovituslik |
||||||||||
|
Soovituslik |
||||||||||||||
|
Soovituslik |
||||||||||||||
|
Soovituslik |
||||||||||||||
|
Soovituslik |
||||||||||||||
|
Soovituslik |
||||||||||||||
Üle-/alakurss amortiseeritakse. Üksikasjalikud eeskirjad aktsiate kohta on sätestatud käesoleva suunise artiklis 9 |
|
||||||||||||||
9 |
11.4 |
Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused |
Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevalepingute, väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused tehingupäevast arvelduspäevani |
Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga |
Kohustuslik |
||||||||||
9 |
11.5 |
Viitlaekumised ja ettemakstud kulud |
Aruandeperioodile omistatav tulu, mis ei kuulu laekumisele aruandeperioodil. Ettemakstud kulud ja väljamakstud kogunenud intress (5) |
Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel |
Kohustuslik |
||||||||||
9 |
11.6 |
Mitmesugused muud varad |
Ettemaksed, laenud, muud vähemtähtsad kirjed. Ümberhindluse vahekontod (ainult bilansikirje aasta jooksul: realiseerimata kahjum ümberhindluspäevadel aasta jooksul, mis ei ole kaetud vastavate ümberhindluskontodega kohustuste kirjel “Ümberhindluskontod”). Usalduslaenud. Klientide kullahoiustega seotud investeeringud. Riigi rahaühikutes (euroala) vääringustatud mündid Jooksvad kulud (akumuleeritud netokahjum), eelnenud aasta kahjum enne katmist. Netovara (pensionid) |
Nominaalväärtus/maksumus |
Soovituslik |
||||||||||
Ümberhindluse vahekontod Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel |
Ümberhindluse vahekontod Kohustuslik |
||||||||||||||
Klientide kullahoiustega seotud investeeringud Turuväärtus |
Klientide kullaga seotud investeeringud Kohustuslik |
||||||||||||||
- |
12 |
Aruandeaasta kahjum |
|
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
KOHUSTUSED
Bilansikirje (8) |
Bilansikirjete sisu liigitus |
Hindamispõhimõte |
Reguleerimisala (9) |
||||||||
1 |
1 |
Ringluses olevad pangatähed (7) |
|
|
|
||||||
|
|
|
|||||||||
2 |
2 |
Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele |
Punktid 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.5: eurodes hoiused vastavalt kirjeldusele suunise EKP/2000/7 I lisas |
|
|
||||||
2.1 |
2.1 |
Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks) |
Vastavalt põhikirjale kohustusliku reservi nõudega hõlmatud finantseerimisasutuste nimekirja kuuluvate krediidiasutuste eurokontod. Käesolev kirje sisaldab peamiselt kontosid, mida kasutatakse kohustusliku reservi hoidmiseks |
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
||||||
2.2 |
2.2 |
Hoiustamise püsivoimalus |
Kindlaksmääratud intressiga üleööhoiused (püsivõimalus) |
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
||||||
2.3 |
2.3 |
Tähtajalised hoiused |
Tasandustehing seoses vahendite koondamisega likviidsuse vähendamiseks |
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
||||||
2.4 |
2.4 |
Tasanduse pöördtehingud |
Rahapoliitikaga seotud tehingud likviidsuse vähendamiseks |
Nominaalväärtus või repo maksumus |
Kohustuslik |
||||||
2.5 |
2.5 |
Lisatagatise nõuetega seotud hoiused |
Krediidiasutuste hoiused, mis tulenevad varade väärtuse langemisest seoses kõnealustele krediidiasutustele antud laenudega. |
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
||||||
3 |
3 |
Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele |
Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel “Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid”. Muud tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika toimingutega. Ei sisalda krediidiasutuste arvelduskontosid |
Nominaalväärtus või repo maksumus |
Kohustuslik |
||||||
4 |
4 |
Emiteeritud võlakirjad |
Üksnes EKP bilansikirje - RKPde puhul ülemineku bilansikirje. Võlakirjad vastavalt kirjeldusele suunise EKP/2000/7 I lisas. Nullkupongiga väärtpaber, mis on emiteeritud likviidsuse vähendamise eesmärgil |
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
||||||
5 |
5 |
Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele |
|
|
|
||||||
5.1 |
5.1 |
Valitsussektor |
Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused |
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
||||||
5.2 |
5.2 |
Muud kohustused |
Personali, firmade ja klientide, sealhulgas kohustuslikust reservist vabastatud finantsasutuste jooksvad arved - vt kohustuste kirje 2.1 jne, arvelduskontod; samuti tähtajalised hoiused, nõudmiseni hoiused |
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
||||||
6 |
6 |
Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele |
Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmiseni hoiused sealhulgas makse eesmärgiga kontod ja reservihalduskontod, mis kuuluvad teistele pankadele, keskpankadele, rahvusvahelistele/riigiülestele asutustele, sealhulgas Euroopa Ühenduste Komisjonile; samuti teiste hoiustajate arvelduskontod. Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamiseks. Mitteosalevate RKPde TARGETi kontode saldod |
Nominaalväärtus või repo maksumus |
Kohustuslik |
||||||
7 |
7 |
Välisvääringus vääringustatud võlad euroala residentidele |
Arvelduskontod, repotehingute võlad; tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavad investeerimistehingud |
Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel |
Kohustuslik |
||||||
8 |
8 |
Välisvääringus vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele |
|
|
|
||||||
8.1 |
8.1 |
Hoiused, saldod ja muud kohustused |
Arvelduskontod. Repotehingute, tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavate investeerimistehingute, võlad |
Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel |
Kohustuslik |
||||||
8.2 |
8.2 |
ERM II laenudest tulenevad kohustused |
Laenamine vastavalt ERM II tingimustele |
Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel |
Kohustuslik |
||||||
9 |
9 |
Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud laenueriõiguste vastaskirje |
SDRides vääringustatud kirje, mis näitab vastavale riigile/RKPle algselt eraldatud SDRide summat |
Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud turukursi alusel |
Kohustuslik |
||||||
- |
10 |
Eurosüsteemisisesed kohustused+) |
|
|
|
||||||
- |
10.1 |
Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused+) |
Üksnes EKP bilansikirje, vääringustatud eurodes |
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
||||||
- |
10.2 |
EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud kohustused+) |
Üksnes RKP bilansikirje EKP võlakirjadega seotud kompensatsioonilepingust tulenevalt EKP-le emiteeritud lihtvekslid |
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
||||||
- |
10.3 |
Netokohustused seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis + (7) |
Üksnes RKP bilansikirje. RKPde jaoks: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netokohustus, st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed saldod, kompensatsioonisumma ja seda tasakaalustav raamatupidamiskanne vastavalt otsusele EKP/2001/16 |
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
||||||
- |
10.4 |
Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)+) |
Järgmiste allkirjete netopositsioonid: |
|
|
||||||
|
|
Kohustuslik |
|||||||||
|
|
Kohustuslik |
|||||||||
|
|
Kohustuslik |
|||||||||
10 |
11 |
Arveldused teel |
Arvelduskontode saldod (kohustused), sealhulgas žiiroülekanded teel |
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
||||||
10 |
12 |
Muud kohustused |
|
|
|
||||||
10 |
12.1 |
Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused |
Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevalepingute, väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused tehingupäevast arvelduspäevani |
Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga |
Kohustuslik |
||||||
10 |
12.2 |
Viitvõlad ja ettemakstud tulud |
Tulevasel perioodil tasumisele kuuluv kulu, mis on seotud aruandeperioodiga. Aruandeperioodil laekunud, kuid tulevase perioodiga seotud tulu |
Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel |
Kohustuslik |
||||||
10 |
12.3 |
Mitmesugused muud varad |
Maksude vahekontod. Välisvaluuta krediidi- või tagatiskontod. Repotehingud krediidiasutustega seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel “Muud finantsvarad”. Muud kohustuslikud hoiused peale reservihoiuste. Muud vähemtähtsad kirjed. Jooksvad laekumised (jaotamata netokasum), eelnenud aasta kasum enne jaotamist. Usalduskohustused. Klientide kullahoiused. Ringluses olevad mündid, juhul kui RKP on seaduslik emitent. Ringluses olevad pangatähed, mis on vääringustatud euroala riigi rahaühikutes, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid, kuid on endiselt ringluses pärast sularahavahetuse aastat, kui need ei kajastu kohustuste kirjel “Eraldised”. “Pensionikohustuste netoväärtus” |
Nominaalväärtus või (tagasiostu) maksumus |
Soovituslik |
||||||
Klientide kullahoiused Turuväärtus |
Klientide kullahoiused Kohustuslik |
||||||||||
10 |
13 |
Eraldised |
Pensionide, valuutakursi, intressimäära ja kullahinna riski ja ning muude kulude katteks nt oodatud tulevased kulutused, eraldised euroala riigi rahaühikute katteks, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid, kuid on endiselt ringluses pärast sularahavahetuse aastat, kui kõnealused pangatähed ei kajastu kohustuste kirjel “Muud kohustused/Mitmesugused muud kohustused”. RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt põhikirja artiklile 49.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1+) |
Maksumus/nominaalväärtus |
Soovituslik |
||||||
11 |
14 |
Ümberhindluskontod |
Kulla, eurodes vääringustatud igat liiki väärtpaberite, välisvaluutas vääringustatud igat liiki väärtpaberite ja optsioonide hinnakõikumistega seotud ümberhindluskontod, intressiriski tuletisinstrumentidega seotud turu väärtuse hindamisest tulenevad erinevused; iga valuuta netopositsiooni, sealhulgas vääringute vahetus-/tähtpäevatehingute ja SDRide valuutakursi kõikumistega seotud ümberhindluskontod RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt põhikirja artiklile 49.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1+) |
Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel |
Kohustuslik |
||||||
12 |
15 |
Kapital ja reservid |
|
|
|
||||||
12 |
15.1 |
Kapital |
Sissemakstud kapital - EKP kapital konsolideeritakse osalevate RKPde kapitaliosadega |
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
||||||
12 |
15.2 |
Reservid |
Kohustuslikud reservid ja muud reservid. Jaotamata kasum RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt põhikirja artiklile 49.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1+) |
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
||||||
10 |
16 |
Aruandeaasta kasum |
|
Nominaalväärtus |
Kohustuslik |
(1) RKPde poolt avaldatavates aastaaruannetes tuleks harmoneerida teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.
(2) Ühtlustamisele kuuluv bilansikirje. Vt käesoleva suunise põhjendus 4.
(3) Esimese veeru numeratsioon viitab V, VI ja VII lisas toodud bilansiskeemidele (eurosüsteemi raamatupidamise nädalaaruanded ja konsolideeritud aastabilanss). Teise veeru numeratsioon viitab VIII lisas toodud bilansiskeemile (keskpanga aastabilanss). Tähisega “+” märgitud kirjed konsolideeritakse eurosüsteemi nädalaaruannetesse.
(4) Käesolevas lisas loetletud bilansi koostamise ja hindamise põhimõtteid käsitletakse kohustuslikuna EKP aruannete suhtes ja kõigi RKPde aruannetes sisalduvate oluliste varade ja kohustuste suhtes eurosüsteemis st olulisena eurosüsteemi toimimise seisukohast.
(5) EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.
(6) s.o väärtpaberiga ostetud kogunenud intress.
(7) Ühtlustamisele kuuluv bilansikirje. Vt käesoleva suunise põhjendus 4.
(8) Esimese veeru numeratsioon viitab V, VI ja VII lisas toodud bilansiskeemidele (eurosüsteemi raamatupidamise nädalaaruanded ja konsolideeritud aastabilanss). Teise veeru numeratsioon viitab VIII lisas toodud bilansiskeemile (keskpanga aastabilanss). Tähisega “+” märgitud kirjed konsolideeritakse eurosüsteemi nädalaaruannetesse.
(9) Käesolevas lisas loetletud bilansi koostamise ja hindamise põhimõtteid käsitletakse kohustuslikuna EKP aruannete suhtes ja kõigi RKPde aruannetes sisalduvate oluliste varade ja kohustuste suhtes eurosüsteemis st olulisena eurosüsteemi toimimise seisukohast.
V LISA
Eurosüsteemi iganädalane konsolideeritud finantsaruanne pärast kvartali lõppu avaldamiseks kasutatav skeem
(miljonit eurot) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Varad |
Bilanss seisuga … |
Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on |
Kohustused |
Bilanss seisuga … |
Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
tehingud |
kvartalilõpu ümberhindlused |
tehingud |
kvartalilõpu ümberhindlused |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Koguvarad |
|
|
|
Kohustused kokku |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Summad/vahesummad võivad ümardamise tõttu erineda. |
VI LISA
Eurosüsteemi iganädalane konsolideeritud finantsaruanne kvartali jooksul avaldamiseks kasutatav skeem
(miljonit eurot) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Varad |
Bilanss seisuga … |
Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on tehingud |
Kohustused |
Bilanss seisuga … |
Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on tehingud |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Koguvarad |
|
|
Kohustused kokku |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Summad/vahesummad võivad ümardamise tõttu erineda. |
VII LISA
Eurosüsteemi konsolideeritud aastabilanss
(miljonit eurot) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Varad |
Aruandeaasta |
Eelmine aasta |
Kohustused |
Aruandeaasta |
Eelmine aasta |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Koguvarad |
|
|
Kohustused kokku |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Summad/vahesummad võivad ümardamise tõttu erineda. |
VIII LISA
Keskpanga aastabilanss (2)
(miljonit eurot) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Varad |
Aruandeaasta |
Eelmine aasta |
Kohustused |
Aruandeaasta |
Eelmine aasta |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Koguvarad |
|
|
Kohustused kokku |
|
|
(1) Ühtlustamisele kuuluv bilansikirje. Vt käesoleva suunise põhjendus 4.
(2) RKPde poolt avaldatavates aastaaruannetes tuleks harmoneerida teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.
(3) Teise võimalusena võivad keskpangad avaldada täpseid summasid eurodes või muul viisil ümardatud summasid.
IX LISA
Keskpanga avaldatud kasumiaruanne (2) (3)
(miljonit eurot) |
|||
31. detsembril ...lõppenud aasta kasumiaruanne |
Aruandlus aasta |
Eelmine aasta |
|
1.1 |
Intressitulu (1) |
|
|
1.2 |
Intressikulu (1) |
|
|
1 |
Puhas intressitulu |
|
|
2.1 |
Realiseeritud kasum/kahjum finantstehingutest |
|
|
2.2 |
Finantsvarade ja -positsioonide vähendamine |
|
|
2.3 |
Kanded välisvaluuta- ja hinnariskide eraldistest/eraldistesse |
|
|
2 |
Finantstehingute, vähendamiste ja riskieraldiste puhastulem |
|
|
3.1 |
Tulu tasudelt ja eraldistelt |
|
|
3.2 |
Kulu seoses tasude ja eraldistega |
|
|
3 |
Puhastulu/kulu tasudelt ja eraldistelt |
|
|
4 |
Tulu aktsiatelt ja osalustest (4) |
|
|
5 |
Ühendatud emissioonitulu netotulem (4) |
|
|
6 |
Muu tulu |
|
|
Puhastulu kokku |
|
|
|
7 |
Personalikulu (5) |
|
|
8 |
Halduskulud (5) |
|
|
9 |
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum |
|
|
10 |
Pangatähtede valmistamisteenused (6) |
|
|
11 |
Muud kulud |
|
|
12 |
Tulumaks ja muud valitsuse kehtestatud maksud tulult |
|
|
Aruandeaasta (kahjum)/kasum |
|
|
(1) Ühtlustamisele kuuluv bilansikirje. Vt käesoleva suunise põhjendus 4.
(2) EKP kasumiaruanne on veidi erinevas vormis. Vt 10. novembri 2006. aasta otsuse EKP/2006/17 IV lisa.
(3) RKPde poolt avaldatavates aastaaruannetes tuleks harmoneerida teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.
(4) Keskpangad võivad selle asemel avaldada täpsed summad eurodes või muul viisil ümardatud summad.
(5) Sealhulgas arvestatud reservid.
(6) Seda kirjet kasutatakse juhul, kui pangatähtede tootmise teenus ostetakse sisse (keskpankadele pangatähti valmistavate väliste äriühingute teenuste maksumus). Soovitav on kanda nii siseriiklike kui ka euro pangatähtede emiteerimise kulu kulude ja tulude kontole siis, kui selle eest esitatakse arve või see kulu on muul viisil tekkinud.
X LISA
VASTAVUSTABEL
Suunis EKP/2002/10 |
Käesolev suunis |
Artikli 5 lõige 1 |
— |
Artikli 5 lõige 2 |
Artikli 5 lõige 1 |
— |
Artikli 5 lõige 2 |
Artikli 5 lõige 3 |
— |
— |
Artikli 5 lõige 3 |
Artikli 8 lõige 3 |
— |
Artikli 8 lõige 4 |
Artikli 8 lõige 3 |
Artikli 8 lõige 5 |
Artikli 8 lõige 4 |
Artikli 8 lõige 6 |
Artikli 8 lõige 5 |
— |
Artikli 10 lõige 1 |
Artikli 10 punkt a |
Artikli 10 lõike 2 punkt a |
— |
Artikli 10 lõike 2 punkt b |
Artikli 10 punkt b |
Artikli 10 lõike 2 punkt c |
— |
Artikli 12 lõike 3 punkt c |
Artikli 12 lõike 3 punkt c |
Artikli 12 lõike 3 punkt d |
Artikli 12 lõike 3 punkt d |
Artikli 12 lõike 3 punkt e |
Artikli 12 lõike 3 punkt e |
Artikli 12 lõike 3 punkt f |
Artikli 16 lõige 5 |
— |
Artikli 16 lõige 6 |
— |
Artikli 16 lõige 7 |
— |
Artikli 17 lõige 3 |
— |
Artikli 17 lõige 4 |
Artikli 17 lõige 3 |
Artikli 17 lõige 5 |
Artikli 17 lõige 4 |
— |
Artikkel 20 |
Artikkel 20 |
Artikkel 21 |
Artikkel 21 |
Artikkel 22 |
Artikli 22 lõige 1 |
Artikli 23 lõige 1 |
Artikli 22 lõige 2 |
Artikli 23 lõige 3 |
Artikli 22 lõige 3 |
Artikli 23 lõige 4 |
Artikli 22 lõige 4 |
Artikli 23 lõige 5 |
Artikli 22 lõige 5 |
Artikli 23 lõige 6 |
Artikli 22 lõige 6 |
Artikli 23 lõige 2 |
Artikkel 23 |
Artikkel 24 |
— |
Artikkel 25 |
Artikkel 24 |
Artikkel 26 |
Artikli 25 lõige 2 |
— |
Artikli 25 lõige 3 |
Artikli 27 lõige 2 |
11.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 348/38 |
EUROOPA KESKPANGA OTSUS,
10. november 2006,
Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta
(EKP/2006/17)
(2006/888/EÜ)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 26.2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
5. detsembri 2002 otsust EKP/2002/11 Euroopa Keskpanga (EKP) raamatupidamise aastaaruannete. (1) kohta tuleb oluliselt muuta. Alates 1. jaanuarist 2007 kasutab Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) välisvaluutatehingute, välisvaluutas vääringustatud finantsinstrumentide ja nendega seotud viitsummade kirjendamisel tekkepõhist arvestust, nagu see on määratletud 10. novembri 2006 suunises EKP/2006/16 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta (2) Selguse huvides on soovitatav käesolev otsus uuesti sõnastada. |
(2) |
Otsused EKP/2002/11, EKP/2005/12 ja EKP/2006/3, mida käesolev otsus asendab, tunnistatakse kehtetuks. |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
1. Käesolevas otsuses kasutatakse mõisteid “eurosüsteem” ja “riikide keskpangad” (RKPd) samas tähenduses nagu suunise EKP/2006/16 artiklis 1.
2. Teisi tehnilisi mõisteid kasutatakse käesolevas otsuses samas tähenduses nagu suunise EKP/2006/16 II lisas.
Artikkel 2
Kohaldamise ulatus
Käesolevas otsuses sätestatud eeskirju kohaldatakse EKP aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad bilanssi, EKP bilansivälise raamatupidamisarvestuse kirjeid, kasumiaruannet ja EKP raamatupidamise aastaaruande lisasid.
Artikkel 3
Raamatupidamise põhimõtted
Käesolevas otsuses kohaldatakse raamatupidamise põhimõtteid vastavalt suunise EKP/2006/16 artikli 3 määratlusele.
Artikkel 4
Varade ja kohustuste kajastamine
Finants- või muu vara/kohustus kajastatakse EKP bilansis vaid vastavalt suunise EKP/2006/16 artiklile 4.
Artikkel 5
Tekkepõhine ja kassa-/arvelduspõhine arvestus
Käesoleva otsuse suhtes kohaldatakse suunise EKP/2006/16 artiklit 5.
II PEATÜKK
BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD
Artikkel 6
Bilansi ülesehitus
Bilansi ülesehituse aluseks on I lisas esitatud bilansiskeem.
Artikkel 7
Eraldised valuutakursi, intressimäära ja kullahinna riski katmiseks
Euroopa Keskpanga (EKP) tegevuse olemust arvestades võib EKP nõukogu kehtestada EKP bilansis eraldise valuutakursi, intressimäära ja kullahinna riski katmiseks. Nõukogu võtab vastu otsuse eraldise suuruse ja kasutamise osas EKP riskipositsiooni põhjendatud prognoosi alusel.
Artikkel 8
Bilansilise väärtuse hindamise eeskirjad
1. Bilansilise väärtuse hindamiseks kasutatakse jooksvaid turukursse ja turuhindu, kui I lisas ei ole märgitud teisiti.
2. Kulla, välisvaluutainstrumentide, väärtpaberite ja finantsinstrumentide ümberhindamine nii bilansis kui ka bilansiväliselt toimub aasta lõpus ning turu keskmise kursi ja hinna alusel.
3. Kulla puhul ei eristata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi, vaid arvestatakse ühte kulla ümberhindluse erinevust kindlaksmääratud kullaühiku eurohinna alusel, mis on tuletatud EUR/USD vahetuskursist ümberhindluspäeval. Ümberhindamine toimub valuutavahetuse puhul valuutapõhiselt hõlmates bilansilisi ja bilansiväliseid tehinguid ning väärtpaberite puhul koodipõhiselt s.t sama ISIN-koodi/liigi alusel, välja arvatud nende väärtpaberite puhul, mis on kajastatud “Muude finantsvarade” all ja mida käsitletakse eraldi positsioonidena.
Artikkel 9
Pöördtehingud
Pöördtehingute üle peetakse arvestust vastavalt suunise EKP/2006/16 artiklile 8.
Artikkel 10
Vabalt kaubeldavad aktsiainstrumendid
Vabalt kaubeldavate aktsiainstrumentide üle peetakse arvestust vastavalt suunise EKP/2006/16 artiklile 9. EKP suhtes kehtivad kõik artikli 9 lõike 3 punktid.
III PEATÜKK
KASUMI KAJASTAMINE
Artikkel 11
Kasumi kajastamine
1. Kasumi kajastamisele kohaldatakse suunise EKP/2006/16 artikli 11 lõikeid 1, 2, 3, 5 ja 7.
2. Ümberhindluse erikontodel olevaid hoiuseid, mis on laekunud liikmesriigi, mille suhtes kehtestatud erand on tühistatud, keskpangalt vastavalt põhikirja artiklile 49.2 kasutatakse realiseerimata kahjumi katmiseks, kui see ületab vastaval ümberhindluse tavakontol kajastatud varasemat ümberhindluskasumit vastavalt suunise EKP/2006/16 artikli 11 lõike 1 punktile c, enne kõnealuse kahjumi katmist vastavalt põhikirja artiklile 33.2. Kulla, valuutade ja väärtpaberite ümberhindluse erikontode positsioone vähendatakse vastavate varade positsioonide vähendamise korral proportsionaalselt.
Artikkel 12
Tehingukulud
Käesoleva otsuse suhtes kohaldatakse suunise EKP/2006/16 artiklit 12.
IV PEATÜKK
BILANSIVÄLISTE INSTRUMENTIDE RAAMATUPIDAMISE EESKIRJAD
Artikkel 13
Üldeeskirjad
Käesoleva otsuse suhtes kohaldatakse suunise EKP/2006/16 artiklit 13.
Artikkel 14
Välisvaluuta tähtpäevatehingud
Välisvaluuta tähtpäevatehingute raamatupidamisarvestus toimub vastavalt suunise EKP/2006/16 artiklile 14.
Artikkel 15
Valuutavahetustehingud
Valuutavahetustehingute raamatupidamisarvestus toimub vastavalt suunise EKP/2006/16 artiklile 15.
Artikkel 16
Intressimäära futuurid
Intressimäära futuuride raamatupidamisarvestus toimub vastavalt suunise EKP/2006/16 artiklile 16.
Artikkel 17
Intressimäära vahetustehingud
Intressimäära vahetustehingute raamatupidamisarvestus toimub vastavalt suunise EKP/2006/16 artiklile 17. Aasta lõpul kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjum amortiseeritakse järgnevatel aastatel lineaarmeetodil.
Artikkel 18
Intressimäära tähtpäevalepingud
Intressimäära tähtpäevalepingute (FRA) raamatupidamisarvestus toimub vastavalt suunise EKP/2006/16 artiklile 18.
Artikkel 19
Tähtpäevatehingud väärtpaberitega
Väärtpaberitega tehtavate tähtpäevatehingute raamatupidamisarvestus toimub vastavalt suunise EKP/2006/16 artiklile 19.
Artikkel 20
Optsioonid
Optsioonide raamatupidamisarvestus toimub vastavalt suunise EKP/2006/16 artiklile 20.
V PEATÜKK
AVALDATUD AASTABILANSID JA KASUMIARUANDED
Artikkel 21
Skeemid
1. EKP avaldatud aastabilansi skeem järgib II lisas toodud skeemi.
2. EKP avaldatud kasumiaruande skeem vastab III lisale.
VI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 22
Eeskirjade täiendamine, kohaldamine ja tõlgendamine
1. EKPSi raamatupidamise ja emissioonitulu komitee (AMICO) annab juhatuse kaudu nõukogule aru EKPS raamatupidamis- ja aruandluseeskirjade täiendamise, kohaldamise ja täitmise osas.
2. Käesoleva otsuse tõlgendamisel võetakse arvesse ettevalmistustööd, ühenduse õigusaktidega ühtlustatud raamatupidamispõhimõtteid ja laialt kasutusele võetud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid.
3. Kui mõnda konkreetset raamatupidamiskäsitlust ei ole käesolevas otsuses sätestatud ja puudub nõukogu vastupidine otsus, järgib EKP hindamispõhimõtteid vastavalt Euroopa Liidu poolt kasutusele võetud rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, mis on asjakohased EKP tegevuse ja raamatupidamisarvestuse suhtes.
Artikkel 23
Kehtetuks tunnistamine
Otsused EKP/2002/11, EKP/2005/12 ja EKP/2006/3 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsustele käsitletakse viidetena käesolevale otsusele ja loetakse vastavalt vastavustabelile IV lisas.
Artikkel 24
Lõppsäte
Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2007.
Frankfurt Maini ääres, 10. november 2006
EKP president
Jean-Claude TRICHET
(1) ELT L 58, 3.3.2003, lk 38. Otsust on viimati muudetud otsusega EKP/2006/3 (ELT L 89, 28.3.2006, lk 56).
(2) Hetkel avaldamata.
I LISA
BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD
Märkus: numeratsioon seondub bilansiskeemiga II lisas.
VARAD
Bilansikirje |
Bilansikirjete sisu liigitus |
Hindamispõhimõte |
|||||||||||||||||||||
1 |
Kuld ja kulla nõuded |
Füüsiline kuld (st kangid, mündid, tahvlid, tükid) hoiul või “teel”. Mittefüüsiline kulud näiteks saldod kulla jooksevkontodel (kollektiivkontodel) pangas, tähtajalised hoiused ja nõuded kulla saamiseks, mis tulenevad järgmistest tehingutest: kullasisalduse muutmine ja kulla vahetustehingud asukoha või puhtuse alusel, kui väljaandmise ja laekumise vahel on üle ühe pangapäeva |
Turuväärtus |
||||||||||||||||||||
2 |
Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu |
Välisvaluutas vääringustatud nõuded väljaspool euroala asuvate tehingupoolte vastu, sealhulgas rahvusvahelised ja riigiülesed asutused ja keskpangad väljaspool euroala |
|
||||||||||||||||||||
2.1 |
Nõuded Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
2.2 |
Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
3 |
Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
4 |
Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu |
|
|
||||||||||||||||||||
4.1 |
Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
4.2 |
ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded |
Laenuandmine vastavalt ERM II tingimustele |
Nominaalväärtus |
||||||||||||||||||||
5 |
Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele |
Punktid 5.1 kuni 5.5: tehingud vastavate rahapoliitika instrumentide kohaselt, mis on kirjeldatud 31.8.2000 suunise EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta lisas I (1) |
|
||||||||||||||||||||
5.1 |
Põhilised refinantseerimistehingud |
Regulaarsed iganädalased likviidsust andvad ja üldjuhul ühenädalase tähtajaga pöördtehingud |
Nominaalväärtus või repo maksumus |
||||||||||||||||||||
5.2 |
Pikemaajalised refinantseerimistehingud |
Regulaarsed igakuised likviidsust andvad ja üldjuhul kolmekuulise tähtajaga pöördtehingud |
Nominaalväärtus või repo maksumus |
||||||||||||||||||||
5.3 |
Tasanduse pöördtehingud |
Pöördtehingud, mida tehakse tasandamise vajaduse korral |
Nominaalväärtus või repo maksumus |
||||||||||||||||||||
5.4 |
Struktuursed pöördtehingud |
Pöördtehingud, mis korrigeerivad eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssektori suhtes |
Nominaalväärtus või repo maksumus |
||||||||||||||||||||
5.5 |
Laenamise püsivõimalus |
Kindlaksmääratud intressiga üleöö likviidsuslaenud heakskiidetud tagatise vastu (püsivõimalus) |
Nominaalväärtus või repo maksumus |
||||||||||||||||||||
5.6 |
Lisatagatise nõuetega seotud laenud |
Krediidiasutustele antav täiendav laen, mis tuleneb alusvarade väärtuse tõusust seoses kõnealustele krediidiasutustele antud muu laenuga |
Nominaalväärtus või maksumus |
||||||||||||||||||||
6 |
Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu |
Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud seoses väärtpaberiportfellide haldusega, mis on varade kirjel “Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid”, k.a tehingud, mis tulenevad euroala varasemate valuutareservide ümberkujundamisest ja muud nõuded. Korrespondentkontod välismaistes euroala krediidiasutustes. Muud nõuded ja tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika toimingutega |
Nominaalväärtus või maksumus |
||||||||||||||||||||
7 |
Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid |
Kaubeldavad väärtpaberid välja arvatud kapitaliaktsiad, osalused ja muud väärtpaberid varade kirjel “Muu finantsvara” tehingutega soetatud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid sealhulgas valitsussektori väärtpaberid EMU-eelsest ajast; tasandustoimingute eesmärgil ostetud EKP võlakirjad |
Aastalõpu turuhind |
||||||||||||||||||||
8 |
Eurodes nõuded valitsussektori vastu |
EMU-eelsed nõuded valitsussektori vastu (mittekaubeldavad väärtpaberid, laenud) |
Hoiused/laenud nominaalväärtusega, mittekaubeldavad väärtpaberid soetusmaksumuses |
||||||||||||||||||||
9 |
Eurosüsteemisisesed nõuded |
|
|
||||||||||||||||||||
9.1 |
EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud nõuded |
Üksnes EKP bilansikirje EKP võlakirjadega seotud kompensatsioonilepingust tulenevalt RKPde poolt emiteeritud lihtvekslid |
Nominaalväärtus |
||||||||||||||||||||
9.2 |
Nõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis |
EKP pangatähtede emissiooniga seotud nõuded, vastavalt 6. detsembri 2001. aasta otsusele EKP/2001/15 euro pangatähtede emissiooni kohta (2) |
Nominaalväärtus |
||||||||||||||||||||
9.3 |
Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto) |
Järgmiste allkirjete netopositsioonid: |
|
||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
10 |
Arveldused teel |
Arvelduskontode saldod (nõuded), sealhulgas teel olevad kogumisel tšekid |
Nominaalväärtus |
||||||||||||||||||||
11 |
Muud varad |
|
|
||||||||||||||||||||
11.1 |
Euroala mündid |
Euro mündid |
Nominaalväärtus |
||||||||||||||||||||
11.2 |
Materiaalne ja immateriaalne põhivara |
Maa ja ehitised, mööbel ja sisseseade (sealhulgas arvutiseadmed), tarkvara |
Maksumus miinus kulum Amortisatsioon on amortiseeritava osa süstemaatiline eraldamine varast selle kasuliku tööea jooksul. Kasulik tööiga on periood, mille jooksul põhivara on raamatupidamiskohustuslase poolt kasutamiseks kättesaadav. Üksikute põhivara liikide kasuliku tööea kestvuse võib süstemaatiliselt läbi vaadata, kui ootused erinevad varasematest hinnangutest. Oluline põhivara võib koosneda osadest, millel on erinevad kasulikud tööead. Selliste osade kasulikku tööiga tuleb hinnata eraldi. Kulude kapitaliseerimine: piiritletud (ilma käibemaksuta alla 10 000 EUR: ei kapitaliseerita) |
||||||||||||||||||||
11.3 |
Muud finantsvarad |
|
Üle-/alakurss amortiseeritakse. Üksikasjalikud eeskirjad aktsiainstrumentide kohta on sätestatud käesoleva otsuse artiklis 10 |
||||||||||||||||||||
11.4 |
Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused |
Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevalepingute, väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused kauplemispäevast arvelduspäevani |
Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga |
||||||||||||||||||||
11.5 |
Viitlaekumised ja ettemakstud kulud |
Aruandeperioodile omistatav tulu, mis ei kuulu laekumisele aruandeperioodil. Ettemakstud kulud ja väljamakstud kogunenud intress (3) |
Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel |
||||||||||||||||||||
11.6 |
Mitmesugused muud varad |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
12 |
Aruandeaasta kahjum |
|
Nominaalväärtus |
KOHUSTUSED
Bilansikirje |
Bilansikirjete sisu liigitus |
Hindamispõhimõte |
|||||
1 |
Ringluses olevad pangatähed |
EKP emiteeritud euro pangatähed vastavalt otsusele EKP/2001/15 |
Nominaalväärtus |
||||
2 |
Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele |
Punktid 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.5: eurodes hoiused nagu on kirjeldatud suunise EKP/2000/7 I lisas |
|
||||
2.1 |
Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks) |
Vastavalt põhikirjale kohustusliku reservi nõudega hõlmatud finantseerimisasutuste nimekirja kuuluvate krediidiasutuste eurokontod. Käesolev kirje sisaldab peamiselt kontosid, mida kasutatakse kohustusliku reservi hoidmiseks |
Nominaalväärtus |
||||
2.2 |
Hoiustamise püsivoimalus |
Kindlaksmääratud intressiga üleööhoiused (püsivõimalus) |
Nominaalväärtus |
||||
2.3 |
Tähtajalised hoiused |
Tasandustehing seoses vahendite koondamisega likviidsuse vähendamiseks |
Nominaalväärtus |
||||
2.4 |
Tasanduse pöördtehingud |
Rahapoliitikaga seotud tehingud likviidsuse vähendamiseks |
Nominaalväärtus või repo maksumus |
||||
2.5 |
Lisatagatise nõuetega seotud hoiused |
Krediidiasutuste hoiused, mis tulenevad varade väärtuse langemisest seoses kõnealustele krediidiasutustele antud laenudega |
Nominaalväärtus |
||||
3 |
Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele |
Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel “Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid”. Muud tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika toimingutega. Ei sisalda krediidiasutuste arvelduskontosid |
Nominaalväärtus või repo maksumus |
||||
4 |
EKP emiteeritud võlakirjad |
Üksnes EKP bilansikirje. Võlakirjad vastavalt kirjeldusele suunise EKP/2000/7 I lisas. Nullkupongiga väärtpaber, mis on emiteeritud likviidsuse vähendamise eesmärgil |
Nominaalväärtus |
||||
5 |
Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele |
|
|
||||
5.1 |
Valitsussektor |
Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused |
Nominaalväärtus |
||||
5.2 |
Muud kohustused |
Personali, firmade ja klientide, sealhulgas kohustuslikust reservist vabastatud finantsasutuste jooksvad arved - vt kohustuste kirje 2.1 jne, arvelduskontod; samuti tähtajalised hoiused, nõudmiseni hoiused |
Nominaalväärtus |
||||
6 |
Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele |
Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmiseni hoiused, sealhulgas makse eesmärgiga kontod ja reservi juhtimise kontod, mis kuuluvad teistele pankadele, keskpankadele, rahvusvahelistele/riigiülestele asutustele, sealhulgas Euroopa Ühenduste Komisjonile; samuti teiste hoiustajate arvelduskontod. Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamiseks. Eurot mitte kasutusele võtnud liikmesriikide keskpankade TARGETi kontode saldod |
Nominaalväärtus või repo maksumus |
||||
7 |
Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele |
Arvelduskontod. Repotehingute; tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavate investeerimistehingute, võlad |
Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel |
||||
8 |
Välisvaluutas vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele |
|
|
||||
8.1 |
Hoiused, saldod ja muud kohustused |
Arvelduskontod. Repotehingute; tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavate investeerimistehingute, võlad |
Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel |
||||
8.2 |
ERM II laenudest tulenevad kohustused |
Laenamine vastavalt ERM II tingimustele |
Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel |
||||
9 |
Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud eriarveldusühikute vastaskirje |
Eriarveldusühikutes vääringustatud kirje, mis näitab vastavale riigile/RKPle algselt eraldatud SDRide summat |
Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel |
||||
10 |
Eurosüsteemisisesed kohustused |
|
|
||||
10.1 |
Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused |
EKP bilansikirje, vääringustatud eurodes |
Nominaalväärtus |
||||
10.2 |
Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto) |
Järgmiste allkirjete netopositsioonid: |
|
||||
|
|
||||||
|
|
||||||
11 |
Arveldused teel |
Arvelduskontode saldod (kohustused), sealhulgas žiiroülekanded teel |
Nominaalväärtus |
||||
12 |
Muud kohustused |
|
|
||||
12.1 |
Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused |
Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevalepingute, väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused kauplemispäevast arvelduspäevani |
Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga |
||||
12.2 |
Viitvõlad ja ettemakstud tulud |
Tulevasel perioodil tasumisele kuuluv kulu, mis on seotud aruandeperioodiga. Aruandeperioodil laekunud, kuid tulevase perioodiga seotud tulu |
Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel |
||||
12.3 |
Mitmesugused muud varad |
|
|
||||
|
|
||||||
|
|
||||||
13 |
Eraldised |
Valuutakursi, intressimäära ja kulla hinna riski ja muude kulude, nt oodatud tulevaste kulude ja sissemaksete, katteks vastavalt põhikirja artiklile 49,2 seoses nende liikmesriikide keskpankadega, kelle suhtes kehtestatud erandid on tühistatud |
Maksumus/nominaalväärtus |
||||
14 |
Ümberhindluskontod |
|
Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel |
||||
15 |
Kapital ja reservid |
|
|
||||
15.1 |
Kapital |
Sissemakstud kapital |
Nominaalväärtus |
||||
15.2 |
Reservid |
Kohustuslik reserv vastavalt põhikirja artiklile 33 ja sissemaksed vastavalt põhikirja artiklile 49,2 seoses nende liikmesriikide keskpankadega, kelle suhtes kehtestatud erandid on tühistatud |
Nominaalväärtus |
||||
16 |
Aruandeaasta kasum |
|
Nominaalväärtus |
(1) EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.
(2) EÜT L 337, 20.12.2001, lk 52.
(3) St väärtpaberiga ostetud kogunenud intress.
II LISA
EKP aastabilanss
(miljonit eurot) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Varad |
Aruandeaasta |
Eelmine aasta |
Kohustused |
Aruandeaasta |
Eelmine aasta |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Koguvarad |
|
|
Kohustused kokku |
|
|
(1) EKP võib avaldada ka täpsed summad eurodes või muul viisil ümardatud summad.
III LISA
EKP AVALDATUD KASUMIARUANNE
(miljonit eurot) |
|||
31. detsembril… lõppenud aasta kasumiaruanne |
Aruandlus aasta |
Eelmine aasta |
|
1.1.1 |
Intressitulu välisvaluutareservilt |
|
|
1.1.2 |
Intressitulu euro pangatähtede jaotusest eurosüsteemis |
|
|
1.1.3 |
Muu intressitulu |
|
|
1.1 |
Intressitulu |
|
|
1.2.1 |
Tasu RKPdele ülekantud välisvaluutareservide eest |
|
|
1.2.2 |
Muu intressikulu |
|
|
1.2 |
Intressikulu |
|
|
1 |
Puhas intressitulu |
|
|
2.1 |
Realiseeritud kasum/kahjum finantstehingutest |
|
|
2.2 |
Finantsvarade ja -positsioonide vähendamine |
|
|
2.3 |
Kanded välisvaluuta- ja hinnariskide eraldistest/eraldistesse |
|
|
2 |
Finantstehingute puhastulem, vähendamised ja riskieraldised |
|
|
3.1 |
Tulu tasudelt ja eraldistelt |
|
|
3.2 |
Kulu seoses tasude ja eraldistega |
|
|
3 |
Puhastulu/kulu tasudelt ja eraldistelt (2) |
|
|
4 |
Tulu aktsiatelt ja osalustest |
|
|
5 |
Muu tulu |
|
|
Puhastulu kokku |
|
|
|
6 |
Personalikulu (3) |
|
|
7 |
Halduskulu (3) |
|
|
8 |
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum |
|
|
9 |
Pangatähtede tootmise teenused (4) |
|
|
10 |
Muud kulud |
|
|
Aruandeaasta (kahjum)/kasum |
|
|
(1) EKP võib avaldada ka täpsed summad eurodes või muul viisil ümardatud summad.
(2) Tulude ja kulude jaotuse võib esitada ka aastaaruande selgitavates märkustes.
(3) Sealhulgas arvestatud reservid.
(4) Seda kirjet kasutatakse juhul, kui pangatähtede valmistamise teenus ostetakse sisse (keskpankadele pangatähti valmistavate väliste äriühingute teenuste maksumus). Soovitav on kajastada kulud seoses euro pangatähtede emissiooniga kasumiaruandes, kui nende eest esitatakse arve või nad realiseeruvad muul viisil, vt ka suunis EKP/2006/16.
IV LISA
VASTAVUSTABEL
Otsus EKP/2002/11 |
Käesolev otsus |
— |
Artikkel 7 |
Artikkel 7 |
Artikkel 8 |
Artikkel 8 |
Artikkel 9 |
Artikkel 9 |
Artikkel 10 |
Artikkel 10 |
Artikkel 11 |
Artikkel 11 |
Artikkel 12 |
Artikkel 12 |
Artikkel 13 |
Artikkel 13 |
Artikkel 14 |
Artikkel 14 |
Artikkel 15 |
Artikkel 15 |
Artikkel 16 |
Artikkel 16 |
Artikkel 17 |
Artikkel 17 |
Artikkel 18 |
Artikkel 18 |
Artikkel 19 |
— |
Artikkel 20 |
Artikkel 19 |
Artikkel 21 |
Artikkel 20 |
Artikkel 22 |
Artikkel 21 |
Artikkel 23 |
Artikkel 22 |
Artikkel 24 |
11.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 348/52 |
EUROOPA KESKPANGA OTSUS,
24. november 2006,
müntide emissiooni 2007. aasta mahu heakskiitmise kohta
(EKP/2006/19)
(2006/889/EÜ)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikli 106 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
alates 1. jaanuarist 1999 on Euroopa Keskpangal (EKP) euro kasutusele võtnud liikmesriikide (osalevad liikmesriigid) poolt emiteeritud müntide emissiooni mahu heakskiitmise ainuõigus. |
(2) |
Nõukogu 11. juuli 2006. aasta otsuse 2006/495/EÜ (vastavalt asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Sloveenias 1. jaanuaril 2007. aastal) (1) artikli 1 kohaselt tühistatakse 2003. aasta ühinemisakti (2) artiklis 4 osutatud erand Sloveenia suhtes alates 1. jaanuarist 2007. |
(3) |
Kaksteist praegu osalevat liikmesriiki ja Sloveenia on EKP-le heakskiitmiseks esitanud oma prognoosi 2007. aastal emiteeritavate euro müntide mahu kohta koos täiendavate selgitavate märkustega prognoosimise metodoloogia kohta, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
2007. aastal emiteeritava euro müntide mahu heakskiitmine
EKP kiidab heaks osalevate liikmesriikide poolt 2007. aastal emiteeritava müntide mahu vastavalt kirjeldusele järgmises tabelis:
(miljonit eurot) |
|
|
Ringluseks kavandatud müntide emissioon ja ringluseks mitte kavandatud meenemüntide emissioon 2007. aastal |
Belgia |
117,5 |
Saksamaa |
635,0 |
Kreeka |
76,9 |
Hispaania |
480,0 |
Prantsusmaa |
362,0 |
Iirimaa |
81,0 |
Itaalia |
366,9 |
Luksemburg |
45,0 |
Holland |
71,2 |
Austria |
166,0 |
Portugal |
110,0 |
Sloveenia |
104,7 |
Soome |
60,0 |
Artikkel 2
Lõppsäte
Käesolev otsus on adresseeritud osalevatele liikmesriikidele.
Frankfurt Maini ääres, 24. november 2006
EKP president
Jean-Claude TRICHET
(1) ELT L 195, 15.7.2006, lk 25.
(2) ELT L 236, 23.9.2003, lk 33.