EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document L:2005:175:FULL
Official Journal of the European Union, L 175, 08 July 2005
Euroopa Liidu Teataja, L 175, 08. juuli 2005
Euroopa Liidu Teataja, L 175, 08. juuli 2005
Display all documents published in this Official Journal
|
ISSN 1725-5082 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 175 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
48. köide |
|
|
|
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
|
Komisjon |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik
|
8.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 175/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1072/2005,
7. juuli 2005,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul. |
|
(2) |
Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 8. juulil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juuli 2005
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
J. M. SILVA RODRÍGUEZ
(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).
LISA
Komisjoni 7. juuli 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
052 |
45,3 |
|
096 |
42,0 |
|
|
999 |
43,7 |
|
|
0707 00 05 |
052 |
102,8 |
|
999 |
102,8 |
|
|
0709 90 70 |
052 |
82,1 |
|
999 |
82,1 |
|
|
0805 50 10 |
388 |
58,3 |
|
528 |
53,7 |
|
|
999 |
56,0 |
|
|
0808 10 80 |
388 |
84,5 |
|
400 |
96,1 |
|
|
404 |
94,3 |
|
|
508 |
64,4 |
|
|
512 |
76,0 |
|
|
528 |
56,8 |
|
|
720 |
76,1 |
|
|
804 |
89,2 |
|
|
999 |
79,7 |
|
|
0808 20 50 |
388 |
80,7 |
|
512 |
47,8 |
|
|
528 |
60,4 |
|
|
800 |
35,3 |
|
|
999 |
56,1 |
|
|
0809 10 00 |
052 |
180,1 |
|
999 |
180,1 |
|
|
0809 20 95 |
052 |
282,8 |
|
400 |
316,1 |
|
|
999 |
299,5 |
|
|
0809 40 05 |
624 |
113,7 |
|
999 |
113,7 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.
|
8.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 175/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1073/2005,
7. juuli 2005,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1725/2003 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgenduste komitee tõlgendusega 2 (IFRIC 2)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1725/2003 (2) võeti vastu teatavad 14. septembri 2002. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused. |
|
(2) |
17. detsembril 2003 avaldas rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) läbivaadatud rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 32 (Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine). IAS 32 kehtestab peamised põhimõtted instrumentide liigitamiseks kohustusteks või omakapitaliks ning Euroopa Komisjon võttis selle vastu oma 29. detsembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2237/2004. (3) |
|
(3) |
Pärast kahepoolseid arutelusid ühistute sektori esindajatega ja võttes arvesse komisjoni palvet, kutsus IASB rahvusvahelist finantsaruandluse tõlgenduste komiteed (IFRIC) üles töötama välja tõlgenduse, mis hõlbustaks läbivaadatud standardi IAS 32 kohaldamist. |
|
(4) |
Rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgenduste komitee tõlgendus 2 (Liikmete osad ühistulistes ettevõtetes ja sarnased instrumendid) avaldati 25. novembril 2004. aastal. Tõlgendus selgitab, et liikmete osade liigitamine finantskohustusteks või omakapitaliks sõltub osade iseloomust, eriti lunastamistingimustest. Selle tõlgenduse jõustumiskuupäev on sama mis standardil IAS 32, nagu on märgitud ka standardi IAS 32 vastuvõtmist käsitleva määruse (EÜ) nr 2237/2004 põhjenduses 3. |
|
(5) |
Kõnealuse valdkonna tehniliste ekspertidega konsulteerimine kinnitab, et rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgenduste komitee tõlgendus 2 (Liikmete osad ühistulistes ettevõtetes ja sarnased instrumendid) vastab määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 sätestatud vastuvõtmise tehnilistele kriteeriumidele. |
|
(6) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1725/2003 vastavalt muuta. |
|
(7) |
Kõnealune muudatus peab erandina jõustuma alates äriühingu 1. jaanuaril 2005 või hiljem algavast aruandeaastast, s.o enne käesoleva määruse avaldamist. Tagasiulatuv kohaldamine on erandina põhjendatud, et võimaldada ühistutel koostada oma raamatupidamisaruanded standardi IAS 32 ja rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgenduste komitee tõlgenduse 2 kohaselt ning et asjaomased äriühingud võisid sellist kohaldamist põhjendatult oodata juba alates standardi IAS 32 vastuvõtmisest. |
|
(8) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1725/2003 lisa muudetakse järgmiselt:
Lisatakse käesoleva määruse lisas esitatud rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgenduste komitee tõlgendus 2 (Liikmete osalus ühistulistes ettevõtetes ja sarnased instrumendid).
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse äriühingu aruandes aasta suhtes, mis algab 1. jaanuaril 2005. aastal või pärast seda.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juuli 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Charlie McCREEVY
(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) ELT L 261, 13.10.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 211/2005 (ELT L 41, 11.2.2005, lk 1).
(3) ELT L 393, 31.12.2004, lk 1.
LISA
RAHVUSVAHELISED FINANTSARUANDLUSSTANDARDID
|
IFRIC 2 |
Liikmete osad ühistulistes ettevõtetes ja sarnased instrumendid |
Reprodutseerimine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kaitstud väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org.uk
RAHVUSVAHELISE FINANTSARUANDLUSE TÕLGENDUSTE KOMITEE TÕLGENDUS 2
Liikmete osad ühistulistes ettevõtetes ja sarnased instrumendid
Viited
|
— |
Standard IAS 32 Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine (muudetud 2003) |
|
— |
Standard IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine (muudetud 2003) |
Taust
|
1 |
Ühistud ja muud sarnased ettevõtted on moodustatud isikute rühmade poolt, et rahuldada ühiseid majanduslikke või sotsiaalseid vajadusi. Siseriiklikud seadused defineerivad tavaliselt ühistut ühendusena, mis püüab kaasa aidata oma liikmete majanduslikule edenemisele ühise äritegevuse kaudu (omaabi põhimõte). Liikmete osalust ühistus kutsutakse sageli liikmete osadeks või muuks taoliseks ja käesolevas tekstis nimetatakse neid edaspidi “liikmete osadeks”. |
|
2 |
IAS 32 kehtestab põhimõtted finantsinstrumentide liigitamiseks finantskohustisteks või omakapitaliks. Neid põhimõtteid rakendatakse eriti tagasimüüdavate instrumentide, mis võimaldavad instrumendi valdajal neid emiteerijale raha või muu finantsinstrumendi eest tagasi müüa, liigitamisel. Nimetatud põhimõtteid on keeruline rakendada liikmete osadele ühistulistes ettevõtetes ja sarnastele instrumentidele. Mõned rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu liikmed on palunud abi, et mõista, kuidas IAS 32 põhimõtteid rakendatakse liikmete osadele ja sarnastele instrumentidele, millel on teatud tunnused, ja asjaolude kohta, mil sellised tunnused mõjutavad liigitamist kohustisteks või omakapitaliks. |
Rakendusala
|
3 |
Käesolevat tõlgendust rakendatakse IAS 32 rakendusalasse kuuluvatele finantsinstrumentidele, sealhulgas ühistuliste ettevõtete liikmetele emiteeritud finantsinstrumentidele, mis tõendavad liikmete omanikuosalust ettevõttes. Antud tõlgendust ei rakendata finantsinstrumentidele, mida arveldatakse või saab arveldada ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. |
Probleem
|
4 |
Paljudel finantsinstrumentidel, sealhulgas liikmete osadel on omakapitali tunnused, kaasa arvatud hääleõigus ja õigus osaleda dividendide väljamaksmisel. Mõned finantsinstrumendid annavad valdajale õiguse nõuda tagasiostmist raha või muu finantsvara eest, kuid võivad sisaldada piiranguid finantsinstrumentide tagasiostmise teostamise suhtes. Kuidas tuleks neid tagasiostmise tingimusi hinnata otsustamisel, kas finantsinstrumendid tuleks liigitada kohustisteks või omakapitaliks? |
Konsensus
|
5 |
Finantsinstrumendi (sealhulgas ühistuliste ettevõtete liikmete osade) valdaja lepingupõhine õigus taotleda tagasiostmist ei põhjusta iseenesest finantsinstrumendi liigitamist finantskohustiseks. Pigem peab ettevõte kaaluma kõiki finantsinstrumendiga seotud tingimusi, otsustamaks, kas liigitada seda finantskohustiseks või omakapitaliks. Need tingimused sisaldavad liigitamise kuupäeval kehtivaid asjakohaseid kohalikke seadusi, määrusi ja ettevõtte põhikirja, kuid ei sisalda nende seaduste, määruste ja põhikirja eeldatavaid tulevasi muudatusi. |
|
6 |
Liikmete osad, mida liigitataks omakapitaliks, kui liikmetel ei oleks õigust nõuda nende tagasiostmist, on omakapital, kui esineb ükskõik kumb paragrahvides 7 ja 8 kirjeldatud tingimustest. Nõudmiseni hoiused, sealhulgas jooksevkontod, hoiukontod ja sarnased lepingud, mis tekivad liikmete tegutsemisel klientidena, on ettevõtte finantskohustised. |
|
7 |
Liikmete osad on omakapital, kui ettevõttel on tingimusteta õigus keelduda liikmete osade tagasiostmisest. |
|
8 |
Kohalik seadus, määrus või ettevõtte põhikiri võib kehtestada liikmete osade tagasiostmisele erinevat liiki keelde, näiteks tingimusteta keelde või likviidsuse kriteeriumidel põhinevaid keelde. Kui tagasiostmine on tingimusteta keelatud kohaliku seaduse, määruse või ettevõtte põhikirjaga, on liikmete osad omakapital. Kuid kohaliku seaduse, määruse või ettevõtte põhikirja sätted, mis keelavad tagasiostmise ainult teatud tingimuste, näiteks likviidsuspiirangute, täitmise (või mittetäitmise) korral, ei tähenda veel, et liikmete osad on omakapital. |
|
9 |
Tingimusteta keeld võib olla absoluutne selles mõttes, et kõik tagasiostmised on keelatud. Tingimusteta keeld võib olla osaline selles mõttes, et see keelab liikmete osade tagasiostmise, kui tagasiostmine põhjustaks liikmete osade arvu või liikmete osade arvelt sissemakstud omakapitali summa langemise allapoole teatud taset. Liikmete osad, mis ei kuulu tagasiostmise keelu alla, on kohustised, kui ettevõttel ei ole tingimusteta õigust keelduda tagasiostmisest vastavalt paragrahvile 7. Mõnedel juhtudel võib aja jooksul muutuda osade arv või sissemakstud omakapitali summa, mille suhtes kehtib tagasiostmise keeld. Selline tagasiostmise keelu muutumine tingib finantskohustiste ja omakapitali vahelise ümberklassifitseerimise. |
|
10 |
Esmasel arvelevõtmisel kajastab ettevõte oma tagasiostetavat finantskohustist õiglases väärtuses. Liikmete tagasiostmise tunnusega osade puhul kajastab ettevõte tagasiostetava finantskohustise õiglase väärtuse mitte madalamana kui maksimumsumma, mis kuulub tasumisele tema põhikirja või kohaldatava seaduse tagasiostmise sätete kohaselt, diskonteerituna alates esimesest päevast, mil selle summa tasumist võidakse nõuda (vt näide 3). |
|
11 |
Vastavalt IAS 32 paragrahvile 35 kajastatakse omakapitaliinstrumentide valdajatele tehtavaid väljamakseid otse omakapitalis, millest on maha arvatud mis tahes tulumaksu summad. Intress, dividendid ja muud maksed, mis on seotud finantskohustisteks liigitatud finantsinstrumentidega, on kulud, olenemata sellest, kas neid makstud summasid nimetatakse juriidiliselt dividendideks, intressiks või muul viisil. |
|
12 |
Konsensuse lahutamatuks osaks olevas lisas esitatakse näiteid kõnealuse konsensuse rakendamise kohta. |
Avalikustatav informatsioon
|
13 |
Kui tagasiostmise keelu muutus tingib finantskohustiste ja omakapitali vahelise ümberklassifitseerimise, siis ettevõte avalikustab eraldi ümberklassifitseerimise summa, aja ja põhjuse. |
Jõustumiskuupäev
|
14 |
Käesoleva tõlgenduse jõustumiskuupäev ja üleminekunõuded on samad kui standardi IAS 32 (muudetud 2003) puhul. Ettevõte rakendab nimetatud tõlgendust aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2005 või hiljem. Kui ettevõte rakendab seda tõlgendust enne 1. jaanuari 2005 algavale perioodile, avalikustab ta selle asjaolu. Käesolevat tõlgendust rakendatakse tagasiulatuvalt. |
Liide
NÄITED KONSENSUSE RAKENDAMISE KOHTA
Käesolev liide on käesoleva tõlgenduse lahutamatu osa.
|
A1 |
Käesolevas liites esitatakse seitse näidet IFRICi konsensuse rakendamise kohta. Näited ei kujuta endast ammendavat loetelu; muud faktide variatsioonid on võimalikud. Iga näite puhul eeldatakse, et ei ole muid tingimusi peale näite faktides esitatute, mis nõuaksid finantsinstrumendi liigitamist finantskohustiseks. |
TINGIMUSTETA ÕIGUS KEELDUDA TAGASIOSTMISEST (paragrahv 7)
Näide 1
Faktid
|
A2 |
Ettevõtte põhikirjas sätestatakse, et tagasiostmine on ainuüksi ettevõtte otsustada. Põhikiri ei näe ette selle õiguse edasist täpsustamist ega piiramist. Oma varasemas tegevuses ei ole ettevõte mitte kunagi keeldunud oma liikmete osade tagasiostmisest, kuigi juhtorganil on õigus seda teha. |
Klassifikatsioon
|
A3 |
Ettevõttel on tingimusteta õigus keelduda tagasiostmisest ja liikmete osad on omakapital. IAS 32-s kehtestatakse liigitamise põhimõtted, mis põhinevad finantsinstrumendi tingimustel ja sätestatakse, et varem tehtud mittekohustuslikud maksed või kavatsus neid teha ei tingi kohustiseks liigitamist. IAS 32 paragrahvis AG26 sätestatakse: Kui eelisaktsiad on mittetagastatavad, on asjakohane liigitus sõltuv teistest nendega seotud õigustest. Liigitus põhineb lepingujärgse kokkuleppe sisu hindamisel ja finantskohustise ning omakapitaliinstrumendi mõistetel. Kui väljamaksed kumulatiivsete või mittekumulatiivsete eelisaktsiate omanikele on emitendi otsustada, on aktsiad omakapitaliinstrumendid. Eelisaktsia liigitust omakapitaliinstrumendiks või finantskohustiseks ei mõjuta näiteks alljärgnevad asjaolud:
|
Näide 2
Faktid
|
A4 |
Ettevõtte põhikirjas sätestatakse, et tagasiostmine on ainuüksi ettevõtte otsustada. Kuid põhikirjas sätestatakse ka, et tagasiostmise heakskiitmine toimub automaatselt, välja arvatud juhul, kui ettevõte ei suuda teha väljamakseid, rikkumata sealjuures kohalikke likviidsust või reserve käsitlevaid määruseid. |
Klassifikatsioon
|
A5 |
Ettevõttel ei ole tingimusteta õigust keelduda tagasiostmisest ja liikmete osad on finantskohustis. Eespool kirjeldatud piirangud põhinevad ettevõtte suutlikkusel arveldada oma kohustist. Need piiravad tagasiostmist ainult siis, kui likviidsuse või reservi nõuded ei ole täidetud ja ka sel juhul ainult seni, kuni need on täidetud. Seetõttu vastavalt standardis IAS 32 kehtestatud põhimõtetele ei tingi need finantsinstrumendi liigitamist omakapitaliks. IAS 32 paragrahvis AG25 sätestatakse: Eelisaktsiaid saab emiteerida mitmesuguste õigustega. Määramisel, kas eelisaktsia on finantskohustis või omakapitaliinstrument, hindab emitent aktsiaga seotud õigusi, et määrata kindlaks kas tas esineb finantskohustise põhilisi tunnusomadusi. Näiteks sisaldab eelisaktsia, mis määrab lunastamise kindlal kuupäeval või annab aktsiaomanikule selle müügi optsiooni, finantskohustist, sest emitendil on kohustus anda aktsia finantsvara aktsiaomanikule. Emitendi võimalik suutmatus täita kohustust eelisaktsia tagasiostmiseks, kas rahaliste vahendite nappuse, seaduse nõuete või ebapiisava kasumi või reservide tõttu, ei tühista seda kohustust. [Rõhuasetus lisatud] |
TAGASIOSTMISE KEELUD (paragrahvid 8 ja 9)
Näide 3
Faktid
|
A6 |
Ühistuline ettevõte on varem erinevatel kuupäevadel ja erinevates summades emiteerinud oma liikmetele osasid järgnevalt:
Osad on nõudmisel tagasiostetavad summa eest, mille eest nad emiteeriti. |
|
A7 |
Ettevõtte põhikirjas sätestatakse, et kumulatiivsed tagasiostmised ei tohi ületada 20 protsenti tema liikmete kunagi käibel olnud osade kõrgeimast arvust. 31. detsembril 20x2 on ettevõttel 200 000 käibel olevat osa, mis on liikmete kunagi käibel olnud osade kõrgeim arv ja ühtki osa pole kunagi tagasi ostetud. 1. jaanuaril 20x3 teeb ettevõte oma põhikirja muudatusi ja suurendab kumulatiivsete tagasiostmiste lubatud taset 25 protsendini oma liikmete kunagi käibel olnud osade kõrgeimast arvust. |
Klassifikatsioon
Enne seda, kui põhikirja on muudetud
|
A8 |
Liikmete osad, mis ei kuulu tagasiostmise keelu alla, on finantskohustised. Ühistuline ettevõte kajastab sellist finantskohustist esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses. Kuna need osad on nõudmisel tagasiostetavad, siis määrab ühistuline ettevõte selliste finantskohustiste õiglase väärtuse vastavalt IAS 39 paragrahvile 49, mis sätestab: “Nõudmise tunnusega finantskohustise (näiteks nõudmiseni hoius) õiglane väärtus ei tohi olla madalam, kui nõudmisel maksmisele kuuluv summa …” Seega liigitab ühistuline ettevõte finantskohustisteks maksimumsumma, mis kuulub tasumisele vastavalt tagasiostmise sätetele. |
|
A9 |
1. jaanuaril 20x1 on vastavalt tagasiostmise sätetele tasumisele kuuluv maksimumsumma 20 000 osa, igaüks väärtusega 10 VÜ ja ettevõte liigitab vastavalt 200 000 VÜ finantskohustiseks ja 800 000 VÜ omakapitaliks. Kuid 1. jaanuaril 20x2 tõuseb seoses uute osade, igaüks väärtusega 20 VÜ, emiteerimisega tagasiostmise sätete kohaselt tasumisele kuuluv maksimumsumma 40 000 osale, igaüks väärtusega 20 VÜ. Uute osade, igaüks väärtusega 20 VÜ, emiteerimisel tekib uus kohustis, mida kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses. Pärast nende osade väljalaskmist moodustab kohustis 20 % väljalastud osade koguarvust (200 000), igaüks väärtusega 20 VÜ ehk kokku 800 000 VÜ. Sellega seoses tuleb kajastada 600 000 VÜ suurust lisakohustist. Käesolevas näites ei kajastata ei kasumit ega kahjumit. Ettevõte kajastab nüüd vastavalt 800 000 VÜ finantskohustistena ja 2 200 000 VÜ omakapitalina. Selles näites on eeldatud, et neid summasid ei muudeta ajavahemikus 1. jaanuar 20x1 kuni 31. detsember 20x2. |
Pärast seda, kui põhikirja on muudetud
|
A10 |
Pärast muudatust põhikirjas võib ühistuline ettevõte olla kohustatud tagasi ostma maksimaalselt 25 protsenti oma käibel olevatest osadest ehk maksimaalselt 50 000 osa, igaüks väärtusega 20 VÜ. Seega 1. jaanuaril 20x3 liigitab ühistuline ettevõte summa 1 000 000 VÜ finantskohustiseks, mis on tagasiostmise sätete kohaselt tasumisele kuuluv maksimumsumma, määratletud kooskõlas IAS 39 paragrahviga 49. Seega kannab ta 1. jaanuaril 20x3 summa 200 000 VÜ omakapitalist üle finantskohustistesse, jättes 2 000 000 VÜ liigitatuna omakapitaliks. Käesolevas näites ei kajasta ettevõte ümberklassifitseerimisel ei kasumit ega kahjumit. |
Näide 4
Faktid
|
A11 |
Ühistute tegevust reguleerivad kohalikud õigusaktid või ettevõtte põhikirja tingimused keelavad ettevõttel tagasi osta liikmete osasid juhul, kui nende tagasiostmisel väheneks liikmete osade arvelt sissemakstud omakapital alla 75 protsenti kõrgeimast liikmete osade arvelt sissemakstud omakapitali summast. Käesoleva ühistu kõrgeim summa on 1 000 000 VÜ. Bilansipäeval on sissemakstud omakapitali saldo 900 000 VÜ. |
Klassifikatsioon
|
A12 |
Antud juhul tuleks 750 000 VÜ liigitada omakapitaliks ja 150 000 VÜ tuleks liigitada finantskohustiseks. Lisaks juba mainitud paragrahvidele sätestab IAS 32 paragrahv 18(b) ühes osas: … finantsinstrument on finantskohustis, kui ta annab omanikule õiguse seda raha või muu finantsvara eest (“müüdav instrument”) emitendile tagasi müüa. Seda ka siis, kui rahasumma või muu finantsvara on indekseeritud või seotud muu suureneva või väheneva näitajaga või kui müüdava instrumendi õiguslik vorm annab omanikule õiguse osaleda emitendi varade jäägis. Kui omanikul on õigus instrument raha või muu finantsvara eest emitendile tagasi müüa, tähendab see seda, et (tagasi) müüdav instrument vastab finantskohustise mõistele. |
|
A13 |
Käesolevas näites kirjeldatud tagasiostmise keeld erineb piirangutest, mida on kirjeldatud IAS 32 paragrahvides 19 ja AG25. Need on piirangud ettevõtte suutlikkusele maksta finantskohustise eest tasumisele kuuluvat summat, st nad takistavad kohustise eest tasumist ainult siis, kui teatud tingimused on täidetud. Sellest erinevalt kirjeldab käesolev näide teatud summat ületavate tagasiostmiste tingimusteta keeldu, olenemata sellest, kas ettevõte on suuteline tagasi ostma oma liikmete osasid (näiteks arvestades tema sularaha ressursse, kasumeid või jaotatavaid reserve). Sisuliselt takistab tagasiostmise keeld ettevõttel finantskohustise tekkimist osta tagasi rohkem kui teatud sissemakstud omakapitali summa. Seega, need osad, mille suhtes kehtib tagasiostmise keeld, ei ole finantskohustis. Ehkki iga liikme osad võivad olla üksikult tagasiostetavad, ei ole osa kõikidest käibel olevatest osadest mitte ühelgi juhul tagasiostetavad, välja arvatud ettevõtte likvideerimisel. |
Näide 5
Faktid
|
A14 |
Käesoleva näite faktid on toodud näites 4. Lisaks seal kirjeldatule takistavad kohalike õigusaktidega kehtestatud likviidsusnõuded ettevõttel bilansipäeval tagasi ostmast liikmete osasid, välja arvatud juhul, kui tema raha ja lühiajalised investeeringud ületavad teatud ettenähtud summat. Nende likviidsusnõuete mõju bilansipäeval on selline, mis ei võimalda ettevõttel maksta rohkem kui 50 000 VÜ liikmete osade tagasi ostmiseks. |
Klassifikatsioon
|
A15 |
Sarnaselt näitele 4 liigitab ettevõte 750 000 VÜ omakapitaliks ja 150 000 VÜ finantskohustiseks. Seda põhjusel, et kohustiseks liigitatud summa põhineb ettevõtte tingimusteta õigusel keelduda tagasiostmisest ja mitte tingimuslikel piirangutel, mis takistavad tagasiostmist ainult siis, kui likviidsuse või mõned muud tingimused ei ole täidetud ja ka sel juhul ainult seni, kuni need on täidetud. Käesolevas näites kehtivad IAS 32 paragrahvide 19 ja AG25 sätted. |
Näide 6
Faktid
|
A16 |
Ettevõtte põhikiri keelab tal oma liikmete osasid tagasi osta, välja arvatud laekumiste summa ulatuses, mis on saadud liikmete uute osade emiteerimisel uutele või praegustele liikmetele viimase kolme aasta jooksul. Laekumisi liikmete osade emiteerimisest tuleb kasutada selleks, et tagasi osta need osad, mille suhtes liikmed on taotlenud tagasiostmist. Viimase kolme aasta jooksul olid laekumised liikmete osade emiteerimisest 12 000 VÜ ja ühtegi liikmete osa pole tagasi ostetud. |
Klassifikatsioon
|
A17 |
Ettevõte liigitab 12 000 VÜ oma liikmete osadest finantskohustiseks. Kooskõlas näites 4 kirjeldatud järeldustega ei ole liikmete osad, millele tuleb kohaldada tingimusteta keeldu, finantskohustised. Selline tingimusteta keeld kehtib summa puhul, mis on võrdne enne kolme viimast aastat väljalastud osadelt saadud maksetega ja see summa liigitatakse vastavalt omakapitaliks. Kuid summale, mis vastab eelmise kolme aasta jooksul emiteeritud osadelt saadud laekumistele, ei kohaldata tagasiostmise tingimusteta keeldu. Seega eelmise kolme aasta jooksul emiteeritud osadelt saadud laekumine põhjustab finantskohustiste tekkimise seni, kuni neid ei saa enam kasutada liikmete osade tagasiostmiseks. Selle tulemusel on ettevõttel tekkinud finantskohustis, mis vastab viimase kolme aasta jooksul emiteeritud osade eest laekunud summale, millest on maha arvatud sellel ajavahemikul sooritatud tagasiostmised. |
Näide 7
Faktid
|
A18 |
Ettevõte on ühistuline pank. Kohalikud seadused, mis reguleerivad ühistuliste pankade tegevust, sätestavad, et vähemalt 50 protsenti ettevõtte kõikidest “täitmata kohustistest” (mõiste, mis on defineeritud määrustes ja mis hõlmab liikmete osade kontosid) peavad olema liikmete sissemakstud omakapitali vormis. Selle sätte mõju on selline, et kui kõik ühistu täitmata kohustised esinevad liikmete osade näol, võib ta need kõik tagasi osta. 31. detsembril 20x1 on ettevõttel täitmata kohustisi summas 200 000 VÜ, millest 125 000 VÜ kujutab endast liikmete osade kontosid. Liikmete osade kontode tingimused lubavad valdajal neid nõudmisel tagasi osta ja põhikirjas puuduvad tagasiostmise piirangud. |
Klassifikatsioon
|
A19 |
Käesolevas näites liigitatakse liikmete osad finantskohustisteks. Tagasiostmise keeld on sarnane nendele piirangutele, mida on kirjeldatud IAS 32 paragrahvides 19 ja AG25. Piirang on tingimuslik kitsendus ettevõtte suutlikkusele maksta finantskohustise eest tasumisele kuuluvat summat, st see takistab kohustise tasumist ainult sel juhul, kui teatud tingimused on täidetud. Täpsemalt öeldes, ettevõte on kohustatud tagasi ostma kõik liikmete osad (125 000 VÜ) pärast seda, kui ta on ära maksnud oma kõik ülejäänud kohustised (75 000 VÜ). Seega, tagasiostmise keeld ei hoia ära ettevõttel finantskohustise tekkimist osta tagasi rohkem kui teatud arv liikmete osasid või sissemakstud omakapitali summa. Ta võimaldab ettevõttel ainult tagasiostmist edasi lükata kuni tingimuse täitmiseni, st teiste kohustiste eest tasumiseni. Käesolevas näites ei tule liikmete osade suhtes kohaldada tagasiostmise tingimusteta keeldu ja seega liigitatakse need finantskohustisteks. |
|
8.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 175/12 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1074/2005,
7. juuli 2005,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1227/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tootmisvõimsuse puhul
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 15,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Ühenduse pindalatoetuskava ühtlustamiseks kõikides põllumajandussektorites tuleks muuta veinisektoris kohaldatavaid eeskirju viinamarjaistanduste ümberkujundamis- ja muutmiskavas kohaldatava kõikumise osas. |
|
(2) |
Kõnealune muudatus toob kaasa olulised halduskulud. Kuna veiniaasta algab iga aasta 1. augustil, tuleks käesoleva määruse kohaldamine ette näha alates 1. augustist 2005 heakskiidetud toetusetaotlustele. |
|
(3) |
Komisjoni määruse (EÜ) nr 1227/2000 (2) artiklitega 16 ja 17 määratakse kindlaks ümberkujundamis- ja muutmiskava rahastamise eeskirjad. |
|
(4) |
2005. eelarveaastaks anti liikmesriikidele eraldisi vastavalt komisjoni 6. oktoobri 2004. aasta otsusele 2004/687/EÜ, millega fikseeritakse 2004/2005. turustusaastaks teatava arvu hektarite jaoks liikmesriikide eraldiste suunav jaotus viinamarjaistanduste ümberkujundamiseks ja muutmiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 alusel. (3) |
|
(5) |
Määruse (EÜ) nr 1227/2000 artiklitega 16 ja 17 nähakse ette, et liikmesriigile antud summad, millele vastavaid kulutusi ei ole tehtud ega välja makstud 30. juuniks, antakse uuesti liikmesriikidele, kelle kõik tehtud ja välja makstud kulutused vastavad neile antud eraldise summale. Eeskirjadega nähakse ka ette liikmesriikidele eraldatud summa vähendamine järgnevaks eelarveaastaks, kui nende tehtud kulutused on 30. juuniks alla 75 % nende esialgsest eraldise summast. |
|
(6) |
Teatavatel liikmesriikidel, kelle jaoks 2004/2005. veiniaasta on ümberkujundamis- ja muutmiskava kohaldamise esimene aasta, esineb kõnealuse kava rakendamisel raskusi. Määruse (EÜ) nr 1227/2000 artiklitega 16 ja 17 ette nähtud eeskirjade kohaldamine tooks jooksval ja järgneval eelarveaastal kõnealustes liikmesriikides kaasa ümberkujundamiseks ja muutmiseks olemasolevate vahendite liigse vähendamise. |
|
(7) |
Seega tuleks üleminekuajal ja 2004/2005. veiniaastal vältida liigset vähendamist, nähes asjakohastes piirides ette taaseraldise võimaluse nende summade puhul, mis ei olnud 30. juuniks 2005 tegelikult tehtud ega välja makstud nendele liikmesriikidele, kes ei ole toetusi selleks kuupäevaks täielikult ära kasutanud ning kelle jaoks 2004/2005. veiniaasta on ümberkujundamis- ja muutmiskava kohaldamise esimene aasta. |
|
(8) |
Samalaadne säte kehtestati 2001. aastal, mis oli viinamarjaistanduste ümberkujundamis- ja muutmiskava kohaldamise esimene aasta. Võttes arvesse, et 2004/2005. veiniaastal kõnealust kava esmakordselt kohaldatavate liikmesriikide pingutused on suuremad kui teatavate liikmesriikide omad 2000/2001. veiniaastal, tuleb kindlaks määrata summade taaseraldamise võimaluse kõrgem tase kui see, mida kohaldati 2001. aastal. |
|
(9) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1227/2000 vastavalt muuta. |
|
(10) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1227/2000 muudetakse järgmiselt.
|
1. |
Artikli 15 lõige 4 asendatakse järgmise tekstiga: “4. Käesoleva artikli kohaldamisel lubatakse asjaomaste alade kontrollimisel 5 %-list kõikumist. Esimeses lõigus ettenähtud kõikumist ei kohaldata toetuse maksmisel.” |
|
2. |
Artikli 15 a lõige 3 asendatakse järgmise tekstiga: “3. Käesoleva artikli kohaldamisel lubatakse asjaomaste alade kontrollimisel 5 %-list kõikumist. Esimeses lõigus ettenähtud kõikumist ei kohaldata toetuse maksmisel.” |
|
3. |
Artiklile 17 lisatakse lõige 9: “9. 2005. eelarveaastal:
|
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 1 punkte 1 ja 2 kohaldatakse alates 1. augustist 2005 heakskiidetud toetusetaotluste korral.
Artikli 1 punkti 3 kohaldatakse alates 1. juulist 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juuli 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1795/2003 (ELT L 262, 14.10.2003, lk 13).
(2) EÜT L 143, 16.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1389/2004 (ELT L 255, 31.7.2004, lk 7).
(3) ELT L 313, 12.10.2004, lk 23.
(4) ELT L 313, 12.10.2004, lk 23.”.
|
8.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 175/14 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1075/2005,
7. juuli 2005,
veinisektori toodete ekspordilitsentside väljaandmise kohta
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni 24. aprilli 2001. aasta määrust (EÜ) nr 883/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega toimuva veinisektori toodetega kauplemise osas, (1) eriti selle artiklit 7 ja artikli 9 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korralduse kohta) (2) artikli 63 lõikega 7 piiratakse eksporditoetuste andmist veinisektori toodetele mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru raames sõlmitud põllumajanduslepingutes nimetatud mahtude ja kuludega. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 883/2001 artiklis 9 on sätestatud tingimused, mille alusel võib komisjon võtta erimeetmeid, et vältida nimetatud lepingu alusel ettenähtud koguse või kasutada oleva eelarve ületamist. |
|
(3) |
6. juulil 2005 komisjoni käsutuses oleva ekspordilitsentsitaotlustes esitatud teabe põhjal võidakse määruse (EÜ) nr 883/2001 artikli 9 lõikes 5 osutatud 1. sihtkohatsooni Aafrika ja 3. sihtkohatsooni Ida-Euroopa puhul 31. augustini 2005 kestvaks ajavahemikuks veel saadaolevat kogust ületada, kui toetuse eelkinnitusega ekspordilitsentside väljaandmist ei piirata. Seetõttu tuleks 29. juunist kuni 5. juulini 2005 esitatud taotluste puhul kohaldada ühtset heakskiiduprotsenti ning peatada taotluste esitamine ja litsentside väljaandmine kõnealuste tsoonide puhul kuni 16. septembrini 2005, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Toetuse eelkinnitust sisaldavad veinisektori toodete ekspordilitsentsid, mille kohta on taotlused esitatud määruse (EÜ) nr 883/2001 alusel 29. juunist kuni 5. juulini 2005, antakse välja 1. tsooni Aafrika puhul taotletud kogustest 67,34 % ulatuses ja 3. tsooni Ida-Euroopa puhul taotletud kogustest 78,57 % ulatuses.
2. Lõikes 1 osutatud veinisektori toodete puhul peatatakse ekspordilitsentside väljaandmine, mille taotlused on esitatud alates 6. juulist 2005, samuti peatatakse alates 8. juulist 2005 kuni 16. septembrini 2005 ekspordilitsentsi taotluste esitamine 1. sihtkohatsooni Aafrika ja 3. sihtkohatsooni Ida-Euroopa puhul.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 8. juulil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juuli 2005
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
J. M. SILVA RODRÍGUEZ
(1) EÜT L 128, 10.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 908/2004 (ELT L 163, 30.4.2004, lk 56).
(2) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1795/2003 (ELT L 262, 14.10.2003, lk 13).
|
8.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 175/15 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1076/2005,
7. juuli 2005,
millega kehtestatakse toorpuuvilla maailmaturuhind
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Kreeka ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 puuvilla kohta, viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1050/2001, (1)
võttes arvesse nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1051/2001 puuvilla tootmistoetuse kohta, (2) eriti selle artiklit 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 4 tuleb toorpuuvilla maailmaturuhind määrata korrapäraselt kindlaks, lähtudes puuvillakiu hinnast maailmaturul ja võttes arvesse varasemat suhet puuvillakiu maailmaturuhinna ja toorpuuvilla arvutatud maailmaturuhinna vahel. See varasem suhe on kehtestatud komisjoni 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1591/2001, (3) (millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 2 lõikes 2. Kui maailmaturuhinda ei saa nii kindlaks määrata, kehtestatakse hind viimati kindlaks määratud hinna alusel. |
|
(2) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 5 määratakse toorpuuvilla maailmaturuhind kindlaks eriomadustega toote osas ja võttes arvesse kõige soodsamaid pakkumisi ja noteeringuid maailmaturul nende hulgast, mida peetakse tõelisele turusuundumusele kõige tüüpilisemaks. Selleks arvutatakse ühel või mitmel Euroopa börsil tehtud pakkumiste ja noteeringute keskmine toote puhul, mis on tarnitud ühenduse sadamasse CIF-saadetisena ja on pärit eri tarnijariikidest, mida peetakse rahvusvahelisele kaubandusele kõige tüüpilisemateks. On olemas siiski säte puuvillakiu maailmaturuhinna kindlaksmääramise kriteeriumide kohandamiseks, et kajastada tarnitud tootest ning asjaomastest pakkumistest ja noteeringutest tingitud erinevusi. Kohandused on määratletud määruse (EÜ) nr 1591/2001 artikli 3 lõikes 2. |
|
(3) |
Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamise tulemusel saadakse allpool kindlaks määratud toorpuuvilla maailmaturuhind, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklis 4 osutatud toorpuuvilla maailmaturuhinnaks kehtestatakse 22,569 EUR/100 kg kohta.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 8. juulil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juuli 2005
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
J. M. SILVA RODRÍGUEZ
(1) EÜT L 148, 1.6.2001, lk 1.
(2) EÜT L 148, 1.6.2001, lk 3.
(3) EÜT L 210, 3.8.2001, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1486/2002 (EÜT L 223, 20.8.2002, lk 3).
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
Komisjon
|
8.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 175/16 |
KOMISJONI OTSUS,
6. juuli 2005,
millega lubatakse erandeid liikmesriikide statistikasüsteemide vastavusse viimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 501/2004 kvartaalse valitsemissektori finantsarvestuse kohta
(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1861 all)
(Ainult tšehhi-, taani-, saksa-, eesti-, kreeka-, hispaania-, prantsus-, inglis-, itaalia-, läti-, leedu-, poola-, sloveeni- ja slovakikeelne tekst on autentsed)
(2005/488/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 501/2004 valitsemissektori rahastamiskontode kvartaliandmete kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 3 ja 4,
võttes arvesse ettepanekuid, mille on teinud Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Malta Vabariik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 501/2004 eesmärk on loetleda ja määratleda need põhiomadused, mis iseloomustavad Euroopa arvepidamissüsteemi (ESA 95) tehingute ning valitsemissektori ja selle kõikide allsektorite varade ja kohustuste liike. Liikmesriikidel tuleb kvartaliandmed järkjärgulise lähenemisviisi abil edastada komisjonile (Eurostatile). |
|
(2) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 501/2004 artikli 6 lõikele 3 ja 4 on komisjon siiski volitatud lubama liikmesriikidele kvartaliandmete esitamiseks määrusega sätestatud ajakavast ühe või mitu erandit. Neid erandeid lubatakse mitmesugustel eesmärkidel ja erinevatel tingimustel. |
|
(3) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 501/2004 sätetele on mitme liikmesriigi ametiasutused taotlenud kirja teel erandeid, et neil oleks võimalik viia oma riiklikud statistikasüsteemid määruse nõuetega vastavusse. |
|
(4) |
Vastavalt Eurostatile edastatud teabele on liikmesriikide taotlused erandite saamiseks tingitud vajadusest põhjalikult kohandada riiklikke statistikasüsteeme, et saavutada täielikku vastavust määrusele (EÜ) nr 501/2004. Taotletud erandeid tuleks seetõttu lubada täies mahus, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga lubatakse lisas loetletud liikmesriikidele erandeid vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele ja piirangutele, et võimaldada neil liikmesriikidel viia oma vastavad statistikasüsteemid vastavusse määrusega (EÜ) nr 501/2004.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Tšehhi Vabariigile, Taani Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Eesti vabariigile, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Iirimaale, Itaalia Vabariigile, Küprose Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Malta Vabariigile, Austria Vabariigile, Poola Vabariigile, Sloveenia Vabariigile ja Slovaki Vabariigile.
Brüssel, 6. juuli 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Joaquín ALMUNIA
(1) ELT L 81, 19.3.2004, lk 1.
LISA
|
Riik |
Kvartaliandmed, mille suhtes on lubatud erand, viitega finantstehingutele ja/või varadele ja kohustustele, ja/või nendega seotud sektoritele või allsektoritele |
Tähtaeg |
||||||||
|
Tšehhi Vabariik |
|
detsember 2005 |
||||||||
|
Taani |
|
detsember 2005 |
||||||||
|
Saksamaa |
|
detsember 2005 |
||||||||
|
Eesti |
|
detsember 2005 |
||||||||
|
Kreeka |
|
detsember 2005 |
||||||||
|
Hispaania |
|
detsember 2005 |
||||||||
|
Prantsusmaa |
|
detsember 2005 |
||||||||
|
Iirimaa |
|
juuni 2005 |
||||||||
|
Itaalia |
|
detsember 2005 |
||||||||
|
Küpros |
|
detsember 2005 |
||||||||
|
Läti |
|
detsember 2005 |
||||||||
|
Leedu |
|
detsember 2005 |
||||||||
|
Luksemburg |
|
detsember 2005 |
||||||||
|
Malta |
|
detsember 2005 |
||||||||
|
Austria |
|
detsember 2005 |
||||||||
|
Poola |
|
detsember 2005 |
||||||||
|
Sloveenia |
|
detsember 2005 |
||||||||
|
Slovakkia |
|
detsember 2005 |
|
8.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 175/20 |
KOMISJONI OTSUS,
6. juuli 2005,
millega tehakse erand teatavatele liikmesriikidele määruses (EÜ) nr 1222/2004 sätestatud kvartaliandmete esimese edastamise suhtes
(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1874 all)
(Ainult tšehhi-, taani-, kreeka-, prantsus-, poola-, portugali- ja sloveenikeelne tekst on autentsed)
(2005/489/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1222/2004 kvartaalset valitsemissektori võlga käsitlevate andmete kogumise ja edastamise kohta, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 1222/2004 on ette nähtud kvartaalset valitsemissektori võlga käsitlevate andmete kogumine ja edastamine, kusjuures valitsemissektori võlg on määratletud samamoodi (välja arvatud võrdlusperiood) kui nõukogu 22. novembri 1993. aasta määruses (EÜ) nr 3605/93 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta. (2) |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1222/2004 artikli 2 lõikes 3 on sätestatud, et kui riikide statistikasüsteeme on vaja põhjalikult kohandada, võib komisjon teha kõige rohkem üheks aastaks kvartaliandmete esimest edastamist käsitleva erandi. |
|
(3) |
Sellise erandi tegemist on taotlenud Kreeka, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Sloveenia, Taani ja Tšehhi Vabariigi vastavad ametiasutused. |
|
(4) |
Komisjonilt (Eurostat) saadud teabe järgi on liikmesriikide taotlused seotud asjaoluga, et nende statistikasüsteemides tuleb teha olulisi muutusi, millega ei saada valmis enne 31. detsembrit 2004. |
|
(5) |
Seetõttu tuleks taotlused erandi tegemiseks rahuldada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesoleva otsuse artiklis 2 nimetatud liikmesriikidele tehakse erand määruses (EÜ) nr 1222/2004 sätestatud esimese kvartaalset valitsemissektori võlga käsitlevate andmete edastamise tähtajas.
Nende liikmesriikide suhtes kohaldatav tähtaeg on 31. detsember 2005.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Prantsuse Vabariigile, Sloveenia Vabariigile, Taani Kuningriigile ja Tšehhi Vabariigile.
Brüssel, 6. juuli 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Joaquín ALMUNIA
(1) ELT L 233, 2.7.2004, lk 1.
(2) EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 351/2002 (EÜT L 55, 26.2.2002, lk 23).
|
8.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 175/21 |
KOMISJONI OTSUS,
7. juuli 2005,
teatavate Taiwanist ja Vietnamist pärit toruliitmike importi käsitleva dumpinguvastase menetluse lõpetamise kohta
(2005/490/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “dumpinguvastane algmäärus”), (1) eriti selle artiklit 9,
olles konsulteerinud nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
I. MENETLUS
|
(1) |
11. augustil 2004 avaldas komisjon peale konsulteerimist teadaande Euroopa Liidu Teatajas (2) dumpinguvastase menetluse algatamisest teatavate Taiwanist ja Vietnamist pärit rauast või terasest (välja arvatud roostevaba teras) toruliitmike (välja arvatud valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel ning mida deklareeritakse tavaliselt CN-koodidega 7307 93 11, 7307 93 19, 7307 99 30 ja 7307 99 90, ühendusse impordi suhtes. |
|
(2) |
Dumpinguvastane menetlus algatati pärast seda, kui 28. juunil 2004 esitas Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi “kaebuse esitaja”) dumpinguvastase algmääruse artikli 5 kohaselt kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 60 % ühenduse teatavate toruliitmike kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavad tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks. |
|
(3) |
Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult Vietnami ja Taiwani eksportivatele tootjatele, importijatele/ettevõtjatele ja nende ühendustele, teadaolevalt asjaga seotud tarnijatele ja kasutajatele, asjaomaste ekspordiriikide esindajatele ja kaebuse esitanud ühenduse tootjatele. Huvitatud osapooltele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. |
II. KAEBUSE TAGASIVÕTMINE JA MENETLUSE LÕPETAMINE
|
(4) |
23. märtsil 2005 komisjonile saadetud kirjas võttis kaebuse esitaja kaebuse tagasi. |
|
(5) |
Dumpinguvastase algmääruse artikli 9 lõike 1 kohaselt võib menetluse lõpetada, kui kaebus tagasi võetakse ja kui lõpetamine ei ole vastuolus ühenduse huvidega. |
|
(6) |
Komisjon otsustas käesoleva menetluse lõpetada, sest uurimise käigus ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis oleks näidanud, et lõpetamine oleks vastuolus ühenduse huvidega. Huvitatud osapooli teavitati sellest ja neile anti võimalus esitada oma märkused. Ühtegi märkust ei esitatud. |
|
(7) |
Seepärast leidis komisjon, et dumpinguvastane menetlus teatavate Taiwanist ja Vietnamist pärit toruliitmike impordi suhtes ühendusse lõpetatakse dumpinguvastaseid meetmeid kehtestamata. |
|
(8) |
Käesoleva otsusega sätestatud meetmed on kooskõlas nõuandekomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Ainus artikkel
Käesolevaga lõpetatakse dumpinguvastane menetlus teatavate Taiwanist ja Vietnamist pärit rauast või terasest (välja arvatud roostevaba teras) toruliitmike (välja arvatud valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel ning mida deklareeritakse tavaliselt CN-koodidega 7307 93 11, 7307 93 19, 7307 99 30 ja 7307 99 90, ühendusse impordi suhtes.
Brüssel, 7. juuli 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Peter MANDELSON
(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).
(2) ELT C 203, 11.8.2004, lk 5.