Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vaheline

ÜHISE LENNUNDUSPIIRKONNA LEPING

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalisriigid (edaspidi „liikmesriigid”), ja

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ning

GRUUSIA, edaspidi „Gruusia”,

teiselt poolt,

VÕTTES ARVESSE et 22. aprillil 1996 sõlmiti Luksemburgis ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia Vabariigi vahel partnerlus- ja koostööleping,

SOOVIDES luua ühine lennunduspiirkond, mis rajaneb vastastikusel juurdepääsul lepinguosaliste lennutransporditurgudele, kus valitsevad võrdsed konkurentsitingimused ja austatakse samu reegleid, muuhulgas ka lennuohutuse, lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise, sotsiaalse ühtlustamise ning keskkonna valdkonnas,

SOOVIDES hõlbustada lennutranspordi võimaluste laienemist, sealhulgas lennutranspordivõrgustike arendamise teel, et täita reisijate ja vedajate vajadusi mugavate lennutransporditeenuste järele,

TUNNISTADES lennutranspordi tähtsust kaubanduse, turismi ja investeeringute edendamisel,

VÕTTES ARVESSE Chicagos 7. detsembril 1944 allakirjutamiseks avatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni,

OLLES LEPPINUD KOKKU, et on asjakohane võtta ühise lennupiirkonna eeskirjade aluseks käesoleva lepingu III lisas sätestatud Euroopa Liidus kehtivad õigusaktid,

TUNNISTADES, et ühise lennunduspiirkonna eeskirjade täielik järgimine võimaldab lepinguosalistel kasutada kõiki käesolevast lepingust tulenevaid eeliseid, kaasa arvatud turgudele juurdepääsu avamine ning mõlema lepinguosalise tarbijatele, lennuettevõtjatele ja lennundustöötajatele maksimaalse kasu tagamine,

TUNNISTADES, et ühise lennunduspiirkonna rajamine ja selle eeskirjade rakendamine ei ole võimalik kohaldamata vajaduse korral üleminekuaega,

TUNNISTADES, kui oluline on sellega seotud piisav abi,

SOOVIDES võimaldada lennuettevõtjatel pakkuda reisijatele ja vedajatele konkurentsivõimelisi hindu ja teenuseid avatud turgudel,

SOOVIDES, et kõik lennutranspordisektorid, sealhulgas lennuettevõtjate töötajad, saaksid liberaliseeritud lepingust kasu,

SOOVIDES tagada rahvusvahelise lennutranspordi ohutuse ja julgestuse kõrgeima taseme ja väljendades veel kord oma tõsist muret lennukite vastu suunatud tegude ja neid ähvardavate ohtude pärast, mis ohustavad inimesi või vara, mõjuvad kahjulikult lennutranspordi toimimisele ja õõnestavad avalikkuse usaldust tsiviillennunduse ohutuse vastu,

SOOVIDES tagada lennuettevõtjatele võrdsed võimalused, andes lepinguosaliste lennuettevõtjatele õiglaseid ja võrdseid võimalusi pakkuda kokkulepitud teenuseid,

TUNNISTADES, et subsiidiumid võivad kahjustada lennuettevõtjate vahelist konkurentsi ja seada ohtu käesoleva lepingu põhieesmärkide saavutamise,

KINNITADES keskkonnakaitse tähtsust rahvusvahelise lennunduspoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel ning tunnustades suveräänsete riikide õigust võtta selleks asjakohased meetmed,

VÕTTES ARVESSE tarbijate kaitse olulisust, sealhulgas kaitset, mille tagab rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsioon, mis on koostatud 28. mail 1999 Montrealis,

SOOVIDES tugineda olemasolevatele lennutranspordialastele lepingutele, et avada juurdepääs turgudele ja võimaldada tarbijatele, lennuettevõtjatele, lennundustöötajatele ja mõlema lepinguosalise üldsusele maksimaalset kasu,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:

1)   „kokkulepitud teenus” ja „kindlaksmääratud liin”– rahvusvaheline lennutransport vastavalt käesoleva lepingu artiklile 2 (õiguste andmine) ja I lisale;

2)   „leping”– käesolev leping, selle lisad ja muudatused;

3)   „lennutransport”– üldsusele tasu või rendi eest kättesaadav reisijate, pagasi, lasti ja posti (kas eraldi või koos) vedamine õhusõidukil ning mis kahtluste vältimiseks hõlmab nii regulaar- kui ka mitteregulaarlende (tellimuslende) ja lastiteenuseid;

4)   „pädevad asutused”– valitsusasutused või -üksused, kes vastutavad käesoleva lepingu kohaste haldustoimingute eest;

5)   „sobivus”– omadus, mis näitab, kas lennuettevõtja sobib osutama rahvusvahelisi lennuteenuseid, st kas tal on niisuguste teenuste osutamiseks piisav finantssuutlikkus ja küllaldane juhtimiskogemus ning kas ta on valmis järgima kõnealuste teenuste osutamist reguleerivaid õigusnorme ja nõudeid;

6)   „kodakondsus”– omadus, mis näitab, et lennuettevõtja vastab omandiõiguse, tegeliku kontrolli ja peamise tegevuskohaga seotud nõuetele;

7)   „konventsioon”– Chicagos 7. detsembril 1944. aastal allakirjutamiseks avatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon, mis hõlmab:

8)   „viienda vabaduse liiklusõigus”– õigus või privileeg, mille puhul üks riik (õiguste andja) lubab teise riigi (õiguste saaja) lennuettevõtjatel pakkuda rahvusvahelisi lennutransporditeenuseid õiguste saaja ja kolmanda riigi territooriumi vahel tingimusel, et nende teenuste osutamine algab ja lõpeb õiguste saaja territooriumil;

9)   „kogumaksumus”– osutatava teenuse maksumus koos mõistliku tasuga halduskulude eest ja vajaduse korral muude kohaldatavate tasudega, mis sisaldavad keskkonnakulusid ja mida kohaldatakse sõltumata päritoluriigist;

10)   „rahvusvaheline lennutransport”– lennutransport, mis läbib rohkem kui ühe riigi territooriumi kohal asuvat õhuruumi;

11)   „Euroopa ühise lennunduspiirkonna leping”– Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni (1) vaheline Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolne leping;

12)   „Euromedi riik”– Euroopa naabruspoliitikas osalev Vahemere riik (lepingu sõlmimise hetkel kuulusid Euromedi riikide hulka Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa, Egiptus, Liibanon, Jordaania, Iisrael, Palestiina territoorium, Süüria ja Türgi);

13)   „kodanik”– mis tahes füüsiline isik, kellel on Gruusia kodakondsus või juriidiline isik, kellel on Gruusia riikkondsus Gruusia poolt, või füüsiline isik, kellel on liikmesriigi kodakondsus või juriidiline isik, kellel on liikmesriigi riikkondsus Euroopa Liidu poolt, kusjuures juriidilise isiku puhul tingimusel, et teda kontrollivad kas vahetult või enamusosaluse kaudu Gruusia kodanikud või juriidilised isikud Gruusia poolt, või liikmesriigi või mõne IV lisas nimetatud kolmanda riigi kodanikud või juriidilised isikud Euroopa Liidu poolt;

14)   „lennutegevusluba”– Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide puhul lennutegevusluba või mõni muu asjakohane dokument või sertifikaat, mis on välja antud ELis kehtivate asjaomaste õigusaktide kohaselt ning Gruusia puhul litsentsid, sertifikaadid või load, mis on välja antud Gruusias kehtivate asjaomaste õigusaktide kohaselt;

15)   „lepinguosalised”– ühelt poolt Euroopa Liit või selle liikmesriigid või Euroopa Liit ja selle liikmesriigid nende vastavate volituste kohaselt (Euroopa Liit) ning teiselt poolt Gruusia;

16)   „hind”–

i)

piletihinnad, mida makstakse lennuettevõtjatele või nende agentidele või teistele piletimüüjatele reisijate veo eest lennuteenuse osutamisel, ning mis tahes tingimused, mille alusel neid hindasid kohaldatakse, sealhulgas agendile makstav tasu ja tema suhtes kohaldatavad muud tingimused ning muud abiteenused, ning

ii)	lastitariifid, mida makstakse lasti veo eest ning tingimused, mille alusel neid hindasid kohaldatakse, sealhulgas agendile ja makstav tasu ja tema suhtes kohaldatavad muud tingimused ning muud abiteenused.

See määratlus hõlmab vajaduse korral rahvusvahelise lennutranspordi raames toimuvat maismaa- ja meretransporti ja nende hindade kohaldamise tingimusi;

17)   „peamine tegevuskoht”– lepinguosalise lennuettevõtja peakontor või registreeritud asukoht, mis asub liikmesriigis, kus toimub asjaomase lennuettevõtja põhiline finantstegevus ja tema tegevuse juhtimine, kaasa arvatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine;

18)   „avaliku teenuse osutamise kohustus”– lennuettevõtja kohustus tagada konkreetsel lennuliinil regulaarlendude minimaalne teenindamine, mis vastab jätkuvuse, regulaarsuse, hinnakujunduse või minimaalse veomahu kindlaksmääratud standarditele, millest lennuettevõtja üksnes kaubandushuvidest lähtudes kinni ei peaks. Asjaomane lepinguosaline võib lennuettevõtjatele avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmise eest kompensatsiooni maksta;

19)   „subsiidium”– riigiasutustelt või piirkondlikelt organisatsioonidelt või muudelt riiklikelt organisatsioonidelt saadud mis tahes rahaline abi, st kui:

ning mille abil saadakse seeläbi kasu;

20)   „SESAR”– ühtse Euroopa taeva tehniline rakendus, millega nähakse ette lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemide kooskõlastatud ja sünkroniseeritud uurimine, väljatöötamine ja elluviimine;

21)   „territoorium”– Gruusia puhul maismaa-alad ja nendega ühenduses olevad territoriaalveed, mis kuuluvad tema suveräänsete õiguste, kontrolliõiguse, kaitse või mandaadi alla ning Euroopa Liidu puhul maismaa-alad (manner ja saared), siseveekogud ja territoriaalmeri, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut vastavalt kõnealustes lepingutes ja kõikides sellel põhinevates juriidilistes dokumentides sätestatud tingimustele; käesoleva lepingu kohaldamisest Gibraltari lennuvälja suhtes ei järeldata, et see mõjutaks Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi asjakohaseid õiguslikke seisukohti seoses nende vaidlusega selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennuväli paikneb, ning seoses Gibraltari lennuvälja suhtes liikmesriikide vahel 18. septembri 2006. aasta seisuga kehtivate Euroopa Liidu lennundusmeetmete jätkuva peatamisega, kooskõlas 18. septembril 2006 Cordobas vastu võetud Gibraltari lennuvälja käsitleva ministrite deklaratsiooni sätetega;

22)   „kasutustasu”– lennuettevõtjatelt lennuvälja, lennuvälja keskkonnaalaste, lennuliikluse või lennundusjulgestuse rajatiste või teenuste, kaasa arvatud nendega seotud teenuste ja rajatiste kasutamise eest võetav tasu.

I   JAOTIS

MAJANDUSSÄTTED

Artikkel 2

Õiguste andmine

1.   Kumbki lepinguosaline annab kooskõlas I ja II lisaga teisele lepinguosalisele järgmised õigused rahvusvahelise lennutranspordi teostamiseks teise lepinguosalise lennuettevõtjate poolt:

a)	õigus ilma maandumiseta üle tema territooriumi lennata;

b)	õigus teha tema territooriumil vahemaandumisi, välja arvatud reisijate pardaletulekuks või mahaminekuks ning pagasi, lasti ja/või posti peale- ja mahalaadimiseks (muul kui lennuliikluse eesmärgil);

c)	õigus teha kindlaksmääratud liinil kokkulepitud teenuse osutamisel tema territooriumil vahemaandumisi rahvusvahelise liikluse puhul reisijate pardaletulekuks või mahaminekuks ning lasti ja/või posti peale- ja mahalaadimiseks eraldi või koos ning

d)	muud käesolevas lepingus kindlaksmääratud õigused.

2.   Käesolevas lepingus sätestatu ei anna:

a)	Gruusia lennuettevõtjatele õigust mis tahes liikmesriigi territooriumil võtta pardale tasu eest veetavaid reisijaid, pagasit, lasti ja/või posti, mille sihtkoht on mõni teine punkt sama liikmesriigi territooriumil;

b)	Euroopa Liidu lennuettevõtjatele õigust võtta Gruusia territooriumil pardale tasu eest vedamiseks reisijaid, pagasit, lasti ja/või posti, mille sihtkoht on mõni muu punkt Gruusia territooriumil.

Artikkel 3

Lubade andmine

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt tegevusloa taotluse saamise korral annab teise lepinguosalise pädev asutus asjakohase loa nii kiiresti kui võimalik ja tingimusel, et:

a)

Gruusia lennuettevõtja puhul: — lennuettevõtja peamine tegevuskoht on Gruusias ja tal on Gruusias kohaldatavate õigusaktide kohane kehtiv lennuettevõtja sertifikaat ning — Gruusia teostab lennuettevõtja üle tõhusat reguleerivat kontrolli ning — lennuettevõtja omandiõigus kuulub vahetult või enamusosaluse kaudu Gruusiale ja/või Gruusia kodanikele ning tegelik kontroll lennuettevõtja üle kuulub Gruusiale ja/või Gruusia kodanikule, kui käesoleva lepingu artiklis 6 (investeeringud) ei ole sätestatud teisiti;

b)

Euroopa Liidu lennuettevõtja puhul: — lennuettevõtja peamine tegevuskoht on Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil ja lennuettevõtjal on kehtiv lennutegevusluba ning — lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest vastutav Euroopa Liidu liikmesriik teostab lennuettevõtja üle tõhusat reguleerivat kontrolli ja asjaomane pädev asutus on selgelt tuvastatav ning — kui lennuettevõtja omandiõigus kuulub liikmesriigile ja/või liikmesriigi kodanikule või mõnele teisele IV lisas nimetatud riigile ja/või selle riigi kodanikule vahetult või enamusosaluse kaudu, tingimusel et käesoleva lepingu artiklis 6 (investeeringud) ei ole sätestatud teisiti;

c)	lennuettevõtja vastab õigusnormides sätestatud tingimustele, mida pädevad asutused rahvusvahelise lennutranspordi teostaja suhtes tavaliselt kehtestavad, ning

d)	rakendatakse ja järgitakse käesoleva lepingu artikli 14 (lennuohutus) ja artikli 15 (lennundusjulgestus) sätteid.

Artikkel 4

Lennuettevõtja sobivuse, omandiõiguse ja kontrolli suhtes kohaldatava reguleeriva kindlaksmääramise vastastikune tunnustamine

Ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt loataotluse saamise korral tunnustavad teise lepinguosalise pädevad asutused esimese lepinguosalise pädevate asutuste poolt kõnealuse lennuettevõtja suhtes kindlaksmääratud sobivust ja/või kodakondsust samal viisil, nagu seda oleksid teinud esimese lepinguosalise enda pädevad asutused, teostamata täiendavaid uuringuid, välja arvatud järgmistel punktides a ja b sätestatud juhtudel:

a)

kui pärast loataotluse saamist ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt või pärast vastava loa saamist on loa saanud lepinguosalise pädevatel asutustel konkreetne põhjus oletada, et vaatamata teise lepinguosalise pädevate asutuste kindlaksmääramisele ei ole lepingu artiklis 3 (lubade andmine) sätestatud asjakohaste lennu- või tehniliste lubade andmise tingimused täidetud, peavad nad viivitamata teavitama teise lepinguosalise pädevaid asutusi, esitades oma oletuse kohta sisulised põhjendused. Sel juhul võivad mõlemad lepinguosalised taotleda konsultatsioone, milles võivad osaleda asjaomaste pädevate asutuste esindajad, ja/või asjaomase oletusega seotud täiendavat teavet, ning niisugused taotlused tuleb rahuldada nii kiiresti kui võimalik. Kui lahendust ei leita, võivad mõlemad lepinguosalised teavitada asjast lepingu artikli 22 (ühiskomitee) alusel loodud ühiskomiteed;

b)	käesolev artikkel ei hõlma järgmiste otsuste tunnustamist: — ohutussertifikaadid või load; — turvameetmed või — kindlustuskaitse.

Artikkel 5

Lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine

1.   Kummagi lepinguosalise pädevad asutused võivad tegevusloa andmisest keelduda, selle tühistada, peatada või seda piirata või teise lepinguosalise lennuettevõtja tegevust muul viisil peatada või piirata, kui:

a)

Gruusia lennuettevõtja puhul: — lennuettevõtja peamine tegevuskoht ei ole Gruusias ja tal ei ole Gruusias kohaldatavate õigusaktide kohast kehtivat lennuettevõtja sertifikaati või — Gruusia ei teosta lennuettevõtja üle tõhusat ja jätkuvat reguleerivat kontrolli või — lennuettevõtja omandiõigus ei kuulu vahetult või enamusosaluse kaudu Gruusiale ja/või Gruusia kodanikele ning tegelik kontroll lennuettevõtja üle ei kuulu Gruusiale ja/või Gruusia kodanikele, kui käesoleva lepingu artiklis 6 (investeeringud) ei ole sätestatud teisiti;

b)

Euroopa Liidu lennuettevõtja puhul: — lennuettevõtja peamine tegevuskoht ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil ja lennuettevõtjal ei ole kehtivat lennutegevusluba või — lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest vastutav Euroopa Liidu liikmesriik ei teosta lennuettevõtja üle tõhusat ja jätkuvat reguleerivat kontrolli või pädev asutus ei ole selgelt tuvastatav või — kui lennuettevõtja omandiõigus ei kuulu liikmesriigile ja/või liikmesriigi kodanikele või mõnele teisele IV lisas nimetatud riigile ja/või selle riigi kodanikele vahetult või enamusosaluse kaudu, tingimusel et lepingu artiklis 6 (investeeringud) ei ole sätestatud teisiti;

c)	lennuettevõtja ei täida lepingu artiklis 7 (vastavus õigusnormidele) osutatud õigusnorme või

d)	lepingu artikli 14 (lennuohutus) ja artikli 15 (lennundusjulgestus) sätteid ei rakendata või ei järgita või

e)	lepinguosaline on otsustanud lepingu artikli 8 (konkurentsil põhinev keskkond) kohaselt, et konkurentsil põhineva keskkonna tingimusi ei järgita.

2.   Kui käesoleva artikli lõike 1 punktides c ja d nimetatud õigusnormide edaspidise jätkuva täitmata jätmise vältimiseks ei ole hädavajalik võtta kohesed meetmed, rakendatakse käesolevas artiklis nimetatud õigusi üksnes pärast konsulteerimist teise lepinguosalise pädevate asutustega.

3.   Lepinguosalised ei kasuta käesolevas artiklis sätestatud õigusi lubade andmisest keeldumiseks, nende tühistamiseks, peatamiseks või piiramiseks teise lepinguosalise mis tahes lennuettevõtja suhtes põhjendusega, et kõnealuse lennuettevõtja enamusosalus kuulub ühele või mitmele Euroopa ühise lennunduspiirkonna osalisriigile või selle/nende kodanikele või et tegelik kontroll kõnealuse lennuettevõtja üle kuulub ühele või mitmele Euroopa ühise lennunduspiirkonna osalisriigile või selle/nende kodanikele, tingimusel et kõnealune Euroopa ühise lennunduspiirkonna osalisriik / kõnealused osalisriigid kohaldavad vastastikkuse klauslit.

Artikkel 6

Investeeringud

Olenemata käesoleva lepingu artiklist 3 (lubade andmine) ja artiklist 5 (lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine) antakse luba Gruusia lennuettevõtja enamusaktsiate või tema üle tõhusa kontrolli omandamiseks liikmesriigi või tema kodanike poolt või Euroopa Liidu lennuettevõtja enamusaktsiate või tema üle tõhusa kontrolli omandamiseks Gruusia või tema kodanike poolt käesoleva lepingu artikli 22 (ühiskomitee) lõike 2 kohaselt loodud ühiskomitee eelneva otsuse alusel.

Nimetatud otsuses määratakse kindlaks käesolevas lepingus nimetatud kokkulepitud teenustega ning kolmandate riikide ja lepinguosaliste vaheliste teenustega seotud tingimused. Käesoleva lepingu artikli 22 (ühiskomitee) lõiget 8 selliste otsuste suhtes ei kohaldata.

Artikkel 7

Vastavus õigusnormidele

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes kehtivad teise lepinguosalise õigusnormid, mis reguleerivad lennutranspordis osalevate õhusõidukite sisenemist tema territooriumile, sealt väljumist või nende õhusõidukite käitamist ja lennuliiklust tema territooriumil ning need õhusõidukid järgivad kõnealuseid õigusnorme teise lepinguosalise territooriumile sisenemisel, seal viibides või sealt väljumisel.

2.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtja reisijad, meeskonnad või last täidavad või nende nimel täidetakse teise lepinguosalise territooriumile sisenemisel, seal viibides või sealt väljumisel teise lepinguosalise territooriumil kehtivaid õigusnorme reisijate, meeskondade või lasti õhusõidukil tema territooriumile sisenemise või sealt väljumise kohta (kaasa arvatud riiki sisenemise, julgeolekukontrolli, sisserände, passide, tolli ja karantiini eeskirjad või posti puhul postieeskirjad).

Artikkel 8

Konkurentsil põhinev keskkond

1.   Lepinguosalised kinnitavad, et lennuteenuste õiglane ja konkurentsil põhinev keskkond on nende ühine eesmärk. Lepinguosalised tunnistavad, et lennuettevõtjate tavad on õiglased ja konkurentsil põhinevad kõige tõenäolisemalt siis, kui nad tegutsevad täielikult ärilistel alustel ega saa subsiidiume.

2.   Lepingu reguleerimisalas ning ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on keelatud diskrimineerimine kodakondsuse või riikkondsuse alusel.

3.   Riigiabi, mis moonutab või ohustab lennuettevõtjate võrdseid konkurentsivõimalusi, eelistades teatavaid ettevõtjaid või teatavaid lennundustooteid või -teenuseid, on vastuolus käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada lepinguosaliste kaubandussuhteid lennundussektoris.

4.   Käesoleva artikliga vastuolus olevat tegevust hinnatakse Euroopa Liidus kehtivate konkurentsieeskirjade, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 ning Euroopa Liidu institutsioonide vastuvõetud tõlgendavate dokumentide kohaldamisest tulenevate kriteeriumide alusel.

5.   Kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise territooriumil esineb tingimusi, eelkõige subsiidiumidest põhjustatud tingimusi, mis võivad ebasoodsalt mõjutada lennuettevõtjate õiglasi ja võrdseid võimalusi konkureerida, võib ta esitada teisele lepinguosalisele oma märkused. Lisaks sellele võib ta taotleda ühiskomitee kokkukutsumist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 22 (ühiskomitee). Konsultatsioonidega alustatakse 30 päeva jooksul alates niisuguse taotluse saamisest. Kui 30 päeva jooksul alates konsultatsioonide algusest ei jõuta rahuldavale kokkuleppele, annab see konsultatsioone nõudnud lepinguosalisele aluse võtta meetmeid teise lepinguosalise asjaomas(t)ele lennuettevõtja(te)le lubade andmisest keeldumiseks, nende tühistamiseks, peatamiseks või talle/neile asjakohaste tingimuste seadmiseks käesoleva lepingu artikli 5 (lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine) kohaselt.

6.   Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud meetmed peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed ning piirduma ulatuse ja kestuse osas rangelt vajalikuga. Need meetmed peavad olema suunatud üksnes subsiidiumist või kõnealuses artiklis osutatud tingimustest kasu saava(te)le lennuettevõtja(te)le ja need ei piira kummagi lepinguosalise õigust võtta lepingu artikli 24 (kaitsemeetmed) kohaseid meetmeid.

7.   Mõlemad lepinguosalised võivad pärast teise lepinguosalise teavitamist pöörduda käesoleva artikliga seotud küsimuste arutamiseks teise lepinguosalise territooriumil asuvate vastutavate valitsusasutuste, kaasa arvatud riigi-, piirkondlike või kohalike asutuste poole.

8.   Käesoleva artikli sätted ei piira õigusnorme, mis on seotud avalike teenuste osutamise kohustusega lepinguosaliste territooriumidel.

Artikkel 9

Ärivõimalused

1.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus asutada teise lepinguosalise territooriumil esindusi lennutranspordi ja sellega seotud tegevuste edendamiseks ning müügiks.

2.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on kooskõlas teise lepinguosalise territooriumile sisenemist, seal viibimist ja töötamist käsitlevate õigusnormidega õigus tuua teise lepinguosalise territooriumile ja seal pidada lennutransporditeenuste osutamiseks vajalikke juhtivaid, müügi-, tehnilisi-, lennutegevus- ja muid spetsialiste.

3.

a) Ilma et see piiraks käesoleva lõike punkti b kohaldamist, on kõikidel lennuettevõtjatel seoses teise lepinguosalise territooriumil toimuva maapealse käitlusega õigus: i) osutada ise maapealset käitlust (omakäitlus) või tema omal äranägemisel ii) valida kas kõiki või mõnda maapealset käitlusteenust osutavate konkureerivate teenuseosutajate vahel, kui nimetatud teenuseosutajatel on kõigi lepinguosaliste õigusnormide kohaselt õigus turule pääseda ja kui nimetatud teenuseosutajad on turul olemas; b) järgmiste maapealse käitluse liikide puhul, st pagasikäitlus, perroonikäitlus, kütuse- ja õlikäitlus, kauba- ja postikäitlus seoses kauba ja posti füüsilise käitlemisega lennuvälja terminali ja õhusõiduki vahel, võib punkti a alapunktides i ja ii nimetatud õigustele seada üksnes selliseid füüsilisi või tegevuslikke piirangud, mis tulenevad teise lepinguosalise territooriumil kohaldatavatest õigusnormidest. Kui nimetatud piirangud välistavad omakäitluse ja kui maapealset käitlust osutavate ettevõtete vahel ei ole tulemuslikku konkurentsi, peavad kõik nimetatud teenused olema võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel kättesaadavad kõikidele lennuettevõtjatele; selliste teenuste hinnad ei tohi ületada nende kogumaksumust koos amortisatsioonikuludega ja mõistliku tuluga.

4.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad teise lepinguosalise territooriumil müüa lennutransporditeenuseid ise ja/või lennuettevõtja äranägemisel kas oma müügiesindajate, muude lennuettevõtja määratud vahendajate või Interneti kaudu. Kõikidel lennuettevõtjatel on õigus selliseid transporditeenuseid müüa ja kõikidel isikutel on vaba võimalus neid osta konkreetsel territooriumil käibeloleva valuuta või vabalt konverteeritava valuuta eest vastavalt kohalikku valuutat käsitlevatele õigusaktidele.

5.   Kõigil lennuettevõtjatel on õigus nõudmisel tulude ülejääk konverteerida ja teise lepinguosalise territooriumilt oma territooriumile või valitud riiki või riikidesse üle kanda, välja arvatud juhul, kui see ei ole kooskõlas üldiselt kohaldatavate õigusnormidega. Konverteerimine ja ülekandmine on lubatud ilma piiranguteta ja maksustamiseta lennuettevõtja esmase ülekandetaotluse kuupäeval tehingute suhtes kohaldatava vahetuskursi järgi.

6.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on teise lepinguosalise territooriumil õigus maksta kohalike kulude, sealhulgas kütuse eest kohalikus vääringus. Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad oma äranägemisel maksta nimetatud kulude eest teise lepinguosalise territooriumil vabalt konverteeritavas valuutas vastavalt kohalikku valuutat käsitlevatele õigusaktidele.

7.   Käesoleva lepingu alusel oma lende teostavad või teenuseid osutavad lepinguosaliste lennuettevõtjad võivad sõlmida selliseid turustamisalaseid koostöökokkuleppeid, mis hõlmavad broneeritud kohti käsitlevaid kokkuleppeid või koodi jagamise korda:

a)	lepinguosaliste mis tahes lennuettevõtja või lennuettevõtjatega ning

b)	kolmandate riikide mis tahes lennuettevõtja või lennuettevõtjatega ning

c)	mis tahes maismaa- ja meretransporditeenuste osutajaga;

tingimusel, et i) kõikidel selliste kokkulepete osalistel on asjakohane liiniluba ja ii) kõnealune kord vastab selle puhul tavaliselt kohaldatavatele ohutus- ja konkurentsinõuetele. Koodi jagamisega seotud reisijateveo puhul tuleb ostjat ostukohas või igal juhul enne pardaleminekut teavitada sellest, millised transporditeenuse osutajad tegutsevad igas kõnealuse teenuse sektoris.

8.

a) Reisijateveo puhul maismaa- ja meretransporditeenuse osutajate suhtes ei kehti lennutransporti reguleerivad õigusnormid üksnes seepärast, et nimetatud maismaa- ja meretransporditeenust pakub lennuettevõtja enda nimel. Maismaa- ja meretransporditeenuse osutajad võivad oma äranägemisel otsustada, kas sõlmida koostöökokkulepped või mitte. Iga konkreetse kokkuleppe sõlmimisel võivad maismaa- või meretransporditeenuse pakkujad muu hulgas arvesse võtta tarbijate huve ning tehnilisi, majanduslikke, ruumi- ja mahupiiranguid. b) Olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest on lepinguosaliste lennuettevõtjatel ja lastiveo kaudsetel teostajatel lubatud lennutranspordi raames piiranguteta kasutada mis tahes maismaa- ja meretransporti lasti veoks Gruusia ja Euroopa Liidu või kolmandate riikide territooriumi mis tahes punktidesse või punktidest, kaasa arvatud veoks tolliteenustega lennuväljadele või lennuväljadelt, samuti on neil vajaduse korral õigus[ed] vedada tollitud lasti vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele. Sellisel lastil, olenemata sellest, kas seda veetakse mööda maismaad, merd või õhu teel, peab olema juurdepääs lennuvälja tollimenetlusele ja -rajatistele. Lennuettevõtjad võivad teostada ise maismaa- ja meretransporti, sõlmida selleks kokkuleppeid muude maismaa- ja meretranspordiettevõtjatega, sealhulgas muude mere- ja maismaatransporditeenust osutavate lennuettevõtjatega ja lennutransporti hõlmavate lastivedude kaudsete teostajatega. Nimetatud ühendveoteenuseid võib pakkuda ühtse hinnaga kombineeritud lennu- ning maismaa- ja meretranspordi eest, tingimusel et teave sellise transpordiviisi kohta ei eksita lastisaatjaid.

9.

a) Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus osutada kokkulepitud teenuseid mis tahes lennuettevõtjalt, sealhulgas kolmandate riikide lennuettevõtjalt renditud õhusõidukitega, tingimusel et selliste kokkulepete kõik osalised vastavad selliste kokkulepete suhtes tavaliselt kohaldatavates õigusnormides sätestatud tingimustele. b) Kumbki lepinguosaline ei nõua, et oma varustust rentivatel lennuettevõtjatel peavad olema käesoleva lepingu alusel antud liiklusõigused. c) Gruusia lennuettevõtja võib kolmanda riigi lennuettevõtjalt või Euroopa Liit käesoleva lepingu IV lisas nimetamata kolmanda riigi lennuettevõtjalt rentida õhusõiduki koos meeskonnaga käesoleva lepinguga ettenähtud õiguste kasutamiseks ainult erandkorras ja ajutiste vajaduste rahuldamiseks. Need rendilepingud esitatakse rendiõhusõidukile tegevusloa andnud asutusele ja teise lepinguosalise pädevale asutusele eelneva nõusoleku saamiseks.

10.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus sõlmida frantsiisi- või tootemargikokkuleppeid mõlema lepinguosalise või kolmanda riigi ettevõtjatega, sealhulgas lennuettevõtjatega tingimusel, et lennuettevõtjatel on asjakohased volitused ja kokkulepped vastavad lepinguosaliste poolt selliste kokkulepete suhtes tavaliselt kohaldatavates õigusnormides sätestatud tingimustele, eelkõige õhusõidukit käitava lennuettevõtja andmete avalikustamise nõuet käsitlevatele tingimustele.

Artikkel 10

Tollimaksud ja maksustamine

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjate rahvusvahelises lennutranspordis kasutatav õhusõiduk, selle tavapärane pardavarustus, kütus, määrdeained, tarvitatavad tehnilised varud, maapealsed seadmed, varuosad (sealhulgas mootorid), pardavarud (muuhulgas, kuid mitte ainult need toiduained, mittealkohoolsed ja alkohoolsed joogid, tubakatooted ning muud tooted, mis on ette nähtud reisijatele piiratud koguses müügiks või tarbimiseks lennu ajal) ja muud tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seoses rahvusvahelise lennutranspordi lende teostava õhusõiduki lendude või nende teenindamisega, vabastatakse saabumisel teise lepinguosalise territooriumile vastastikkuse põhimõtte alusel kõigist impordipiirangutest, omandi-, kapitali-, tolli-, aktsiisimaksudest ja muudest sarnastest tasudest ning maksudest, a) mida kohaldavad riiklikud ja kohalikud asutused või Euroopa Liit ja b) mis ei põhine osutatavate teenuste hinnal, tingimusel et nimetatud varustus ja varud jäävad õhusõiduki pardale.

2.   Samuti vabastatakse vastastikkuse alusel lepinguosaliste poolt kohaldatavate asjaomaste õigusaktide kohaselt lõikes 1 nimetatud maksudest ja tasudest, välja arvatud osutatud teenuste hinnal põhinevatest tasudest:

a)

lepinguosalise territooriumile toodud või seal hangitud ja pardale võetud mõistliku suurusega pardavarud, mis on mõeldud kasutamiseks teise lepinguosalise lennuettevõtja rahvusvahelise lennutranspordi lende teostava lahkuva õhusõiduki pardal, isegi siis, kui need pardavarud on mõeldud kasutamiseks reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi kohal;

b)	maapealsed seadmed ja varuosad (sealhulgas mootorid), mis on toodud ühe lepinguosalise territooriumile ja mis on ette nähtud teise lepinguosalise lennuettevõtja poolt rahvusvaheliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki teenindamiseks, hoolduseks või remondiks;

c)

lepinguosalise territooriumile toodud või seal hangitud teise lepinguosalise lennuettevõtja rahvusvaheliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki tarbeks mõeldud kütus, määrdeained ja tarbitavad tehnilised varud, isegi kui need on mõeldud kasutamiseks reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi kohal;

d)

mõlema lepinguosalise tollieeskirjadega ette nähtud trükised, mis on toodud ühe lepinguosalise territooriumile või seal hangitud ja pardale võetud ning mis on ette nähtud kasutamiseks teise lepinguosalise lennuettevõtja rahvusvaheliseks lennutranspordiks kasutatava lahkuva õhusõiduki pardal, isegi siis, kui neid kasutatakse reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi kohal, ning

e)	lennuväljadel ja kaubaterminalides kasutatav ohutus- ja julgestusvarustus.

3.   Olenemata teistest vastuolulistest sätetest ei takista käesolev leping lepinguosalisi kohaldamast mittediskrimineerivaid makse, lõive, tollimakse ja tasusid kütuse suhtes, mida tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks õhusõidukis, mis teostab lende kõnealuse lepinguosalise territooriumil asuva kahe punkti vahel.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud seadmete ja varude puhul võidakse nõuda nende hoidmist asjaomaste asutuste järelevalve või kontrolli all ning keelata nende ümberpaigutamine enne asjaomaste tollimaksude tasumist.

5.   Käesolevas artiklis sätestatud maksuvabastused kehtivad ka siis, kui ühe lepinguosalise lennuettevõtjad on sõlminud teise lennuettevõtjaga, kelle suhtes teine lepinguosaline samuti selliseid maksuvabastusi kohaldab, lepingu käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 kindlaksmääratud varude ja toodete laenamiseks või teise lepinguosalise territooriumile toomiseks.

6.   Käesolev leping ei takista lepinguosalisi kohaldamast makse, lõivusid, tollimakse ja tasusid kaupade suhtes, mida müüakse reisijatele pardal muul eesmärgil kui pardal tarbimiseks lennu selle osa jooksul, mis toimub tema territooriumi kahe punkti vahel, kus on lubatud pardaleminek ja pardalt mahatulek.

7.   Lepinguosalise territooriumi otsetransiidi teel läbiv pagas ja last vabastatakse maksudest ja muudest sellesarnastest tasudest, mis ei põhine teenuste osutamise maksumusel.

8.   Tavapärast pardavarustust, samuti mõlema lepinguosalise lennuettevõtjate õhusõidukite pardal tavaliselt hoitavaid materjale ja varusid võib teise lepinguosalise territooriumil maha laadida üksnes selle territooriumi tolliasutuse loal. Sellisel juhul võidakse need paigutada kuni nende reeksportimiseni või muu tollieeskirjade kohase kõrvaldamiseni kõnealuse asutuse järelevalve alla.

9.   Käesoleva lepingu tingimused ei mõjuta käibemaksu valdkonda, välja arvatud impordi käibemaksu osas. Käesolev leping ei mõjuta liikmesriikide ja Gruusia vaheliste kehtivate tulu ja kapitali topeltmaksustamise vältimise konventsioonide sätteid.

Artikkel 11

Lennuväljade, lennundusrajatiste ja -seadmete ning lennundusteenuste kasutustasud

1.   Lepinguosalised tagavad, et kasutustasud, mida nende tasusid kehtestavad pädevad asutused või organid võivad kehtestada teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes lennujuhtimis- ja aeronavigatsiooniteenuste kasutamise ning lennuvälja, lennundusjulgestuse ning nendega seotud rajatiste ja teenuste kasutamise eest, on õiglased, põhjendatud, mitte ebaõiglaselt diskrimineerivad ning võrdselt jaotatud eri kasutajakategooriate vahel. Kõnealused tasud võivad peegeldada lennuväljal või lennuvälja süsteemis asjakohaste lennuvälja ning lennundusjulgestuse rajatiste ja teenuste täielikku maksumust tasusid kehtestavatele pädevatele asutustele või organitele, kuid ei tohi seda ületada. Need kasutustasud võivad sisaldada mõistlikku tulu koos amortisatsioonikuludega. Varustust ja teenuseid, mille eest kasutustasusid võetakse, peab saama kasutada efektiivselt ja säästlikult. Igal juhul määratakse kõnealused tasud teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes tingimustel, mis on sama soodsad kui tasude määramise ajal mis tahes teise lennuettevõtja suhtes kehtestatud tasude kõige soodsamad tingimused.

2.   Lepinguosalised taotlevad konsultatsioone nende territooriumil asuvate tasusid kehtestavate pädevate asutuste või organite ning teenuseid ja rajatisi kasutavate lennuettevõtjate ja/või neid esindavate organite vahel ning tagavad sellise teabe vahetamise tasusid kehtestavate pädevate asutuste või organite ja lennuettevõtjate või neid esindavate organite vahel, mis võib olla vajalik selleks, et saada täpne ülevaade tasude põhjendatusest vastavalt käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 põhimõtetele. Lepinguosalised tagavad, et tasusid kehtestavad pädevad asutused või organid teataksid kasutajatele mõistliku aja jooksul ette kõikidest kasutustasude muutmise ettepanekutest, et kõnealused asutused saaksid enne muudatuste tegemist võtta arvesse kasutajate seisukohad.

3.   Lepinguosalist loetakse artikli 23 (Vaidluste lahendamine ja vahekohus) kohases vaidluste lahendamise menetluses käesoleva artikli nõudeid rikkunuks, kui

a)	ta ei vaata mõistliku aja jooksul läbi kasutustasu või tava, mille kohta teine lepinguosaline on kaebuse esitanud, või

b)	pärast tasu või tava läbivaatamist ei võta ta kõiki võimalikke meetmeid käesoleva artikliga vastuolus oleva tasu või tava muutmiseks.

Artikkel 12

Hinnakujundus

1.   Lepinguosalised lubavad lennuettevõtjatel vaba ja õiglase konkurentsi alusel vabalt hindu kehtestada.

2.   Lepinguosalised ei nõua hindade esitamist või nendest teatamist.

3.   Pädevad asutused võivad korraldada arutelusid, et käsitleda näiteks (kuid mitte ainult) hindu, mis võivad olla ebaõiglased, põhjendamatud, diskrimineerivaid või subsideeritud.

Artikkel 13

Statistika

1.   Kumbki lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele siseriiklike õigusnormidega ette nähtud statistika ning taotluse korral muu kättesaadava statistilise teabe, mida võidakse lennuteenuste osutamise läbivaatamiseks põhjendatult nõuda.

2.   Lepinguosalised teevad käesoleva lepingu artikli 22 (ühiskomitee) kohase ühiskomitee raames koostööd, et hõlbustada käesoleva lepingu kohase lennuteenuste arengu jälgimiseks omavahelist statistilise teabe vahetust.

II   JAOTIS

ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ

Artikkel 14

Lennuohutus

1.   Vastavalt käesoleva lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas käesoleva lepingu III lisa C osas kindlaksmääratud lennuohutusalaste õigusaktidega allpool sätestatud tingimuste kohaselt.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õigusaktide rakendamine Gruusia poolt. Selleks alustab Gruusia osalemist Euroopa Lennundusohutusameti töös vaatlejana alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.

3.   Lepinguosalised tagavad, et kui teise lepinguosalise territooriumil asuvas rahvusvahelisele lennuliiklusele avatud lennuväljal maanduva ühe lepinguosalise territooriumil registreeritud õhusõiduki suhtes on kahtlusi, et ta ei vasta konventsiooni kohaselt kehtestatud rahvusvahelistele lennuohutusstandarditele, siis teevad selle teise lepinguosalise pädevad asutused õhusõiduki pardal ja selle ümber kontrolli seisuplatsil, et kontrollida õhusõiduki ja meeskonna dokumentide kehtivust ning õhusõiduki ja selle seadmete nähtavat seisukorda.

4.   Mõlema lepinguosalise pädevad asutused võivad igal ajal taotleda konsultatsioone seoses ohutusstandardite järgimisega teise lepinguosalise poolt.

5.   Lepinguosalise pädevad asutused võtavad asjakohaseid ja viivitamatuid meetmeid iga kord, kui nad teevad kindlaks, et õhusõiduk, toode või tegevus võib:

a)	mitte vastata konventsiooni või III lisa C osas kindlaksmääratud õigusaktide (vastavalt sellele, millist neist kohaldatakse) kohaselt kehtestatud miinimumstandarditele, või

b)

tekitada käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kontrollimise käigus tõsiseid kahtlusi selle suhtes, et õhusõiduk või selle kasutamine on kooskõlas konventsiooni või III lisa C osas kindlaksmääratud õigusaktide (vastavalt sellele, millist neist kohaldatakse) kohaselt kehtestatud miinimumstandarditega, või

c)	tekitada tõsiseid kahtlusi, et tõhusalt ei järgita ega hallata konventsioonis või käesoleva lepingu III lisa C osas kindlaksmääratud õigusaktide (vastavalt sellele, millist neist kohaldatakse) kohaselt kehtestatud miinimumstandardeid.

6.   Kui ühe lepinguosalise pädevad asutused võtavad lõikes 5 nimetatud meetmeid, teatavad nad sellest viivitamata teise lepinguosalise pädevatele asutustele, esitades meetmete võtmise põhjused.

7.   Kui käesoleva artikli lõike 5 kohaldamisel võetud meetmete rakendamist ei lõpetata, kuigi nende võtmiseks ei ole enam põhjust, võib kumbki lepinguosaline pöörduda asja arutamiseks ühiskomitee poole.

Artikkel 15

Lennundusjulgestus

1.   Vastavalt käesoleva lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktidega, mis on kindlaks määratud käesoleva lepingu III lisa D osas, allpool sätestatud tingimuste kohaselt.

2.   Euroopa Komisjon võib Gruusia suhtes kohaldada kontrolle kooskõlas käesoleva lepingu III lisas osutatud asjakohaste Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktidega. Lepinguosalised kehtestavad vajalikud mehhanismid vastastikuseks teabe edastamiseks selliste kontrollide tulemuste kohta.

3.   Kuna tsiviilõhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna ohutuse tagamine on rahvusvaheliste lennuteenuste osutamise peamine eeltingimus, kinnitavad lepinguosalised vastastikust kohustust kaitsta tsiviillennundust ebaseaduslike sekkumiste eest (eelkõige Chicago konventsioonis, Tokios 14. septembril 1963. aastal allakirjutatud konventsioonis kuritegude ja mõningate teiste tegude kohta õhusõiduki pardal, Haagis 16. detsembril 1970. aastal allakirjutatud õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise konventsioonis, Montrealis 23. septembril 1971. aastal allakirjutatud tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsioonis, Montrealis 24. veebruaril 1988. aastal allakirjutatud tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsiooni lisaprotokollis ebaseaduslike vägivallaaktide vastu võitlemise kohta rahvusvahelist lennuliiklust teenindavates lennujaamades ja Montrealis 1. märtsil 1991. aastal allakirjutatud plastiliste lõhkeainete avastamiseks nende märkimise kasutamist käsitlevas konventsioonis sätestatud kohustusi, kuivõrd mõlemad lepinguosalised on nimetatud konventsioonide ja ka kõikide muude tsiviillennundusjulgestust käsitlevate konventsioonide ja protokollide osalised).

4.   Taotluse korral osutavad lepinguosalised teineteisele igakülgset abi, et takistada tsiviillennuki ebaseaduslikku hõivamist ja muid ebaseaduslikke tegusid, mis ohustavad nimetatud õhusõidukit, selle reisijaid ja meeskonda, lennuvälju ja navigatsiooniseadmeid ning et hoida ära kõiki muid tsiviillennundusjulgestust ähvardavaid ohte.

5.   Vastastikustes suhetes tegutsevad lepinguosalised kooskõlas lennundusjulgestusstandardite ja Chicago konventsiooni lisades nimetatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni soovituslike tavadega niivõrd, kuivõrd nimetatud julgestussätted on kohaldatavad lepinguosaliste suhtes. Lepinguosalised nõuavad, et lennuettevõtjad, kes kasutavad nende registrisse kantud õhusõidukeid, samuti ettevõtjad, kelle peamine tegevuskoht või alaline asukoht on nende territooriumil ja nende territooriumil asuvate lennuväljade käitajad tegutseksid kooskõlas nimetatud lennundusjulgestusalaste sätetega.

6.   Lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil võetakse tõhusad meetmed õhusõiduki kaitsmiseks, reisijate ja nende käsipagasi ning meeskonna, lasti (sealhulgas registreeritud pagasi) ja õhusõiduki varude kontrollimiseks pardalemineku või laadimise eel ja ajal ning et nimetatud meetmeid kohandatakse vastavalt suurenevale ohule. Mõlemad lepinguosalised nõustuvad, et nende lennuettevõtjatelt võidakse nõuda, et nad järgiksid käesoleva artikli lõikes 5 nimetatud lennundusjulgestusalaseid sätteid, mida teine lepinguosaline nõuab oma territooriumile sisenemisel, sealt lahkumisel või seal viibimisel.

7.   Kumbki lepinguosaline suhtub positiivselt teise lepinguosalise kõikidesse taotlustesse rakendada konkreetse ohu korral mõistlikke julgestusalaseid erimeetmeid. Üks lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist eelnevalt kõikidest julgestusalastest erimeetmetest, mida ta kavatseb võtta ja millel võib olla käesoleva lepingu raames osutatavatele lennutransporditeenustele oluline finants- või toimemõju, välja arvatud juhul, kui see ei ole hädaolukorras mõistlikkuse piires võimalik. Lisaks sellele võivad mõlemad lepinguosalised niisuguste julgestusalaste meetmete arutamiseks taotleda ühiskomitee kokkukutsumist vastavalt lepingu artiklile 22 (ühiskomitee).

8.   Kui tsiviilõhusõiduk hõivatakse ebaseaduslikult või leiab aset selle ebaseadusliku hõivamise või õhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna, lennuväljade või navigatsiooniseadmete turvalisust ohustav muu ebaseaduslik vahejuhtum või on olemas selle oht, abistavad lepinguosalised teineteist sidepidamise hõlbustamise abil ja võtavad muud asjakohased meetmed, et kiiresti ja ohutult kõnealune vahejuhtum lõpetada või oht kõrvaldada.

9.   Lepinguosalised võtavad kõik nende arvates asjakohased meetmed, et tagada ebaseadusliku hõivamise või ebaseadusliku sekkumise ohvriks langenud ja nende territooriumil maandunud õhusõiduki maapinnale jäämine, välja arvatud juhul, kui selle äralend on vajalik inimelu kaitseks. Niisugused meetmed tuleks võimaluse korral võtta pärast vastastikust konsulteerimist.

10.   Kui ühel lepinguosalisel on põhjendatud kahtlusi, et teine lepinguosaline ei ole järginud käesoleva artikli lennundusjulgestusalaseid sätteid, taotleb ta viivitamatult konsulteerimist teise lepinguosalisega.

11.   Ilma et see piiraks lepingu artikli 5 (lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine) sätete kohaldamist, annab suutmatus jõuda rahuldavale kokkuleppele viieteistkümne (15) päeva jooksul alates sellise nõude esitamisest aluse teise lepinguosalise lennuettevõtja(te) tegevusloa peatamiseks, selle tühistamiseks, piiramiseks või sellele tingimuste seadmiseks.

12.   Kui otsese ja erakorralise ohu olemasolu nõuab, võib lepinguosaline võtta ajutisi meetmeid enne viieteistkümne (15) päeva möödumist.

13.   Käesoleva artikli lõike 11 kohaselt võetud mis tahes meetme rakendamine lõpetatakse, kui teine lepinguosaline on viinud oma tegevuse käesoleva artikliga täielikku vastavusse.

Artikkel 16

Lennuliikluse korraldamine

1.   Vastavalt käesoleva lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas käesoleva lepingu III lisa B osas kindlaksmääratud õigusaktidega allpool sätestatud tingimuste kohaselt.

2.   Lepinguosalised teevad lennuliikluse korraldamisel koostööd, et laiendada ühtset Euroopa taevast ka Gruusiale, eesmärgiga tõhustada olemasolevaid ohutusstandardeid ning Euroopa üldisi lennuliiklusstandardeid, optimeerida veomahtu, viia miinimumini hilinemised ja suurendada keskkonnasäästlikkust. Selleks alustab Gruusia osalemist ühtse taeva komitees vaatlejana alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast. Ühiskomitee vastutab lennuliikluse korraldamise alase koostöö jälgimise ja hõlbustamise eest.

3.   Et hõlbustada ühtse Euroopa taeva õigusaktide kohaldamist oma territooriumil:

a)	võtab Gruusia vajalikud meetmed, et kohandada oma lennuliiklust korraldavad asutused ümber vastavalt ühtse Euroopa taeva põhimõtetele, eelkõige tagades, et vastavad riiklikud järelevalveorganid on lennuliikluse korraldamisteenuse pakkujatest vähemalt funktsionaalselt sõltumatud, ning

b)	kaasab Euroopa Liit Gruusia vastavatesse ühtsest Euroopa taevast tulenevatesse aeronavigatsiooniteenuste, õhuruumi ja koostalitlusvõimega seotud algatustesse, eelkõige osaledes varakult Gruusia jõupingutustes luua toimivad õhuruumiosad või SESARiga asjakohase kooskõlastamise kaudu.

Artikkel 17

Keskkond

1.   Lepinguosalised tunnustavad keskkonnakaitse tähtsust lennutranspordipoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel. Lepinguosalised tunnistavad, et tsiviillennundusest tuleneva keskkonnamõju miinimumini viimine eeldab tulemuslikku koostööd rahvusvahelisel, piirkondlikul, riiklikul ja/või kohalikul tasandil.

2.   Vastavalt lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas lepingu III lisa E osas kindlaksmääratud lennutranspordialaste õigusaktidega allpool sätestatud tingimuste kohaselt.

3.   Lepinguosalised tõdevad, et on tähtis teha koostööd ja osaleda mitmepoolsetes aruteludes, et kaaluda lennunduse mõju keskkonnale ning tagada, et võimalikud leevendusmeetmed on täielikult kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega.

4.   Leping ei piira lepinguosalise pädevate asutuste volitusi võtta kõik asjakohased meetmed, et vältida lennutranspordi keskkonnamõjusid või nende mõjudega muul viisil tegeleda, tingimusel et need meetmed on täielikult kooskõlas kõnealuste pädevate asutuste rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega ning neid kohaldatakse sõltumata päritoluriigist.

Artikkel 18

Tarbijakaitse

Vastavalt lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas käesoleva lepingu III lisa G osas kindlaksmääratud lennutranspordialaste õigusaktidega allpool sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 19

Arvutipõhised broneerimissüsteemid

Vastavalt lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas lepingu III lisa H osas kindlaksmääratud lennutranspordialaste õigusaktidega.

Artikkel 20

Sotsiaalsed aspektid

Vastavalt lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas lepingu III lisa F osas kindlaksmääratud lennutranspordialaste õigusaktidega.

III   JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

Artikkel 21

Tõlgendamine ja jõustamine

1.   Lepinguosalised võtavad kõik asjakohased üld- või erimeetmed, et tagada lepingust tulenevate kohustuste täitmine ning hoiduvad kõikidest lepingu eesmärkide saavutamist ohustavatest meetmetest.

2.   Lepinguosalised vastutavad lepingu ja eriti selle III lisas loetletud lennutranspordialaste õigusnormide nõuetekohase jõustamise eest oma territooriumil.

3.   Kumbki lepinguosaline annab teisele lepinguosalisele vajalikku teavet ja abi käesoleva lepingu sätete võimalike rikkumiste uurimisel, mida teine lepinguosaline teostab käesoleva lepingu alusel talle antud pädevuste kohaselt.

4.   Kui lepinguosalised tegutsevad neile käesoleva lepingu kohaselt antud volituste alusel teisele lepinguosalisele olulist huvi pakkuvates ja teise lepinguosalise asutusi või ettevõtjaid käsitlevates küsimustes, tuleb teise lepinguosalise pädevaid asutusi sellest teavitada ja anda neile võimalus esitada enne lõpliku otsuse tegemist võimalikud märkused.

5.   Niivõrd, kuivõrd lepingu sätete ning III lisas kindlaksmääratud õigusaktide sätete sisu langeb kokku Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu vastavate eeskirjade ning Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt vastuvõetud õigusaktidega, tõlgendatakse nimetatud sätteid nende rakendamisel ja kohaldamisel vastavalt Euroopa Kohtu ja Euroopa Komisjoni otsustele.

Artikkel 22

Ühiskomitee

1.   Käesolevaga asutatakse lepinguosaliste esindajatest koosnev ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”), mis vastutab lepingu haldamise eest ning tagab selle nõuetekohase rakendamise. Selleks annab ühiskomitee soovitusi ja võtab vastu otsuseid lepingus selgelt sätestatud juhtudel.

2.   Ühiskomitee otsused võetakse vastu konsensuse alusel ja need on lepinguosaliste suhtes siduvad. Lepinguosalised rakendavad kõnealuseid otsuseid oma eeskirjade kohaselt.

3.   Ühiskomitee võtab otsusega vastu oma töökorra.

4.   Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele. Mõlemad lepinguosalised võivad taotleda ühiskomitee kokkukutsumist.

5.   Samuti võivad mõlemad lepinguosalised taotleda ühiskomitee kokkukutsumist, et lahendada käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seotud küsimusi. Koosolek toimub esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast taotluse saamist, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

6.   Selleks et lepingut nõuetekohaselt rakendada, vahetavad lepinguosalised teavet ning konsulteerivad kummagi lepinguosalise taotluse puhul ühiskomitees.

7.   Kui ühe lepinguosalise arvates ei ole teine lepinguosaline ühiskomitee otsust nõuetekohaselt rakendanud, võib ta nõuda küsimuse arutamist ühiskomitees. Kui ühiskomitee ei suuda küsimust lahendada kahe kuu jooksul alates esildise tegemisest, võib esildise teinud lepinguosaline käesoleva lepingu artikli 24 (kaitsemeetmed) alusel võtta asjakohased ajutised kaitsemeetmed.

8.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võivad lepinguosalised võtta käesoleva lepingu artikli 24 (kaitsemeetmed) alusel asjakohased ajutised kaitsemeetmed, kui ühiskomitee ei võta kuu jooksul alates küsimuse esitamise kuupäevast vastu kõnealust küsimust käsitlevat otsust.

9.   Ühiskomitee uurib kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 6 (investeeringud) küsimusi, mis on seotud kahepoolsete ühisinvesteeringutega enamusosalusse või muudatustega lepinguosaliste lennuettevõtjate tõhusas kontrollimises.

10.   Ühiskomitee arendab koostööd:

a)	soodustades uute seadusandlike ja õigusalaste algatuste ja muudatuste vahetamist ekspertide tasandil, sealhulgas lennundusjulgestuse, lennuohutuse, keskkonnakaitse, lennunduse infrastruktuuri (kaasa arvatud teenindusajad), konkurentsil põhineva keskkonna ja tarbijakaitse valdkonnas;

b)	vaadates läbi käesoleva lepingu kohaseid lennuteenuseid mõjutavad turutingimused;

c)	analüüsides korrapäraselt käesoleva lepingu rakendamise sotsiaalseid mõjusid, eriti tööhõive valdkonnas, ja leides asjakohaseid lahendusi põhjendatuks peetavatele probleemidele;

d)	analüüsides selliseid potentsiaalseid valdkondi, millele käesolev leping võiks edaspidi laieneda, kaasa arvatud soovituste esitamine lepingu muutmiseks;

e)	jõudes konsensuse alusel kokkuleppele menetlust käsitlevate ettepanekute, lähenemisviiside või dokumentide suhtes, mis on otseselt seotud käesoleva lepingu toimimisega;

f)	analüüsides ja välja töötades tehnilist abi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades ning

g)	edendades koostööd asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel.

Artikkel 23

Vaidluste lahendamine ja vahekohus

1.   Kui lepinguosaliste vahel tekivad lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused, püütakse need kõigepealt lahendada ühiskomitees ametlike konsultatsioonide kaudu lepingu artikli 22 (ühiskomitee) lõike 5 kohaselt.

2.   Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada käesoleva artikli lõike 1 alusel, võivad lepinguosalised käesoleva lepingu kohaldamiseks või tõlgendamiseks pöörduda allpool sätestatud menetlusele kohaselt vahekohtu poole:

a)

kumbki lepinguosaline määrab vahekohtuniku kuuekümne (60) päeva jooksul pärast seda, kui vahekohus, kelle poole teine lepinguosaline on diplomaatiliste kanalite kaudu pöördunud, on saanud teise lepinguosalise taotluse sooviga lahendada vaidlus vahekohtus; kolmas vahekohtunik tuleks määrata kahe varem määratud kohtuniku poolt kuuekümne (60) lisapäeva jooksul. Kui üks lepinguosaline ei ole kokkulepitud aja jooksul vahekohtunikku määranud või kolmandat vahekohtunikku ei määrata kokkulepitud aja jooksul, võib kumbki lepinguosaline paluda Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõukogu presidendil määrata vastavalt vajadusele kas vahekohtunik või vahekohtunikud;

b)	punktis a sätestatud tingimuste kohaselt määratud kolmas vahekohtunik peaks olema kolmanda riigi kodanik ja ta peaks tegutsema vahekohtu eesistujana;

c)	vahekohus lepib kokku vahekohtu töökorras ning

d)	vahekohtu lõpliku otsuse kohaselt jagatakse vahekohtu esmased kulud lepinguosaliste vahel võrdselt.

3.   Ühe lepinguosalise taotlusel võib vahekohus paluda teist lepinguosalist rakendada vahekohtu lõpliku otsuse vastuvõtmiseni ajutisi meetmeid.

4.   Kõik vahekohtu esialgsed või lõplikud otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad.

5.   Kui üks lepinguosaline ei järgi vahekohtu otsust, mis on tehtud käesoleva artikli tingimuste kohaselt, kolmekümne (30) päeva jooksul alates eespool nimetatud otsuse teatavakstegemisest, võib teine lepinguosaline peatada või tühistada süüdiolevale lepinguosalisele käesoleva lepingu alusel antud õigused või eelised või piirata kõnealuseid õigusi või eeliseid seniks, kuni rikkumine jätkub.

Artikkel 24

Kaitsemeetmed

1.   Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad lepingus kehtestatud eesmärkide saavutamise.

2.   Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid. Kaitsemeetmed võetakse ainult sellises ulatuses ja sellise kestusega, mis on vajalik olukorra parandamiseks või käesoleva lepingu tasakaalu säilitamiseks. Eelistatud on meetmed, mis häirivad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem.

3.   Kaitsemeetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teatab sellest viivitamata teisele lepinguosalisele ühiskomitee kaudu ja edastab kogu asjakohase teabe.

4.   Lepinguosalised alustavad viivitamata konsultatsioone ühiskomitees, et leida kõigile vastuvõetav lahendus.

5.   Ilma et see piiraks artikli 3 (Lubade andmine) punkti d, artikli 5 (Lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine) punkti d ja artiklite 14 (Lennuohutus) ja 15 (Lennundusjulgestus) kohaldamist, ei või asjaomane lepinguosaline võtta kaitsemeetmeid enne, kui käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud teatamisest on möödunud üks kuu, välja arvatud juhul, kui käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud konsultatsioonid lõppevad enne nimetatud tähtaja möödumist.

6.   Asjaomane lepinguosaline teatab ühiskomiteele viivitamata võetud meetmetest ja edastab kogu asjakohase teabe.

7.   Kõik käesoleva artikli tingimuste kohaselt võetud meetmed peatatakse kohe, kui süüdiolev lepinguosaline on viinud oma tegevuse lepingu sätetega vastavusse.

Artikkel 25

Seos teiste lepingutega

1.   Käesoleva lepingu sätted asendavad Gruusia ja liikmesriikide vaheliste olemasolevate kahepoolsete lepingute vastavad sätted. Nimetatud kahepoolsetest lepingutest tulenevaid ja käesoleva lepinguga hõlmamata liiklusõigusi võib siiski jätkuvalt kasutada, tingimusel et kõiki Euroopa Liidu liikmesriike ja nende kodanikke koheldakse võrdselt.

2.   Lepinguosalised peavad teise lepinguosalise taotluse alusel ühiskomitees nõu, et anda oma soovitus selle kohta, kas Gruusia peaks Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepinguga ühinema.

3.   Kui lepinguosalised ühinevad mõne mitmepoolse lepinguga või kiidavad heaks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni või muu rahvusvahelise organisatsiooni poolt vastu võetud otsuse, milles käsitletakse käesoleva lepinguga hõlmatud küsimusi, peavad nad ühiskomitees nõu, et teha kindlaks, kas käesolevat lepingut tuleks selliste arengute arvessevõtmiseks muuta.

Artikkel 26

Muudatused

1.   Kui üks lepinguosaline soovib käesoleva lepingu sätted läbi vaadata, teatab ta sellest ühiskomiteele.

2.   Ühiskomitee võib lepinguosalise ettepanekul ja kooskõlas käesoleva artikliga otsustada lepingu lisade muutmise üle.

3.   Lepingu muudatus jõustub pärast vastavate siseriiklike menetluste lõpuleviimist mõlema lepinguosalise poolt.

4.   Käesolev leping ei piira kummagi lepinguosalise õigust võtta ühepoolselt vastu uusi õigusakte või muuta olemasolevaid lennutranspordialaseid või III lisas nimetatud valdkondadega seotud olemasolevaid õigusakte, kui see on kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõtte ja käesoleva lepingu sätetega.

5.   Kui lepinguosaline kaalub uue õigusakti vastuvõtmist või lepingu III lisas nimetatud olemasolevate lennutranspordialaste või teiste valdkondadega seotud õigusaktide muutmist, teavitab ta sellest nõuetekohaselt ja vastavalt võimalusele teist lepinguosalist. Kummagi lepinguosalise taotlusel võib ühiskomitees toimuda eelnev arvamustevahetus.

6.   Lepinguosalised teavitavad üksteist korrapäraselt ja niipea, kui see on asjakohane, vastuvõetud uuest õigusaktist või lepingu III lisas nimetatud olemasolevate lennutranspordialaste või teiste valdkondadega seotud õigusaktide muutmisest. Kui üks lepinguosalistest seda taotleb, kutsub ühiskomitee kuuekümne (60) päeva jooksul pärast kõnealust teavitamist seisukohtade vahetamise kõnealuse uue õigusakti või muudatuse mõju kohta käesoleva lepingu nõuetekohasele toimimisele.

7.   Pärast käesoleva artikli lõikes 6 osutatud seisukohtade vahetamist teeb ühiskomitee järgmist:

a)	võtab vastu lepingu III lisa muutva otsuse, et lisada sinna asjaomane uus õigusakt või muudatus, vajaduse korral vastastikkuse põhimõtet arvesse võttes;

b)	võtab vastu otsuse selle kohta, et asjaomast uut õigusakti või muudatust tuleb käsitada käesoleva lepinguga kooskõlas olevana, või

c)	soovitab muid mõistliku aja jooksul võetavaid meetmeid, et tagada käesoleva lepingu nõuetekohane toimimine.

Artikkel 27

Lepingu lõpetamine

Kumbki lepinguosaline võib mis tahes ajal diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult teisele lepinguosalisele teatada oma otsusest käesolev leping lõpetada. Kõnealune teade saadetakse samal ajal ka Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile. Leping lõpeb pärast ühe aasta möödumist kirjaliku teate saamisest Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni lennuhooaja lõpus keskööl Greenwichi aja järgi, kui enne selle aja saabumist ei ole lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel lõpetamise teadet tagasi võetud.

Artikkel 28

Registreerimine Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis

Käesolev leping ja kõik selle muudatused registreeritakse Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis.

Artikkel 29

Ajutine kohaldamine ja jõustumine

1.   Leping jõustub üks kuu pärast lepinguosaliste vahel viimase diplomaatilise noodi vahetamist, millega kinnitatakse kõigi lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist. Selleks saadab Gruusia Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele adresseeritud diplomaatilise noodi Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ning Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat saadab Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide diplomaatilise noodi Gruusiale. Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide diplomaatiline noot sisaldab teatist igalt liikmesriigilt, millega kinnitatakse, et lepingu jõustumiseks vajalikud menetlused on lõpule viidud.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 lepivad lepinguosalised kokku, et käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt, kooskõlas mõlema lepinguosalise asjakohaste siseriiklike menetluste ja/või õigusaktidega (vastavalt vajadusele), alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuupäevale, mil viimasena noodi saatnud lepinguosaline on teavitanud teist lepinguosalist lepingu kohaldamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

---

(1)  Vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonile nr 1244.