Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document JOL_2010_040_R_0075_01

    Nõukogu otsus, 10. november 2009 , Euroopa Ühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahelise protokolli vormis lepingu (milles sätestatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes kohaldatav vaidluste lahendamise kord) sõlmimise kohta

    ELT L 40, 13.2.2010, p. 75–90 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    13.2.2010   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 40/75


    NÕUKOGU OTSUS,

    10. november 2009,

    Euroopa Ühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahelise protokolli vormis lepingu (milles sätestatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes kohaldatav vaidluste lahendamise kord) sõlmimise kohta

    (2010/91/EÜ)

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    24. veebruaril 2006 volitas nõukogu komisjoni alustama läbirääkimisi oma partneritega Vahemere piirkonnas, et kehtestada kaubandussätetega seotud vaidluste lahendamise kord.

    (2)

    Komisjon pidas läbirääkimisi vastavalt nõukogu antud läbirääkimisjuhistele ja konsulteerides asutamislepingu artikli 133 alusel loodud komiteega.

    (3)

    Komisjon on lõpule viinud läbirääkimised Euroopa Ühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahelise protokolli vormis lepingu üle, milles sätestatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes kohaldatav vaidluste lahendamise kord (1).

    (4)

    Käesolev leping tuleks heaks kiita,

    ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

    Artikkel 1

    Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Tuneesia Vabariigi vaheline protokolli vormis leping, milles sätestatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes kohaldatav vaidluste lahendamise kord.

    Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

    Artikkel 2

    Nõukogu eesistuja on volitatud määrama isiku(d), kellel on õigus protokolli vormis lepingule alla kirjutada, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

    Brüssel, 10. november 2009

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    A. BORG


    (1)  EÜT L 97, 30.3.1998, lk 2.


    Euroopa Liidu ja Tuneesia Vabariigi vaheline

    PROTOKOLL,

    milles sätestatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes kohaldatav vaidluste lahendamise kord

    EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”,

    ühelt poolt ja

    TUNEESIA VABARIIK, edaspidi „Tuneesia”,

    teiselt poolt

    ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

    I   PEATÜKK

    EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

    Artikkel 1

    Eesmärk

    Käesoleva protokolli eesmärk on hoida ära ja lahendada lepinguosaliste-vahelisi kaubandusalaseid vaidlusi, otsides mõlemale lepinguosalisele vastuvõetavaid lahendusi.

    Artikkel 2

    Protokolli kohaldamine

    1.   Käesolevat protokolli kohaldatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (edaspidi „assotsiatsioonileping”) II jaotise sätete (välja arvatud artikkel 24) tõlgendamise ja kohaldamisega seotud mis tahes erinevuste suhtes, kui ei ole selgelt sätestatud teisiti (1). Assotsiatsioonilepingu artiklit 86 kohaldatakse vaidluste suhtes seoses nimetatud lepingu muude sätete kohaldamise ja tõlgendamisega.

    2.   Käesoleva protokolli menetlusi kohaldatakse juhul, kui kuuskümmend päeva pärast vaidlusest assotsiatsiooninõukogule teatamist vastavalt assotsiatsioonilepingu artiklile 86 ei ole assotsiatsiooninõukogu suutnud vaidlust lahendada.

    3.   Lõike 2 kohaldamisel peetakse vaidlus lahendatuks siis, kui assotsiatsiooninõukogu on võtnud vastu otsuse vastavalt assotsiatsioonilepingu artikli 86 lõikele 2 või kui assotsiatsiooninõukogu on kinnitanud, et vaidlust enam ei ole.

    II   PEATÜKK

    KONSULTEERIMINE JA VAHENDAMINE

    Artikkel 3

    Konsulteerimine

    1.   Lepinguosalised püüavad lahendada kõik artiklis 2 osutatud sätete tõlgendamise ja kohaldamisega seotud erinevused omavahel heauskselt konsulteerides, et jõuda kiire, õiglase ja mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduseni.

    2.   Lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele kirjaliku konsultatsioonitaotluse, saates kirja koopia tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele ning märkides kirjas, milline meede on kõne all ning milliseid assotsiatsioonilepingu sätteid ta peab kohaldatavateks.

    3.   Konsultatsioonid korraldatakse neljakümne päeva jooksul taotluse saamisest ja need toimuvad selle lepinguosalise territoorium, kelle vastu kaebus esitati, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks kuuskümmend päeva pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama. Konsultatsioonid, eelkõige kõik andmed ja seisukohad, mille lepinguosalised menetluse käigus avaldavad, on konfidentsiaalsed, ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise õigusi mis tahes edasises menetluses.

    4.   Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas seoses kergesti riknevate ja hooajakaupadega, peetakse viieteistkümne päeva jooksul alates taotluse saamisest ning loetakse lõppenuks kolmekümne päeva möödumisel taotluse saamisest.

    5.   Juhul kui lepinguosaline, kellele taotlus esitati, ei vasta konsultatsioonitaotlusele kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest, või juhul, kui konsultatsioone ei korraldata vastavalt lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaegadele, või juhul, kui konsultatsioonid lõpetati ilma kokkuleppeta vastastikku sobiva lahenduse küsimuses, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu loomist vastavalt artiklile 5.

    Artikkel 4

    Vahendamine

    1.   Kui konsultatsioonide teel ei õnnestu mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduseni jõuda, võivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel kasutada vahendajat. Vahendustaotlus esitatakse kirjalikult tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele ning see peab sisaldama konsultatsioonide teemaks olnud meedet ning vastastikku kokku lepitud vahendustingimusi. Kumbki lepinguosaline võtab vahendustaotluse heasoovlikule kaalumisele.

    2.   Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud vahendaja isikus viie tööpäeva jooksul pärast vahendustaotluse saamist, valivad tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomitee eesistujad või nende määratud isik vahendaja loosi teel isikute seast, kes on kantud artiklis 19 viidatud nimekirja ega ole kummagi lepinguosalise kodanikud. Valimine toimub kümne tööpäeva jooksul pärast vahendustaotluse saamist. Vahendaja korraldab kohtumise lepinguosalistega hiljemalt kolmekümne päeva jooksul pärast tema nimetamist. Vahendajale esitatakse hiljemalt viisteist päeva enne kohtumist mõlema lepinguosalise esildised ja ta võib taotleda täiendavat teavet lepinguosalistelt või ekspertidelt või tehnilistelt nõustajatelt, kui ta peab seda vajalikuks. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada oma märkusi. Vahendaja esitab oma arvamuse hiljemalt neljakümne viie päeva jooksul pärast tema nimetamist.

    3.   Vahendaja arvamus võib sisaldada soovitust, kuidas lahendada vaidlus vastavalt artiklis 2 osutatud sätetele. Vahendaja arvamus ei ole siduv.

    4.   Lepinguosalised võivad kokkuleppel lõikes 2 nimetatud tähtaegu muuta. Ka vahendaja võib kummagi lepinguosalise taotlusel otsustada neid tähtaegu muuta, pidades silmas asjaomasel lepinguosalisel tekkinud erilisi probleeme või juhtumi keerukust.

    5.   Vahendusmenetlus, eelkõige vahendaja arvamus ja kõik andmed ja seisukohad, mille lepinguosalised menetluse käigus avaldavad, on konfidentsiaalsed, ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise õigusi mis tahes edasises menetluses.

    6.   Juhul kui lepinguosalised sellega nõustuvad, võib vahendusmenetlus jätkuda vahekohtumenetluse ajal.

    7.   Vahendaja asendatakse ainult töökorra punktides 18–21 sätestatud põhjustel ja sealsamas sätestatud menetluse kohaselt.

    III   PEATÜKK

    VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD

    I   JAGU

    Vahekohtumenetlus

    Artikkel 5

    Vahekohtumenetluse algatamine

    1.   Kui lepinguosalised ei suuda vaidlust artiklis 3 sätestatud konsultatsioonide või artiklis 4 sätestatud vahendamise käigus lahendada, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist.

    2.   Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitatakse, ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses, millist konkreetset meedet silmas peetakse, ning selgitab, mil viisil see meede rikub artiklis 2 osutatud sätteid. Vahekohtu moodustamist taotletakse mitte hiljem kui kaheksateist kuud pärast konsultatsioonitaotluse saamist, ilma et see piiraks kaebuse esitanud lepinguosalise õigust taotleda tulevikus samas küsimuses uusi konsultatsioone.

    Artikkel 6

    Vahekohtu moodustamine

    1.   Vahekohus moodustatakse kolmest vahekohtunikust.

    2.   Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ja lepivad kokku vahekohtu koosseisus kümne tööpäeva jooksul pärast kuupäeva, millal lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai vahekohtu moodustamise taotluse.

    3.   Kui lepinguosalised ei suuda lõikes 2 sätestatud aja jooksul kokkuleppele jõuda, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomitee eesistujad või nende määratud isik valiksid loosi teel kõik kolm vahekohtunikku artikli 19 kohaselt koostatud nimekirjast, seega ühe vahekohtuniku kaebuse esitanud lepinguosalise soovitatud isikute seast, ühe vahekohtuniku selle lepinguosalise soovitatud isikute hulgast, kelle vastu kaebus on esitatud, ning ühe vahekohtuniku nende isikute seast, keda lepinguosalised sooviksid vahekohtu esimeheks. Kui lepinguosalised saavutavad kokkuleppe ühe või kahe vahekohtuniku valikul, valitakse vahekohtu ülejäänud liikmed eespool kirjeldatud menetluse korras.

    4.   Tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomitee eesistujad või nende määratud isik valivad vahekohtunikud viie tööpäeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud taotluse esitamist ühe lepinguosalise poolt.

    5.   Vahekohtu moodustamise kuupäevaks on kuupäev, millal kolm vahekohtunikku on valitud.

    6.   Vahekohtunikud asendatakse ainult töökorra punktides 18–21 sätestatud põhjustel ja sealsamas sätestatud menetluse kohaselt.

    Artikkel 7

    Vahekohtu vahearuanne

    Hiljemalt sada kakskümmend päeva pärast vahekohtu moodustamist edastab vahekohus lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning vahekohtu otsuste ja soovituste põhimotiive. Lepinguosalised võivad viieteistkümne päeva jooksul pärast vahearuande edastamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks. Vahekohtu lõppotsuses põhjendatakse piisavas ulatuses vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ja selles vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele.

    Artikkel 8

    Vahekohtu otsus

    1.   Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele saja viiekümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, teavitab vahekohtu eesistuja sellest kirjalikult lepinguosalisi ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteed, nimetades viivituse põhjused ning kuupäeva, millal vahekohus kavatseb oma töö lõpetada. Mingil juhul ei või otsusest teatada hiljem kui sada kaheksakümmend päeva pärast vahekohtu moodustamist.

    2.   Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas seoses kergesti riknevate või hooajakaupadega, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks seitsmekümne viie päeva jooksul alates vahekohtu moodustamisest. Otsust ei tohi mingil juhul teha hiljem kui üheksakümmend päeva pärast vahekohtu moodustamist. Vahekohus teeb eelotsuse kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist selle kohta, kas tegemist on kiireloomulise juhtumiga.

    3.   Mõlema lepinguosalise taotlusel peab vahekohus igal ajal peatama oma töö lepinguosalistega kokkulepitud ajaks, mis ei ületa kaksteist kuud, ja jätkab oma tööd kõnealuse kokkulepitud ajavahemiku lõppedes kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel. Juhul kui kaebuse esitanud lepinguosaline ei taotle vahekohtu töö jätkamist enne kokkulepitud peatamisaja lõppemist, lõpetatakse menetlus. Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine ei piira lepinguosaliste õigusi sama küsimust käsitlevas mis tahes edasises menetluses.

    II   JAGU

    Nõuetele vastavus

    Artikkel 9

    Vahekohtu otsuse täitmine

    Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse täitmine, ja püüavad otsuse täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda.

    Artikkel 10

    Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

    1.   Hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse teatamist lepinguosalistele teatab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalisele ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele, kui kiiresti ta otsuse suudab täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”), juhul kui kohene täitmine ei ole võimalik.

    2.   Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikku mõistlikku tähtaega kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada kahekümne päeva jooksul pärast lõikes 1 sätestatud selle lepinguosalise teate saamist, kelle vastu kaebus esitati, vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks. Taotlusest tuleb teavitada samal ajal teist lepinguosalist ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteed. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele kolmekümne päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

    3.   Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

    Artikkel 11

    Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine

    1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab teisele lepinguosalisele ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele enne mõistliku tähtaja lõppu kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks.

    2.   Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele mis tahes lõikes 1 viidatud meetme kokkusobivuses artiklis 2 osutatud sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse vahekohus. Taotluses tuleb märkida, milline konkreetne meede on kõne all, ning selgitada, mil viisil on meede artiklis 2 osutatud sätetega kokkusobimatu. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks üheksakümne päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kiireloomuliste juhtumite, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupadega seotud juhtumite korral teeb vahekohus oma otsuse lepinguosalistele teatavaks neljakümne viie päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

    Artikkel 12

    Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral

    1.   Kui lepinguosaline, kelle kohta kaebus esitati, ei teavita enne mõistliku tähtaja möödumist mitte ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui artikli 11 lõike 1 kohaselt teavitatud meede ei ole vahekohtu otsuse kohaselt kooskõlas selle lepinguosalise artiklis 2 osutatud sätete kohaste kohustustega, peab ta kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel pakkuma ajutist hüvitist.

    2.   Kui hüvitise küsimuses ei jõuta kokkuleppele kolmekümne päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja lõppu või pärast artikli 11 kohaselt tehtud vahekohtu otsust (mille kohaselt otsuse täitmiseks võetud meede ei ole artiklis 2 osutatud sätetega kooskõlas), on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada artiklis 2 osutatud sätetest lähtuvate kohustuste täitmine rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest teisele lepinguosalisele ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele. Selliseid meetmeid võttes võtab kaebuse esitanud lepinguosaline arvesse nende mõju kaebealuse lepinguosalise arengule ja majandusele. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib peatada kohustuste täitmise kümme tööpäeva pärast seda, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai kätte kõnealuse teate, kui ta ei ole taotlenud lõike 3 kohase vahekohtumenetluse algatamist.

    3.   Juhul kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamine ei ole võrdne rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamise ulatusega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse vahekohus. Taotlusest teatatakse teisele lepinguosalisele ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele enne lõikes 2 nimetatud kümne tööpäeva pikkuse tähtaja lõppemist. Vahekohus, küsides vajaduse korral ekspertide arvamust, teatab oma otsusest kohustuste täitmise peatamise taseme küsimuses lepinguosalistele ja kaubandusküsimustega tegelevale institutsioonile kolmekümne päeva jooksul taotluse esitamisest. Kohustuste täitmist ei saa peatada enne, kui vahekohus on oma otsusest teatanud, ning igasugune peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.

    4.   Kohustuste täitmise peatamine peab olema ajutine ning seda kohaldatakse üksnes seni, kuni artiklis 2 osutatud sätteid rikkuvad meetmed on tühistatud või muudatuste abil kõnealuste sätetega kooskõlla viidud vastavalt artiklile 13 või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendamise suhtes kokku leppinud.

    Artikkel 13

    Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast kohustuste täitmise peatamist

    1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, peab teavitama teist lepinguosalist ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteed kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks, ning taotlema, et kaebuse esitanud lepinguosaline alustaks taas kohustuste täitmist.

    2.   Kui lepinguosalised ei jõua teatavaks tehtud meetme artiklis 2 osutatud sätetega kokkusobivuse suhtes kokkuleppele kolmekümne päeva jooksul pärast teatise saamist, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda kirjalikult vahekohtult asjakohase otsuse tegemist. Taotlusest tuleb teavitada samal ajal teist lepinguosalist ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteed. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele neljakümne viie päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kui vahekohus otsustab, et täitmiseks võetud meede on artiklis 2 osutatud sätetega kooskõlas, tuleb kohustuste täitmise peatamine lõpetada.

    III   JAGU

    Ühissätted

    Artikkel 14

    Ühisel kokkuleppel leitud lahendus

    Lepinguosalised võivad mis tahes ajal vastastikku kokku leppida käesoleva protokolliga hõlmatud vaidluse lahendamises. Leitud lahendusest teavitavad nad tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteed ja vahekohust. Ühisel kokkuleppel leitud lahendusest teavitamisel lõpetab vahekohus oma töö ja menetlus lõpetatakse.

    Artikkel 15

    Töökord

    1.   Käesoleva protokolli III peatüki kohast vaidluste lahendamise korda reguleerib käesolevale protokollile lisatud töökord.

    2.   Vahekohtu istungid on vastavalt töökorrale avalikud, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti.

    Artikkel 16

    Teave ja tehniline nõustamine

    Lepinguosalise taotlusel või omal algatusel võib vahekohus otsida teavet, mida ta vahekohtumenetluse jaoks vajalikuks peab. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Enne selliste ekspertide valimist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada oma märkusi. Lepinguosaliste territooriumil asutatud huvitatud füüsilistel või juriidilistel isikutel on vastavalt menetluskorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid. Sellised kokkuvõtted piirduvad vaidluse faktiliste asjaoludega ega käsitle õigusküsimusi.

    Artikkel 17

    Tõlgendamisreeglid

    Vahekohus tõlgendab artiklis 2 osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse, sh rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni tõlgendamise tavadele. Vahekohtu otsustega ei või suurendada ega vähendada artiklis 2 osutatud sätetega ette nähtud õigusi ja kohustusi.

    Artikkel 18

    Vahekohtu otsused

    1.   Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt, kui see on võimalik. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse arutatav küsimus häälteenamusega. Vahekohtunike eriarvamusi ei avaldata.

    2.   Vahekohtu otsus on lepinguosalistele siduv, kuid sellega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsuses esitatakse tuvastatud asjaolud, käesoleva assotsiatsioonilepingu asjakohaste sätete kohaldatavus ning vahekohtu mis tahes järelduste põhimotiiv. Tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomitee teeb vahekohtu otsuse tervikuna üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui ta otsustab seda mitte teha, et tagada konfidentsiaalse äriteabe konfidentsiaalsus.

    IV   PEATÜKK

    ÜLDSÄTTED

    Artikkel 19

    Vahekohtunike nimekirjad

    1.   Tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist nimekirja vähemalt viieteistkümnest isikust, kes soovivad ja saavad vahekohtuniku ülesannet täita. Kumbki lepinguosaline nimetab vähemalt viis isikut, keda ta vahekohtunikena näha soovib. Lisaks valivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes täidavad vahekohtu eesistuja kohuseid. Tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomitee tagab nimekirja järjepideva vastavuse nimetatud tingimustele.

    2.   Vahekohtunikel peavad olema õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alased eriteadmised või kogemused. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud kummagi lepinguosalise valitsustega; nad peavad järgima protokollile lisatud tegevusjuhendit.

    3.   Tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomitee võib koostada vähemalt viieteistkümnest isikust koosneva lisanimekirja, millesse kuuluvad assotsiatsioonilepinguga hõlmatud konkreetsete valdkondade asjatundjad. Artikli 6 lõikes 2 sätestatud valikumenetluse puhul võivad tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomitee eesistujad kasutada mõlema lepinguosalise nõusolekul valdkondlikku nimekirja.

    Artikkel 20

    Seosed WTO kohustustega

    1.   Käesoleva protokolli vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamist.

    2.   Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse kas käesoleva protokolli või WTO lepingu alusel, ei saa ta enne selle menetluse lõppemist algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu alusel. Kui küsimus on kohustuses, mis on identne nii assotsiatsioonilepingu kui ka WTO lepingu alusel, ei taotle lepinguosaline hüvitust sellise kohustuse rikkumise eest mõlema lepingu alusel. Juhul kui vaidluste lahendamise korda on rakendatud, ei esita lepinguosaline taotlust hüvituse saamiseks teisele foorumile sellise kohustuse rikkumise eest, mis on identne teises lepingus sätestatud kohustusega, välja arvatud juhul, kui valitud foorum ei suuda menetluslikel või juriidilistel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.

    3.   Lõikes 2 osutatud eesmärgil

    algatatakse WTO lepingu kohase vaidluse lahendamise menetlus lepinguosalise taotlusega WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja menetluste käsitusleppe artikli 6 kohase vahekohtu loomiseks ja seda peetakse lõpetatuks, kui vaidluste lahendamise organ võtab vastu vahekohtu aruande ja olenevalt asjaoludest apellatsioonikogu aurande vastavalt nimetatud käsitusleppe artiklile 16 ja artikli 17 lõikele 14;

    algatatakse käesoleva protokolli kohase vaidluse lahendamise menetlus lepinguosalise taotlusega artikli 5 lõike 1 kohase vahekohtu moodustamiseks ja see peetakse lõpetatuks, kui vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele vastavalt artiklile 8.

    4.   Ükski käesoleva protokolli säte ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO lepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalisel peatada käesoleva protokolli kohaste kohustuste täitmist.

    Artikkel 21

    Tähtajad

    1.   Kõiki käesolevas protokollis sätestatud tähtaegu, kaasa arvatud vahekohtute otsuste teatavakstegemise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast, välja arvatud juhul, kui ei ole ette nähtud teisiti.

    2.   Kõiki käesolevas protokollis sätestatud tähtaegu võib muuta lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Lepinguosalised võtavad heasoovlikule kaalumisele mis tahes tähtaja pikendamise taotlused, mille lepinguosaline on esitanud seoses raskustega käesolevas protokollis sätestatud menetluste täitmisel. Lepingosalise taotlusel võib vahekohus pikendada menetlustes kohaldatavat tähtaega, võttes arvesse lepinguosaliste erinevat arengutaset.

    Artikkel 22

    Protokolli läbivaatamine ja muutmine

    1.   Pärast käesoleva protokolli ja selle lisade jõustumist võib assotsiatsiooninõukogu igal ajal läbi vaadata nende rakendamise, et otsustada nende jätkamise, muutmise või lõpetamise üle.

    2.   Läbivaatamise käigus võib assotsiatsiooninõukogu kaaluda võimalust luua mitut Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut hõlmav apellatsiooniorgan.

    3.   Assotsiatsiooninõukogu võib otsustada muuta käesolevat protokolli ja selle lisasid. Lepinguosalised kohaldavad käesolevat otsust pärast oma siseriiklike menetluste lõpuleviimist.

    Artikkel 23

    Jõustumine

    Lepinguosalised kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt. Käesolev protokoll jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, millal lepinguosalised teatavad teineteisele, et käesolevas artiklis osutatud menetlused on lõpule viidud.

    Koostatud Brüsselis 9. detsembril 2009 kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja araabia keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

    За Европейския съюз

    Por la Unión Europea

    Za Evropskou unií

    For Det Europæiske Union

    Für die Europäische Union

    Euroopa Liidu nimel

    Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

    For the European Union

    Pour l'Union européenne

    Per l'Unione europea

    Eiropas Savienības vārdā

    Europos Sajungos vardu

    Az Európai Unió részéről

    Għall-Unjoni Ewropea

    Voor de Europese Unie

    W imieniu Unii Europejskiej

    Pela União Europeia

    Pentru Uniunea Europeană

    Za Európsku úniu

    Za Evropsko unijo

    Euroopan unionin puolesta

    På Europeiska unionens vägnar

    Image

    Image

    За Република Тунис

    Por la República de Túnez

    Za Tuniskou republiku

    For Den Tunesiske Republik

    Für die Tunesische Republik

    Tuneesia Vabariigi nimel

    Για τη Δημοκρατίας της Τυνησίας

    For the Republic of Tunisia

    Pour la République tunisienne

    Per la Repubblica tunisina

    Tunisijas Republikas vārdā

    Tuniso Respublikos vardu

    A Tunéziai Köztársaság részéről

    Għar-Repubblika tat-Tuniżija

    Voor de Republiek Tunesië

    W imieniu Republiki Tunezyjskiej

    Pela República da Tunísia

    Pentru Republica Tunisia

    Za Tuniskú republiku

    Za Republiko Tunizijo

    Tunisian tasavallan puolesta

    För Republiken Tunisien

    Image

    Image


    (1)  Käesolevat protokolli kohaldatakse, ilma et see piiraks protokolli artikli 34 päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ja halduskoostöö meetodeid käsitlevate sätete kohaldamist.

    LISAD

    I LISA.

    VAHEKOHTU TÖÖKORD

    II LISA.

    VAHEKOHTUTE LIIKMETE JA VAHENDAJATE TEGEVUSJUHEND

    I LISA

    VAHEKOHTU TÖÖKORD

    Üldsätted

    1.

    Käesolevas protokollis ja käesoleva töökorra puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)   „nõustaja”– isik, kelle lepinguosaline on palganud nõustamiseks või abistamiseks seoses vahekohtumenetlusega;

    b)   „kaebuse esitanud lepinguosaline”– lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist käesoleva protokolli artikli 5 alusel;

    c)   „lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati”– lepinguosaline, kes väidetavalt rikub käesoleva protokolli artiklis 2 osutatud sätteid;

    d)   „vahekohus”– käesoleva protokolli artikli 6 kohaselt moodustatud kohus;

    e)   „lepinguosalise esindaja”– lepinguosalise ministeeriumi või valitsusasutuse või mis tahes muu avalik-õigusliku üksuse poolt ametisse nimetatud töötaja või isik;

    f)   „päev”– kalendripäev, kui ei ole ette nähtud teisiti.

    2.

    Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vastutab vaidluse lahendamise menetluse logistilise korralduse eest, eriti istungite korraldamise eest, kui ei lepita kokku teisiti. Kuid liit kannab konsultatsioonide, vahendamise ja vahekohtu korralduslike küsimustega seotud kulud, välja arvatud vahendajatele ja vahekohtunikele makstav tasu ja kulude hüvitamine, mida jagatakse.

    Teatised

    3.

    Lepinguosalised ja vahekohus edastavad kõik taotlused, teatised, kirjalikud esildised ja muud dokumendid e-posti teel ja koopia esitatakse samal päeval faksi või tähtsaadetise teel, kulleriga, kättesaamistõendi vastu või muu telekommunikatsioonivahendi abil, mis tagab kõnealuse saatmise registreerimise. Kui ei ole tõendatud teisti, loetakse e-kiri kättesaaduks selle saatmise kuupäeval.

    4.

    Lepinguosaline esitab elektroonilise koopia igast oma kirjalikust esildisest teisele lepinguosalisele ja igale vahekohtunikule. Lepinguosaline esitab dokumendist ka paberkoopia.

    5.

    Enne käesoleva protokolli jõustumist teatavad lepinguosalised teineteisele kõikide teatiste vahetamiseks määratud kontaktpunktid.

    6.

    Kõiki taotlustes, teadetes, kirjalikes esildistes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevaid kirjavigu võib parandada uue dokumendi esitamisega, milles on muudatused selgelt välja toodud.

    7.

    Kui dokumendi kättetoimetamise tähtaja viimane päev langeb Tuneesia või Euroopa Liidu ametlikule pühale või puhkepäevale, võib dokumendi kätte toimetada järgmisel tööpäeval. Detsembri esimesel esmaspäeval vahetavad lepinguosalised omavahel nimekirju järgmise aasta ametlike pühade ja puhkepäevadega. Ühtki dokumenti, teatist ega taotlust ei loeta kättesaaduks ametlikul pühal ega puhkepäeval.

    8.

    Olenevalt vaidlusaluste sätete sisust, edastatakse koopia kõikidest vastavalt käesolevale protokollile tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele esitatud taotlustest ja teatistest ka muudele asjaomastele assotsiatsioonilepingu alusel moodustatud allkomiteedele.

    Vahekohtu alustamine

    9.

    a)

    Juhul kui vastavalt käesoleva protokolli artiklile 6 või käesoleva töökorra punktidele 19, 20 või 49 valitakse vahekohtunikud loosi teel, on mõlema lepinguosalise esindajad loosi tõmbamisel ajal kohal.

    b)

    Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme tööpäeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas vahekohtunikele makstav tasu ja kulude hüvitamine, mis peab vastama WTO normidele. Vahekohtunik või lepinguosaliste esindajad võivad osaleda sellisel kohtumisel telefoni teel või videokonverentsi kaudu.

    10.

    a)

    Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, määratakse viie tööpäeva jooksul vahekohtunike valimisest vahekohtu pädevuseks järgmine: „vaadata vahekohtu moodustamise taotluses nimetatud asi läbi, pidades silmas assotsiatsioonilepingu asjaomaseid sätteid, otsustada kõnealuse meetme kooskõla üle protokolli artiklis 2 osutatud sätetega ja teha vaidluste lahendamist käsitleva protokolli artiklis 8 nimetatud otsus.”

    b)

    Lepinguosalised peavad vahekohtule teatama selle kokkulepitud volitustest kolme tööpäeva jooksul alates nende kokkuleppimisest.

    Esmased esildised

    11.

    Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma esmase kirjaliku esildise hiljemalt kakskümmend päeva pärast vahekohtu moodustamist. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitatakse, esitab oma kirjaliku vastuse hiljemalt kakskümmend päeva pärast esmase kirjaliku esildise kättetoimetamist.

    Vahekohtute töö

    12.

    Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki istungeid. Vahekohus võib eesistujale delegeerida volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid.

    13.

    Kui käesolevas protokollis ei ole sätestatud teisiti, võib vahekohus kasutada mis tahes vahendeid, sealhulgas telefon, faks või arvutiside.

    14.

    Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtunikud, kuid vahekohus võib lubada nende assistentidel kõnealuste nõupidamiste ajal kohal olla.

    15.

    Kõikide otsuste koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei tohi delegeerida.

    16.

    Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole käesoleva protokolli ja selle lisadega hõlmatud, võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist võtta kasutusele sobiva menetluse, mis ei ole vastuolus kõnealuste sätetega.

    17.

    Kui vahekohus peab vajalikuks muuta mis tahes menetluses rakendatavat tähtaega või teha menetluses muid menetluslikke või haldusmuudatusi, teavitab ta lepinguosalisi kirjalikult täienduste või muudatuste põhjustest, märkides ära vajaliku ajavahemiku või muudatuse. Vahekohus võib sellise muudatuse vastu võtta pärast lepinguosalistega konsulteerimist. Käesoleva protokolli artikli 8 lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei muudeta.

    Asendamine

    18.

    Kui vahekohtunikul ei ole võimalik osaleda menetluses, kui ta taandab end või vahetatakse välja, valitakse talle asendaja kooskõlas artikli 6 lõikega 3.

    19.

    Juhul kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik ei vasta tegevusjuhendis sätestatud nõuetele ja tuleks seetõttu asendada, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele viieteistkümne päeva jooksul pärast seda, kui ta sai teada asjaoludest seoses vahekohtunikupoolse olulise tegevusjuhendi rikkumisega.

    Juhul kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik, välja arvatud vahekohtu eesistuja, ei vasta tegevusjuhendis sätestatud nõuetele, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ning juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, vahetavad nad vahekohtuniku välja ja leiavad talle asendaja käesoleva protokolli artikli 6 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt.

    Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et sellest teavitataks vahekohtu eesistujat, kes teeb lõpliku otsuse.

    Juhul kui vahekohtu eesistuja on arvamusel, et vahekohtunik ei vasta tegevusjuhendis sätestatud nõuetele, valib ta loosi teel uue vahekohtuniku isikute seast, kes on kantud käesoleva protokolli artikli 19 lõikes 1 nimetatud nimekirja, kuhu kuulus ka algne vahekohtunik. Juhul kui lepinguosalised valisid algse vahekohtuniku vastavalt käesoleva protokolli artikli 6 lõikele 2, valitakse tema asendaja loosi teel nende isikute seast, keda soovitasid kaebuse esitanud lepinguosaline ja lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vastavalt käesoleva protokolli artikli 19 lõikele 1. Uus vahekohtunik valitakse viie tööpäeva jooksul kuupäevast, millal vahekohtu eesistujale esitati kõnealune taotlus.

    20.

    Juhul kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtu eesistuja ei vasta tegevusjuhendis sätestatud nõuetele, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ning juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, vahetavad nad vahekohtu eesistuja välja ja leiavad talle asendaja käesoleva protokolli artikli 6 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt.

    Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et sellest teavitatakse ühte ülejäänud isikutest, kes võivad tegutseda vahekohtu eesistujana vastavalt käesoleva protokolli artikli 19 lõikele 1. Kõnealuse isiku valivad loosi teel tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomitee eesistujad või nende määratud isik. Kõnealuse isiku otsus vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses on lõplik.

    Juhul kui kõnealune isik on arvamusel, et algne vahekohtu eesistuja ei vasta tegevusjuhendis sätestatud nõuetele, valib ta loosi teel uue vahekohtu eesistuja ülejäänud vahekohtu eesistujana tegutseda võivate isikute seast, kes on kantud käesoleva protokolli artikli 19 lõikes 1 nimetatud nimekirja. Uus vahekohtu eesistuja valitakse viie tööpäeva jooksul kuupäevast, millal esitati käesolevas lõikes osutatud taotlus.

    21.

    Vahekohtu töö peatatakse punktides 18–20 sätestatud menetluste rakendamise ajaks.

    Istungid

    22.

    Eesistuja määrab kokkuleppel lepinguosalistega ja teiste vahekohtu liikmetega istungi kuupäeva ja kellaaja ning esitab selle kohta kirjaliku kinnituse lepinguosalistele. Selle teabe teeb avalikkusele kättesaadavaks menetluse logistilise korraldamise eest vastutav lepinguosaline, kui istung on üldsusele avatud. Välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline ei ole sellega nõus, võib vahekohus otsustada istungit mitte kokku kutsuda.

    23.

    Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, peetakse istung Brüsselis, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Tuneesia, ja Tuneesias, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Euroopa Liit.

    24.

    Vahekohus võib täiendava istungi kokku kutsuda ainult erandlikel asjaoludel. Täiendavat istungit ei kutsuta kokku käesoleva protokolli artikli 10 lõikes 2, artikli 11 lõikes 2, artikli 12 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 2 sätestatud menetluste korral.

    25.

    Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal olema.

    26.

    Järgmised isikud võivad istungil osaleda olenemata sellest, kas istungid on üldsusele avatud või mitte:

    a)

    lepinguosaliste esindajad;

    b)

    lepinguosaliste nõustajad;

    c)

    halduspersonal, tõlgid, tõlkijad ja protokollijad ning

    d)

    vahekohtunike assistendid.

    Vahekohtu poole võib pöörduda vaid lepinguosalise esindaja või nõustaja.

    27.

    Iga lepinguosaline esitab hiljemalt viis tööpäeva enne istungi kuupäeva vahekohtule nimekirja isikute kohta, kes esitavad suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ning teiste esindajate ja nõustajate kohta, kes osalevad istungil.

    28.

    Vahekohtu istungid on üldsusele avatud, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti. Kui lepinguosalised otsustavad, et istung on üldsusele suletud, võib osa istungist siiski olla üldsusele avatud, kui vahekohus lepinguosaliste taotluse korral niimoodi otsustab. Kuid vahekohus peab kinnise istungi, kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset äriteavet.

    29.

    Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil.

     

    Väited:

    a)

    kaebuse esitanud lepinguosalise väited;

    b)

    selle lepinguosalise väited, kelle vastu kaebus esitati.

     

    Vastuväited:

    a)

    kaebuse esitanud lepinguosalise väited;

    b)

    selle lepinguosalise vastusrepliik, kelle vastu kaebus esitati.

    30.

    Vahekohus võib esitada mõlemale lepinguosalisele küsimusi igal ajal istungi jooksul.

    31.

    Vahekohus korraldab iga istungi protokolli koostamise ja selle edastamise lepinguosalistele nii kiiresti kui võimalik.

    32.

    Kümne tööpäeva jooksul pärast istungi kuupäeva võib iga lepinguosaline esitada täiendavaid kirjalikke esildisi vastuseks istungi ajal tekkinud küsimustele.

    Kirjalikud küsimused

    33.

    Vahekohus võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Kummalegi lepinguosalisele esitatakse koopia vahekohtu esitatud küsimustest.

    34.

    Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele ka koopia oma kirjalikust vastusest vahekohtu küsimustele. Iga lepinguosaline saab võimaluse esitada kirjalikke märkusi teise lepinguosalise vastuse kohta viie tööpäeva jooksul pärast selle kättetoimetamist.

    Konfidentsiaalsus

    35.

    Lepinguosalised säilitavad istungite konfidentsiaalsuse juhul, kui istungit peetakse kinnise istungina vastavalt punktile 28. Iga lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise poolt vahekohtule esitatud ja konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena. Kui lepinguosaline esitab vahekohtule oma kirjalike esildiste konfidentsiaalse versiooni, esitab ta teise lepinguosalise taotluse korral hiljemalt 15 päeva pärast kas taotluse või esildise kuupäeva, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem, väidetes sisalduva teabe kohta mittekonfidentsiaalse ülevaate, mida võib üldsusele avaldada. Käesolev töökord ei ole takistuseks lepinguosalisele tema seisukohti väljendavate avalduste tegemisel üldsusele.

    Ühepoolsed kontaktid

    36.

    Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust lepinguosalisega ilma teise lepinguosalise juuresolekuta.

    37.

    Vahekohtunik ei või arutada menetlusobjekti mis tahes aspekti lepinguosalisega või mõlema lepinguosalisega teiste vahekohtunike juuresolekuta.

    Amicus curiae esildised

    38.

    Kui lepinguosalised ei lepi teisiti kokku viie päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, võib vahekohus võtta vastu omal algatusel esitatud kirjalikke avaldusi, tingimusel et need esitatakse kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, et nad on lühikesed ja mitte mingil juhul pikemad kui 15 trükilehekülge, sealhulgas lisad, ning et nad on otseselt asjakohased vahekohtu käsitletava faktilise küsimuse arutamisel.

    39.

    Esildis sisaldab selle koostanud füüsilise või juriidilise isiku kirjelduse, sealhulgas tema tegevuse laad ja rahastamisallikad, ning täpsustab kõnealuse isiku huvid vahekohtumenetluses. See koostatakse vastavalt käesoleva töökorra punktidele 42 ja 43 lepinguosaliste valitud keeltes.

    40.

    Vahekohus loetleb oma otsuses kõik esildised, mis ta on saanud ja mis vastavad eespool nimetatud punktidele. Vahekohus ei ole kohustatud oma otsuses käsitlema kõnealustes esildistes esitatud väiteid. Kõik selle punkti kohaselt vahekohtule esitatud esildised esitatakse ka lepinguosalistele märkuste tegemiseks.

    Kiireloomulised juhtumid

    41.

    Protokollis osutatud kiireloomuliste juhtumite korral kohandab vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist töökorras nimetatud tähtaegu vastavalt vajadusele ja teatab lepinguosalistele kõnealustest kohandustest.

    Kirjalik ja suuline tõlge

    42.

    Protokolli artikli 6 lõikes 2 osutatud konsultatsioonide jooksul ja mitte hiljem kui käesoleva töökorra punkti 9 alapunktis b osutatud kohtumisel püüavad lepinguosalised leppida kokku vahekohtu menetluse ühises töökeeles.

    43.

    Kui lepinguosalised ei suuda kokku leppida ühises töökeeles, organiseerib ja rahastab iga lepinguosaline oma kirjalike avalduste tõlkimise teise lepinguosalise valitud keelde.

    44.

    Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, korraldab ütluste suulise tõlke lepinguosaliste valitud keeltesse.

    45.

    Vahekohtu otsused edastatakse lepinguosaliste valitud keeles või keeltes.

    46.

    Kõnealuse töökorra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete kohta võivad kõik lepinguosalised märkusi esitada.

    Tähtaegade arvutamine

    47.

    Kui käesoleva töökorra punktis 7 esinevate asjaolude tõttu saab lepinguosaline dokumendi kätte muul kuupäeval kui see kuupäev, mil teine lepinguosaline sama dokumendi kätte saab, arvestatakse sellisest kättesaamisest sõltuvas ajaarvestuses päevi alates sellise dokumendi viimasest kättesaamise kuupäevast.

    Muud menetlused

    48.

    Käesolevat töökorda kohaldatakse ka käesoleva protokolli artikli 10 lõikes 2, artikli 11 lõikes 2, artikli 12 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 2 sätestatud menetluste suhtes. Käesolevas töökorras sätestatud tähtaegu aga kohandatakse vastavalt konkreetsete tähtaegadega, mis on nimetatud sätetega ette nähtud vahekohtu otsuse vastuvõtmiseks.

    49.

    Juhul kui vahekohtu algne koosseis või mõni selle liikmetest ei saa käesoleva protokolli artikli 10 lõikes 2, artikli 11 lõikes 2, artikli 12 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 2 sätestatud menetluste korral taas kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse käesoleva protokolli artiklis 6 sätestatud menetlust. Otsusest teatamise tähtaega pikendatakse viieteistkümne päeva võrra.

    II LISA

    VAHEKOHTUTE LIIKMETE JA VAHENDAJATE TEGEVUSJUHEND

    Mõisted

    1.

    Käesolevas tegevusjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)   „liige” või „vahekohtunik”– käesoleva protokolli artikli 6 alusel nõuetekohaselt moodustatud vahekohtu liige;

    b)   „vahendaja”– isik, kes rakendab vahendamismenetlust käesoleva protokolli artikli 4 alusel;

    c)   „kandidaat”– üksikisik, kelle nimi on käesoleva protokolli artiklis 19 nimetatud vahekohtunike nimekirjas ja kelle valimist vahekohtu liikmeks kaalutakse käesoleva protokolli artikli 6 alusel;

    d)   „assistent”– isik, kes liikme ametisse nimetamise tingimuste alusel korraldab uurimist või abistab liiget;

    e)   „menetlus”– vahekohtumenetlus käesoleva protokolli alusel, kui ei ole ette nähtud teisiti;

    f)   „töötajad”– liikme puhul liikme juhendamise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid.

    Menetlusega seotud kohustused

    2.

    Iga kandidaat ja liige väldib ebasobivat käitumist või ebasobivana tunduvat käitumist, on sõltumatu ja erapooletu, väldib otseseid ja kaudseid huvide konflikte ja järgib rangeid käitumisnorme, et tagada vaidluste lahendamise korra usaldusväärsus ja erapooletus. Endised liikmed peavad järgima käesoleva tegevusjuhendi punktides 15–18 sätestatud kohustusi.

    Avalikustamiskohustused

    3.

    Enne enda valimise kinnitamist vahekohtu liikmeks käesoleva protokolli alusel avalikustab kandidaat kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust ja erapooletust või mis võivad põhjendatult tekitada ebasobiva käitumise või erapooletuse mulje menetluses. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused.

    4.

    Kandidaat või liige avaldab käesoleva tegevusjuhendi tegelike või võimalike rikkumistega seotud teavet ainult tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteele, et lepinguosalised saaksid kõnealust teavet kaaluda.

    5.

    Kui kandidaat on valitud, teeb ta jätkuvalt mõistlikes piires kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik tegevusjuhendi punktis 3 nimetatud huvid, suhted või küsimused, ja avalikustab need. Avalikustamiskohustus on pidev ülesanne, mis nõuab liikmelt kõikide selliste huvide, suhete ja küsimuste avalikustamist, mis võivad tekkida menetluse mis tahes etapis. Liige avalikustab sellised huvid, suhted ja küsimused, teavitades nendest tööstus-, kaubandus- ja teenuste allkomiteed, et lepinguosalised saaksid neid kaaluda.

    Liikmete ülesanded

    6.

    Valituks osutunud liige täidab oma ülesandeid põhjalikult, kiiresti, ausalt ja hoolikalt kogu menetluse jooksul.

    7.

    Liige käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet mis tahes muule isikule.

    8.

    Liige võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema assistent ja töötajad on teadlikud käesoleva tegevusjuhendi punktidest 2–5 ja 16–18 ning täidavad neid.

    9.

    Liige ei astu menetlusega seoses ühepoolsetesse kontaktidesse.

    Liikmete sõltumatus ja erapooletus

    10.

    Liige peab olema sõltumatu ja erapooletu, väldib ebasobiva või erapoolikuse mulje teket ega tohi lasta ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikust kuulsusest, lojaalsusest lepinguosalisele ega kriitikakartusest.

    11.

    Liige ei võta ei kaudselt ega otseselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või tunduda takistavat liikme ülesannete nõuetekohast täitmist.

    12.

    Liige ei kasuta oma ametiseisundit vahekohtus edendamaks oma isiklikke või erahuvisid ning väldib tegevusi, mis võivad tekitada mulje, et teised on liikme suhtes eriseisundis, mis võimaldab teda mõjutada.

    13.

    Liige ei tohi lasta rahalistel, ärilistel, erialastel, perekondlikel või sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.

    14.

    Liige väldib selliste suhete tekkimist või selliste rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad põhjendatult tekitada ebasobiva või erapoolikuse mulje.

    Endiste liikmete kohustused

    15.

    Kõik endised liikmed peavad vältima tegevusi, mis võivad tekitada mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kasu vahekohtu otsusest.

    Konfidentsiaalsus

    16.

    Liige või endine liige ei avalda ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet, välja arvatud menetluse huvides, ning ta ei avalda ega kasuta mitte mingil juhul seda teavet isikliku kasu saamiseks või kasu saamiseks teistele või teiste huvide kahjustamiseks.

    17.

    Liige ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osa enne selle avalikustamist vastavalt käesolevale protokollile.

    18.

    Liige või endine liige ei avalda kunagi teavet vahekohtu nõupidamiste ega ühegi liikme seisukohtade kohta.

    Kulud

    19.

    Iga liige peab arvestust menetlusele kulunud ajast ja oma kuludest ning esitab nende kohta lõpparuande.

    Vahendajad

    20.

    Käesolevas tegevusjuhendis kirjeldatud norme, mida kohaldatakse liikmete ja endiste liikmete suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis vahendajate suhtes.


    Top