A.

arvestades, et kontrollikoja avalduse kohaselt sai ta piisava kinnituse selle kohta, et 2006. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

B.

arvestades, et Euroopa Parlament andis 24. aprillil 2007. aastal heakskiidu Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel (6) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:

1.

märgib, et kontrollikoja auditeeritud 24 ameti ja muu allasutuse eelarvete kogumaht oli 2006. aastal 1 080,5 miljonit eurot (suurima eelarvega oli Euroopa Ülesehitusamet: 271 miljonit eurot; ning väikseima eelarvega Euroopa Politseikolledž (CEPOL): 5 miljonit eurot);

2.

rõhutab, et ELi välisasutused, mille suhtes kohaldatakse auditeerimist ja eelarve täitmisele kinnituse andmise menetlust, hõlmavad lisaks traditsioonilistele reguleerivatele asutustele ka eriprogrammide rakendamiseks asutatud rakendusameteid ning lähitulevikus avaliku ja erasektori partnerlusena asutatud ühisettevõtteid (tehnoloogiaalased ühisalgatused);

3.

märgib seoses Euroopa Parlamendiga, et nende ametite arv, mille suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, on olnud järgmine: 2000. eelarveaastal: 8; 2001: 10; 2002: 11; 2003: 14; 2004: 14; 2005: 16; 2006: 20 reguleerivat asutust ja kaks rakendusametit (välja arvatud kaks ametit, mida auditeeris küll kontrollikoda, kuid mille suhtes kohaldati sisemist eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust);

4.

järeldab sellest, et auditeerimise ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on muutunud kohmakaks ning ebaproportsionaalseks, võrreldes ametite ja muude allasutuste eelarvete suhtelise mahuga; teeb pädevale parlamendikomisjonile ülesandeks põhjalikult läbi vaadata ametite ja muude allasutuste eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse laiaulatuslik läbivaatamine, et töötada välja lihtsam ja ratsionaalsem lähenemisviis, pidades silmas ametite pidevalt suurenevat arvu ja seda, et kõik need ametid vajavad järgnevatel aastatel eraldi eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportit;

5.

nõuab, et komisjon selgitaks enne uue ameti asutamist või olemasoleva ameti ümberkorraldamist arusaadavalt järgmisi elemente: ameti liik, ameti eesmärk, ametisisene juhtimisstruktuur, tooted, teenused, peamised menetlused, sihtrühm, ameti kliendid ja sidusrühmad, ametlikud suhted väliste osalejatega, eelarvealane vastutus, finantsplaneerimine ning personalipoliitika;

6.

nõuab, et kõigi ametitega sõlmitaks igal aastal tegevustulemuste kokkulepe, mille koostab amet ja vastutav peadirektoraat ning mis peaksid hõlmama peamisi eesmärke järgnevaks aastaks, finantsraamistikku ja tegevustulemuste mõõtmise selgeid näitajaid;

7.

nõuab, et kontrollikoda või muu sõltumatu audiitor auditeeriks ametite tegevustulemusi regulaarselt (ja sihtotstarbeliselt); on seisukohal, et see ei peaks hõlmama mitte ainult finantsjuhtimise traditsioonilisi elemente ning avaliku sektori rahaliste vahendite nõuetekohast kasutamist, vaid ka haldamise tõhusust ja mõju ning ameti finantsjuhtimise hindamist;

8.

on seisukohal, et ametite puhul, mis pidevalt oma eelarve vajadust üle hindavad, tuleks vabade ametikohtade alusel teha tehnilist vähendamist; arvab, et pikema aja jooksul vähendab see ametite sihtotstarbelist tulu ja seega ka halduskulu;

9.

märgib, et mitme ameti kritiseerimine riigihangete eeskirjadest, finantsmäärusest, personalieeskirjadest jne kõrvalekaldumise üle on tõsine probleem; peab selle peamiseks põhjuseks asjaolu, et suurem osa eeskirju ja finantsmäärus on koostatud suuremate institutsioonide jaoks ning enamikul väikestest ametitest puudub nendes õigusaktides sätestatud nõuetega toimetulemiseks vajalik kriitiline mass; seetõttu palub komisjonil otsida kiiret lahendust tõhususe suurendamiseks, ühendades erinevate ametite haldusülesanded, et saavutada kõnealune kriitiline mass (võttes arvesse ka vajalikke muudatusi ametite tegevust ja eelarvealast sõltumatust sätestavates põhimäärustes) või koostada kiiresti ametite jaoks erieeskirjad (eelkõige rakenduseeskirjad), mis võimaldavad neil nõudeid täielikult täita;

10.

nõuab, et komisjon võtaks esialgse eelarveprojekti koostamisel arvesse üksikute ametite eelarve täitmise tulemusi eelnevatel aastatel, eelkõige aastal n-1, ning muudaks sellele vastavalt iga ameti taotletud eelarvet; palub pädeval parlamendikomisjonil kõnealustest muudatustest kinni pidada ja juhul, kui komisjon seda ei tee, vähendada ise eelarvet realistliku tasemeni, mis vastaks kõnealuse ameti vastuvõtu- ja rakendussuutlikkusele;

11.

tuletab meelde oma otsust 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, mille kohaselt Euroopa Parlament palus komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva ameti lisaväärtuse kohta; palub kõigil asjaomastel institutsioonidel mõne ameti lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid, sõnastades selle ameti volitused ümber või sulgedes ameti; märgib, et 2007. aastal ei ole komisjon teostanud ühtegi hindamist; toonitab, et enne 2007. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta otsuse tegemist peaks komisjon esitama vähemalt viis sellist hinnangut, alustades kõige vanematest ametitest;

12.

on seisukohal, et kontrollikoja soovitusi tuleks viivitamata rakendada ja ametitele makstavate toetuste määr tuleks viia kooskõlla nende tegeliku rahavajadusega; on peale selle seisukohal, et üldise finantsmääruse muudatused tuleks lülitada ametite raamfinantsmäärusesse ning nende erinevatesse konkreetsetesse finantseeskirjadesse;

13.

märgib, et ametites puudub ühesugune lähenemine käsitletava eelarveaasta tegevuse, raamatupidamise aastaaruande ning eelarve- ja finantsjuhtimisealaste aruannete kohta teabe avaldamisele ning küsimusele, kas kinnitava deklaratsiooni peaks tegema ameti direktor; märgib, et mitte kõik ametid ei erista selgelt a) üldsusele ameti tegevuse tutvustamist ning b) eelarve- ja finantsjuhtimise alast tehnilist aruandlust;

14.

märgib, et kuigi komisjoni kehtivad eeskirjad tegevusaruannete ettevalmistamise kohta ei nõua ametilt selgesõnaliselt kinnitavat deklaratsiooni, on mitu direktorit seda siiski 2006. aasta kohta teinud, kusjuures ühel juhul on esitatud oluline reservatsioon;

15.

tuletab meelde oma 12. aprilli 2005. aasta resolutsiooni (7) lõiget 27, milles kutsuti asutuste direktoreid alates sellest hetkest lisama oma iga-aastasele tegevusaruandele, mis esitatakse koos finants- ja juhtimisteabega, oma tegevuse seaduslikkust ja korrektsust kinnitava deklaratsiooni, mis on sarnane komisjoni peadirektorite allkirjastatavatele deklaratsioonidele;

16.

palub komisjonil muuta sellele vastavalt ametitele suunatud juhiseid;

17.

soovitab lisaks komisjonil teha ametitega koostööd kõigile ametitele ning muudele allasutustele kohaldatava sellise ühtlustatud mudeli väljatöötamiseks, kus oleks selgelt eristatud:

18.

võtab teadmiseks kontrollikoja leiu (aastaaruande punkt 10.29), (8) mille kohaselt ühenduse eelarvest komisjoni poolt väljamakstavad toetused ei põhine piisavalt põhjendatud prognoosil ametite rahavajaduse kohta ning et selle ja ülekannete suuruse tulemusel on ametite käsutuses märkimisväärne rahavaru; võtab peale selle teadmiseks kontrollikoja soovituse, et ametitele makstavate toetuste määr peaks olema kooskõlas ametite tegeliku rahavajadusega;

19.

märgib, et 2006. aasta lõpus ei olnud 14 ametit ikka veel raamatupidamissüsteemi ABAC kasutusele võtnud (aastaaruande punkti 10.31 allmärkus);

20.

võtab teadmiseks kontrollikoja märkuse (aastaaruande punkt 1.25) kogunenud väljavõtmata puhkuste kulude kohta, mida mõni amet on arvesse võtnud; rõhutab, et kontrollikoda on 2006. eelarveaasta osas teinud reservatsioonidega kinnitava avalduse kolme ameti suhtes, milleks on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus, Euroopa Politseikolledž ja Euroopa Raudteeagentuur (2005. eelarveaasta osas oli need Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus, Euroopa Toiduohutusamet ja Euroopa Ülesehitusamet);

21.

tuletab meelde, et vastavalt finantsmääruse artikli 185 lõikele 3 on komisjoni siseaudiitor ka ELi eelarvest toetusi saavate reguleerivate asutuste siseaudiitor; rõhutab, et siseaudiitor annab aru asjaomase ameti haldusnõukogule ja direktorile;

22.

juhib tähelepanu siseaudiitori 2006. aasta tegevusaruandesse lisatud reservatsioonile:

„Komisjoni siseaudiitor ei ole personali vähesuse tõttu suuteline nõuetekohaselt täitma talle finantsmääruse artiklis 185 pandud ühenduse asutuste siseaudiitori ülesandeid.”;

23.

võtab siiski teadmiseks 2006. aasta tegevusaruandes esitatud siseaudiitori märkuse, et alates 2007. aastast, mil komisjon eraldab siseauditi talitusele vahendeid täiendava personali värbamiseks, auditeeritakse kõiki tegutsevaid reguleerivaid asutusi igal aastal;

24.

märgib finantsmääruse artikli 185 alusel siseauditi talituse auditeeritavate reguleerivate asutuste, rakendusametite ja ühisettevõtete üha suurenevat arvu; palub komisjonil teavitada pädevat parlamendikomisjoni sellest, kas siseauditi talituse käsutuses olevate töötajate arv on piisav järgnevatel aastatel kõigi nende ametite auditeerimiseks igal aastal;

25.

märgib, et määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 72 lõike 5 kohaselt saadab ühenduse asutus igal aastal eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale asutusele ja komisjonile direktori aruande, mis sisaldab kokkuvõtet siseaudiitori teostatud siseauditite arvu ja liigi, antud soovituste ja nende alusel võetud meetmete kohta; palub ametitel anda teavet selle kohta, kas see aruanne on edastatud, ja kui on, siis kuidas;

26.

võtab seoses siseauditi suutlikkusega ning pidades eeskätt silmas väiksemaid ameteid teadmiseks siseaudiitori poolt pädeva parlamendikomisjoni ees 14. septembril 2006 tehtud ettepaneku, et väiksematel ametitel tuleks lubada osta siseaudititeenuseid erasektorist;

27.

tuletab meelde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldust, (9) mille üle peeti läbirääkimisi enne 13. juuli 2007. aasta majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu eelarveküsimusi käsitlevat istungit peetud lepituskoosolekul, milles nõuti i) nende ametite nimekirja, mida komisjon kavatseb hinnata, ja ii) nende ametite nimekirja, mida on juba hinnatud, ning kokkuvõtet peamistest leidudest;

28.

märgib, et oma väiksuse tõttu on üksikutel ametitel raskusi sobival karjääriastmel olevatest töötajatest koosnevate ajutiste distsiplinaarnõukogude loomisega, ning et komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarüksusel puudub ametite üle pädevus; kutsub ameteid üles arutama ametitevahelise distsiplinaarnõukogu loomist;

29.

tuletab meelde komisjoni esitatud institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtse raamistiku loomise kohta (KOM(2005) 59), mille eesmärk on luua horisontaalne raamistik Euroopa reguleerivate asutuste loomiseks, struktuuriks, toimimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks; märgib, et eelnõu kujutab endast kasulikku algatust ametite loomise ja toimimise ratsionaliseerimiseks; võtab teadmiseks komisjoni 2006. aasta haldustegevuse koondaruande (KOM(2007) 274) punktis 3.1 esitatud avalduse, et kuigi läbirääkimised pärast eelnõu avaldamist takerdusid, alustati nõukogus 2006. aasta lõpus uuesti sisulisi arutelusid; kahetseb, et kokkulepet ei ole siiani olnud võimalik vastu võtta;

30.

tervitab seetõttu komisjoni võetud kohustust esitada 2008. aasta jooksul teatis reguleerivate asutuste tuleviku kohta;

31.

tuletab meelde, et kahe isemajandava ameti puhul annab heakskiidu direktori tegevusele eelarve täitmisel haldusnõukogu; märgib, et mõlemal on eelnevatest aastatest üle kantud suured akumuleeritud lõivutulu ülejäägid:

32.

märgib, et 2006. aasta oli ameti neljas tegevusaasta ning esimene aasta pärast alalisse asukohta Parmasse kolimist;

33.

rõhutab ameti rolli sõltumatute teaduslike nõuannete andjana kõigis küsimustes, mis otseselt või kaudselt mõjutavad toiduohutust, sealhulgas loomade tervist ja heaolu ning taimekaitset; tunnistab tähelepanuväärset edasiminekut ning märgib, et pärast seda, kui ametile oli 2006. aastal esitatud 323 teadusliku arvamuse taotlust, võeti vastu ja avaldati 132 arvamust ja neli aruannet;

34.

väljendab rahulolu 2006. aasta eelarveridade täitmisega, kuigi eelarve täitmisest nähtub, et amet peab veel oma struktuuri stabiliseerima;

35.

märgib, et kavandatust väiksemad kulud maksete osas 2006. aastal tulenevad peamiselt ametisse Parmas kõrge kvalifikatsiooniga teadustöötajate värbamise raskustest; rõhutab, et ainult kaks kolmandikku 250 ametikohast asutuse ametikohtade loetelus oli 2006. aasta lõpuks täidetud; toonitab, et töötajate puudusest tulenevalt on tegevuskulud madalamad;

36.

võtab teadmiseks kontrollikoja 2006. aasta aruandes sisalduva tähelepaneku, et maksemäärad olid 56 % halduskulude (II jaotis) assigneeringutest ja 50 % põhitegevuse (III jaotis) assigneeringutest; 20 % 2005. aastast üle kantud assigneeringutest tühistati 2006. aasta lõpus; märkimisväärselt palju ülekandeid tehti eelkõige aasta lõpus, seega ei peetud rangelt kinni eelarve sihtotstarbelisuse põhimõttest;

37.

võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et amet ei koostanud põhjalikku riskihindamist ega määratlenud asjaomaseid tulemusnäitajaid ning ei dokumenteerinud oma tegevust reguleerivaid süsteeme ja sisekontrollimenetlusi, mis takistas tõhusa riskijuhtimispoliitika rakendamist, mis on tegevuspõhise eelarvejuhtimise puhul keskse tähtsusega;

38.

märgib, et raamatupidamisaruande põhjal on rahalisi vahendeid 10,6 miljoni eurot, jaotamata kasum 3,68 miljonit eurot ja majandustulemus 1,1 miljonit eurot;

39.

võtab teadmiseks raamatupidamisaruande lisas esitatud avalduse, et 2007. aastal makstakse komisjonile tagasi 2,7 miljonit eurot, mille moodustavad tühistatud eelmaksed ja pangaintressid (2005. aasta majandustulemus);

40.

märgib lisaks, et haldusnõukogu kiitis 2006. aasta septembris heaks 6,9 miljoni euro suuruse koondümberpaigutuse (iga-aastane tegevusaruanne), et kohandada olemasolevaid assigneeringuid tegeliku vajadusega ja vältida ülejääki aasta lõpus, pidades silmas oodatust vähem värbamisi ja teaduskoostöö toetuste rakendamise hilinemist;

41.

võtab ameti iga-aastase tegevusaruande põhjal teadmiseks, et 2006. aasta septembris määrati ametisse uus tegevdirektor ja 2006. aasta oktoobris siseaudiitor.