A.

arvestades, et kontrollikoja avalduse kohaselt sai ta piisava kinnituse selle kohta, et 2006. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

B.

arvestades, et Euroopa Parlament andis 24. aprillil 2007. aastal heakskiidu Euroopa Koolitusfondi direktori tegevusele fondi 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel (6) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:

1.

märgib, et kontrollikoja auditeeritud 24 ameti ja muu allasutuse eelarvete kogumaht oli 2006. aastal 1 080,5 miljonit eurot (suurima eelarvega oli Euroopa Ülesehitusamet: 271 miljonit eurot; ning väikseima eelarvega Euroopa Politseikolledž (CEPOL): 5 miljonit eurot);

2.

rõhutab, et ELi välisasutused, mille suhtes kohaldatakse auditeerimist ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, hõlmavad lisaks traditsioonilistele reguleerivatele asutustele ka eriprogrammide rakendamiseks asutatud rakendusameteid ning lähemas tulevikus avaliku ja erasektori partnerlusena asutatud ühisettevõtteid (tehnoloogiaalased ühisalgatused);

3.

märgib seoses Euroopa Parlamendiga, et nende ametite arv, mille suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, on olnud järgmine: 2000. eelarveaastal: 8; 2001: 10; 2002: 11; 2003: 14; 2004: 14; 2005: 16; 2006: 20 reguleerivat asutust ja kaks rakendusametit (välja arvatud kaks ametit, mida auditeeris küll kontrollikoda, kuid mille suhtes kohaldati sisemist eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust);

4.

järeldab sellest, et auditeerimise ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on muutunud kohmakaks ning ebaproportsionaalseks võrreldes ametite ja muude allasutuste eelarvete suhtelise mahuga; teeb pädevale parlamendikomisjonile ülesandeks teostada ametite ja muude allasutuste eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse laiaulatuslik läbivaatamine, et töötada välja lihtsam ja ratsionaalsem lähenemisviis, pidades silmas ametite pidevalt suurenevat arvu, mis kõik vajavad järgnevatel aastatel eraldiseisvat eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportit;

5.

nõuab, et komisjon selgitaks enne uue ameti asutamist või olemasoleva ameti ümberkorraldamist arusaadavalt järgmisi elemente: ameti liik, ameti eesmärk, ametisisene juhtimisstruktuur, tooted, teenused, peamised menetlused, sihtrühm, ameti kliendid ja sidusrühmad, ametlikud suhted väliste osalejatega, eelarvealane vastutus, finantsplaneerimine ning personalipoliitika;

6.

nõuab, et kõigi ametitega sõlmitaks igal aastal tegevustulemuste kokkulepped, mille koostavad amet ja vastutav peadirektoraat ning mis peaksid sisaldama peamisi eesmärke järgnevaks aastaks, finantsraamistikku ja tegevustulemuste mõõtmise selgeid näitajaid;

7.

nõuab, et kontrollikoda või muu sõltumatu audiitor auditeeriks ametite tegevustulemusi regulaarselt (ja sihtotstarbeliselt); on seisukohal, et see ei peaks hõlmama mitte ainult finantsjuhtimise traditsioonilisi elemente ning avaliku sektori rahaliste vahendite nõuetekohast kasutamist, vaid ka haldamise tõhusust ja mõju ning ameti finantsjuhtimise hindamist;

8.

on seisukohal, et ametite puhul, mis pidevalt oma eelarvelisi vajadusi üle hindavad, tuleks vabade ametikohtade alusel teha tehnilisi vähendamisi; arvab, et pikema aja jooksul vähendab see ametite sihtotstarbelisi tulusid ja seega ka halduskulusid;

9.

märgib, et mitme ameti kritiseerimine riigihangete eeskirjadest, finantsmäärusest, personalieeskirjadest jne kõrvalekaldumise pärast on tõsine probleem; peab selle peamiseks põhjuseks asjaolu, et suurem osa eeskirjadest ja finantsmäärus on koostatud suuremate institutsioonide jaoks ning enamikul väikestest ametitest puudub nendes õigusaktides sätestatud nõuetega toimetulemiseks vajalik kriitiline mass; seetõttu palub komisjonil otsida kiiret lahendust tõhususe suurendamiseks, ühendades erinevate ametite haldusülesanded, et saavutada kõnealune kriitiline mass (võttes arvesse ka vajalikke muudatusi ametite tegevust ja eelarvealast sõltumatust sätestavates põhimäärustes) või koostada kiiresti ametite jaoks erieeskirjad (eelkõige rakenduseeskirjad), mis võimaldavad neil nõudeid täielikult täita;

10.

nõuab, et komisjon võtaks esialgse eelarveprojekti koostamisel arvesse üksikute ametite eelarve täitmise tulemusi eelnevatel aastatel, eelkõige aastal n-1, ning muudaks vastavalt iga ameti taotletud eelarvet; palub pädeval parlamendikomisjonil kõnealustest muudatustest kinni pidada ja juhul, kui komisjon seda ei tee, vähendada ise eelarvet realistliku tasemeni, mis vastaks kõnealuse ameti vastuvõtu- ja rakendussuutlikkusele;

11.

tuletab meelde oma otsust 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, kus Euroopa Parlament palus komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva ameti lisaväärtuse kohta; palub kõigil asjaomastel institutsioonidel mõne ameti lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid, sõnastades selle ameti volitused ümber või sulgedes ameti; märgib, et 2007. aastal ei ole komisjon teostanud ühtegi hindamist; toonitab, et enne 2007. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta otsuse tegemist peaks komisjon esitama vähemalt viis sellist hinnangut, alustades kõige vanematest ametitest;

12.

on seisukohal, et kontrollikoja soovitusi tuleks viivitamata rakendada ja ametitele makstavate toetuste määr tuleks viia kooskõlla nende tegelike rahavajadustega; on peale selle seisukohal, et üldise finantsmääruse muudatused tuleks lülitada ametite raamfinantsmäärusesse ning nende erinevatesse asjakohastesse finantseeskirjadesse;

13.

märgib, et ametites puudub ühtne lähenemine käsitletaval eelarveaastal toimunud tegevuse, raamatupidamise aastaaruande ning eelarve- ja finantsjuhtimisealaste aruannete kohta teabe avaldamisele ning küsimusele, kas kinnitava deklaratsiooni peaks tegema ameti direktor; märgib, et mitte kõik ametid ei erista selgelt a) üldsusele ameti tegevuse tutvustamist ning b) eelarve- ja finantsjuhtimise alast tehnilist aruandlust;

14.

märgib, et kuigi komisjoni eeskirjades tegevusaruannete ettevalmistamise kohta ei nõuta ametilt selgesõnaliselt kinnitava deklaratsiooni tegemist, on mitu direktorit seda siiski 2006. aasta kohta teinud, mis ühel juhul sisaldab olulist reservatsiooni;

15.

tuletab meelde oma 12. aprilli 2005. aasta resolutsiooni (7) lõiget 25, milles kutsuti asutuste direktoreid alates sellest hetkest lisama oma iga-aastasele tegevusaruandele, mis esitatakse koos finants- ja juhtimisteabega, oma tegevuse seaduslikkust ja korrektsust kinnitavat deklaratsiooni, mis on sarnane komisjoni peadirektorite allkirjastatavate deklaratsioonidega;

16.

palub komisjonil muuta sellele vastavalt ametitele suunatud juhiseid;

17.

soovitab peale selle komisjonil teha ametitega koostööd kõigile ametitele ning muudele allasutustele kohaldatava ühtlustatud mudeli väljatöötamisel, kus oleks selgelt eristatud:

18.

võtab teadmiseks kontrollikoja leiu (aastaaruande punkt 10.29) (8), mille kohaselt ühenduse eelarvest komisjoni väljamakstavad toetused ei põhine piisavalt põhjendatud prognoosidel ametite rahavajaduse kohta ning et selle ja ülekannete suuruse tulemusel on ametite käsutuses märkimisväärsed rahavarud; võtab lisaks teadmiseks kontrollikoja soovituse, et ametitele makstavate toetuste määr peaks olema kooskõlas ametite tegeliku rahavajadusega;

19.

märgib, et 2006. aasta lõpus ei olnud 14 ametit ikka veel raamatupidamissüsteemi ABAC kasutusele võtnud (aastaaruande punkti 10.31 allmärkus);

20.

võtab teadmiseks kontrollikoja märkuse (aastaaruande punkt 1.25) kogunenud välja võtmata puhkuste kulude kohta, mida on mõni amet arvesse võtnud; rõhutab, et kontrollikoda on 2006. eelarveaasta kohta teinud reservatsioonidega kinnitava avalduse kolme ameti suhtes, milleks on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus, Euroopa Politseikolledž ja Euroopa Raudteeagentuur (2005. eelarveaasta kohta olid nendeks Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus, Euroopa Toiduohutusamet ja Euroopa Ülesehitusamet);

21.

tuletab meelde, et vastavalt finantsmääruse artikli 185 lõikele 3 on komisjoni siseaudiitor ka ELi eelarvest toetusi saavate reguleerivate asutuste siseaudiitor; rõhutab, et siseaudiitor annab aru iga ameti haldusnõukogule ja direktorile;

22.

juhib tähelepanu siseaudiitori 2006. aasta tegevusaruandesse lisatud reservatsioonile:

„Komisjoni siseaudiitor ei ole personali vähesuse tõttu suuteline nõuetekohaselt täitma talle finantsmääruse artiklis 185 pandud ühenduse asutuste siseaudiitori ülesandeid”;

23.

võtab siiski teadmiseks 2006. aasta tegevusaruandes esitatud siseaudiitori märkuse, et alates 2007. aastast, mil komisjon eraldab siseauditi talitusele vahendeid täiendava personali värbamiseks, teostatakse kõigi tegutsevate reguleerivates asutustes iga-aastast siseauditeerimist;

24.

märgib finantsmääruse artikli 185 alusel siseauditi talituse poolt auditeeritavate reguleerivate asutuste, rakendusametite ja ühisettevõtete üha suurenevat arvu; palub komisjonil teavitada pädevat parlamendikomisjoni sellest, kas siseauditi talituse töötajate arv on piisav kõigi nende ametite auditeerimiseks igal aastal;

25.

märgib, et määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 72 lõike 5 kohaselt saadab ühenduse asutus igal aastal eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale asutusele ja komisjonile direktori aruande, mis sisaldab kokkuvõtet siseaudiitori teostatud siseauditite arvu ja liigi, antud soovituste ja nende alusel võetud meetmete kohta; palub ametitel anda teavet selle kohta, kas aruanne on edastatud, ja kui on, siis kuidas;

26.

võtab teadmiseks, pidades silmas siseauditi suutlikkust ja eeskätt väiksemaid ameteid, siseaudiitori poolt pädeva parlamendikomisjoni ees 14. septembril 2006 tehtud ettepaneku, et väiksematel ametitel tuleks lubada osta siseaudititeenuseid erasektorist;

27.

tuletab meelde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldust, (9) mille üle peeti läbirääkimisi enne 13. juuli 2007. aasta majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu eelarveküsimusi käsitlevat istungit peetud lepituskoosolekul, milles nõuti i) nende ametite nimekirja, mida komisjon kavatseb hinnata, ja ii) nende ametite nimekirja, mida on juba hinnatud, ning peamiste leidude kokkuvõtet;

28.

märgib, et oma suuruse tõttu on üksikutel ametitel raskusi ajutiste ning sobival palgaastmel olevatest töötajatest koosnevate distsiplinaarnõukogude loomisega ning et komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarametil puudub ametite suhtes pädevus; kutsub ameteid üles arutama ametitevahelise distsiplinaarnõukogu loomist;

29.

tuletab meelde komisjoni esitatud institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtse raamistiku loomiseks (KOM(2005) 59), mille eesmärk on horisontaalse raamistiku loomine Euroopa reguleerivate asutuste moodustamiseks, struktuuriks, toimimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks; märgib, et eelnõu kujutab endast kasulikku algatust ametite loomise ja toimimise ratsionaliseerimiseks; võtab teadmiseks komisjoni 2006. aasta haldustegevuse koondaruande (KOM(2007) 274) punktis 3.1 esitatud avalduse, et kuigi läbirääkimised pärast eelnõu avaldamist takerdusid, alustati nõukogus 2006. aasta lõpus uuesti sisulist arutelu; kahetseb, et kokkuleppe vastuvõtmiseks ei ole olnud võimalik teha uusi edusamme;

30.

tervitab seetõttu komisjoni võetud kohustust esitada 2008. aasta jooksul teatis reguleerivate asutuste tuleviku kohta;

31.

tuletab meelde, et kahe isemajandava ameti puhul annab heakskiidu direktori tegevusele eelarve täitmisel haldusnõukogu; märgib, et mõlemal on eelnevatest aastatest üle kantud suur akumuleeritud lõivutulu ülejääk:

32.

väljendab rahulolu 2006. eelarveaasta eelarve nõuetekohase täitmise üle;

33.

võtab teadmiseks kontrollikoja 2006. aasta aruandes esitatud tähelepaneku, et vastupidiselt raamfinantsmääruse artiklile 31, millega nõutakse Euroopa Liidu Teatajas avaldatavas eelarves liigendatud assigneeringute puhul nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute esitamist koos maksegraafikuga, on fond avaldanud vaid 2006. aasta eelarve kulukohustuste assigneeringud, rikkudes nii eelarve esitamise eeskirju;

34.

võtab lisaks teadmiseks kontrollikoja leiu kahe käimasoleva programmi MEDA ja Tempus mitmeaastaste, komisjoniga sõlmitud ja 2004. aastal jõustunud lepingute kohta seoses sellega, et fond kirjendas eelarvesse igal aastal saadavate summade asemel asjakohaste tulude kogu lepingulise väärtuse;

35.

väljendab imestust selle üle, et kontrollikoja aruandes ei osutatud asjaolule, et direktori kinnitav deklaratsioon (lisatud fondi iga-aastasele tegevusaruandele) on seatud sõltuvusse järgmistest reservatsioonidest:

36.

märgib, et bilansiaruandesse on kantud „kasutusõigus”, mille väärtust hinnatakse 5 miljonile eurole (vastab hoone ümberehitamise maksumuse toetusele), ja 12 miljonit eurot pangakontodel;

37.

võtab teadmiseks fondi iga-aastases tegevusaruandes esitatud järgmise avalduse personalieeskirjade ja finantsmääruse ametite suhtes kohaldamise kohta: