A.

arvestades, et kontrollikoja audit kinnitas, et „kõik institutsioonid olid 2006. aastal vastavalt finantsmääruse nõuetele rakendanud järelevalve- ja kontrollisüsteemide raamistiku rahuldaval tasemel ja kontrollitud valimi põhjal ei tuvastatud olulisi vigu.” (9);

B.

arvestades, et kontrollikoda juhtis tähelepanu puudustele nii õiguslikus raamistikus, mille juhatus ja kvestorid Euroopa Parlamendi liikmete assistentide hüvitiste maksmiseks kehtestasid, kui ka sellest tulenevate eeskirjade rakendamisel;

C.

arvestades, et kontrollikoda juhtis tähelepanu sellele, et juhatus ei ole taganud seda, et Euroopa Parlamendi liikmete assistentide hüvitiste maksmise eeskirja, milles nõutakse vastavate tõendavate dokumentide esitamist, rakendataks tulemuslikult;

D.

arvestades, et peasekretär kinnitas 21. veebruaril 2007. aastal, et tal on piisav kinnitus selle kohta, et Euroopa Parlamendi eelarve täideti kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning et järelevalve- ja kontrollisüsteemid annavad vajaliku kindluse raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

E.

arvestades, et tuleb tagada 2004. ja 2005. eelarveaasta üldeelarvete täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate Euroopa Parlamendi 26. septembri 2006. aasta (10) ja 24. aprilli 2007. aasta (11) resolutsioonide jätkumeetmed ning hinnata soovituste rakendamise edusamme;

F.

arvestades 2006. eelarveaasta poliitilisi eesmärke: 2004. aasta laienemise järeltegevus, 2007. aasta laienemise ettevalmistamine, teabe- ja kommunikatsioonipoliitika tõhustamine ning parlamendiliikmetele osutatava abi kvaliteedi parandamine,

1.

tervitab ja toetab presidendi võetud kindlat kohustust tagada, et komisjoni esitatud ja nõukogu heaks kiidetud assistentide põhimäärus jõustuks samal ajal kui Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus (12);

2.

kutsub komisjoni ja nõukogu tegema tihedat koostööd Euroopa Parlamendiga, et tagada uue assistentide põhimääruse vastuvõtmine enne järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi 2009. aasta juunis;

3.

rõhutab, et Euroopa Parlament on ainukene eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus (13) ja et eelarve täitmisele heakskiidu andmine on poliitiline otsus; enne nimetatud poliitilise otsuse tegemist vaatab Euroopa Parlament vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 276 lõigetele 1 ja 2 läbi mitte ainult nimetatud lõigetes osutatud dokumendid, vaid kogu teabe, mida ta peab sellega seoses vajalikuks;

4.

on seisukohal, et kõiki Euroopa Parlamendi kodukorra artiklites 70 ja 71 nimetatud institutsioone ja organeid tuleb kohelda võrdselt, kohaldades samu põhimõtteid ja menetlusi, mida järgitakse iga-aastasel eelarve täitmise heakskiitmisel;

5.

tuletab meelde, et kõikidel institutsioonidel ja organitel on võimalus kasutada nende vajadustega kõige paremini kohandatud poliitilisi ja/või administratiivseid struktuure; rõhutab, et nende erinevate struktuuride austamiseks peaks Euroopa Parlament andma heakskiidu nende institutsioonide ja organite eelarve täitmisele, keda võib läbipaistvuse tagamiseks esindada üks isik;

6.

kinnitab, et see on nii Euroopa Parlamendi kui ka kõikide institutsioonide ja organite ülesanne määrata kindlaks vastutuse tase, mis on eelarve täitmisele heakskiidu andmise käigus tehtud Euroopa Parlamendi tähelepanekutele vastamiseks kõige sobivam;

7.

tuletab meelde, et Euroopa Parlament märkis oma eespool nimetatud 24. aprilli 2007. aasta resolutsioonis, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus peaks hõlmama ka otsuseid, mille on teinud president, juhatus ja esimeeste konverents, sest poliitilist vastutust kannavad valitud parlamendiliikmed, mitte ametnikud; kutsub sellega seoses presidenti ja eelarve valdkonna eest vastutavat asepresidenti osalema tulevikus eelarvekontrollikomisjoni koosolekutel, et alustada poliitilist dialoogi;

8.

tuletab meelde, et täiskogu annab heakskiidu Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele, keda esindab president, vastavalt kodukorra artiklile 71;

9.

tunneb heameelt, et Euroopa Parlamendi president nõustus eelarve täitmisele heakskiidu andmise raames poliitilise dialoogi põhimõttega ja tema nõudel osales eelarve ja eelarvekontrolli valdkonna eest vastutav asepresident, kes on ka kontrollikomitee liige, 21. jaanuaril 2008. aastal avalikul kuulamisel poliitilises arutelus eelarvekontrollikomisjoniga; nõuab, et see dialoog tugineks tulevikus kirjalikele dokumentidele, milles on ära toodud juhatuse ja esimeeste konverentsi finantsmõjuga otsused;

10.

väljendab heameelt ja võtab vastu 21. jaanuari 2008. aasta kuulamisel peasekretäri tehtud pakkumise korraldada tavapärase iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse väliselt korrapäraseid koosolekuid eelarvekontrollikomisjoniga Euroopa Parlamendi eelarve täitmise kohta;

11.

märgib samuti ära Euroopa Parlamendi presidendi algatuse, mille eesmärk on tugevdada sidemeid ühelt poolt juhatuse ja eelarvekomisjoni ning teiselt poolt juhatuse ja eelarvekontrollikomisjoni vahel, luues töörühma, mille ülesanne on püsivate sidemete kindlustamine; tervitab esimese ühisarutelu toimumist 14. jaanuaril 2008 ja selle aruteluga loodud usalduse ja koostöö õhkkonda asjaomaste organite vahel; ootab nende arutelude jätkumist ning nende järeldusi;

12.

on seisukohal, et eelarvemenetlust ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust tuleb vaadelda teineteist täiendavatena: eelarvet ei tohiks vastu võtta analüüsimata juba vastuvõetud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuseid ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuses peab võtma arvesse poliitilisi eesmärke, mis määrati kindlaks selle aasta eelarvemenetluse käigus, mida heakskiidu andmise menetluses käsitletakse; nõuab eelarvemenetluse ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse koostalitusvõime parandamist;

13.

rõhutab, et Euroopa Parlament võttis vastu järgmised 2006. aasta eelarve prioriteedid (14):

14.

märgib, et Euroopa Parlamendile laekus 2006. aastal tulu, mis ulatus 126 126 604 euroni (2005. aastal oli tulu 112 393 557 eurot, mis tähendab 12,2 % suurenemist);

15.

võtab teadmiseks järgmised summad, millega suleti Euroopa Parlamendi 2006. eelarveaasta raamatupidamiskontod:

16.

märgib, et raamatupidamisaruande esitamine sellisel kujul, nagu see on esitatud eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandes, on võrreldes eelnevate aastatega muutunud; soovib, et administratsioon kehtestaks ja säilitaks raamatupidamisaruande esitamise kujul, mis lihtsustaks eelarve täitmise võrdlemist aastate lõikes;

17.

märgib, et 2006. aastal seoti 98,76 % Euroopa Parlamendi eelarvesse kirjendatud assigneeringutest (tühistamise määr 1,15 %) ning saavutati nagu eelnevatelgi aastatel väga kõrge eelarve täitmise tase;

18.

tuletab siiski meelde, et kõrge täitmise tase tuleneb osaliselt alates 1992. aastast kasutatavast assigneeringujääkide ümberpaigutamise tavast, mis hõlmab aasta lõpus kasutada olevate assigneeringute ümberpaigutamist hoonetele ettenähtud eelarveridadele, eriti kapitali ettemakseteks, et vähendada tulevasi intressimakseid; märgib seoses sellega, et 2007. aastal tehti assigneeringujääkide ümberpaigutamise abil kättesaadavaks 37 246 425 eurot;

19.

märgib, et 2006. aastal kasutati 124 071 425 eurot (71,4 % ümberpaigutamistest) kinnisvarapoliitika valdkonna teatud eelarveridade suurendamiseks (sellest summast 38 603 580 eurot pärineb määratlemata otstarbega assigneeringutest); tuletab meelde, et algselt eelarveridadesse 2 0 0 1–2 0 0 8 kirjendatud assigneeringud ulatusid vaid 14 287 887 euroni;

20.

tuletab samuti meelde, et kokku kiideti heaks 37 ümberpaigutamist, mille kogusumma oli 173 751 700 eurot (st 13 % lõplikest assigneeringutest; komisjoni ümberpaigutamised vastasid umbes 4 % maksete assigneeringutest); märgib, et ümberpaigutamiste kõrge määr võib olla vastuolus eelarvepõhimõtetega;

21.

märgib, et kontrollikoda kinnitas, et „kõik institutsioonid olid 2006. aastal vastavalt finantsmääruse nõuetele rakendanud järelevalve- ja kontrollisüsteemide raamistiku rahuldaval tasemel ja kontrollitud valimi põhjal ei tuvastatud olulisi vigu.” (16);

22.

märgib, et kontrollikoda osutab puudustele parlamendiliikmete assistentide hüvitiste maksmises: „kontrollikoda märgib [...], et juhatus ei ole taganud adekvaatsete tõendavate dokumentide esitamise eeskirjade tõhusat rakendamist […] Juhatus peaks võtma meetmed kulutuste põhjendatuse tõestamisel oluliste dokumentide saamiseks.” (17);

23.

esitab sellel teemal oma kommentaarid lõigetes 56–68 arvestades siseaudiitori märkuseid;

24.

märgib, et 2006. aastal võttis siseauditi teenistus vastu või avaldas projekti vormis 16 auditiaruannet; nende aruannete hulka kuuluvad hankemenetlusi käsitlev audit, parlamendiliikmete assistentide hüvitisi käsitlev audit ning jätkuaruanne 452 üksikmeetme kohta, mis tulenevad kogu institutsiooni hõlmavast sisekontrolli raamistiku uurimisest;

25.

tunneb heameelt selle üle, et siseaudiitor esitas 2006. aasta aastaaruande tulemused ametlikult eelarvekontrollikomisjonile, mis osutab sellele, et kõnealune aruanne ei ole ainult sisemine juhtimisvahend, vaid oluline juhis iga-aastasele eelarve täitmisele heakskiidu andmisel;

26.

jagab siseaudiitori seisukohta toimiva sisekontrolli raamistiku kehtestamise olulisuse kohta; märgib sellega seoses meetmeid, mille eesmärk on parandada vastavust kontrollistandarditele ja -eesmärkidele; märgib, et siseaudiitori esimeses järelauditis nimetatud 20 määrava tähtsusega meetme rakendamist käsitletakse teises järelauditis 2008. aastal; võtab teadmiseks administratsiooni avalduse, et nimetatud 20 meetmest on rakendatud 18 ja kahe ülejäänud meetme rakendamine on pooleli;

27.

tunneb heameelt administratsiooni edusammude üle hankemenetluste valdkonnas ja eelkõige avalike pakkumiste foorumi loomise üle; märgib, et siseaudiitor alustab 2008. aastal uut auditit, mis käsitleb hankemenetlusi käsitlevast auditist tuleneva 144 üksikmeetme rakendamist;

28.

tuletab oma pädevatele organitele meelde Euroopa Parlamendi otsust, (18) mille kohaselt „tagasimaksed hoonete eest […] tuleks […] kindlaks määrata eelarvestrateegia raames”; kahetseb tõsiasja, et Euroopa Parlamendi pädevad organid ei ole järginud täiskogu istungil vastuvõetud otsuseid ja on jätkanud Euroopa Parlamendi uute hoonete soetamisega seotud kinnisvarapoliitika eelarvesse mittelülitamise tava (eelarvereale „Kinnisvara soetamine” on märgitud aastateks 2005, 2006 ja 2007 ainult kirje p.m.);

29.

märgib, et 21. jaanuaril 2008. aastal eelarvekontrollikomisjoni eestvedamisel toimunud avalikul kuulamisel tegi peasekretär teatavaks Euroopa Parlamendi kinnisvarapoliitika strateegilise kava; nõuab, et peasekretär tutvustaks nimetatud kava eelarvekontrollikomisjonile 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames;

30.

kordab oma nõudmist muuta Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja artiklit 16, et nõuda Euroopa Parlamendi eelarvele olulist finantsmõju avaldavate kinnisvaraprojektide puhul eelarvekomisjoni heakskiitu;

31.

tunneb heameelt, et peasekretäri ja kõigi peadirektorite sõnul on neil piisav kinnitus selle kohta, et nendele eraldatud vahendeid kasutati ettenähtud eesmärkidel ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega; märgib rõõmuga, et nad kinnitasid samuti, et kehtestatud kontrollimenetlused pakuvad piisavat tagatist raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

32.

nõuab, et administratsioon järgiks eelarvepõhimõtteid ja koostaks eelarveprojekti nii, et tagatud oleks eelarveprojekti kirjendatud summade parem vastavus Euroopa Parlamendi erinevate tegevusvaldkondade tegelikele vajadustele; nõuab, et volitatud eelarvevahendite käsutajad esitaksid oma iga-aastastes tegevusaruannetes selgelt (aruande alguses asuvas koondtabelis) lõplikud assigneeringud, seotud assigneeringud, maksed, ülekandmised, tühistatud assigneeringud ja summa, mille peadirektoraat annab assigneeringujääkide ümberpaigutamiseks;

33.

tunneb heameelt tõsiasja üle, et peadirektorid vaatasid uuesti läbi pikaajaliste lepingute loetelu;

34.

nõuab, et peadirektoraadid pingutaksid enam selle nimel, et oma aruannete koostamisel ei piirdutaks ühise struktuuriga, vaid et need sisaldaksid loetavuse huvides ka võrreldavat teavet;

35.

tunneb heameelt, et siseaudiitor ja teenistused jõudsid kokkuleppele tegevuskavade rakendamises, mille eesmärk on näha Euroopa Parlamendile ette toimiv sisekontrolli raamistik; selleks nähti aastatel 2003 ja 2004 ette 452 üksikmeedet; märgib, et 425 meetmest rakendati 225 täielikult ja 121 osaliselt 2006. aastal; märgib samuti, et siseaudiitor juhtis tähelepanu 20 määrava tähtsusega meetmele, mis kuuluvad kõrgendatud riskiga valdkondadesse; võtab teadmiseks, et praeguses etapis kinnitab administratsioon, et 20 meetmest on rakendatud 18, ja märgib, et siseaudiitor uurib neid meetmeid teise jätkuauditi käigus 2008. aastal;

36.

tuletab meelde, et vastavalt finantsmääruse rakenduseeskirjade (19) artiklitele 54 ja 119 edastavad institutsioonid eelarvepädevatele institutsioonidele aruanded läbirääkimistega menetluste kohta ja lepingute kohta, mille suhtes ei kehti avalikke hankeid reguleerivad direktiivid; tuletab samuti meelde, et nende töövõtjate loetelu, kelle lepingute maksumus ületab 50 000 eurot, kuid jääb alla nimetatud direktiivide künnisest, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ning lepingud maksumusega 13 800–50 000 eurot avaldatakse institutsioonide veebisaitidel;

37.

märgib, et aastaaruanne sisaldab 2006. aastal sõlmitud lepingute kohta järgmist teavet:

38.

märgib, et 2006. aastal sõlmitud lepingute (v.a läbirääkimistega menetluse teel sõlmitud leping hoonete ostmise kohta Strasbourgis, mille maksumus oli 143 125 000 eurot) jaotumine vastavalt menetluse liigile oli järgmine:

39.

märgib, et 2006. aastal sõlmiti 128 lepingut, mille maksumus oli võrdne 50 000 euroga või ületas seda summat, ning 159 lepingut, mille maksumus jäi 13 800 euro ja 50 000 euro vahele; rõhutab, et nendest arvudest selgub, et alla 50 000 eurosed lepingud moodustavad Euroopa Parlamendi sõlmitud lepingute kogumaksumusest kõigest 1,7 %, kuid koguarvust 55 %;

40.

märgib, et 67 % lepingutest sõlmiti avatud (62 %) ja piiratud (5 %) menetluse teel; väljendab samas kahetsust, et 33 % lepingutest sõlmiti läbirääkimistega menetluse teel; nõuab, et peasekretär selgitaks, miks on selliste lepingute arv võrreldes eelneva aastaga tõusnud;

41.

märgib, et finantsmääruse rakenduseeskirjade artiklis 54 nõutud võrdlust (läbirääkimistega menetluse teel sõlmitud lepingute arv aastal n võrreldes aastaga n-1) ei olnud 2006. aastal võimalik teostada kõnealuse aasta kestel õigusaktides tehtud muudatuste tõttu, mis käsitlevad ainult pärast 22. augustit algatatud hankeid; 2006. aastal sõlmis Euroopa Parlament läbirääkimistega menetluse teel 74 lepingut (2005. aastal 136 lepingut);

42.

tuletab meelde, et siseaudiitor on lõpetanud kogu institutsiooni hõlmava hankemenetlusi käsitleva auditi; tunneb heameelt, et siseaudiitor ja teenistused jõudsid kokkuleppele ulatuslikus tegevuskavas, mis käsitleb 144 üksikmeetme rakendamist; tunneb heameelt, et üks peamistest siseaudiitori 2008. aasta töökavas sätestatud ülesannetest on uus hankemenetlusi käsitlev audit, mille eesmärk on uurida saavutatud edu;

43.

nõuab, et peasekretär selgitaks finantsmääruse artikli 95 kohase hankemenetluste andmebaasi loomisel tehtud edusamme; märgib samuti, et muudetud finantsmäärus näeb praegu ette üheainsa keskandmebaasi kõikide institutsioonide jaoks, mida haldab komisjon;

44.

kordab, et fraktsioonid ise vastutavad neile Euroopa Parlamendi eelarves eraldatud vahendite haldamise ja kasutamise eest ning institutsiooni siseauditi teenistuse ülesanded ei laiene tingimustele, mille alusel eelarvepunkti 4 0 0 0 kirjendatud assigneeringuid kasutatakse;

45.

tunneb heameelt, et fraktsioonid avaldasid oma välisauditi aruanded ja 2006. aasta raamatupidamisaruanded Euroopa Parlamendi intranetis;

46.

võtab teadmiseks, et 2006. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 0 0 kirjendatud assigneeringuid järgmiselt:

47.

võtab teadmiseks välisaudiitorite kinnituse, et raamatupidamine vastas kehtivatele eeskirjadele ja rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele;

48.

märgib, et fraktsioonid kasutasid vaid keskmiselt 67,4 % nende jaoks kasutada olevatest assigneeringutest (2005. aastal 66 % ja 2004. aastal 74 %);

49.

märgib, et juhatus uuris 9. juulil 2007. aastal fraktsioonide eelarve täitmise aruandeid ja asjakohaseid audiitorite aruandeid; märgib seoses sellega, et juhatus tegi eelarvevahendite käsutajale ülesandeks nõuda fraktsioonilt ALDE sisse kasutamata assigneeringud summas 25 403,77 eurot, kuna seda summat ei saanud ümber paigutada;

50.

märgib, et arvnäitajad 2006. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemisel on järgmised:

Kokkuleppe raames heaks kiidetud 2006. aasta eelarve täitmine

51.

rõhutab, et välisaudiitorid on kinnitanud, et erakondade raamatupidamine toimus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta) (22) artiklitele 6, 7, 8 ja 10 ning raamatupidamisaruanded esitasid tõepärase ja usaldusväärse pildi erakondade rahalisest olukorrast 2006. eelarveaasta lõpus;

52.

tunneb heameelt, et Euroopa erakonnad on saavutanud nende jaoks ette nähtud assigneeringute kasutamise kõrge taseme;

53.

märgib siiski, et eelarvevahendite käsutajale tehti ülesandeks:

54.

soovib peasekretärilt teavet selle kohta, kas nimetatud summad on tagasi saadud;

55.

märgib, et siseaudiitor vaatas üle Euroopa erakondadele antavat toetust käsitlevate sätete rakendamise ja esitas oma aruande 2007. aasta augustis; tunneb heameelt, et aruande tulemus on administratsiooni heaks kiidetud üksikasjalik tegevuskava; nõuab, et nimetatud auditi tulemusi arvestataks 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;

56.

märgib, et alates 2008. aastast võib Euroopa Parlamendi eelarvest rahastada Euroopa erakonna eelarvet 85 % ulatuses (2007. aasta lõpuni 75 %); rõhutab, et Euroopa Parlamendi toetuse selline tase tähendab, et erakondadel lasub oma tegevuse eest suurem vastutus;

57.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda kritiseeris puudusi õiguslikus raamistikus, mille juhatus kehtestas parlamendiliikmete assistentide hüvitiste maksmiseks, ning seda, et suurem osa parlamendiliikmete assistentide hüvitiste summast ei olnud põhjendatud asjaomaste tõendavate dokumentidega parlamendiliikmete kulutuste kohta; nõustub samas, et juhatus ja administratsioon on teinud 2007. aastal selle olukorra lahendamiseks pingutusi; tunneb heameelt, et administratsiooni sõnul on 2006. aasta kohta 2007. aasta lõpuks saadud enam kui 99 % tõendavatest dokumentidest;

58.

märgib siiski, et aastate 2004 ja 2005 kohta sai administratsioon nõutud dokumentidest vastavalt 57 % ja 51 %; märgib seoses sellega poliitilist otsust kohaldada 13. detsembril 2006. aastal vastu võetud eeskirja tagasiulatuvalt ajavahemikule 2004–2005;

59.

soovib, et kõikidele parlamendiliikmetele saadetaks teatis, milles neid teavitatakse kohustusest esitada tõendavad dokumendid assistentide hüvitiste kasutamise kohta 2004. ja 2005. aastal ning täpsustatakse, kas parlamendiliige peab veel esitama administratsioonile selle ajavahemiku kohta tõendavad dokumendid või on tema dokumendid korras;

60.

kutsub administratsiooni üles kohaldama Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja (23) nõuetekohaselt ja järjekindlalt ning selgitama otsekohe välja võimalikud eeskirja rikkumised ning tegematajätmised;

61.

palub administratsioonil luua menetlus, mis sisaldab parlamendiliikmete paremat ja nähtavamat teavitamist, Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirjas sätestatud tõendavate dokumentide esitamise tähtaegadest kinnipidamist, et tagada nende esitamine vastavalt menetlusele ja kontrollikoja kohustuslikule ajakavale iga-aastase aruande koostamiseks, ning parlamendiliikmetele lõpliku kinnituse andmist, kui nende toimik on suletud;

62.

julgustab Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärusega tegelevat juhatuse töörühma esitama oma järeldusi, et saaks kiiresti võtta sobivad järelmeetmed parlamendiliikmete assistentide hüvitisi käsitlevas siseaudiitori aruandes esitatud tähelepanekutele; arvestades nimetatud töörühma tööd ja uut eeskirja, mida pädevad poliitilised organid koostavad, kinnitab administratsiooni kohustust tagada, et parlamendiliikmete assistentide hüvitisi makstakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise, seaduslikkuse ja korrektsuse põhimõtetega; mõistab probleeme ja raskusi, mida põhjustab parlamendiliikmete assistentide hüvitiste maksmise ühtlustamine 27 liikmesriigi sotsiaal- ja maksualaste õigusaktidega; nõuab viivitamata vajalike läbirääkimiste alustamist liikmesriikide ja Belgia riigiga; arvab, et selline kahtlemata keeruline toiming ei tohiks segada parlamendiliikmete assistentide hüvitiste maksmise uue eeskirja samaaegset rakendamist;

63.

märgib, et siseaudiitori aruandes pooldatakse kaheetapilist lähenemist parlamendiliikmete assistentide töötingimustele: esimeses etapis oleks assistendi ja parlamendiliikme vaheline lepinguline suhe rajatud süstemaatiliselt töölepingule, mille aluseks oleks töölepingu parandatud standardmudel; teises etapis oleks eesmärk lisada assistendid personalikategooriasse, millele kohaldatakse Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi;

64.

juhib tähelepanu, et parlamendiliikmete assisteerimine eeldab paindlikkust ja liikuvust, kusjuures uue assistentide põhimäärusega tuleks kehtestada töötasu ja sotsiaalsete õiguste miinimumstandardid kooskõlas kohaldatavate Euroopa õigusaktidega;

65.

võtab teadmiseks esimeeste konverentsi 6. märtsi 2008. aasta ja juhatuse 10. märtsi 2008. aasta ühehäälsed otsused, milles

nõuab, et töörühma kuuluks vaatlejana eelarvekontrollikomisjoni liige, sest nimetatud komisjoni pädevusse kuulub eelarve täitmisele heakskiidu andmine; tuletab juhatusele meelde I jao (Euroopa Parlament) kohaselt võetud kohustust, mis sätestati 25. oktoobri 2007. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta (24) ja 26. septembri 2006. aasta resolutsioonis märkustega, mis on lahutamatu osa otsusele Euroopa Liidu 2004. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta: I jagu – Euroopa Parlament; (25) palub pädevatel organitel anda eelarvekontrollikomisjonile aru tehtud edusammude kohta enne 2008. aasta lõppu;

66.

nõuab eelkõige, et

67.

nõuab, et finantsmõju avaldavad Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed (26) esitataks ametlikult eelneva arvamuse saamiseks eelarvekontrollikomisjonile;

68.

tunneb heameelt, et juhatus kiitis 25. septembril 2006. aastal heaks Euroopa Parlamendi liikmete assistente ja praktikante käsitleva CODEXi, mille koopia on kõik parlamendiliikmed saanud;

69.

palub peasekretäril teatada eelarvekontrollikomisjonile 2008. aasta lõpuks väljastatud sissenõudekorralduste arv ja sellega seotud kogusumma;

70.

märgib, et 2006. aasta novembris oli vabatahtlikul pensionifondil 659 liiget; igakuised sissemaksed, mida parlamendiliikmed fondi tegid, tõusid 3 354,21 euroni ja jagunesid järgmiselt: üks kolmandik sissemaksest ehk 1 118,07 eurot tegi parlamendiliige ja see arvati maha tema üldkulude hüvitisest ning kaks kolmandikku ehk 2 236,14 eurot maksis Euroopa Parlament;

71.

juhib tähelepanu eespool nimetatud 24. aprilli 2007. aasta resolutsioonis tõstatatud läbipaistvust ja tuluallikaid käsitlevatele punktidele;

72.

märgib, et vabatahtliku pensionifondi kindlustusmatemaatiline puudujääk (mis eksisteerib alates 2001. aastast) vähenes 43 756 745 eurolt 2004. aastal ja 28 875 471 eurolt 2005. aastal 26 638 000 euroni 2006. aastal, parandades seeläbi fondi kindlustusmatemaatilist rahastamise positsiooni (76,8 %lt 2004. aastal ja 86,1 %lt 2005. aastal 88,4 %ni 2006. aastal); rõhutab, et viimaste aastate jooksul on aktsiaturg osutunud väga volatiilseks ning seetõttu puudub kindlus selles osas, millises suunas fondi kindlustusmatemaatiline puudujääk areneb; rõhutab seoses sellega, et fond investeeris 73 % vahenditest aktsiatesse; juhib tähelepanu, et fondi haldajad oleksid pidanud kindlustusmatemaatilise puudujäägi ajakohastama 2007. aasta detsembri lõpu seisuga 15. märtsiks 2008;

73.

juhib juhatuse tähelepanu eespool nimetatud 24. aprilli 2007. aasta resolutsiooni lõikele 84, mille kohaselt Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse jõustumisel peaks vabatahtlik pensionifond piirduma vaid olemasolevate pensioniõiguste (mis on omandatud 2009. aasta juunini) katmisega, mis tähendab, et ei Euroopa Parlamendi liikmed ega teised fondi liikmed ei saa jätkata fondi maksete tegemist;

74.

väljendab üllatust seoses hiljutiste soovitustega, mis esimeeste konverents 13. märtsil 2008. aastal andis pärast konsulteerimist parlamendiliikmete põhimääruse, assistentide ja pensionifondi küsimustega tegeleva töörühmaga ja mille kohaselt vabatahtliku pensionifondi liikmed võivad omandada pärast parlamendiliikmete põhimääruse jõustumist uusi pensioniõigusi; tuletab juhatusele kui otsuseid tegevale organile meelde selles küsimuses Euroopa Parlamendi poliitilist tahet, mida on väljendatud 2004. ja 2005. eelarveaastate eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides ja mille kohaselt tuleks vabatahtliku pensionifondi tegevus pärast parlamendiliikmete põhimääruse jõustumist järkjärguliselt lõpetada ning piirduda juba omandatud õiguste austamisega; nõuab, et juhatuse töörühm valmistaks ette vajalikud meetmed kooskõlas Euroopa Parlamendi otsustega;

75.

tuletab meelde, et 2006. aastal soovis Euroopa Parlament kaaluda, „kas Euroopa Parlamendi töö optimeerimiseks tuleks teha muudatusi parlamendi haldusstruktuurides või anda täiendavat toetust põhitegevusaladele”; (27) tuletab samuti meelde, et samas arvas Euroopa Parlament, et „Euroopa Parlamendi suurenenud vastutus õigusloomega seotud otsuste vastuvõtmisel nõuab oluliselt suuremate vahendite eraldamist nimetatud põhitegevuse toetamiseks…” (28);

76.

märgib administratsiooni vastust paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamise kohta;

77.

tuletab samuti meelde, et Lissaboni lepinguga laiendatakse oluliselt kaasotsustamismenetluse kohaldamisala ning et see muutub seadusandlikuks tavamenetluseks; sellest tulenevalt on Euroopa Parlament võrdsetel alustel kaasseadusandja 95 % ELi õigusloome puhul;

78.

seoses sellega nõuab, et administratsioon esitaks enne 30. novembrit 2008:

79.

tuletab meelde, et 2007. aasta eelarvemenetluse ajal kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles esitama hinnangut oma personalivajaduste kohta keskmises perspektiivis ning kõiki töökohti hõlmavat aruannet komisjoni tugi- ja kooskõlastamise valdkonna töötajate kohta; kutsub administratsiooni üles koostama oma ametikohtade loetelu kohta sarnast hinnangut, kasutades selleks samu vahendeid; soovib, et hindamisaruanne esitatakse eelarvekontrollikomisjonile õigeaegselt 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ajaks; soovib sellega seoses teada ametnike ja muude teenistujate arvu, kelle ülesandeks on parlamendiliikmete abistamine kaasseadusandja ülesannete täitmisel, nende arvu, kes töötavad parlamendidelegatsioonide heaks ning nende arvu, kes tagavad Euroopa Parlamendi haldustoe;

80.

väljendab heameelt, et hinnangulised talituskulud, mis tulenevad mitme töökoha ülalpidamise nõudest, vähenesid 203 000 000 eurolt 2002. aastal 155 000 000 euroni 2007. aastal; rõhutab, et tegemist on peaaegu 24 % vähenemisega viie aasta jooksul; kutsub administratsiooni üles ratsionaliseerimisprotsessi jätkama; rõhutab, et mitme töökoha ülalpidamise nõue on kehtestatud aluslepingutes; on seisukohal, et tuleb saavutada töö parim võimalik koordineerimine nende töökohtade vahel; rõhutab, et kodanikud ei mõista, miks Euroopa Parlament peab pidama ülal kolme töökohta;

81.

märgib, et administratsioon vastas (29) küsimusele, kas oleks võimalik asutada Euroopa Liidu Ehitusamet, et Euroopa Liidu institutsioonide ja organite hoonete ehitamise ja hooldamisega tegeleva ühe suure ameti loomine ei paku soovitud kokkuhoidu ja parema juhtimise võimalust; märgib samas, et tihedam koostöö oleks soovitav ja ka soovitud;

82.

märgib, et D4- ja D5-hoonete alust maad ja selle arendamist käsitlevatel läbirääkimistel Belgia valitsusega ei ole täheldatud mingit edasiminekut; nõuab, et kinnisvarapoliitika eest vastutav asepresident võtaks võimalikult kiiresti ühendust Belgia uue valitsusega;

83.

märgib edusamme, mis on järgnenud Euroopa Parlamendi nõudmisele kehtestada Kyoto + kava; tuletab meelde, et 18. juunil 2007. aastal juhatus:

84.

palub, et eelarvekontrollikomisjoni teavitatakse ka kõigist muudest edusammudest;

85.

rõhutab, et mitmekeelsuse eeskiri on oluline parlamendiliikmete tööülesannete täitmise jaoks; väljendab muret seoses sellega, et kahes eeskirja rakendamist käsitlevas 2006. aasta aruandes osutati puudustele suulise tõlke teenistuse tõhusas kasutamises; märgib, et seetõttu ei kasutatud kasutada olevaid assigneeringuid kõige kulutasuvamalt ning see puudutab peamiselt parlamendikomisjone ja delegatsioone, aga ka fraktsioone; seoses sellega ja arvestades 5. septembril 2006. aastal vastu võetud mitmekeelsust käsitlevat aruannet, nõuab peasekretärilt lahenduse leidmist koostöös kasutajatega;

86.

tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi teabe- ja kommunikatsioonipoliitika kohaselt võeti lisameetmeid ja loodi uued teavitustegevuse vahendid, millel oli oluline finantsmõju 2006. aasta eelarvele (külastajate keskus, Web TV, audiovisuaalsed rajatised); palub, et peasekretär esitaks enne 2008. aasta juuli lõppu aruande, mis käsitleks teabe- ja kommunikatsioonipoliitika rakendamist ja annaks sellele hinnangu;

87.

rõhutab infotehnoloogia olulisust Euroopa Parlamendi jaoks üldiselt ja eriti parlamendi tööülesannete täitmisel; väljendab kahetsust seoses sellega, et parandused käsitlevad pigem institutsiooni esitlemist Internetis ja intranetis ja mitte võimalust muuta õigusloomealane tegevus lihtsamaks ja tõhusamaks;

88.

palub, et peasekretär edastaks eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile kõigi finantsmõju avaldavate juhatuse (sh selle töörühmade) aruannete ja esimeeste konverentsi aruannete koopiad;

89.

märgib, et 1982. aasta kassaseisu ja asjaomaste maksedokumentide vahelist erinevust summas 4 136 125 Belgia franki käsitlev juhtum lahendati 2007. aastal ja seetõttu võetakse seda arvesse 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;

90.

tuletab veel kord meelde, kui olulised on eelarveprioriteedid eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse seisukohalt, ning usub samas jätkuvalt, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tulemus on eelarvemenetluse seisukohalt väga oluline; tunneb seetõttu heameelt, et tihe koostöö eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni vahel muutub Lissaboni lepingu alusel veelgi olulisemaks;

91.

tervitab 2006. aasta eelarveprioriteetide täitmise edusamme; jätkab siiski püüdlusi, et tagada kõigi prioriteetide saavutamine;

92.

võtab teadmiseks parlamendiliikmete assistentide hüvitisi käsitleva siseaudiitori (konfidentsiaalse) aruande, milles käsitletakse sisekontrolli korda selles valdkonnas ja tehakse ettepanekud võimalike paranduste kohta; rõhutab, et Euroopa Parlamendi administratsioon tegi raporti projekti koostamise kõigis etappides raportööriga igakülgset ja avatud koostööd; rõhutab ühtlasi, et Euroopa Pettustevastasele Ametile ja kontrollikojale on tehtud ettepanek siseaudiitori aruanne läbi vaadata ja võtta oma järelduste põhjal asjakohaseid meetmeid; avaldab kahetsust Euroopa Parlamendi kodukorras esitatud konfidentsiaalsuse sätete rikkumise pärast ja konfidentsiaalse teabe isiklike ning poliitiliste tõlgenduste avaldamise üle; arvab, et need tõlgendused jätavad aruande eesmärkidest ja järeldustest vale mulje;

93.

kutsub pädevaid organeid üles võtma asjakohaseid meetmeid eesmärgiga võtta täiskogul vastu vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra VII lisa A jao lõike 1 neljandale lõigule juhatuse poolt 13. novembril 2006. aastal kinnitatud konfidentsiaalsete dokumentide haldusliku töötlemise eeskiri, tehes seda 2007. eelarveaasta eelarvele heakskiidu andmise menetluse ajaks;

94.

taunib Belgia valitsusega D4/D5-hoonete aluse maa ja ala arenduse üle läbirääkimiste paigalseisu; nõuab tungivalt, et Belgia valitsus peaks kinni Euroopa Parlamendi ees võetud kindlast poliitilisest kohustusest.