—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2004. eelarveaasta üldeelarvet (1);

—

võttes arvesse Euroopa ühenduste 2004. eelarveaasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande III köidet (N6-0027/2005 — C6-0359/2005);

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2004. aasta eelarve täitmise kohta, millele on lisatud auditeeritud asutuste vastused (2);

—

võttes arvesse kinnitavat avaldust raamatupidamisaruannete usaldusväärsuse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mille kontrollikoda esitas EÜ asutamislepingu artikli 248 alusel (3);

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10, artiklit 275 ja artiklit 276;

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta (4), eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;

—

võttes arvesse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat 21. detsembri 1977. aasta finantsmäärust (5);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0111/2006);

1.

märgib, et 2004. aastal oli nõukogu eelarve 541 916 200 eurot, mida kasutati 98,10 % ulatuses;

2.

võtab kontrollikoja märkused teadmiseks ja kutsub nõukogu üles neid arvesse võtma ning oma finantshalduse täiustamist jätkama;

3.

märgib, et vastavalt kontrollikoja aastaaruande punktile 9.4 ei olnud 2004. aastal nõukogus endiselt sisekontrollistandardeid, mis oleks 2002. aasta juunis vastu võetud finantsmääruse kohaselt tulnud kehtestada, ning et vastavalt nõukogu vastusele võeti nõukogu sisekontrolli standardid lõpuks vastu 20. juulil 2005. aastal;

4.

tuletab meelde, et komisjoni 15. juuni 2005. aasta teatis ühtse kontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta (KOM(2005)0252) on võrdselt kohaldatav kõikidele institutsioonidele ja seega peaks nõukogu head eeskuju andma;

5.

rõhutab, et kontrollikoja aastaaruande punkti 9.18 kohaselt hüvitati enne 31. detsembrit 1997 ületunnitöö kompensatsiooniks määratud lisapuhkus ametniku pensionile jäämisel juhul, kui ametnik ei olnud lisapuhkust välja võtnud; märgib, et nõukogu vastuses ei selgitata, miks taolisi makseid tehti A- ja B-kategooria ametnikele, kellel ei ole personalieeskirjade kohaselt õigust saada ületunnitöö eest kompensatsiooni;

6.

märgib, et nõukogu on eelarveaasta lõpus kasutanud assigneeringujääkide ümberpaigutamist LEX-hoone ehituse kulude ennetähtaegseks rahastamiseks, mille tulemusena suurenes eelarve artiklis 2 0 6 selleks ette nähtud summa 333 % võrra ehk 13 500 000 eurolt 58 449 000 euroni; märgib samas, et Euroopa Parlamendil on sarnaseid probleeme;

7.

märgib Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonna erinõunikele (eelarve artikkel 3 1 3) esialgselt eraldatud assigneeringu 225-protsendilist kasvu;

8.

tuletab meelde oma 27. oktoobri 2005. aasta resolutsioonis 2006. aasta üldeelarve projekti kohta (6) tehtud märkust, et institutsioonide eelarved peaksid hõlmama halduskulusid;

9.

leiab, et suurem selgus seoses ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori jaoks ja tema poolt tehtud kulutustega suurendaks läbipaistvust; tuletab meelde, et põhimõtteliselt peaksid tegevuskulud olema üksnes komisjonil;

10.

nõuab, et nõukogu täiustaks oma aruannete esitamise korda, muutes finantsmääruse artikli 60 lõikes 7 osutatud iga-aastase tegevusaruande eelarve täitmist kontrollivale asutusele kättesaadavaks juba varases staadiumis, nagu seda on teinud kõik teised institutsioonid (sh Euroopa Parlament), aidates seeläbi kaasa ELi institutsioonide suuremale läbipaistvusele;

11.

märgib, et nõukogu juhib antud hetkel LEX-hoone ehitamise projekti, mille hinnanguline maksumus on 233 000 000 eurot (2003. aasta hindade alusel);

12.

tuletab meelde, et 18. novembri 2004. aasta kirjas 2003. aasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse kohta vastas nõukogu eitavalt eelarvekontrollikomisjoni koosolekul osalemise kutsele, milles viidati 22. aprilli 1970. aasta nn härrasmeeste kokkuleppele; tuletab meelde nõukogu poolt varasematel aastatel üles näidatud vastumeelsust anda põhjalikumaid vastuseid eelarvekontrollikomisjoni küsimustele, mis heakskiiduotsuse ettevalmistamisel teistele institutsioonidele saadetakse; usub, et praeguse kompromissi kontekstis, mis seisneb mitteformaalses dialoogis nõukogu ning pädeva komisjoni esimehe ja raportööri vahel, peaks pädev komisjon oma tegevust laiendama, et kaasata ka teisi liikmeid, kes soovivad mitteformaalses dialoogis osaleda.