TÕLGE

INDIA OOKEANI LÕUNAOSA KALANDUSKOKKULEPE (SIOFA)

KOKKULEPPEOSALISED,

VÄLJENDADES VASTASTIKUST HUVI India ookeani lõunaosa kalavarude õige majandamise, pikaajalise kaitse ja jätkusuutliku kasutamise vastu ning soovides kiirendada kõnealuste eesmärkide saavutamist rahvusvahelise koostöö abil,

VÕTTES ARVESSE, et vastavalt 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonile ja rahvusvahelise õiguse üldistele põhimõtetele kuulub rannikuäärsete riikide jurisdiktsiooni alla veeala, kus nad teostavad oma suveräänset õigust uurida, kasutada, kaitsta ja majandada kalavarusid ning kaitsta mere elusressursse, mida mõjutab kalapüük,

MEENUTADES ASJAOMASEID SÄTTEID 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis, 4. detsembri 1995. aasta lepingus 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamise kohta ning 24. novembri 1993. aasta kokkuleppes, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ning võttes arvesse vastutustundliku kalapüügi juhendit, mis võeti vastu 31. oktoobril 1995. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni konverentsi 28. istungil,

MEENUTADES LISAKS 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamist puudutava 1995. aasta lepingu artiklit 17 ning vajadust tagada, et käesoleva India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe välised riigid kohaldaksid käesoleva kokkuleppe alusel võetud kaitse- ja majandamismeetmeid ja ei lubaks oma riigi lippu kandvatel laevadel tegeleda käesoleva kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude kaitse ja jätkusuutliku kasutamise eesmärkidega vastuolus oleva kalapüügiga,

TUNNUSTADES majanduslikke ja geograafilisi kaalutlusi ning arenguriikide, eriti vähimarenenud riikide ja väikestest saareriikidest arenguriikide ning nende rannakogukondade erilist vajadust saada kalavarudest õiglast kasu,

SOOVIDES saavutada koostööd rannikuäärsete riikide ja kõikide ülejäänud riikide, organisatsioonide ja kalastusüksuste vahel, kes on huvitatud India ookeani lõunaosa kalavarudest, et tagada ühtesobivad kaitse- ja majandamismeetmed,

PIDADES MEELES, et eelneva saavutamine aitab luua õiglast ja võrdset majanduskorda, mis on kogu inimkonna huvides, ning eelkõige rahuldada arenguriikide, eriti vähimarenenud riikide ja väikestest saareriikidest arenguriikide erilisi huvisid ja vajadusi,

OLLES VEENDUNUD, et kõnealuseid eesmärke aitab kõige paremini saavutada mitmepoolse kokkuleppe sõlmimine, milles käsitletakse India ookeani lõunaosa riiklike jurisdiktsioonide välise veeala kalavarude pika-ajalist kaitset ja jätkusuutlikku kasutamist,

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	1982. aasta konventsioon – 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon;

b)	1995. aasta leping – 4. detsembri 1995. aasta leping 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamise kohta;

c)	kõnealune ala – artiklis 3 sätestatud ala, mille suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut;

d)	juhend – vastutustundliku kalapüügi juhend, mis võeti vastu 31. oktoobril 1995. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni konverentsi 28. istungil;

e)	kokkuleppeosaline – iga riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kes on nõustunud end käesoleva kokkuleppega siduma ja kelle suhtes kokkulepe kehtib;

f)

kalavarud – kalade, limuste, koorikloomade ja teiste paiksete liikide varud kõnealusel alal, välja arvatud: i) paiksed liigid, mis alluvad rannikuäärsete riikide kalandusjurisdiktsioonile vastavalt 1982. aasta konventsiooni artikli 77 lõikele 4 ja ii) 1982. aasta konventsiooni I lisas loetletud siirdekalad;

g)

kalapüük: i) kalavarude tegelik luure, püüdmine, loomuse võtmine või kogumine või luure, püüdmise, loomuse võtmise või kogumise katse; ii) iga tegevus, mille puhul võib põhjendatult oodata, et selle tulemuseks on kalavarude asukoha kindlaksmääramine, püüdmine, loomuse võtmine või kogumine mis tahes eesmärgil, sealhulgas teaduslik uurimine; iii) iga kalavarude peibutuspüügivahendi või sellega seotud seadmete, sealhulgas raadiomajakate paigaldamine, otsimine või tagasivõtmine; iv) iga merel toimuv tegevus, mis toetab või valmistab ette mis tahes käesolevas määratluses kirjeldatud tegevust, välja arvatud tegutsemine hädaolukordades, sealhulgas seoses meeskonnaliikmete tervise või ohutuse või laeva ohutusega või v) õhusõiduki kasutamine seoses mis tahes käesolevas mõistes kirjeldatud tegevusega, välja arvatud lennud, mis on tehtud hädaolukordades, sealhulgas seoses meeskonnaliikmete tervise või ohutuse või laeva ohutusega;

h)	kalastusüksus – 1995. aasta lepingu artikli 1 lõikes 3 viidatud kalastusüksus;

i)	kalalaev – mis tahes laev, mida kasutatakse kalapüügiks või mis on kalapüügiks ette nähtud, sealhulgas baaslaev, mis tahes muu laev, mis tegeleb otseselt kalapüügiga, ning mis tahes laev, mis tegeleb ümberlaadimisega;

j)	kodanikud – hõlmab nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid;

k)	piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon – piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, millele tema liikmesriigid on andnud käesoleva kokkuleppega kaetud küsimustes üle õiguspädevuse, sealhulgas õiguse teha kõnealustes küsimustes liikmesriikidele siduvaid otsuseid;

l)	ümberlaadimine – kogu või osa kalavaru lossimine ühe kalalaeva pardalt teisele laevale kas merel või sadamas.

Artikkel 2

Eesmärgid

Käesoleva kokkuleppe eesmärk on tagada kõnealusel alal kokkuleppeosaliste vahelise koostöö abil kalavarude pika-ajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine ning edendada kõnealusel alal kalapüügi jätkusuutlikku arengut, võttes arvesse käesoleva kokkuleppe osaliste hulka kuuluvate kõnealuse alaga külgnevate arenguriikide, eelkõige vähimarenenud riikide ja väikestest saareriikidest arenguriikide vajadusi.

Artikkel 3

Kohaldamisala

1.   Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ala suhtes, mida piiritleb joon, mis ühendab piki geograafilisi laiusi ja pikkusi järgmisi punkte, ja mis ei sisalda riikliku jurisdiktsiooni all olevaid veealasid:

Punktist, kus 10. põhjalaiuskraad lõikub Aafrika mandrijoonega, piki kõnealust põhjalaiust itta kuni ristumiseni 65. idapikkuskraadiga; sealt piki kõnealust idapikkust lõunasse kuni ristumiseni ekvaatoriga; sealt piki ekvaatorit itta kuni ristumiseni 80. idapikkuskraadiga; sealt piki kõnealust idapikkust lõunasse kuni ristumiseni 20. lõunalaiuskraadiga; sealt piki kõnealust lõunalaiust itta kuni Austraalia mandrijooneni; sealt piki Austraalia rannikut lõunasse ja siis itta kuni ristumiseni 120. idapikkuskraadiga; sealt piki kõnealust idapikkust lõunasse kuni ristumiseni 55. lõunalaiuskraadiga; sealt piki kõnealust lõunalaiust läände kuni ristumiseni 80. idapikkuskraadiga; sealt piki kõnealust idapikkust põhja kuni ristumiseni 45. lõunalaiuskraadiga, sealt piki kõnealust lõunalaiust läände kuni ristumiseni 30. idapikkuskraadiga; sealt piki kõnealust idapikkust põhja kuni Aafrika mandrijooneni.

2.   Kui seoses käesoleva kokkuleppega tekib vajadus määrata maapinnal kindlaks teatud punkti, joone või piirkonna asukoht, määratakse kõnealune asukoht kindlaks viitega ITRS-süsteemile (International Terrestrial Reference System), mida haldab Rahvusvaheline Maa Pöörlemise Teenistus (International Earth Rotation Service), kõnealune süsteem on enamike praktiliste eesmärkide puhul võrdväärne 1984. aasta rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteemiga (WGS84).

Artikkel 4

Üldpõhimõtted

Selleks, et täita koostöökohustust vastavalt 1982. aasta konventsioonile ja rahvusvahelisele õigusele, kohaldavad kokkuleppeosalised eelkõige järgmisi põhimõtteid:

a)	parimate olemasolevate teaduslike tõendite alusel võetakse meetmeid, et tagada kalavarude pikaajaline kaitse, võttes arvesse kõnealuste varude jätkusuutlikku kasutamist ja rakendades nende majandamiseks ökosüsteemipõhist lähenemist;

b)	võetakse meetmeid, mis tagavad kalavarude jätkusuutliku kasutamise seisukohast sobiva püügimahu;

c)	kooskõlas juhendiga ja 1995. aasta lepinguga kohaldatakse ettevaatusprintsiipi, mille tõttu piisava teadusliku teabe puudumist ei kasutata ettekäändena, et kaitse- ja majandamismeetmeid edasi lükata või võtmata jätta;

d)	kalavarusid majandatakse viisil, mis tagab nende püsimine tasemel, mille abil on võimalik saada maksimaalset jätkusuutlikku saagikust, ning kahanenud kalavarud taastatakse nii, et need saavutaksid kõnealuse taseme;

e)	püügiviiside ja majandamismeetmete puhul võetakse asjakohaselt arvesse vajadust muuta kalapüügi kahjulik mõju merekeskkonnale võimalikult väikeseks;

f)	kaitstakse bioloogilist mitmekesisust merekeskkonnas ja

g)	tunnustatakse täielikult käesoleva kokkuleppe osaliste hulka kuuluvate kõnealuse alaga piirnevate arenguriikide, eelkõige vähimarenenud riikide ja väikeste saareriikidest arenguriikide erivajadusi.

Artikkel 5

Kokkuleppeosaliste koosolek

1.   Kokkuleppeosalised kohtuvad regulaarselt, et arutada käesoleva kokkuleppe rakendamisega seotud küsimusi ning langetada kõiki sellealaseid otsuseid.

2.   Kui kokkuleppeosaliste koosolekul ei otsustata teisiti, toimub kokkuleppeosaliste korraline koosolek vähemalt üks kord aastas ja niivõrd, kui see on teostatav, vahetult enne või pärast India Ookeani Edelaosa Kalanduskomisjoni koosolekuid. Kokkuleppeosalised võivad vajaduse korral pidada ka erakorralisi koosolekuid.

3.   Kokkuleppeosaliste koosolek võtab vastu ja muudab konsensuse alusel enda töökorda ja teda abistavate organite töökorda.

4.   Kokkuleppeosalised arutavad oma esimesel koosolekul võimalust võtta vastu eelarve, et finantseerida kokkuleppeosaliste koosoleku korraldamist ja koosoleku ülesannete täitmist, ning eelarvega kaasnevaid finantsregulatsioone. Finantsregulatsioonides kehtestatakse kriteeriumid iga kokkuleppeosalise poolt eelarvesse makstava osamakse suuruse kindlaksmääramiseks, arvestades vajalikul määral arenguriikidest kokkuleppeosaliste, eelkõige vähimarenenud riikide ja väikestest saareriikidest arenguriikide majanduslikku olukorda ja tagades, et kokkuleppeosalised, kes saavad kasu kalapüügist kõnealusel alal, kataksid eelarvest sellele vastava osa.

Artikkel 6

Kokkuleppeosaliste koosoleku ülesanded

1.   Kokkuleppeosaliste koosolekul:

a)	vaadatakse üle kalavarude olukord, sealhulgas nende arvukus ja püügimaht;

b)

edendatakse ja vajaduse korral koordineeritakse teadusuuringuid, mida on vaja läbi viia kalavarude ning kõnealuse alaga külgnevatel riikliku jurisdiktsiooni all olevatel veealadel esinevate piirialade kalavarude kohta, sealhulgas vette tagasilastud kalasaagi kohta ja kalapüügi mõju kohta merekeskkonnale;

c)	hinnatakse kalapüügi mõju kalavarudele ja merekeskkonnale, võttes arvesse kõnealuse ala keskkonnaalaseid ja okeanograafilisi omadusi, muud inimtegevust ja teisi keskkonnategureid;

d)	parimate olemasolevate teaduslike tõendite alusel sõnastatakse ja võetakse vastu kaitse- ja majandamismeetmed, mis on vajalikud kalavarude pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võttes arvesse vajadust kaitsta mere bioloogilist mitmekesisust;

e)	võetakse vastu üldsoovituslikud rahvusvahelised miinimumstandardid vastutustundliku kalapüügi jaoks;

f)	koostatakse eeskirjad teaduslike ja statistiliste andmete kogumise ja nende vastavustõendamise, samuti nende esitamise, avaldamise, levitamise ning kasutamise kohta;

g)

edendatakse kokkuleppeosaliste vahelist koostööd ja koordineerimist, tagamaks, et kõnealuse alaga külgnevatel riikliku jurisdiktsiooni all olevatel veealadel esinevate piirialade kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed on ühitatavad kokkuleppeosaliste koosolekul vastuvõetud kalavarusid puudutavate meetmetega;

h)

koostatakse kalapüügi seire, kontrolli ja järelevalve eeskirjad ja menetlused, et tagada kokkuleppeosaliste koosolekul vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete järgimine; kõnealused eeskirjad ja menetlused sisaldavad vajaduse korral vastavustõendamise süsteemi, mis hõlmab laevade seiret ja vaatlemist, ning eeskirju kõnealusel alal tegutsevate laevade pardale minekuks ja nende kontrollimiseks;

i)	arendatakse ja jälgitakse meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ennetamiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;

j)	kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja mis tahes kohaldatavate õigusaktidega juhitakse käesoleva kokkuleppe väliste riikide tähelepanu mis tahes tegevusele, mis õõnestab käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamist;

k)	kehtestatakse kriteeriumid ja reeglid kalapüügis osalemise jaoks ning

l)	täidetakse mis tahes muid käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vajalikke ülesandeid ja funktsioone.

2.   Kalapüügis osalemise, sealhulgas lubatud kogupüügi või püügikoormuse kogumäära jaotamise kriteeriumite kindlaks määramisel võtavad kokkuleppeosalised muu hulgas arvesse rahvusvahelisi põhimõtteid, näiteks 1995. aasta lepingus sisalduvaid põhimõtteid.

3.   Lõike 2 sätteid kohaldades võivad kokkuleppeosalised muu hulgas:

a)	määrata kokkuleppeosalistele aastakvoote või püügikoormuse piiranguid;

b)	jagada püügikoguseid uurimise ja teadusuuringute jaoks ning

c)	eraldada vajaduse korral kalapüügivõimalusi käesoleva kokkuleppe välistele riikidele.

4.   Kokkuleppeosaliste koosolek vaatab vastavalt kokkulepitud eeskirjadele üle kokkuleppeosalistele jaotatud kvoodid ja püügikoormuse piirangud ning kalapüügivõimaluste kasutamise käesoleva kokkuleppe väliste riikide poolt, võttes muu hulgas arvesse kokkuleppeosaliste koosoleku poolt vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmete rakendamist kokkuleppeosaliste ning käesoleva kokkuleppe väliste riikide poolt.

Artikkel 7

Abistavad organid

1.   Kokkuleppeosaliste koosolekul rajatakse alaline teaduskomitee, mis kohtub, välja arvatud juhul, kui kokkuleppeosaliste koosolek otsustab teisiti, vähemalt üks kord aastas ja soovitavalt enne kokkuleppeosaliste koosolekut ning mille tegevus vastab järgmistele sätetele:

a)

teaduskomiteel on järgmised ülesanded: i) teadusliku hindamise korraldamine kalavarude kohta ja kalapüügi mõju kohta merekeskkonnale, võttes arvesse kõnealuse ala keskkonnaalaseid ja okeanograafilisi omadusi ning asjaomaste teadusuuringute tulemusi; ii) teaduskoostöö julgustamine ja edendamine, et parandada teadmisi kalavarude olukorra kohta; iii) kokkuleppeosaliste koosolekule teaduslike nõuannete ja soovituste esitamine artikli 6 lõike 1 punktis d viidatud kaitse- ja majandamismeetmete sõnastamise jaoks; iv) kokkuleppeosaliste koosolekule teaduslike nõuannete ja soovituste esitamine kalapüügi seiret käsitlevate meetmete sõnastamise jaoks; v) kokkuleppeosaliste koosolekule teaduslike nõuannete ja soovituste esitamine kalapüügiandmete kogumiseks ja vahetamiseks sobivate standardite ja vormingute kohta ning vi) mis tahes muu teadusliku ülesande täitmine, mida kokkuleppeosaliste koosolek otsustab komiteele anda;

b)	nõuannete ja soovituste arendamisel võtab teaduskomitee arvesse India Ookeani Edelosa Kalanduskomisjoni ning samuti muude asjaomaste teadusorganisatsioonide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide tööd.

2.   Kui artiklis 6 viidatud meetmed on võetud, asutatakse kokkuleppeosaliste koosolekul vastavuskomitee, et kontrollida nende meetmete rakendamist ja nende järgimist. Vastavuskomitee kohtub koostöös kokkuleppeosaliste koosolekuga, nagu on töökorras ette nähtud, ja annab aru ning esitab nõuandeid ja soovitusi kokkuleppeosaliste koosolekule.

3.   Kokkuleppeosaliste koosolek võib asutada ka selliseid ajutisi, alalisi või erikomiteesid, mida on vaja, et uurida käesoleva kokkuleppe eesmärkide täitmisega seotud küsimusi, ning töögruppe, mida on vaja, et uurida konkreetseid tehnilisi probleeme ja esitada nende kohta soovitusi.

Artikkel 8

Otsuste tegemine

1.   Kui käesolevas kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti, tehakse kokkuleppeosaliste koosolekul ja selle abistavate organite kohtumistel sisulisi otsuseid kohalolevate kokkuleppeosaliste konsensuse alusel, kusjuures konsensus tähendab, et otsuse tegemise ajal ei esitata mitte ühtegi ametlikku vastuväidet. Küsimust, kas mingi teema on sisuline, käsitletakse sisulise küsimusena.

2.   Otsused küsimuste kohta, millele ei viidata lõikes 1, võetakse vastu kohalolevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste lihthäälteenamusega.

3.   Kokkuleppeosaliste koosolekul tehtud otsused on siduvad kõikidele kokkuleppeosalistele.

Artikkel 9

Sekretariaat

Kokkuleppeosaliste koosolekul otsustatakse, kuidas korraldatakse sekretariaaditeenuste osutamine või luuakse sekretariaat järgmiste ülesannete täitmiseks:

a)	käesoleva kokkuleppe rakendussätete elluviimine ja koordineerimine, sealhulgas kokkuleppeosaliste koosoleku ametliku aruande koostamine ja jagamine;

b)	kokkuleppeosaliste koosoleku ja seda abistavate organite menetluste täielike protokollide säilitamine, samuti täieliku arhiivi säilitamine kõikidest muudest käesoleva kokkuleppe rakendamisega seotud ametlikest dokumentidest ja

c)	mis tahes muud ülesanded, mida kokkuleppeosaliste koosolek otsustab sekretariaadile anda.

Artikkel 10

Kokkuleppeosaliste kohustused

1.   Iga kokkuleppeosaline järgib kõnealusel alal tegutsedes järgmist:

a)	rakendab viivitamatult kõnealust kokkulepet ja mis tahes kaitse-, majandamis- ning muud meedet või tegevust, mis kokkuleppeosaliste koosolekul kokku lepitakse;

b)	võtab kokkuleppeosaliste koosolekul vastu võetud meetmete tõhususe tagamiseks vajalikke meetmeid;

c)

kogub ja vahetab teaduslikke, tehnilisi ja statistilisi andmeid kalavarude kohta ja tagab, et: i) andmeid kogutakse piisavalt üksikasjalikult, et võimaldada varude tõhusat hindamist, ning need esitatakse õigeaegselt, et täita kokkuleppeosaliste poolt vastuvõetud eeskirjadega kehtestatud nõudeid; ii) kõnealuste andmete täpsuse kontrollimiseks võetakse asjakohaseid meetmeid; iii) kokkuleppeosaliste koosolekul kindlaks määratud statistilised, bioloogilised ja muud andmed ning teave esitatakse kord aastas ning iv) teave kokkuleppeosaliste koosolekul vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete rakendamiseks korraldatud tegevuste kohta esitatakse õigeaegselt.

2.   Iga kokkuleppeosaline esitab kokkuleppeosaliste koosolekule aruande käesoleva artikli kohaselt võetud rakendus- ja vastavusmeetmete kohta, sealhulgas kõikide rikkumiste puhul rakendatud sanktsioonide kohta, ja käesoleva kokkuleppe osalised saareriigid esitavad lisaks aruande kaitse- ja majandamismeetmete kohta, mida nad on võtnud kõnealuse alaga külgnevatel nende jurisdiktsiooni all olevatel veealadel esinevate piirialade varude suhtes.

3.   Ilma et see piiraks lipuriigi vastutuse ülimuslikkust, võtab iga kokkuleppeosaline võimalikult ulatuslikke meetmeid või teeb koostööd, et tagada, et tema kodanikud ja tema kodanike poolt juhitavad kalalaevad, mis tegutsevad kõnealusel alal, vastavad käesoleva kokkuleppe sätetele ja kokkuleppeosaliste koosolekul võetud kaitse- ja majandamismeetmetele.

4.   Iga kokkuleppeosaline uurib iga teise kokkuleppeosalise nõudmisel ja kui talle on esitatud asjassepuutuv teave võimalikult ulatuslikult iga väidetavat tõsist käesoleva kokkuleppe sätte rikkumist 1995. aasta lepingu tähenduses või iga kokkuleppeosaliste koosolekul vastuvõetud kaitse- või majandamismeetme rikkumist, mille on põhjustanud tema kodanikud või kalalaevad, mille omanikud on või millega kalastavad tema kodanikud. Vastus, mis sisaldab väidetava rikkumise suhtes võetud või kavatsetava meetme üksikasju, esitatakse kõikidele kokkuleppeosalistele kohe, kui see on teostatav, ja kindlasti vähemalt kahe (2) kuu jooksul kõnealuse nõude esitamisest. Aruanne uurimise tulemuste kohta esitatakse kokkuleppeosaliste koosolekule, kui uurimine on lõpetatud.

Artikkel 11

Lipuriigi kohustused

1.   Iga kokkuleppeosaline võtab meetmeid, mis on vajalikud tagamaks, et:

a)	kalalaevad, mis sõidavad tema lipu all ja tegutsevad kõnealusel alal, järgivad käesoleva kokkuleppe sätteid ja kokkuleppeosaliste koosolekul vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid ning kõnealused laevad ei tegele ühegi tegevusega, mis õõnestab kõnealuste meetmete tõhusust;

b)	kalalaevad, mis sõidavad tema lipu all, ei tegele kõnealuse alaga külgnevatel riikliku jurisdiktsiooni all olevatel veealadel loata kalapüügiga ning

c)	ta arendab ja rakendab laevaseire satelliitsüsteemi oma lipu all sõitvate laevade suhtes, mis kalastavad kõnealusel alal.

2.   Mitte ükski kokkuleppeosaline ei luba kasutada oma riigi lipu all sõitvat laeva kõnealusel alal kalastamiseks, kui sellele ei ole antud kokkuleppeosalise asjaomase asutuse või asjaomaste asutuste vastavat luba.

3.   Iga kokkuleppeosaline:

a)	lubab kasutada oma lipu all sõitvaid laevu kalastamiseks riikliku jurisdiktsiooni välistel veealadel vaid seal, kus ta on võimeline tõhusalt täitma oma käesolevast kokkuleppest ja rahvusvahelise õigusest tulenevaid kohustusi kõnealuste laevade suhtes;

b)

peab registrit kalalaevade kohta, millel on õigus sõita tema lipu all ja püüda asjaomaseid kalavarusid, ning tagab, et kõikide kõnealuste laevade kohta sisestatakse kõnealusesse registrisse kokkuleppeosaliste koosolekul kindlaks määratud teave. Kokkuleppeosalised vahetavad kõnealust teavet menetluste kohaselt, mis lepitakse kokku kokkuleppeosaliste koosolekul;

c)	esitab vastavalt kokkuleppeosaliste koosolekul kindlaks määratud eeskirjadele kõikidel iga-aastastel kokkuleppeosaliste koosolekutel aruande kõnealusel alal kalastamise kohta;

d)

kogub ja jagab õigeaegselt täielikku ja täpset teavet tema lipu all sõitvate kõnealusel alal tegutsevate laevade kalastustegevuse kohta, eelkõige laevade asupaiga, pardale jäetud saagi, vette tagasi lastud saagi ja püügikoormuse kohta, säilitades vajaduse korral andmete konfidentsiaalsuse seoses asjakohaste riiklike õigusaktide kohaldamisega, ning

e)

uurib iga teise kokkuleppeosalise nõudmisel ja kui talle on esitatud asjakohane teave võimalikult ulatuslikult iga tõsist käesoleva kokkuleppe sätte või kokkuleppeosaliste koosolekul vastuvõetud kaitse- või majandamismeetme rikkumist 1995. aasta lepingu tähenduses, mille on väidetavalt toime pannud tema riigi lipu all sõitvad kalalaevad. Vastus, mis sisaldab väidetava rikkumise suhtes võetud või kavatsetava meetme üksikasju, esitatakse kõikidele kokkuleppeosalistele kohe, kui see on teostatav, ja kindlasti vähemalt kahe (2) kuu jooksul kõnealuse nõude esitamisest. Aruanne uurimise tulemuste kohta esitatakse kokkuleppeosaliste koosolekule, kui uurimine on lõpetatud.

Artikkel 12

Sadamariigi kohustused

1.   Võttes meetmeid, mis vastavad käesolevale kokkuleppele, arvestab kokkuleppeosaline sadamariik täielikult sadamariigi õigust ja kohustust võtta kooskõlas rahvusvahelise õigusega meetmeid, millega edendatakse lähipiirkondade, piirkondlike ja üleilmsete kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust. Kõnealuste meetmete võtmisel ei diskrimineeri kokkuleppeosaline sadamariik ei vormiliselt ega tegelikult mitte ühegi riigi kalalaevu.

2.   Iga kokkuleppeosaline sadamariik:

a)	kontrollib vastavalt kokkuleppeosaliste koosolekul vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmetele muu hulgas dokumente, püügivahendeid ja kalalaevade pardal olevat saaki, kui kõnealused laevad viibivad vabatahtlikult tema sadamates või kaldalähedastes terminalides;

b)	ei luba kalalaevade lossimist, ümberlaadimist ega teenindamist, kuni ei ole veendunud, et laeva pardal olev kala on püütud viisil, mis vastab kokkuleppeosaliste koosolekul vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmetele, ning

c)

aitab kokkuleppeosalisi lipuriike, kui see on põhjendatud ja kooskõlas tema riigi ja rahvusvahelise õigusega, kui kalalaev viibib vabatahtlikult tema sadamates või kaldalähedastes terminalides ja laeva lipuriik palub sadamariigi abi, et tagada käesoleva kokkuleppe sätete ja kokkuleppeosaliste koosolekul vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete järgimine.

3.   Juhul, kui kokkuleppeosaline sadamariik leiab, et teise kokkuleppeosalise laev, mis kasutab tema sadamat või kaldalähedast terminali, on rikkunud käesoleva kokkuleppe sätteid või kokkuleppeosaliste koosolekul vastu võetud kaitse- või majandamismeedet, juhib ta sellele asjaomase lipuriigi ja kokkuleppeosaliste koosoleku tähelepanu. Kokkuleppeosaline sadamariik esitab lipuriigile ja kokkuleppeosaliste koosolekule kõik tõendid antud küsimuse kohta, sealhulgas kõik kontrollimisega seotud dokumendid.

4.   Mitte ükski käesoleva artikli säte ei mõjuta kokkuleppeosaliste suveräänsete õiguste teostamist nende territooriumil asuvate sadamate suhtes kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Artikkel 13

Arenguriikide erivajadused

1.   Kokkuleppeosalised tunnustavad täielikult kõnealuse alaga külgnevate arenguriikide, eelkõige vähimarenenud riikide ja väikestest saareriikidest arenguriikide erivajadusi seoses kalavarude kaitse ja majandamisega ning jätkusuutliku arenguga.

2.   Kokkuleppeosalised tunnustavad eelkõige, et:

a)	kõnealuse alaga külgnevate arenguriigid, eelkõige vähimarenenud riigid ja väikestest saareriikidest arenguriigid, kes sõltuvad kalavarude kasutamisest muuhulgas oma elanikkonna või selle osade toidutarbe rahuldamiseks, on kergesti haavatavad;

b)	on vaja vältida kahjulikku mõju peatoidust hankivatele, väikeses mahus ja rannalähedases piirkonnas kalastavatele kaluritele ning kalastamisega seotud töötajatele ning tagada nende ligipääs püügipiirkondadele ning

c)

on vaja tagada, et kokkuleppeosaliste poolt vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmetega ei pandaks kõnealuse alaga külgnevatele arenguriikidele, eelkõige vähimarenenud riikidele ja väikestest saareriikidest arenguriikidele, otseselt või kaudselt kaitsetegevuse koormust, mis on ebaproportsionaalselt suur.

3.   Kokkuleppeosaliste koostöö käesoleva kokkuleppe sätete alusel ning teiste allpiirkondlike või piirkondlike organisatsioonide raames, mis on seotud mere elusressursside majandamisega, peaks sisaldama tegevusi, mille eesmärk on:

a)	suurendada kõnealuse alaga külgnevate arenguriikide, eelkõige vähimarenenud riikide ja väikestest saareriikidest arenguriikide võimet kaitsta ja majandada kalavarusid ning arendada oma kalandust seoses kõnealuste varudega ning

b)	tõsta kõnealuse alaga külgnevate arenguriikide, eelkõige vähimarenenud riikide ja väikestest saareriikidest arenguriikide suutlikkust osaleda kõnealuste kalavarude püügis, sealhulgas lihtsustada kõnealuste riikide ligipääsu kooskõlas käesoleva kokkuleppega.

4.   Käesolevas artiklis sätestatud eesmärgil toimuv koostöö kõnealuse alaga külgnevate arengumaade, eelkõige vähimarenenud riikide ja väikestest saareriikidest arenguriikidega, peaks sisaldama finantsabi, inimressursside arendamist toetava abi ja tehnilise abi andmist, tehnosiiret ja tegevusi, mille konkreetne eesmärk on:

a)	kalavarude ja kõnealuse alaga külgnevatel riikliku jurisdiktsiooni all olevatel veealadel esinevate piirialade varude parem kaitse ja majandamine, mis võib hõlmata kalapüügiandmete ja nendega seotud teabe kogumist, esitamist, kontrollimist, vahetamist ja analüüsi;

b)	parem teabe kogumine kalapüügi mõju kohta merekeskkonnale ning kõnealuse mõju parem juhtimine;

c)	varude hindamine ja teadusuuringud;

d)	seire, kontroll, jälgimine, nõuete järgimine ja rakendamine, sealhulgas koolitus ja suutlikkuse parandamine kohalikul tasandil, riiklike ja piirkondlike vaatlusprogrammide arendamine ja finantseerimine ning ligipääs tehnoloogiale ning

e)	osalemine kokkuleppeosaliste koosolekul ja seda abistavate organite koosolekutel ning vaidluste lahendamisel.

Artikkel 14

Läbipaistvus

1.   Kokkuleppeosalised aitavad kaasa otsuste tegemise ja muude käesoleva kokkuleppe kohaste tegevuste läbipaistvamaks muutmisele.

2.   Rannikuäärsetel riikidel, mille riikliku jurisdiktsiooni all olev veeala külgneb kõnealuse alaga ja mis ei ole käesoleva kokkuleppe osalised, on õigus osaleda kokkuleppeosaliste koosolekul ja seda abistavate organite koosolekutel vaatlejatena.

3.   Käesoleva kokkuleppe välistel riikidel on õigus osaleda kokkuleppeosaliste koosolekul ja seda abistavate organite koosolekutel vaatlejatena.

4.   Käesoleva kokkuleppe rakendamisse puutuvate küsimustega tegelevatel valitsusvahelistel organisatsioonidel, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonil, India Ookeani Edelaosa Kalanduskomisjonil ja piirkondlikel kalandusorganisatsioonidel, mille pädevuses on kõnealuse alaga külgnevad avamerealad, on õigus osaleda kokkuleppeosaliste koosolekul ja seda abistavate organite koosolekutel vaatlejatena.

5.   Käesoleva kokkuleppe rakendamist käsitlevate küsimustega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide esindajatel on võimalus osaleda kokkuleppeosaliste koosolekul ja seda abistavate organite koosolekutel vaatlejatena või muus vormis, mille määrab kindlaks kokkuleppeosaliste koosolek. Kokkuleppeosaliste koosoleku ja seda abistavate organite töökorras nähakse ette kõnealuse osalemise võimalus. Menetlusi ei kujundata antud küsimuses liigselt piiravaks.

6.   Vaatlejatele võimaldatakse õigeaegne ligipääs asjakohasele teabele, kui töökorrast, sealhulgas konfidentsiaalsusnõuetest, mille kokkuleppeosaliste koosolek võib vastu võtta, ei tulene teisiti.

Artikkel 15

Kalastusüksused

1.   Pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist võib iga kalastusüksus, mille laevad on püüdnud või kavatsevad püüda kõnealusel alal kalavarusid, kinnitada kirjaliku dokumendiga, mis tuleb esitada kokkuleppeosaliste koosoleku eesistujale vastavalt menetlusele, mille võib kehtestada kokkuleppeosaliste koosolek, et on võtnud endale püsiva kohustuse siduda end käesoleva kokkuleppe tingimustega. Kõnealune kohustus jõustub kolmkümmend (30) päeva pärast dokumendi kättesaamist. Iga kalastusüksus võib kõnealusest kohustusest taganeda kokkuleppeosaliste koosoleku eesistujale adresseeritud kirjaliku teatise teel. Taganemisteade jõustub üheksakümmend (90) päeva pärast seda, kui kokkuleppeosaliste koosoleku eesistuja on dokumendi kätte saanud.

2.   Kalastusüksus, mis on kinnitanud, et on võtnud endale kohustuse siduda end käesoleva kokkuleppe tingimustega, võib osaleda kokkuleppeosaliste koosolekul ja seda abistavate organite koosolekutel ning vastavalt kokkuleppeosaliste koosoleku töökorrale otsuste tegemisel. Kõnealuse kalastusüksuse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikleid 1 kuni 18 ja artikli 20 lõige 2.

Artikkel 16

Koostöö teiste organisatsioonidega

Kokkuleppeosalised teevad käesoleva kokkuleppe alusel ühiselt tegutsedes ühist huvi pakkuvates küsimustes tihedat koostööd teiste rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide ning muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige India Ookeani Edelaosa Kalanduskomisjoniga ning iga teise piirkondliku kalandusorganisatsiooniga, mille pädevuses on kõnealuse alaga külgnevad avamerealad.

Artikkel 17

Kolmandad riigid

1.   Kokkuleppeosalised võtavad meetmeid, mis on kooskõlas käesoleva kokkuleppega, 1995. aasta lepinguga ja rahvusvahelise õigusega, et ära hoida käesoleva kokkuleppe väliste riikide lippude all sõitvate laevade tegevust, mis õõnestab kokkuleppeosaliste koosolekul vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust või käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamist.

2.   Kokkuleppeosalised vahetavad teavet käesoleva kokkuleppe väliste riikide lippude all sõitvate ja kõnealusel alal kalapüügiga tegelevate laevade tegevuse kohta.

3.   Kokkuleppeosalised juhivad iga käesoleva kokkuleppe välise riigi tähelepanu igale kõnealuse riigi kodaniku või kõnealuse riigi lipu all sõitva laeva tegevusele, mis õõnestab kokkuleppeosalise arvates kokkuleppeosaliste koosolekul vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust või käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamist.

4.   Kokkuleppeosalised nõuavad eraldi või ühiselt käesoleva kokkuleppe välistelt riikidelt, mille laevad kalastavad kõnealusel alal, täielikku koostööd kokkuleppeosaliste koosolekul vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete rakendamisel, et tagada kõnealuste meetmete kohaldamine kõikide kõnealusel alal toimuvate kalastustegevuste suhtes. Käesoleva kokkuleppe välised riigid, kes teevad koostööd, saavad hüvesid kalapüügis osalemisest määral, mis vastab nende kohustumisele asjaomaste kalavarude kaitse- ja majandamise meetmete järgimisele ja nende senisele tegelikule meetmete järgimisele.

Artikkel 18

Heausksus ja õiguse kuritarvitamine

Iga kokkuleppeosaline täidab käesoleva kokkuleppe alusel võetud kohustusi heauskselt ning kasutab käesolevas kokkuleppes tunnustatud õigusi viisil, mis ei kujuta endast õiguse kuritarvitamist.

Artikkel 19

Seos teiste kokkulepetega

Mitte ükski käesoleva kokkuleppe säte ei kahjusta riikide õigusi ja kohustusi, mis tulenevad 1982. aasta konventsioonist ja 1995. aasta lepingust.

Artikkel 20

Vaidluste tõlgendamine ja lahendamine

1.   Kokkuleppeosalised annavad oma parima, et lahendada vaidlused rahumeelsel viisil. Iga kokkuleppeosalise nõudel võib kõnealusele vaidlusele taotleda siduvat otsust vastavalt 1982. aasta konventsiooni XV osa II jaotises sätestatud vaidluste lahendamise menetlustele või juhul, kui vaidlus puudutab ühte või enamat piirialade kalavaru, vastavalt 1995. aasta lepingu VIII osas sätestatud menetlustele. 1982. aasta konventsiooni ja 1995. aasta lepingu asjaomaseid osi kohaldatakse olenemata sellest, kas vaidluse osapooled on ühe või teise lepingu osalised.

2.   Kui vaidlus hõlmab kalastusüksust, mis on kinnitanud, et on võtnud endale kohustuse siduda end käesoleva kokkuleppe tingimustega, ja kõnealust vaidlust ei ole võimalik lahendada rahumeelsel viisil, taotletakse vaidlusele mis tahes vaidluse osapoole nõudel lõplikku ja siduvat otsust vastavalt alalise vahekohtu asjakohasele reglemendile.

Artikkel 21

Muudatused

1.   Iga kokkuleppeosaline võib teha ettepaneku kokkuleppe muutmiseks, esitades kokkuleppe hoiulevõtjale kavatsetava muudatuse teksti vähemalt kuuskümmend (60) päeva enne korralist kokkuleppeosaliste koosolekut. Kokkuleppe hoiulevõtja esitab kõnealuse teksti koopia viivitamata kõikidele ülejäänud kokkuleppeosalistele.

2.   Kokkuleppe muudatused võetakse vastu kõikide kokkuleppeosaliste konsensuse alusel.

3.   Kokkuleppe muudatused jõustuvad üheksakümmend (90) päeva pärast seda, kui kõik muudatuste heakskiitmise ajal kokkuleppeosalise staatust omanud kokkuleppeosalised on andnud hoiulevõtjale hoiule oma kõnealuste muudatuste ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnituskirjad.

Artikkel 22

Allkirjastamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine ja kinnitamine

1.   Käesolev kokkulepe on avatud allakirjutamiseks:

a)	riikidele ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kes osalevad India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe alastes valitsustevahelistes konsultatsioonides, ja

b)	igale muule riigile, kelle jurisdiktsiooni alla kuuluvad kõnealuse alaga külgnevad veealad, ning jääb allakirjutamiseks avatuks kaheteistkümne (12) kuu jooksul alates [allakirjutamiseks avamise kuupäev].

2.   Allakirjutanud peavad käesoleva kokkuleppe ratifitseerima, vastu võtma või kinnitama.

3.   Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- ja kinnitamiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

Artikkel 23

Ühinemine

1.   Käesolev kokkulepe jääb pärast allkirjastamise lõppemist ühinemiseks avatuks mis tahes artikli 22 lõikes 1 nimetatud riigile või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonile ning mis tahes muule riigile või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonile, kes on huvitatud asjaomaste kalavarudega seotud kalandustegevusest.

2.   Ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

Artikkel 24

Jõustumine

1.   Käesolev kokkulepe jõustub üheksakümmend (90) päeva pärast seda, kui hoiulevõtjale on antud hoiule neljas ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskiri ja neist vähemalt kaks on esitanud kõnealuse alaga külgnevad rannikuriigid.

2.   Iga riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes ratifitseerib, võtab vastu või kinnitab käesoleva kokkuleppe pärast selle jõustumist, jõustub käesolev kokkulepe kolmkümmend (30) päeva pärast tema ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja hoiulevõtmist.

3.   Iga riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes ühineb käesoleva kokkuleppega pärast selle jõustumist, jõustub käesolev kokkulepe kolmkümmend (30) päeva pärast tema ühinemiskirja hoiulevõtmist.

Artikkel 25

Hoiulevõtja

1.   Käesoleva kokkuleppe ja kõikide selle muudatuste hoiulevõtjaks on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektor. Hoiulevõtja edastab käesoleva kokkuleppe kinnitatud koopiad kõikidele allakirjutanutele ja registreerib käesoleva kokkuleppe Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri juures vastavalt ÜRO põhikirja artiklile 102.

2.   Hoiulevõtja teavitab kõiki käesolevale kokkuleppele allakirjutanuid allkirjadest ning ratifitseerimis-, ühinemis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirjadest, mis on antud hoiule artiklite 22 ja 23 alusel, ning kokkuleppe jõustumise kuupäevast vastavalt artiklile 24.

Artikkel 26

Taganemine

Iga kokkuleppeosaline võib käesolevast kokkuleppest taganeda igal ajal pärast kahe aasta möödumist käesoleva kokkuleppe jõustumisest kõnealuse kokkuleppeosalise suhtes, saates kirjaliku teatise hoiulevõtjale, kes teavitab sellest viivitamata kõiki kokkuleppeosalisi. Väljaastumine jõustub üheksakümmend (90) päeva pärast teatise jõudmist hoiulevõtjani.

Artikkel 27

Lõppemine

Käesolev kokkulepe lõpeb automaatselt, kui kokkuleppeosaliste arv on taganemise tõttu langenud alla kolme.

Artikkel 28

Reservatsioonid

1.   Käesoleva kokkuleppe ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamise võib siduda reservatsioonidega, mis jõustuvad üksnes kõikide käesoleva kokkuleppe osaliste ühehäälse nõusoleku korral. Hoiulevõtja teavitab viivitamata kõiki kokkuleppeosalisi igast reservatsioonist. Kokkuleppeosaline, kes ei ole kolme (3) kuu jooksul pärast teavitamist vastanud, loetakse reservatsiooniga nõustunuks. Kui nõusolekut ei anta, ei saa riigist või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonist, kes kõnealuse reservatsiooni esitas, käesoleva kokkuleppe osalist.

2.   Mitte miski lõikes 1 ei takista riigil või riiki esindaval piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil esitada reservatsiooni liikmestaatuse suhtes, mis on omandatud maismaaterritooriumide ja ümbritsevate merealade kaudu, mille suhtes kõnealune riik teostab oma iseseisvaid õigusi või mis kuuluvad tema jurisdiktsiooni alla.