A.

Kontrollikoda märkis oma eespool nimetatud eriaruandes, et ta sai piisava kinnituse selle kohta, et 31. detsembril 2003 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruanne on usaldusväärne ja selle aluseks olevad tehingud kogumis seaduslikud ja korrektsed.

B.

21. aprillil 2004. aastal andis Euroopa Parlament heakskiidu (5) Euroopa Ravimihindamisameti tegevdirektori tegevusele 2002. eelarveaasta eelarve täitmise osas ning heakskiitu käsitleva otsusega kaasnevas resolutsioonis Euroopa Parlament muuhulgas:

11.

meenutab Euroopa Parlamendi seisukohta, et kuigi Euroopa Parlament toetas komisjoni jõupingutusi luua vähemalt tulevaste “reguleerivate” asutuste jaoks piiratud arv mudeleid, võttis Euroopa Parlament seisukoha, et praeguste ja tulevaste asutuste struktuuri tuleks institutsioonidevahelisel tasandil põhjalikumalt kaaluda; rõhutab ka seda, et enne kui komisjon määratleb reguleerivate asutuste kasutamise üldtingimused, tuleks institutsioonidevahelises kokkuleppes selgelt määratleda ühised suunised; see peaks toimuma enne asutuste struktuuri jaoks ühtlustatud raamistiku loomist;

12.

võtab teadmiseks komisjoni seisukoha (8) seoses ülesannete täitmise vastutuse delegeerimisega organitele, sealhulgas asutustele, v.a komisjoni tuumasutused; võtab seisukoha, et see ei lahenda Euroopa Parlamendi üleskutset kaaluda põhjalikult institutsioonidevahelisel tasandil olemasolevate asutuste struktuuri; kutsub seetõttu komisjoni esitama selgitusi selle punkti ja tulevase üldise institutsioonidevahelise kokkuleppe osas, mis on seotud finantsperspektiivi raames või sellega samaaegselt loodava uue korraga; (9)

13.

kutsub komisjoni korraldama ja läbi viima keskmise tähtajaga (s.t tavaliselt kolme aasta pikkust) üksikute asutuste kohta läbiviidud hinnangute valdkondadevahelist analüüsi, et:

14.

eeldab, et selline üldine analüüs on kättesaadav 2005. aasta lõpuks, et hõlmata kolme aasta pikkust ajavahemikku alates uue finantsmääruse ja sellele järgneva uue raamistiku kehtestamisest asutuste süsteemis;

15.

kutsub asutusi sellises protsessis aktiivselt osalema ja tegema koostööd komisjoniga, andes oma vajaliku panuse küsimustes, mille osas nad tunnevad, et need on nende toimimise, ülesande, volituse ja vajaduste jaoks oluline, samuti mistahes muudes küsimustes, mis võiksid aidata tõhustada tervet eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, eesmärgiga aidata kaasa selle protsessi edule ning tõsta asutuste vastutavust ja läbipaistvust; kutsub asutusi üles esitama sellist panust ka oma pädevatele parlamendikomisjonidele;

16.

kutsub komisjoni samal ajal hiljemalt 2005. aasta lõpuks esitama ettepanekud muudatuste tegemiseks olemasolevate asutuste asutamisdokumentidesse eesmärgiga optimeerida muuhulgas suhteid asutustega; selliste ettepanekute eesmärk peaks olema:

17.

rõhutab, et enne uue asutuse loomise ettepaneku otsuse vastuvõtmist peab komisjon tegema range hinnangu nimetatud asutuse vajaduse ja tegevuse lisandväärtuse kohta, võttes arvesse olemasolevaid struktuure, lähimuspõhimõtet, eelarve ranguse põhimõtet ja menetluste lihtsustamise põhimõtet;

18.

eeldab komisjonilt asutuste personalipoliitikat käsitlevate suuniste kiiret esitamist, mille Euroopa Parlament palus komisjonil esitada enne 2005. aasta eelarvemenetluse lõppu;

19.

loodab alates nüüdsest saada igalt asutuselt aruannet, milles on esitatud kokkuvõtlik teave siseaudiitori poolt läbi viidud auditi kohta, tehtud soovitused ja nende soovituste osas kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 72 lõikega 5 võetud meetmed;

20.

kutsub asutusi tegema täiendavaid jõupingutusi selleks, et kohaldada nõuetekohaselt ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi seoses nende töötajatega (töölevõtmise kord ja sellega seoses tehtavad asjakohased otsused, isikutoimikud, töötasu ja muude toetuste arvutamine, edutamise kord, vabade ametikohtade osakaal, soolise võrdõiguslikkuse kvoodid jne);

21.

võtab teadmiseks, et üldiselt näitab mees- ja naistöötajate osakaal asutuste töötajate üldkoosseisus seda, et meeste ja naiste osas puudub tasakaal; avaldab kahetsust, et mehed moodustavad umbes ühe kolmandiku töötajatest ja et nende osakaal kõrge palgaastmega ametikohtadel on liiga suur, samas kui naiste arv on üldjuhul liiga suur madala palgaastmega ametikohtadel; eeldab, et asutused võtavad selle olukorra parandamiseks koheseid ja tõhusaid meetmeid;

22.

kutsub asutusi üles tagama, et nende personalipoliitikasse viiakse sisse kõik asjaomased sätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivist 2002/73/EÜ millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega; (10)

23.

eeldab, et asutused täidavad vastusena kontrollikoja asjakohastele märkustele täielikult finantsmääruses sätestatud eelarvepõhimõtteid, eriti ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtteid; palub nendel asutustel, mis ei ole seda veel teinud, täita raamatupidamisküsimuste osas finantsmääruse nõudeid ja tugevdada veelgi sisehaldus- ja kontrolliga seotud korda eesmärgiga tõsta vastutavust ja läbipaistvust ja suurendada Euroopa lisandväärtust;

24.

soovitab asutustel, eriti nendel, mille tegevusel on kokkupuutepunkte teiste asutuste tegevuse või missiooniga, tugevdada oma koostööd ja seeläbi luua uued võimalused koostoime edendamiseks; kutsub asutusi võimaluse korral sellist koostööd erikokkulepete kaudu vormistama (ühisdeklaratsioonid, vastastikuse mõistmise memorandumid, otsused ühise planeerimise kohta ja tegevused/programmid, millel on täiendav väärtus), et tagada see, et töö ei kattuks, et iga asutuse panus oleks selgelt määratletud ja et ühiste jõupingutuste tulemus viiks töö lisandväärtuse ja mõju maksimumini; eeldab, et Euroopa Parlamenti teavitatakse selles küsimuses korrapäraselt;

25.

palub asutustel pöörata erilist tähelepanu lepingute sõlmimise ja haldamise korrale; kutsub neid üles võtma oma haldusstruktuuride osas asjakohaseid meetmeid, et tugevdada sisekontrolli korda, selle kanaleid ja juhtimist; võtab seisukoha, et sellised meetmed võivad juhul, kui see on vajalik ja teostatav, hõlmata eriüksuste loomist, mille ülesandeks on riskianalüüsi põhjal nõu andmine selles osas, kuidas valmistada ette hankelepingu sõlmimise kord, tagada seire ja rakendada vajaduse korral järelmeetmeid; palub komisjonil ja kontrollikojal selles küsimuses tugevdada koostööd asutustega;

26.

võtab teadmiseks raskused, millele osutasid mõned asutuste direktorid, eriti “vastloodud” asutustes, seoses finantsmääruses sätestatud aruannete esitamise graafiku ja tähtaegade järgimisega; kutsub asutuste direktoreid 2005. aastal toimuvat finantsmääruse läbivaatamist silmas pidades teavitama eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni seni esinenud raskustest, et neid oleks võimalik kaaluda finantsmääruse läbivaatamise käigus; eeldab, et direktorid teevad tähtaegade osas konkreetseid alternatiivseid ettepanekuid, mis võiksid nende toimimise tingimustele kõige paremini sobida, kuid mis võtaksid samas arvesse asutustele finantsmääruses sätestatud aruandluskohustust;

27.

võtab teadmiseks asutuste direktorite positiivse reaktsiooni eelarve täitmisele heakskiidu andmise ettevalmistamise eest vastutava parlamendikomisjoni üleskutsele luua täpsem kommunikatsioonisüsteem, eriti seoses asutuste aruandluskohustusega seotud dokumentide edastamisega nimetatud komisjonile; võtab seisukoha, et sellise suhtlemise parem korraldamine tugevdab selle komisjoni koostööd asutustega ja tõhustab demokraatlikku kontrolli;

28.

kutsub asutuste direktoreid alates nüüdsest lisama oma iga-aastasele tegevusaruandele, mis esitatakse koos finants- ja juhtimisteabega, oma tegevuse seaduslikkust ja korrektsust kinnitavat deklaratsiooni, mis on sarnane komisjoni peadirektorite poolt allkirjastatavate deklaratsioonidele;

29.

kutsub asutusi töötama välja üldist kommunikatsioonistrateegiat, mis võtab arvesse vajadust muuta asutuste töö tulemused lisaks institutsioonidele, liikmesriikide pädevatele talitustele, spetsialistidele, partneritele või konkreetsetele abisaajatele sobival kujul kättesaadavaks ka üldisele avalikkusele; kutsub asutusi sellise strateegia väljatöötamist silmas pidades tõhustama koostööd ja vahetama teavet selle eesmärgi saavutamisele suunatud parimate tavade osas; eeldab, et asutused teavitavad Euroopa Parlamendi pädevaid komisjone nõuetekohaselt enne järgmist eelarve täitmisele heakskiidu andmist sellise strateegia koostamisel tehtud edusammudest, et tagada nende tegevuste tõhus ja õigeaegne seire;

30.

tervitab kontrollikoja algatust lisada asutusi käsitlevatele eriaruannetele tabel, milles esitatakse kokkuvõtlik teave konkreetse asutuse pädevuse, valitsemistavade, olemasolevate ressursside ja toodete/tulemuste kohta; võtab seisukoha, et see suurendab nende ühenduse asutuste töö selgust ja läbipaistvust, olles samal ajal vajaduse korral võrdlusaluseks, eesmärgiga aidata luua asutuste jaoks Euroopa Parlamendi poolt soovitud ühtlustatud raamistik;

31.

kutsub kontrollikoda ja asutusi tugevdama koostööd, et tõhustada kõikide eelarve- ja finantsküsimuste usaldusväärse juhtimise korda ja tehnilisi vahendeid, eesmärgiga luua metodoloogia, mis valmistaks ette pinnase positiivseks eelarve täitmise heakskiidu andmiseks juba alates protsessi algusest; eeldab, et Euroopa Parlamenti teavitatakse korrapäraselt tehtud edusammudest ja parimate tavade rakendamisest;

32.

kutsub kontrollikoda ja asutusi suurendama kontrollikoja lõplikule aruandele eelneva kahepoolse menetluse (procédure contradictoire) läbipaistvust selleks, et vältida vastuolusid või ebaselgust, mis võiks seada ohtu kogu tegevuse usaldusväärsuse; kutsub kontrollikoda ja komisjoni sellega seoses välja pakkuma mõistliku viisi, kuidas ajakohastada teavet tehtud edusammude ja/või tuvastatud probleemide kohta alates hetkest, mil kontrollikoja ettevalmistusaruannet esimest korda arutatakse, kuni ajani, mil võetakse vastu otsus eelarve täitmisele heakskiidu andmise või mitteandmise kohta, et anda kõige täpsem pilt asutuste olukorrast.