C_202404666

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - C_202404666 - EN

Document C_202404666

Help

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus — Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Edasipüüdliku ELi tööstusliku süsinikumajanduse suunas (COM(2024) 62 final)

EESC 2024/00878

ELT C, C/2024/4666, 9.8.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4666/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4666/oj

HTML

PDF - authentic OJ

e-signature

How to verify the authenticity of the Official Journal

Euroopa Liidu
Teataja

C-seeria

C/2024/4666

9.8.2024

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Edasipüüdliku ELi tööstusliku süsinikumajanduse suunas“

(COM(2024) 62 final)

(C/2024/4666)

Raportöör:

Gonçalo Lobo XAVIER

Kaasraportöör:

Jean-Michel POURTEAU

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 27.3.2024
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	Tööstuse muutuste nõuandekomisjon
Vastuvõtmine sektsioonis	15.5.2024
Vastuvõtmine täiskogus	30.5.2024
Täiskogu istungjärk nr	588
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	193/4/2

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) leiab, et tööstusliku süsinikumajanduse strateegia on üldiselt väga teretulnud ja tasakaalustatud dokument. See sisaldab paljusid elemente, mis on olulised süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise kasutuselevõtuks ELis tööstuslikus mastaabis. See lähenemisviis süsinikdioksiidi kogumise, logistika ja transpordi, taristu ning reguleerimise ja turueeskirjade kehtestamisele süsinikumajanduses käesoleval kümnendil, et luua alus ühtsele süsinikuturule, on täiel määral põhjendatud.

1.2.

Komitee juhib tähelepanu vajadusele saavutada realistlikud CO2 iga-aastase säilitamisvõimsuse eesmärgid Euroopas: 50 miljonit tonni 2030. aastaks, 250 miljonit tonni 2040. aastaks, 450 miljonit tonni 2050. aastaks. Komitee arvates peaks EL võtma tõhusaid meetmeid, et tagada paljudes liikmesriikides piisav CO2 säilitamisvõimsus, mis teeniks kogu kogukonna hüvangut. Seepärast nõustub komitee, et asjaomaste probleemidega toime tulemiseks peaks iga liikmesriik andma ülevaate oma geoloogilistest paikadest, mis sobivad CO2 säilitamiseks.

1.3.

Komitee on sama meelt selles, et parandada tuleks teabevahetust eesmärkide osas ning sellele peaks lisanduma tõhusa otsustusprotsessi jaoks vajalike andmete sihipärase ajakohastamine. Kogutavate, säilitatavate ja/või korduskasutatavate CO2 koguste suhtes on seatud erinevad eesmärgid (vahe-eesmärgid 2030., 2040. ja 2050. aastaks). Komitee soovitab koostada korrapäraselt ülevaateid selle valdkonna arengu ja tehnoloogilise valmisoleku taseme kohta, samuti CO2 säilitamisvõimsuse osas. See võimaldab kogu ökosüsteemi paremini integreerida.

1.4.

Komitee nõustub täielikult, et Euroopa majanduse areng peaks põhinema ka keskkonnasõbralikul taasindustrialiseerimisel. Tööstuslikku süsinikumajandust tuleb vaadelda kui veel üht võimalust liikmesriikidele, kuidas parandada töökohtade kvaliteeti ja edendada kestlikult majanduskasvu. Komitee juhib tähelepanu vajadusele kohandada süsinikumajanduse strateegiaid konkreetsetele tööstussektoritele (nt energiatootmisjaamad, terase-, tsemendi- ja keemiatehased), pidades silmas nende konkreetseid heiteprofiile ja tehnoloogilisi nõudeid. Selleks on vaja koostööd ja partnerlusstrateegiat, et edendada koostööd teadusasutuste, akadeemiliste ringkondade ning muude avaliku ja erasektori organisatsioonide vahel, et koondada eksperditeadmisi ja ressursse.

1.5.

Komitee on seisukohal, et oluline on teha kindlaks ka tõkked, mis takistavad olemasolevate süsinikumajandustavade tõhusat rakendamist tööstuskeskkonnas, et muudatuste elluviimine ja strateegiate määratlemine oleks lihtsam.

1.6.

Komitee jaoks on selge, et EL vajab süsiniku tööstusstrateegiat, mis mitte ainult ei vii ellu rohelist kokkulepet, vaid tagab ka kvaliteetsed töökohad ja õiglase ülemineku töötajatele ning tuvastab võimaliku tööjõu- ja oskuste nappuse. Selleks on vaja jätkata ka investeerimist tööjõu ümberõppesse ja oskuste täiendamisse, pidades silmas kahte eesmärki: esiteks suurendada tööstuses karjääri tegemise atraktiivsust ning teiseks kombineerida see kestlike teadmistega, et luua kvaliteetne ja ohutu protsess ning muuta tööstusettevõtted konkurentsivõimelisemaks ja kestlikumaks. Liikmesriigid peaksid tegema koostööd sotsiaalpartneritega, et hinnata mõju tööhõivele.

1.7.

Komitee toetab komisjoni kavatsust toetada piiriüleseid taristuprojekte, millega transporditakse CO2. Oluline on kaardistada riikidevahelised füüsilised ühendused ja andmevoogude ühendused.

1.8.

Komitee soovitab koostada selge investeerimiskava, milles kirjeldatakse iga rahastamisallikat süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise arendamiseks. Avaliku sektori poolsel rahastamisel peaks olema sotsiaalsete tingimuste mehhanism, mis on suunatud kvaliteetsete töökohtade loomisele ja säilitamisele.

1.9.

Komitee leiab, et CO2 heite vähendamise projektid peaksid sisaldama nii süsiniku sidumist kui ka heite vältimist. Komitee leiab siiski, et praegu ei toetata ELi tasandil CO2 heite vältimist piisavalt, samas kui investeeringud CO2 heite vältimise lahendustesse on juba andnud häid tulemusi kommunaalteenuste, transpordi ja kütte valdkonnas. Seepärast soovitab komitee luua CO2 heite vältimiseks eraldi uue tugeva arvestusühikute süsteemi, mis on läbi mõeldud, väga terviklik ja usaldusväärsete meetoditega, mis tuleb veel välja töötada. Komitee arvates soodustaksid CO2 heite vältimisest tulenevad ühikud CO2 heite vähendamist ja heitevabade projektide rahastamist. Samas juhib komitee tähelepanu asjaolule, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ühikuid ei tohiks kasutada arvestusühikutena, kuna see võib kahjustada ELi süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemi praegust turupõhist olemust.

1.10.

Komitee arvates tuleks samuti märkida, et CO2 turuhindade tõttu võib CO2 heite vältimine olla täiendav sissetulekuallikas. Vähese heite tekitajad, kellel on CO2 arvestusühikuid üle, võiksid müüa kasutamata heitkoguseid suure heite tekitajatele. See turumehhanism võimaldaks seega väljastada CO2 arvestusühikuid tulevaste vähese heitega projektide rahastamise vormina.

1.11.

Lisaks on olemas süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise projektid, mis on selgelt suunatud süsiniku sidumisele. CO2 heite vältimine on samuti üks viis CO2 heite vähendamiseks ja komitee peab seda väga oluliseks. Komitee kutsub järgima tasakaalustatud ja mõistlikku lähenemisviisi, mis võimaldaks ühendada kahe teineteist täiendava meetodi – CO2 heite vältimine ja süsiniku sidumine – parimad aspektid.

2. Üldised märkused

2.1.

Suurte muutuste ja katsumuste ajal vajab Euroopa kahtlemata oma tööstuse taastumiseks jõulist poliitikat. Järjestikused taasindustrialiseerimiskavad ei ole oma eesmärke saavutanud ja nüüd on Euroopa kriitilises olukorras, mis nõuab ELi rohelise kokkuleppe strateegia eesmärkide ja sihtide tõttu viivitamatut reageerimist.

2.2.

Rohe- ja digipöörde nõuded, sh nende sotsiaalne mõõde muudavad meetmete võtmise veelgi pakilisemaks. Nüüd peab Euroopa tööstus ja poliitika ühendama innovatsiooni, tulemuslikkuse ja konkurentsivõime kestlikkusega. Sihid on kindlaks määratud ning Euroopa rohelise kokkuleppe raames Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa kliimapakti eesmärk on aidata ELil saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

2.3.

See on tõeline väljakutse – tööstustegevus suurendab oluliselt CO2 heidet kogu maailmas ning EL on üks peamisi tööstuskeskusi. Vaatamata seni tehtud jõupingutustele CO2 heitkoguste vähendamiseks on tööstusel selles protsessis oluline roll ning ELi kavandatud eesmärkide saavutamiseks on vaja teha äärmiselt suuri jõupingutusi.

2.4.

Kogutavatele, säilitatavatele ja/või korduskasutatavatele CO2 kogustele on seatud erinevad eesmärgid (2030., 2040. ja 2050. aasta vahe-eesmärgid). Komitee soovitab koostada korrapäraselt ülevaateid selle valdkonna arengu ja tehnoloogilise valmisoleku taseme kohta, samuti CO2 säilitamisvõimsuse osas.

2.5.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata realistlike CO2 iga-aastase säilitamisvõimsuse eesmärkide saavutamisele Euroopas: 50 miljonit tonni 2030. aastaks, 250 miljonit tonni 2040. aastaks, 450 miljonit tonni 2050. aastaks. Komitee arvates peaks EL võtma tõhusaid meetmeid, et tagada paljudes liikmesriikides piisav CO2 säilitamisvõimsus. See on põhjus, miks komitee nõustub, et iga liikmesriik peaks andma ülevaate oma geoloogilistest paikadest, mis sobivad CO2 säilitamiseks.

2.6.

CO2 kogumine on vajalik vahend Euroopa kliimaeesmärkide saavutamiseks ja tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks. Samal ajal on äärmiselt oluline, et süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kasutamisega ei pingutataks üle ning et see oleks suunatud sektoritele, kus heidet on kõige raskem vähendada. See on vajalik, et vältida fossiilkütuste pikaajalist kasutamist seal, kus on olemas alternatiivid, eeldusel et need on nõudluse rahuldamiseks piisavad. Paljudel juhtudel on elektrifitseerimine, energiatõhususe meetmed ja taastuvkütused kulutõhusamad valikud CO2 heite vähendamiseks. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kasutamine nõuab investeeringuid ja energiat. Seepärast peaks tööstusprotsessides olema üleminek fossiilkütustelt vaikevariant ning süsinikdioksiidi kogumine peaks olema suunatud nendele kasutusviisidele, kus alternatiivid ei ole elujõulised.

2.7.

Et asjad saaks tehtud, nõuab komitee tasakaalustatud lähenemisviisi, pidades silmas protsessi arengut ja praeguse poliitika raames kogutud andmeid. Samal ajal on hädavajalik vaadata läbi olemasolevad ELi poliitikameetmed, mis on seotud tööstusliku süsinikumajandusega, sealhulgas heitkogustega kauplemise süsteemid ja CO2 hinnastamise mehhanismid. Samuti on oluline teha kindlaks tõkked, mis takistavad praeguste süsinikumajandustavade tõhusat rakendamist tööstuskeskkonnas.

2.8.

Selleks et ühendada konkurentsivõimeline tööstus kestlikkusega, on vaja haritud inimesi ning jõulisi suuniseid ja liite (töötajad, ettevõtjad, sotsiaalpartnerid üldiselt). Komitee on juhtinud väga häälekalt tähelepanu vajadusele jätkata investeerimist tööjõu ümberõppesse ja oskuste täiendamisse, millel on kaks eesmärki: esiteks suurendada tööstussektori töökohtade atraktiivsust; teiseks, ühendada see kestlike teadmistega, et muuta tööstusettevõtted konkurentsivõimelisemaks ja kestlikumaks.

2.9.

On loogiline, et kogu ökosüsteem on kaasatud ELis kaugelepürgiva tööstusliku süsinikumajanduse rakendamise strateegiate ja meetmete väljatöötamisse. Organiseeritud kodanikuühiskond saab olla ja peab olema kaasatud.

2.10.

Komitee leiab, et eeskuju näitamine on väga oluline, ning kutsub seetõttu üles paremale teabevahetusele ja teadmiste jagamisele, tuues näiteid edukatest süsinikumajanduse algatustest ELis.

2.11.

Samamoodi peab EL ergutama ja edendama tööstusele keskenduvaid teadus- ja arendusprojekte süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogiate valdkonnas, et muuta need kulutõhusamaks ja skaleeritavaks.

2.12.

Komitee juhib tähelepanu ka vajadusele kohandada süsinikumajanduse strateegiaid konkreetsetele tööstussektoritele, pidades silmas nende ainulaadseid heiteprofiile ja tehnoloogilisi nõudeid. Selleks on vaja koostööd ja partnerlusstrateegiat, et edendada koostööd teadusasutuste, akadeemiliste ringkondade ning muude avaliku ja erasektori organisatsioonide vahel, et võimendada eksperditeadmisi ja ressursse.

2.13.

Komitee arvates peaks iga liikmesriik kujundama oma strateegia kooskõlas ELi põhimõtetega, kuid ELil peaks olema koordineeriv roll, et veenduda piisava pühendumuse olemasolus. Lisaks tuleb tutvustada vastastikku häid tavasid.

3. Konkreetsed märkused

3.1.

ELi rohelises kokkuleppes on seatud kõrged eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks: – 55 % aastaks 2030 ja kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks, eelkõige CO2 heite puhul, tuleks kasutusele võtta süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise tehnoloogiad. Nende abil tegeletakse heitkogustega, mida on raske vähendada, st kui heitkoguste vähendamine energia- ja protsessitõhususe kaudu ei oleks leevenduseesmärkide saavutamiseks piisav.

3.2.

Määruses tuleb selgelt eristada fossiilkütustest pärinevat CO2 (st CO2, mis oli varem seotud maapinnas söe-, maagaasi- või naftamaardlates) ja biogeenset CO2 (st CO2, mis on juba atmosfääris ja mis seotakse biomassis fotosünteesi teel). Fossiilkütustest pärineva CO2 kogumine võib tähendada, et heidet välditakse. Kuid biogeense CO2 kogumine võib avaldada tegelikku positiivset puhasmõju kliimale tänu süsiniku püsivale sidumisele tehnoloogiliste sidujate abil ja pikaajalisele sidumisele, kasutades seda sellistes toodetes nagu polümeerid. See võib olla ka kestlik CO2 allikas kemikaalide, polümeeride ja kütuste jaoks.

3.3.

Lisaks säilitamisele geoloogilistes formatsioonides võib olla ka muid tehnoloogiaid, mis võimaldavad süsinikdioksiidi püsivat säilitamist, näiteks mineralisatsioon.

3.4.

Lisaks säilitamisele on CO2 oluline tooraine, mida vajatakse näiteks keemiatööstuses ja jookides. Euroopa süsinikumajanduse strateegia oluline osa peaks olema tööstusliku CO2 nõudluse asendamine ringluspõhiste ja kestlike CO2 allikatega. Stimuleerida tuleks CO2 ringluspõhist kasutamist.

3.5.

Kuigi fossiilse CO2 kogumist ja säilitamist on juba tunnustatud heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivis, puuduvad praegu stiimulid biogeense CO2 kogumiseks. Seetõttu peaks prioriteediks olema stiimulite loomine biogeense CO2 kogumiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks. Üks võimalus on siduda biogeense CO2 kogumine heitkogustega kauplemise süsteemiga, näiteks väljastades sidumise kaudu uusi saastekvoote.

3.6.

Paljud töötlevad tööstusharud tekitavad CO2: nafta- ja gaasielektrijaamad, söel ja ligniidil töötavad elektrijaamad, raua- ja terasetehased, tsemenditehased, keemiatööstus, biomassi- ja jäätmeelektrijaamad ning väetisetehased. Kuigi praegu tegeletakse uute süsinikuvabade protsesside väljatöötamisega, sõltuvad need sektorid (mis tekitavad 20 % ülemaailmsest CO2 heitest ELis) suurel määral süsiniku sidumise tehnoloogiatest, kui nad soovivad oma CO2 heidet oluliselt vähendada. Tööstuse CO2 heite vähendamine ei ole vajalik mitte ainult globaalse soojenemise vastu võitlemiseks, vaid on ka oluline samm fossiilkütustest sõltuvuse järkjärguliseks kaotamiseks.

3.7.

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise protsessis isoleeritakse CO2 tööstuslikest allikatest, seejärel eraldatakse see eri tehnoloogiaid kasutades: imendumine, adsorptsioon, membraanid, kõrgtemperatuuriline silmuspõletamine ja viimasel ajal kogumine otse atmosfäärist (kus CO2 eraldatakse otse õhust). Seejärel surutakse CO2 kokku, et transportida seda edasi, peamiselt torujuhtmete kaudu, kuid selleks on võimalik kasutada la ka veoautosid, ronge või laevu. Viimane etapp on säilitamine maismaal ja avamerel asuvates geoloogilistes paikades: soolastes kihtkondades (näiteks Norra Sleipneri maardlas Põhjameres alates 1996. aastast) või söekihtides, kus ei ole võimalik kaevandada. Lisaks on oluline jälgida süsinikdioksiidi käitumist geoloogilises kihis, et olla veendunud, et tegu on tõepoolest püsiva heite vähendamise vormiga.

3.8.

Süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise protsessi esimesed etapid on samad mis süsinikdioksiidi kogumisel ja säilitamisel, kuid lõppeesmärk ei ole CO2 püsiv säilitamine. Selle asemel muundatakse kogutud süsinikdioksiid väärtuslikeks aineteks või toodeteks, näiteks: kemikaalid ja polümeersed materjalid (plast, betoon), alkoholid ning süsivesinikud ja derivaadid. Arvestades süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise märkimisväärset potentsiaali, kasvab huvi mitmesuguste sellega seotud valdkondade vastu (nt võib see olla vahend lennundus- ja laevandussektori CO2 heite vähendamiseks sünteetiliste kütuste abil).

3.9.

Seoses transporditaristu kasutuselevõtuga tuleks määratleda selle valdkonna töötingimustega seotud tervishoiu- ja ohutuseeskirjad, et tõhustada sotsiaalpartnerite konstruktiivset dialoogi.

3.10.

Uute töökohtade loomine süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise tehnoloogia valdkonnas nõuab asjakohast koolitust kutsehariduse ja -koolituse, samuti töötajate ja inseneride oskuste täiendamise ning riiklike koolituskavade abil.

3.11.

Nende süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise projektide rakendamiseks tuleb protsessi varakult kaasata kõik sidusrühmad: tööstusettevõtjad, avaliku sektori asutused, kodanikuühiskond, valitsusvälised organisatsioonid ja ametiühingud. See on ühiskonna poolehoiu võitmiseks otsustava tähtsusega. Kohaliku ja riikliku tasandi poliitikakujundajad tuleb viia kokku ettevõtete ja ühiskondlike osalejatega, nagu ametiühingud, valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid ja kohalike kogukondade esindajad, et pidada läbipaistvat dialoogi süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise projektidega seotud probleemide ja sellest saadava kasu üle. Sellised muutused süsinikdioksiidi kogumisest ja säilitamisest ning süsinikdioksiidi kogumisest ja kasutamisest mõjutatud tööstusettevõtetes nõuavad õiglast üleminekut, kus kedagi ei jäeta kõrvale. Lugupidav sotsiaaldialoog ametiühingutega peaks tagama, et ümberõpet vajavatele töötajatele pakutakse nõuetekohast koolitust.

3.12.

Komitee leiab, et üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniad peavad tagama, et inimesed mõistavad, mis on kaalul. Samuti tuleb nende abil jagada teadmisi ja anda ülevaade praegu õhku paisatavatest CO2 heitkogustest.

3.13.

Komitee märgib, et süsinikdioksiidi kogumise tehnoloogiate jaoks ei ole energiatõhususel põhinevat lähenemisviisi. Tegelikult ei tohiks selle energiamahuka protsessi kulusid alahinnata ja need tuleks viia kooskõlla kavaga „REPowerEU“.

3.14.

Praeguse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi eesmärk on vähendada kõiki heitkoguseid nende mõõtmise teel. Süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise tehnoloogiate puhul taaskasutatakse kogutud süsinikku, seega ei tohiks seda kaks korda arvesse võtta (esmalt siis, kui see algselt õhku paisatakse, seejärel siis, kui seda mõõdetakse uue protsessi käigus).

4. Finantsraamistikud

4.1.

Praegu on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise kulud suured ning ettevõtetel ei ole seda võimalik teostada ilma maksukrediidi, riikliku rahastamise või laenudeta. Kulusid on võimalik vähendada, kui tehnoloogiad on laialdaselt levinud ja kasutusele võetakse transporditaristud (torujuhtmed). Kulude prognoosid on väga erinevad, kuna CO2 tulevase hinna osas valitseb ebakindlus.

4.2.

Süsinikdioksiidi kogumisele ja säilitamisele ning süsinikdioksiidi kogumisele ja kasutamisele eraldatud rahalised vahendid tuleks sellisena detailselt märgistada ja neid tuleks vaadelda rohelise kokkuleppe tööstuskava üldise rahastamise kontekstis.

4.3.

Esialgsed hinnangulised kulud 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks on järgmised: 3 miljardi euro väärtuses investeeringuid säilitamiskohtade arendamiseks, 6–9 miljardit eurot transporditaristu jaoks ning 13–103 eurot tonni kohta CO2 kogumiseks punktallikast (1). Komitee soovitab koostada selge investeerimiskava, milles kirjeldatakse iga rahastamisallikat süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise arendamiseks. Avaliku sektori poolsel rahastamisel peaks olema sotsiaalsete tingimuste mehhanism, mis on suunatud kvaliteetsete töökohtade loomisele ja säilitamisele. Seepärast pooldab komitee kõiki kavasid, mis võivad suunata innovatsiooni ja ressursse sellesse kriitilise tähtsusega üleminekusse. See sisaldab järgmist:

—	innovatsioonifond (maksud heitkogustega kauplemise süsteemist), millest eraldatakse 25 miljardit eurot süsinikdioksiidi kogumisele ja säilitamisele ning süsinikdioksiidi kogumisele ja kasutamisele;

—	Euroopa ühendamise rahastu transpordivõrgu jaoks;

—	taaste- ja vastupidavusrahastu, et aidata investeerida puhtasse tehnoloogiasse;

—	õiglase ülemineku fond sotsiaalsete probleemidega piirkondade jaoks;

—	programm „Euroopa horisont“ teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.

4.4.

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise rahastamise üks probleem on see, et kaetud peavad olema kogu väärtusahela eri osad: heiteallikas, kogumine, transport, ladustamine ja kasutamine. Teine probleem seisneb nende protsesside ärimudelite elujõulisuses ja sõltub CO2 hinnast ELi heitkogustega kauplemise süsteemis.

4.5.

Suurem osa investeeringutest, mis on vajalikud nende uute ja puhaste tehnoloogiate rakendamiseks, et süsinikku koguda ja taaskasutada, peaks lähiaastatel tulema erasektorist. Euroopa ja liikmesriikide rahalistel vahenditel peab siiski olema otsustav roll erainvesteeringute võimendamisel ja paljude uuenduslike projektide ligimeelitamisel.

5. CO2 heitkogustega kauplemine ja CO2 heite vältimine

5.1.

Komitee leiab, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemil ja rahvusvahelistel CO2-turgudel võib olla oluline roll ülemaailmsete kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusal vähendamisel. Hiljuti tugevdati ELi heitkogustega kauplemise süsteemi paketi „Eesmärk 55“ raames, et kaasata muid majandussektoreid, sealhulgas hoonesektor, maanteetransport, meretransport ja lennundus. Pariisi kokkuleppe artiklis 6 on juba sätestatud õiguslik alus rahvusvaheliste CO2-turgude kasutamiseks, rakendades rahvusvahelist lubatud heitkoguse ühikutega kauplemist kooskõlas rangete arvestuseeskirjadega. Tööstuslik süsinikumajandamine peaks sellistest CO2 hinnastamise mehhanismidest ja heitkogustega kauplemisest kasu saama.

5.2.

Komitee märgib, et on mitu seadusandlikku algatust, mida saaks kasutada selleks, et toetada valdkondlikke meetmeid, mis aitavad kaasa süsiniku sidumisele ja CO2 vältimisele. Üks hea näide on süsiniku sidumise ja süsinikku siduva majandamise määrus, millega luuakse esimene kogu ELi hõlmav vabatahtlik raamistik süsiniku sidumise, süsinikku siduva majandamise ja süsiniku säilitamise sertifitseerimiseks Euroopas toodetud toodetes. Transpordi valdkonnas arutab EL praegu CountEmissionsEU määrust: ühtlustatud mehhanismi, et võtta arvesse transporditeenuste kasvuhoonegaaside heidet. Ka sellega tuleb arvestada.

5.3.

Komitee leiab, et CO2 heite vähendamise projektid peaksid sisaldama nii süsiniku sidumist kui ka heite vältimist. Komitee leiab siiski, et CO2 heite vältimist ei toetata praegu ELi tasandil piisavalt, samas kui investeeringud CO2 heite vältimise lahendustesse on juba andnud häid tulemusi kommunaalteenuste, transpordi ja kütte valdkonnas. Seepärast soovitab komitee luua CO2 heite vältimiseks eraldi uue tugeva arvestusühikute süsteemi, mis on läbi mõeldud, väga terviklik ja usaldusväärsete meetoditega, mis tuleb veel välja töötada. Komitee arvates soodustaksid CO2 heite vältimisest tulenevad ühikud CO2 heite vähendamist ja heitevabade projektide rahastamist. Samas juhib komitee tähelepanu asjaolule, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ühikuid ei tohi kasutada arvestusühikutena, kuna see võib kahjustada ELi süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemi praegust turupõhist olemust.

5.4.

Komitee arvates tuleks samuti märkida, et CO2 turuhindade tõttu võib CO2 heite vältimine olla täiendav sissetulekuallikas. Vähese heite tekitajad, kellel on CO2 arvestusühikuid üle, võivad müüa kasutamata heitkoguseid suure heite tekitajatele. See turumehhanism võimaldab seega väljastada CO2 arvestusühikuid tulevaste vähese heitega projektide rahastamise vormina.

5.5.

Lisaks on heitkogustega kauplemise süsteemis praegu olemas stiimulid (tasuta lubatud heitkoguse ühikute väiksem arv ja kõrged CO2 hinnad) suure heite tekitajatele oma heitkoguste vähendamiseks. Veel ei olda aga hästi kursis eeskirjadega, mille alusel ettevõtjad saavad omavahel süsinikdioksiidi arvestusühikutega kaubelda: need eeskirjad on aga selged ja omandiõigust on lihtne üle anda. Neid eeskirju tuleks laiendada, et julgustada vähese heite tekitajaid oma heitkoguseid veelgi vähendama ja saama rahalisi vahendeid heitkoguste vähendamiseks. On vaja suuremat selgitustööd.

5.6.

Komitee arvates peaks ELi ja liikmesriikide rahastamine aitama võimendada erainvesteeringuid ning meelitada ligi paljusid uuenduslikke süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise, samuti süsinikdioksiidi vähendamise ja vältimise projekte.

Brüssel, 30. mai 2024

President

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Oliver RÖPKE

(1) Komisjoni teatis COM(2024) 62, punkt 5.1 (investeerimine ja rahastamine), lk 20.

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4666/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)

Top