(1)

maagaasi peamise koostisaine metaani üldine osatähtsus kliimamuutuste süvendamisel on väiksem üksnes süsinikdioksiidi omast ning metaani arvele langeb umbes kolmandik praegusest soojenemisest.

(1)

metaani üldine osatähtsus kliimamuutuste süvendamisel on väiksem üksnes süsinikdioksiidi omast ning metaani arvele langeb umbes kolmandik praegusest soojenemisest. Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) avaldas oma kuuendas hindamisaruandes järelduse, et 2030. aastaks on vaja inimtekkelist metaaniheidet oluliselt vähendada, et püsida allpool 1,5  oC.

(2)

Ehkki metaan püsib atmosfääris lühemat aega (10–12 aastat) kui süsinikdioksiid (sadu aastaid), on sellest põhjustatud kasvuhooneefekt kliima jaoks molekulaartasandil olulisem ning metaan aitab kaasa osooni tekkele, viimane on aga tugeva mõjuga õhusaasteaine, mis põhjustab tõsiseid terviseprobleeme . Metaani kogus atmosfääris on viimase kümnendi vältel üleilmselt järsult suurenenud.

(2)

Ehkki metaan püsib atmosfääris keskmiselt lühemat aega (10–12 aastat) kui süsinikdioksiid (sadu aastaid), on sellest põhjustatud kasvuhooneefekt kliima jaoks  20 aasta jooksul üle 80 korra suurem kui süsinikdioksiidil (CO2)  (1a). Metaani kogus atmosfääris on viimase kümnendi vältel üleilmselt järsult suurenenud.

(2a)

(3a)

Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2021. aasta resolutsioonis metaaniheite vähendamise ELi strateegia kohta  (1a) kutsutakse komisjoni üles analüüsima, millist mõju avaldab poliitikale ja meetmetele 20-aastase ajavahemiku kasutamine globaalse soojenemise potentsiaali puhul, täiendusena 100-aastasele ajavahemikule, mida kasutatakse praegu kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) suunistega kasvuhoonegaaside inventuuride kohta. Lisaks märgitakse, et metaani heitkoguste lühiajalise globaalse soojenemise mõju suurem läbipaistvus aitaks ELi kliimapoliitikat paremini kavandada, ning rõhutatakse, et sellise täiendava parameetri kasutamine ei tohiks mingil juhul tähendada viivitamist vajalike meetmetega CO2 heite järsuks ja kiireks vähendamiseks.

(4)

Vastavalt liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmetele langeb energeetikasektori arvele hinnanguliselt 19 % liidu metaaniheitest. See ei hõlma väljaspool liitu toimuvat metaaniheidet, mis on seotud liidu fossiilenergiatarbimisega.

(4)

Vastavalt liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmetele pärineb 53 % inimtekkelisest metaaniheitest põllumajandusest, 26 % jäätmetest ning energeetikasektori arvele langeb hinnanguliselt 19 % liidu metaaniheitest. See ei hõlma väljaspool liitu toimuvat metaaniheidet, mis on seotud liidu fossiilenergiatarbimisega. Kuna liit on maailma suurim fossiilgaasi importija, on ta oluline üleilmse metaaniheite põhjustaja.

(5)

Euroopa rohelises kokkuleppes on ühendatud ulatuslikud üksteist vastastikku tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Euroopa rohelise kokkuleppe teatises (14) märgitakse, et gaasisektori süsinikuheite vähendamist hõlbustatakse, muu hulgas meetmete võtmisega seoses energiasektorist pärit metaaniheitega. Komisjon võttis 2020. aasta oktoobris vastu metaaniheite vähendamise ELi strateegia (edaspidi „metaanistrateegia“), milles on sätestatud meetmed metaaniheite vähendamiseks ELis, sealhulgas energeetikasektoris, ja rahvusvahelisel tasandil. Määrusega (EL) 2021/1119 (15) („Euroopa kliimamäärus“) on liit sätestanud õigusnormid kogu majandust hõlmava eesmärgi kohta saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning kehtestanud ka siduva kohustuse vähendada liidus kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Kasvuhoonegaaside heitkoguste sellises ulatuses vähendamiseks tuleks 2030. aastaks vähendada energeetikasektoris metaaniheidet 2020 . aasta tasemega võrreldes umbes 58 % .

(5)

Euroopa rohelises kokkuleppes on ühendatud ulatuslikud üksteist vastastikku tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Euroopa rohelise kokkuleppe teatises (14) märgitakse, et gaasisektori süsinikuheite vähendamist hõlbustatakse, muu hulgas meetmete võtmisega seoses energiasektorist pärit metaaniheitega. Komisjon võttis 2020. aasta oktoobris vastu metaaniheite vähendamise ELi strateegia (edaspidi „metaanistrateegia“), milles on sätestatud meetmed metaaniheite vähendamiseks ELis, sealhulgas energeetikasektoris, ja rahvusvahelisel tasandil. Määrusega (EL) 2021/1119 (15) („Euroopa kliimamäärus“) on liit sätestanud õigusnormid kogu majandust hõlmava eesmärgi kohta saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning kehtestanud ka siduva kohustuse vähendada liidus kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Komisjon märgib käesolevale määrusele lisatud mõjuhinnangus, et 77 % prognoositavast metaaniheitest, mis ületab lähtetaset, võib 2030. aastal vähendada vähemate kuludega kui sotsiaalse ja keskkonnaalase kasu summa  (15a). See aitab hoida globaalset soojenemist 1,5  oC piires ning võimaldaks liidul võtta metaaniheite vastu võitlemisel ja energiajulgeoleku tugevdamisel juhtrolli .

(6)

Euroopa kliimamäärusega kehtestatud 2030. aastaks seatud eesmärgid liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja määruse (EL) 2018/842 (16) kohased siduvad riiklikud heite vähendamise eesmärgid hõlmavad ka metaaniheidet. Siiski puudub praegu liidu tasandil õigusraamistik, millega nähtaks ette konkreetsed meetmed inimtekkelise metaaniheite vähendamiseks energeetikasektoris . Peale selle hõlmab tööstuses tekkivaid heitkoguseid käsitlev direktiiv 2010/75 (17) metaaniheidet vaid seoses mineraalõli ja gaasi rafineerimisega, mitte aga seoses muude energeetikasektoris toimuvate tegevustega.

(6)

Metaaniheide pärineb paljudest sektoritest, sealhulgas põllumajandusest, jäätmetest, reoveest ja energeetikast. Euroopa kliimamäärusega kehtestatud 2030. aastaks seatud eesmärgid liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja määruse (EL) 2018/842 (16) kohased siduvad riiklikud heite vähendamise eesmärgid hõlmavad ka metaaniheidet. Siiski puudub praegu liidu tasandil õigusraamistik, millega nähtaks ette kõiki sektoreid hõlmavad konkreetsed eesmärgid ja meetmed inimtekkelise metaaniheite vähendamiseks , mis tooks kaasa metaaniheite märkimisväärse vähenemise liidus 2030. aastaks kooskõlas Pariisi kokkuleppega . Peale selle hõlmab tööstuses tekkivaid heitkoguseid käsitlev direktiiv 2010/75 (17) metaaniheidet vaid seoses mineraalõli ja gaasi rafineerimisega, mitte aga seoses muude energeetikasektoris toimuvate tegevustega.

(7)

Selles kontekstis peaks käesoleva määruse kohaldamisala hõlmama metaaniheite vähendamist nafta ja fossiilgaasi eelneval uurimisel ja tootmisel, fossiilgaasi kogumisel ja töötlemisel, gaasi ülekandmisel, jaotamisel ja maa-alusel hoiustamisel ning veeldatud maagaasi (LNG) terminalides, samuti töötavates maa-alustes ja maapealsetes söekaevandustes ning suletud ja mahajäetud maa-alustes söekaevandustes.

(7)

Selles kontekstis peaks käesoleva määruse kohaldamisala hõlmama metaaniheite vähendamist nafta ja fossiilgaasi eelneval uurimisel ja tootmisel, fossiilgaasi kogumisel ja töötlemisel, gaasi ülekandmisel, jaotamisel ja maa-alusel hoiustamisel ning veeldatud maagaasi (LNG) terminalides, samuti naftakeemias, töötavates maa-alustes ja maapealsetes söekaevandustes ning suletud ja mahajäetud maa-alustes söekaevandustes.

(7a)

Arvestades, et eeluuringute ja tootmise ning nafta ja fossiilgaasi kogumise ja töötlemise käigus toodetakse ka naftakeemiasektoris kasutamiseks mõeldud toorbensiini ja maagaasi vedelikke ning tekitatakse metaaniheidet, tuleks naftakeemiasektori suhtes kohaldada seire- ja aruandlusmeetmeid, lekete avastamise ja kõrvaldamise nõuet ning piirata gaasi atmosfääri laskmist ja tõrvikpõletamist nagu energiasektoris.

(8)

Eeskirjad nafta-, gaasi- ja söesektoris metaaniheite täpseks mõõtmiseks, sellest aru andmiseks ja selle kontrollimiseks, samuti sellise heite vähendamiseks, sealhulgas lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute ning atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangute kaudu, tuleks kehtestada liidu asjakohase õigusraamistikuga . Selline raamistik peaks sisaldama eeskirju, mis aitavad suurendada fossiilenergia liitu importimise läbipaistvust, ja seeläbi tugevdama stiimuleid metaaniheite vähendamise lahenduste ulatuslikumaks kasutuselevõtuks kogu maailmas.

(8)

Liidu asjakohase õigusraamistikuga tuleks kehtestada eeskirjad nafta-, gaasi- ja söesektoris metaaniheite täpseks mõõtmiseks, sellest aru andmiseks ja selle kontrollimiseks, samuti sellise heite vähendamiseks, sealhulgas lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute ning atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangute kaudu, ühtlasi tuleks tagada töötajate kaitse metaaniheite eest . Käesolevas määruses sätestatud eeskirjad peaksid aitama suurendada fossiilenergia liitu importimise läbipaistvust ja andma seeläbi panuse metaaniheite vähendamise lahenduste ulatuslikumaks kasutuselevõtuks kogu maailmas.

(9)

Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine nõuab reguleeritud käitajatelt tõenäoliselt investeeringuid ning selliste investeeringutega seotud kulusid tuleks tariifide kehtestamisel arvesse võtta ja lähtuda seejuures tõhususpõhimõtetest.

(9)

Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine nõuab reguleeritud käitajatelt tõenäoliselt investeeringuid ning selliste investeeringutega seotud lisakulusid tuleks tariifide kehtestamisel arvesse võtta ja lähtuda seejuures tõhususpõhimõtetest. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel on metaani vähendamise meetmed nafta- ja gaasisektoris väga kulutõhusad, võttes eelkõige arvesse gaasi tõusnud turuhindasid, ning selliste meetmete võtmiseks vajalikud investeeringud oleksid piiratud ja nende tasuvusperiood lühike  (1a) . Vajalikud kulud ei tohiks tuua lõppkasutajatele ja -tarbijatele kaasa ebaproportsionaalset finantskoormust. Seepärast tuleks tariifide kehtestamisel arvesse võtta kulusid, mis on seotud investeeringutega null-netokulust suurematesse metaaniheite vähendamise meetmetesse. Vähekaitstud leibkondi tuleks kaitsta käesolevast määrusest tingitud ebaproportsionaalse finantskoormuse eest. Käitajad peaksid metaaniheite vältimiseks ja minimeerimiseks võtma asjakohaseid meetmeid, mille puhul heite vähendamise ühiskondlik mõju on suurem leevendusmeetme ühiskondlikust mõjust.

(10)

Iga liikmesriik peaks määrama vähemalt ühe pädeva asutuse, kes jälgib, et käitajad järgiksid tulemuslikult käesolevas määruses sätestatud kohustusi, ning teavitama komisjoni sellisest määramisest ja kõikidest sellega seotud muudatustest. Määratud pädevad asutused peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele . Tulenevalt energeetikasektori tegevuse ja metaaniheite piiriülesusest peaksid pädevad asutused tegema omavahel ja komisjoniga koostööd. Selles kontekstis peaksid komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused looma käesoleva määruse kohaldamiseks üheskoos ametiasutuste võrgustiku, et edendada tihedat koostööd ja kehtestada vajalik kord teabe ja parimate tavade vahetamiseks ning konsultatsioonide võimaldamiseks.

(10)

Iga liikmesriik peaks määrama vähemalt ühe pädeva asutuse, kes jälgib, et käitajad järgiksid tulemuslikult käesolevas määruses sätestatud kohustusi, ning teavitama komisjoni sellisest määramisest ja kõikidest sellega seotud muudatustest. Liikmesriigid peaksid andma määratud pädevatele asutustele piisavad rahalised ja inimressursid ning määratud pädevad asutused peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus käesoleva määrusega . Pädevad asutused peaksid looma kontaktpunkti . Tulenevalt energeetikasektori tegevuse ja metaaniheite piiriülesusest peaksid pädevad asutused tegema omavahel ja komisjoniga koostööd. Selles kontekstis peaksid komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused looma käesoleva määruse kohaldamiseks üheskoos ametiasutuste võrgustiku, et edendada tihedat koostööd ja kehtestada vajalik kord teabe ja parimate tavade vahetamiseks ning konsultatsioonide võimaldamiseks.

(12)

Käitajad peaksid pakkuma pädevatele asutustele mis tahes vajalikku abi, et tagada neile seatud ülesannete täitmine. Peale selle peaksid käitajad pädevate asutuste määratud ajavahemiku või mis tahes muu pädevate asutustega kokku lepitud ajavahemiku jooksul võtma kõik pädevate asutuste kindlaks määratud vajalikud meetmed.

(12)

Käitajad peaksid pakkuma pädevatele asutustele mis tahes vajalikku abi, et tagada neile seatud ülesannete täitmine. Peale selle peaksid käitajad pädevate asutuste määratud ajavahemiku või mis tahes muu pädevate asutustega kokku lepitud ajavahemiku jooksul võtma kõik pädevate asutuste kindlaks määratud vajalikud meetmed. Liikmesriigid peaksid korrapäraselt jälgima sektori olukorda, et tuvastada kõik võimalikud viivitused käesoleva määruse kohaldamisel oskustööjõu ja tehnoloogia nappuse tõttu.

(12a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1367/2006  (1a) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ  (1b) kohaselt on keskkonda sattuv heide keskkonnateave. Liikmesriikide ametiasutuste või liidu institutsioonide, organite või asutuste poolt teabele juurdepääsust keeldumise põhjuseid tuleb seega tõlgendada kitsendavalt, arvestades avalikustamisega seotud üldsuse huvi ja seda, kas taotletud teave on seotud keskkonda sattuva heitega.

(13)

Pädevad asutused peaksid peamise mehhanismina kasutama inspekteerimist, sealhulgas dokumentide ja andmete läbivaatamist, heitkoguste mõõtmist ja kohapealset kontrolli. Inspekteerimine peaks toimuma korrapäraselt pädevate asutuste tehtud keskkonnariski hindamise alusel. Peale selle tuleks inspekteerimist teha tõendatud kaebuste ja nõuetele mittevastavuse juhtumite kontrollimiseks ning selle tagamiseks, et komponentide remont või asendamine toimub kooskõlas käesoleva määrusega. Käesoleva määruse nõuete tõsise rikkumise tuvastamisel peaksid pädevad asutused esitama teate parandusmeetmete kohta, mida käitaja on kohustatud võtma. Pädevad asutused peaksid inspekteerimisandmeid säilitama ja tegema asjakohase teabe vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/4/EÜ (19) kättesaadavaks.

(13)

Pädevad asutused peaksid peamise mehhanismina kasutama inspekteerimist, sealhulgas dokumentide ja andmete läbivaatamist, heitkoguste mõõtmist ja kohapealset kontrolli. Inspekteerimine peaks toimuma korrapäraselt pädevate asutuste tehtud keskkonnariski hindamise alusel. Arvesse tuleks võtta pädevates asutustes juba kehtestatud kontrollimehhanisme. Pädevad asutused peaksid kindlaks tegema parimate tavade näited. Peale selle tuleks inspekteerimist teha tõendatud kaebuste ja nõuetele mittevastavuse juhtumite kontrollimiseks ning selle tagamiseks, et komponentide remont või asendamine toimub kooskõlas käesoleva määrusega. Käesoleva määruse nõuete rikkumise tuvastamisel peaksid pädevad asutused esitama teate parandusmeetmete kohta, mida käitaja on kohustatud võtma. Pädevad asutused peaksid inspekteerimisandmeid säilitama ja tegema asjakohase teabe vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/4/EÜ (19) kättesaadavaks.

(14)

Kuna mõni metaaniheite allikas paikneb linna- või elamupiirkonna läheduses , peaks käesoleva määruse rikkumisest kahju saanud füüsilistel ja juriidilistel isikutel olema võimalus esitada pädevatele asutustele nõuetekohaselt tõendatud kaebusi. Kaebuse esitajat tuleks hoida menetluse käigu ja tehtud otsustega kursis ning talle tuleks edastada lõppotsus mõistliku aja jooksul pärast kaebuse esitamist.

(14)

Kuna mõni metaaniheite allikas paikneb linna- või elamupiirkonna läheduses ja need mõjutavad tervist, keskkonda ja kliimat, peaks füüsilistel ja juriidilistel isikutel olema võimalus esitada pädevatele asutustele nõuetekohaselt tõendatud kaebusi käesoleva määruse võimaliku rikkumise kohta. Sellega seoses peaks Euroopa e-õiguskeskkonna portaal võimaldama kaebuste esitamist ning tagama juurdepääsu pädevatele asutustele ja teabele . Kaebuse esitajat tuleks hoida menetluse käigu ja tehtud otsustega kursis ning talle tuleks edastada lõppotsus mõistliku aja jooksul pärast kaebuse esitamist.

(15)

Tugeva kontrolliraamistikuga saab suurendada esitatud andmete usaldusväärsust. Peale selle nõuab metaani heitkoguste mõõtmise üksikasjalikkus ja tehniline keerukus käitajate, sealhulgas kaevanduste käitajate esitatud metaaniheiteandmete nõuetekohast kontrollimist. Ehkki enesekontroll on võimalik, tagab kolmanda isiku tehtav kontroll suurema sõltumatuse ja läbipaistvuse. Ühtlasi võimaldab see rakendada ühtlustatud pädevust ja eksperditeadmisi tasemel, mis ei pruugi olla kõikidele avaliku sektori asutustele kättesaadav. Kontrollijad peaksid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 (20) olema akrediteerimisasutuses akrediteeritud. Sõltumatud akrediteeritud kontrollijad peaksid seega tagama, et käitajate, sealhulgas kaevanduste käitajate koostatud heitearuanded vastavad tegelikkusele ja on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud nõuetega. Nad peaksid heitearuandes sisalduvad andmed läbi vaatama, et hinnata nende usaldusväärsust, tõepärasust ja täpsust lähtuvalt avalikult tasuta kättesaadavatest sõltumatute asutuste välja töötatud Euroopa või rahvusvahelistest standarditest, mille komisjon on kohaldatavaks teinud. Seega tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte selliste Euroopa või rahvusvaheliste standardite inkorporeerimiseks ja nende kohaldatavuse sätestamiseks. Kontrollijad on pädevatest asutustest lahus ja peaksid olema käitajatest, sealhulgas kaevanduste käitajatest sõltumatud ning käitajad peaksid andma neile mis tahes vajalikku abi kontrolli võimaldamiseks ja hõlbustamiseks, eelkõige seoses valdustele ligipääsu ning dokumentide ja andmete esitamisega.

(15)

Tugeva kontrolliraamistikuga saab suurendada esitatud andmete usaldusväärsust. Peale selle nõuab metaani heitkoguste mõõtmise üksikasjalikkus ja tehniline keerukus käitajate, sealhulgas kaevanduste käitajate esitatud metaaniheiteandmete nõuetekohast kontrollimist. Ehkki enesekontroll on võimalik, tagab kolmanda isiku tehtav kontroll suurema sõltumatuse ja läbipaistvuse. Ühtlasi võimaldab see rakendada ühtlustatud pädevust ja eksperditeadmisi tasemel, mis ei pruugi olla kõikidele avaliku sektori asutustele kättesaadav. Kontrollijad peaksid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 (20) olema akrediteerimisasutuses akrediteeritud. Sõltumatud akrediteeritud kontrollijad peaksid seega tagama, et käitajate, sealhulgas kaevanduste käitajate koostatud heitearuanded vastavad tegelikkusele ja on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud nõuetega. Kontrolle tuleks teha kehtivate Euroopa või rahvusvaheliste standardite ja meetodite alusel ning võtta nõuetekohaselt arvesse käitajate tegevuse laadi. Kontrollijad peaksid heitearuandes sisalduvad andmed läbi vaatama, et hinnata nende usaldusväärsust, tõepärasust ja täpsust lähtuvalt avalikult tasuta kättesaadavatest sõltumatute asutuste välja töötatud Euroopa või rahvusvahelistest standarditest, mille komisjon on kohaldatavaks teinud . Andmete täpsuse tagamiseks peaksid kontrollijad tegema tegevuskoha etteteatatud ja etteteatamata kontrolle . Seega tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte selliste Euroopa või rahvusvaheliste standardite inkorporeerimiseks ja nende kohaldatavuse sätestamiseks. Kontrollijad on pädevatest asutustest lahus ja peaksid olema käitajatest, sealhulgas kaevanduste käitajatest sõltumatud ning käitajad peaksid andma neile mis tahes vajalikku abi kontrolli võimaldamiseks ja hõlbustamiseks, eelkõige seoses valdustele ligipääsu ning dokumentide ja andmete esitamisega.

(16)

Pädevatele asutustele esitatud heitearuannetes sisalduv teave tuleks esitada komisjonile , et võimaldada rahvusvahelisel metaaniheite vaatluskeskusel (IMEO) täita talle seatavaid kontrolliülesandeid , mis on eelkõige seotud andmete koondamise ja analüüsi meetoditega ning nende meetodite ja statistikaprotsesside kontrollimisega, mida äriühingud on kasutanud oma esitatud andmetes kajastatud heitkoguste kvantifitseerimiseks. Asjaomased võrdluskriteeriumid võivad hõlmata nafta- ja gaasisektori metaaniheite vähendamise partnerluse (OGMP) standardeid ja juhenddokumente. IMEO koostatud teave tuleks teha üldsusele kättesaadavaks ja komisjon peaks kasutama seda teavet metaani heitkoguste mõõtmise ning vastavate andmete esitamise ja kontrollimisega seotud kõikide tuvastatud puudujääkide kõrvaldamiseks.

(16)

Oma kohustuste täitmisel ja käesolevast määrusest tulenevate volituste kasutamisel peaksid kontrollijad , pädevad asutused ja komisjon võtma arvesse rahvusvaheliselt kättesaadavaks tehtud teavet, näiteks rahvusvahelise metaaniheite vaatluskeskuse (IMEO) kättesaadavaks tehtud teavet , mis on eelkõige seotud andmete koondamise ja analüüsi meetoditega ning nende meetodite ja statistikaprotsesside kontrollimisega, mida käitajad ja kaevanduse käitajad on kasutanud oma esitatud andmetes kajastatud heitkoguste kvantifitseerimiseks. Asjaomased võrdluskriteeriumid võivad hõlmata nafta- ja gaasisektori metaaniheite vähendamise partnerluse (OGMP) aruandlusraamistikku, vorme ja juhenddokumente .

(17)

IMEO loodi 2020. aasta oktoobris liidu eestvedamisel partnerluses ÜRO Keskkonnaprogrammi, kliima- ja puhta õhu kaitse koalitsiooni ning Rahvusvahelise Energiaagentuuriga ja käivitati G20 tippkohtumisel 2021. aasta oktoobris. IMEO ülesanne on koguda, ühitada, kontrollida ja avaldada andmeid inimtekkelise metaaniheite kohta üleilmsel tasandil. IMEO on osa ÜRO Keskkonnaprogrammist, kes on sõlminud Euroopa Liiduga vastastikuse mõistmise memorandumi. Keskusel on väga oluline roll energeetikasektori metaaniheiteandmete kontrollimisel ning oleks vaja luua asjakohased kontaktid, et võimaldada seatud kontrolliülesannete täitma asumist. Kuna IMEO ei ole liidu asutus ja selle suhtes ei kohaldata liidu õigust, on oluline ette näha, et IMEO võtaks asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse liidu ja selle liikmesriikide huvide kaitse .

(17)

IMEO loodi 2020. aasta oktoobris liidu eestvedamisel partnerluses ÜRO Keskkonnaprogrammi, kliima- ja puhta õhu kaitse koalitsiooni ning Rahvusvahelise Energiaagentuuriga ja käivitati G20 tippkohtumisel 2021. aasta oktoobris. IMEO ülesanne on koguda, ühitada, kontrollida ja avaldada andmeid inimtekkelise metaaniheite kohta üleilmsel tasandil. IMEO peaks varajase avastamise ja hoiatamise süsteemi abil osalema heite suurtekitajate kindlakstegemisel .

(25)

Nafta- ja gaasifirmadelt tuleks mõõtmise ja aruandluse tulemuslikkuse tagamiseks nõuda metaani heitkoguste mõõtmist ja neist aru andmist allikate kaupa ning liikmesriikidele koondandmete kättesaadavaks tegemist, et liikmesriikidel oleks võimalik suurendada oma inventuuriaruannete täpsust. Peale selle on vaja äriühingute esitatud andmeid tulemuslikult kontrollida ning käitajate halduskoormuse minimeerimiseks korraldada aruannete esitamine kord aastas.

(25)

Nafta- ja gaasifirmadelt tuleks kvantifitseerimise ja aruandluse tulemuslikkuse tagamiseks nõuda metaani heitkoguste kvantifitseerimist ja neist aru andmist allikate kaupa ning liikmesriikidele koondandmete kättesaadavaks tegemist, et liikmesriikidel oleks võimalik suurendada oma inventuuriaruannete täpsust. Peale selle on vaja äriühingute esitatud andmeid tulemuslikult kontrollida ning käitajate halduskoormuse minimeerimiseks korraldada aruannete esitamine kord aastas.

(27)

OGMP 2.0 raamistik hõlmab aruandlust viiel tasandil. Allika tasandil aru andmine algab 3. tasandist, mida peetakse võrreldavaks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohase kolmanda tasandiga. See võimaldab kasutada üldisi heitekoefitsiente. OGMP 2.0 raamistiku 4. tasandi aruandluse puhul nõutakse metaani heitkoguste otsest mõõtmist allika tasandil. See võimaldab kasutada spetsiifilisi heitekoefitsiente. OGMP 2.0 raamistiku 5. tasandi aruandluse puhul tuleb täiendavalt lisada mõõtmistulemused tegevuskoha tasandil. Peale selle kohustuvad äriühingud OGMP 2.0 raamistikus esitama metaani heitkoguste otsese mõõtmise tulemused kasutuselolevate varade puhul kolme aasta jooksul ja mittekasutatavate varade puhul viie aasta jooksul pärast OGMP 2.0 raamistikuga liitumist. Lähtuvalt OGMP 2.0 raames allika tasandil aruandluse puhul kasutatud lähenemisviisist ja asjaolust, et suur arv liidu äriühinguid liitus OGMP 2.0 raamistikuga juba 2021. aastal, tuleks liidu käitajaid kohustada esitama allika tasandil tehtud otsese heitkoguste mõõtmise tulemused kasutuselolevate varade puhul 24 kuu jooksul ja mittekasutatavate varade puhul 36 kuu jooksul. Allika tasandil kvantifitseerimise kõrval võimaldab tegevuskoha tasandil kvantifitseerimine hinnata, kontrollida ja ühitada allika tasandil saadud hinnangulisi väärtusi tegevuskohtade andmete koondamise teel ning suurendada seeläbi esitatud heiteandmete usaldusväärsust. Nagu OGMP 2.0 puhul, tuleb ka käesoleva määruse kohaselt teha mõõtmisi tegevuskoha tasandil, et võimaldada allika tasandil saadud mõõtmistulemuste ühitamist.

(27)

Uusim OGMP 2.0 raamistik hõlmab aruandlust viiel tasandil. Allika tasandil aru andmine algab 3. tasandist, mida peetakse võrreldavaks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohase kolmanda tasandiga. See võimaldab kasutada üldisi heitekoefitsiente. OGMP 2.0 raamistiku 4. tasandi aruandluse puhul nõutakse metaani heitkoguste otsest mõõtmist allika tasandil. See võimaldab kasutada spetsiifilisi heitekoefitsiente. OGMP 2.0 raamistiku 5. tasandi aruandluse puhul tuleb täiendavalt lisada mõõtmistulemused tegevuskoha tasandil. Peale selle kohustuvad äriühingud OGMP 2.0 raamistikus esitama metaani heitkoguste otsese mõõtmise tulemused kasutuselolevate varade puhul kolme aasta jooksul ja mittekasutatavate varade puhul viie aasta jooksul pärast OGMP 2.0 raamistikuga liitumist. Lähtuvalt OGMP 2.0 raames allika tasandil aruandluse puhul kasutatud lähenemisviisist ja asjaolust, et suur arv liidu äriühinguid liitus OGMP 2.0 raamistikuga juba 2021. aastal, tuleks liidu käitajaid kohustada esitama allika tasandil tehtud otsese heitkoguste mõõtmise tulemused kasutuselolevate varade puhul 12 kuu jooksul ja mittekasutatavate varade puhul 24 kuu jooksul. Allika tasandil kvantifitseerimise kõrval võimaldab tegevuskoha tasandil kvantifitseerimine hinnata, kontrollida ja ühitada allika tasandil saadud hinnangulisi väärtusi tegevuskohtade andmete koondamise teel ning suurendada seeläbi esitatud heiteandmete usaldusväärsust. Nagu OGMP 2.0 puhul, tuleb ka käesoleva määruse kohaselt teha mõõtmisi tegevuskoha tasandil, et võimaldada allika tasandil saadud kvantifitseerimistulemuste ühitamist.

(30)

Ehkki metaani atmosfääri laskmine on tavaliselt tahtlik ning toimub selleks ette nähtud protsesside, toimingute või seadmete kaudu , võib see olla ka tahtmatu, näiteks rikke korral .

(30)

Metaani tõrvikpõletamine ja atmosfääri laskmine on tahtlik ning toimub selleks ette nähtud protsesside, toimingute või seadmete kaudu.

(31a)

Nafta- ja gaasitööstuse kliimaalgatusega liitunud ettevõtted, sealhulgas paljud, kelle peakorter asub Euroopas, on võtnud kohustuse vähendada 2025. aastaks metaanimahukust 0,2  %-ni ning alustanud leevendusmeetmete võtmist. Nafta- ja gaasitööstuse kliimaalgatusega liitunud ettevõtted saavutasid 2025. aastaks seatud esialgse metaanimahukuse taseme juba 2020. aastal ja jõudsid 2021. aastal 0,17  % tasemeni. Mitu suurt Euroopa tootjat on teatanud, et on saavutanud eelneva ja kesketapi puhul metaanimahukuse, mis on sellest tasemest tunduvalt madalam. Seepärast peaks komisjon uurima võimalust võtta kasutusele ambitsioonikas eelneva etapi metaanimahukuse norm, mis on 0,2  % või väiksem, ning esitama asjakohase normi rakendamiseks näitajad ja sätted.

(32)

Konkreetsemalt kasutatakse leketest tuleneva metaaniheite vähendamiseks kõige sagedamini metaanilekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid, mis viiakse läbi eesmärgiga lekked kindlaks teha ja need seejärel kõrvaldada. Seepärast peaksid käitajad tegema vähemalt perioodilisi lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid, mis peaksid hõlmama ka metaani atmosfääri laskmist võimaldavate komponentide uurimist, et kontrollida metaani tahtmatu atmosfääri laskmise võimalust .

(32)

Konkreetsemalt kasutatakse leketest tuleneva metaaniheite vähendamiseks kõige sagedamini metaanilekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid, mis viiakse läbi eesmärgiga lekked kindlaks teha ja need siis kõrvaldada või lekkivad komponendid asendada . Seepärast peaksid käitajad tegema vähemalt perioodilisi lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid, mis peaksid hõlmama ka metaani atmosfääri laskmist võimaldavate komponentide uurimist, et kontrollida seadmete rikkeid .

(33)

Sel eesmärgil tuleks kehtestada ühtlustatud lähenemisviis, millega tagatakse liidus kõikidele käitajatele võrdsed tingimused. See lähenemisviis peaks hõlmama lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid käsitlevaid miinimumnõudeid ning võimaldama samal ajal liikmesriikidele ja käitajatele piisavalt paindlikkust. See on väga oluline, et võimaldada innovatsiooni ning uute tehnoloogialahenduste ja meetodite väljatöötamist lekete tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks ning hoida seeläbi ära konkreetsest tehnoloogiast sõltuvusse sattumist keskkonnakaitse arvelt. Jätkuvalt leitakse uusi tehnoloogialahendusi ja tuvastamismeetodeid ning liikmesriigid peaksid soodustama innovatsiooni selles sektoris, et oleks võimalik võtta kasutusele kõige täpsemad ja kulutõhusamad meetodid.

(33)

Sel eesmärgil tuleks kehtestada ühtlustatud lähenemisviis, millega tagatakse liidus kõikidele käitajatele võrdsed tingimused. See lähenemisviis peaks hõlmama lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid käsitlevaid miinimumnõudeid ning võimaldama samal ajal liikmesriikidele ja käitajatele piisavalt paindlikkust. See on väga oluline, et võimaldada innovatsiooni ning uute komponentide, tehnoloogialahenduste ja meetodite väljatöötamist lekete tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks ning hoida seeläbi ära konkreetsest tehnoloogiast sõltuvusse sattumist keskkonnakaitse arvelt. Jätkuvalt leitakse uusi tehnoloogialahendusi ja tuvastamismeetodeid ning liikmesriigid peaksid soodustama innovatsiooni selles sektoris, et oleks võimalik võtta kasutusele kõige lekkevabamad, täpsemad ja kulutõhusamad komponendid, lekete tuvastamise ja kõrvaldamise tehnoloogiad ja meetodid.

(33a)

Ühtlustatud lähenemisviis lähtub metaaniheite tuvastamiseks ja avastamiseks erinevate vahendite ja tehnoloogiate abil standarditud spetsifikatsioonidest, mis võivad põhineda Euroopa standarditel või selliste standardite puudumisel rahvusvahelistel standarditel või olla nendega kehtestatud. Sobivate Euroopa standardite puudumisel peaks komisjon kaaluma, kas taotleda asjaomastelt Euroopa standardiorganisatsioonidelt selliste standardite vastuvõtmist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012. Seega tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kõnealuste spetsifikatsioonide koostamiseks.

(34)

Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid käsitlevad kohustused peaksid kajastama mitut head tava. Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute peamine eesmärk peaks olema lekete leidmine ja peatamine, mitte nende kvantifitseerimine, ning suurema lekkeriskiga piirkondi tuleks kontrollida sagedamini ; uuringute sageduse üle otsustamisel tuleks lähtuda mitte üksnes vajadusest parandada komponendid , kust lekib künnisväärtust ületavas koguses metaani, vaid ka tegevusega seotud kaalutlustest, mille juures võetakse arvesse ohutusriske. Seega peaks pädevatel asutustel olema olukorras, kus on tuvastatud suurem ohutusrisk või metaanikao risk, lubatud soovitada teha asjaomaste komponentide puhul uuringuid suurema sagedusega ; suurusest sõltumata tuleks registreerida kõik lekked ja neid jälgida , kuna väikesed lekked võivad suureneda; lekete kõrvaldamisele peaks järgnema kõrvaldamise tulemuslikkuse kontroll; et võimaldada võtta tulevikus kasutusele täiustatum metaaniheite tuvastamise tehnoloogia , tuleks kindlaks määrata metaanikao määr, mille juures või mille ületamisel on lekke kõrvaldamine nõutav , ent jätta käitajatele tuvastamisseadme valikuks vabad käed. Käesoleva määruse kontekstis võib asjakohasel juhul kasutada pidevseiret.

(34)

Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid käsitlevad kohustused peaksid kajastama mitut head tava. Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute peamine eesmärk peaks olema lekete võimalikult kiire leidmine ja kõrvaldamine lekkiva komponendi parandamise või asendamise teel, mitte nende kvantifitseerimine ; uuringute sageduse üle otsustamisel tuleks lähtuda vajadusest parandada komponendid või asendada need lekkekindlama tehnoloogiaga ; suurusest sõltumata tuleks kõik lekked parandada , kuna väikesed lekked võivad suureneda; lekete kõrvaldamisele peaks järgnema kõrvaldamise tulemuslikkuse kontroll; et võimaldada võtta tulevikus kasutusele täiustatumaid komponente või metaaniheite tuvastamise tehnoloogiat , tuleks kindlaks määrata lekete tuvastamiseks kasutatava seadme miinimumnõuded ja metoodika , lähtudes nende tõestatud tõhususest .

(34a)

Praegu on paljud lekked tingitud iganenud tehnoloogiast ja puudulikust hooldusest. Selline iganenud tehnoloogia tuleks kiiresti asendada uute uuenduslike lahendustega. Seepärast tuleks lekete avastamise ja kõrvaldamise programmis kirjeldada, kuidas käitaja kavatseb kaardistada suure metaanilekke riskiga komponendid, ning sätestada, kuidas ta kavatseb kõik sellised komponendid asendada uute uuenduslike tehnoloogialahendustega, mis tagavad pikaajalise kaitse tulevaste lekete eest.

(35)

Atmosfääri laskmine kujutab endast põletamata jääva metaani õhkuheidet kas tahtlikult selleks ette nähtud protsesside, toimingute või seadmete kaudu või tahtmatult rikke korral . Kuna atmosfääri laskmisel on suur mõju kasvuhoonegaaside heitele, tuleks see keelustada, välja arvatud hädaolukorra või rikke puhul või teatavate konkreetsete sündmuste puhul, mille käigus on mingil määral atmosfääri laskmine möödapääsmatu.

(35)

Atmosfääri laskmine kujutab endast põletamata jääva metaani õhkuheidet tahtlikult selleks ette nähtud protsesside, toimingute või seadmete kaudu. Kuna atmosfääri laskmisel on suur mõju kasvuhoonegaaside heitele, tuleks see keelustada, välja arvatud hädaolukorra või rikke puhul või teatavate konkreetsete sündmuste puhul, mille käigus on mingil määral atmosfääri laskmine möödapääsmatu. Tagamaks, et käitajad ei kasuta atmosfääri laskmiseks kavandatud seadmeid, tuleks vastu võtta tehnoloogiastandardid, mis võimaldavad heitevabade alternatiivide kasutamist.

(36)

Tõrvikpõletamine on metaani kontrollitud põletamine kõrvaldamise eesmärgil selleks ette nähtud seadmes. Kui see toimub tavapärase nafta- või fossiilgaasitootmise käigus metaani tagasijuhtimiseks ebasobivate geoloogiste tingimuste või kohapeal kasutamiseks või turule suunamiseks vajalike vahendite ebapiisavuse tõttu, käsitatakse seda rutiinse tõrvikpõletamisena. Rutiinne tõrvikpõletamine tuleks keelustada. Tõrvikpõletamine peaks olema lubatud üksnes juhul, kui tegemist on atmosfääri laskmise ainsa alternatiiviga ja atmosfääri laskmine ei ole keelatud. Atmosfääri laskmine on keskkonnale kahjulikum kui tõrvikpõletamine, sest vabanenud gaas sisaldab tavaliselt suures koguses metaani, tõrvikpõletamisel aga oksüdeerub metaan süsinikdioksiidiks.

(36)

Tõrvikpõletamine on metaani kontrollitud põletamine kõrvaldamise eesmärgil selleks ette nähtud seadmes. Kui see toimub tavapärase nafta- või fossiilgaasitootmise käigus metaani tagasijuhtimiseks ebasobivate geoloogiste tingimuste või kohapeal kasutamiseks või turule suunamiseks vajalike vahendite ebapiisavuse tõttu, käsitatakse seda rutiinse tõrvikpõletamisena. Rutiinne tõrvikpõletamine tuleks keelustada. Tõrvikpõletamine peaks olema lubatud üksnes juhul, kui tegemist on atmosfääri laskmise ainsa alternatiiviga ja atmosfääri laskmine ei ole keelatud, mistõttu tuleks tõrvikpõletamist alati eelistada atmosfääri laskmisele, kui muud valikut ei ole. Rahvusvahelise Energiaagentuuri  (1a) andmetel tõrvikpõletati 2021. aastal aga kogu maailmas 143 miljardit kuupmeetrit fossiilgaasi, mis on ligikaudu võrdne Saksamaale, Prantsusmaale ja Madalmaadesse imporditud maagaasi kogumahuga. Selle tulemusena vabanes otse 270 miljonit tonni CO2 ja ligi 8 miljonit tonni metaani (240 miljonit CO2-ekvivalenttonni). Atmosfääri laskmine on keskkonnale kahjulikum kui tõrvikpõletamine, sest vabanenud gaas sisaldab tavaliselt suures koguses metaani, tõrvikpõletamisel aga oksüdeerub metaan süsinikdioksiidiks. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel pakuks tõrvikpõletamise, atmosfääri laskmise ja metaanilekete vähendamine gaasiturgudele vahetumat leevendust kui investeerimine uutesse tarnetesse. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (1b) hinnangul saaks gaasiturgudele kättesaadavaks teha ligi 210 miljardit kuupmeetrit maagaasi, kui teha üleilmseid jõupingutusi, et kõrvaldada hädaolukorraga mitte seotud tõrvikpõletamine ning vähendada nafta- ja gaasiammutamisprotsessidest tulenevat metaaniheidet.

(37)

Tõrvikpõletamise kasutamisel atmosfääri laskmise alternatiivina peavad tõrvikpõletamise seadmed olema võimelised põletama metaani tõhusalt. Sel põhjusel tuleks olukordade puhul, kus tõrvikpõletamine on lubatud, näha ühtlasi ette põletustõhususe nõue. Samuti tuleks nõuda juhtpõletite kasutamist, kuna need on süütamiseks töökindlamad, sest neid ei mõjuta tuul.

(37)

Tõrvikpõletamise kasutamisel atmosfääri laskmise alternatiivina peavad tõrvikpõletamise seadmed olema võimelised põletama metaani tõhusalt. Sel põhjusel tuleks olukordade puhul, kus tõrvikpõletamine on lubatud, näha ühtlasi ette põletustõhususe nõue. Samuti tuleks nõuda automaatsüüteseadme või püsisüüteleegi kasutamist, kuna need on süütamiseks töökindlamad, sest neid ei mõjuta tuul.

(40)

Mitteaktiivsetest nafta- ja gaasipuuraukudest pärinev metaaniheide kätkeb endas ohtu rahvatervisele ning ohutus- ja keskkonnariske. Seepärast peaks selliste puuraukude ja puurimiskohtade puhul jätkuvalt kohaldama seire- ja aruandluskohustust ning need kohad tuleks puhastada ja tervendada. Sellistel juhtudel peaks liikmesriikidel olema olulisim roll, mis eelkõige hõlmab inventuuri- ja leevenduskavade koostamist.

(40)

Mitteaktiivsetest nafta- ja gaasipuuraukudest pärinev metaaniheide kätkeb endas ohtu rahvatervisele ning ohutus- ja keskkonnariske. Seepärast peaks selliste puuraukude ja puurimiskohtade puhul jätkuvalt kohaldama seire- ja aruandluskohustust ning need kohad tuleks puhastada ja tervendada. Sellistel juhtudel peaks liikmesriikidel olema olulisim roll, mis eelkõige hõlmab inventuuri- ja leevenduskavade koostamist selgeteks tähtaegadeks .

(44)

Pärast tootmise seiskamist ja kaevanduse sulgemist või mahajätmist vabaneb sealt endiselt metaani, millele osutatakse kui mahajäetud kaevanduse metaanile. Kõnealune heide toimub tavaliselt täpselt teada olevatest punktallikatest, näiteks ventilatsioonišahtidest ja rõhulangetusavadest. Suuremate kliimaambitsioonide ja energiatootmises vähem CO2 heidet tekitavatele energiaallikatele ülemineku valguses on tõenäoline, et mahajäetud kaevanduse metaani heitkogused liidus suurenevad. Hinnanguliselt jätkub metaani vabanemine üleujutamata kaevandustest isegi 10 aastat pärast kaevandamise lõpetamist tasemel, mis moodustab umbes 40 % sulgemise ajal täheldatud heitetasemest25. Peale selle toimub mahajäetud kaevanduse metaani töötlemine eri omanikest ja kasutusõigustest tulenevalt ELis killustatult. Seepärast peaksid liikmesriigid koostama suletud ja mahajäetud söekaevanduste loetelu ning neid või asjaomaseid kindlakstehtud isikuid tuleks kohustada paigaldama metaani heitkoguste mõõtmise seadmed.

(44)

Pärast tootmise seiskamist ja kaevanduse sulgemist või mahajätmist vabaneb sealt endiselt metaani, millele osutatakse kui mahajäetud kaevanduse metaanile. Kõnealune heide toimub tavaliselt täpselt teada olevatest punktallikatest, näiteks ventilatsioonišahtidest ja rõhulangetusavadest. Suuremate kliimaambitsioonide ja energiatootmises vähem CO2 heidet tekitavatele energiaallikatele ülemineku valguses on tõenäoline, et mahajäetud kaevanduse metaani heitkogused liidus suurenevad. Hinnanguliselt jätkub metaani vabanemine üleujutamata kaevandustest isegi 10 aastat pärast kaevandamise lõpetamist tasemel, mis moodustab umbes 40 % sulgemise ajal täheldatud heitetasemest25. Peale selle toimub mahajäetud kaevanduse metaani töötlemine eri omanikest ja kasutusõigustest tulenevalt ELis killustatult. Seepärast peaksid liikmesriigid koostama suletud ja mahajäetud söekaevanduste loetelu ning neid või asjaomaseid kindlakstehtud isikuid tuleks kohustada paigaldama metaani heitkoguste mõõtmise seadmed. Tuleks välja selgitada parimate tavade näited ja lisada need võimalikesse suunistesse, mis käsitlevad mahajäetud kaevanduse metaani käitlemist.

(48)

Maa-alustes söekaevandustes toodetakse kas kütte- või koksisütt. Küttesütt kasutatakse peamiselt energiaallikana, koksisütt aga kütusena ja reagendina terasetootmise protsessis. Metaani heitkoguseid tuleks mõõta, neist aru anda ja neid kontrollida nii koksisöe- kui ka küttesöekaevandustes.

(48)

Maa-alustes söekaevandustes toodetakse kas kütte- või koksisütt. Küttesütt kasutatakse peamiselt energiaallikana, koksisütt aga kütusena ja reagendina terasetootmise protsessis. Metaani heitkoguseid tuleks mõõta, neist aru anda , neid kontrollida ja tagada leevendusmeetmed nii koksisöe- kui ka küttesöekaevandustes.

(49)

Töötavate maa-aluste söekaevanduste puhul tuleks metaaniheidet vähendada atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise järkjärgulise lõpetamise teel. Suletud või mahajäetud maa-aluste söekaevanduste puhul saab metaaniheite ärahoidmiseks kaevanduse üle ujutada, kuid seda ei tehta süstemaatiliselt ja sellega kaasnevad keskkonnariskid. Ka nendes kaevandustes tuleks keelustada atmosfääri laskmine ja tõrvikpõletamine. Kuna geoloogilised piirangud ja keskkonnakaalutlused ei võimalda kasutada mahajäetud maa-alustest söekaevandustest pärit metaaniheite vähendamiseks universaalset lähenemisviisi (31), peaksid liikmesriigid kehtestama omaenda leevenduskava, võttes seejuures arvesse nimetatud piiranguid ja mahajäetud kaevanduse metaani heitkoguste piiramise tehnilist teostatavust.

(49)

Töötavate maa-aluste söekaevanduste puhul tuleks metaaniheidet vähendada alla 99 % tõhususega atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise järkjärgulise lõpetamise teel. Suletud või mahajäetud maa-aluste söekaevanduste puhul saab metaaniheite ärahoidmiseks kaevanduse üle ujutada, kuid seda ei tehta süstemaatiliselt ja sellega kaasnevad keskkonnariskid. Ka nendes kaevandustes tuleks keelustada alla 99 % tõhususega atmosfääri laskmine ja tõrvikpõletamine. Kuna geoloogilised piirangud ja keskkonnakaalutlused ei võimalda kasutada mahajäetud maa-alustest söekaevandustest pärit metaaniheite vähendamiseks universaalset lähenemisviisi (31), peaksid liikmesriigid kehtestama omaenda leevenduskava, võttes seejuures arvesse nimetatud piiranguid ja mahajäetud kaevanduse metaani heitkoguste piiramise tehnilist teostatavust.

(49a)

Käitatavate söekaevanduste metaaniheite vähendamiseks peaks liit toetama metaaniheite vähendamise stiimulite süsteeme. Need süsteemid võivad eelkõige stimuleerida investeeringuid metaani kogumisse ja võrku sisestamisesse ning ventilatsioonišahtidest ja tõrvikpõletamisest tuleneva metaaniheite vähendamisse. Liit peaks võtma otsustavaid meetmeid, et võtta kasutusele liidu rahalised vahendid, mille eesmärk on investeerida metaaniheite vähendamise tehnoloogiatesse kõigis käitatavates ja mahajäetud kaevandustes. Kui liidu toetus ei ole selle eesmärgi toetamiseks piisav, tuleks soodustada spetsiaalseid lõivude ja tasude süsteeme, mis on selgelt üles ehitatud eesmärgiga hõlbustada investeeringuid metaaniheite vähendamisse, muu hulgas osana riigiabi programmidest, mille eesmärk on söetootmisvõimsuse likvideerimine.

(51)

Liit sõltub kivisöe tarbimisel 70 %, nafta tarbimisel 97 % ja fossiilgaasi tarbimisel 90 % ulatuses impordist. Liidus tarbitud, kuid kolmandatest riikidest pärit fossiilenergiaga seotud metaaniheite ulatuse , päritolu ja laadi kohta puudub üksikasjalik teave .

(51)

Liit sõltub kivisöe tarbimisel 70 %, nafta tarbimisel 97 % ja fossiilgaasi tarbimisel 90 % ulatuses impordist. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul võrdus 2020. aastal liitu imporditud nafta ja gaasiga seotud metaaniheide ligikaudu 9 000 kilotonni metaaniga  (1a) . 2019. aastal tulenes liidus naftast ja gaasist hinnanguliselt 1 033 kilotonni metaaniheidet  (1b) . Kuigi Euroopas õhku paisatava inimtekkelise metaani koguheite osakaal kogu maailmas on hinnanguliselt ligikaudu 6 %  (1c), suurendab väljaspool liitu toodetud fossiilkütuste tarbimine ja impordisõltuvus neist märkimisväärselt metaaniheidet, mis tekib tarbimise tõttu liidus .

(52)

Metaaniheite mõju üleilmsele soojenemisele on piiriülene. Ehkki mõni fossiilenergiat tootev riik on hakanud võtma siseriiklikke meetmeid metaaniheite vähendamiseks oma energeetikasektoris, ei kohaldata paljude eksportijate suhtes nende koduturul mingeid eeskirju. Sellistel ettevõtjatel on vaja selgeid stiimuleid oma metaaniheite vähendamiseks, mistõttu tuleks teha läbipaistev teave metaaniheite kohta turgudel kättesaadavaks .

(52)

Metaaniheite mõju üleilmsele soojenemisele on piiriülene. Ehkki mõni fossiilenergiat tootev riik on hakanud võtma siseriiklikke meetmeid metaaniheite vähendamiseks oma energeetikasektoris, ei kohaldata paljude eksportijate suhtes nende koduturul mingeid eeskirju. Sellistel ettevõtjatel on vaja selgeid stiimuleid oma metaaniheite vähendamiseks, mistõttu peab käesolev määrus hõlmama kogu tarneahelat .

(54)

Nagu on märgitud teatises ELi metaanistrateegia kohta (34), on liit pühendunud koostööle oma energiapartneritega ja teiste tähtsamate fossiilenergiat importivate riikidega, et tegeleda metaaniheite probleemiga üleilmsel tasandil. Metaaniheite alane energiadiplomaatia on juba andnud olulisi tulemusi. Septembris 2021 teatasid liit ja Ameerika Ühendriigid üleilmse metaaniheite vähendamise kohustuse võtmisest; selle poliitilise kohustusega, millele pandi alus novembris 2021 Glasgow’s toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP26), soovitakse vähendada üleilmseid metaani heitkoguseid 2030. aastaks 30 % (võrreldes 2020. aasta tasemega). Sellele on oma toetust on avaldanud üle saja riigi, kelle arvele langeb peaaegu pool maailma inimtekkelisest metaaniheitest. Ülemaailmne metaanilubadus sisaldab kohustust hakata metaaniheite kvantifitseerimiseks kasutama parimat kättesaadavat inventuurimetoodikat, pöörates erilist tähelepanu suurtele heiteallikatele .

(54)

Nagu on märgitud teatises ELi metaanistrateegia kohta (34), on liit pühendunud koostööle oma energiapartneritega ja teiste tähtsamate fossiilenergiat importivate riikidega, et tegeleda metaaniheite probleemiga üleilmsel tasandil. Metaaniheite alane energiadiplomaatia on juba andnud olulisi tulemusi. Septembris 2021 teatasid liit ja Ameerika Ühendriigid üleilmse metaaniheite vähendamise kohustuse võtmisest; selle poliitilise kohustusega, millele pandi alus novembris 2021 Glasgow’s toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP26), soovitakse võtta vabatahtlikke meetmeid, et aidata ühiselt vähendada üleilmseid metaani heitkoguseid 2030. aastaks 30 % (võrreldes 2020. aasta tasemega). Sellele on oma toetust on avaldanud üle saja riigi, kelle arvele langeb peaaegu pool maailma inimtekkelisest metaaniheitest. Üleilmne metaaniheite vähendamise kohustus hõlmab kohustust võtta järk-järgult kasutusele parimad võimalikud seiremeetodid metaani heitkoguste kvantifitseerimiseks .

(57)

Selliste üleilmsete kohustuste võtmiseni viiva eduka diplomaatilise töö jätkamise kõrval toetab liit metaani heitkoguste edasist olulist üleilmset vähendamist , eelkõige riikides, kes tarnivad fossiilenergiat liitu.

(57)

Selliste üleilmsete kohustuste võtmiseni viiva diplomaatilise töö jätkamise kõrval , mille eesmärk on saavutada ülemaailmsed kohustused metaani märkimisväärseks vähendamiseks, peaks liit importi reguleerides tegema suuremaid jõupingutusi vähendada kogu maailmas oluliselt metaani heitkoguseid , eelkõige riikides, kes tarnivad fossiilenergiat liitu.

(58)

Seepärast tuleks liitu fossiilenergia importijatelt nõuda, et nad esitaksid liikmesriikidele teabe meetmete kohta, mille eksportijad on võtnud seoses metaani heitkoguste mõõtmise, neist aru andmise ja nende vähendamisega , eelkõige selliste regulatiivsete ja vabatahtlike meetmete kohta , mida nad kohaldavad oma metaaniheite piiramiseks ning mis hõlmavad muu hulgas näiteks lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid ning metaani atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise kontrollimist ja vähendamist. Importijate suhtes kohaldatavates teavet käsitlevates nõuetes kirjeldatud mõõtmis- ja aruandlustasandid vastavad tasanditele, mida peavad käesoleva määruse kohaselt kasutama liidu käitajad ning mida on kirjeldatud põhjendustes 24–26 ja 46. Metaaniheite piiramise meetmete kohta teabe esitamine ei ole koormavam kui liidu käitajatelt nõutava vastava teabe esitamine.

(58)

Seepärast tuleks fossiilenergia liitu importijate suhtes kohaldada sarnaseid seire , aruandluse ja kontrolli , lekete avastamise ja kõrvaldamise ning atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piiramise eeskirju nagu liidu tootjate suhtes .

(58a)

Importijatel, kes tõendavad meetmete rakendamist kogu tarneahelas, mida peetakse tõhususe poolest võrreldavaks käesolevas määruses sätestatud nõuetega, või kes esitavad päritolu- ja transporditagatised riikides, mida peetakse õiguslikult samaväärseks, on õigus erandile. Komisjon peab erandit hindama ja selle lubama, eesmärgiga tagada sellise erandi vastavus kaubandusõigusele.

(59)

Liikmesriigid peaksid edastama kõnealuse teabe komisjonile. Liit peaks selle teabe alusel looma liitu fossiilenergia importi kajastava läbipaistvusandmebaasi ja seda haldama; selles tuleks täpsustada, kas asjaomane eksportiv äriühing on ühinenud OGMPga, kui tegemist on nafta- või gaasifirmaga, või järgib mõnda samaväärset rahvusvaheliselt või liidus tunnustatud standardit selle kehtivuse ulatuses, kui tegemist on söefirmaga. Sellest teabest peaks nähtuma, mil määral on eksportivate riikide äriühingud pühendunud metaani heitkoguste mõõtmisele, neist aru andmisele ja nende kontrollida laskmisele vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohastele kolmanda tasandi aruandlusmeetoditele. Liitu fossiilenergia importijad saaksid sellist läbipaistvusandmebaasi kasutada teabeallikana oma ostuotsuste tegemisel, samuti oleks see teabeallikaks teistele sidusrühmadele ja üldsusele. Läbipaistvusandmebaasis peaksid kajastuma ka liidu äriühingute ja liitu fossiilkütuse eksportijate jõupingutused metaani heitkoguste mõõtmiseks, neist aru andmiseks ja nende vähendamiseks. Samuti peaks see sisaldama teavet mõõtmise, aruandluse ja vähendamisega seotud regulatiivsete meetmete kohta fossiilenergiat tootvates riikides.

(59)

Liikmesriigid peaksid edastama kõnealuse teabe komisjonile. Liit peaks selle teabe alusel looma liitu fossiilenergia importi kajastava läbipaistvusandmebaasi ja seda haldama; selles tuleks täpsustada, kas asjaomane eksportiv äriühing on ühinenud OGMPga, kui tegemist on nafta- või gaasifirmaga, või järgib mõnda samaväärset rahvusvaheliselt või liidus tunnustatud standardit selle kehtivuse ulatuses, kui tegemist on söefirmaga. Sellest teabest peaks nähtuma, mil määral on eksportivate riikide äriühingud pühendunud metaani heitkoguste mõõtmisele, neist aru andmisele ja nende kontrollida laskmisele vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohastele kolmanda tasandi aruandlusmeetoditele. Liitu fossiilenergia importijad saaksid sellist läbipaistvusandmebaasi kasutada teabeallikana oma ostuotsuste tegemisel, samuti oleks see teabeallikaks teistele sidusrühmadele ja üldsusele. Läbipaistvusandmebaasis peaksid kajastuma ka liidu äriühingute ja liitu fossiilkütuse eksportijate meetmed metaani heitkoguste mõõtmiseks, neist aru andmiseks ja nende vähendamiseks. Samuti peaks see sisaldama teavet mõõtmise, aruandluse ja vähendamisega seotud regulatiivsete meetmete kohta fossiilenergiat tootvates riikides.

(61)

Põhjendustes 58–60 osutatud meetmed peaksid üheskoos suurendama läbipaistvust ostjate jaoks , võimaldades neil teha teadlikke hankeotsuseid, ning parandama võimalusi metaaniheite vähendamise lahenduste ulatuslikumaks üleilmseks kasutuselevõtuks . Peale selle peaksid need looma rahvusvahelistele äriühingutele lisastiimuli metaani heitkoguste mõõtmise ja neist aru andmise rahvusvaheliste standardite, näiteks OGMP standardite järgimiseks või tulemuslike mõõtmis-, aruandlus- ja leevendusmeetmete võtmiseks . Kõnealused meetmed on kavandatud lähtealusena lähenemisviisile, millega soovitakse etapiviisiliselt suurendada impordi suhtes kohaldatavate meetmete rangust . Komisjonile tuleks seega anda õigus muuta või täiendada importijatele esitatavaid aruandlusnõudeid. Ühtlasi peaks komisjon hindama kõnealuste meetmete rakendamist ja esitama vajaduse korral ettepanekuid nende läbivaatamiseks , et kehtestada importijatele rangemad meetmed ja tagada , et kolmandates riikides metaaniheite seireks , sellest aru andmiseks ning selle kontrollimiseks ja vähendamiseks kohaldatavad meetmed oleksid võrreldava tulemuslikkusega . Sellisel hindamisel tuleks arvesse võtta IMEO tehtavat tööd, sealhulgas energiatarne metaaniheite indeksit, läbipaistvusandmebaasi ja metaaniheite tekitajate üleilmse seire vahendit. Kui komisjon leiab, et on asjakohane suurendada impordi suhtes kohaldatavate meetmete rangust, on väga oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas asjaomaste kolmandate riikidega.

(61)

Põhjendustes 58–60 osutatud meetmed koos peaksid suurendama läbipaistvust ostjate jaoks ja hõlbustama liidu impordieeskirjade täieliku järgimise kontrollimist . Peale selle peaksid need looma rahvusvahelistele äriühingutele lisastiimuli metaani heitkoguste mõõtmise ja neist aru andmise rahvusvaheliste standardite, näiteks OGMP standardite järgimiseks või tulemuslike mõõtmis-, aruandlus- ja leevendusmeetmete võtmiseks. Komisjonile tuleks anda õigus muuta või täiendada importijatele esitatavaid aruandlusnõudeid. Lisaks peaks komisjon hindama nende meetmete rakendamist ja, kui ta peab seda asjakohaseks , esitama läbivaatamise ettepanekud , et kehtestada importijatele rangemad meetmed. Sellisel hindamisel tuleks arvesse võtta IMEO tehtavat tööd, sealhulgas energiatarne metaaniheite indeksit, läbipaistvusandmebaasi ja metaaniheite tekitajate üleilmse seire vahendit. Kui komisjon leiab, et on asjakohane suurendada impordi suhtes kohaldatavate meetmete rangust, on väga oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas asjaomaste kolmandate riikidega.

b)

gaasi ülekandmine, jaotamine ja maa-alune hoiustamine ning fossiilse ja/või taastuvallikast pärit (bio- või sünteetilise) metaani jaoks kasutatavad veeldatud maagaasi (LNG) terminalid;

b)

gaasi ülekandmine, jaotamine (v.a lõpptarbimiskoha arvestisüsteemid) ja maa-alune hoiustamine ning fossiilse ja/või taastuvallikast pärit (bio- või sünteetilise) metaani jaoks kasutatavad veeldatud maagaasi (LNG) terminalid;

ca)

naftakeemiasaadused.

1)

„metaaniheide“ – kogu otseheide kõikidest metaaniheite võimaliku allikana käsitatavatest komponentidest kas tahtliku või tahtmatu atmosfääri laskmise ja põletis ebatäieliku põlemise tulemusena või muude komponentide kaudu vabanemise ja tahtmatute lekete tõttu;

1)

„metaaniheide“ – kogu otseheide kõikidest metaaniheite võimaliku allikana käsitatavatest komponentidest kas atmosfääri laskmise ja põletis ebatäieliku põlemise tulemusena või muude komponentide kaudu vabanemise ja lekete tõttu;

1a)

1b)

7)

„kontrollija“ – juriidiline isik, kes ei ole käesoleva määruse artikli 4 kohaselt määratud pädev asutus ning kes teeb kontrollitoiminguid ja on akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008, või füüsiline isik, kes on kontrolliaruande koostamise ajaks muul viisil volitatud kontrolli tegema, ilma et see piiraks kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 kohaldamist;

7)

„kontrollija“ – juriidiline isik, kes teeb kontrollitoiminguid ja on akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008, või füüsiline isik, kes on kontrolliaruande koostamise ajaks muul viisil volitatud kontrolli tegema, ilma et see piiraks kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 kohaldamist;

9a)

9b)

10)

„heitekoefitsient“ – koefitsient, mille abil väljendatakse kvantitatiivselt gaasi heitkogust või seotud kogust tegevusühiku kohta ning mis põhineb sageli mõõteandmete valimi keskmistatud väärtusel, mis kajastab heite representatiivset määra konkreetsel tegevustasemel konkreetsetes käitamistingimustes;

10)

„heitekoefitsient“ – koefitsient, mille abil väljendatakse kvantitatiivselt gaasi heitkogust tegevusühiku kohta ning mis põhineb sageli mõõteandmete valimi keskmistatud väärtusel, mis kajastab heite representatiivset määra konkreetsel tegevustasemel konkreetsetes käitamistingimustes;

12)

„spetsiifiline heitekoefitsient“ – otseste mõõtmiste teel saadud heitekoefitsient ;

12)

„spetsiifiline heitekoefitsient“ – heiteallika liigi heitekoefitsient, mis on saadud otseste mõõtmiste teel;

13)

„otsene mõõtmine“ – metaani heitkoguse otsene kvantifitseerimine allika tasandil metaanimõõteseadmega ;

13)

„otsene mõõtmine“ – metaani heitkoguse mõõtmine allika tasandil sellist mõõtmist võimaldava mõõteseadmega ;

13a)

14)

„metaaniheide tegevuskoha tasandil“ – heide kõikidest asjaomase vara koosseisu kuuluvatest allikatest ;

14)

„metaaniheide tegevuskoha tasandil“ – kogu tegevuskoha kõik heiteallikad ;

15)

„tegevuskoha tasandil mõõtmine“ – ülalt alla suunatud mõõtmine, mille puhul kasutatakse tavaliselt liikuvale platvormile, näiteks sõidukile, droonile, õhusõidukile, laevale, satelliidile või muule vahendile paigaldatud andureid, et saada terviklik ülevaade heitest kogu tegevuskohas;

15)

„tegevuskoha tasandil mõõtmine“ – ülalt alla suunatud mõõtmine, mille puhul kasutatakse tavaliselt liikuvale platvormile, näiteks sõidukile, droonile, õhusõidukile, laevale, satelliidile või muule vahendile paigaldatud andureid või fikseeritud andureid, nt punktandurite püsivõrke , et saada terviklik ülevaade heitest kogu tegevuskohas;

17)

„lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuring“ – uuring metaaniheite allikate , sealhulgas lekete ja tahtmatu atmosfääri laskmise tuvastamiseks ;

17)

„lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuring“ – uuring seadme või muu kõrgtehnoloogiaga , millel on minimaalne avastamis- ja usalduspiir, et avastada ja tuvastada metaaniheite lekete ja muu tahtmatu metaaniheite allikad ning parandada lekkivaid komponente või need asendada ;

18)

„atmosfääri laskmine“ – põletamata jääva metaani õhkuheide kas tahtlikult selleks ette nähtud protsesside, toimingute või seadmete kaudu või tahtmatult rikke korral või geoloogiliste piirangute tõttu ;

18)

„atmosfääri laskmine“ – põletamata jääva metaani õhkuheide tahtlikult selleks ette nähtud protsesside, toimingute või seadmete kaudu;

22)

„rutiinne tõrvikpõletamine“ – tõrvikpõletamine tavapärase nafta- või fossiilgaasitootmise käigus metaani tagasijuhtimiseks ebasobivate geoloogiste tingimuste või kohapeal kasutamiseks või turule suunamiseks vajalike vahendite ebapiisavuse tõttu;

22)

„rutiinne tõrvikpõletamine“ – tõrvikpõletamine tavapärase nafta- või fossiilgaasitootmise käigus metaani tagasijuhtimiseks ebasobivate geoloogiste tingimuste või kohapeal kasutamiseks , töötlemiseks või turule suunamiseks vajalike vahendite ebapiisavuse tõttu , välja arvatud hädaolukorrast tingitud tõrvikpõletamine ;

24)

„mitteaktiivne puurauk“ – nafta- või gaasipuurauk või puurimiskoht, kus uurimis- ja tootmistegevus on peatatud vähemalt üheks aastaks;

24)

„mitteaktiivne puurauk“ – maismaal või avamerel asuv nafta- või gaasipuurauk või puurimiskoht, kus uurimis- ja tootmistegevus on peatatud vähemalt üheks aastaks , välja arvatud lõplikult suletud või mahajäetud puuraugud ;

24a)

39a)

41)

„importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb äritegevuse käigus liidu turule kolmandast riigist pärit fossiilenergiat .

41)

„importija“ – füüsiline või juriidiline isik, kes laseb äritegevuse käigus liidu turule kolmandast riigist pärit gaasi, naftat või sütt, sealhulgas kõik liidus asuvad füüsilised isikud, kes on määratud tegema artikli 27 kohaselt nõutavaid toiminguid .

a)

artiklis 7 osutatud põhjendatud kaebuste ja nõuetele mittevastavuse juhtumite uurimiseks võimalikult varakult pärast kuupäeva, mil pädevad asutused sellisest kaebusest või mittevastavusest teada said;

a)

artiklis 7 osutatud põhjendatud kaebuste ja nõuetele mittevastavuse juhtumite uurimiseks võimalikult varakult pärast kuupäeva, mil pädevad asutused sellisest kaebusest või mittevastavusest teada said , kuid hiljemalt kuue kuu jooksul pärast sellist kuupäeva ;

d)

käitaja või kaevanduse käitaja rakendatavad mis tahes kvaliteedikontrolli või kvaliteedi tagamise süsteemid.

d)

käitaja , sealhulgas kaevanduste käitaja , või importija, kui importijale on artikli 27 kohaselt selline kohustus ette nähtud, rakendatavad mis tahes kvaliteedikontrolli või kvaliteedi tagamise süsteemid.

e)

andmeallikate vahelistest suurematest tuvastatud ebakõladest aru andmine.

e)

andmeallikate vahelistest suurematest tuvastatud ebakõladest aru andmine , et aidata töötada välja usaldusväärsem teaduslik metoodika;

ea)

varajase avastamise ja hoiatamise süsteemi abil kindlaks tehtud heite suurtekitajatest teatamine.

a)

kasutuselolevate varade kohta hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning

b)

mittekasutatavate varade kohta hiljemalt … [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva], tingimusel et käitaja ei ole nendest varadest teatanud vastavalt punktis a sätestatud kohustusele.

a)

kasutuselolevate varade puhul hiljemalt … [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga aasta 31. maiks, ning

b)

mittekasutatavate varade puhul hiljemalt … [42 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga aasta 31. maiks, tingimusel et käitaja ei ole nendest varadest teatanud vastavalt punktile a.

c)

üksikasjalik teave metaani heitkoguste mõõtmiseks kasutatud kvantitatiivsete meetodite kohta;

c)

üksikasjalik teave kvantifitseerimismeetodite kohta;

a)

Kui tegevuskoha tasandil mõõtmise tulemus on allika tasandi inventuuri tulemusest statistiliselt olulisel määral suurem, esitab käitaja dokumendid allika tasandi inventuuri ja tegevuskoha tasandil mõõtmise tulemuste ühitamiseks ning ajakohastab oma allika tasandi inventuuriandmeid, et kajastada suuremaid tegevuskoha tasandil mõõtmise tulemusi.

b)

Kui tegevuskoha tasandil mõõtmise tulemus on allika tasandi inventuuri tulemusest statistiliselt olulisel määral väiksem, kontrollib käitaja tegevuskoha tasandil mõõtmise seadmete minimaalset tuvastuspiiri, kinnitamaks, et see on üksikute komponentide eeldatavate heitetasemete tuvastamiseks piisavalt madal; kui minimaalne tuvastuspiir ei ole piisavalt madal, teeb käitaja uue mõõtmise sama kalendriaasta jooksul seadmega, mille minimaalne tuvastuspiir on piisavalt madal, ja võrdleb selle tulemust allika tasandi inventuuritulemustega; kui leitakse, et minimaalne tuvastuspiir on piisav, lisab käitaja aruandesse dokumendid, milles tuuakse esile lahknevuse põhjused.

a)

kord kahe kuu jooksul kõigi maapealsete komponentide puhul, kasutades lõike 3 punktis a osutatud minimaalse tuvastuspiiriga tuvastamisseadmeid;

b)

kord nelja kuu jooksul kõigi maapealsete komponentide puhul, kasutades lõike 3 punktis b osutatud minimaalse tuvastuspiiriga tuvastamisseadmeid;

c)

üks kord viie kuu jooksul või I lisa 1. osas sätestatud sagedusega kõikide maa-aluste komponentide puhul, kasutades lõike 3 punktis c osutatud minimaalse tuvastuspiiriga tuvastamisseadmeid.

a)

17 grammi metaani tunnis standardtemperatuuril ja -rõhul; uuring viiakse läbi iga üksiku võimaliku heiteallika tasandil;

b)

50 miljondikku metaanikogusest või 1 gramm tunnis; uuring viiakse läbi iga üksiku võimaliku heiteallika kokkupuutel maapealsete komponentidega;

c)

500 miljondikku või 5 grammi metaani tunnis maa-aluste komponentide puhul.

a)

töötajate ja tuvastatud lekke läheduses viibivate inimeste ohutus;

b)

meetmete võtmisega kaasnev kahjulik keskkonnamõju, kui on võimalik tõendada, et see mõju oleks suurem kui meetme võtmisega kaasnev keskkonnakasu, näiteks juhul, kui parandamise tagajärjel on metaaniheide suurem kui selle tegemata jätmise korral;

c)

ligipääs komponendile, sealhulgas ligipääsuload; ning

d)

puuduvad varuosad, mis on vajalikud komponendi parandamiseks või asendamiseks vajalikud komponendid.

a)

hädaolukorras või rikke puhul ning

a)

hädaolukorras või rikke puhul.

b)

kui see on paratamatu ja hädavajalik komponentide või seadmete toimimiseks, parandamiseks, hooldamiseks või katsetamiseks ning seejuures järgitakse artiklis 16 sätestatud aruandluskohustust.

a)

teatavate komponentide tavapärase käitamise ajal, eeldusel, et asjaomased seadmed vastavad kõikidele kindlaks määratud seadmestandarditele ning neid hooldatakse nõuetekohaselt ja kontrollitakse korrapäraselt metaanikao minimeerimiseks;

a)

pneumoseadmete ja pumpade, kuiva gaasi keskkonnale sobivate tihendite, kompressorite, atmosfäärirõhuga mahutite või muude atmosfääri laskmiseks kasutatavate komponentide tavapärase käitamise ajal, eeldusel, et seadmed vastavad kõigile lõike 5 b kohaselt kehtestatud kindlaks määratud seadmestandarditele ning neid hooldatakse nõuetekohaselt ja kontrollitakse korrapäraselt metaanikao minimeerimiseks;

c)

mahuti või mõne muu väikesel rõhul anuma vedelikutaseme mõõtmisel või sellest proovi võtmisel;

c)

mahuti või mõne muu väikesel rõhul anuma vedelikutaseme mõõtmisel või sellest proovi võtmisel , tingimusel et mahuti või anum vastab lõike 5 b kohaselt kehtestatud standarditele ;

d)

kohaldatavate standardite kohasel vedelike mahutist või mõnest muust väikesel rõhul anumast transpordivahendisse teisaldamisel;

d)

kohaldatavate standardite kohasel vedelike mahutist või mõnest muust väikesel rõhul anumast transpordivahendisse teisaldamisel , tingimusel et mahuti või anum vastab lõike 5 b kohaselt kehtestatud standarditele ;

e)

remondi ja hoolduse ajal, sealhulgas remondiks või hoolduseks seadmete läbipuhumisel ja neis rõhu alandamisel;

e)

remondi , hoolduse, katsetamise ja kasutuselt kõrvaldamise ajal, sealhulgas remondiks või hoolduseks seadmete läbipuhumisel ja neis rõhu alandamisel;

a)

on põhjustatud hädaolukorrast või rikkest;

a)

on põhjustatud hädaolukorrast , rikkest või

c)

metaaniheide kaevandamisjärgse tegevuse käigus.

c)

metaaniheide , mis tekib kaevandamisjärgse tegevuse käigus kaevanduse piirkonnas .