—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle XVIII jaotist, ning Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 5 lõiget 3,

—

võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2021. aasta teatist „Uus ELi linnalise liikumiskeskkonna raamistik“ (COM(2021)0811),

—

võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2021. aasta ettepanekut, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta (COM(2021)0812), eriti selle põhjendust 52 ja artiklit 40 linnatranspordisõlmedele esitatavate nõuete kohta,

—

võttes arvesse komisjoni 14. juuli 2021. aasta paketti „Eesmärk 55“ Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimiseks,

—

võttes arvesse 2013. aasta linnalise liikumiskeskkonna paketti ja selle hindamist (SWD(2021)0048),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrust (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (2) (edaspidi „ühissätete määrus“),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (5),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1161, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (6),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2338, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1370/2007 riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamise osas (7),

—

võttes arvesse programmi „Digitaalne Euroopa“,

—

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2021. aasta teatist „Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – Tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks“ (COM(2021)0345),

—

võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2021. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit. Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ (COM(2021)0101),

—

võttes arvesse komisjoni 3. mai 2022. aasta teatist „Seame inimesed esikohale, kindlustame kestliku ja kaasava majanduskasvu, avame ELi äärepoolseimate piirkondade potentsiaali“ (COM(2022)0198),

—

võttes arvesse 30. novembril 2020. aastal toimunud ministrite mitteametlikel kohtumistel vastu võetud dokumenti „Uus Leipzigi harta – linnade ümberkujundav jõud ühise heaolu nimel“,

—

võttes arvesse Amsterdami pakti, millega kehtestatakse ELi linnade tegevuskava ning milles linnaküsimuste eest vastutavad ELi ministrid leppisid kokku 30. mail 2016,

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, eelkõige kestliku arengu eesmärki 11 kestlike linnade ja kogukondade kohta,

—

võttes arvesse oma 15. veebruari 2022. aasta resolutsiooni katsumuste kohta linnapiirkondades COVID-19 järgsel ajastul (8),

—

võttes arvesse oma 6. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni ELi liiklusohutuspoliitika raamistiku 2021–2030 kohta – soovitused edasisteks sammudeks liiklussurmade nulltaseme suunas (9),

—

võttes arvesse oma 3. juuli 2018. aasta resolutsiooni linnade rolli kohta liidu institutsioonilises raamistikus (10),

—

võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi piirkondade ja linnade rolli kohta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul vastu võetud Pariisi kliimakokkuleppe täitmisel (11),

—

võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni ELi poliitika linnamõõtme kohta (12),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust teemal „Uus linnalise liikumiskeskkonna raamistik“  (13),

—

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni arvamust,

—

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A9-0108/2023),

A.

arvestades, et erivajadustega rühmad hõlmavad puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesi, eakaid, naisi, lapsi või lapsi saatvaid inimesi, kes täiel määral kasutavad oma õigust liikuvusele, õppimisele ja tööle;

B.

arvestades, et avalik transporditeenus tähendab traditsioonilisi teenuseid, nagu raudtee-, metroo-, trammi- või bussivõrgud;

C.

arvestades, et ühistransport tähendab avalikke transporditeenuseid ning uusi teenuseid, mis põhinevad jagamisel, nõudlusel, paindlikel uutel ärimudelitel ja muul liikuvusel, mis on mõeldud suurema hulga reisijate ühisveoks;

D.

arvestades, et mikromobiilsus hõlmab elektrilisi ja mitteelektrilisi isiklikke liikumisvahendeid, nagu jalgrattad, elektrijalgrattad, elektritõukerattad, tasakaalulauad, monorattad jm;

E.

arvestades, et aktiivne liikuvus hõlmab nii inimeste kui ka kaupade transporti, mida on võimalik käitada kas inimese füüsilise tegevuse või elektrimootori ja inimjõu kombinatsiooni abil, nagu elektrijalgrataste puhul;

F.

arvestades, et komisjoni ettepaneku, milles käsitletakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) muutmist, eesmärk on luua kogu ELi hõlmav kestlik, tõhus, juurdepääsetav ja mitmeliigiline transpordivõrk, sealhulgas töötada linnade jaoks välja säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad;

G.

arvestades, et komisjoni esitatud ELi linnalise liikumiskeskkonna raamistikus kinnitatakse, et riiklikul ja kohalikul tasandil tuleks seada prioriteediks ühistranspordi, eelkõige avalike transporditeenuste, ja aktiivse liikuvuse arendamine ning seada need säästva linnalise liikumiskeskkonna saavutamise jõupingutuste keskmesse;

H.

arvestades, et mis tahes linnalise liikumiskeskkonna raamistik peab keskenduma avalikele huvidele, vastama inimeste vajadustele ning toetama liikmesriikide majanduslikku ja sotsiaalset arengut, nii et linnalist liikumiskeskkonda kavandataks ja integreeritaks erinevate majandussektoritega ning et selle eesmärk oleks muuta kollektiivset käitumist, et ehitada üles kestlikumad ja parema elukvaliteediga linnad mitmesuguste taskukohaste, kättesaadavate, tõhusate, arukate ja kestlike transpordilahenduste abil;

I.

arvestades, et Euroopa Keskkonnaamet on hoiatanud, et transpordisektori heitkogused suurenesid aastatel 2013–2019 ning kui välja arvata 2020. aastal COVID-19 pandeemiale reageerimiseks kehtestatud liikumispiirangutest tingitud vähenemine, prognoositakse transpordi heitkoguste edasist suurenemist;

J.

arvestades, et tõõjõupuudus ja töökohtade ebakindlus ohustavad transpordisektori ja sellest tulenevalt ka linnalise liikumiskeskkonna raamistike majanduslikku kestlikkust;

K.

arvestades, et transpordi korraldamine linnas sõltub vastasmõjust linna ümbruskonnaga;

L.

arvestades, et raamprogrammist „Euroopa horisont“ eraldatakse aastatel 2021–2023 selle kliimaneutraalsete ja arukate linnade missioonile 359,3 miljonit eurot, eesmärgiga saavutada ELis 2030. aastaks kokku 100 kliimaneutraalset linna (14); arvestades, et komisjoni poolt selle eesmärgi saavutamiseks kavandatud teadus- ja innovatsioonimeetmed käsitlevad muu hulgas rohelist linnaplaneerimist;

M.

arvestades, et transpordist põhjustatud kulud ühiskonnale ulatuvad hinnanguliselt 987 miljardi euroni aastas; arvestades, et see näitaja jaguneb keskkonnakuludeks (44 %), õnnetusteks (29 %) ja ummikukuludeks (27 %); arvestades, et eraautodele langeb nendest kuludest 565 miljardit eurot, kuid kütuse- ja omandimaksud ning teemaksud katavad sellest vaid veidi alla poole (267 miljardit eurot), mis näitab, et kõiki transpordi väliskulusid ei ole veel täielikult arvesse võetud; arvestades, et need negatiivsed välismõjud mõjutavad ebaproportsionaalselt väiksema sissetulekuga isikuid (15);

N.

arvestades, et linnades tekib 75 % CO2 koguheitest, linnapiirkondadest pärineb ligikaudu 23 % ELi transpordisektori heitest, 70 % ELi kodanikest elab praegu linnades ja prognooside kohaselt ulatub nende osakaal 2050. aastaks peaaegu 84 %ni, mistõttu linnadel on rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel etendada oluline roll;

O.

arvestades, et liiklusummikud lähevad ELile maksma ligikaudu 270 miljardit eurot aastas ja on seetõttu üks linnalise liikumiskeskkonna suurimaid probleeme, kuna õhusaaste, mürasaaste ja linnakuumus mõjutavad enamikku eurooplasi;

P.

arvestades, et hoonete energiatõhususe direktiivi (16) läbivaatamine peaks hõlbustama liikmesriikide rohepöörde alaseid edusamme tänu elektritransporditaristu (sealhulgas laadimispunktide) kiiremat kasutuselevõttu ja jalgrataste parkimiskohti käsitlevatele sätetele;

Q.

arvestades, et kuna elektromobiilsus on praegu liikmesriikides ja ELi piirkondades erinevates arenguetappides, tuleks kehtestada konkreetsed erandid ja paindlikkus, et võimaldada vähem arenenud elektromobiilsuse turuga liikmesriikidel ja piirkondadel teha rohepöörde alaseid edusamme; arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata energiavõrgu võimsuse vastavuse tagamisele praeguste ja tulevaste elektrisõidukite energiavajadustele ning et arvesse võetaks võrguühenduse võimsusreservi planeerimist;

R.

arvestades, et naftahinnad on viimastel kuudel enneolematult tõusnud ja edasine suundumus on ebaselge; arvestades, et äärmiselt oluline on vähendada fossiilkütuste tarbimist; arvestades, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel on kiirusepiirangud tõhus meede selle saavutamiseks;

S.

arvestades, et ühistransport annab ELis kahele miljonile inimesele kohaliku ja turvalise töökoha ning pakub mitmesuguseid karjääri- ja töövõimalusi paljudele eri taustaga töötajatele; arvestades, et pandeemia ajal tuli märkimisväärne osa neist töötajatest töölt vabastada, mistõttu paljud otsustasid transpordisektorist lahkuda, eelkõige liikmesriikides, kus sotsiaalkindlustushüvitised on madalad ja kollektiivläbirääkimiste katvus väike;

T.

arvestades, et tööjõupuudus avalikes transporditeenustes on viimasel ajal toonud kaasa transporditeenuste vähenemise, sealhulgas loobumise öö- ja nädalavahetusteenustest ning marsruutide arvu kärpimise; arvestades, et see on avaldanud negatiivset mõju kaasavale liikuvusele, ohustades sotsiaalset ühtekuuluvust ning kõige kaitsetumate kasutajate juurdepääsu töökohtadele, haridusele ja tervishoiule, kuna nemad sõltuvad oma liikuvuses täielikult ühistranspordist; arvestades, et liikuvusvaesus kasvab kogu ELis;

U.

arvestades, et inimeste, teenuste ja kaupade, sealhulgas linna kaubaveo ja logistika tõhus liikumine on oluline linnamajanduse toimimiseks ning et ELi linnades võib täheldada uuenduslikke lahendusi ja parimaid tavasid, ja arvestades, et kestlikel linnalogistikakavadel võib olla oluline roll, pidades silmas kaubaveo ja logistika mahtude suurenemist;

V.

arvestades, et tarbijate ostud e-kaubandusest kasvasid 2020. aastal pandeemia tagajärjel 25 % ning tõenäoliselt kasvab kaubavedu nn viimasel kilomeetril ja selle mõju linnapiirkondadele edaspidigi;

W.

arvestades, et bussireisid moodustavad 40 % ELi ühistransporditegevusest;

X.

arvestades, et liikuvus on oluline ja asendamatu sotsiaal-majandusliku kaasatuse seisukohalt ning otsustav struktuuritegur ühiskonna arengus ja võimes ühendada üksikisikuid, kogukondi, tootmis- ja teenindussektoreid ning eri piirkondi ja kultuure, samuti territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, majandusliku dünaamilisuse ning keskkonna kvaliteedi ja tasakaalu edendamises;

Y.

arvestades, et linnatranspordipoliitika kese peaks nihkuma lihtsalt liikuvuse pakkumiselt teenuse kättesaadavuse tagamisele, seades prioriteediks taskukohase juurdepääsu kõigile, olenemata sissetulekust, vanusest, tervisest või asukohast (s.o linna- või linnalähi- või maapiirkonnad);

Z.

arvestades, et ühistransporti ja eelkõige avalikke transporditeenuseid, sealhulgas eeslinnades, tuleb rakendada, võttes arvesse läbilaskevõime suurendamist, geograafilist katvust, sagedust ja taskukohasust;

AA.

arvestades, et ühistranspordisüsteemid peavad olema kättesaadavad kõigile kodanikele, eelkõige erivajadustega rühmadele;

AB.

arvestades, et mitmed ELi linnad ja liikmesriigid on võtnud praegusele energiakriisile reageerimiseks meetmeid, nagu ühistranspordi piletite hinna alandamine;

AC.

arvestades, et uued teenused, mis põhinevad jagamisel, tellitavatel, paindlikel ja uutel ärimudelitel, täiendavad traditsioonilisi ühistransporditeenuseid; arvestades, et need teenused aitavad vähendada CO2 heidet, parandada õhukvaliteeti ning vähendada müra ja ummikuid, leevendada parkimiskohtade nappust linnapiirkondades ning parandada ühenduvust eeslinna-, linnalähedaste ja maapiirkondadega;

AD.

arvestades, et tõhusad mitmeliigilised lahendused, mis ühendavad omavahel erinevaid transpordilahendusi, nagu ühistransporti, individuaalset liikuvust ja aktiivset liikuvust, koos selleks vajaliku taristuga, sealhulgas liikuvussõlmi, võivad aidata parandada linnakeskkonda tehtavate investeeringute kvaliteeti ja tõhusust, tagades samal ajal üldise kasu inimeste elukvaliteedile; arvestades, et komisjonil tuleks sellega seoses esitada mitmeliigilise transpordi pakett;

AE.

arvestades, et COVID-19 on süvendanud linnalise liikumiskeskkonna süsteemide ees seisvaid probleeme, kuid on olnud ka katalüsaatoriks, et muuta need vastupidavamaks, arukamaks, ohutumaks, kestlikumaks ja kättesaadavamaks, kusjuures paljud linnad üle kogu Euroopa kiirendasid pandeemia ajal oma liikuvuskavade rakendamist ja võtsid meetmeid, mis soodustasid aktiivset liikuvust ning mis tõi kaasa jalgsi käimise ja jalgrattasõidu ning jalgrattataristu rakendamise olulise suurenemise;

AF.

arvestades, et aktiivse liikuvuse, mikromobiilsuse ning heiteta ja vähese heitega liikuvuse uute vormide reeglite ja nõuete areng on ikka veel algusjärgus või erineb liikmesriigiti, mõjutades märkimisväärselt kodanike ohutust ja põhjustades ka võimaluste kasutamata jätmist eri liikmesriikide kasutajatele ja ettevõtjate ebakindlust;

AG.

arvestades, et aktiivsel liikuvusel on märkimisväärne potentsiaal aidata lahendada linnapiirkondadega seotud probleeme, parandada õhukvaliteeti, vähendada ummikuid ja parandada inimeste tervist;

AH.

arvestades, et täiustatud mitmeliigilisest liikuvusest ja arukatest taristutest, sealhulgas raudteest, autojagamislahendustest ja arukast liikuvustaristust võib olla märkimisväärne kasu turismi-, külalismajandus- ja majutustaristu jaoks linnakeskkonnas;

AI.

arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti (EEA) hinnangul põhjustas 2018. aastal pikaajaline kokkupuude tahkete osakestega, mille läbimõõt on 2,5 mikronit või vähem (PM 2,5), Euroopas ligikaudu 417 000 enneaegset surma, millest umbes 379 000 ELi 28 liikmesriigis; arvestades, et ELi piirmäärad ületavad enamiku saasteainete puhul oluliselt WHO suuniseid, kusjuures erilist muret valmistab PM2,5 päevase piirmäära puudumine; arvestades, et nii nagu ka COVID-19, kujutab see endast rahvatervise hädaolukorda, mis nõuab viivitamatut tegutsemist;

AJ.

arvestades, et komisjon avaldas säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade teemajuhendi, mille kavandamis- ja rakendamisprotsessis keskendutakse konkreetselt liiklusohutusele ja mikromobiilsusele;

AK.

arvestades, et viimastel aastatel on ELis liiklusohutuse eesmärkide täitmisel tehtud vaid väheseid edusamme ning igal aastal kaotab ELi teedel elu endiselt ligi 22 600 inimest ja umbes 120 000 inimest saab raskelt vigastada; arvestades, et 39 % liiklussurmadest ELis leiab aset linnapiirkondades ning et ELi eesmärk vähendada aastatel 2010–2020 liiklussurmade arvu poole võrra jäi saavutamata;

AL.

arvestades, et kõige suuremas ohus on vähekaitstud liiklejad, nagu jalakäijad, jalgratturid ja kaherattaliste mootorsõidukite kasutajad, kelle arvele langeb umbes 70 % kõigist surmaga lõppenud liiklusõnnetustest linnapiirkondades;

AM.

arvestades, et head tavad ja stiimulid, nagu kiirusepiirangud ja juhtide erikoolitus, võiksid aidata vähendada raskete õnnetuste ja surmajuhtumite arvu;

AN.

arvestades, et jalgrattasõidu ning muude mikromobiilsuse ja aktiivse liikuvuse vormidega seotud õnnetuste arv on tõsine mureallikas; arvestades, et ELi ja liikmesriikide tasandil on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et saavutada ELi püstitatud eesmärk viia liiklussurmade arv nullini ning parandada kõigi kasutajate kaitset;

AO.

arvestades, et linnade juurdepääsetavusel on oluline roll, et võimaldada erivajadustega rühmadel, näiteks puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestel, eakatel või lapsi saatvatel inimestel täielikult kasutada oma õigust liikuvusele, õppimisele ja tööle;

AP.

arvestades, et tehisintellekti kasutamine linnalises liikumiskeskkonnas võib oluliselt parandada ohutust, turvalisust ja tõhusust, suurendada kaitsetumate rühmade kaasamist, vähendada liiklusummikuid, õhu- ja mürasaastet, langetada kulusid ja alandada transpordisektori CO2 heidet;

AQ.

arvestades, et subsidiaarsus ja proportsionaalsus on ELi pädevuste teostamise peamised põhimõtted ning seetõttu tuleks neid järgida alati ja kõigis ELi poliitikavaldkondades;

AR.

arvestades, et liikuvus ja transport peaksid tooma inimesi nii piirkondadesse kui ka piirkondadest välja, et võimaldada ühe või mitme suurlinna ümber asuva turismi- või majanduspiirkonna kasutamist ja väljaarendamist, sealhulgas turismi jaoks;