Menetluse algatamine

(Juhtum M.10658 – NORSK HYDRO / ALUMETAL)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 393/01)

6. oktoober 2022 otsustas komisjon algatada eespool nimetatud juhtumi suhtes menetluse, olles leidnud, et teatatud koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuses siseturuga. Menetluse algatamisega algab teatatud koondumise uurimise teine etapp ning see ei mõjuta juhtumi kohta lõpliku otsuse tegemist. Kõnealuse otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt c.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava koondumise kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama 15 päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist, et neid saaks menetluses täielikult arvesse võtta. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301) või elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) teel või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.10658 – NORSK HYDRO / ALUMETAL):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10872 – GEELY / RENAULT / RENAULT KOREA MOTORS)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 393/02)

28. septembril 2022 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32022M10872 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10766 – DANSKE BANK / LANSFORASAKRINGAR BANK / NORDEA / SBAB BANK / SEB / HANDELSBANKEN / SWEDBANK / JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 393/03)

4. oktoobril 2022 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32022M10766 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

12. oktoober 2022

(2022/C 393/04)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	0,9706
JPY	Jaapani jeen	142,34
DKK	Taani kroon	7,4399
GBP	Inglise nael	0,87840
SEK	Rootsi kroon	11,0200
CHF	Šveitsi frank	0,9664
ISK	Islandi kroon	140,10
NOK	Norra kroon	10,4145
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,561
HUF	Ungari forint	429,65
PLN	Poola zlott	4,8495
RON	Rumeenia leu	4,9400
TRY	Türgi liir	18,0427
AUD	Austraalia dollar	1,5525
CAD	Kanada dollar	1,3395
HKD	Hongkongi dollar	7,6192
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7372
SGD	Singapuri dollar	1,3941
KRW	Korea vonn	1 384,66
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,6876
CNY	Hiina jüaan	6,9603
HRK	Horvaatia kuna	7,5290
IDR	Indoneesia ruupia	14 907,04
MYR	Malaisia ringit	4,5448
PHP	Filipiini peeso	57,148
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	36,902
BRL	Brasiilia reaal	5,1378
MXN	Mehhiko peeso	19,4522
INR	India ruupia	79,8955

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

NÕUKOGU OTSUS,

20. september 2022,

millega nimetatakse ametisse töötajate vaba liikumise nõuandekomitee liikmed ja asendusliikmed

(2022/C 393/05)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrust (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires, (1) eriti selle artikleid 23 ja 24,

võttes arvesse kandidaatide nimekirju, mille liikmesriikide valitsused on nõukogule esitanud,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu nimetas oma 21. septembri 2020. aasta, (2)11. detsembri 2020. aasta, (3)13. aprilli 2021. aasta, (4)21. juuni 2021. aasta (5) ja 21. septembri 2021. aasta (6) otsustega ametisse töötajate vaba liikumise nõuandekomitee (edaspidi „komitee“) liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 25. septembrist 2020 kuni 24. septembrini 2022.

(2)	Liikmed jäävad ametisse kuni uute liikmete nimetamiseni või kuni nende volituste pikendamiseni.

(3)	Komitee liikmed ja asendusliikmed tuleks ametisse nimetada kaheks aastaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

---

(1)  ELT L 141, 27.5.2011, lk 1.

(2)  Nõukogu 21. septembri 2020. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse töötajate vaba liikumise nõuandekomitee liikmed ja asendusliikmed (ELT C 315 I, 23.9.2020, lk 5).

(3)  Nõukogu 11. detsembri 2020. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse töötajate vaba liikumise nõuandekomitee Küprose liikmed ja asendusliikmed (ELT C 432 I, 14.12.2020, lk 1) ja nõukogu 11. detsembri 2020. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse töötajate vaba liikumise nõuandekomitee Iirimaa ja Malta liikmed ja asendusliikmed (ELT C 432 I, 14.12.2020, lk 3).

(4)  Nõukogu 13. aprilli 2021. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse töötajate vaba liikumise nõuandekomitee Itaalia liikmed ja asendusliikmed (ELT C 149 I, 27.4.2021, lk 1).

(5)  Nõukogu 21. juuni 2021. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse töötajate vaba liikumise nõuandekomitee Portugali liige (ELT C 244 I, 22.6.2021, lk 1).

(6)  Nõukogu 21. septembri 2021. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse töötajate vaba liikumise nõuandekomitee Ungari liikmed ja asendusliikmed (ELT C 384 I, 22.9.2021, lk 3).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 punktis 16 osutatud elamislubade ajakohastatud loetelu (1)

(2022/C 393/06)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (2)) artikli 2 punktis 16 osutatud elamislubade loetelu avaldamise aluseks on teave, mille liikmesriigid on edastanud komisjonile kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 39.

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldatule on võimalik tutvuda ka korrapäraselt ajakohastatava versiooniga rände ja siseasjade peadirektoraadi veebisaidil.

LIIKMESRIIKIDE VÄLJASTATAVATE ELAMISLUBADE LOETELU

PRANTSUSMAA

12. aprilli 2021. aasta Euroopa Liidu Teataja väljaande C 126 leheküljel 1 avaldatud loetelu asendamine

1.    Ühtse vormi kohased elamisload

Prantsusmaa elamisload

—

Carte de séjour temporaire comportant une mention particulière qui varie selon le motif du séjour autorisé (tähtajaline elamisluba, milles esitatav konkreetne sõnastus sõltub lubatud viibimise põhjustest) — Tähtajalised elamisload, mis sisaldavad lahtris „Remarques“ (märkused) elamisloa andmise põhjuse ees tähist „#“ või märget „Séjour limité à Mayotte“ (viibimisõigus piiratud Mayotte’iga), ei luba siseneda Schengeni alale, välja arvatud Prantsuse kodaniku perekonnaliikmetel (abikaasa, registreeritud kooselu partner, laps, abikaasa laps, otsejoones üleneja sugulane, abikaasa otsejoones üleneja sugulane), — kes reisivad koos kõnealuse kodanikuga mõnda teise liikmesriiki kui Prantsusmaa; — kes on varem saanud koos kõnealuse kodanikuga õiguse elada teises ELi liikmesriigis.

—	Carte de séjour pluriannuelle, d'une durée de validité maximale de 4 ans (mitmeaastane elamisluba, mille maksimaalne kehtivusaeg on neli aastat)

—	Carte de séjour portant la mention „retraité“ et „conjoint de retraité“ (elamisluba märkega „pensionär“ või „pensionäri abikaasa“)

—	Carte de résident (residendi isikutunnistus)

—	Carte de résident permanent (alalise elaniku elamisluba)

—

Carte de résident portant la mention „résident de longue durée-UE“ (residendi isikutunnistus märkega „pikaajaline elanik – EL“) (NB! Sellel kaardil oli kuni 16. juunini 2011 märge „Carte de résident de longue durée-CE“ („Pikaajalise elaniku isikutunnistus – EÜ“) ja seejärel „Carte de résident longue durée – Communauté européenne“ („Pikaajalise elaniku isikutunnistus – Euroopa Ühendus“)).

—	Carte de résident délivrée aux ressortissants andorrans (Andorra kodanikele antav residendi isikutunnistus)

—	Certificat de résidence d’Algérien (Alžeeria kodanikele antav residendi isikutunnistus)

—	Carte de séjour de membre de famille d'un citoyen de l'Union/EEE/Suisse (ELi/EMP/Šveitsi kodaniku perekonnaliikme elamisloakaart)

—

Carte de séjour portant la mention Article 50 TUE délivrée aux Britanniques et membres de leurs familles bénéficiaires de l’accord de retrait du Royaume-Uni de l’Union européenne (elamisloakaart märkega „ELi lepingu artikkel 50“, mis on antud Ühendkuningriigi kodanikele ja nende pereliikmetele, kelle suhtes kehtib Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise leping) Monaco antavad elamisload (sealhulgas need, mida antakse Monaco elamislube käsitleva täitevkomitee 23. juuni 1998. aasta otsuse [SCH/Com-ex(98) 19] kohaselt

—	Carte de séjour de résident temporaire de Monaco (tähtajaline elamisluba – Monaco)

—	Carte de séjour de résident ordinaire de Monaco (tavaline elamisluba – Monaco)

—	Carte de séjour de résident privilégié de Monaco (privilegeeritud residendi elamisluba – Monaco)

—	Carte de séjour de conjoint de ressortissant monégasque (Monaco kodaniku abikaasa elamisluba)

2.    Kõik muud kolmandate riikide kodanikele väljastatavad dokumendid, mis võimaldavad neil riigi territooriumil viibida või sellele uuesti siseneda

—	Autorisation provisoire de séjour (tähtajaline viibimisluba)

—

Récépissés de renouvellement de demande de titre de séjour, accompagnés du titre de séjour périmé ou d'un visa D de long séjour périmé d'une durée de validité comprise entre 4 et 12 mois, (à l'exclusion du visa D comportant la mention „Dispense temporaire de carte de séjour“) (elamisloa pikendamise taotluse vastuvõtmist kinnitav tõend koos aegunud elamisloaga või aegunud D-liiki pikaajalise viisaga, mille kehtivusaeg on 4–12 kuud (v.a D-liiki viisa, millel on märge „Dispense temporaire de carte de séjour“ (ajutiselt elamisloa nõudest vabastatud))

—

Attestation de prolongation d’instruction d’une demande de titre de séjour, accompagnée du titre de séjour périmé ou d'un visa D de long séjour périmé d'une durée de validité comprise entre 4 et 12 mois, (à l'exclusion du visa D comportant la mention „Dispense temporaire de carte de séjour“) (elamisloa taotluse läbivaatamise pikendamise tunnistus koos aegunud elamisloaga või aegunud D-liiki pikaajalise viisaga, mille kehtivusaeg on 4–12 kuud (v.a D-liiki viisa, millel on märge „Dispense temporaire de carte de séjour“ (ajutiselt elamisloa nõudest vabastatud))

—	Attestation de décision favorable sur une demande de titre de séjour (tunnistus, mis tõendab elamisloa taotluse kohta tehtud soodsat otsust)

—

Attestation d’enregistrement de demande de titre de séjour en ligne délivrée aux ressortissants britanniques dans le cadre de l’application de l’accord de retrait du Royaume-Uni de l’Union européenne (tunnistus Ühendkuningriigi kodanikele Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise lepingu kohaldamise raames antava elamisloa taotluse veebis esitamise kohta)

—	Attestation de decision favorable sur une demande de renouvellement de titre de sejour (tunnistus, mis tõendab elamisloa uuendamise taotluse kohta tehtud soodsat otsust)

—	Attestation de decision favorable sur une demande de renouvellement de titre de sejour (tunnistus, mis tõendab elamisloa duplikaadi taotluse kohta tehtud soodsat otsust)

Alaealistele välismaalastele antavad dokumendid

—	Document de circulation pour étrangers mineurs (DCEM) (alaealise välismaalase reisidokument)

—	Titre d'identité républicain pour étrangers mineurs (TIREM) (Prantsuse Vabariigi isikutunnistus alaealisele välismaalasele)

NB! Alates 1. märtsist 2019 Prantsuse Vabariigi isikutunnistust enam välja ei anta. Varem välja antud dokumendid, mis kehtivad 1. märtsini 2024, on endiselt kasutusel.

Titres de voyage délivrés aux bénéficiaires de la protection internationale

(rahvusvahelise kaitse saajatele antavad reisidokumendid)

—	Titre de voyage pour réfugié (pagulase reisidokument)

—	Titre d’identité et de voyage (isikut tõendav ja reisidokument)

Carte de frontalier délivrée aux Britanniques et membres de leurs familles bénéficiaires de l’accord de retrait du Royaume-Uni de l’Union européenne

piirialatöötaja luba, mis on antud Ühendkuningriigi kodanikele ja nende pereliikmetele, kelle suhtes kehtib Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise leping)

Titres de séjour spéciaux

(erielamisload) (igal erielamisloal on märge selle kasutaja ametialase kuuluvuse kohta)

Euroopa Liidus kooliekskursioonil osalevate isikute nimekiri

Eelmiste väljaannete loetelu

ELT C 247, 13.10.2006, lk 1.

ELT C 77, 5.4.2007, lk 11.

ELT C 153, 6.7.2007, lk 1.

ELT C 164, 18.7.2007, lk 45.

ELT C 192, 18.8.2007, lk 11.

ELT C 271, 14.11.2007, lk 14.

ELT C 57, 1.3.2008, lk 31.

ELT C 134, 31.5.2008, lk 14.

ELT C 207, 14.8.2008, lk 12.

ELT C 331, 31.12.2008, lk 13.

ELT C 3, 8.1.2009, lk 5.

ELT C 64, 19.3.2009, lk 15.

ELT C 198, 22.8.2009, lk 9.

ELT C 239, 6.10.2009, lk 2.

ELT C 298, 8.12.2009, lk 15.

ELT C 308, 18.12.2009, lk 20.

ELT C 35, 12.2.2010, lk 5.

ELT C 82, 30.3.2010, lk 26.

ELT C 103, 22.4.2010, lk 8.

ELT C 108, 7.4.2011, lk 7.

ELT C 157, 27.5.2011, lk 5.

ELT C 201, 8.7.2011, lk 1.

ELT C 216, 22.7.2011, lk 26.

ELT C 283, 27.9.2011, lk 7.

ELT C 199, 7.7.2012, lk 5.

ELT C 214, 20.7.2012, lk 7.

ELT C 298, 4.10.2012, lk 4.

ELT C 51, 22.2.2013, lk 6.

ELT C 75, 14.3.2013, lk 8.

ELT C 77, 15.3.2014, lk 4.

ELT C 118, 17.4.2014, lk 9.

ELT C 200, 28.6.2014, lk 59.

ELT C 304, 9.9.2014, lk 3.

ELT C 390, 5.11.2014, lk 12.

ELT C 210, 26.6.2015, lk 5.

ELT C 286, 29.8.2015, lk 3.

ELT C 151, 28.4.2016, lk 4.

ELT C 16, 18.1.2017, lk 5.

ELT C 69, 4.3.2017, lk 6.

ELT C 94, 25.3.2017, lk 3.

ELT C 297, 8.9.2017, lk 3.

ELT C 343, 13.10.2017, lk 12.

ELT C 100, 16.3.2018, lk 25.

ELT C 144, 25.4.2018, lk 8.

ELT C 173, 22.5.2018, lk 6.

ELT C 222, 26.6.2018, lk 12.

ELT C 248, 16.7.2018, lk 4.

ELT C 269, 31.7.2018, lk 27.

ELT C 345, 27.9.2018, lk 5.

ELT C 27, 22.1.2019, lk 8.

ELT C 31, 25.1.2019, lk 5.

ELT C 34, 28.1.2019, lk 4.

ELT C 46, 5.2.2019, lk 5.

ELT C 330, 6.10.2020, lk 5.

ELT C 126, 12.4.2021, lk 1.

ELT C 140, 21.4.2021, lk 2.

ELT C 150, 28.4.2021, lk 5.

ELT C 365, 10.9.2021, lk 3.

ELT C 491, 7.12.2021, lk 5.

ELT C 509, 17.12.2021, lk 10.

ELT C 63, 7.2.2022, lk 6.

ELT C 272, 15.7.2022, lk 4.

ELT C 304, 9.8.2022, lk 5.

---

(1)  Vt eelmiste väljaannete loetelu käesoleva dokumendi lõpus.

(2)  ELT L 77, 23.3.2016, lk 1.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10895 – ATHORA / AXA CUSTOMER SOLUTIONS)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 393/07)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10638 – ALD / LEASEPLAN)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 393/08)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

Teade taotluse kohta, mis käsitleb direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldatavust

Hankija esitatud taotlus

(2022/C 393/09)

19. aprillil 2022 sai komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (1) artikli 35 kohase taotluse. Taotluse esitas Itaalia Vabariik Poste Italiane S.p.A. nimel. Esimene tööpäev, mis järgneb taotluse kättesaamisele, on 20. aprill 2022.

Taotlus puudutab postiteenistuse korraldamise teenuste osutamisega seotud tegevust Itaalias. Asjaomane teade avaldati Euroopa Liidu Teataja 8. juuli 2022. aasta väljaande ELT C 263 leheküljel 21. Algne tähtaeg oli 18. november 2022.

Vastavalt direktiivi 2014/25/EL IV lisa lõike 1 neljandale lõigule võib komisjon tähtaega pikendada asjaomase eranditaotluse esitaja nõusolekul. Vastavalt komisjoni ja taotleja kokkuleppele pikendatakse komisjonile käesoleva taotluse kohta otsuse tegemiseks ette nähtud tähtaega 37 tööpäeva võrra.

Seega saab lõplik tähtaeg läbi 18. jaanuaril 2023.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 393/10)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alsace grand cru Bruderthal“

PDO-FR-A0336-AM02

Teate esitamise kuupäev: 20.7.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Lisateave

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 lisatakse järgmised kasutatavad nimetused: „Sylvaner“ ja „Pinot noir“ ning nendega seotud viinamarjasordid, vastavalt: „Sylvaner B“ ja „Pinot noir N“.

Lisatud on kasutatav nimetus „Sylvaner“, millega parandatakse tootespetsifikaadi esimeses versioonis sisalduv viga. Kõnealuse esimese versiooni I peatüki X osa punkti 1 alapunktis b on täpsustatud, et lubatud viinamarjasortidest „võib valmistada veine, mida turustatakse vastavate nimetuste all“, kuid vastav kasutuses olev nimetus ei olnud esitatud võimalike kasutatavate nimetuste nimekirjas. Riigisisese otsusega, mis on varasem tootespetsifikaadi esimese versiooni heakskiitmisest, lisati viinamarjasort „Sylvaner B“ päritolunimetusega veinide „Alsace grand cru Zotzenberg“ valmistamiseks lubatud viinamarjasortide hulka, võttes arvesse kohalikke tavasid ja nende veinide tuntust.

Kasutatav nimetus „Pinot noir“ lisati tootespetsifikaati, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. See punase veini tunnustamise taotlus tugineb nimetuste „Alsace grand cru“ tootmiseks ettenähtud kasvatusaladelt saadud viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinide ajaloole, tuntusele ja omadustele. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks.

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul, mida kasutatakse nimetust „Muscat“ kandva veini valmistamiseks, lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada viga tootespetsifikaadi eelmises versioonis.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

2.   Tooteliigid

Tootespetsifikaadi I peatüki III osa teksti on muudetud täpsustamaks, et selles tootespetsifikaadis osutatud kontrollitud päritolunimetused ei hõlma enam üksnes valgeid vaikseid veine.

Konkreetselt on nimetatud kontrollitud päritolunimetused „Alsace grand cru“, mis tähistavad valgeid ja punaseid vaikseid veine („Alsace grand cru Hengst“, „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“).

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 1 on lisatud lõik, mis viitab geograafilise piirkonna riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädeva komitee poolse kinnitamise kuupäevadele ning milles näidatakse, et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta ametlik geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses on välja jäetud Kientzheimi ja Sigolsheimi kommuunid, kuna nende territoorium on nüüdseks ühendatud Kaysersberg Vignoble’i kommuuniga.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda geograafilise piirkonna ulatust.

Punkti 1 on samuti lisatud järgmine teave:

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 6.

4.   Piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 2 on tehtud järgmised muudatused:

—	esimesse lõiku on selles sisalduva vea parandamiseks lisatud teave „6. ja 7. september 2006“, mis vastab kuupäevadele, millal pädev riiklik komitee kinnitas piiritletud kasvatusala;

—	teise lõigu sõnastust on muudetud, et võtta arvesse IV osa punktis 1 tehtud muudatusi kommuunide nimedes;

—	tabeli veergu „Kommuunid“ on ajakohastatud, nii et see vastab IV osa punktis 1 esitatud kommuunide nimedele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 3 on muudetud, näitamaks et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses jäetakse välja Kaysersbergi kommuun ja lisatakse Kaysersberg Vignoble’i kommuun, märkides, et selle kommuuni puhul võetakse arvesse ainult Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust.

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 9.

6.   Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki V osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad „– valgete veinide puhul:“ ja „– punaste veinide puhul: viinamarjasort „Pinot noir N“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks. Samuti on see ainus viinamarjasort, millest on lubatud valmistada päritolunimetust „Alsace“ kandvat punast veini.

V osa punkti 1 alapunktidesse a, b ja e ning V osa punkti 2 alapunkti b on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Istutustihedus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad: „Valge veini valmistamiseks“ ja „Punase veini valmistamiseks“, et eristada minimaalseid istutustihedusi sõltuvalt veini värvusest. Esitatud on istutustihedused nimetuste jaoks, mille puhul on võimalik valmistada punaseid veine.

Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis a on täpsustatud kuupäev, mil kohaldatakse eeskirja, mis võimaldab kohandada istutustihedust väljajuurimise teel: „25. oktoober 2011“, asendades sõnastuse „alates käesoleva tootespetsifikaadi heakskiitmise kuupäevast“.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

8.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis b on valgete veinide puhul välja jäetud nõue, mis käsitleb pungade arvu kasvupinna ruutmeetri kohta, kuna see on eri viinamarjasortide puhul erinev, ning on sätestatud ühtne eeskiri, mille kohaselt võib ühel tüvel olla 18 punga.

See muudatus võimaldab ühtlustada Alsace’i piirkonna päritolunimetuste tootespetsifikaate ja hõlbustab kontrollitoiminguid.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

Lause algusesse lisatakse sõnad „Valgete veinide puhul“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Lisatud on viinapuude lõikamise eeskiri punaste veinide jaoks, lubatud on kuni 14 punga tüve kohta. See arv on väiksem kui valgete veinide tootmise puhul lubatud arv. See eeskiri võimaldab tagada sidususe lubatud saagikuse ja kvaliteetviinamarjade tootmisega.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9.   Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis c on välja jäetud nõue, mis käsitleb võrsete toetustraadi maksimaalset kõrgust ning muudetud on toestatud lehestiku kõrguse mõõtmise viisi.

Need muudatused võimaldavad viinapuu kasvamise käigus tuvastada vastavust lehestiku kõrgust käsitlevale nõudele, mida varasemalt võis tuvastada ainult kohustusliku meetodi abil.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10.   Kasvatusala maksimaalne keskmine koormus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis d on vähendatud kasvatusala maksimaalset keskmist koormust valgete veinide puhul, viies selle 10 000 kilogrammilt hektari kohta 8 500 kilogrammini hektari kohta, mis on vastavuses saagikuse nõude vähendamisega nende veinide puhul.

Määrati kindlaks vastav väärtus punaste veinide jaoks, mis on madalam kui valgete veinide puhul ja mis vastab saagikuse näitajatele nende veinide puhul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11.   Viinamarjade küpsusaste ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki VII osa punkti 2 alapunktis a esitatud tabelit on muudetud, et võtta arvesse taotlust punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Nende nimetusega „Alsace grand cru“ punaste veinide jaoks on määratud kindlaks viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus koristamisel ning nende veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

See teave ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Valgete veinide puhul on viinamarjade minimaalset suhkrusisaldust suurendatud 2 või 3 grammi võrra veinivirde liitri kohta, et võtta arvesse sama 1 mahuprotsendi suurust erinevust minimaalse naturaalse alkoholisisaldusega mahuprotsentides, mis on esitatud tootespetsifikaadi eelmises versioonis. Nimetuse kaitse- ja haldusasutus otsustas suhkru alkoholiks muutumise arvutuses kasutada valgete veinide puhul väärtust 17 grammi suhkrut alkoholisisalduse 1 mahuprotsendi kohta, samas kui esialgses tootespetsifikaadis kasutati väärtust 16,83. Seda väärtust 17 soovitas riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädev komitee tootespetsifikaadi esimese versiooni koostamise ajal.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12.   Saagikus

Tootespetsifikaadi I peatüki VIII osa punktides 1 ja 2 on vähendatud saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtusi, et võimaldada kvaliteedi paremat kontrolli seoses valgete veinide ja märget „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) kandvate valgete veinidega, vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele.

Koonddokumendi punkti 5 muudetakse seoses maksimaalse saagikuse väärtustega (maksimaalne kogusaagikus).

Ilma lisamärketa veinide puhul on lisatud sõnad „Valged veinid“, kuna rahuldati taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Punaste veinide saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtused määrati kindlaks vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele, seega on need väärtused nende „grand cru“ nimetuste puhul madalamad.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13.   Õun- ja piimhappeline fermentatsioon ja fermenteeritavate suhkrute sisaldus punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul peab õun- ja piimhappeline fermentatsioon olema lõppenud.

Selle nõude kontrollimiseks on kindlaks määratud, et villimise etapil võib veini õunhappe sisaldus olla kuni 0,4 grammi liitri kohta.

IX osa punkti 1 alapunktis d on määratletud fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus, mis võib pärast fermentatsiooni olla kuni 2 grammi liitri kohta.

Koonddokumenti ei muudeta.

14.   Keeld suurendada punaste veinide puhul minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul ei ole lubatud veinide rikastamine. See veini valmistamise etapil kohaldatav piirang on vastavuses viinamarja tootmiseks kasutatavate kasvatusalade piiritlemise, minimaalse istutustiheduse, viinapuude lõikamise eeskirjade ja saagikuse madalate väärtustega.

Koonddokumenti ei muudeta.

15.   Veinikeldri mahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis g on vähendatud veinikeldrite mahutavuse arvutamiseks kasutatavat koefitsienti.

Suhe eelmise aasta saagi koguse ja veinikeldrite mahutavuse vahel ei pea olema nii suur.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16.   Veini valmimise ja tarbijale turustamise kuupäev punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 2 on määratletud veini laagerdumise minimaalne aeg punaste veinide jaoks, mis peab kestma kuni saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrini. Viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinid neil aladel peavad saama laagerduda nõutava minimaalse aja kestel, et tagada nende omaduste nõuetekohane avaldumine.

I peatüki IX osa punkti 5 alapunktis a on märgitud, et pärast laagerdumisetapi lõppemist võib punaseid veine tarbijale turustada alles alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

17.   Villitud partiide kontrollimine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunktis b on välja jäetud nõue säilitada kontrollpudeleid villitud partiide kontrollimiseks.

Tegemist on eeskirjaga, mis on üle viidud kontrollikava käigus rakendatavate kontrollimeetmete hulka.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

18.   Villitud veini ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 4 on täpsustatud villitud veini ladustamiskoha omadusi.

See võimaldab ettevõtjatel seda eeskirja paremini kohaldada ja lihtsustab kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19.   Inimtegurid, mis toetavad seost geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 1 alapunkti b teksti on muudetud, et võtta arvesse päritolunimetustega punaste vaiksete veinide „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ tunnustamist:

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 500 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud.

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 000 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud.

X osa punkti 1 alapunktis b on välja jäetud teave selle kohta, et nende kahe päritolunimetuse tunnistamine hõlmab üksnes valgeid veine, vajaduse korral on teksti parema arusaadavuse huvides lisatud sõnad „valgete veinide puhul“.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul on lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga. Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

20.   Veini(de) kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 2 on lisatud valgete veinide visuaalse aspekti kirjeldus, et neid veine paremini iseloomustada.

Kirjeldatud veinide kahe esimese tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.“

Kirjeldatud veinide kahe viimase tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.“

Muudetakse koonddokumendi punkti 4.

Punaste veinide puhul on lisatud peamiste organoleptiliste omaduste kirjeldus päritolunimetuste „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ jaoks.

Need kirjeldused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

21.   Seos geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punktis 3 on päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ puhul tegureid, mis mõjutavad seost geograafilise piirkonnaga ja veinide omadusi, mida on võimalik kohaldada kõnealuse nimetusega punaste veinide suhtes, täiendatud punaseid veine puudutava eriomase teabega.

Koonddokumenti ei muudeta.

22.   Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki XI osa punktis 2 on kooskõlas I peatüki VI osas tehtud muudatustega välja jäetud võrseid toestava traadi maksimaalne kõrgus ning vähendatud on maksimaalset pungade arvu tüve kohta.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

23.   Kohustuslik märge valgete veinide suhkrusisalduse kohta veini märgistusel ja muudel teabekandjatel

Tootespetsifikaadi I peatüki XII osa punkti 2 alapunkti d on lisatud uus tekst, millega asendatakse ja muudetakse kohustuslikuks seni vabatahtlik märge suhkrusisalduse kohta vastavalt sätestatule Euroopa määruses 2019-33.

See teave võimaldab tarbijal saada paremini aru veini tüübist.

Seda uut eeskirja ei kohaldata traditsiooniliste märgetega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinide puhul.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

Algsest alapunktist d saab XII osa punkti 2 alapunkt e.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

24.   Kasvatusala kasutamise eeldeklaratsioon

Tootespetsifikaadi II peatüki I osa punkti 1 on lisatud täpsustus eeskirjadesse, mis käsitlevad kasvatusala kasutamise eeldeklaratsiooni, mille ettevõtja esitab päritolunimetuste „Alsace grand cru“ kaitse- ja haldusasutusele juhul, kui ta loobub selle nimetuse tootmisest.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Alsace grand cru Bruderthal

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   

 

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete valgete veinidega.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 12,5 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 11 % muude viinamarjasortide puhul. Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14 mahuprotsenti muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Tegemist on väga hästi säilivate valgete veinidega, mida iseloomustab kõrge küpsusastmega viinamarjade kasutamisest tulenev happeline struktuur ja rikkalik maitse. Nimetusele võib lisada kasutatavaid nimetusi, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all. Tegemist on tugevate ja rikkalike maitseomadustega ning tugeva ja paljude nüanssidega lõhnaomadustega veinidega. Veinidel on pikk järelmaitse, mis muutub aja jooksul rikkalikumaks.

Eristatakse järgmisi veine: kuivad, mineraalsed veinid; aromaatsed, puuviljalised, rasked, rikkaliku maitsega veinid. Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   Märkega „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 16 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14,5 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „vendanges tardives“ varustatud veinidel on sageli väga eksootilised lõhna- ja maitseomadused, mis meenutavad kuumtöödeldud puuvilju ja millel on värske järelmaitse. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3.   Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 18,2 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 16,4 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid on kontsentreeritumad, tugevama maitsega, neil on sageli puuviljade viljaliha lõhna- ja maitseomadused. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Kasvatusviisid: istutustihedus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 taime hektari kohta.

Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit.

Viinapuude vahekaugus reas jääb vahemikku 0,75–1,50 m.

Alates 25. oktoobrist 2011 ei või ridade väljajuurimisel kasvatusalal jääda viinapuude ridade vahe suuremaks kui 3 meetrit.

2.   Kasvatusviisid: viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuud lõigatakse ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi järgi, jättes iga tüve kohta kuni 18 punga.

3.   Saagikoristus

Viljelustavad

Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest.

4.   Minimaalse naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides suurendamine

Veinivalmistuse eritavad

Minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides ei või suurendada rohkem kui:

0,5 mahuprotsendi võrra veinide puhul, mis on valmistatud viinamarjasortidest „Gewurztraminer B“ ja „Pinot gris G“,

1,5 mahuprotsendi võrra muudest viinamarjasortidest valmistatud veinide puhul.

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), ei ole lubatud kasutada rikastamist.

5.   Veini valmistamine

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Puutükkide kasutamine on keelatud.

6.   Veini laagerdumine

Veinivalmistuse eritavad

Veinid peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juunini.

Veinid, millele võib lisada märke „vendanges tardives“(hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva teise aasta 1. juunini.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.   Päritolunimetusega veinid koos märkega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või ilma selleta

60 hektoliitrit hektari kohta

2.   Päritolunimetusega veinid märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

48 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdumine toimub järgmiste kommuunide territooriumil 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel:

—

Haut-Rhini departemang: täielikult hõlmatud kommuunid: Ammerschwihr, Beblenheim, Bennwihr, Bergheim, Bergholtz, Eguisheim, Gueberschwihr, Guebwiller, Hattstatt, Hunawihr, Ingersheim, Katzenthal, Mittelwihr, Niedermorschwihr, Orschwihr, Pfaffenheim, Ribeauvillé, Riquewihr, Rodern, Rouffach, Saint-Hippolyte, Soultzmatt, Thann, Turckheim, Vieux-Thann, Voegtlinshoffen, Westhalten, Wettolsheim, Wintzenheim, Wuenheim, Zellenberg.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kientzheimi ja Sigolsheimi delegeeritud kommuunide territooriumi ulatuses.

—	Bas-Rhini departemang: Andlau, Barr, Bergbieten, Blienschwiller, Dahlenheim, Dambach-la-Ville, Eichhoffen, Kintzheim, Marlenheim, Mittelbergheim, Molsheim, Nothalten, Scharrachbergheim-Irmstett, Wolxheim.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7.   Veiniviinamarjasort / veiniviinamarjasordid

Gewurztraminer Rs

Muscat Ottonel B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

Pinot gris G

Riesling B

8.   Seos(t)e kirjeldus

Tuginedes Alsace’i viinamarjaistandusi iseloomustavatele soodsatele ilmastikuoludele, kasutatakse kontrollitud päritolunimetusega veini „Alsace grand cru Bruderthal“ puhul üht parimatest asukohtadest. Veinikasvatusala asub maalilisel Alsace’i piirkonna maastikul, seal on võimalik valmistada väljendusrikkaid veine, millel on iseloomulikud omadused ja kordumatu isikupära.

Lubjasavine muld toob veinides esile soolsuse ja loodusliku happesuse, mida tasakaalustab viinamarjade kõrge küpsusaste.

Hooajajärgse perioodi väga head ilmastikutingimused, mis soodustavad suhkru kontsentratsiooni suurenemist enne koristust ja väärishallituse väljakujunemist, võimaldavad valmistada veini üleküpsenud viinamarjadest.

Tootespetsifikaadis määratletud laagerdumine võimaldab veine täiustada.

Kohaldades rangeid tootmiseeskirju, nagu viinapuude suure lehepinna hoidmine ja käsitsi toimuv saagikoristus, säilitavad Alsace’i piirkonna viinamarjakasvatajad rikkaliku maitse ja pika säilivusaja poolest hinnatud veinide eristatavad omadused.

Tegemist on selle piirkonna eriti kvaliteetsete veinidega. Tegemist on veinidega, mida hinnatakse kõrgemalt kui veine, millel on kontrollitud päritolunimetus „Alsace“.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja valmimise erandina, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafilisele koodile:

—

Haut-Rhini departemang: Täielikult hõlmatud kommuunid: Bergholtz-Zell, Berrwiller, Buhl, Cernay, Colmar, Gundolsheim, Hartmanswiller, Herrlisheim, Houssen, Husseren-les-Châteaux, Jungholtz, Leimbach, Obermorschwihr, Osenbach, Ostheim, Rorschwihr, Soultz, Steinbach, Uffholtz, Walbach, Wattwiller, Wihr-au-Val, Zimmerbach.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses.

—

Bas-Rhini departemang: Albé, Avolsheim, Balbronn, Bernardswiller, Bernardvillé, Bischoffsheim, Boersch, Bourgheim, Châtenois, Cleebourg, Dachstein, Dangolsheim, Dieffenthal, Dorlisheim, Epfig, Ergersheim, Ernolsheim-Bruche, Fessenheim-le-Bas, Flexbourg, Furdenheim, Gertwiller, Gimbrett-Berstett, Goxwiller, Heiligenstein, Itterswiller, Kienheim, Kirchheim, Kuttolsheim, Mittelhausen, Mutzig, Nordheim, Oberhoffen-les-Wissenbourg, Obernai, Odratzheim, Orschwiller, Osthoffen, Ottrott, Petersbach, Reichsfeld, Riedseltz, Rosenwiller, Rosheim, Rott, Saint-Nabor, Saint-Pierre, Scherwiller, Seebach, Soultz-les-Bains, Steinseltz, Stotzheim, Strasbourg, Traenheim, Villé, Wangen, Westhoffen, Wissembourg, Zellwiller.

Pakendamine geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Veinid villitakse „Vin du Rhin“ tüüpi pudelitesse, mis vastavad 20. mai 1955. aasta dekreedi nr 55-673, 13. mai 1959. aasta määruse ja 19. märtsi 1963. aasta dekreedi sätetele, muud tüüpi pudelite kasutamine ei ole lubatud.

Alates 5. juulist 1972 peavad veinid olema pudelitesse villitud Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangudes, kasutades „Vin du Rhin“ tüüpi pudeleid, mida on kirjeldatud 1955. aasta dekreedis.

Aastakäigu märkimine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Aastakäigu teave tuleb esitada koos nimetusega ning see peab olema saagi- ja varude deklaratsioonidel, saatedokumentidel, kuulutustes, teabeprospektidel, etikettidel, arvetel ning mis tahes pakenditel.

Kasutusnimetus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada ühe kasutusel olevatest nimetustest, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all.

Kahe või enama kasutatava nimetuse esitamine samal etiketil ei ole lubatud.

Kõnealused kasutusel olevad nimetused on järgmised:

Gewurztraminer,

Muscat,

Muscat Ottonel,

Pinot gris,

Riesling.

Traditsioonilised märked „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), tuleb ära näidata:

—	aastakäik,

—	üks kasutusnimetus.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Valgeid veine, millele on käesoleva tootespetsifikaadi järgi antud üks 51st kontrollitud päritolunimetusest „Alsace Grand Cru – asukoht“, välja arvatud märkega „Vendanges Tardives“ (hiline saagikoristus) või „Sélection de Grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid, ja mida esitletakse selle nimetuse all, ei saa avalikult pakkuda, transportida, müügiks pakkuda ega müüa, kui reklaamides, etikettidel, arvetel või mis tahes pakenditel puudub selgelt nähtavate tähtedega märge suhkrusisalduse kohta, nagu on määratletud Euroopa õigusaktides.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-4cec3ff9-abd4-4253-a1db-245ddd809faa

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 393/11)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alsace grand cru Gloeckelberg“

PDO-FR-A0377-AM02

Teate esitamise kuupäev: 20.7.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Lisateave

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 lisatakse järgmised kasutatavad nimetused: „Sylvaner“ ja „Pinot noir“ ning nendega seotud viinamarjasordid, vastavalt: „Sylvaner B“ ja „Pinot noir N“.

Lisatud on kasutatav nimetus „Sylvaner“, millega parandatakse tootespetsifikaadi esimeses versioonis sisalduv viga. Kõnealuse esimese versiooni I peatüki X osa punkti 1 alapunktis b on täpsustatud, et lubatud viinamarjasortidest „võib valmistada veine, mida turustatakse vastavate nimetuste all“, kuid vastav kasutuses olev nimetus ei olnud esitatud võimalike kasutatavate nimetuste nimekirjas. Riigisisese otsusega, mis on varasem tootespetsifikaadi esimese versiooni heakskiitmisest, lisati viinamarjasort „Sylvaner B“ päritolunimetusega veinide „Alsace grand cru Zotzenberg“ valmistamiseks lubatud viinamarjasortide hulka, võttes arvesse kohalikke tavasid ja nende veinide tuntust.

Kasutatav nimetus „Pinot noir“ lisati tootespetsifikaati, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. See punase veini tunnustamise taotlus tugineb nimetuste „Alsace grand cru“ tootmiseks ettenähtud kasvatusaladelt saadud viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinide ajaloole, tuntusele ja omadustele. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks.

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul, mida kasutatakse nimetust „Muscat“ kandva veini valmistamiseks, lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada viga tootespetsifikaadi eelmises versioonis.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

2.   Tooteliigid

Tootespetsifikaadi I peatüki III osa teksti on muudetud täpsustamaks, et selles tootespetsifikaadis osutatud kontrollitud päritolunimetused ei hõlma enam üksnes valgeid vaikseid veine.

Konkreetselt on nimetatud kontrollitud päritolunimetused „Alsace grand cru“, mis tähistavad valgeid ja punaseid vaikseid veine („Alsace grand cru Hengst“, „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“).

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 1 on lisatud lõik, mis viitab geograafilise piirkonna riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädeva komitee poolse kinnitamise kuupäevadele ning milles näidatakse, et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta ametlik geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses on välja jäetud Kientzheimi ja Sigolsheimi kommuunid, kuna nende territoorium on nüüdseks ühendatud Kaysersberg Vignoble’i kommuuniga.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda geograafilise piirkonna ulatust.

Punkti 1 on samuti lisatud järgmine teave:

„Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.“

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 6.

4.   Piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 2 on tehtud järgmised muudatused:

—	esimesse lõiku on selles sisalduva vea parandamiseks lisatud teave „6. ja 7. september 2006“, mis vastab kuupäevadele, millal pädev riiklik komitee kinnitas piiritletud kasvatusala;

—	teise lõigu sõnastust on muudetud, et võtta arvesse IV osa punktis 1 tehtud muudatusi kommuunide nimedes;

—	tabeli veergu „Kommuunid“ on ajakohastatud, nii et see vastab IV osa punktis 1 esitatud kommuunide nimedele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 3 on muudetud, näitamaks et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses jäetakse välja Kaysersbergi kommuun ja lisatakse Kaysersberg Vignoble’i kommuun, märkides, et selle kommuuni puhul võetakse arvesse ainult Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust.

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 9.

6.   Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki V osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad „– valgete veinide puhul:“ ja „– punaste veinide puhul: viinamarjasort „Pinot noir N“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks. Samuti on see ainus viinamarjasort, millest on lubatud valmistada päritolunimetust „Alsace“ kandvat punast veini.

V osa punkti 1 alapunktidesse a, b ja e ning V osa punkti 2 alapunkti b on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Istutustihedus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad: „Valge veini valmistamiseks“ ja „Punase veini valmistamiseks“, et eristada minimaalseid istutustihedusi sõltuvalt veini värvusest. Esitatud on istutustihedused nimetuste jaoks, mille puhul on võimalik valmistada punaseid veine.

Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis a on täpsustatud kuupäev, mil kohaldatakse eeskirja, mis võimaldab kohandada istutustihedust väljajuurimise teel: „25. oktoober 2011“, asendades sõnastuse „alates käesoleva tootespetsifikaadi heakskiitmise kuupäevast“.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

8.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis b on valgete veinide puhul välja jäetud nõue, mis käsitleb pungade arvu kasvupinna ruutmeetri kohta, kuna see on eri viinamarjasortide puhul erinev, ning on sätestatud ühtne eeskiri, mille kohaselt võib ühel tüvel olla 18 punga.

See muudatus võimaldab ühtlustada Alsace’i piirkonna päritolunimetuste tootespetsifikaate ja hõlbustab kontrollitoiminguid.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

Lause algusesse lisatakse sõnad „Valgete veinide puhul“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Lisatud on viinapuude lõikamise eeskiri punaste veinide jaoks, lubatud on kuni 14 punga tüve kohta. See arv on väiksem kui valgete veinide tootmise puhul lubatud arv. See eeskiri võimaldab tagada sidususe lubatud saagikuse ja kvaliteetviinamarjade tootmisega.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9.   Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis c on välja jäetud nõue, mis käsitleb võrsete toetustraadi maksimaalset kõrgust ning muudetud on toestatud lehestiku kõrguse mõõtmise viisi.

Need muudatused võimaldavad viinapuu kasvamise käigus tuvastada vastavust lehestiku kõrgust käsitlevale nõudele, mida varasemalt võis tuvastada ainult kohustusliku meetodi abil.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10.   Kasvatusala maksimaalne keskmine koormus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis d on vähendatud kasvatusala maksimaalset keskmist koormust valgete veinide puhul, viies selle 10 000 kilogrammilt hektari kohta 8 500 kilogrammini hektari kohta, mis on vastavuses saagikuse nõude vähendamisega nende veinide puhul.

Määrati kindlaks vastav väärtus punaste veinide jaoks, mis on madalam kui valgete veinide puhul ja mis vastab saagikuse näitajatele nende veinide puhul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11.   Viinamarjade küpsusaste ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki VII osa punkti 2 alapunktis a esitatud tabelit on muudetud, et võtta arvesse taotlust punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Nende nimetusega „Alsace grand cru“ punaste veinide jaoks on määratud kindlaks viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus koristamisel ning nende veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

See teave ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Valgete veinide puhul on viinamarjade minimaalset suhkrusisaldust suurendatud 2 või 3 grammi võrra veinivirde liitri kohta, et võtta arvesse sama 1 mahuprotsendi suurust erinevust minimaalse naturaalse alkoholisisaldusega mahuprotsentides, mis on esitatud tootespetsifikaadi eelmises versioonis. Nimetuse kaitse- ja haldusasutus otsustas suhkru alkoholiks muutumise arvutuses kasutada valgete veinide puhul väärtust 17 grammi suhkrut alkoholisisalduse 1 mahuprotsendi kohta, samas kui esialgses tootespetsifikaadis kasutati väärtust 16,83. Seda väärtust 17 soovitas riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädev komitee tootespetsifikaadi esimese versiooni koostamise ajal.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12.   Saagikus

Tootespetsifikaadi I peatüki VIII osa punktides 1 ja 2 on vähendatud saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtusi, et võimaldada kvaliteedi paremat kontrolli seoses valgete veinide ja märget „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) kandvate valgete veinidega, vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele.

Koonddokumendi punkti 5 muudetakse seoses maksimaalse saagikuse väärtustega (maksimaalne kogusaagikus).

Ilma lisamärketa veinide puhul on lisatud sõnad „Valged veinid“, kuna rahuldati taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Punaste veinide saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtused määrati kindlaks vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele, seega on need väärtused nende „grand cru“ nimetuste puhul madalamad.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13.   Õun- ja piimhappeline fermentatsioon ja fermenteeritavate suhkrute sisaldus punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul peab õun- ja piimhappeline fermentatsioon olema lõppenud.

Selle nõude kontrollimiseks on kindlaks määratud, et villimise etapil võib veini õunhappe sisaldus olla kuni 0,4 grammi liitri kohta.

IX osa punkti 1 alapunktis d on määratletud fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus, mis võib pärast fermentatsiooni olla kuni 2 grammi liitri kohta.

Koonddokumenti ei muudeta.

14.   Keeld suurendada punaste veinide puhul minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul ei ole lubatud veinide rikastamine. See veini valmistamise etapil kohaldatav piirang on vastavuses viinamarja tootmiseks kasutatavate kasvatusalade piiritlemise, minimaalse istutustiheduse, viinapuude lõikamise eeskirjade ja saagikuse madalate väärtustega.

Koonddokumenti ei muudeta.

15.   Veinikeldri mahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis g on vähendatud veinikeldrite mahutavuse arvutamiseks kasutatavat koefitsienti.

Suhe eelmise aasta saagi koguse ja veinikeldrite mahutavuse vahel ei pea olema nii suur.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16.   Veini valmimise ja tarbijale turustamise kuupäev punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 2 on määratletud veini laagerdumise minimaalne aeg punaste veinide jaoks, mis peab kestma kuni saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrini. Viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinid neil aladel peavad saama laagerduda nõutava minimaalse aja kestel, et tagada nende omaduste nõuetekohane avaldumine.

I peatüki IX osa punkti 5 alapunktis a on märgitud, et pärast laagerdumisetapi lõppemist võib punaseid veine tarbijale turustada alles alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

17.   Villitud partiide kontrollimine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunktis b on välja jäetud nõue säilitada kontrollpudeleid villitud partiide kontrollimiseks.

Tegemist on eeskirjaga, mis on üle viidud kontrollikava käigus rakendatavate kontrollimeetmete hulka.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

18.   Villitud veini ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 4 on täpsustatud villitud veini ladustamiskoha omadusi.

See võimaldab ettevõtjatel seda eeskirja paremini kohaldada ja lihtsustab kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19.   Inimtegurid, mis toetavad seost geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 1 alapunkti b teksti on muudetud, et võtta arvesse päritolunimetustega punaste vaiksete veinide „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ tunnustamist:

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 500 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud.

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 000 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud.

X osa punkti 1 alapunktis b on välja jäetud teave selle kohta, et nende kahe päritolunimetuse tunnistamine hõlmab üksnes valgeid veine, vajaduse korral on teksti parema arusaadavuse huvides lisatud sõnad „valgete veinide puhul“.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul on lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga. Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

20.   Veini(de) kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 2 on lisatud valgete veinide visuaalse aspekti kirjeldus, et neid veine paremini iseloomustada.

Kirjeldatud veinide kahe esimese tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.“

Kirjeldatud veinide kahe viimase tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.“

Muudetakse koonddokumendi punkti 4.

Punaste veinide puhul on lisatud peamiste organoleptiliste omaduste kirjeldus päritolunimetuste „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ jaoks.

Need kirjeldused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

21.   Seos geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punktis 3 on päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ puhul tegureid, mis mõjutavad seost geograafilise piirkonnaga ja veinide omadusi, mida on võimalik kohaldada kõnealuse nimetusega punaste veinide suhtes, täiendatud punaseid veine puudutava eriomase teabega.

Koonddokumenti ei muudeta.

22.   Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki XI osa punktis 2 on kooskõlas I peatüki VI osas tehtud muudatustega välja jäetud võrseid toestava traadi maksimaalne kõrgus ning vähendatud on maksimaalset pungade arvu tüve kohta.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

23.   Kohustuslik märge valgete veinide suhkrusisalduse kohta veini märgistusel ja muudel teabekandjatel

Tootespetsifikaadi I peatüki XII osa punkti 2 alapunkti d on lisatud uus tekst, millega asendatakse ja muudetakse kohustuslikuks seni vabatahtlik märge suhkrusisalduse kohta vastavalt sätestatule Euroopa määruses 2019-33.

See teave võimaldab tarbijal saada paremini aru veini tüübist.

Seda uut eeskirja ei kohaldata traditsiooniliste märgetega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinide puhul.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

Algsest alapunktist d saab XII osa punkti 2 alapunkt e.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

24.   Kasvatusala kasutamise eeldeklaratsioon

Tootespetsifikaadi II peatüki I osa punkti 1 on lisatud täpsustus eeskirjadesse, mis käsitlevad kasvatusala kasutamise eeldeklaratsiooni, mille ettevõtja esitab päritolunimetuste „Alsace grand cru“ kaitse- ja haldusasutusele juhul, kui ta loobub selle nimetuse tootmisest.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Alsace grand cru Gloeckelberg

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   

 

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete valgete veinidega.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 12,5 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 11 % muude viinamarjasortide puhul. Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14 mahuprotsenti muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Tegemist on väga hästi säilivate valgete veinidega, mida iseloomustab värskus, mis põhineb domineerival viinhappest tuleneval happesusel koos kõrge küpsusastmega viinamarjade kasutamisega. Nimetusele võib lisada kasutatavaid nimetusi, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all. Tegemist on tugevate ja rikkalike maitseomadustega ning tugeva ja paljude nüanssidega lõhnaomadustega veinidega. Veinidel on pikk järelmaitse, mis muutub aja jooksul rikkalikumaks.

Eristatakse järgmisi veine: kuivad, mineraalsed veinid; aromaatsed, puuviljalised, rasked, rikkaliku maitsega veinid. Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   Märkega „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 16 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14,5 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „vendanges tardives“ varustatud veinidel on sageli väga eksootilised lõhna- ja maitseomadused, mis meenutavad kuumtöödeldud puuvilju ja millel on värske järelmaitse. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3.   Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 18,2 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 16,4 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid on kontsentreeritumad, tugevama maitsega, neil on sageli puuviljade viljaliha lõhna- ja maitseomadused. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Kasvatusviisid: istutustihedus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 taime hektari kohta.

Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit.

Viinapuude vahekaugus reas jääb vahemikku 0,75–1,50 m.

Alates 25. oktoobrist 2011 ei või ridade väljajuurimisel kasvatusalal jääda viinapuude ridade vahe suuremaks kui 3 meetrit.

2.   Kasvatusviisid: viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuud lõigatakse ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi järgi, jättes iga tüve kohta kuni 18 punga.

3.   Saagikoristus

Viljelustavad

Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest.

4.   Minimaalse naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides suurendamine

Veinivalmistuse eritavad

Minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides ei või suurendada rohkem kui:

0,5 mahuprotsendi võrra veinide puhul, mis on valmistatud viinamarjasortidest „Gewurztraminer B“ ja „Pinot gris G“,

1,5 mahuprotsendi võrra muudest viinamarjasortidest valmistatud veinide puhul.

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), ei ole lubatud kasutada rikastamist.

5.   Veini valmistamine

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Puutükkide kasutamine on keelatud.

6.   Veini laagerdumine

Veinivalmistuse eritavad

Veinid peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juunini.

Veinid, millele võib lisada märke „vendanges tardives“(hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva teise aasta 1. juunini.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.   Päritolunimetusega veinid koos märkega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või ilma selleta

60 hektoliitrit hektari kohta

2.   Päritolunimetusega veinid märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

48 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdumine toimub järgmiste kommuunide territooriumil 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel:

—

Haut-Rhini departemang: täielikult hõlmatud kommuunid: Ammerschwihr, Beblenheim, Bennwihr, Bergheim, Bergholtz, Eguisheim, Gueberschwihr, Guebwiller, Hattstatt, Hunawihr, Ingersheim, Katzenthal, Mittelwihr, Niedermorschwihr, Orschwihr, Pfaffenheim, Ribeauvillé, Riquewihr, Rodern, Rouffach, Saint-Hippolyte, Soultzmatt, Thann, Turckheim, Vieux-Thann, Voegtlinshoffen, Westhalten, Wettolsheim, Wintzenheim, Wuenheim, Zellenberg.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kientzheimi ja Sigolsheimi delegeeritud kommuunide territooriumi ulatuses.

—	Bas-Rhini departemang: Andlau, Barr, Bergbieten, Blienschwiller, Dahlenheim, Dambach-la-Ville, Eichhoffen, Kintzheim, Marlenheim, Mittelbergheim, Molsheim, Nothalten, Scharrachbergheim-Irmstett, Wolxheim.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7.   Veiniviinamarjasort / veiniviinamarjasordid

Gewurztraminer Rs

Muscat Ottonel B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

Pinot gris G

Riesling B

8.   Seos(t)e kirjeldus

Tuginedes Alsace’i viinamarjaistandusi iseloomustavatele soodsatele ilmastikuoludele, kasutatakse kontrollitud päritolunimetusega veini „Alsace grand cru Gloeckelberg“ puhul üht parimatest asukohtadest. Veinikasvatusala asub maalilisel Alsace’i piirkonna maastikul, seal on võimalik valmistada väljendusrikkaid veine, millel on iseloomulikud omadused ja kordumatu isikupära.

Kuna viinamarjad valmivad varakult, võib veini maitsepaletti iseloomustada kui laia, rikkalikku ja mitmekesist; see tuleneb üleküpsenud ja mõnikord ka väärishallitusega kaetud viinamarjadest. Rõhutada tuleks ka suhkru ja hapete head tasakaalu, mis aja jooksul muutub aina täiuslikumaks.

Hooajajärgse perioodi väga head ilmastikutingimused, mis soodustavad suhkru kontsentratsiooni suurenemist enne koristust ja väärishallituse väljakujunemist, võimaldavad valmistada veini üleküpsenud viinamarjadest.

Tootespetsifikaadis määratletud laagerdumine võimaldab veine täiustada.

Kohaldades rangeid tootmiseeskirju, nagu viinapuude suure lehepinna hoidmine ja käsitsi toimuv saagikoristus, säilitavad Alsace’i piirkonna viinamarjakasvatajad rikkaliku maitse ja pika säilivusaja poolest hinnatud veinide eristatavad omadused.

Tegemist on selle piirkonna eriti kvaliteetsete veinidega. Tegemist on veinidega, mida hinnatakse kõrgemalt kui veine, millel on kontrollitud päritolunimetus „Alsace“.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja valmimise erandina, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafilisele koodile:

—

Haut-Rhini departemang: täielikult hõlmatud kommuunid: Bergholtz-Zell, Berrwiller, Buhl, Cernay, Colmar, Gundolsheim, Hartmanswiller, Herrlisheim, Houssen, Husseren-les-Châteaux, Jungholtz, Leimbach, Obermorschwihr, Osenbach, Ostheim, Rorschwihr, Soultz, Steinbach, Uffholtz, Walbach, Wattwiller, Wihr-au-Val, Zimmerbach.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses.

—

Bas-Rhini departemang: Albé, Avolsheim, Balbronn, Bernardswiller, Bernardvillé, Bischoffsheim, Boersch, Bourgheim, Châtenois, Cleebourg, Dachstein, Dangolsheim, Dieffenthal, Dorlisheim, Epfig, Ergersheim, Ernolsheim-Bruche, Fessenheim-le-Bas, Flexbourg, Furdenheim, Gertwiller, Gimbrett-Berstett, Goxwiller, Heiligenstein, Itterswiller, Kienheim, Kirchheim, Kuttolsheim, Mittelhausen, Mutzig, Nordheim, Oberhoffen-les-Wissenbourg, Obernai, Odratzheim, Orschwiller, Osthoffen, Ottrott, Petersbach, Reichsfeld, Riedseltz, Rosenwiller, Rosheim, Rott, Saint-Nabor, Saint-Pierre, Scherwiller, Seebach, Soultz-les-Bains, Steinseltz, Stotzheim, Strasbourg, Traenheim, Villé, Wangen, Westhoffen, Wissembourg, Zellwiller.

Pakendamine geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Veinid villitakse „Vin du Rhin“ tüüpi pudelitesse, mis vastavad 20. mai 1955. aasta dekreedi nr 55-673, 13. mai 1959. aasta määruse ja 19. märtsi 1963. aasta dekreedi sätetele, muud tüüpi pudelite kasutamine ei ole lubatud.

Alates 5. juulist 1972 peavad veinid olema pudelitesse villitud Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangudes, kasutades „Vin du Rhin“ tüüpi pudeleid, mida on kirjeldatud 1955. aasta dekreedis.

Aastakäigu märkimine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Aastakäigu teave tuleb esitada koos nimetusega ning see peab olema saagi- ja varude deklaratsioonidel, saatedokumentidel, kuulutustes, teabeprospektidel, etikettidel, arvetel ning mis tahes pakenditel.

Kasutusnimetus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada ühe kasutusel olevatest nimetustest, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all.

Kahe või enama kasutatava nimetuse esitamine samal etiketil ei ole lubatud.

Kõnealused kasutusel olevad nimetused on järgmised:

Gewurztraminer,

Muscat,

Muscat Ottonel,

Pinot gris,

Riesling.

Traditsioonilised märked „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), tuleb ära näidata:

—	aastakäik,

—	üks kasutusnimetus.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Valgeid veine, millele on käesoleva tootespetsifikaadi järgi antud üks 51st kontrollitud päritolunimetusest „Alsace Grand Cru – asukoht“, välja arvatud märkega „Vendanges Tardives“ (hiline saagikoristus) või „Sélection de Grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid, ja mida esitletakse selle nimetuse all, ei saa avalikult pakkuda, transportida, müügiks pakkuda ega müüa, kui reklaamides, etikettidel, arvetel või mis tahes pakenditel puudub selgelt nähtavate tähtedega märge suhkrusisalduse kohta, nagu on määratletud Euroopa õigusaktides.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-4cec3ff9-abd4-4253-a1db-245ddd809faa

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 393/12)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alsace grand cru Sonnenglanz“

PDO-FR-A0625-AM02

Teate esitamise kuupäev: 20.7.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Lisateave

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 lisatakse järgmised kasutatavad nimetused: „Sylvaner“ ja „Pinot noir“ ning nendega seotud viinamarjasordid, vastavalt: „Sylvaner B“ ja „Pinot noir N“.

Lisatud on kasutatav nimetus „Sylvaner“, millega parandatakse tootespetsifikaadi esimeses versioonis sisalduv viga. Kõnealuse esimese versiooni I peatüki X osa punkti 1 alapunktis b on täpsustatud, et lubatud viinamarjasortidest „võib valmistada veine, mida turustatakse vastavate nimetuste all“, kuid vastav kasutuses olev nimetus ei olnud esitatud võimalike kasutatavate nimetuste nimekirjas. Riigisisese otsusega, mis on varasem tootespetsifikaadi esimese versiooni heakskiitmisest, lisati viinamarjasort „Sylvaner B“ päritolunimetusega veinide „Alsace grand cru Zotzenberg“ valmistamiseks lubatud viinamarjasortide hulka, võttes arvesse kohalikke tavasid ja nende veinide tuntust.

Kasutatav nimetus „Pinot noir“ lisati tootespetsifikaati, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. See punase veini tunnustamise taotlus tugineb nimetuste „Alsace grand cru“ tootmiseks ettenähtud kasvatusaladelt saadud viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinide ajaloole, tuntusele ja omadustele. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks.

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul, mida kasutatakse nimetust „Muscat“ kandva veini valmistamiseks, lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada viga tootespetsifikaadi eelmises versioonis.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

2.   Tooteliigid

Tootespetsifikaadi I peatüki III osa teksti on muudetud täpsustamaks, et selles tootespetsifikaadis osutatud kontrollitud päritolunimetused ei hõlma enam üksnes valgeid vaikseid veine.

Konkreetselt on nimetatud kontrollitud päritolunimetused „Alsace grand cru“, mis tähistavad valgeid ja punaseid vaikseid veine („Alsace grand cru Hengst“, „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“).

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 1 on lisatud lõik, mis viitab geograafilise piirkonna riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädeva komitee poolse kinnitamise kuupäevadele ning milles näidatakse, et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta ametlik geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses on välja jäetud Kientzheimi ja Sigolsheimi kommuunid, kuna nende territoorium on nüüdseks ühendatud Kaysersberg Vignoble’i kommuuniga.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda geograafilise piirkonna ulatust.

Punkti 1 on samuti lisatud järgmine teave:

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 6.

4.   Piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 2 on tehtud järgmised muudatused:

—	esimesse lõiku on selles sisalduva vea parandamiseks lisatud teave „6. ja 7. september 2006“, mis vastab kuupäevadele, millal pädev riiklik komitee kinnitas piiritletud kasvatusala;

—	teise lõigu sõnastust on muudetud, et võtta arvesse IV osa punktis 1 tehtud muudatusi kommuunide nimedes;

—	tabeli veergu „Kommuunid“ on ajakohastatud, nii et see vastab IV osa punktis 1 esitatud kommuunide nimedele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 3 on muudetud, näitamaks et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses jäetakse välja Kaysersbergi kommuun ja lisatakse Kaysersberg Vignoble’i kommuun, märkides, et selle kommuuni puhul võetakse arvesse ainult Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust.

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 9.

6.   Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki V osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad „– valgete veinide puhul:“ ja „– punaste veinide puhul: viinamarjasort „Pinot noir N“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks. Samuti on see ainus viinamarjasort, millest on lubatud valmistada päritolunimetust „Alsace“ kandvat punast veini.

V osa punkti 1 alapunktidesse a, b ja e ning V osa punkti 2 alapunkti b on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Istutustihedus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad: „Valge veini valmistamiseks“ ja „Punase veini valmistamiseks“, et eristada minimaalseid istutustihedusi sõltuvalt veini värvusest. Esitatud on istutustihedused nimetuste jaoks, mille puhul on võimalik valmistada punaseid veine.

Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis a on täpsustatud kuupäev, mil kohaldatakse eeskirja, mis võimaldab kohandada istutustihedust väljajuurimise teel: „25. oktoober 2011“, asendades sõnastuse „alates käesoleva tootespetsifikaadi heakskiitmise kuupäevast“.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

8.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis b on valgete veinide puhul välja jäetud nõue, mis käsitleb pungade arvu kasvupinna ruutmeetri kohta, kuna see on eri viinamarjasortide puhul erinev, ning on sätestatud ühtne eeskiri, mille kohaselt võib ühel tüvel olla 18 punga.

See muudatus võimaldab ühtlustada Alsace’i piirkonna päritolunimetuste tootespetsifikaate ja hõlbustab kontrollitoiminguid.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

Lause algusesse lisatakse sõnad „Valgete veinide puhul“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Lisatud on viinapuude lõikamise eeskiri punaste veinide jaoks, lubatud on kuni 14 punga tüve kohta. See arv on väiksem kui valgete veinide tootmise puhul lubatud arv. See eeskiri võimaldab tagada sidususe lubatud saagikuse ja kvaliteetviinamarjade tootmisega.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9.   Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis c on välja jäetud nõue, mis käsitleb võrsete toetustraadi maksimaalset kõrgust ning muudetud on toestatud lehestiku kõrguse mõõtmise viisi.

Need muudatused võimaldavad viinapuu kasvamise käigus tuvastada vastavust lehestiku kõrgust käsitlevale nõudele, mida varasemalt võis tuvastada ainult kohustusliku meetodi abil.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10.   Kasvatusala maksimaalne keskmine koormus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis d on vähendatud kasvatusala maksimaalset keskmist koormust valgete veinide puhul, viies selle 10 000 kilogrammilt hektari kohta 8 500 kilogrammini hektari kohta, mis on vastavuses saagikuse nõude vähendamisega nende veinide puhul.

Määrati kindlaks vastav väärtus punaste veinide jaoks, mis on madalam kui valgete veinide puhul ja mis vastab saagikuse näitajatele nende veinide puhul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11.   Viinamarjade küpsusaste ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki VII osa punkti 2 alapunktis a esitatud tabelit on muudetud, et võtta arvesse taotlust punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Nende nimetusega „Alsace grand cru“ punaste veinide jaoks on määratud kindlaks viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus koristamisel ning nende veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

See teave ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Valgete veinide puhul on viinamarjade minimaalset suhkrusisaldust suurendatud 2 või 3 grammi võrra veinivirde liitri kohta, et võtta arvesse sama 1 mahuprotsendi suurust erinevust minimaalse naturaalse alkoholisisaldusega mahuprotsentides, mis on esitatud tootespetsifikaadi eelmises versioonis. Nimetuse kaitse- ja haldusasutus otsustas suhkru alkoholiks muutumise arvutuses kasutada valgete veinide puhul väärtust 17 grammi suhkrut alkoholisisalduse 1 mahuprotsendi kohta, samas kui esialgses tootespetsifikaadis kasutati väärtust 16,83. Seda väärtust 17 soovitas riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädev komitee tootespetsifikaadi esimese versiooni koostamise ajal.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12.   Saagikus

Tootespetsifikaadi I peatüki VIII osa punktides 1 ja 2 on vähendatud saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtusi, et võimaldada kvaliteedi paremat kontrolli seoses valgete veinide ja märget „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) kandvate valgete veinidega, vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele.

Koonddokumendi punkti 5 muudetakse seoses maksimaalse saagikuse väärtustega (maksimaalne kogusaagikus).

Ilma lisamärketa veinide puhul on lisatud sõnad „Valged veinid“, kuna rahuldati taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Punaste veinide saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtused määrati kindlaks vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele, seega on need väärtused nende „grand cru“ nimetuste puhul madalamad.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13.   Õun- ja piimhappeline fermentatsioon ja fermenteeritavate suhkrute sisaldus punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul peab õun- ja piimhappeline fermentatsioon olema lõppenud.

Selle nõude kontrollimiseks on kindlaks määratud, et villimise etapil võib veini õunhappe sisaldus olla kuni 0,4 grammi liitri kohta.

IX osa punkti 1 alapunktis d on määratletud fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus, mis võib pärast fermentatsiooni olla kuni 2 grammi liitri kohta.

Koonddokumenti ei muudeta.

14.   Keeld suurendada punaste veinide puhul minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul ei ole lubatud veinide rikastamine. See veini valmistamise etapil kohaldatav piirang on vastavuses viinamarja tootmiseks kasutatavate kasvatusalade piiritlemise, minimaalse istutustiheduse, viinapuude lõikamise eeskirjade ja saagikuse madalate väärtustega.

Koonddokumenti ei muudeta.

15.   Veinikeldri mahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis g on vähendatud veinikeldrite mahutavuse arvutamiseks kasutatavat koefitsienti.

Suhe eelmise aasta saagi koguse ja veinikeldrite mahutavuse vahel ei pea olema nii suur.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16.   Veini valmimise ja tarbijale turustamise kuupäev punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 2 on määratletud veini laagerdumise minimaalne aeg punaste veinide jaoks, mis peab kestma kuni saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrini. Viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinid neil aladel peavad saama laagerduda nõutava minimaalse aja kestel, et tagada nende omaduste nõuetekohane avaldumine.

I peatüki IX osa punkti 5 alapunktis a on märgitud, et pärast laagerdumisetapi lõppemist võib punaseid veine tarbijale turustada alles alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

17.   Villitud partiide kontrollimine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunktis b on välja jäetud nõue säilitada kontrollpudeleid villitud partiide kontrollimiseks.

Tegemist on eeskirjaga, mis on üle viidud kontrollikava käigus rakendatavate kontrollimeetmete hulka.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

18.   Villitud veini ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 4 on täpsustatud villitud veini ladustamiskoha omadusi.

See võimaldab ettevõtjatel seda eeskirja paremini kohaldada ja lihtsustab kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19.   Inimtegurid, mis toetavad seost geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 1 alapunkti b teksti on muudetud, et võtta arvesse päritolunimetustega punaste vaiksete veinide „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ tunnustamist:

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 500 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud.

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 000 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud.

X osa punkti 1 alapunktis b on välja jäetud teave selle kohta, et nende kahe päritolunimetuse tunnistamine hõlmab üksnes valgeid veine, vajaduse korral on teksti parema arusaadavuse huvides lisatud sõnad „valgete veinide puhul“.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul on lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga. Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

20.   Veini(de) kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 2 on lisatud valgete veinide visuaalse aspekti kirjeldus, et neid veine paremini iseloomustada.

Kirjeldatud veinide kahe esimese tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.“

Kirjeldatud veinide kahe viimase tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.“

Muudetakse koonddokumendi punkti 4.

Punaste veinide puhul on lisatud peamiste organoleptiliste omaduste kirjeldus päritolunimetuste „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ jaoks.

Need kirjeldused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

21.   Seos geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punktis 3 on päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ puhul tegureid, mis mõjutavad seost geograafilise piirkonnaga ja veinide omadusi, mida on võimalik kohaldada kõnealuse nimetusega punaste veinide suhtes, täiendatud punaseid veine puudutava eriomase teabega.

Koonddokumenti ei muudeta.

22.   Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki XI osa punktis 2 on kooskõlas I peatüki VI osas tehtud muudatustega välja jäetud võrseid toestava traadi maksimaalne kõrgus ning vähendatud on maksimaalset pungade arvu tüve kohta.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

23.   Kohustuslik märge valgete veinide suhkrusisalduse kohta veini märgistusel ja muudel teabekandjatel

Tootespetsifikaadi I peatüki XII osa punkti 2 alapunkti d on lisatud uus tekst, millega asendatakse ja muudetakse kohustuslikuks seni vabatahtlik märge suhkrusisalduse kohta vastavalt sätestatule Euroopa määruses 2019-33.

See teave võimaldab tarbijal saada paremini aru veini tüübist.

Seda uut eeskirja ei kohaldata traditsiooniliste märgetega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinide puhul.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

Algsest alapunktist d saab XII osa punkti 2 alapunkt e.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

24.   Kasvatusala kasutamise eeldeklaratsioon

Tootespetsifikaadi II peatüki I osa punkti 1 on lisatud täpsustus eeskirjadesse, mis käsitlevad kasvatusala kasutamise eeldeklaratsiooni, mille ettevõtja esitab päritolunimetuste „Alsace grand cru“ kaitse- ja haldusasutusele juhul, kui ta loobub selle nimetuse tootmisest.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Alsace grand cru Sonnenglanz

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   

 

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete valgete veinidega.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 12,5 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 11 % muude viinamarjasortide puhul. Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14 mahuprotsenti muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Tegemist on väga hästi säilivate valgete veinidega, mida iseloomustab värskus, mis põhineb domineerival viinhappest tuleneval happesusel koos kõrge küpsusastmega viinamarjade kasutamisega. Nimetusele võib lisada kasutatavaid nimetusi, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all. Tegemist on tugevate ja rikkalike maitseomadustega ning tugeva ja paljude nüanssidega lõhnaomadustega veinidega. Veinidel on pikk järelmaitse, mis muutub aja jooksul rikkalikumaks.

Eristatakse järgmisi veine: kuivad, mineraalsed veinid; aromaatsed, puuviljalised, rasked, rikkaliku maitsega veinid. Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   Märkega „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 16 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14,5 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „vendanges tardives“ varustatud veinidel on sageli väga eksootilised lõhna- ja maitseomadused, mis meenutavad kuumtöödeldud puuvilju ja millel on värske järelmaitse. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3.   Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 18,2 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 16,4 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid on kontsentreeritumad, tugevama maitsega, neil on sageli puuviljade viljaliha lõhna- ja maitseomadused. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Kasvatusviisid: istutustihedus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 taime hektari kohta.

Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit.

Viinapuude vahekaugus reas jääb vahemikku 0,75–1,50 m.

Alates 25. oktoobrist 2011 ei või ridade väljajuurimisel kasvatusalal jääda viinapuude ridade vahe suuremaks kui 3 meetrit.

2.   Kasvatusviisid: viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuud lõigatakse ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi järgi, jättes iga tüve kohta kuni 18 punga.

3.   Saagikoristus

Viljelustavad

Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest.

4.   Minimaalse naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides suurendamine

Veinivalmistuse eritavad

Minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides ei või suurendada rohkem kui:

0,5 mahuprotsendi võrra veinide puhul, mis on valmistatud viinamarjasortidest „Gewurztraminer B“ ja „Pinot gris G“,

1,5 mahuprotsendi võrra muudest viinamarjasortidest valmistatud veinide puhul.

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), ei ole lubatud kasutada rikastamist.

5.   Veini valmistamine

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Puutükkide kasutamine on keelatud.

6.   Veini laagerdumine

Veinivalmistuse eritavad

Veinid peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juunini.

Veinid, millele võib lisada märke „vendanges tardives“(hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva teise aasta 1. juunini.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.   Saagikus – päritolunimetusega veinid koos märkega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või ilma selleta

60 hektoliitrit hektari kohta

2.   Saagikus – päritolunimetusega veinid märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

48 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdumine toimub järgmiste kommuunide territooriumil 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel:

—

Haut-Rhini departemang: täielikult hõlmatud kommuunid: Ammerschwihr, Beblenheim, Bennwihr, Bergheim, Bergholtz, Eguisheim, Gueberschwihr, Guebwiller, Hattstatt, Hunawihr, Ingersheim, Katzenthal, Mittelwihr, Niedermorschwihr, Orschwihr, Pfaffenheim, Ribeauvillé, Riquewihr, Rodern, Rouffach, Saint-Hippolyte, Soultzmatt, Thann, Turckheim, Vieux-Thann, Voegtlinshoffen, Westhalten, Wettolsheim, Wintzenheim, Wuenheim, Zellenberg.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kientzheimi ja Sigolsheimi delegeeritud kommuunide territooriumi ulatuses.

—	Bas-Rhini departemang: Andlau, Barr, Bergbieten, Blienschwiller, Dahlenheim, Dambach-la-Ville, Eichhoffen, Kintzheim, Marlenheim, Mittelbergheim, Molsheim, Nothalten, Scharrachbergheim-Irmstett, Wolxheim.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7.   Veiniviinamarjasort / veiniviinamarjasordid

Gewurztraminer Rs

Muscat Ottonel B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

Pinot gris G

Riesling B

8.   Seos(t)e kirjeldus

Tuginedes Alsace’i viinamarjaistandusi iseloomustavatele soodsatele ilmastikuoludele, kasutatakse kontrollitud päritolunimetusega veini „Alsace grand cru Sonnenglanz“ puhul üht parimatest asukohtadest. Veinikasvatusala asub maalilisel Alsace’i piirkonna maastikul, seal on võimalik valmistada väljendusrikkaid veine, millel on iseloomulikud omadused ja kordumatu isikupära.

Selle grand cru piirkonna kuum ja kuiv iseloom tekitab veinides happesuse, mis on üheaegselt nii tugev kui mahe. Samal ajal annavad üleküpsenud viinamarjad neile mahlaka, mitmekeskise ja elegantse lõhna, mis on samas kerge ja õrn. Veinid „Alsace grand cru Sonnenglanz“ küpsevad aja jooksul väga hästi ning lõpuks kujub neil välja meeldiv mineraalne aroom ning nad on väga kergelt joodavad.

Hooajajärgse perioodi väga head ilmastikutingimused, mis soodustavad suhkru kontsentratsiooni suurenemist enne koristust ja väärishallituse väljakujunemist, võimaldavad valmistada veini üleküpsenud viinamarjadest.

Tootespetsifikaadis määratletud laagerdumine võimaldab veine täiustada.

Kohaldades rangeid tootmiseeskirju, nagu viinapuude suure lehepinna hoidmine ja käsitsi toimuv saagikoristus, säilitavad Alsace’i piirkonna viinamarjakasvatajad rikkaliku maitse ja pika säilivusaja poolest hinnatud veinide eristatavad omadused.

Tegemist on selle piirkonna eriti kvaliteetsete veinidega. Tegemist on veinidega, mida hinnatakse kõrgemalt kui veine, millel on kontrollitud päritolunimetus „Alsace“.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja valmimise erandina, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafilisele koodile:

—

Haut-Rhini departemang: täielikult hõlmatud kommuunid: Bergholtz-Zell, Berrwiller, Buhl, Cernay, Colmar, Gundolsheim, Hartmanswiller, Herrlisheim, Houssen, Husseren-les-Châteaux, Jungholtz, Leimbach, Obermorschwihr, Osenbach, Ostheim, Rorschwihr, Soultz, Steinbach, Uffholtz, Walbach, Wattwiller, Wihr-au-Val, Zimmerbach.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses.

—

Bas-Rhini departemang: Albé, Avolsheim, Balbronn, Bernardswiller, Bernardvillé, Bischoffsheim, Boersch, Bourgheim, Châtenois, Cleebourg, Dachstein, Dangolsheim, Dieffenthal, Dorlisheim, Epfig, Ergersheim, Ernolsheim-Bruche, Fessenheim-le-Bas, Flexbourg, Furdenheim, Gertwiller, Gimbrett-Berstett, Goxwiller, Heiligenstein, Itterswiller, Kienheim, Kirchheim, Kuttolsheim, Mittelhausen, Mutzig, Nordheim, Oberhoffen-les-Wissenbourg, Obernai, Odratzheim, Orschwiller, Osthoffen, Ottrott, Petersbach, Reichsfeld, Riedseltz, Rosenwiller, Rosheim, Rott, Saint-Nabor, Saint-Pierre, Scherwiller, Seebach, Soultz-les-Bains, Steinseltz, Stotzheim, Strasbourg, Traenheim, Villé, Wangen, Westhoffen, Wissembourg, Zellwiller.

Pakendamine geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Veinid villitakse „Vin du Rhin“ tüüpi pudelitesse, mis vastavad 20. mai 1955. aasta dekreedi nr 55-673, 13. mai 1959. aasta määruse ja 19. märtsi 1963. aasta dekreedi sätetele, muud tüüpi pudelite kasutamine ei ole lubatud.

Alates 5. juulist 1972 peavad veinid olema pudelitesse villitud Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangudes, kasutades „Vin du Rhin“ tüüpi pudeleid, mida on kirjeldatud 1955. aasta dekreedis.

Aastakäigu märkimine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Aastakäigu teave tuleb esitada koos nimetusega ning see peab olema saagi- ja varude deklaratsioonidel, saatedokumentidel, kuulutustes, teabeprospektidel, etikettidel, arvetel ning mis tahes pakenditel.

Kasutusnimetus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada ühe kasutusel olevatest nimetustest, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all.

Kahe või enama kasutatava nimetuse esitamine samal etiketil ei ole lubatud.

Kõnealused kasutusel olevad nimetused on järgmised:

Gewurztraminer,

Muscat,

Muscat Ottonel,

Pinot gris,

Riesling.

Traditsioonilised märked „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), tuleb ära näidata:

—	aastakäik,

—	üks kasutusnimetus.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Valgeid veine, millele on käesoleva tootespetsifikaadi järgi antud üks 51st kontrollitud päritolunimetusest „Alsace Grand Cru – asukoht“, välja arvatud märkega „Vendanges Tardives“ (hiline saagikoristus) või „Sélection de Grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid, ja mida esitletakse selle nimetuse all, ei saa avalikult pakkuda, transportida, müügiks pakkuda ega müüa, kui reklaamides, etikettidel, arvetel või mis tahes pakenditel puudub selgelt nähtavate tähtedega märge suhkrusisalduse kohta, nagu on määratletud Euroopa õigusaktides.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-4cec3ff9-abd4-4253-a1db-245ddd809faa

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 393/13)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alsace grand cru Mandelberg“

PDO-FR-A0334-AM02

Teate esitamise kuupäev: 20.7.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Lisateave

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 lisatakse järgmised kasutatavad nimetused: „Sylvaner“ ja „Pinot noir“ ning nendega seotud viinamarjasordid, vastavalt: „Sylvaner B“ ja „Pinot noir N“.

Lisatud on kasutatav nimetus „Sylvaner“, millega parandatakse tootespetsifikaadi esimeses versioonis sisalduv viga. Kõnealuse esimese versiooni I peatüki X osa punkti 1 alapunktis b on täpsustatud, et lubatud viinamarjasortidest „võib valmistada veine, mida turustatakse vastavate nimetuste all“, kuid vastav kasutuses olev nimetus ei olnud esitatud võimalike kasutatavate nimetuste nimekirjas. Riigisisese otsusega, mis on varasem tootespetsifikaadi esimese versiooni heakskiitmisest, lisati viinamarjasort „Sylvaner B“ päritolunimetusega veinide „Alsace grand cru Zotzenberg“ valmistamiseks lubatud viinamarjasortide hulka, võttes arvesse kohalikke tavasid ja nende veinide tuntust.

Kasutatav nimetus „Pinot noir“ lisati tootespetsifikaati, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. See punase veini tunnustamise taotlus tugineb nimetuste „Alsace grand cru“ tootmiseks ettenähtud kasvatusaladelt saadud viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinide ajaloole, tuntusele ja omadustele. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks.

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul, mida kasutatakse nimetust „Muscat“ kandva veini valmistamiseks, lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada viga tootespetsifikaadi eelmises versioonis.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

2.   Tooteliigid

Tootespetsifikaadi I peatüki III osa teksti on muudetud täpsustamaks, et selles tootespetsifikaadis osutatud kontrollitud päritolunimetused ei hõlma enam üksnes valgeid vaikseid veine.

Konkreetselt on nimetatud kontrollitud päritolunimetused „Alsace grand cru“, mis tähistavad valgeid ja punaseid vaikseid veine („Alsace grand cru Hengst“, „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“).

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 1 on lisatud lõik, mis viitab geograafilise piirkonna riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädeva komitee poolse kinnitamise kuupäevadele ning milles näidatakse, et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta ametlik geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses on välja jäetud Kientzheimi ja Sigolsheimi kommuunid, kuna nende territoorium on nüüdseks ühendatud Kaysersberg Vignoble’i kommuuniga.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda geograafilise piirkonna ulatust.

Punkti 1 on samuti lisatud järgmine teave:

„Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.“

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 6.

4.   Piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 2 on tehtud järgmised muudatused:

—	esimesse lõiku on selles sisalduva vea parandamiseks lisatud teave „6. ja 7. september 2006“, mis vastab kuupäevadele, millal pädev riiklik komitee kinnitas piiritletud kasvatusala;

—	teise lõigu sõnastust on muudetud, et võtta arvesse IV osa punktis 1 tehtud muudatusi kommuunide nimedes;

—	tabeli veergu „Kommuunid“ on ajakohastatud, nii et see vastab IV osa punktis 1 esitatud kommuunide nimedele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 3 on muudetud, näitamaks et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses jäetakse välja Kaysersbergi kommuun ja lisatakse Kaysersberg Vignoble’i kommuun, märkides, et selle kommuuni puhul võetakse arvesse ainult Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust.

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 9.

6.   Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki V osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad „– valgete veinide puhul:“ ja „– punaste veinide puhul: viinamarjasort „Pinot noir N“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks. Samuti on see ainus viinamarjasort, millest on lubatud valmistada päritolunimetust „Alsace“ kandvat punast veini.

V osa punkti 1 alapunktidesse a, b ja e ning V osa punkti 2 alapunkti b on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Istutustihedus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad: „Valge veini valmistamiseks“ ja „Punase veini valmistamiseks“, et eristada minimaalseid istutustihedusi sõltuvalt veini värvusest. Esitatud on istutustihedused nimetuste jaoks, mille puhul on võimalik valmistada punaseid veine.

Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis a on täpsustatud kuupäev, mil kohaldatakse eeskirja, mis võimaldab kohandada istutustihedust väljajuurimise teel: „25. oktoober 2011“, asendades sõnastuse „alates käesoleva tootespetsifikaadi heakskiitmise kuupäevast“.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

8.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis b on valgete veinide puhul välja jäetud nõue, mis käsitleb pungade arvu kasvupinna ruutmeetri kohta, kuna see on eri viinamarjasortide puhul erinev, ning on sätestatud ühtne eeskiri, mille kohaselt võib ühel tüvel olla 18 punga.

See muudatus võimaldab ühtlustada Alsace’i piirkonna päritolunimetuste tootespetsifikaate ja hõlbustab kontrollitoiminguid.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

Lause algusesse lisatakse sõnad „Valgete veinide puhul“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Lisatud on viinapuude lõikamise eeskiri punaste veinide jaoks, lubatud on kuni 14 punga tüve kohta. See arv on väiksem kui valgete veinide tootmise puhul lubatud arv. See eeskiri võimaldab tagada sidususe lubatud saagikuse ja kvaliteetviinamarjade tootmisega.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9.   Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis c on välja jäetud nõue, mis käsitleb võrsete toetustraadi maksimaalset kõrgust ning muudetud on toestatud lehestiku kõrguse mõõtmise viisi.

Need muudatused võimaldavad viinapuu kasvamise käigus tuvastada vastavust lehestiku kõrgust käsitlevale nõudele, mida varasemalt võis tuvastada ainult kohustusliku meetodi abil.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10.   Kasvatusala maksimaalne keskmine koormus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis d on vähendatud kasvatusala maksimaalset keskmist koormust valgete veinide puhul, viies selle 10 000 kilogrammilt hektari kohta 8 500 kilogrammini hektari kohta, mis on vastavuses saagikuse nõude vähendamisega nende veinide puhul.

Määrati kindlaks vastav väärtus punaste veinide jaoks, mis on madalam kui valgete veinide puhul ja mis vastab saagikuse näitajatele nende veinide puhul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11.   Viinamarjade küpsusaste ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki VII osa punkti 2 alapunktis a esitatud tabelit on muudetud, et võtta arvesse taotlust punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Nende nimetusega „Alsace grand cru“ punaste veinide jaoks on määratud kindlaks viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus koristamisel ning nende veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

See teave ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Valgete veinide puhul on viinamarjade minimaalset suhkrusisaldust suurendatud 2 või 3 grammi võrra veinivirde liitri kohta, et võtta arvesse sama 1 mahuprotsendi suurust erinevust minimaalse naturaalse alkoholisisaldusega mahuprotsentides, mis on esitatud tootespetsifikaadi eelmises versioonis. Nimetuse kaitse- ja haldusasutus otsustas suhkru alkoholiks muutumise arvutuses kasutada valgete veinide puhul väärtust 17 grammi suhkrut alkoholisisalduse 1 mahuprotsendi kohta, samas kui esialgses tootespetsifikaadis kasutati väärtust 16,83. Seda väärtust 17 soovitas riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädev komitee tootespetsifikaadi esimese versiooni koostamise ajal.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12.   Saagikus

Tootespetsifikaadi I peatüki VIII osa punktides 1 ja 2 on vähendatud saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtusi, et võimaldada kvaliteedi paremat kontrolli seoses valgete veinide ja märget „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) kandvate valgete veinidega, vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele.

Koonddokumendi punkti 5 muudetakse seoses maksimaalse saagikuse väärtustega (maksimaalne kogusaagikus).

Ilma lisamärketa veinide puhul on lisatud sõnad „Valged veinid“, kuna rahuldati taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Punaste veinide saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtused määrati kindlaks vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele, seega on need väärtused nende „grand cru“ nimetuste puhul madalamad.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13.   Õun- ja piimhappeline fermentatsioon ja fermenteeritavate suhkrute sisaldus punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul peab õun- ja piimhappeline fermentatsioon olema lõppenud.

Selle nõude kontrollimiseks on kindlaks määratud, et villimise etapil võib veini õunhappe sisaldus olla kuni 0,4 grammi liitri kohta.

IX osa punkti 1 alapunktis d on määratletud fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus, mis võib pärast fermentatsiooni olla kuni 2 grammi liitri kohta.

Koonddokumenti ei muudeta.

14.   Keeld suurendada punaste veinide puhul minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul ei ole lubatud veinide rikastamine. See veini valmistamise etapil kohaldatav piirang on vastavuses viinamarja tootmiseks kasutatavate kasvatusalade piiritlemise, minimaalse istutustiheduse, viinapuude lõikamise eeskirjade ja saagikuse madalate väärtustega.

Koonddokumenti ei muudeta.

15.   Veinikeldri mahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis g on vähendatud veinikeldrite mahutavuse arvutamiseks kasutatavat koefitsienti.

Suhe eelmise aasta saagi koguse ja veinikeldrite mahutavuse vahel ei pea olema nii suur.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16.   Veini valmimise ja tarbijale turustamise kuupäev punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 2 on määratletud veini laagerdumise minimaalne aeg punaste veinide jaoks, mis peab kestma kuni saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrini. Viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinid neil aladel peavad saama laagerduda nõutava minimaalse aja kestel, et tagada nende omaduste nõuetekohane avaldumine.

I peatüki IX osa punkti 5 alapunktis a on märgitud, et pärast laagerdumisetapi lõppemist võib punaseid veine tarbijale turustada alles alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

17.   Villitud partiide kontrollimine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunktis b on välja jäetud nõue säilitada kontrollpudeleid villitud partiide kontrollimiseks.

Tegemist on eeskirjaga, mis on üle viidud kontrollikava käigus rakendatavate kontrollimeetmete hulka.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

18.   Villitud veini ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 4 on täpsustatud villitud veini ladustamiskoha omadusi.

See võimaldab ettevõtjatel seda eeskirja paremini kohaldada ja lihtsustab kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19.   Inimtegurid, mis toetavad seost geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 1 alapunkti b teksti on muudetud, et võtta arvesse päritolunimetustega punaste vaiksete veinide „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ tunnustamist:

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 500 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud;

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 000 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud.

X osa punkti 1 alapunktis b on välja jäetud teave selle kohta, et nende kahe päritolunimetuse tunnistamine hõlmab üksnes valgeid veine, vajaduse korral on teksti parema arusaadavuse huvides lisatud sõnad „valgete veinide puhul“.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul on lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga. Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

20.   Veini(de) kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 2 on lisatud valgete veinide visuaalse aspekti kirjeldus, et neid veine paremini iseloomustada.

Kirjeldatud veinide kahe esimese tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.“

Kirjeldatud veinide kahe viimase tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.“

Muudetakse koonddokumendi punkti 4.

Punaste veinide puhul on lisatud peamiste organoleptiliste omaduste kirjeldus päritolunimetuste „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ jaoks.

Need kirjeldused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

21.   Seos geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punktis 3 on päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ puhul tegureid, mis mõjutavad seost geograafilise piirkonnaga ja veinide omadusi, mida on võimalik kohaldada kõnealuse nimetusega punaste veinide suhtes, täiendatud punaseid veine puudutava eriomase teabega.

Koonddokumenti ei muudeta.

22.   Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki XI osa punktis 2 on kooskõlas I peatüki VI osas tehtud muudatustega välja jäetud võrseid toestava traadi maksimaalne kõrgus ning vähendatud on maksimaalset pungade arvu tüve kohta.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

23.   Kohustuslik märge valgete veinide suhkrusisalduse kohta veini märgistusel ja muudel teabekandjatel

Tootespetsifikaadi I peatüki XII osa punkti 2 alapunkti d on lisatud uus tekst, millega asendatakse ja muudetakse kohustuslikuks seni vabatahtlik märge suhkrusisalduse kohta vastavalt sätestatule Euroopa määruses 2019-33.

See teave võimaldab tarbijal saada paremini aru veini tüübist.

Seda uut eeskirja ei kohaldata traditsiooniliste märgetega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinide puhul.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

Algsest alapunktist d saab XII osa punkti 2 alapunkt e.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

24.   Kasvatusala kasutamise eeldeklaratsioon

Tootespetsifikaadi II peatüki I osa punkti 1 on lisatud täpsustus eeskirjadesse, mis käsitlevad kasvatusala kasutamise eeldeklaratsiooni, mille ettevõtja esitab päritolunimetuste „Alsace grand cru“ kaitse- ja haldusasutusele juhul, kui ta loobub selle nimetuse tootmisest.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Alsace grand cru Mandelberg

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   

 

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete valgete veinidega.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 12,5 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 11 % muude viinamarjasortide puhul. Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14 mahuprotsenti muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Tegemist on väga hästi säilivate valgete veinidega, mida iseloomustab värskus, mis põhineb domineerival viinhappest tuleneval happesusel koos kõrge küpsusastmega viinamarjade kasutamisega. Nimetusele võib lisada kasutatavaid nimetusi, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all. Tegemist on tugevate ja rikkalike maitseomadustega ning tugeva ja paljude nüanssidega lõhnaomadustega veinidega. Veinidel on pikk järelmaitse, mis muutub aja jooksul rikkalikumaks.

Eristatakse järgmisi veine: kuivad, mineraalsed veinid; aromaatsed, puuviljalised, rasked, rikkaliku maitsega veinid. Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   Märkega „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 16 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14,5 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „vendanges tardives“ varustatud veinidel on sageli väga eksootilised lõhna- ja maitseomadused, mis meenutavad kuumtöödeldud puuvilju ja millel on värske järelmaitse. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3.   Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 18,2 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 16,4 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid on kontsentreeritumad, tugevama maitsega, neil on sageli puuviljade viljaliha lõhna- ja maitseomadused. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Kasvatusviisid: istutustihedus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 taime hektari kohta.

Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit.

Viinapuude vahekaugus reas jääb vahemikku 0,75–1,50 m.

Alates 25. oktoobrist 2011 ei või ridade väljajuurimisel kasvatusalal jääda viinapuude ridade vahe suuremaks kui 3 meetrit.

2.   Kasvatusviisid: viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuud lõigatakse ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi järgi, jättes iga tüve kohta kuni 18 punga.

3.   Saagikoristus

Viljelustavad

Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest.

4.   Minimaalse naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides suurendamine

Veinivalmistuse eritavad

Minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides ei või suurendada rohkem kui:

0,5 mahuprotsendi võrra veinide puhul, mis on valmistatud viinamarjasortidest „Gewurztraminer B“ ja „Pinot gris G“,

1,5 mahuprotsendi võrra muudest viinamarjasortidest valmistatud veinide puhul.

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), ei ole lubatud kasutada rikastamist.

5.   Veini valmistamine

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Puutükkide kasutamine on keelatud.

6.   Veini laagerdumine

Veinivalmistuse eritavad

Veinid peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juunini.

Veinid, millele võib lisada märke „vendanges tardives“(hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva teise aasta 1. juunini.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.   Päritolunimetusega veinid koos märkega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või ilma selleta

60 hektoliitrit hektari kohta

2.   Päritolunimetusega veinid märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

48 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdumine toimub järgmiste kommuunide territooriumil 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel:

—

Haut-Rhini departemang: täielikult hõlmatud kommuunid: Ammerschwihr, Beblenheim, Bennwihr, Bergheim, Bergholtz, Eguisheim, Gueberschwihr, Guebwiller, Hattstatt, Hunawihr, Ingersheim, Katzenthal, Mittelwihr, Niedermorschwihr, Orschwihr, Pfaffenheim, Ribeauvillé, Riquewihr, Rodern, Rouffach, Saint-Hippolyte, Soultzmatt, Thann, Turckheim, Vieux-Thann, Voegtlinshoffen, Westhalten, Wettolsheim, Wintzenheim, Wuenheim, Zellenberg.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kientzheimi ja Sigolsheimi delegeeritud kommuunide territooriumi ulatuses.

—	Bas-Rhini departemang: Andlau, Barr, Bergbieten, Blienschwiller, Dahlenheim, Dambach-la-Ville, Eichhoffen, Kintzheim, Marlenheim, Mittelbergheim, Molsheim, Nothalten, Scharrachbergheim-Irmstett, Wolxheim.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7.   Veiniviinamarjasort / veiniviinamarjasordid

Gewurztraminer Rs

Muscat Ottonel B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

Pinot gris G

Riesling B

8.   Seos(t)e kirjeldus

Tuginedes Alsace’i viinamarjaistandusi iseloomustavatele soodsatele kohalikele ilmastikuoludele, kasutatakse kontrollitud päritolunimetusega veini „Alsace grand cru Mandelberg“ puhul üht parimatest asukohtadest. Veinikasvatusala asub maalilisel Alsace’i piirkonna maastikul, seal on võimalik valmistada tuhande eri nüansiga väljendusrikkaid veine, millel on iseloomulikud omadused ja kordumatu isikupära.

Kaltsiumi- ja magneesiumirohketel muldadel kujunevad veinid, millele on omane tugev puuviljasus ja peen maitse. Nende säilivuspotentsiaal põhineb veinide tugeval ja rikkalikul olemusel.

Hooajajärgse perioodi väga head ilmastikutingimused, mis soodustavad suhkru kontsentratsiooni suurenemist enne koristust ja väärishallituse väljakujunemist, võimaldavad valmistada veini üleküpsenud viinamarjadest.

Tootespetsifikaadis määratletud laagerdumine võimaldab veine täiustada.

Kohaldades rangeid tootmiseeskirju, nagu viinapuude suure lehepinna hoidmine ja käsitsi toimuv saagikoristus, säilitavad Alsace’i piirkonna viinamarjakasvatajad rikkaliku maitse ja pika säilivusaja poolest hinnatud veinide eristatavad omadused.

Tegemist on selle piirkonna eriti kvaliteetsete veinidega. Tegemist on veinidega, mida hinnatakse kõrgemalt kui veine, millel on kontrollitud päritolunimetus „Alsace“.

Juba 1958. aastal kirjutatud Médard Barthi teoses „Der Rebbau des Elsass und die Absatzgebieten seiner Weine“ ülistatakse seda tänapäeval kõrge tunnustuse omandanud veinikasvatusala.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja valmimise erandina, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafilisele koodile:

—

Haut-Rhini departemang: täielikult hõlmatud kommuunid: Bergholtz-Zell, Berrwiller, Buhl, Cernay, Colmar, Gundolsheim, Hartmanswiller, Herrlisheim, Houssen, Husseren-les-Châteaux, Jungholtz, Leimbach, Obermorschwihr, Osenbach, Ostheim, Rorschwihr, Soultz, Steinbach, Uffholtz, Walbach, Wattwiller, Wihr-au-Val, Zimmerbach.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses.

—

Bas-Rhini departemang: Albé, Avolsheim, Balbronn, Bernardswiller, Bernardvillé, Bischoffsheim, Boersch, Bourgheim, Châtenois, Cleebourg, Dachstein, Dangolsheim, Dieffenthal, Dorlisheim, Epfig, Ergersheim, Ernolsheim-Bruche, Fessenheim-le-Bas, Flexbourg, Furdenheim, Gertwiller, Gimbrett-Berstett, Goxwiller, Heiligenstein, Itterswiller, Kienheim, Kirchheim, Kuttolsheim, Mittelhausen, Mutzig, Nordheim, Oberhoffen-les-Wissenbourg, Obernai, Odratzheim, Orschwiller, Osthoffen, Ottrott, Petersbach, Reichsfeld, Riedseltz, Rosenwiller, Rosheim, Rott, Saint-Nabor, Saint-Pierre, Scherwiller, Seebach, Soultz-les-Bains, Steinseltz, Stotzheim, Strasbourg, Traenheim, Villé, Wangen, Westhoffen, Wissembourg, Zellwiller.

Pakendamine geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Veinid villitakse „Vin du Rhin“ tüüpi pudelitesse, mis vastavad 20. mai 1955. aasta dekreedi nr 55-673, 13. mai 1959. aasta määruse ja 19. märtsi 1963. aasta dekreedi sätetele, muud tüüpi pudelite kasutamine ei ole lubatud.

Alates 5. juulist 1972 peavad veinid olema pudelitesse villitud Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangudes, kasutades „Vin du Rhin“ tüüpi pudeleid, mida on kirjeldatud 1955. aasta dekreedis.

Aastakäigu märkimine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Aastakäigu teave tuleb esitada koos nimetusega ning see peab olema saagi- ja varude deklaratsioonidel, saatedokumentidel, kuulutustes, teabeprospektidel, etikettidel, arvetel ning mis tahes pakenditel.

Kasutusnimetus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada ühe kasutusel olevatest nimetustest, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all.

Kahe või enama kasutatava nimetuse esitamine samal etiketil ei ole lubatud.

Kõnealused kasutusel olevad nimetused on järgmised:

Gewurztraminer,

Muscat,

Muscat Ottonel,

Pinot gris,

Riesling.

Traditsioonilised märked „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), tuleb ära näidata:

—	aastakäik,

—	üks kasutusnimetus.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Valgeid veine, millele on käesoleva tootespetsifikaadi järgi antud üks 51st kontrollitud päritolunimetusest „Alsace Grand Cru – asukoht“, välja arvatud märkega „Vendanges Tardives“ (hiline saagikoristus) või „Sélection de Grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid, ja mida esitletakse selle nimetuse all, ei saa avalikult pakkuda, transportida, müügiks pakkuda ega müüa, kui reklaamides, etikettidel, arvetel või mis tahes pakenditel puudub selgelt nähtavate tähtedega märge suhkrusisalduse kohta, nagu on määratletud Euroopa õigusaktides.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-4cec3ff9-abd4-4253-a1db-245ddd809faa

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 393/14)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alsace grand cru Goldert“

PDO-FR-A0373-AM02

Teate esitamise kuupäev: 20.7.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Lisateave

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 lisatakse järgmised kasutatavad nimetused: „Sylvaner“ ja „Pinot noir“ ning nendega seotud viinamarjasordid, vastavalt: „Sylvaner B“ ja „Pinot noir N“.

Lisatud on kasutatav nimetus „Sylvaner“, millega parandatakse tootespetsifikaadi esimeses versioonis sisalduv viga. Kõnealuse esimese versiooni I peatüki X osa punkti 1 alapunktis b on täpsustatud, et lubatud viinamarjasortidest „võib valmistada veine, mida turustatakse vastavate nimetuste all“, kuid vastav kasutuses olev nimetus ei olnud esitatud võimalike kasutatavate nimetuste nimekirjas. Riigisisese otsusega, mis on varasem tootespetsifikaadi esimese versiooni heakskiitmisest, lisati viinamarjasort „Sylvaner B“ päritolunimetusega veinide „Alsace grand cru Zotzenberg“ valmistamiseks lubatud viinamarjasortide hulka, võttes arvesse kohalikke tavasid ja nende veinide tuntust.

Kasutatav nimetus „Pinot noir“ lisati tootespetsifikaati, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. See punase veini tunnustamise taotlus tugineb nimetuste „Alsace grand cru“ tootmiseks ettenähtud kasvatusaladelt saadud viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinide ajaloole, tuntusele ja omadustele. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks.

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul, mida kasutatakse nimetust „Muscat“ kandva veini valmistamiseks, lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada viga tootespetsifikaadi eelmises versioonis.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

2.   Tooteliigid

Tootespetsifikaadi I peatüki III osa teksti on muudetud täpsustamaks, et selles tootespetsifikaadis osutatud kontrollitud päritolunimetused ei hõlma enam üksnes valgeid vaikseid veine.

Konkreetselt on nimetatud kontrollitud päritolunimetused „Alsace grand cru“, mis tähistavad valgeid ja punaseid vaikseid veine („Alsace grand cru Hengst“, „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“).

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 1 on lisatud lõik, mis viitab geograafilise piirkonna riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädeva komitee poolse kinnitamise kuupäevadele ning milles näidatakse, et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta ametlik geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses on välja jäetud Kientzheimi ja Sigolsheimi kommuunid, kuna nende territoorium on nüüdseks ühendatud Kaysersberg Vignoble’i kommuuniga.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda geograafilise piirkonna ulatust.

Punkti 1 on samuti lisatud järgmine teave:

„Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.“

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 6.

4.   Piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 2 on tehtud järgmised muudatused:

—	esimesse lõiku on selles sisalduva vea parandamiseks lisatud teave „6. ja 7. september 2006“, mis vastab kuupäevadele, millal pädev riiklik komitee kinnitas piiritletud kasvatusala;

—	teise lõigu sõnastust on muudetud, et võtta arvesse IV osa punktis 1 tehtud muudatusi kommuunide nimedes;

—	tabeli veergu „Kommuunid“ on ajakohastatud, nii et see vastab IV osa punktis 1 esitatud kommuunide nimedele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 3 on muudetud, näitamaks et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses jäetakse välja Kaysersbergi kommuun ja lisatakse Kaysersberg Vignoble’i kommuun, märkides, et selle kommuuni puhul võetakse arvesse ainult Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust.

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 9.

6.   Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki V osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad „– valgete veinide puhul:“ ja „– punaste veinide puhul: viinamarjasort „Pinot noir N“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks. Samuti on see ainus viinamarjasort, millest on lubatud valmistada päritolunimetust „Alsace“ kandvat punast veini.

V osa punkti 1 alapunktidesse a, b ja e ning V osa punkti 2 alapunkti b on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Istutustihedus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad: „Valge veini valmistamiseks“ ja „Punase veini valmistamiseks“, et eristada minimaalseid istutustihedusi sõltuvalt veini värvusest. Esitatud on istutustihedused nimetuste jaoks, mille puhul on võimalik valmistada punaseid veine.

Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis a on täpsustatud kuupäev, mil kohaldatakse eeskirja, mis võimaldab kohandada istutustihedust väljajuurimise teel: „25. oktoober 2011“, asendades sõnastuse „alates käesoleva tootespetsifikaadi heakskiitmise kuupäevast“.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

8.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis b on valgete veinide puhul välja jäetud nõue, mis käsitleb pungade arvu kasvupinna ruutmeetri kohta, kuna see on eri viinamarjasortide puhul erinev, ning on sätestatud ühtne eeskiri, mille kohaselt võib ühel tüvel olla 18 punga.

See muudatus võimaldab ühtlustada Alsace’i piirkonna päritolunimetuste tootespetsifikaate ja hõlbustab kontrollitoiminguid.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

Lause algusesse lisatakse sõnad „Valgete veinide puhul“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Lisatud on viinapuude lõikamise eeskiri punaste veinide jaoks, lubatud on kuni 14 punga tüve kohta. See arv on väiksem kui valgete veinide tootmise puhul lubatud arv. See eeskiri võimaldab tagada sidususe lubatud saagikuse ja kvaliteetviinamarjade tootmisega.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9.   Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis c on välja jäetud nõue, mis käsitleb võrsete toetustraadi maksimaalset kõrgust ning muudetud on toestatud lehestiku kõrguse mõõtmise viisi.

Need muudatused võimaldavad viinapuu kasvamise käigus tuvastada vastavust lehestiku kõrgust käsitlevale nõudele, mida varasemalt võis tuvastada ainult kohustusliku meetodi abil.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10.   Kasvatusala maksimaalne keskmine koormus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis d on vähendatud kasvatusala maksimaalset keskmist koormust valgete veinide puhul, viies selle 10 000 kilogrammilt hektari kohta 8 500 kilogrammini hektari kohta, mis on vastavuses saagikuse nõude vähendamisega nende veinide puhul.

Määrati kindlaks vastav väärtus punaste veinide jaoks, mis on madalam kui valgete veinide puhul ja mis vastab saagikuse näitajatele nende veinide puhul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11.   Viinamarjade küpsusaste ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki VII osa punkti 2 alapunktis a esitatud tabelit on muudetud, et võtta arvesse taotlust punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Nende nimetusega „Alsace grand cru“ punaste veinide jaoks on määratud kindlaks viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus koristamisel ning nende veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

See teave ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Valgete veinide puhul on viinamarjade minimaalset suhkrusisaldust suurendatud 2 või 3 grammi võrra veinivirde liitri kohta, et võtta arvesse sama 1 mahuprotsendi suurust erinevust minimaalse naturaalse alkoholisisaldusega mahuprotsentides, mis on esitatud tootespetsifikaadi eelmises versioonis. Nimetuse kaitse- ja haldusasutus otsustas suhkru alkoholiks muutumise arvutuses kasutada valgete veinide puhul väärtust 17 grammi suhkrut alkoholisisalduse 1 mahuprotsendi kohta, samas kui esialgses tootespetsifikaadis kasutati väärtust 16,83. Seda väärtust 17 soovitas riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädev komitee tootespetsifikaadi esimese versiooni koostamise ajal.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12.   Saagikus

Tootespetsifikaadi I peatüki VIII osa punktides 1 ja 2 on vähendatud saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtusi, et võimaldada kvaliteedi paremat kontrolli seoses valgete veinide ja märget „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) kandvate valgete veinidega, vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele.

Koonddokumendi punkti 5 muudetakse seoses maksimaalse saagikuse väärtustega (maksimaalne kogusaagikus).

Ilma lisamärketa veinide puhul on lisatud sõnad „Valged veinid“, kuna rahuldati taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Punaste veinide saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtused määrati kindlaks vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele, seega on need väärtused nende „grand cru“ nimetuste puhul madalamad.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13.   Õun- ja piimhappeline fermentatsioon ja fermenteeritavate suhkrute sisaldus punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul peab õun- ja piimhappeline fermentatsioon olema lõppenud.

Selle nõude kontrollimiseks on kindlaks määratud, et villimise etapil võib veini õunhappe sisaldus olla kuni 0,4 grammi liitri kohta.

IX osa punkti 1 alapunktis d on määratletud fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus, mis võib pärast fermentatsiooni olla kuni 2 grammi liitri kohta.

Koonddokumenti ei muudeta.

14.   Keeld suurendada punaste veinide puhul minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul ei ole lubatud veinide rikastamine. See veini valmistamise etapil kohaldatav piirang on vastavuses viinamarja tootmiseks kasutatavate kasvatusalade piiritlemise, minimaalse istutustiheduse, viinapuude lõikamise eeskirjade ja saagikuse madalate väärtustega.

Koonddokumenti ei muudeta.

15.   Veinikeldri mahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis g on vähendatud veinikeldrite mahutavuse arvutamiseks kasutatavat koefitsienti.

Suhe eelmise aasta saagi koguse ja veinikeldrite mahutavuse vahel ei pea olema nii suur.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16.   Veini valmimise ja tarbijale turustamise kuupäev punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 2 on määratletud veini laagerdumise minimaalne aeg punaste veinide jaoks, mis peab kestma kuni saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrini. Viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinid neil aladel peavad saama laagerduda nõutava minimaalse aja kestel, et tagada nende omaduste nõuetekohane avaldumine.

I peatüki IX osa punkti 5 alapunktis a on märgitud, et pärast laagerdumisetapi lõppemist võib punaseid veine tarbijale turustada alles alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

17.   Villitud partiide kontrollimine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunktis b on välja jäetud nõue säilitada kontrollpudeleid villitud partiide kontrollimiseks.

Tegemist on eeskirjaga, mis on üle viidud kontrollikava käigus rakendatavate kontrollimeetmete hulka.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

18.   Villitud veini ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 4 on täpsustatud villitud veini ladustamiskoha omadusi.

See võimaldab ettevõtjatel seda eeskirja paremini kohaldada ja lihtsustab kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19.   Inimtegurid, mis toetavad seost geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 1 alapunkti b teksti on muudetud, et võtta arvesse päritolunimetustega punaste vaiksete veinide „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ tunnustamist:

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 500 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud;

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 000 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud.

X osa punkti 1 alapunktis b on välja jäetud teave selle kohta, et nende kahe päritolunimetuse tunnistamine hõlmab üksnes valgeid veine, vajaduse korral on teksti parema arusaadavuse huvides lisatud sõnad „valgete veinide puhul“.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul on lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga. Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

20.   Veini(de) kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 2 on lisatud valgete veinide visuaalse aspekti kirjeldus, et neid veine paremini iseloomustada.

Kirjeldatud veinide kahe esimese tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.“

Kirjeldatud veinide kahe viimase tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.“

Muudetakse koonddokumendi punkti 4.

Punaste veinide puhul on lisatud peamiste organoleptiliste omaduste kirjeldus päritolunimetuste „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ jaoks.

Need kirjeldused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

21.   Seos geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punktis 3 on päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ puhul tegureid, mis mõjutavad seost geograafilise piirkonnaga ja veinide omadusi, mida on võimalik kohaldada kõnealuse nimetusega punaste veinide suhtes, täiendatud punaseid veine puudutava eriomase teabega.

Koonddokumenti ei muudeta.

22.   Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki XI osa punktis 2 on kooskõlas I peatüki VI osas tehtud muudatustega välja jäetud võrseid toestava traadi maksimaalne kõrgus ning vähendatud on maksimaalset pungade arvu tüve kohta.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

23.   Kohustuslik märge valgete veinide suhkrusisalduse kohta veini märgistusel ja muudel teabekandjatel

Tootespetsifikaadi I peatüki XII osa punkti 2 alapunkti d on lisatud uus tekst, millega asendatakse ja muudetakse kohustuslikuks seni vabatahtlik märge suhkrusisalduse kohta vastavalt sätestatule Euroopa määruses 2019-33.

See teave võimaldab tarbijal saada paremini aru veini tüübist.

Seda uut eeskirja ei kohaldata traditsiooniliste märgetega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinide puhul.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

Algsest alapunktist d saab XII osa punkti 2 alapunkt e.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

24.   Kasvatusala kasutamise eeldeklaratsioon

Tootespetsifikaadi II peatüki I osa punkti 1 on lisatud täpsustus eeskirjadesse, mis käsitlevad kasvatusala kasutamise eeldeklaratsiooni, mille ettevõtja esitab päritolunimetuste „Alsace grand cru“ kaitse- ja haldusasutusele juhul, kui ta loobub selle nimetuse tootmisest.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Alsace grand cru Goldert

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   

 

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete valgete veinidega.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 12,5 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 11 % muude viinamarjasortide puhul. Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14 mahuprotsenti muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Tegemist on väga hästi säilivate valgete veinidega, mida iseloomustab värskus, mis põhineb domineerival viinhappest tuleneval happesusel koos kõrge küpsusastmega viinamarjade kasutamisega. Nimetusele võib lisada kasutatavaid nimetusi, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all. Tegemist on tugevate ja rikkalike maitseomadustega ning tugeva ja paljude nüanssidega lõhnaomadustega veinidega. Veinidel on pikk järelmaitse, mis muutub aja jooksul rikkalikumaks.

Eristatakse järgmisi veine: kuivad, mineraalsed veinid; aromaatsed, puuviljalised, rasked, rikkaliku maitsega veinid. Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   Märkega „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 16 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14,5 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „vendanges tardives“ varustatud veinidel on sageli väga eksootilised lõhna- ja maitseomadused, mis meenutavad kuumtöödeldud puuvilju ja millel on värske järelmaitse. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3.   Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 18,2 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 16,4 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid on kontsentreeritumad, tugevama maitsega, neil on sageli puuviljade viljaliha lõhna- ja maitseomadused. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.

Kasvatusviisid: istutustihedus Viljelustavad Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 taime hektari kohta. Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit. Viinapuude vahekaugus reas jääb vahemikku 0,75–1,50 m. Alates 25. oktoobrist 2011 ei või ridade väljajuurimisel kasvatusalal jääda viinapuude ridade vahe suuremaks kui 3 meetrit.

2.	Kasvatusviisid: viinapuude lõikamise eeskirjad Viljelustavad Viinapuud lõigatakse ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi järgi, jättes iga tüve kohta kuni 18 punga.

3.	Saagikoristus Viljelustavad Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest.

4.

Minimaalse naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides suurendamine Veinivalmistuse eritavad Minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides ei või suurendada rohkem kui: 0,5 mahuprotsendi võrra veinide puhul, mis on valmistatud viinamarjasortidest „Gewurztraminer B“ ja „Pinot gris G“, 1,5 mahuprotsendi võrra muudest viinamarjasortidest valmistatud veinide puhul. Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), ei ole lubatud kasutada rikastamist.

5.	Veini valmistamine Veinide valmistamisel kohaldatav piirang Puutükkide kasutamine on keelatud.

6.

Veini laagerdumine Veinivalmistuse eritavad Veinid peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juunini. Veinid, millele võib lisada märke „vendanges tardives“(hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva teise aasta 1. juunini.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.	Päritolunimetusega veinid koos märkega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või ilma selleta 60 hektoliitrit hektari kohta

2.	Päritolunimetusega veinid märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) 48 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdumine toimub järgmiste kommuunide territooriumil 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel:

—

Haut-Rhini departemang: täielikult hõlmatud kommuunid: Ammerschwihr, Beblenheim, Bennwihr, Bergheim, Bergholtz, Eguisheim, Gueberschwihr, Guebwiller, Hattstatt, Hunawihr, Ingersheim, Katzenthal, Mittelwihr, Niedermorschwihr, Orschwihr, Pfaffenheim, Ribeauvillé, Riquewihr, Rodern, Rouffach, Saint-Hippolyte, Soultzmatt, Thann, Turckheim, Vieux-Thann, Voegtlinshoffen, Westhalten, Wettolsheim, Wintzenheim, Wuenheim, Zellenberg.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kientzheimi ja Sigolsheimi delegeeritud kommuunide territooriumi ulatuses.

—	Bas-Rhini departemang: Andlau, Barr, Bergbieten, Blienschwiller, Dahlenheim, Dambach-la-Ville, Eichhoffen, Kintzheim, Marlenheim, Mittelbergheim, Molsheim, Nothalten, Scharrachbergheim-Irmstett, Wolxheim.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7.   Veiniviinamarjasort / veiniviinamarjasordid

Gewurztraminer Rs

Muscat Ottonel B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

Pinot gris G

Riesling B

8.   Seos(t)e kirjeldus

Tuginedes Alsace’i viinamarjaistandusi iseloomustavatele soodsatele ilmastikuoludele, kasutatakse kontrollitud päritolunimetusega veini „Alsace grand cru Goldert“ puhul üht parimatest asukohtadest. Veinikasvatusala asub maalilisel Alsace’i piirkonna maastikul, seal on võimalik valmistada väljendusrikkaid veine, millel on iseloomulikud omadused ja kordumatu isikupära.

Kohalikus kliimas kujunevad välja struktuurse happesusega veinid. Need on puuviljased, rikkalikud, lopsakad ja mitmekesised.

Hooajajärgse perioodi väga head ilmastikutingimused, mis soodustavad suhkru kontsentratsiooni suurenemist enne koristust ja väärishallituse väljakujunemist, võimaldavad valmistada veini üleküpsenud viinamarjadest.

Tootespetsifikaadis määratletud laagerdumine võimaldab veine täiustada.

Kohaldades rangeid tootmiseeskirju, nagu viinapuude suure lehepinna hoidmine ja käsitsi toimuv saagikoristus, säilitavad Alsace’i piirkonna viinamarjakasvatajad rikkaliku maitse ja pika säilivusaja poolest hinnatud veinide eristatavad omadused.

Tegemist on selle piirkonna eriti kvaliteetsete veinidega. Tegemist on veinidega, mida hinnatakse kõrgemalt kui veine, millel on kontrollitud päritolunimetus „Alsace“.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja valmimise erandina, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafilisele koodile:

—

Haut-Rhini departemang: täielikult hõlmatud kommuunid: Bergholtz-Zell, Berrwiller, Buhl, Cernay, Colmar, Gundolsheim, Hartmanswiller, Herrlisheim, Houssen, Husseren-les-Châteaux, Jungholtz, Leimbach, Obermorschwihr, Osenbach, Ostheim, Rorschwihr, Soultz, Steinbach, Uffholtz, Walbach, Wattwiller, Wihr-au-Val, Zimmerbach.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses.

—

Bas-Rhini departemang: Albé, Avolsheim, Balbronn, Bernardswiller, Bernardvillé, Bischoffsheim, Boersch, Bourgheim, Châtenois, Cleebourg, Dachstein, Dangolsheim, Dieffenthal, Dorlisheim, Epfig, Ergersheim, Ernolsheim-Bruche, Fessenheim-le-Bas, Flexbourg, Furdenheim, Gertwiller, Gimbrett-Berstett, Goxwiller, Heiligenstein, Itterswiller, Kienheim, Kirchheim, Kuttolsheim, Mittelhausen, Mutzig, Nordheim, Oberhoffen-les-Wissenbourg, Obernai, Odratzheim, Orschwiller, Osthoffen, Ottrott, Petersbach, Reichsfeld, Riedseltz, Rosenwiller, Rosheim, Rott, Saint-Nabor, Saint-Pierre, Scherwiller, Seebach, Soultz-les-Bains, Steinseltz, Stotzheim, Strasbourg, Traenheim, Villé, Wangen, Westhoffen, Wissembourg, Zellwiller.

Pakendamine geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Veinid villitakse „Vin du Rhin“ tüüpi pudelitesse, mis vastavad 20. mai 1955. aasta dekreedi nr 55-673, 13. mai 1959. aasta määruse ja 19. märtsi 1963. aasta dekreedi sätetele, muud tüüpi pudelite kasutamine ei ole lubatud.

Alates 5. juulist 1972 peavad veinid olema pudelitesse villitud Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangudes, kasutades „Vin du Rhin“ tüüpi pudeleid, mida on kirjeldatud 1955. aasta dekreedis.

Aastakäigu märkimine

Õigusraamistik

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Aastakäigu teave tuleb esitada koos nimetusega ning see peab olema saagi- ja varude deklaratsioonidel, saatedokumentidel, kuulutustes, teabeprospektidel, etikettidel, arvetel ning mis tahes pakenditel.

Kasutusnimetus

Õigusraamistik

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada ühe kasutusel olevatest nimetustest, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all.

Kahe või enama kasutatava nimetuse esitamine samal etiketil ei ole lubatud.

Kõnealused kasutusel olevad nimetused on järgmised:

Gewurztraminer,

Muscat,

Muscat Ottonel,

Pinot gris,

Riesling.

Traditsioonilised märked „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), tuleb ära näidata:

—	aastakäik,

—	üks kasutusnimetus.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Valgeid veine, millele on käesoleva tootespetsifikaadi järgi antud üks 51st kontrollitud päritolunimetusest „Alsace Grand Cru – asukoht“, välja arvatud märkega „Vendanges Tardives“ (hiline saagikoristus) või „Sélection de Grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid, ja mida esitletakse selle nimetuse all, ei saa avalikult pakkuda, transportida, müügiks pakkuda ega müüa, kui reklaamides, etikettidel, arvetel või mis tahes pakenditel puudub selgelt nähtavate tähtedega märge suhkrusisalduse kohta, nagu on määratletud Euroopa õigusaktides.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-4cec3ff9-abd4-4253-a1db-245ddd809faa

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 393/15)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alsace grand cru Steingrubler“

PDO-FR-A0630-AM02

Teate esitamise kuupäev: 20.7.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Lisateave

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 lisatakse järgmised kasutatavad nimetused: „Sylvaner“ ja „Pinot noir“ ning nendega seotud viinamarjasordid, vastavalt: „Sylvaner B“ ja „Pinot noir N“.

Lisatud on kasutatav nimetus „Sylvaner“, millega parandatakse tootespetsifikaadi esimeses versioonis sisalduv viga. Kõnealuse esimese versiooni I peatüki X osa punkti 1 alapunktis b on täpsustatud, et lubatud viinamarjasortidest „võib valmistada veine, mida turustatakse vastavate nimetuste all“, kuid vastav kasutuses olev nimetus ei olnud esitatud võimalike kasutatavate nimetuste nimekirjas. Riigisisese otsusega, mis on varasem tootespetsifikaadi esimese versiooni heakskiitmisest, lisati viinamarjasort „Sylvaner B“ päritolunimetusega veinide „Alsace grand cru Zotzenberg“ valmistamiseks lubatud viinamarjasortide hulka, võttes arvesse kohalikke tavasid ja nende veinide tuntust.

Kasutatav nimetus „Pinot noir“ lisati tootespetsifikaati, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. See punase veini tunnustamise taotlus tugineb nimetuste „Alsace grand cru“ tootmiseks ettenähtud kasvatusaladelt saadud viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinide ajaloole, tuntusele ja omadustele. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks.

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul, mida kasutatakse nimetust „Muscat“ kandva veini valmistamiseks, lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada viga tootespetsifikaadi eelmises versioonis.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

2.   Tooteliigid

Tootespetsifikaadi I peatüki III osa teksti on muudetud täpsustamaks, et selles tootespetsifikaadis osutatud kontrollitud päritolunimetused ei hõlma enam üksnes valgeid vaikseid veine.

Konkreetselt on nimetatud kontrollitud päritolunimetused „Alsace grand cru“, mis tähistavad valgeid ja punaseid vaikseid veine („Alsace grand cru Hengst“, „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“).

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 1 on lisatud lõik, mis viitab geograafilise piirkonna riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädeva komitee poolse kinnitamise kuupäevadele ning milles näidatakse, et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta ametlik geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses on välja jäetud Kientzheimi ja Sigolsheimi kommuunid, kuna nende territoorium on nüüdseks ühendatud Kaysersberg Vignoble’i kommuuniga.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda geograafilise piirkonna ulatust.

Punkti 1 on samuti lisatud järgmine teave:

„Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.“

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 6.

4.   Piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 2 on tehtud järgmised muudatused:

—	esimesse lõiku on selles sisalduva vea parandamiseks lisatud teave „6. ja 7. september 2006“, mis vastab kuupäevadele, millal pädev riiklik komitee kinnitas piiritletud kasvatusala;

—	teise lõigu sõnastust on muudetud, et võtta arvesse IV osa punktis 1 tehtud muudatusi kommuunide nimedes;

—	tabeli veergu „Kommuunid“ on ajakohastatud, nii et see vastab IV osa punktis 1 esitatud kommuunide nimedele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 3 on muudetud, näitamaks et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses jäetakse välja Kaysersbergi kommuun ja lisatakse Kaysersberg Vignoble’i kommuun, märkides, et selle kommuuni puhul võetakse arvesse ainult Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust.

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 9.

6.   Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki V osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad „– valgete veinide puhul:“ ja „– punaste veinide puhul: viinamarjasort „Pinot noir N“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks. Samuti on see ainus viinamarjasort, millest on lubatud valmistada päritolunimetust „Alsace“ kandvat punast veini.

V osa punkti 1 alapunktidesse a, b ja e ning V osa punkti 2 alapunkti b on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Istutustihedus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad: „Valge veini valmistamiseks“ ja „Punase veini valmistamiseks“, et eristada minimaalseid istutustihedusi sõltuvalt veini värvusest. Esitatud on istutustihedused nimetuste jaoks, mille puhul on võimalik valmistada punaseid veine.

Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis a on täpsustatud kuupäev, mil kohaldatakse eeskirja, mis võimaldab kohandada istutustihedust väljajuurimise teel: „25. oktoober 2011“, asendades sõnastuse „alates käesoleva tootespetsifikaadi heakskiitmise kuupäevast“.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

8.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis b on valgete veinide puhul välja jäetud nõue, mis käsitleb pungade arvu kasvupinna ruutmeetri kohta, kuna see on eri viinamarjasortide puhul erinev, ning on sätestatud ühtne eeskiri, mille kohaselt võib ühel tüvel olla 18 punga.

See muudatus võimaldab ühtlustada Alsace’i piirkonna päritolunimetuste tootespetsifikaate ja hõlbustab kontrollitoiminguid.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

Lause algusesse lisatakse sõnad „Valgete veinide puhul“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Lisatud on viinapuude lõikamise eeskiri punaste veinide jaoks, lubatud on kuni 14 punga tüve kohta. See arv on väiksem kui valgete veinide tootmise puhul lubatud arv. See eeskiri võimaldab tagada sidususe lubatud saagikuse ja kvaliteetviinamarjade tootmisega.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9.   Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis c on välja jäetud nõue, mis käsitleb võrsete toetustraadi maksimaalset kõrgust ning muudetud on toestatud lehestiku kõrguse mõõtmise viisi.

Need muudatused võimaldavad viinapuu kasvamise käigus tuvastada vastavust lehestiku kõrgust käsitlevale nõudele, mida varasemalt võis tuvastada ainult kohustusliku meetodi abil.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10.   Kasvatusala maksimaalne keskmine koormus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis d on vähendatud kasvatusala maksimaalset keskmist koormust valgete veinide puhul, viies selle 10 000 kilogrammilt hektari kohta 8 500 kilogrammini hektari kohta, mis on vastavuses saagikuse nõude vähendamisega nende veinide puhul.

Määrati kindlaks vastav väärtus punaste veinide jaoks, mis on madalam kui valgete veinide puhul ja mis vastab saagikuse näitajatele nende veinide puhul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11.   Viinamarjade küpsusaste ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki VII osa punkti 2 alapunktis a esitatud tabelit on muudetud, et võtta arvesse taotlust punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Nende nimetusega „Alsace grand cru“ punaste veinide jaoks on määratud kindlaks viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus koristamisel ning nende veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

See teave ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Valgete veinide puhul on viinamarjade minimaalset suhkrusisaldust suurendatud 2 või 3 grammi võrra veinivirde liitri kohta, et võtta arvesse sama 1 mahuprotsendi suurust erinevust minimaalse naturaalse alkoholisisaldusega mahuprotsentides, mis on esitatud tootespetsifikaadi eelmises versioonis. Nimetuse kaitse- ja haldusasutus otsustas suhkru alkoholiks muutumise arvutuses kasutada valgete veinide puhul väärtust 17 grammi suhkrut alkoholisisalduse 1 mahuprotsendi kohta, samas kui esialgses tootespetsifikaadis kasutati väärtust 16,83. Seda väärtust 17 soovitas riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädev komitee tootespetsifikaadi esimese versiooni koostamise ajal.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12.   Saagikus

Tootespetsifikaadi I peatüki VIII osa punktides 1 ja 2 on vähendatud saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtusi, et võimaldada kvaliteedi paremat kontrolli seoses valgete veinide ja märget „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) kandvate valgete veinidega, vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele.

Koonddokumendi punkti 5 muudetakse seoses maksimaalse saagikuse väärtustega (maksimaalne kogusaagikus).

Ilma lisamärketa veinide puhul on lisatud sõnad „Valged veinid“, kuna rahuldati taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Punaste veinide saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtused määrati kindlaks vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele, seega on need väärtused nende „grand cru“ nimetuste puhul madalamad.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13.   Õun- ja piimhappeline fermentatsioon ja fermenteeritavate suhkrute sisaldus punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul peab õun- ja piimhappeline fermentatsioon olema lõppenud.

Selle nõude kontrollimiseks on kindlaks määratud, et villimise etapil võib veini õunhappe sisaldus olla kuni 0,4 grammi liitri kohta.

IX osa punkti 1 alapunktis d on määratletud fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus, mis võib pärast fermentatsiooni olla kuni 2 grammi liitri kohta.

Koonddokumenti ei muudeta.

14.   Keeld suurendada punaste veinide puhul minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul ei ole lubatud veinide rikastamine. See veini valmistamise etapil kohaldatav piirang on vastavuses viinamarja tootmiseks kasutatavate kasvatusalade piiritlemise, minimaalse istutustiheduse, viinapuude lõikamise eeskirjade ja saagikuse madalate väärtustega.

Koonddokumenti ei muudeta.

15.   Veinikeldri mahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis g on vähendatud veinikeldrite mahutavuse arvutamiseks kasutatavat koefitsienti.

Suhe eelmise aasta saagi koguse ja veinikeldrite mahutavuse vahel ei pea olema nii suur.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16.   Veini valmimise ja tarbijale turustamise kuupäev punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 2 on määratletud veini laagerdumise minimaalne aeg punaste veinide jaoks, mis peab kestma kuni saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrini. Viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinid neil aladel peavad saama laagerduda nõutava minimaalse aja kestel, et tagada nende omaduste nõuetekohane avaldumine.

I peatüki IX osa punkti 5 alapunktis a on märgitud, et pärast laagerdumisetapi lõppemist võib punaseid veine tarbijale turustada alles alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

17.   Villitud partiide kontrollimine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunktis b on välja jäetud nõue säilitada kontrollpudeleid villitud partiide kontrollimiseks.

Tegemist on eeskirjaga, mis on üle viidud kontrollikava käigus rakendatavate kontrollimeetmete hulka.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

18.   Villitud veini ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 4 on täpsustatud villitud veini ladustamiskoha omadusi.

See võimaldab ettevõtjatel seda eeskirja paremini kohaldada ja lihtsustab kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19.   Inimtegurid, mis toetavad seost geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 1 alapunkti b teksti on muudetud, et võtta arvesse päritolunimetustega punaste vaiksete veinide „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ tunnustamist:

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 500 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud.

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 000 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud.

X osa punkti 1 alapunktis b on välja jäetud teave selle kohta, et nende kahe päritolunimetuse tunnistamine hõlmab üksnes valgeid veine, vajaduse korral on teksti parema arusaadavuse huvides lisatud sõnad „valgete veinide puhul“.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul on lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga. Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

20.   Veini(de) kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 2 on lisatud valgete veinide visuaalse aspekti kirjeldus, et neid veine paremini iseloomustada.

Kirjeldatud veinide kahe esimese tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.“

Kirjeldatud veinide kahe viimase tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.“

Muudetakse koonddokumendi punkti 4.

Punaste veinide puhul on lisatud peamiste organoleptiliste omaduste kirjeldus päritolunimetuste „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ jaoks.

Need kirjeldused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

21.   Seos geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punktis 3 on päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ puhul tegureid, mis mõjutavad seost geograafilise piirkonnaga ja veinide omadusi, mida on võimalik kohaldada kõnealuse nimetusega punaste veinide suhtes, täiendatud punaseid veine puudutava eriomase teabega.

Koonddokumenti ei muudeta.

22.   Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki XI osa punktis 2 on kooskõlas I peatüki VI osas tehtud muudatustega välja jäetud võrseid toestava traadi maksimaalne kõrgus ning vähendatud on maksimaalset pungade arvu tüve kohta.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

23.   Kohustuslik märge valgete veinide suhkrusisalduse kohta veini märgistusel ja muudel teabekandjatel

Tootespetsifikaadi I peatüki XII osa punkti 2 alapunkti d on lisatud uus tekst, millega asendatakse ja muudetakse kohustuslikuks seni vabatahtlik märge suhkrusisalduse kohta vastavalt sätestatule Euroopa määruses 2019-33.

See teave võimaldab tarbijal saada paremini aru veini tüübist.

Seda uut eeskirja ei kohaldata traditsiooniliste märgetega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinide puhul.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

Algsest alapunktist d saab XII osa punkti 2 alapunkt e.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

24.   Kasvatusala kasutamise eeldeklaratsioon

Tootespetsifikaadi II peatüki I osa punkti 1 on lisatud täpsustus eeskirjadesse, mis käsitlevad kasvatusala kasutamise eeldeklaratsiooni, mille ettevõtja esitab päritolunimetuste „Alsace grand cru“ kaitse- ja haldusasutusele juhul, kui ta loobub selle nimetuse tootmisest.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Alsace grand cru Steingrubler

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   

 

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete valgete veinidega.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 12,5 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 11 % muude viinamarjasortide puhul. Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14 mahuprotsenti muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Tegemist on väga hästi säilivate valgete veinidega, mida iseloomustab värskus, mis põhineb domineerival viinhappest tuleneval happesusel koos kõrge küpsusastmega viinamarjade kasutamisega. Nimetusele võib lisada kasutatavaid nimetusi, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all. Tegemist on tugevate ja rikkalike maitseomadustega ning tugeva ja paljude nüanssidega lõhnaomadustega veinidega. Veinidel on pikk järelmaitse, mis muutub aja jooksul rikkalikumaks.

Eristatakse järgmisi veine: kuivad, mineraalsed veinid; aromaatsed, puuviljalised, rasked, rikkaliku maitsega veinid. Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   Märkega „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 16 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14,5 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „vendanges tardives“ varustatud veinidel on sageli väga eksootilised lõhna- ja maitseomadused, mis meenutavad kuumtöödeldud puuvilju ja millel on värske järelmaitse. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3.   Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 18,2 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 16,4 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid on kontsentreeritumad, tugevama maitsega, neil on sageli puuviljade viljaliha lõhna- ja maitseomadused. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Kasvatusviisid: istutustihedus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 taime hektari kohta.

Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit.

Viinapuude vahekaugus reas jääb vahemikku 0,75–1,50 m.

Alates 25. oktoobrist 2011 ei või ridade väljajuurimisel kasvatusalal jääda viinapuude ridade vahe suuremaks kui 3 meetrit.

2.   Kasvatusviisid: viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuud lõigatakse ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi järgi, jättes iga tüve kohta kuni 18 punga.

3.   Saagikoristus

Viljelustavad

Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest.

4.   Minimaalse naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides suurendamine

Veinivalmistuse eritavad

Minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides ei või suurendada rohkem kui:

0,5 mahuprotsendi võrra veinide puhul, mis on valmistatud viinamarjasortidest „Gewurztraminer B“ ja „Pinot gris G“,

1,5 mahuprotsendi võrra muudest viinamarjasortidest valmistatud veinide puhul.

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), ei ole lubatud kasutada rikastamist.

5.   Veini valmistamine

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Puutükkide kasutamine on keelatud.

6.   Veini laagerdumine

Veinivalmistuse eritavad

Veinid peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juunini.

Veinid, millele võib lisada märke „vendanges tardives“(hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva teise aasta 1. juunini.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.   Päritolunimetusega veinid koos märkega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või ilma selleta

60 hektoliitrit hektari kohta

2.   Päritolunimetusega veinid märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

48 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdumine toimub järgmiste kommuunide territooriumil 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel:

—

Haut-Rhini departemang: Täielikult hõlmatud kommuunid: Ammerschwihr, Beblenheim, Bennwihr, Bergheim, Bergholtz, Eguisheim, Gueberschwihr, Guebwiller, Hattstatt, Hunawihr, Ingersheim, Katzenthal, Mittelwihr, Niedermorschwihr, Orschwihr, Pfaffenheim, Ribeauvillé, Riquewihr, Rodern, Rouffach, Saint-Hippolyte, Soultzmatt, Thann, Turckheim, Vieux-Thann, Voegtlinshoffen, Westhalten, Wettolsheim, Wintzenheim, Wuenheim, Zellenberg.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kientzheimi ja Sigolsheimi delegeeritud kommuunide territooriumi ulatuses.

—	Bas-Rhini departemang: Andlau, Barr, Bergbieten, Blienschwiller, Dahlenheim, Dambach-la-Ville, Eichhoffen, Kintzheim, Marlenheim, Mittelbergheim, Molsheim, Nothalten, Scharrachbergheim-Irmstett, Wolxheim.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7.   Veiniviinamarjasort / veiniviinamarjasordid

Gewurztraminer Rs

Muscat Ottonel B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

Pinot gris G

Riesling B

8.   Seos(t)e kirjeldus

Tuginedes Alsace’i viinamarjaistandusi iseloomustavatele soodsatele ilmastikuoludele, kasutatakse kontrollitud päritolunimetusega veini „Alsace grand cru Steingrubler“ puhul üht parimatest asukohtadest. Veinikasvatusala asub maalilisel Alsace’i piirkonna maastikul, seal on võimalik valmistada väljendusrikkaid veine, millel on iseloomulikud omadused ja kordumatu isikupära.

Kuna kasvatuspiirkonna lähedal asub Vogeeside mäestik, on selle grand crus kasvatusala viinamarjad pigem hilise valmimisega, veine iseloomustab värske happesus, väga hõrk aroom, mis muutub aja jooksul üha väljendusrikkamaks.

Hooajajärgse perioodi väga head ilmastikutingimused, mis soodustavad suhkru kontsentratsiooni suurenemist enne koristust ja väärishallituse väljakujunemist, võimaldavad valmistada veini üleküpsenud viinamarjadest.

Tootespetsifikaadis määratletud laagerdumine võimaldab veine täiustada.

Kohaldades rangeid tootmiseeskirju, nagu viinapuude suure lehepinna hoidmine ja käsitsi toimuv saagikoristus, säilitavad Alsace’i piirkonna viinamarjakasvatajad rikkaliku maitse ja pika säilivusaja poolest hinnatud veinide eristatavad omadused.

Tegemist on selle piirkonna eriti kvaliteetsete veinidega. Tegemist on veinidega, mida hinnatakse kõrgemalt kui veine, millel on kontrollitud päritolunimetus „Alsace“.

Juba 1958. aastal kirjutatud Médard Barthi teoses „Der Rebbau des Elsass und die Absatzgebieten seiner Weine“ ülistatakse seda tänapäeval kõrge tunnustuse omandanud veinikasvatusala.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja valmimise erandina, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafilisele koodile:

—

Haut-Rhini departemang: Täielikult hõlmatud kommuunid: Bergholtz-Zell, Berrwiller, Buhl, Cernay, Colmar, Gundolsheim, Hartmanswiller, Herrlisheim, Houssen, Husseren-les-Châteaux, Jungholtz, Leimbach, Obermorschwihr, Osenbach, Ostheim, Rorschwihr, Soultz, Steinbach, Uffholtz, Walbach, Wattwiller, Wihr-au-Val, Zimmerbach.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses.

—

Bas-Rhini departemang: Albé, Avolsheim, Balbronn, Bernardswiller, Bernardvillé, Bischoffsheim, Boersch, Bourgheim, Châtenois, Cleebourg, Dachstein, Dangolsheim, Dieffenthal, Dorlisheim, Epfig, Ergersheim, Ernolsheim- Bruche, Fessenheim-le-Bas, Flexbourg, Furdenheim, Gertwiller, Gimbrett-Berstett, Goxwiller, Heiligenstein, Itterswiller, Kienheim, Kirchheim, Kuttolsheim, Mittelhausen, Mutzig, Nordheim, Oberhoffen-les-Wissenbourg, Obernai, Odratzheim, Orschwiller, Osthoffen, Ottrott, Petersbach, Reichsfeld, Riedseltz, Rosenwiller, Rosheim, Rott, Saint-Nabor, Saint-Pierre, Scherwiller, Seebach, Soultz-les-Bains, Steinseltz, Stotzheim, Strasbourg, Traenheim, Villé, Wangen, Westhoffen, Wissembourg, Zellwiller.

Pakendamine geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Veinid villitakse „Vin du Rhin“ tüüpi pudelitesse, mis vastavad 20. mai 1955. aasta dekreedi nr 55-673, 13. mai 1959. aasta määruse ja 19. märtsi 1963. aasta dekreedi sätetele, muud tüüpi pudelite kasutamine ei ole lubatud.

Alates 5. juulist 1972 peavad veinid olema pudelitesse villitud Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangudes, kasutades „Vin du Rhin“ tüüpi pudeleid, mida on kirjeldatud 1955. aasta dekreedis.

Aastakäigu märkimine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Aastakäigu teave tuleb esitada koos nimetusega ning see peab olema saagi- ja varude deklaratsioonidel, saatedokumentidel, kuulutustes, teabeprospektidel, etikettidel, arvetel ning mis tahes pakenditel.

Kasutusnimetus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada ühe kasutusel olevatest nimetustest, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all.

Kahe või enama kasutatava nimetuse esitamine samal etiketil ei ole lubatud.

Kõnealused kasutusel olevad nimetused on järgmised:

Gewurztraminer,

Muscat,

Muscat Ottonel,

Pinot gris,

Riesling.

Traditsioonilised märked „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), tuleb ära näidata:

—	aastakäik,

—	üks kasutusnimetus.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Valgeid veine, millele on käesoleva tootespetsifikaadi järgi antud üks 51st kontrollitud päritolunimetusest „Alsace Grand Cru – asukoht“, välja arvatud märkega „Vendanges Tardives“ (hiline saagikoristus) või „Sélection de Grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid, ja mida esitletakse selle nimetuse all, ei saa avalikult pakkuda, transportida, müügiks pakkuda ega müüa, kui reklaamides, etikettidel, arvetel või mis tahes pakenditel puudub selgelt nähtavate tähtedega märge suhkrusisalduse kohta, nagu on määratletud Euroopa õigusaktides.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-4cec3ff9-abd4-4253-a1db-245ddd809faa

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2..

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 393/16)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alsace grand cru Osterberg“

PDO-FR-A0412-AM02

Teate esitamise kuupäev: 20.7.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Lisateave

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 lisatakse järgmised kasutatavad nimetused: „Sylvaner“ ja „Pinot noir“ ning nendega seotud viinamarjasordid, vastavalt: „Sylvaner B“ ja „Pinot noir N“.

Lisatud on kasutatav nimetus „Sylvaner“, millega parandatakse tootespetsifikaadi esimeses versioonis sisalduv viga. Kõnealuse esimese versiooni I peatüki X osa punkti 1 alapunktis b on täpsustatud, et lubatud viinamarjasortidest „võib valmistada veine, mida turustatakse vastavate nimetuste all“, kuid vastav kasutuses olev nimetus ei olnud esitatud võimalike kasutatavate nimetuste nimekirjas. Riigisisese otsusega, mis on varasem tootespetsifikaadi esimese versiooni heakskiitmisest, lisati viinamarjasort „Sylvaner B“ päritolunimetusega veinide „Alsace grand cru Zotzenberg“ valmistamiseks lubatud viinamarjasortide hulka, võttes arvesse kohalikke tavasid ja nende veinide tuntust.

Kasutatav nimetus „Pinot noir“ lisati tootespetsifikaati, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. See punase veini tunnustamise taotlus tugineb nimetuste „Alsace grand cru“ tootmiseks ettenähtud kasvatusaladelt saadud viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinide ajaloole, tuntusele ja omadustele. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks.

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul, mida kasutatakse nimetust „Muscat“ kandva veini valmistamiseks, lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada viga tootespetsifikaadi eelmises versioonis.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

2.   Tooteliigid

Tootespetsifikaadi I peatüki III osa teksti on muudetud täpsustamaks, et selles tootespetsifikaadis osutatud kontrollitud päritolunimetused ei hõlma enam üksnes valgeid vaikseid veine.

Konkreetselt on nimetatud kontrollitud päritolunimetused „Alsace grand cru“, mis tähistavad valgeid ja punaseid vaikseid veine („Alsace grand cru Hengst“, „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“).

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 1 on lisatud lõik, mis viitab geograafilise piirkonna riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädeva komitee poolse kinnitamise kuupäevadele ning milles näidatakse, et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta ametlik geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses on välja jäetud Kientzheimi ja Sigolsheimi kommuunid, kuna nende territoorium on nüüdseks ühendatud Kaysersberg Vignoble’i kommuuniga.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda geograafilise piirkonna ulatust.

Punkti 1 on samuti lisatud järgmine teave:

„Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.“

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 6.

4.   Piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 2 on tehtud järgmised muudatused:

—	esimesse lõiku on selles sisalduva vea parandamiseks lisatud teave „6. ja 7. september 2006“, mis vastab kuupäevadele, millal pädev riiklik komitee kinnitas piiritletud kasvatusala;

—	teise lõigu sõnastust on muudetud, et võtta arvesse IV osa punktis 1 tehtud muudatusi kommuunide nimedes;

—	tabeli veergu „Kommuunid“ on ajakohastatud, nii et see vastab IV osa punktis 1 esitatud kommuunide nimedele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 3 on muudetud, näitamaks et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses jäetakse välja Kaysersbergi kommuun ja lisatakse Kaysersberg Vignoble’i kommuun, märkides, et selle kommuuni puhul võetakse arvesse ainult Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust.

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 9.

6.   Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki V osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad „– valgete veinide puhul:“ ja „– punaste veinide puhul: viinamarjasort „Pinot noir N“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks. Samuti on see ainus viinamarjasort, millest on lubatud valmistada päritolunimetust „Alsace“ kandvat punast veini.

V osa punkti 1 alapunktidesse a, b ja e ning V osa punkti 2 alapunkti b on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Istutustihedus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad: „Valge veini valmistamiseks“ ja „Punase veini valmistamiseks“, et eristada minimaalseid istutustihedusi sõltuvalt veini värvusest. Esitatud on istutustihedused nimetuste jaoks, mille puhul on võimalik valmistada punaseid veine.

Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis a on täpsustatud kuupäev, mil kohaldatakse eeskirja, mis võimaldab kohandada istutustihedust väljajuurimise teel: „25. oktoober 2011“, asendades sõnastuse „alates käesoleva tootespetsifikaadi heakskiitmise kuupäevast“.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

8.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis b on valgete veinide puhul välja jäetud nõue, mis käsitleb pungade arvu kasvupinna ruutmeetri kohta, kuna see on eri viinamarjasortide puhul erinev, ning on sätestatud ühtne eeskiri, mille kohaselt võib ühel tüvel olla 18 punga.

See muudatus võimaldab ühtlustada Alsace’i piirkonna päritolunimetuste tootespetsifikaate ja hõlbustab kontrollitoiminguid.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

Lause algusesse lisatakse sõnad „Valgete veinide puhul“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Lisatud on viinapuude lõikamise eeskiri punaste veinide jaoks, lubatud on kuni 14 punga tüve kohta. See arv on väiksem kui valgete veinide tootmise puhul lubatud arv. See eeskiri võimaldab tagada sidususe lubatud saagikuse ja kvaliteetviinamarjade tootmisega.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9.   Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis c on välja jäetud nõue, mis käsitleb võrsete toetustraadi maksimaalset kõrgust ning muudetud on toestatud lehestiku kõrguse mõõtmise viisi.

Need muudatused võimaldavad viinapuu kasvamise käigus tuvastada vastavust lehestiku kõrgust käsitlevale nõudele, mida varasemalt võis tuvastada ainult kohustusliku meetodi abil.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10.   Kasvatusala maksimaalne keskmine koormus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis d on vähendatud kasvatusala maksimaalset keskmist koormust valgete veinide puhul, viies selle 10 000 kilogrammilt hektari kohta 8 500 kilogrammini hektari kohta, mis on vastavuses saagikuse nõude vähendamisega nende veinide puhul.

Määrati kindlaks vastav väärtus punaste veinide jaoks, mis on madalam kui valgete veinide puhul ja mis vastab saagikuse näitajatele nende veinide puhul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11.   Viinamarjade küpsusaste ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki VII osa punkti 2 alapunktis a esitatud tabelit on muudetud, et võtta arvesse taotlust punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Nende nimetusega „Alsace grand cru“ punaste veinide jaoks on määratud kindlaks viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus koristamisel ning nende veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

See teave ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Valgete veinide puhul on viinamarjade minimaalset suhkrusisaldust suurendatud 2 või 3 grammi võrra veinivirde liitri kohta, et võtta arvesse sama 1 mahuprotsendi suurust erinevust minimaalse naturaalse alkoholisisaldusega mahuprotsentides, mis on esitatud tootespetsifikaadi eelmises versioonis. Nimetuse kaitse- ja haldusasutus otsustas suhkru alkoholiks muutumise arvutuses kasutada valgete veinide puhul väärtust 17 grammi suhkrut alkoholisisalduse 1 mahuprotsendi kohta, samas kui esialgses tootespetsifikaadis kasutati väärtust 16,83. Seda väärtust 17 soovitas riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädev komitee tootespetsifikaadi esimese versiooni koostamise ajal.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12.   Saagikus

Tootespetsifikaadi I peatüki VIII osa punktides 1 ja 2 on vähendatud saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtusi, et võimaldada kvaliteedi paremat kontrolli seoses valgete veinide ja märget „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) kandvate valgete veinidega, vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele.

Koonddokumendi punkti 5 muudetakse seoses maksimaalse saagikuse väärtustega (maksimaalne kogusaagikus).

Ilma lisamärketa veinide puhul on lisatud sõnad „Valged veinid“, kuna rahuldati taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Punaste veinide saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtused määrati kindlaks vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele, seega on need väärtused nende „grand cru“ nimetuste puhul madalamad.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13.   Õun- ja piimhappeline fermentatsioon ja fermenteeritavate suhkrute sisaldus punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul peab õun- ja piimhappeline fermentatsioon olema lõppenud.

Selle nõude kontrollimiseks on kindlaks määratud, et villimise etapil võib veini õunhappe sisaldus olla kuni 0,4 grammi liitri kohta.

IX osa punkti 1 alapunktis d on määratletud fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus, mis võib pärast fermentatsiooni olla kuni 2 grammi liitri kohta.

Koonddokumenti ei muudeta.

14.   Keeld suurendada punaste veinide puhul minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul ei ole lubatud veinide rikastamine. See veini valmistamise etapil kohaldatav piirang on vastavuses viinamarja tootmiseks kasutatavate kasvatusalade piiritlemise, minimaalse istutustiheduse, viinapuude lõikamise eeskirjade ja saagikuse madalate väärtustega.

Koonddokumenti ei muudeta.

15.   Veinikeldri mahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis g on vähendatud veinikeldrite mahutavuse arvutamiseks kasutatavat koefitsienti.

Suhe eelmise aasta saagi koguse ja veinikeldrite mahutavuse vahel ei pea olema nii suur.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16.   Veini valmimise ja tarbijale turustamise kuupäev punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 2 on määratletud veini laagerdumise minimaalne aeg punaste veinide jaoks, mis peab kestma kuni saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrini. Viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinid neil aladel peavad saama laagerduda nõutava minimaalse aja kestel, et tagada nende omaduste nõuetekohane avaldumine.

I peatüki IX osa punkti 5 alapunktis a on märgitud, et pärast laagerdumisetapi lõppemist võib punaseid veine tarbijale turustada alles alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

17.   Villitud partiide kontrollimine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunktis b on välja jäetud nõue säilitada kontrollpudeleid villitud partiide kontrollimiseks.

Tegemist on eeskirjaga, mis on üle viidud kontrollikava käigus rakendatavate kontrollimeetmete hulka.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

18.   Villitud veini ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 4 on täpsustatud villitud veini ladustamiskoha omadusi.

See võimaldab ettevõtjatel seda eeskirja paremini kohaldada ja lihtsustab kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19.   Inimtegurid, mis toetavad seost geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 1 alapunkti b teksti on muudetud, et võtta arvesse päritolunimetustega punaste vaiksete veinide „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ tunnustamist:

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 500 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud;

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 000 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud.

X osa punkti 1 alapunktis b on välja jäetud teave selle kohta, et nende kahe päritolunimetuse tunnistamine hõlmab üksnes valgeid veine, vajaduse korral on teksti parema arusaadavuse huvides lisatud sõnad „valgete veinide puhul“.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul on lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga. Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

20.   Veini(de) kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 2 on lisatud valgete veinide visuaalse aspekti kirjeldus, et neid veine paremini iseloomustada.

Kirjeldatud veinide kahe esimese tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.“

Kirjeldatud veinide kahe viimase tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.“

Muudetakse koonddokumendi punkti 4.

Punaste veinide puhul on lisatud peamiste organoleptiliste omaduste kirjeldus päritolunimetuste „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ jaoks.

Need kirjeldused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

21.   Seos geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punktis 3 on päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ puhul tegureid, mis mõjutavad seost geograafilise piirkonnaga ja veinide omadusi, mida on võimalik kohaldada kõnealuse nimetusega punaste veinide suhtes, täiendatud punaseid veine puudutava eriomase teabega.

Koonddokumenti ei muudeta.

22.   Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki XI osa punktis 2 on kooskõlas I peatüki VI osas tehtud muudatustega välja jäetud võrseid toestava traadi maksimaalne kõrgus ning vähendatud on maksimaalset pungade arvu tüve kohta.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

23.   Kohustuslik märge valgete veinide suhkrusisalduse kohta veini märgistusel ja muudel teabekandjatel

Tootespetsifikaadi I peatüki XII osa punkti 2 alapunkti d on lisatud uus tekst, millega asendatakse ja muudetakse kohustuslikuks seni vabatahtlik märge suhkrusisalduse kohta vastavalt sätestatule Euroopa määruses 2019-33.

See teave võimaldab tarbijal saada paremini aru veini tüübist.

Seda uut eeskirja ei kohaldata traditsiooniliste märgetega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinide puhul.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

Algsest alapunktist d saab XII osa punkti 2 alapunkt e.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

24.   Kasvatusala kasutamise eeldeklaratsioon

Tootespetsifikaadi II peatüki I osa punkti 1 on lisatud täpsustus eeskirjadesse, mis käsitlevad kasvatusala kasutamise eeldeklaratsiooni, mille ettevõtja esitab päritolunimetuste „Alsace grand cru“ kaitse- ja haldusasutusele juhul, kui ta loobub selle nimetuse tootmisest.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Alsace grand cru Osterberg

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   VEINI(DE) KIRJELDUS

1.

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete valgete veinidega.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 12,5 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 11 % muude viinamarjasortide puhul. Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14 mahuprotsenti muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Tegemist on väga hästi säilivate valgete veinidega, mida iseloomustab värskus, mis põhineb domineerival viinhappest tuleneval happesusel koos kõrge küpsusastmega viinamarjade kasutamisega. Nimetusele võib lisada kasutatavaid nimetusi, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all. Tegemist on tugevate ja rikkalike maitseomadustega ning tugeva ja paljude nüanssidega lõhnaomadustega veinidega. Veinidel on pikk järelmaitse, mis muutub aja jooksul rikkalikumaks.

Eristatakse järgmisi veine: kuivad, mineraalsed veinid; aromaatsed, puuviljalised, rasked, rikkaliku maitsega veinid. Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   Märkega „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 16 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14,5 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „vendanges tardives“ varustatud veinidel on sageli väga eksootilised lõhna- ja maitseomadused, mis meenutavad kuumtöödeldud puuvilju ja millel on värske järelmaitse. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3.   Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 18,2 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 16,4 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid on kontsentreeritumad, tugevama maitsega, neil on sageli puuviljade viljaliha lõhna- ja maitseomadused. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Kasvatusviisid: istutustihedus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 taime hektari kohta.

Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit.

Viinapuude vahekaugus reas jääb vahemikku 0,75–1,50 m.

Alates 25. oktoobrist 2011 ei või ridade väljajuurimisel kasvatusalal jääda viinapuude ridade vahe suuremaks kui 3 meetrit.

2.   Kasvatusviisid: viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuud lõigatakse ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi järgi, jättes iga tüve kohta kuni 18 punga.

3.   Saagikoristus

Viljelustavad

Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest.

4.   Minimaalse naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides suurendamine

Veinivalmistuse eritavad

Minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides ei või suurendada rohkem kui:

0,5 mahuprotsendi võrra veinide puhul, mis on valmistatud viinamarjasortidest „Gewurztraminer B“ ja „Pinot gris G“,

1,5 mahuprotsendi võrra muudest viinamarjasortidest valmistatud veinide puhul.

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), ei ole lubatud kasutada rikastamist.

5.   Veini valmistamine

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Puutükkide kasutamine on keelatud.

6.   Veini laagerdumine

Veinivalmistuse eritavad

Veinid peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juunini.

Veinid, millele võib lisada märke „vendanges tardives“(hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva teise aasta 1. juunini.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.   Päritolunimetusega veinid koos märkega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või ilma selleta

60 hektoliitrit hektari kohta

2.   Päritolunimetusega veinid märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

48 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdumine toimub järgmiste kommuunide territooriumil 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel:

—

Haut-Rhini departemang: täielikult hõlmatud kommuunid: Ammerschwihr, Beblenheim, Bennwihr, Bergheim, Bergholtz, Eguisheim, Gueberschwihr, Guebwiller, Hattstatt, Hunawihr, Ingersheim, Katzenthal, Mittelwihr, Niedermorschwihr, Orschwihr, Pfaffenheim, Ribeauvillé, Riquewihr, Rodern, Rouffach, Saint-Hippolyte, Soultzmatt, Thann, Turckheim, Vieux-Thann, Voegtlinshoffen, Westhalten, Wettolsheim, Wintzenheim, Wuenheim, Zellenberg.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kientzheimi ja Sigolsheimi delegeeritud kommuunide territooriumi ulatuses.

—	Bas-Rhini departemang: Andlau, Barr, Bergbieten, Blienschwiller, Dahlenheim, Dambach-la-Ville, Eichhoffen, Kintzheim, Marlenheim, Mittelbergheim, Molsheim, Nothalten, Scharrachbergheim-Irmstett, Wolxheim.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7.   Veiniviinamarjasort / veiniviinamarjasordid

Gewurztraminer Rs

Muscat Ottonel B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

Pinot gris G

Riesling B

8.   Seos(t)e kirjeldus

Tuginedes Alsace’i viinamarjaistandusi iseloomustavatele soodsatele ilmastikuoludele, kasutatakse kontrollitud päritolunimetusega veini „Alsace grand cru Osterberg“ puhul üht parimatest asukohtadest. Veinikasvatusala asub maalilisel Alsace’i piirkonna maastikul, seal on võimalik valmistada väljendusrikkaid veine, millel on iseloomulikud omadused ja kordumatu isikupära.

Sellele grand cru kasvatusalale omane hilise valmimisajaga kliima aitab kaasa veinis hästi väljenduva mitmekesise happesuse ja soolsuse tekkele. Tänu neile omadustele kujunevad välja tasakaalus, tugeva maitsega ja ilma liigse raskuseta veinid. Need veinid on märkimisväärse säilituspotentsiaaliga.

Hooajajärgse perioodi väga head ilmastikutingimused, mis soodustavad suhkru kontsentratsiooni suurenemist enne koristust ja väärishallituse väljakujunemist, võimaldavad valmistada veini üleküpsenud viinamarjadest.

Tootespetsifikaadis määratletud laagerdumine võimaldab veine täiustada.

Kohaldades rangeid tootmiseeskirju, nagu viinapuude suure lehepinna hoidmine ja käsitsi toimuv saagikoristus, säilitavad Alsace’i piirkonna viinamarjakasvatajad rikkaliku maitse ja pika säilivusaja poolest hinnatud veinide eristatavad omadused.

Tegemist on selle piirkonna eriti kvaliteetsete veinidega. Tegemist on veinidega, mida hinnatakse kõrgemalt kui veine, millel on kontrollitud päritolunimetus „Alsace“.

Juba 1958. aastal kirjutatud Médard Barthi teoses „Der Rebbau des Elsass und die Absatzgebieten seiner Weine“ ülistatakse seda tänapäeval kõrge tunnustuse omandanud veinikasvatusala.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja valmimise erandina, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafilisele koodile:

—

Haut-Rhini departemang: täielikult hõlmatud kommuunid: Bergholtz-Zell, Berrwiller, Buhl, Cernay, Colmar, Gundolsheim, Hartmanswiller, Herrlisheim, Houssen, Husseren-les-Châteaux, Jungholtz, Leimbach, Obermorschwihr, Osenbach, Ostheim, Rorschwihr, Soultz, Steinbach, Uffholtz, Walbach, Wattwiller, Wihr-au-Val, Zimmerbach.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses.

—

Bas-Rhini departemang: Albé, Avolsheim, Balbronn, Bernardswiller, Bernardvillé, Bischoffsheim, Boersch, Bourgheim, Châtenois, Cleebourg, Dachstein, Dangolsheim, Dieffenthal, Dorlisheim, Epfig, Ergersheim, Ernolsheim-Bruche, Fessenheim-le-Bas, Flexbourg, Furdenheim, Gertwiller, Gimbrett-Berstett, Goxwiller, Heiligenstein, Itterswiller, Kienheim, Kirchheim, Kuttolsheim, Mittelhausen, Mutzig, Nordheim, Oberhoffen-les-Wissenbourg, Obernai, Odratzheim, Orschwiller, Osthoffen, Ottrott, Petersbach, Reichsfeld, Riedseltz, Rosenwiller, Rosheim, Rott, Saint-Nabor, Saint-Pierre, Scherwiller, Seebach, Soultz-les-Bains, Steinseltz, Stotzheim, Strasbourg, Traenheim, Villé, Wangen, Westhoffen, Wissembourg, Zellwiller.

Pakendamine geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Veinid villitakse „Vin du Rhin“ tüüpi pudelitesse, mis vastavad 20. mai 1955. aasta dekreedi nr 55-673, 13. mai 1959. aasta määruse ja 19. märtsi 1963. aasta dekreedi sätetele, muud tüüpi pudelite kasutamine ei ole lubatud.

Alates 5. juulist 1972 peavad veinid olema pudelitesse villitud Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangudes, kasutades „Vin du Rhin“ tüüpi pudeleid, mida on kirjeldatud 1955. aasta dekreedis.

Aastakäigu märkimine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Aastakäigu teave tuleb esitada koos nimetusega ning see peab olema saagi- ja varude deklaratsioonidel, saatedokumentidel, kuulutustes, teabeprospektidel, etikettidel, arvetel ning mis tahes pakenditel.

Kasutusnimetus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada ühe kasutusel olevatest nimetustest, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all.

Kahe või enama kasutatava nimetuse esitamine samal etiketil ei ole lubatud.

Kõnealused kasutusel olevad nimetused on järgmised:

Gewurztraminer,

Muscat,

Muscat Ottonel,

Pinot gris,

Riesling.

Traditsioonilised märked „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), tuleb ära näidata:

—	aastakäik,

—	üks kasutusnimetus.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Valgeid veine, millele on käesoleva tootespetsifikaadi järgi antud üks 51st kontrollitud päritolunimetusest „Alsace Grand Cru – asukoht“, välja arvatud märkega „Vendanges Tardives“ (hiline saagikoristus) või „Sélection de Grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid, ja mida esitletakse selle nimetuse all, ei saa avalikult pakkuda, transportida, müügiks pakkuda ega müüa, kui reklaamides, etikettidel, arvetel või mis tahes pakenditel puudub selgelt nähtavate tähtedega märge suhkrusisalduse kohta, nagu on määratletud Euroopa õigusaktides.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-4cec3ff9-abd4-4253-a1db-245ddd809faa

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.