20.3.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 81/1

---

Komisjoni teatis Euroopa Liidu poolt 2013. aasta mai alaperioodiks riisisektori toodetele avatud teatavate tariifikvootide raames saadaolevate koguste kohta

2013/C 81/01

Komisjoni määrusega (EL) nr 1274/2009 avati ülemeremaadest ja -territooriumidelt (ÜMT) pärit riisi impordikvoodid ja sätestati nende haldamine (1). 2013. aasta jaanuari esimese seitsme päeva jooksul ei esitatud järjekorranumbritega 09.4189 ja 09.4190 tähistatud kvootide kohta ühtegi imporditaotlust.

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (2) artikli 7 lõike 4 kohaselt lisatakse kogused, millele taotlusi ei esitatud, järgmisse alaperioodi.

Komisjoni määruse (EL) nr 1274/2009 artikli 1 lõike 5 kohaselt teatab komisjon enne asjaomase alaperioodi viimase kuu 25. kuupäeva järgmiseks alaperioodiks saadaolevatest kogustest.

Seepärast on määruses (EL) nr 1274/2009 osutatud kvootide järjekorranumbritega 09.4189 ja 09.4190 raames 2013. aasta mai alaperioodiks saadaolev üldkogus kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

---

(1)  ELT L 344, 23.12.2009, lk 3.

(2)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

---

---

20.3.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 81/2

---

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst, mis ei hõlma asutamislepingu I lisa reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid)

2013/C 81/02

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	21.2.2013
Riikliku abi viitenumber	SA.35985 (12/N)
Liikmesriik	Belgia
Piirkond	—	Segapiirkonnad
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Indemnisation des dommages agricoles causés par la sécheresse du printemps 2011
Õiguslik alus	Loi du 12 juillet 1976 relative à la réparation de certains dommages causés à des biens privés par des calamités naturelles Arrêté du 7 avril 1978 fixant les taux variables par tranche du montant total net des dommages subis, de même que le montant de la franchise et de l'abattement pour le calcul de l'indemnité de réparation de certains dommages causés à des biens privés par des calamités agricoles (projet) arrêté royal considérant comme une calamité agricole la sécheresse du printemps 2011, délimitant l'étendue géographique de cette calamité et déterminant l'indemnisation des dommages (projet) arrêté ministériel déterminant les modalités d'introduction et le mode d'examen des demandes en exécution de l'arrêté royal du … considérant comme une calamité agricole la sécheresse du printemps 2011, délimitant l'étendue géographique de cette calamité et déterminant l'indemnisation des dommages (projet) circulaire relative à la gestion des dommages causés par la sécheresse de 2011
Meetme liik	Abikava	—
Eesmärk	Halvad ilmastikuolud
Abi vorm	Otsetoetus
Eelarve	Üldeelarve: 3 EUR (miljonites)   Aastaeelarve: 3 EUR (miljonites)
Abi osatähtsus	68 %
Kestus	Kuni 31.12.2013
Majandusharud	Teravilja- (v.a riis), kaunvilja- ja õlitaimede seemnete kasvatus, köögivilja- ja melonikasvatus, juur- ja mugulvilja kasvatus, kiutaimede kasvatus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	SPF Économie, PME, classes moyennes et énergie City Atrium rue du Progrès 50 1210 Bruxelles BELGIQUE
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

---

20.3.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 81/3

---

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 81/03

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	23.1.2013
Riikliku abi viitenumber	SA.29367 (12/NN)
Liikmesriik	Prantsusmaa
Piirkond	—	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Service d'intérêt économique général (SIEG) d'accessibilité bancaire du Livret A de la banque postale
Õiguslik alus	Article L. 221-1 et L. 518-25-1 du code monétaire et financier en vertu de la Loi de modernisation de l'économie (Loi 2008-776 du 4 août 2008)
Meetme liik	Erakorraline abi	Banque postale
Eesmärk	Üldist majandushuvi pakkuvad teenused
Abi vorm	Otsetoetus
Eelarve	Üldeelarve: 1 505 EUR (miljonites)
Abi osatähtsus	—
Kestus	1.1.2009–31.12.2014
Majandusharud	Finants- ja kindlustustegevus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ministère de l'économie et des finances 139 rue de Bercy 75572 Paris Cedex 12 FRANCE
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	20.11.2012
Riikliku abi viitenumber	SA.33337 (12/NN)
Liikmesriik	Poola
Piirkond	—	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Potencjalna pomoc państwa dla Polskich Linii Lotniczych LOT
Õiguslik alus	—
Meetme liik	Erakorraline abi	LOT Airlines
Eesmärk	—
Abi vorm	Muud omakapitalile suunatud meetmed
Eelarve	Üldeelarve: 400 PLN (miljonites)
Abi osatähtsus	—
Kestus	—
Majandusharud	Õhutransport
Abi andva asutuse nimi ja aadress	—
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	20.12.2012
Riikliku abi viitenumber	SA.35033 (12/N)
Liikmesriik	Itaalia
Piirkond	Sicilia, Calabria	Artikkel 107 lõige 3 punkt a
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Aiuto al salvataggio dell'impresa G.D.M. SpA in A.S.
Õiguslik alus	A. D.L. 30.1.1979, n. 26 (convertito in L. 3.4.1979, n. 95), provvedimenti urgenti per l'amministrazione straordinaria di grandi imprese in crisi (cfr. articolo 2-bis); B. D.M. 23.12.2004, n. 319, regolamento recante le condizioni e le modalità di prestazione della garanzia statale sui finanziamenti a favore delle grandi imprese in stato di insolvenza, ai sensi dell'articolo 101 del D. Lgs. 8 luglio 1999, n. 270; C. D.L. 23.12.2003, n. 347 (convertito in L. 18.2.2004, n. 39), misure urgenti per la ristrutturazione industriale di grandi imprese in stato di insolvenza; D. D. LGS. 8.7.1999, n. 270, nuova disciplina delle grandi imprese in stato di insolvenza, a norma dell'articolo 1 della legge 30 luglio 1998, n. 274
Meetme liik	Erakorraline abi	G.D.M. SpA in A.S.
Eesmärk	Raskustes olevate ettevõtete päästmine, regionaalareng, tööhõive
Abi vorm	Tagatis
Eelarve	Üldeelarve: 16,60 EUR (miljonites)
Abi osatähtsus	100 %
Kestus	6 kuu
Majandusharud	Muu jaemüük spetsialiseerimata kauplustes
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ministero dello Sviluppo Economico Via Veneto 33 00187 Roma RM ITALIA
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	20.2.2013
Riikliku abi viitenumber	SA.35697 (12/N)
Liikmesriik	Kreeka
Piirkond	Thessalia	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Κρατικός Αερολιμένας Σκιάθου (Επέκταση Δαπέδου Στάθμευσης Αεροσκαφών και Νέος Συνδετήριος Τροχόδρομος)
Õiguslik alus	Νόμοι 3669/2008, 3614/2007, Οδηγία 2004/18/ΕΚ, Α.Π. 4053/ΕΥΣ1749/27.3.2008 και Α.Π. 1079/Φ.95/31.5.2011.
Meetme liik	Üksiktoetus	Υπηρεσία Πολιτικής Αεροπορίας (ΥΠΑ), Hellenic Civil Aviation Authority
Eesmärk	Sektori areng
Abi vorm	Otsetoetus
Eelarve	Üldeelarve: 16,30 EUR (miljonites)
Abi osatähtsus	79,62 %
Kestus	1.2.2013–13.12.2015
Majandusharud	Õhutransport
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ενδιάμεση Διαχειριστική Αρχή Μεταφορών Άγιας Σόφιας Ν. ΨΥΧΙΚΟ 154 51 Αθήνα/Athens ΕΛΛΑΔΑ/GREECE
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	4.12.2012
Riikliku abi viitenumber	SA.35703 (12/N)
Liikmesriik	Austria
Piirkond	—	Segapiirkonnad
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Verlängerung der Beihilfenregelung „Übernahme von Haftungen für die Tourismus- und Freizeitwirtschaft 2011-2013”
Õiguslik alus	Richtlinie des Bundesministers für Wirtschaft und Arbeit für die Übernahme von Haftungen für die Tourismus- und Freizeitwirtschaft 2007-2013
Meetme liik	Abikava	—
Eesmärk	Raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamine
Abi vorm	Tagatis
Eelarve	Üldeelarve: 12 EUR (miljonites)
Abi osatähtsus	—
Kestus	10.10.2012–31.12.2013
Majandusharud	Majutus ja toitlustus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Bundesministerium für Wirtschaft, Familie und Jugend Stubenring 1 1010 Wien ÖSTERREICH
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

---

20.3.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 81/8

---

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 81/04

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	12.12.2012
Riikliku abi viitenumber	SA.35744 (12/N)
Liikmesriik	Iirimaa
Piirkond	—	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Prolongation of the Eligible Liabilities Guarantee Scheme until 30 June 2013
Õiguslik alus	The Credit Institutions (Financial Support) Act 2008   The Credit Institutions (Eligible Liabilities Guarantee) Scheme 2009
Meetme liik	Abikava	—
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Tagatis
Eelarve	[…] (1)
Abi osatähtsus	—
Kestus	1.1.2013–30.6.2013
Majandusharud	Finants- ja kindlustustegevus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Minister for Finance Government Buildings Upper Merrion St. Dublin 2 IRELAND
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	29.1.2013
Riikliku abi viitenumber	SA.35944 (12/N)
Liikmesriik	Poola
Piirkond	—	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Siódme przedłużenie programu gwarancji na rzecz banków w Polsce
Õiguslik alus	Ustawa z dnia 12 lutego 2009 r. o udzielaniu przez Skarb Państwa wsparcia instytucjom finansowym (Dz.U. nr 39, poz. 308 ze zm.)   Ustawa z dnia 19 listopada 2009 r. o zmianie ustawy o udzielaniu przez Skarb Państwa wsparcia instytucjom finansowym (Dz.U. z 2010 r. nr 3, poz. 12)
Meetme liik	Abikava	—
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Muu. Tagatis – lisaks riigi tagatisele panga võlaprobleemide korral võib toetust anda järgneval kujul: i) riigivõlakirjade laenamine, ii) riigivõlakirjade müümine koos maksetähtaja edasilükkamisega, iii) riigivõlakirjade müümine koos osade kaupa maksmisega, ning iv) riigivõlakirjade müümine, tehes pakkumise konkreetsetele finantsasutustele.
Eelarve	Üldeelarve: 160 000 PLN (miljonites)
Abi osatähtsus	—
Kestus	Kuni 30.6.2013
Majandusharud	Finants- ja kindlustustegevus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Minister Finansów ul. Świętokrzyska 12 00-916 Warszawa POLSKA/POLAND
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	4.2.2013
Riikliku abi viitenumber	SA.36051 (13/N)
Liikmesriik	Austria
Piirkond	Burgenland	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Verlängerung der staatlichen Beihilfe N 670/08 — Regelung für Rettungs- und Umstrukturierungsbeihilfen für KMU im Burgenland
Õiguslik alus	Gesetz vom 24. März 1994 über Maßnahmen zur Gewährleistung der wirtschaftlichen Entwicklung im Burgenland (Landes-Wirtschaftsförderungsgesetz 1994 — WiföG), LGBl. Nr. 33, in der Fassung des Gesetzes LBGL. Nr. 22/2008
Meetme liik	Abikava	—
Eesmärk	Raskustes olevate ettevõtete päästmine
Abi vorm	Muu
Eelarve	Üldeelarve: 3 EUR (miljonites)
Abi osatähtsus	—
Kestus	10.10.2012–31.12.2013
Majandusharud	Kõik abikõlblikud sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Amt der Burgenländischen Landesregierung Europaplatz 1 7000 Eisenstadt ÖSTERREICH
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	13.2.2013
Riikliku abi viitenumber	SA.36063 (13/N)
Liikmesriik	Prantsusmaa
Piirkond	—	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Crédit d'impôt en faveur de la production phonographique
Õiguslik alus	Loi 2006-961 du 1er août 2006 relative au droit d’auteur et aux droits voisins dans la société de l’information   Loi 2012-1509 du 29 décembre 2012 de finances pour 2013 (article 28)
Meetme liik	Abikava	—
Eesmärk	Kultuur
Abi vorm	Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat
Eelarve	Üldeelarve: 48 EUR (miljonites)   Aastaeelarve: 12 EUR (miljonites)
Abi osatähtsus	30 %
Kestus	1.1.2013–31.12.2016
Majandusharud	Meelelahutus ja vaba aeg, loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ministère de la culture et de la communication 3 rue de Valois 75033 Paris Cedex 01 FRANCE
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

---

(1)  Konfidentsiaalne informatsioon.

---

20.3.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 81/12

---

Euro vahetuskurss (1)

19. märts 2013

2013/C 81/05

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2944
JPY	Jaapani jeen	123,49
DKK	Taani kroon	7,4555
GBP	Inglise nael	0,85585
SEK	Rootsi kroon	8,3421
CHF	Šveitsi frank	1,2218
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,5205
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,647
HUF	Ungari forint	305,20
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7015
PLN	Poola zlott	4,1548
RON	Rumeenia leu	4,4060
TRY	Türgi liir	2,3509
AUD	Austraalia dollar	1,2475
CAD	Kanada dollar	1,3265
HKD	Hongkongi dollar	10,0455
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5712
SGD	Singapuri dollar	1,6179
KRW	Korea vonn	1 440,51
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,9332
CNY	Hiina jüaan	8,0457
HRK	Horvaatia kuna	7,5887
IDR	Indoneesia ruupia	12 580,16
MYR	Malaisia ringit	4,0409
PHP	Filipiini peeso	52,675
RUB	Vene rubla	39,9325
THB	Tai baat	37,900
BRL	Brasiilia reaal	2,5637
MXN	Mehhiko peeso	16,0453
INR	India ruupia	70,3830

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

20.3.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 81/13

---

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6841 – Goldman Sachs/TPG Lundy/Tulloch Homes Group Limited)

(EMPs kohaldatav tekst)

2013/C 81/06

1.

13. märtsil 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames kontserni TPG Group (USA) valitseva mõju all olevad ettevõtjad The Goldman Sachs Group, Inc. (edaspidi „Goldman Sachs”, USA) ja TPG LundyCo, L.P. (edaspidi „TPG Lundy”, Kaimanisaared) omandavad ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühiskontrolli ettevõtja Tulloch Homes Group Limited (edaspidi „Tulloch Homes”, Ühendkuningriik) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — Goldman Sachs: sellised finantsteenused nagu ülemaailmne investeerimispangandus ning väärtpaberite ja investeeringute haldamine; — TPG Group: üle maailma tegutsev erainvesteerimisühing, mis valitseb fondiperekonda, mis investeerib mitmesugustesse ettevõtetesse ülevõtmiste ja ettevõtete restruktureerimise teel; — Tulloch Homes: elu- ja kortermajade projekteerimine ja ehitamine Ühendkuningriigis.

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6841 – Goldman Sachs/TPG Lundy/Tulloch Homes Group Limited): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

---

20.3.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 81/14

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2013/C 81/07

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

„LONZO DE CORSE”/„LONZO DE CORSE — LONZU”

EÜ nr: FR-PDO-0005-0994-26.04.2012

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus:

„Lonzo de Corse”/„Lonzo de Corse — Lonzu”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.2.

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Päritolunimetusega „Lonzo de Corse”/„Lonzo de Corse — Lonzu” toodet valmistatakse kohalikku Nustrale tõugu sea fileest, mis soolatakse, kuivatatakse ja laagerdatakse.

Soolamis-, kuivatamis- ja laagerdamisetapid kestavad vähemalt kolm kuud, millest laagerdamine rohkem kui kuu (viimane valmistusetapp, mis leiab aset üksnes looduslikes keskkonnatingimustes ja mis on toote tekstuuri, lõhna ja maitse saavutamiseks äärmiselt oluline).

Toote iseloomulikud omadused on järgmised: pikliku kujuga seafilee, mille pinnale on jäetud rasvakiht ja mille lõikepind on silindrilise kuni ovaalse kujuga. Pikkus jääb vahemikku 15–30 cm ja kaal on 0,5–1,1 kg.

Toode on topitud seasoolde või kaetud searasva kihiga ja seotud nööriga kokku või mässitud võrgu sisse.

Vahel õlise välimusega viilutatud toode moodustub ühest lihasest, mille ühtlane värvus võib ulatuda roosakaspunasest punaseni; liha on veidi või täielikult marmorjas ja seljarasv on valge kuni roosakasvalge värvusega.

Peki ja tailiha suhe kuivtootes jääb vahemikku 25–35 %.

Pekk on suhteliselt pehme tekstuuriga. Tailiha on tihke, vahel elastne.

Toodet iseloomustavad aroomid (kuivatatud singi, metspähkli-, seene- või tammine nüanss), eripärane soolane maitse ja piprase noodi olemasolu.

Võimalik on ka kerge suitsune aroom ja maitse.

Toode on järgmiste keemiliste, füüsikaliste ja biokeemiliste omadustega (% kuivtootest):

—	peki rasvasisaldus kokku ≥ 89 %;

—	soolasisaldus vahemikus 6,5–10 %;

—	lihasesisese rasva sisaldus ≥ 5 %;

—	nitritite ja nitraatide jäägid;

—	tailiha niiskusesisaldus vahemikus 35–50 %;

—	oleiinhape ≥ 45 %.

Toodet võidakse turustada tervena, viilutatuna vaakumpakendis või portsjonitena, mille kaal on vähemalt 200 g.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Rümpade omadused

Toote valmistamiseks kasutatavad searümbad saadakse Nustrale tõugu sigadelt, kelle tapavanus on 12–36 kuud ja rümba kaal vahemikus 85–140 kg. Peki paksus jääb vahemikku 2,5–6 cm.

Tänu tõuomadustele, kõrgele tapavanusele, vabapidamisele ning kastanitel ja/või tammetõrudel põhinevale lõppsöödale saadakse eriliste omadustega tooraine: suure rasvasisalduse ja rasva erilise kvaliteediga punane kuni tumepunane liha.

Värske liha omadused

—	Üksnes filee ja seljatükk,

—	neli tükki sea kohta,

—	viimistletud rööptahukakujuliseks,

—	pindmine rasv vajaduse korral osaliselt eemaldatud,

—	värske toote kaal 0,7–1,5 kg,

—	töötlemine miinuskraadide juures (jahutamine, külmutamine jne) on keelatud.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Pärast emapiimast võõrutamist kasvatakse loomi karjamaal. Karjatatavad loomad liiguvad karjadena metsades ja niitudel. Loomade haldamine sõltub muu hulgas sööda kättesaadavusest ja aastaaegadest.

Loomad leiavad osa oma söödast ise karjamaadelt (rohi, juured, mugulad jne). Seakasvataja toob karjale kasvatusalal 2 kg täiendsööta päevas sea kohta. Täiendsööt koosneb söödasegu kaalu ja kaalutud keskmisena arvestatuna vähemalt 90 % ulatuses teraviljast, õliseemnetest, liblikõielistest taimedest ja nende saadustest, kusjuures vähemalt 60 % moodustavad teraviljad ja nende saadused (nisu, oder, mais). Maisi kasutamine täiendsöödas tuleb lõpetada vähemalt 45 päeva enne lõppetapi algust.

Lõppetapp viiakse läbi oktoobrist märtsini ja see kestab vähemalt 45 päeva. Sel ajal toituvad loomad üksnes tammetõrudest ja kastanitest, mida nad otsivad lõppetapi karjamaadel (tamme- ja kastanisalud) liikudes vähemalt esimese 30 päeva jooksul. Seejärel võib täiendsöödana anda otra. Odraratsioon sea kohta on vähem kui 4 kg päevas. Seakasvataja antavad päevased odrakogused ei tohi lõppetapil ületada 30 % kastanitest ja/või tammetõrudest koosneva sööda kogusest.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kõik tootmisetapid (sünd, kasvatamine, lõppetapp, sigade tapmine, lihatoodete töötlemine ja laagerdamine) peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Tükeldamine, viilutamine ja pakendamine leiavad aset geograafilises piirkonnas järgmistel põhjustel:

—	ainult nii on võimalik säilitada organoleptiline kvaliteet toodete ladustamisel ja käsitlemisel;

—	ainult nii on võimalik tagada toodete kontroll, jälgitavus ja uuesti märgistamine.

Viilutamine toimub üksnes nuga kasutades käsitsi, et vältida liha soojenemist, mis võib toote organoleptilisi omadusi halvendada. Lubatud on kasutada viilutamisnuga ja lõikelauda.

Enne toote viilutamist eemaldatakse ümbritsev seasool või pinnal olev searasv.

Pärast toote portsjoniteks jagamist ja viilutamist pannakse see kohe vaakumpakendisse.

Tailihale on iseloomulik punane kuni sügavpunane värvus. Kuna tootes ei kasutata peale soola muid säilitusaineid (mis võimaldavad vähendada oksüdatsiooni ja stabiliseerida seega toote värvust), on väga oluline panna see viivitamata vaakumpakendisse, et vältida liha tumenemist.

Rasv, mida iseloomustavad eripärane maitse, aroom, värvus ja läige, rääsub õhu käes kergesti, mis omakorda kinnitab vajadust pakendada toode viivitamata vaakumpakendisse.

Käsiteldav toode pakendatakse tervikuna 12 tunni jooksul.

Nimetatud tegevuste eesmärk on vältida toote moondumist, eelkõige organoleptiliste omaduste osas.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Kõigi lihatoodete suhtes kohaldatavate eeskirjade kohastest tähistustest olenemata on igal KPNiga „Lonzo de Corse”/„Lonzo de Corse — Lonzu” tootel märgis, millel on esitatud järgmine teave:

—	päritolunimetus „Lonzo de Corse”/„Lonzo de Corse — Lonzu”;

—	Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse tähis pärast seda, kui toode on Euroopa Liidus registreeritud.

Lõppetapis ainult kastanitest ja/või tammetõrudest toitunud sigadest valmistatud toodete märgisel võib olla märge „finition châtaigne et/ou gland” (lõppetapis söödetud kastanite ja/või tammetõrudega) või „porcs finis à la châtaigne et/ou au gland” (sead, keda on lõppetapis söödetud kastanite ja/või tammetõrudega) või „100 % châtaignes/glands” (100 % kastaneid/tammetõrusid).

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Kaitstud päritolunimetusega „Lonzo de Corse”/„Lonzo de Corse — Lonzu” määratletud geograafiline piirkond põhineb kommuunidel, mille füüsiline keskkond vastab tootega „Lonzo de Corse”/„Lonzo de Corse — Lonzu” seotud kasvatamis- ja töötlemistingimustele, hõlmates seega kogu Korsika territooriumi, välja arvatud rannikuala, mis ei vasta nimetatud toote valmistamistingimustele.

Geograafiline piirkond hõlmab Corse du Sudi ja Haute-Corse’i departemangude järgmisi kommuune:

Corse du Sudi departemang: Afa, Ajaccio, Alata, Albitreccia, Ambiegna, Appietto, Arbellara, Arbori, Arro, Bastelicaccia, Belvédère-Campomoro, Bonifacio, Calcatoggio, Cannelle, Cargèse, Casaglione, Casalabriva, Cauro, Coggia, Cognocoli-Monticchi, Conca, Coti-Chiavari, Cuttoli-Corticchiato, Eccica-Suarella, Figari, Fozzano, Grosseto-Prugna, Lecci, Lopigna, Loreto-di-Tallano, Marignana, Monacia-d'Aullène, Olmeto, Olmiccia, Osani, Ota, Partinello, Piana, Pianottoli-Caldarello, Pietrosella, Pila-Canale, Porto-Vecchio, Propriano, Sainte-Lucie-de-Tallano, San-Gavino-di-Carbini, Sant'Andréa-d'Orcino, Sari-Solenzara, Sarrola-Carcopino, Sartène, Serra-di-Ferro, Serriera, Sollacaro, Sotta, Vico, Viggianello, Villanova, Zonza.

Haute-Corse’i departemang: Aghione, Aléria, Algajola, Antisanti, Aregno, Barbaggio, Barrettali, Bastia, Belgodère, Biguglia, Borgo, Brando, Cagnano, Calenzana, Calvi, Canale-di-Verde, Canari, Castellare-di-Casinca, Centuri, Cervione, Chiatra, Corbara, Ersa, Farinole, Furiani, Galéria, Ghisonaccia, Giuncaggio, L'Ile-Rousse, Linguizzetta, Lucciana, Lugo-di-Nazza, Lumio, Luri, Meria, Monte, Montegrosso, Monticello, Morsiglia, Nonza, Novella, Occhiatana, Ogliastro, Oletta, Olmeta-di-Capocorso, Olmeta-di-Tuda, Olmo, Palasca, Pancheraccia, Patrimonio, Penta-di-Casinca, Pietracorbara, Pietroso, Piève, Pigna, Pino, Poggio-di-Nazza, Poggio-d'Oletta, Poggio-Mezzana, Prunelli-di-Casacconi, Prunelli-di-Fiumorbo, Pruno, Rapale, Rogliano, Rutali, Saint-Florent, San-Gavino-di-Tenda, San-Giuliano, San-Martino-di-Lota, San-Nicolao, Santa-Lucia-di-Moriani, Santa-Maria-di-Lota, Santa-Maria-Poggio, Santa-Reparata-di-Balagna, Santo-Pietro-di-Tenda, Serra-di-Fiumorbo, Sisco, Solaro, Sorbo-Ocagnano, Speloncato, Taglio-Isolaccio, Talasani, Tallone, Tomino, Tox, Urtaca, Vallecalle, Valle-di-Campoloro, Ventiseri, Venzolasca, Vescovato, Vignale, Ville-di-Paraso, Ville-di-Pietrabugno, Volpajola.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on jäetud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir. Kõnealuste kommuunide puhul saab kaardistatud piirkonnaga tutvuda riigi pädeva asutuse veebisaidil kooskõlas Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri (INSPIRE) direktiivi nõuetega.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Korsika looduskeskkond on tõeliselt erakordne, seda nii kliima, pinnamoe ja mullastiku kui ka ökosüsteemide toimimise poolest.

Geoloogilisest vaatenurgast võib eristada läänes Hertsüünia orogeneesi kuuluvat Korsikat, kus peamised kivimid on graniit, granuliit ja porfüür, mis moodustavad väga teravatipulisi mägesid. Korsika kirdeosa on alpikeskkonnaga, kus leidub kiltkivi ja settekivimitega kaetud alasid ning kus mäed on madalamad ja mäetipud laugemad. Kliimavööndid ja mullastik võimaldavad rikkaliku taimestiku teket ja soodustavad teatavat tõugu sigade kasvatamiseks vajalike taimede levikut.

Korsikal valitseb vahemereline kliima, kuid kuna tegemist on saarega ning kuna mitmekesine pinnamood loob erinevaid kõrgusi ja karjamaad asuvad eri ilmakaartes, ei ole kliima kõikjal sugugi ühesugune ning orgudes ja isegi lähestikku asetsevatel mäenõlvadel võib esineda väga suuri erinevusi.

Korsika praegune vahemereline taimestik pärineb peamiselt kiviajast. Eraldatus on aidanud kaasa liikide arengule ja suur osa Korsika taimedest ongi kohalikku päritolu.

Eri taimevööndite hulgas esineb mõõdukalt niiske vahemereline vöönd, kus kasvavad korgi- ja iilekstammed. Kõige enam esineb nimetatud vööndis võsastikke.

Niiskes vahemerelises vööndis kasvavad kastanipuud. Selles vööndis kaovad oliivipuud, mille leviku ülempiir ühtib kastanipuude alampiiriga.

Korsika on seega metsanduspiirkond, kuna sealsed mullastiku- ja kliimatingimused on metsade kasvuks väga soodsad. Eelkõige kastanipuid ja tammesid kasvab kõikjal saarel.

Lihatoodete valmistamise traditsioon on pikk. Koos piimatoodetega on need juba ammustest aegadest olnud üks tähtsamaid loomse valgu allikaid saare traditsioonilises toiduvalikus.

Praegused kasvatamissüsteemid on jätk traditsioonilisele karjatamistavale, mis tähendas seakarja viimist mägistele metsaaladele või suvekarjamaadele olenevalt sellest, kus oli saadaval rohkem looduslikku sööta.

Kohalik Nustrale seatõug on Iberico tüüpi. See maalähedane loom sobib eriti hästi sellist tüüpi kasvatamiseks ja oskab leitud looduslikke ressursse küllaltki hästi ära kasutada. Emised juhivad karja eri karjamaadele, mis on üsnagi mitmekesised (metsasalud, suvised rohumaad jne). Karjamaad võivad ka vahelduda sõltuvalt aastaajast ja piirkonnas kättesaadavast söödast.

Seakasvataja toob karjamaale kasvu jaoks äärmiselt vajalikku lisasööta, mida põrsad saavad emapiimast võõrutamisest kuni kasvuaja lõpuni. Sead otsivad karjamaalt ka ise sööta (rohtu, juuri, mugulaid jne).

Lõppetapis lastakse sead tammetõrude ja kastanite valmimise ajal tammikutesse ning kastanisaludesse. Nad söövad sügis- ja talveperioodil peamiselt kastaneid ja/või tammetõrusid. Ainus lubatud täiendsööt on oder.

See on võtmetähtsusega etapp, millel on otsene mõju kaalus juurdevõtmisele ja rasva kvaliteedile (rohkesti monoküllastumata rasvhappeid ja vähe küllastunud rasvhappeid).

Kasvatuspiirkonna kliimatingimused on tinginud vajaduse kasutada sobivaid säilitusmeetodeid. Seega on loomulik valik olnud kuivatatud lihatooted, mida valmistatakse soolamise ja kuivatamise teel.

Kuna tööstuslikud külmutusseadmed võeti kasutusele alles 19. sajandi lõpus, kasutasid saare elanikud looduse pakutavaid võimalusi. Seepärast leidsid ja leiavad loomade tapmine ja liha töötlemine veel praegugi aset vastavalt aastaajale. Niisiis on toodet „Lonzo de Corse”/„Lonzo de Corse — Lonzu” võimalik tarbida alates veebruarist kuni septembrini. See on kuivatatud lihatoodete seas nn varajane toode, mida nauditakse eelroaks. Toodet süüakse peamiselt kevadel, mil sellest on saanud igapäevane tarbetoode.

Töötlemisel kasutatakse looduslikke menetlusi. Valmistusprotsessis kasutatakse endiselt soola, pipart või paprikapulbrit (säilitusaineid ei lisata), mis olid ka varasematel aegadel saadaval. Liha kuivatatakse kohalike lehtpuude põletamisel tekitatud soojuses.

Laagerdamise kestus ja traditsioonilised tingimused (looduslikus koopas ja toatemperatuuril) võimaldavad saavutada erilised organoleptilised omadused, eelkõige lõhna, maitse ja tekstuuri osas.

5.2.   Toote eripära:

Toote „Lonzo de Corse”/„Lonzo de Corse — Lonzu” iseloomulikud omadused on alljärgnevad.

—	Viilutatud toode sisaldab tailiha, mis on vastavalt lihastes leiduvale pigmendile ühtlast roosat kuni punast värvi.

—	Tailiha on veidi marmorjas, mis tuleneb lihasisese rasva sisaldusest (vähemalt 5 %).

—	Viilutatud toode on vahel õlise välimusega, mis tuleneb kõrgest oleiinhappe sisaldusest.

—	Rasva tekstuur on intensiivse lipolüüsi tulemusena suhteliselt pehme.

—	Viilutatud toote maitse on veidi aromaatne (kuivatatud singi, metspähkli, seene või tammine nüanss), sellele on iseloomulik soolasus, mis on seotud soolasisaldusega (6,5–10 %), ja piprane noot.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Nustrale tõugu sigade kasutamine on nimetatud piirkonnas määrava tähtsusega. Selle kohaliku tõu maalähedus, võime taluda olulisi ilmastiku- ja söödavaliku muutusi ja koguda piisava sööda olemasolu korral kiiresti rasvavarusid ning kasvatamistingimused on ainulaadsed ja äärmiselt hästi kohandunud piirkonnaga: mägised alad, kasvatamine karjamaadel, pikk tootmistsükkel (kõrge tapavanus, samas kui rümba kaal jääb alla 140 kg), sööt, mis põhineb eriti lõppetapis loodusressurssidel.

Ekstensiivse seakasvatusega tegelevatel ettevõtetel on peaaegu kõikjal Korsikal käepärast külluslik söödavaru: kastanipuud ja iilekstammed kasvavad nii inimeste kujundatud looduslikes metsades kui ka aladel, kus tegeldakse agrometsandusega.

Tõu kohanemisvõime ja kättesaadavad loodusressursid võimaldavad saada toote, mille kvaliteet ilmneb selle roosas kuni punases värvuses, märkimisväärses rasvkoes (peki ja tailiha suhe ning marmorjas tekstuur) ja kuivtoote kaalus, mis jääb alla 1,1 kg.

Lisaks on lõppetapil otsene mõju

—	looma kaalus juurdevõtmisele; eelkõige suureneb nahaaluse rasva kogus (üle 2,5 cm);

—	rasva kvaliteedile (rohkesti monoküllastumata rasvhappeid ja vähe küllastunud rasvhappeid).

Selline sealiha sobib hästi soolamiseks. Soolamisprotsess, kus ainsa säilitusainena kasutatakse meresoola, annab tulemuseks lõpptoote selgelt tuntava soolase maitse. Lisaks viimistletakse toodet, et saavutada teatav välimus ja kuju (osa seljarasvast jäetakse alles).

Nimetatud sealiha võib seega laagerduda pikalt looduslikes keskkonnatingimustes. Tulemuseks saadakse ainulaadsed organoleptilised omadused, nagu kuiv, vahel elastne tekstuur ja veidi aromaatne maitse.

Suhteliselt kõrge soolasisalduse ja pika tootmistsükli (kuivatamine ja laagerdamine) tulemusena toimub proteolüüsi vähe ja lipolüüsi palju, mis annab tootele iseloomulikud organoleptilised omadused, eelkõige selle suhteliselt pehme tekstuuri.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

http://agriculture.gouv.fr/IMG/pdf/CDCLonzoDeCorse_cle0e6156.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(3)  Vt joonealust märkust 2.

---