19.6.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 160/1

---

Komisjoni teatis vabatahtlike kavade ja vaikeväärtuste kohta vedelaid jm biokütuseid käsitlevas ELi säästlikkuskavas

2010/C 160/01

1.   SISSEJUHATUS

2009. aastal kehtestas EL siduva säästlikkuskava, mis on maailmas samalaadsete hulgas kõige hõlmavam ja uudsem. Taastuvenergia direktiivis (1) on sätestatud biokütuste ja muude vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumid. Biokütuste suhtes kehtivad asjakohased kriteeriumid on ette nähtud kütusekvaliteedi direktiiviga (2). Kriteeriume kohaldatakse ELis toodetud vedelate jm biokütuste suhtes ja imporditud vedelate jm biokütuste suhtes. Liikmesriikidel tuleb tagada, et ettevõtjad täidaksid säästlikkuse kriteeriume, juhul kui vedelaid jm biokütuseid võetakse arvesse eesmärkide saavutamisel, (3) mis on loetletud taastuvenergia direktiivis, kütusekvaliteedi direktiivis, keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes (4) ning sõiduautode süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitlevas määruses (5).

Säästlikkuskavas on esitatud kaks moodust, kuidas vähendada ettevõtjate halduskoormat:

1.	võimalus kasutada tunnustatud vabatahtlikke kavasid või kahe- või mitmepoolseid lepinguid, selleks et tõendada vastavust mõnele säästlikkuse kriteeriumile või kõigile neist, ning

2.	võimalus kasutada direktiivis sätestatud vaikeväärtusi, et tõendada vastavust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist käsitlevale säästlikkuse kriteeriumile.

Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikes kavades või ELi sõlmitud kahe- ja mitmepoolsetes lepingutes sisalduvad andmed säästlikkuse kriteeriumide kohta on täpsed. Komisjon võib lisada uute vedelate jm biokütuste tootmismeetodite tarbeks vaikeväärtusi ning ajakohastada olemasolevaid väärtusi. Käesolevas teatises on kirjeldatud, kuidas kavatseb komisjon täita oma kohustusi, et kõnealuste otsusteni jõuda. Sellest saavad vajalikku teavet liikmesriigid, kolmandad riigid, ettevõtjad ja valitsusvälised organisatsioonid.

Lisaks käesolevale teatisele on komisjon võtnud vastu ka teatise ELi biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuskava praktilise rakendamise ja biokütuste arvestuseeskirjade kohta, (6) mille eesmärk on hõlbustada säästlikkuskava järjepidevat rakendamist.

Käesolevas teatises kasutatakse konkreetsetele sätetele viitamiseks taastuvenergia direktiivi artiklite numbreid. Tabelis on näidatud, kust võib kütusekvaliteedi direktiivis leida vastavad biokütuseid käsitlevad sätted. Viited direktiivile tähendavad käesolevas teatises viiteid taastuvenergia direktiivile. Kui ka kütusekvaliteedi direktiivis on vastav säte, kehtivad viited samuti selle direktiivi kohta.

Tabel 1:   Artiklid ja lisad, millele käesolevas teatises viidatakse

Taastuvenergia direktiiv	Kütusekvaliteedi direktiiv
Artikkel 17: Biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumid	Artikkel 7b: Biokütuste säästlikkuse kriteeriumid
Artikkel 18: Biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumide järgimise kontrollimine	Artikkel 7c: Biokütuste säästlikkuse kriteeriumide järgimise kontrollimine
Artikkel 19: Biokütustest ja vedelatest biokütustest tulenevate kasvuhoonegaaside mõju arvutamine	Artikkel 7d: Biokütuste kasutamisest elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamine
Artikkel 24: Läbipaistvusplatvorm (7)	puudub (8)
Artikkel 25: Komiteed	puudub
V lisa: Biokütustest ja vedelatest biokütustest ning nendega võrreldavatest fossiilkütustest tulenevate kasvuhoonegaaside mõju arvutamise valemid	IV lisa: Biokütuste kasutamisest elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise valemid

2.   VABATAHTLIKUD KAVAD

Ettevõtjad peavad liikmesriikidele tõendama, et säästlikkuse kriteeriumid, mis on seotud kasvuhoonegaaside vähendamisega, suure bioloogilise mitmekesisusega maa-aladega ning suure süsinikuvaruga maa-aladega, (9) on täidetud (10). Seda on neil võimalik teha kolmel viisil:

1.	esitades asjaomasele riiklikule asutusele andmed vastavalt liikmesriigi sätestatud nõuetele (nn riiklik süsteem) (11);

2.	kasutades nn vabatahtlikku kava, mille komisjon on tunnistanud eesmärgikohaseks (12);

3.	vastavalt ELi ja kolmandate riikide vahelise kahe- või mitmepoolse komisjoni poolt eesmärgikohaseks tunnistatud lepingu tingimustele (13).

Vabatahtlik kava peaks hõlmama kõiki direktiivi säästlikkuse kriteeriume või mõnda neist (14). See võib samuti sisaldada muid säästlikkuse küsimusi, (15) mida direktiivi kriteeriumides ei käsitleta (16).

Kui komisjon on saanud vabatahtliku kava tunnustamise taotluse, annab komisjon hinnangu, kas kava on täidab asjaomased nõuded. Hindamismenetlust kirjeldatakse allpool.

2.1.   Hindamis- ja tunnustamisprotsess

Kavade hindamiseks kavatseb komisjon:

—	alustada hindamisprotsessi siis, kui tunnustamise taotlus on laekunud;

—	hinnata kava selle päritolust sõltumata, st kas kava esitab riiklik või eraorganisatsioon;

—	hinnata kava sõltumata sellest, kas mõnes muus kavas on käsitletud sama liiki lähteaineid, maa-ala jm;

—	hinnata kava direktiivis sätestatud säästlikkuse kriteeriumidest (17) ning järgmises osas kirjeldatud hindamis- ja tunnustamisnõuetest lähtuvalt;

—	hinnata, kas kava võiks olla täpsete andmete allikaks ka muude direktiivi säästlikkuse küsimustega (18) seoses, mis ei ole hõlmatud direktiivi säästlikkuse kriteeriumidega (19).

Kui hindamise käigus selgub, et kava vastab säästlikkuse kriteeriumidele ning hindamis- ja tunnustamisnõuetele, kavatseb komisjon:

—	alustada protsessi, (20) mille tulemuseks on komisjoni otsuse vastuvõtmine;

—	tunnustada kava selle päritolust sõltumata, st kas kava esitab riiklik või eraorganisatsioon;

—	tunnustada kava sõltumata sellest, kas mõnes muus kavas on käsitletud sama liiki lähteaineid, maa-ala jm;

—	tunnustada kava üldjuhul kuni viieks aastaks (21);

—	täpsustada otsuses direktiivi säästlikkuse kriteeriumid, mis on kavaga hõlmatud;

—	täpsustada otsuses muud säästlikkuse kriteeriumid (kui neid on), mille kohta on kavas täpsed andmed (22);

—	viidata otsusele komisjoni läbipaistvusplatvormi kohta, kui see on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud.

Kui hindamise käigus selgub, et kava ei vasta nõuetele, teavitab komisjon sellest taotlevat organisatsiooni.

Kui vabatahtliku kava sisus tehakse pärast selle tunnustamist muudatusi, mis võiksid mõjutada algse tunnustamise aluseid, eeldab komisjon enda sellekohast teavitamist. Komisjon saab siis otsustada, kas algne tunnustamine jääb kehtima.

2.2.   Hindamis- ja tunnustamisnõuded

Vabatahtlik kava peaks hõlmama kas osaliselt või tervenisti direktiivis sätestatud säästlikkuse kriteeriumid (23). Kava peab sisaldama kontrollisüsteemi, (24) mille suhtes kehtivad nõuded on sätestatud käesolevas osas.

2.2.1.   Dokumendihaldus

Vabatahtlikes kavades osalemise tingimused peaksid olema järgmised:

—	ettevõtjatel on auditeeritav süsteem seoses tõenditega, millele nad toetuvad või mille alusel nad väited esitavad;

—	ettevõtjad säilitavad kõiki tõendeid vähemalt 5 aastat; ning

—	ettevõtjad võtavad kohustuse esitada mis tahes vajaliku teabe tõendite auditeerimisega seoses.

Auditeeritavaks süsteemiks peaks tavaliselt olema kvaliteedisüsteem, mis lähtub toodete turustamise ühist raamistikku käsitleva otsuse II lisa mooduli D1 (tootmiskvaliteedi tagamine) punktidest 2 ja 5.2 (25).

2.2.2.   Sõltumatu auditeerimise asjakohane standard

Üldjuhul tuleks vabatahtlike kavade puhul tagada ettevõtjate auditeerimine, enne kui lubada neil kavas osaleda (26).

Sellistel juhtudel võib kasutada rühmaviisilist auditeerimist, eriti väikemaapidajate, tootjaorganisatsioonide ja kooperatiivide puhul. Kõik üksused loetaks siis kontrollituks teatava valimi (27) kontrollimise põhjal, kasutades vajaduse korral sellel eesmärgil väljatöötatud standardit (28). Kava maa-aladega seotud kriteeriumidele vastavust tohib rühmaviisiliselt auditeerida üksnes juhul, kui asjaomased maa-alad asuvad lähestikku ning on sarnaste omadustega. Kasvuhoonegaaside vähenenud heitkoguste arvutamise rühmaviisiline auditeerimine on lubatud üksnes juhul, kui rühmaliikmetel on sarnased tootmissüsteemid ja tooted.

Lisaks tuleks vabatahtlike kavade puhul korrapäraselt, vähemalt kord aastas tagasiulatuvalt auditeerida kava raames esitatud väidete valimit (29). Kontrollijatel tuleb kindlaks määrata valimi suurus, selleks et tagada kontrolliaruande väljaandmiseks vajalik usaldusväärsus.

Mõlema eespool nimetatud auditi tarbeks tuleb valida kontrollija,

—	kes on väljastpoolt: auditeerida ei tohi ettevõtja ega kavaga seotud süsteemid ise;

—	kes on sõltumatu: audiitorid on auditeeritavast tegevusest sõltumatud ning nende tegevus ei too kaasa huvide konflikti;

—	kellel on üldoskused: kontrollival asutusel on üldised auditeerimisoskused; ning

—	kellel on asjakohased erioskused: audiitoritel on kava kriteeriumidega seotud auditeerimiseks vajalikud oskused.

Vabatahtlike kavade puhul tuleb nende tunnustamistaotlustes kirjeldada, kuidas tagatakse kontrollija valimisel nimetatud nõuete täitmine. Vastavad näited on esitatud tabelis 2.

On soovitav, kuid mitte möödapääsmatu, et audiitorid oleksid võimaluse ja vajaduse korral akrediteeritud asjaomase auditeerimistegevuse jaoks (30).

Tabel 2.   Näiteid kontrollijate nõuetele vastavuse kohta

Kontrollija omadus	Hõlmatud nõuded
Auditeerimiskogemus vastavalt ISO (31) standardile 19011, millega kehtestatakse suunised kvaliteedi- ja/või keskkonnajuhtimissüsteemide auditeerimiseks.	— Sõltumatus — Üldoskused — Erioskused seoses direktiivi kriteeriumide ja muude keskkonnaküsimustega
Akrediteerimine vastavalt ISO standardile 14065, millega kehtestatakse nõuded kasvuhoonegaaside valideerimis- ja verifitseerimisasutustele akrediteerimiseks või muud liiki tunnustamiseks (32).	— Sõltumatus — Üldoskused — Erioskused seoses kasvuhoonegaaside deklaratsioonidega
Auditeerimiskogemus vastavalt ISO standardile 14064-3, millega kehtestatakse spetsifikaat ja suunised kasvuhoonegaaside deklaratsioonide valideerimiseks ja sertifitseerimiseks.	— Sõltumatus — Üldoskused — Erioskused seoses kasvuhoonegaaside deklaratsioonidega
Auditeerimiskogemus vastavalt rahvusvahelisele kinnitust andvate töövõttude standardile (ISAE) 3000 seoses muude kinnitust andvate töövõttudega kui auditid või esialgse finantsteabe ülevaated.	— Sõltumatus — Üldoskused
Akrediteerimine vastavalt ISO juhendile 65, (33) millega kehtestatakse toote sertifitseerimissüsteemidega tegelevate asutuste üldnõuded (34).	— Sõltumatus — Üldoskused

Komisjonile esitatavatest taotlustest peab nähtuma, et auditeerimise kavandamine, läbiviimine ja aruandlus on nõuetekohased. Tavapäraselt tähendaks see, et audiitor:

—	määratleb ettevõtja sellised tegevused, mis on kava kriteeriumide seisukohast asjakohased;

—	määratleb ettevõtja asjakohased süsteemid ja üldorganisatsiooni seoses kava kriteeriumidega ning kontrollib asjaomaste kontrollisüsteemide tõhusat rakendamist;

—	määratleb vähemalt nn piiratud kindlustaseme (35) sõltuvalt ettevõtja tegevuse iseloomust ja keerukusest;

—	analüüsib kontrollija ametialaste kogemuste ning ettevõtja esitatud teabe põhjal andmetega seotud riske, mis võiksid põhjustada olulisi väärkajastamisi;

—	koostab kontrollikava, mis on samaulatuslik riskianalüüsi ning ettevõtja tegevuse ja allikate ulatuse ja keerukusega ning milles määratletakse kõnealuse ettevõtja tegevuse suhtes kasutatavad valimikoostamismeetodid;

—	viib kontrollikava ellu, kogudes kooskõlas määratletud valimikoostamismeetoditega andmeid ja lisaks kõiki asjakohaseid täiendavaid tõendeid, millele kontrollija kontrollimisotsus tugineb;

—	nõuab ettevõtjalt enne lõpliku kontrollimisotsuse tegemist võimalike puuduvate andmete esitamist või kontrolljälje puuduvate osade täiendamist, andmete erinevuste selgitamist või väidete või arvutuste kontrollimist.

2.2.3.   Massibilansisüsteem

Tavapäraselt on vedelate jm biokütuste tootmisviisil viljeluse ja turustussüsteemi vahel mitmeid lülisid. Lähteaine töödeldakse sageli vahetooteks ja seejärel alles lõpptooteks. Vastavust direktiivi nõuetega tuleb tõendada seoses lõpptootega. Selleks tuleb esitada väited kasutatud tooraine ja/või vahetoodete kohta.

Meetod, mille abil luuakse ühendus toorainet või vahetooteid käsitleva teabe või väidete ning lõpptooteid käsitlevate väidete vahel on tuntud järelevalveahelana. Järelevalveahel hõlmab tavaliselt kõiki etappe alates lähteainete tootmisest kuni kütuste tarbijateni viimiseni. Direktiivis sätestatud meetod järelevalveahela jaoks on massibilansimeetod (36).

Vabatahtliku kava puhul tuleks samaaegselt kontrollida massibilansisüsteemi toimimist ja kava kriteeriumide korrektset järgimist (37). See peaks hõlmama mis tahes selliste tõendite või süsteemide kontrollimist, mida kasutatakse massibilansisüsteemi nõuete järgimisel.

Massibilansisüsteem tähendab (38) süsteemi, mille puhul säästlikkuse näitajad on seotud saadetistega. Säästlikkuse näitajaks võivad olla:

—	tõendid, mis näitavad vastavust direktiivi säästlikkuse kriteeriumidele; ja/või

—	kinnitus, et kasutatud tooraine saadi viisil, mis on kooskõlas direktiivi maa-aladega seotud säästlikkuse kriteeriumidega; ja/või

—	kasvuhoonegaaside heitkoguste arvnäitaja; ja/või

—	kasutatud tooraine kirjeldus (39); ja/või

—	kinnitus, et tootmisele on antud tunnustatud vabatahtliku kava Y sertifikaat X; jne.

Säästlikkuse näitajad peavad hõlmama teavet lähteainete päritoluriigi kohta, välja arvatud vedelate biokütuste puhul (40).

Kui segatakse erinevate (või puuduvate) säästlikkuse näitajatega saadetisi, (41) jääb iga saadetise erinev suurus (42) ja säästlikkuse näitajad seguga seotuks (43). Kui segu on eristatud komponentide kaupa, võib igale sellest eraldatud saadetisele omistada mis tahes säästlikkuse näitajate kogumi (44) (koos suurustega), juhul kui kõigi segust eraldatud saadetiste kombinatsioonil on iga säästlikkuse näitajate kogumi puhul samad suurused kui segus. Segu võib olla mis tahes sellisel kujul, kus saadetised on tavaliselt füüsiliselt kontaktis, nagu näiteks mahuti, töötlemis- või logistikaüksus või -koht (määratluse kohaselt täpsete piiridega geograafiline koht, kus tooteid võib segada).

Süsteemi tasakaal võib olla ajaliselt pidev, millisel juhul ei tohi esineda nö puudujääki (st teataval ajahetkel on süsteemist väljunud rohkem säästlikku materjali, kui seda lisatud on). Samas võib tasakaalu saavutada ka asjakohaseks ajavahemikuks, kontrollides korrapäraselt olukorda. Mõlemal juhul tuleb kasutusele võtta asjakohased abinõud, et tagada tasakaalu nõude järgimine.

2.3.   Ebatüüpilised vabatahtlikud kavad

Punktis 2.2. on kirjeldatud nõuded, mille täitmist komisjon kavatseb hinnata selleks, et tunnustada nö tüüpilisi vabatahtlikke kavasid, mis hõlmavad vahetult üht või enamat direktiivikohast kriteeriumi. Ebatüüpilised kavad võivad olla erinevalt vormistatud, nagu näiteks kaardid, millel näidatakse, et teatavad geograafilised piirkonnad kas vastavad või ei vasta kriteeriumidele, vahendid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise arvutamiseks või piirkondlikud põllumajanduslikud kasvuhoonegaaside väärtused konkreetsete lähteainete puhul. Selliste kavade jaoks kehtestab komisjon asjakohase hindamismenetluse, kui kõnealuse kava tunnustamise taotlus on talle esitatud. Komisjon otsustab, kas kohaldatakse eespool kirjeldatud põhimõtteid ja nõudeid või tuleb leida teistsugune lähenemisviis.

2.4.   Ajakohastamine

Kogemusi hakkab tekkima alles siis, kui hindamisega on alustatud, ning seega tuleks esialgu paindlik olla. Komisjon võib käesolevas dokumendis ette nähtud menetluskorra läbi vaadata lähtuvalt saadud kogemustest või toimunud turuarengutest, sealhulgas standardiasutuste tehtavast tööst. Sel juhul kavatseb komisjon sellest teatada läbipaistvusplatvormi vahendusel.

2.5.   Vedelate biokütuste vabatahtlikud kavad

Vedelate biokütuste puhul ei saa komisjon sõnaselgelt tunnustada vabatahtlikku kava kui täpsete andmete allikat maa-aladega seotud kriteeriumide täitmise kohta (45). Kui aga komisjon otsustab, et vabatahtliku kavaga on esitatud täpsed andmed biokütuste kohta, soovitab komisjon liikmesriikidel sellised kavad vastu võtta ka vedelate biokütuste osas.

2.6.   Kahe- või mitmepoolsete lepingute tunnustamine

Ühendus võib sõlmida kolmandate riikidega kahe- või mitmepoolseid lepinguid, mis sisaldavad sätteid direktiivi säästlikkuse kriteeriumidele vastavate säästlikkuse kriteeriumide kohta (46). Kõnealuse lepingu sõlmimise korral vajab see siiski direktiivi kohast tunnustamist sarnaselt vabatahtlike kavadega (47). Selle protsessi käigus võiks arvesse võtta punkti 2.2.2. asjakohaseid osi.

3.   VAIKEVÄÄRTUSED

Direktiivis on sätestatud vaikeväärtused, mida ettevõtjad võivad kasutada vastavuse tõendamiseks kasvuhoonegaaside vähendamist käsitleva kriteeriumiga. See vähendaks ettevõtjate halduskoormat, sest ettevõtted saaksid kasutada tegelike väärtuste arvutamise asemel nimetatud kindlaksmääratud väärtusi (48). Vaikeväärtused on konservatiivsed, mistõttu on vähe tõenäoline, et ettevõtjad kasutaksid neid oma tegelikest väärtustest paremate näitajate esitamiseks. Vaikeväärtusi võib ajakohastada vastavalt tehnika ja teaduse arengule (49).

3.1.   Vaikeväärtuste arvutamise taust

Direktiivis sätestatud vaikeväärtused saadakse kolme elemendi põhjal: teaduslikud andmed, direktiiviga ette nähtud metoodika (50) ja reegel tüüpiliste väärtuste ümberarvutamiseks vaikeväärtusteks. Teaduslikke andmeid vedela jm biokütuse konkreetse tootmisviisi kohta töödeldakse vastavalt tüüpilise väärtuse arvutamise metoodikale. Seejärel kasutatakse töötlemiselemendi heitkoguste suhtes tegurit + 40 %, et arvutada tüüpilised väärtused ümber konservatiivseteks vaikeväärtusteks. Seda tegurit ei kasutata transpordi ja energiajaotuse puhul, sest sealt pärineb vaid väike osa heite üldkogustest (51). Samuti ei kasutada tegurit viljeluse puhul, sest selles seoses käsitletakse konservatiivsuse küsimust teatud piirangutega vaikeväärtuste kasutamise osas (52).

3.2.   Vaikeväärtuste edasine ajakohastamine ja lisamine

Teaduslikke andmeid koguvad sõltumatud eksperdid (53) ning andmed avaldatakse Teadusuuringute Ühiskeskuse veebisaidil (54). Andmete kohta teaduslikult põhjendatud väidete esitamiseks tuleb ekspertidega ühendust võtta, selleks et andmeid oleks järgmise ajakohastamistsükli käigus võimalik asjakohaselt läbi vaadata (55).

Direktiiv hõlmab nii

—	üldtootmisviìsi mida iseloomustatakse lähteainete liigi ja vedelate jm biokütuste liigi põhjal, nt suhkrupeedist toodetud etanool, kui ka

—	eritootmisviisi mida iseloomustab üldtootmisviisiga võrreldes üksikasjalikum kirjeldus, nt nisust toodetud etanool (põhk soojuse ja elektri koostootmise käitises tootmisprotsessis kasutatava kütusena).

Komisjon kavatseb hõlmata täiendavate üldtootmisviiside puhul vaikeväärtused, juhul kui:

—	need on ELi turu jaoks olulised ja on olemas vähemalt üks käitis/tootmisviis või tegemist on üldtootmisviisiga, mis lähitulevikus ELis tõenäoliselt kasutusele võetakse; ning

—	on olemas sõltumatute ekspertide arvates piisava kvaliteedi ja usaldusväärsusega asjakohased andmed.

Eritootmisviiside puhul kavatseb komisjon arvestada kahe lisakriteeriumiga:

—	kas eritootmisviiside ja üldtootmisviiside vaikeväärtuste erinevus on suur; ning

—

(juhul, kui eritootmisviisi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise vaikeväärtused on üldtootmisviisiga võrreldes väiksemad) kas on arvesse võetud, et vähemalt kümnendik ELi vedelate jm biokütuste asjaomase üldtootmisviisi tarbest toodetakse viisil, mille tagajärjeks on üldtootmisviisi vaikeväärtusega võrreldes suuremad heitkogused.

Komisjon ei kavatse kasutusele võtta eritootmisviiside vaikeväärtusi vastavalt lähteainete või vedelate jm biokütuste tootmise geograafilisele päritolule, vaid pigem seoses konkreetsete tootmistavade, tehnoloogia jm sellisega.

Komisjon kavatseb vajaduse korral vaikeväärtusi ajakohastada või lisada iga kahe aasta tagant alates 2010. aastast, avaldades esimese vastava aruande 2012. aastal ning seejärel iga kahe aasta tagant edaspidiste biokütuste vaikeväärtuste kohta (56). Kui asjaolud seda nõuavad, võib ajakohastamisi teha ka vahepealsetel ajavahemikel. Eelnevalt hindab komisjon, kas tingimused eespool sätestatud eritootmisviiside hõlmamiseks on täidetud. Sidusrühmad saavad teha ettepanekuid tootmisviiside muutmiseks või uute tootmisviiside rakendamiseks samal viisil kui andmete kohta märkusi esitades (vt eespool).

4.   KOKKUVÕTE

2009. aastal kehtestas EL siduva säästlikkuskava, mis on maailmas samalaadsete hulgas kõige hõlmavam ja uudsem. Käesoleva teatisega annab komisjon ülevaate sellest, mida ta kavatseb lähiaastatel ette võtta seoses kahe säästlikkuskavas ette nähtud võimalusega ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks – vabatahtlike kavade ning kahe- ja mitmepoolsete lepingute hindamine ja tunnustamine ning vaikeväärtuste lisamine ja ajakohastamine. See peaks hõlbustama säästlikkuskava rakendamist. Vabatahtlikel kavadel võib olla tooraineturgudele laiem mõju kui vedelatel jm biokütustel ning nad võivad kõrvalmõjuna soodustada põllumajanduslike toorainete säästlikku tootmist. Kahe- ja mitmepoolsed lepingud võivad seda veelgi võimendada. Lisaks neile protsessidele, mis on käivitunud ELi uue taastuvenergiapoliitika toel, tegutseb komisjon rahvusvaheliste foorumite vahendusel aktiivselt säästlikkuse kriteeriumide ülemaailmse jõustamise nimel.

---

(1)  Direktiiv 2009/28/EÜ.

(2)  Direktiiv 98/70/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2009/30/EÜ.

(3)  Täpsem teave http://ec.europa.eu/energy/renewables/transparency_platform_en.htm

(4)  ELT C 82, 1.4.2008, lk 1.

(5)  Määrus (EÜ) nr 443/2009.

(6)  Vt käesolev Euroopa Liidu Teataja lk 8.

(7)  Veebiaadressil http://ec.europa.eu/energy/renewables/transparency_platform_en.htm

(8)  Kui dokumendid on kütusekvaliteedi direktiivi seisukohast asjakohased, avaldab komisjon need ka kütusekvaliteedi direktiivi veebisaidil.

(9)  Artikli 17 lõiked 2–5.

(10)  Artikli 18 lõige 1.

(11)  Artikli 18 lõige 3.

(12)  Artikli 18 lõike 4 teine lõik; artikli 18 lõige 7.

(13)  Artikli 18 lõike 4 esimene lõik; artikli 18 lõige 7.

(14)  Vabatahtlikesse kavadesse ei pea lülitama kriteeriumi, mis on seotud ELi põllumajandustootjatele kehtivate põllumajanduslike ja keskkonnaalaste nõuete ja standarditega (artikli 17 lõige 6). Vrd säästlikkuskava praktilist rakendamist käsitleva teatise punkt 2.2.

(15)  Sealhulgas küsimused, millele on osutatud artikli 18 lõike 4 teises lõigus.

(16)  Liikmesriikidel pole lubatud lisada vabatahtlikkusse kavasse selliseid muid säästlikkuse küsimusi, millega saaks põhjendada kavas käsitlemata vedelate jm biokütuste arvessevõtmisest keeldumist, juhul kui need vedelad jm biokütused vastavad direktiivis sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.

(17)  Taotluse esitavatel organisatsioonidel palutakse näidata, milliste artikli 17 lõigete 2–5 kriteeriumide ning millise artikli 18 lõike 3 kolmandas lõigus osutatud ettevalmistatavas komisjoni otsuses sisalduva teabe kohta tunnustamist taotletakse.

(18)  Vrd artikli 18 lõike 4 teine lõik. Taotlevatel organisatsioonidel palutakse lisada, kas esitatav kava hõlmab nimetatud küsimusi.

(19)  Sõltuvalt võimalustest ei pruugi komisjon seda teha kohe, vaid esimesel võimalusel.

(20)  Kaasates artikli 25 lõike 2 kohaselt loodud vedelate jm biokütuste jätkusuutlikkuse komitee.

(21)  Artikli 18 lõige 6.

(22)  Vähemalt seoses artikli 18 lõike 4 teises lõigus nimetatuga.

(23)  Ibid, joonealune märkus [15].

(24)  Käesolevas teatises loetakse terminid „auditeerimine/audiitor” ja „kontrollimine/kontrollija” ühetähenduslikeks.

(25)  Otsus nr 768/2008/EÜ.

(26)  Erandeid võib selle reegli puhul teha teatavate kavade eriomaduste tõttu (nt kavad, mis sisaldavad üksnes standardväärtusi kasvuhoonegaaside arvutamiseks); nimetatud erisusi tuleb kava tunnustamise taotlemisel kindlasti selgitada.

(27)  Kontrollijatel tuleb kindlaks määrata valimi suurus, selleks et tagada piisav usaldusväärsus.

(28)  Nt Rahvusvahelise Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse Liidu (ISEAL) standard P035, millega kehtestatakse ühtsed nõuded tootjarühmade sertifitseerimiseks.

(29)  Valimiga hõlmatud ettevõtjad peavad periooditi erinevad olema.

(30)  Akrediteerida võivad rahvusvahelise akrediteerimisfoorumi liikmed, määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 4 nimetatud asutused ja sellised asutused, kes on sõlminud kahepoolse leppe Euroopa Akrediteerimiskoostöö Organisatsiooniga.

(31)  Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon.

(32)  Sageli hõlmab kõnealuse standardi alusel akrediteerimine samaaegset akrediteerimist konkreetse kasvuhoonegaaside programmi raames nagu näiteks ELi heitkogustega kauplemise süsteem. Sel juhul nimetatud programmi lisanõudeid käesoleva tabeli puhul arvesse võtta ei tule. Neid ei tule arvestada, kui nad on direktiiviga vastuolus.

(33)  Vastab Euroopa standardile EN 45011.

(34)  Sageli hõlmab kõnealuse standardi alusel akrediteerimine samaaegset akrediteerimist konkreetsete nõuete põhjal, mis on seotud nt teatava tootega. Sel juhul nimetatud programmi lisanõudeid käesoleva tabeli puhul arvesse võtta ei tule. Neid ei tule arvestada, kui nad on direktiiviga vastuolus.

(35)  „Piiratud kindlustase” tähendab riski vähendamist vastuvõetavale tasemele, millest lähtutakse negatiivselt väljendatud audiitori arvamuse nagu „meie hinnangul ei ilmnenud midagi sellist, mis näitaks, et tõendites on vead” korral. Samas „põhjendatud kindlustase” tähendab riski vähendamist vastuvõetavalt madalale tasemele, millest lähtutakse positiivselt väljendatud arvamuse nagu „meie hinnangul ei ilmne tõendite puhul olulisi väärkajastamisi” korral. (Vrd ISEA 3000).

(36)  Artikli 18 lõige 1.

(37)  Seda ei ole vabatahtliku kava puhul vaja, kui see hõlmab vaid üht ahela lüli (nt tooraine tootmise koht).

(38)  Kooskõlas artikli 18 lõikega 1.

(39)  Nt vaikeväärtuse kasutamiseks.

(40)  Vrd kütusekvaliteedi direktiivi artikli 7a lõike 1 lõik a.

(41)  Kui segatakse samade säästlikkuse näitajatega saadetisi, kohandatakse vastavalt üksnes saadetise suurust. Tõenäoliselt on säästlikkuse näitajad samad, kui kasutatakse samu lähteaineid ning vaikeväärtusi ja piirkondlikke tegelikke väärtusi.

(42)  Kui on tegemist töötlemisetapi või kadudega, tuleb saadetise suuruse kohandamiseks kasutada asjakohaseid ümberarvestustegureid.

(43)  Seega, kui säästlikkuse näitajad hõlmavad erinevaid arvnäitajaid kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta, ei jää need seguga seotuks; neid arvnäitajaid ei saa keskmistada selleks, et tõendada säästlikkusnõuete järgimist.

(44)  See tähendab, et kui säästlikkuse näitaja all mõeldakse lähteainete kirjeldust, nt rapsiseeme, võib see näitaja olla erinev kui saadetise füüsiline sisu, nt rapsiseemne ja päevalilleõli segu.

(45)  Vrd artikli 18 lõiget 4 ja viidet artikli 17 lõigetele 3–5 selles.

(46)  Rahvusvaheliste lepingute sõlmimise mehhanism on ELi jaoks sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218.

(47)  Artikli 18 lõige 4.

(48)  Artikli 19 lõige 1.

(49)  Artikli 19 lõige 7.

(50)  V lisa C osa.

(51)  Vrd artikli 19 lõike 7 lõik a.

(52)  Artikli 19 lõiked 2–4.

(53)  Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse keskkonna ja säästva arengu instituut, kui osa Teadusuuringute Ühiskeskuse konsortsiumist (konsortsium koosneb komisjoni teadusuuringute ühiskeskusest (JRC), autotootjate assotsiatsioonist teadusuuringute ja arendustegevuse toetamiseks Euroopas (EUCAR) ja naftaettevõtjate Euroopa assotsiatsioonist keskkonna ning tööohutuse ja töötervishoiu toetamiseks (CONCAWE)).

(54)  http://re.jrc.ec.europa.eu/biof/html/input_data_ghg.htm Komisjonil on kavas avalikustada läbipaistvusplatvormi vahendusel nendest andmetest vaikeväärtuste arvutamise viis.

(55)  Vrd taastuvenergia direktiivi põhjendus 83.

(56)  V lisa B ja E osa; vrd artikli 19 lõige 5.

---

19.6.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 160/8

---

Komisjoni teatis ELi biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuskava ja biokütuste arvestuseeskirjade praktilise rakendamise kohta

2010/C 160/02

1.   ELi BIOKÜTUSTE JA VEDELATE BIOKÜTUSTE SÄÄSTLIKKUSKAVA

ELi uue taastuvenergiapoliitikaga on kehtestatud maailma kõige ulatuslikum ja põhjalikum siduv säästlikkuskava. Seda kohaldatakse nii kodumaiste kui ka imporditud biokütuste ja vedelate biokütuste suhtes. Kõnealused biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumid on sätestatud 2009. aastal vastuvõetud taastuvenergia direktiivis (1). Biokütuste vastavad kriteeriumid on sätestatud kütusekvaliteedi direktiivis (2).

Käesolevas teatises käsitletakse seda, kuidas liikmesriigid ja ettevõtjad saavad praktiliselt rakendada taastuvenergia direktiivi kohaseid säästlikkuse kriteeriume ja biokütuste arvestuseeskirju. Käesolev teatis ei ole siduv. Teatise eesmärk on abistada liikmesriike ja hõlbustada säästlikkuse kriteeriumide ühesugust rakendamist. Sellele on lisatud teatis vabatahtlike kavade ja vaikeväärtuste kohta ning komisjoni suunised maa süsinikuvaru arvutamiseks.

1.1.   Teatise sissejuhatus

Säästlikkuskriteeriume kohaldatakse ELis toodetud biokütuste/vedelate biokütuste ning imporditud biokütuste/vedelate biokütuste suhtes.

Liikmesriigid tagavad, et biokütuste/vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriume täidetakse, kui:

1)	neid kütuseid võetakse arvesse taastuvenergia direktiivi kohaste vastavate taastuvenergia eesmärkide täitmisel (3);

2)	neid kütuseid arvestatakse taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmisel (4);

3)	nende kütuste tarbimise eest makstakse rahalist toetust (5);

4)	neid kütuseid arvestatakse kütusekvaliteedi direktiivi kohase kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmisel (üksnes biokütused) (6);

5)	nende kütuste eest antakse investeerimis- või tegevusabi kooskõlas keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega (7);

6)	neid kütuseid võetakse arvesse kooskõlas sõiduautode süsinikdioksiidiheidet käsitleva määruse sätetega, mida kohaldatakse alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite suhtes (üksnes bioetanool E85) (8).

Käesolevale teatisele on lisatud komisjoni suunised maa süsinikuvaru arvutamiseks (9) – see on siduv dokument, mis on vastu võetud kooskõlas taastuvenergia direktiivi V lisa punktiga 10; ning ka teatis vabatahtlike kavade ja vaikeväärtuste kohta (10).

Käesolevas teatises kasutatakse konkreetsetele sätetele viitamiseks taastuvenergia direktiivi artiklite numeratsiooni. Tabel võimaldab leida biokütuseid käsitlevad vastavad sätteid kütusekvaliteedi direktiivis. Kui käesolevas teatises tähendavad viited „direktiivile” viiteid taastuvenergia direktiivile. Kui kütusekvaliteedi direktiiv sisaldab vastavat sätet, kehtib see ka kõnealuse direktiivi kohta.

Tabel.   Käesolevas teatises osutatud artiklid ja lisad

Taastuvenergia direktiiv	Kütusekvaliteedi direktiiv
Artikkel 2. Mõisted	ei sisalda
Artikkel 5. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamine	ei sisalda
Artikkel 17. Biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumid	Artikkel 7b. Biokütuste säästlikkuse kriteeriumid
Artikkel 18. Biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumide järgimise kontrollimine	Artikkel 7c. Biokütuste säästlikkuse kriteeriumide järgimise kontrollimine
Artikkel 19. Biokütustest ja vedelatest biokütustest tulenevate kasvuhoonegaaside mõju arvutamine	Artikkel 7d. Biokütuste kasutamisest elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamine
Artikkel 21. Erisätted taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta transpordis	ei sisalda
Artikkel 24. Läbipaistvusplatvorm (11)	ei sisalda  (12)
III lisa. Transpordikütuste energiasisaldus	ei sisalda
V lisa. Biokütustest ja vedelatest biokütustest ning nendega võrreldavatest fossiilkütustest tulenevate kasvuhoonegaaside mõju arvutamise valemid	IV lisa. Valemid biokütuste elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside arvutamiseks

2.   SÄÄSTLIKKUSE KRITEERIUMIDE REGULEERIMISALA JA KOHALDAMINE

Direktiiv sisaldab säästlikkuse kriteeriume, mis on seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega (13), suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaga (14), suure süsinikuvaruga maa-alaga (15), ning põllumajanduslike keskkonnatavadega (16). Neid säästlikkuse kriteeriume tuleb täita seoses punktis 1 loetletud eesmärkidega. See tähendab, et kriteeriume ei kohaldata kõigi biokütuste / vedelate biokütuste suhtes, vaid üksnes siis, kui kütuste suhtes kehtivad kõnealused eesmärgid, kuigi praegu hõlmavad need valdavat osa biokütustest / vedelatest biokütustest.

2.1.   Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega ja maa-aladega seotud kriteeriumid

Liikmesriigid peavad nõudma, et ettevõtjad näitaksid asjaomaste biokütuste ja vedelate biokütuste vastavust säästlikkuse kriteeriumidele, mis on seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja maa-aladega (17). Selleks saavad ettevõtjad kasutada kolme meetodit:

1)	nad esitavad asjaomasele riigi ametiasutusele andmed kooskõlas liikmesriigi kehtestatud nõuetega (riiklik süsteem, kõigil liikmesriikidel peab selline süsteem olema) (18);

2)	nad kasutavad vabatahtlikku kava, mille sobivust selleks eesmärgiks on komisjon tunnustanud (19);

3)	nad täidavad tingimused, mis on ette nähtud ELi poolt sõlmitud kahe- või mitmepoolse lepinguga, mille sobivust selleks eesmärgiks on komisjon tunnustanud (20).

Eri kriteeriumide täitmise tõendamiseks võib kasutada eri meetodeid.

Liikmesriigid peavad kindlaks määrama, millised ettevõtjad peavad asjaomase teabe esitama. Enamik transpordikütuseid on maksustatud aktsiisiga, mis kuulub maksmisele vabasse ringlusse lubamisel (21). On mõistlik, et kohustus esitada biokütuste kohta teavet pannakse ettevõtjale, kes maksab aktsiisi. Sel ajal peaks säästlikkuse kriteeriumidega seotud teave olema kättesaadav kogu kütuseahela ulatuses (22).

Vedelate biokütuste ja teatavate biokütuste (nt kütused, mida kasutatakse sõidukiparkides või lennunduses) puhul võib vaja minna eraldi sätteid, et teha kindaks vastutav ettevõtja.

Liikmesriigid peavad nõudma, et ettevõtjad tagavad esitatava teabe asjakohasele standardile vastava sõltumatu auditeerimise (23). Kui ettevõtjad kasutavad säästlikkuse kriteeriumide täitmise tõendamiseks vabatahtlikku kava või komisjoni poolt tunnustatud kahe- või mitmepoolset lepingut, peaks selle nõude täitmine olema tunnustusega juba tagatud. Kui ettevõtjad järgivad siseriiklikes õigusaktides sätestatud menetlust, kutsutakse liikmesriike üles tuginema nõuetele, mis on seotud asjakohasele standardile vastava sõltumatu auditeerimise ja massibilansisüsteemiga (24) kooskõlas vabatahtlikke kavasid ja vaikeväärtusi käsitleva teatise punktiga 2.2 (25).

2.2.   ELi põllumajandustootjate suhtes kehtivad põllumajanduslikud ja keskkonnaalased nõuded ning standardid  (26)

ELi põllumajandustootjate suhtes kehtivate põllumajanduslike ja keskkonnaalaste nõuete ning standarditega seotud kriteeriumi kohaldatakse üksnes EList pärit toorainest toodetud biokütuste / vedelate biokütuste suhtes. Erinevalt teistest kriteeriumidest ei käsitleta direktiivis seda, kuidas kõnealuse kriteeriumi täitmist kontrollitakse (27). Eeldatakse, et liikmesriigid tagavad oma kehtivate kontrollisüsteemidega, (28) et põllumajandustootjad täidavad kõnealused nõuded. Kui liikmesriikide territooriumil on põllumajandustootjaid, kes tarnivad toorainet biokütuste / vedelate biokütuste tootmiseks, kuid ei ole kontrollisüsteemiga hõlmatud, peavad liikmesriigid nad süsteemi kaasama.

Kui kontrollisüsteemi abil tehakse kindlaks, et kõnealust kriteeriumi ei ole täidetud, peavad liikmesriigid tagama, et seda võetakse arvesse seoses punktis 1 osutatud eesmärkidega.

2.3.   Hõlmatud ained

Nagu direktiivis on sätestatud, tähendavad biokütused transpordis kasutatavaid vedel- ja gaaskütuseid, mis on toodetud biomassist. Vedelad biokütused tähendavad energia saamiseks (välja arvatud transpordis) kasutatavaid vedelkütuseid, mis on toodetud biomassist (29). Vedelad biokütused hõlmavad üksnes vedelkütuseid. See tähendab, et säästlikkuse kriteeriumid kehtivad üksnes transpordis kasutatava biogaasi, mitte soojusenergia või elektri saamiseks kasutatava biogaasi puhul.

Kuigi direktiivis mainitakse mitut tüüpi biokütuseid, (30) on selliste loetelude eesmärk hõlbustada direktiivi rakendamist ning loetelud ei ole ammendavad. Biokütuseid ja vedelaid biokütuseid, mida ei ole loetletud, võidakse direktiivi eesmärkide täitmisel samuti arvestada

Mõiste „vedelad biokütused” hõlmab viskoosseid vedelikke, nt kasutatud toiduõli, loomarasvu, palmiõli, toortallõli ja tallõli pigi.

Jäätmetest ja muudest jääkidest kui põllumajandusest, vesiviljelusest, kalandusest ja metsandusest pärit jääkidest toodetud biokütuste/vedelate biokütuste puhul kohaldatakse üksnes kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega seotud säästlikkuse kriteeriumi (31). Punktis 5 on määratletud, mida käsitletakse jäätmete või jääkidena. Põllumajandusest, vesiviljelusest, kalandusest ja metsandusest pärit jäägid on jäägid, mis tekivad vahetult põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses; sellised jäägid ei hõlma seotud tööstusharudes või töötlemisel tekkivaid jääke.

2.4.   Säästlikkuse kriteeriumide ühtlustamine

Direktiivis sisalduvad säästlikkuse kriteeriumid on ühenduse tasandil täielikult ühtlustatud ja need on vastu võetud EÜ asutamislepingu artikli 95 (siseturg) kohaselt. Seega ei saa liikmesriigid ise sätestada lisakriteeriume, mis on seotud 1. punkti alapunktides 1–4 esitatud eesmärkidega (32). See tähendab, et seoses kõnealuste eesmärkidega ei või liikmesriigid muudel kui direktiivi kohastel säästlikkusega seotud põhjustel jätta biokütuseid / vedelaid biokütuseid arvestamata (33). Kui teatavad biokütused / vedelad biokütused annavad rohkem kasu kui teised kütused ja nende tootmine on kallim, võib nende suuremat tootmiskulu riiklikes toetussüsteemides siiski arvesse võtta (34).

2.5.   Säästlikkusega seotud teabe avaldamine

Liikmesriigid saavad ettevõtjatelt teavet säästlikkuse kriteeriumide täitmise kohta. Samuti saavad nad teavet maanteetranspordis kasutatavate kõigi kütuste (fossiil- ja taastuvkütuste) päritolu ning ostukoha kohta (35). Taastuvenergia direktiivi kohaselt ei pea liikmesriigid teavet avalikustama, samas ei ole see ka keelatud. Komisjon kutsub sellist teavet avaldavaid liikmesriike üles avaldama teavet järjepidevalt kõigi kütuste kohta. Komisjon leiab, et kui liikmesriigid otsustavad sellist teavet avaldada, peaksid nad võtma arvesse, et ettevõtte teatav teave võib olla tundlik äriteave.

Komisjon avaldab biokütuseid ja vedelaid biokütuseid käsitleva liikmesriikidelt saadud koondteabe kokkuvõtte läbipaistvusplatvormil (36).

3.   KASVUHOONEGAASIDE MÕJU ARVUTAMINE

Direktiiviga on nõutav vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 35 % (50 % alates jaanuarist 2017 ja 60 % alates jaanuarist 2018 käitistes, mis alustasid tootmist 2017. aastal või hiljem) (37). Direktiivis on esitatud meetod sellise vähendamise arvutamiseks (tegelik väärtus) ja ka vaikeväärtused, sh summeerimata vaikeväärtused, mida võib teatavatel juhtudel kasutada kriteeriumi täitmise näitamiseks.

3.1.   23. jaanuaril 2008 tegutsevate käitiste erand

23. jaanuaril 2008 tegutsevates käitistes toodetavate biokütuste / vedelate biokütuste puhul ei kohaldata kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumi enne 1. aprilli 2013, (38) et näiteks nisust etanooli tootvatel käitistel, kes kasutavad kütusena ligniiti, ja palmiõli pressimise ettevõtetel, kes ei kogu metaani, oleks aega tootmisprotsesse kohandada. Mõiste „käitis” hõlmab kõiki tootmisprotsessi töötlemisrajatisi. See ei hõlma tootmisrajatisi, mis on tootmisahelasse tahtlikult lisatud üksnes selleks, et saada kasu kõnealuse sättega ettenähtud erandist. Kui vähemalt üks selline tootmisahela töötlemisrajatis tegutses 23. jaanuaril 2008, hakkab alles hiljemalt 1. aprillil 2013 kehtima kriteerium, mille kohaselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuleb vähendada vähemalt 35 %.

3.2.   Vaikeväärtused

Direktiivis on esitatud vaikeväärtused, mida ettevõtjad võivad kasutada tõendina, et nad täidavad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumi (39). Käesoleva teatise I lisas on esitatud juhtnöörid, millal vaikeväärtusi kasutada, sealhulgas kirjeldatakse, millal saab kombineerida summeerimata vaikeväärtusi ja tegelikke väärtusi (40).

Komisjon võib vaikeväärtusi ajakohastada. Vaikeväärtuste ajakohastamist käsitletakse vabatahtlikke kavasid ja vaikeväärtusi käsitlevas teatises.

Direktiiv sisaldab ka biokütustest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilisi väärtusi (41). Ettevõtjad ei saa selliseid väärtusi kasutada. Neid väärtusi võivad liikmesriigid kasutada iga kahe aasta tagant komisjonile esitatavates aruannetes, milles käsitletakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise ja edendamise edusamme (42).

3.3.   Tegeliku väärtuse arvutamine

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tegelikke väärtusi võib alati kasutada, olenemata sellest, kas asjaomaste biokütuste / vedelate biokütuste jaoks on olemas vaikeväärtus. Direktiivi V lisa C osas on esitatud eeskirjad tegeliku väärtuse arvutamiseks.

Tundub, et arvutuses ei ole vaja võtta arvesse sisendeid, mis mõjutavad tulemust vähe või üldse mitte, nt töötlemisel väikses koguses kasutatavad kemikaalid (43).

Biomassi viljelusest tulenevate heitkoguste arvutamise meetod võimaldab kasutada keskmisi näitajaid (teatava geograafilise ala puhul) tegelike väärtuste asemel (44). Sellest võib eelkõige kasu olla seoses lähteainetega, mille puhul vaikeväärtused puuduvad, ja ka ELi piirkondades, kus mõnede lähteainete puhul ei ole lubatud vaikeväärtusi kasutada (45). Liikmesriigid võivad koostada keskmiste väärtuste loetelud; keskmisi väärtusi võib ka lisada vabatahtlikesse kavadesse, millega mõõdetakse kasvuhoonegaaside heitkoguste mõju (46).

Komisjon kavatseb läbipaistvusplatvormil avaldada selgitustega näited tegelike väärtuste arvutamiseks ja ka standardväärtuste kogumi, mis on saadud vaikeväärtuste kehtestamiseks kasutatavatest andmekogumitest ja mida võib kasutada tegelike väärtuste arvutamiseks kasutatavate mõnede koefitsientide puhul.

Kasvuhoonegaaside mõju arvutamise meetodi täiendavad elemendid on esitatud käesoleva teatise II lisas.

4.   MAA-ALADEGA SEOTUD KRITEERIUMIDE TÄITMINE

Direktiivis on esitatud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alade kategooriad (47). Biokütuste / vedelate biokütuste tooraine ei tohiks pärineda selliselt maa-alalt.

Direktiivis on esitatud suure süsinikuvaruga maa-alade kategooriad (48). Kui maa-ala kuulus ühesse neist kategooriatest 2008. aasta jaanuaris ja enam ei kuulu sinna, ei tohiks biokütuste / vedelate biokütuste tooraine pärineda sellelt maa-alalt.

Direktiiviga on lubatud teha erandeid mõnest kriteeriumist, tingimusel, et esitatakse teatavad tõendid.

Kui maa-ala kuulub rohkem kui ühesse kõnealusesse maa-ala kategooriasse, kehtivad kõik asjakohased kriteeriumid. Õigus saada erand seoses ühe kriteeriumiga ei anna õigust saada erand seoses teiste kohaldatavate kriteeriumidega.

4.1.   Suure bioloogilise mitmekesisusega maa-ala

Tooraine ei tohiks pärineda looduslikult tekkinud metsast ja muult (looduslikult) metsamaalt, määratud looduskaitsealadelt; suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaalt (49). Komisjon kehtestab 2010. aastal kriteeriumid ja geograafilise ulatuse, et määrata kindlaks, milline rohumaa on suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa (50).

Suure bioloogilise mitmekesisusega mittelooduslike rohumaade puhul on võimalik teha erand, kui esitatakse tõendid, et tooraine kogumine on vajalik selleks, et ala säilitaks rohumaa seisundi. Looduskaitsealade puhul on võimalik teha erand, kui esitatakse tõendeid, et tooraine tootmine ei ole vastuolus vastava looduskaitse-eesmärgiga (51). Komisjon on teadlik, et Euroopa Standardikomitee arutab seda, milliseid tõendeid tuleks esitada.

Vastavalt direktiivikohasele menetlusele saab uusi looduskaitsealasid arvesse võtta pärast komisjoni otsust (52). Praegu ei ole selliseid alasid tunnustatud. Kui tehakse otsus tunnustada alasid, tehakse teave otsuse kohta kättesaadavaks komisjoni läbipaistvusplatvormil.

4.2.   Suure süsinikuvaruga maa-ala

Tooraine ei tohiks pärineda märgaladelt; püsivalt metsastatud aladelt; aladelt, millel kasvavate puude võrade liitus on 10–30 %; ning turbarabast, kui maa-ala seisund on muutunud, võrreldes 2008. aasta jaanuari seisundiga (53).

Kui tooraine on pärit maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris märgala (54) ja on märgala ka tooraine kogumise ajal, ei lähe sellise tooraine kasutamine vastuollu kõnealuse kriteeriumiga.

Mõiste „seisund” viitab direktiivis määratletud füüsilistele kategooriatele.

Maakasutuse muutumist, mida see kriteerium ei hõlma, tuleb siiski kasvuhoonegaaside mõju arvutamisel arvesse võtta (vt II lisa).

4.2.1.   Pidevalt (püsivalt) metsastatud alad  (55)

Enne mõiste „pidevalt metsastatud ala” kaalumist, tuleks silmas pidada, et maakasutuse mis tahes muutust tuleb kasvuhoonegaaside mõju (56) arvutamisel arvesse võtta; samuti on võimalik, et seda tuleb arvesse võtta muus kui kõnealuse direktiivi kohases poliitilises raamistikus.

Direktiivis on mõiste „pidevalt metsastatud alad” määratletud kui üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on üle 30 %, või mis suudavad samal kohal kõnealuste künnisteni jõuda. See ei hõlma maad, mida kasutatakse peamiselt põllumajanduslikul või linnalisel eesmärgil (57).

4.2.2.   Alad, millel kasvavate puude võrade liitus on 10–30 %  (58)

Selliste alade puhul, mis on sarnased pidevalt metsastatud aladega, kuid millel kasvavate puude võrade liitus on 10–30 %, võib teha erandi, kui esitatakse tõendid, et kasvuhoonegaasidega seotud mõju (59) (sh maa-ala süsinikuvaru muutused alates 2008. aasta jaanuarist) väärtus vastab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumi kohasele künnisele.

4.2.3.   Turbaraba  (60)

Selliste biokütuste / vedelate biokütuste puhul, mis on toodetud biomassist, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaraba, võib teha erandi, kui tõendatakse, et:

—	pinnas oli 2008. aasta jaanuaris täielikult kuivendatud või

—	pinnast ei ole alates 2008. aasta jaanuarist kuivendatud.

Seega, kui turbaraba oli 2008. aasta jaanuaris osaliselt kuivendatud, tähendaks mittetäielikult kuivendatud pinnase hilisem põhjalikum kuivendamine kriteeriumi täitmata jätmist.

Turvast iseenesest ei käsitleta biomassina (61).

4.3.   Kriteeriumide täitmise tõendamine

Maa-alaga seotud kriteeriumide täitmist saab tõendada mitmel viisil, sh aerofotode, satelliidifotode, kaartide, maaregistri kannetega/andmebaasidega (62) ja maa-alade kontrolliga.

Tõendid võivad olla positiivsed või negatiivsed.

Näiteks looduslikult tekkinud metsa kriteeriumi täitmist saab tõendada:

—	maa-ala aerofotoga, millel on näha, et maa-alal kasvab suhkruroog (positiivne); või

—	piirkonna looduslike metsade kaardiga, mis näitab, et kõnealune maa-ala ei ole hõlmatud (negatiivne).

Kriteeriumid hõlmavad maa-ala seisundit 2008. aasta jaanuaris. Varasemate tõendite kasutamine ei ole välistatud. Kui tõendatakse näiteks, et maa-ala oli veidi enne 2008. aastat (nt 2005. aastal) põllumaa, võib see olla piisav, et tõendada mõnede või kõigi maa-alaga seotud kriteeriumide täitmist.

Komisjon kavatseb oma läbipaistvusplatvormil avaldada ettevõtjate jaoks suunised, mis aitavad vastavaid maakategooriaid kindlaks teha.

5.   BIOKÜTUSTE ARVESTUSEESKIRJAD

5.1.   Osaliselt muudest kui taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste arvestamine

Teatavad kütused koosnevad taastuvast materjalist üksnes osaliselt. Mõnede selliste kütuste puhul (nt etüül-tert-butüüleeter) on direktiivi III lisas arvestuse eesmärgil näidatud taastuvast energiaallikast saadud kütuse mahuprotsent (63). Selliste III lisas loetlemata kütuste puhul (sh kütused, mille tootmine on paindlik ja mille partiide koostis lähteallikate kaupa ei ole alati ühesugune) võib kasutada analoogiat, lähtudes eeskirjadest, mida kasutatakse mitmel kütusel töötavates elektrijaamades toodetava elektrienergia puhul: „iga energiaallika osa arvutatakse selle energiasisalduse alusel” (64).

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega seotud säästlikkuse kriteeriumi täitmiseks peab biomassist toodetud kütuste osa, nagu on osutatud eelmises lõigus, vastama sellekohasele künnisele. Mõnede kütuste jaoks (etüül-tert-butüüleeter) on direktiivis esitatud vaikeväärtused.

Direktiivi III lisas esitatud mahuprotsente kasutatakse ka selleks, et teha kindlaks, kas biokütuseid sisaldavad kütused peavad müügikohas olema vastavalt tähistatud (65). Näiteks ei tule bensiini, mis sisaldab 20 % ulatuses etüül-tert-butüüleetrit, vastavalt märgistada, sest alla 10 % sellest on pärit taastuvatest energiaallikatest.

5.2.   Kahekordselt arvestatavad biokütused

Teatavaid biokütuseid arvestatakse kahekordselt, kui näidatakse, et täidetakse nõuet, mille kohaselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikides transpordiliikides on 2020. aastal vähemalt 10 %, ning et täidetakse taastuvenergiaga seotud riiklikke kohustusi (66). Kõiki muid biokütuseid arvestatakse ühekordselt. Kui biokütuseid toodetakse üksnes osaliselt allikatest, mida arvestatakse kahekordselt, kehtib kahekordsena arvestamine üksnes biokütuse asjaomase osa suhtes (67).

Kahekordselt arvestatavad biokütused hõlmavad jäätmetest ja jääkidest toodetud kütuseid.

Direktiivis ei ole jäätmeid ja jääke määratletud. Komisjon arvab, et kõnealuseid mõisteid tuleks tõlgendada lähtuvalt direktiivi eesmärkidest:

—	kahekordse arvestuse puhul: lähteainete mitmekesistamine (68);

—	kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise metoodika puhul: heitkoguste jaotumist ei võeta arvesse tootmiseesmärgiga mitteseotud kaassaaduste puhul (nt õled nisutootmise puhul) (69).

Selles kontekstis tähendavad jäätmed mis tahes aineid või esemeid, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama (70). Hõlmatud ei ole tooraine, millega on teadlikult manipuleeritud, et seda käsitletaks jäätmetena (nt lisades jäätmeid toorainetele, mida ei käsitleta jäätmetena).

Selles kontekstis võivad jäägid hõlmata:

—	põllumajandusest, vesiviljelusest, kalandusest ja metsandusest pärit jääke; ning

—	töötlemisjääke.

Töötlemisjäägid on ained, mis ei ole vahetult toodetavad lõpptooted. Selliste ainete tootmine ei ole tootmisprotsessi esmane eesmärk ja protsessi ei ole nende tootmiseks teadlikult muudetud.

Jäägid on näiteks toorglütseriin, tallõli pigi ning sõnnik.

---

(1)  Direktiivi 2009/28/EÜ artikkel 17.

(2)  Direktiivi 98/70/EÜ (muudetud direktiiviga 2009/30/EÜ) artikkel 7b.

(3)  Artikli 17 lõike 1 punkt a. Mõiste „energia lõpptarbimine” hõlmab vastavalt määrusele (EÜ) nr 1099/2008 rahvusvahelistel õhuvedudel kasutatavaid biokütuseid (kui neid müüakse liikmesriigis), kuid mitte biokütuseid, mida kasutatakse rahvusvahelistel merevedudel.

(4)  Artikli 17 lõike 1 punkt b. Nagu on määratletud taastuvenergia direktiivi artikli 2 lõikes 1.

(5)  Artikli 17 lõike 1 punkt c. Tavaliselt siseriiklike toetuskavade raames.

(6)  Kütusekvaliteedi direktiivi artikkel 7a.

(7)  ELT C 82, 1.4.2008, lk 1.

(8)  Määruse (EÜ) nr 443/2009 artikkel 6.

(9)  ELT L 151, 17.6.2010, lk 19.

(10)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(11)  Vt http://ec.europa.eu/energy/renewables/transparency_platform/transparency_platform_en.htm

(12)  Komisjon kavatseb kütusekvaliteedi direktiiviga seotud dokumendid avaldada ka kütusekvaliteedi direktiivi veebisaidil.

(13)  Artikli 17 lõige 2.

(14)  Artikli 17 lõige 3.

(15)  Artikli 17 lõiked 4 ja 5.

(16)  Artikli 17 lõige 6.

(17)  Artikli 18 lõige 1.

(18)  Artikli 18 lõige 3.

(19)  Artikli 18 lõike 4 teine lõik; artikli 18 lõige 7.

(20)  Artikli 18 lõike 4 esimene lõik, artikli 18 lõige 7.

(21)  Vrd direktiiv 2008/118/EÜ ja direktiiv 2003/96/EÜ.

(22)  Erandiks võivad olla kütuse tarnimisel tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogused (kui neid on vaja tegeliku väärtuse arvutamiseks). Selleks võib olla asjakohane kasutada standardkoefitsienti.

(23)  Artikli 18 lõige 3.

(24)  Artikli 18 lõige 1.

(25)  Oluline erinevus on, et vabatahtliku kava puhul on üldine reegel, et ettevõtjaid tuleks enne kavas osalemist auditeerida. Riiklike süsteemide puhul ei ole selline nõue vajalik ja sel puhul võib olla asjakohane ette näha, et ettevõtjad esitavad ad hoc nõuded.

(26)  Artikli 17 lõige 6.

(27)  Vrd artikli 18 lõige 1.

(28)  Vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklile 22.

(29)  Artikkel 2.

(30)  Nt III ja V lisa.

(31)  Vrd artikli 17 lõige 1.

(32)  See ei ole asjakohane 1. punkti alapunktides 5 ja 6 loetletud eesmärkide puhul.

(33)  Artikli 17 lõige 8.

(34)  Vrd taastuvenergia direktiivi põhjendused 89 ja 95 ning keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised.

(35)  Kütusekvaliteedi direktiivi artikli 7a lõike 1 punkt a.

(36)  Artikli 18 lõige 3.

(37)  Artikli 17 lõige 2.

(38)  Artikli 17 lõike 2 viimane lõik.

(39)  V lisa.

(40)  Tuleb märkida, et (summeerimata) vaikeväärtuste arvutamisel on arvestatud heitkoguste jaotumist kaassaaduste puhul.

(41)  V lisa.

(42)  Vrd artikli 22 lõige 2.

(43)  Siin on asjakohane märkida, et kasvuhoonegaaside vähenemise arvandmed ümardatakse lähima protsendipunktini.

(44)  Vrd V lisa C osa punkt 6.

(45)  Vrd artikli 19 lõiked 2 ja 3.

(46)  Vrd artikli 18 lõige 4.

(47)  Artikli 17 lõige 3.

(48)  Artikli 17 lõiked 4 ja 5.

(49)  Artikli 17 lõige 3.

(50)  Avalikku arutelu käsitlevad dokumendid on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/energy/renewables/consultations/2010_02_08_biodiverse_grassland_en.htm

(51)  Artikli 17 lõike 3 punkt b; kehtib nii alapunkti i kui ka ii kohta.

(52)  Artikli 17 lõike 3 punkti b alapunkt ii.

(53)  Artikli 17 lõige 4 ja artikli 17 lõige 5.

(54)  Artikli 17 lõike 4 punkt a.

(55)  Artikli 17 lõike 4 punkt b.

(56)  Vrd käesoleva teatise II lisa.

(57)  Põllumajanduslikus kasutuses olev maa siinses kontekstis tähendab põllumajanduslike tootmissüsteemidega hõlmatud puuistandikke nagu puuviljaistandikud, õlipalmiistandikud ning agrometsandussüsteemid, kus põllukultuure kasvatatakse puuvõrade all.

(58)  Artikli 17 lõike 4 punkt c.

(59)  V lisa C osa.

(60)  Artikli 17 lõige 5.

(61)  Vrd artikkel 2.

(62)  Nt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ühtne haldus- ja kontrollisüsteem.

(63)  Artikli 5 lõige 5.

(64)  Artikli 5 lõige 3.

(65)  Artikli 21 lõige 1.

(66)  Artikli 21 lõige 2.

(67)  Kõnealune osa on füüsiline osa (selle sätte puhul ei kehti säästlikkuse kriteeriumide suhtes massibilansisüsteem).

(68)  Vrd taastuvenergia direktiivi põhjendus 89.

(69)  Vrd V lisa C osa punkt 18.

(70)  Hõlmab materjale, mis tuleb turult kõrvaldada tervise või ohutusega seotud põhjustel.

---

---

---

19.6.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 160/17

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.5866 – Sun Capital/Beauty Business)

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 160/03

15. juunil 2010 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32010M5866 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

19.6.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 160/18

---

Euro vahetuskurss (1)

18. juuni 2010

2010/C 160/04

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2372
JPY	Jaapani jeen	112,12
DKK	Taani kroon	7,4398
GBP	Inglise nael	0,83570
SEK	Rootsi kroon	9,5599
CHF	Šveitsi frank	1,3745
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,8615
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,733
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	280,05
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7076
PLN	Poola zlott	4,0675
RON	Rumeenia leu	4,2400
TRY	Türgi liir	1,9290
AUD	Austraalia dollar	1,4249
CAD	Kanada dollar	1,2723
HKD	Hongkongi dollar	9,6309
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7588
SGD	Singapuri dollar	1,7170
KRW	Korea won	1 490,51
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,3263
CNY	Hiina jüaan	8,4454
HRK	Horvaatia kuna	7,2010
IDR	Indoneesia ruupia	11 328,86
MYR	Malaisia ringit	4,0221
PHP	Filipiini peeso	56,783
RUB	Vene rubla	38,3840
THB	Tai baht	40,091
BRL	Brasiilia reaal	2,2000
MXN	Mehhiko peeso	15,5454
INR	India ruupia	57,1220

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

19.6.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 160/19

---

Otsus kindlustusseltsi ARFIN Compagnia di Assicurazioni e Riassicurazioni SpA saneerimismeetme kohta

(Teatis on avaldatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/17/EÜ (kindlustusseltside saneerimise ja likvideerimise kohta) artikliga 6)

2010/C 160/05

Kindlustusselts	ARFIN Compagnia di Assicurazioni e Riassicurazioni SpA. Viale Nazario Sauro 14 20124 Milano MI ITALIA
Otsuse jõustumise kuupäev ja otsuse sisu	14. aprilli 2010. aasta otsus ISVAP nr 2795 – Komissari määramine ajutiseks haldamiseks dekreet-seaduse nr 209/2005 artikli 230 tähenduses.
Pädevad asutused	ISVAP Via del Quirinale 21 00187 Roma RM ITALIA
Järelevalveasutus	ISVAP Via del Quirinale 21 00187 Roma RM ITALIA
Määratud komissar	Angelo Cremonese Viale Nazario Sauro 14 20124 Milano MI ITALIA
Kohaldatav õigusakt	Itaalia Dekreet-seaduse nr 209/2005 artikkel 230

14. aprilli 2010. aasta otsusega ISVAP nr 2795 on Angelo Cremonese nimetatud 7. septembri 2005. aasta dekreet-seaduse 209 artikli 230 tähenduses komissariks, kes tegeleb kuni kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast kindlustusseltsi ARFIN Compagnia di Assicurazioni e Riassicurazioni SpA, asukohaga Milano, Viale Nazario Sauro 14, ajutise haldamisega. Seetõttu on äriühingu haldus- ja kontrolliorgani volitused peatatud.

---

19.6.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 160/20

---

Teade dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste plaatide suhtes

2010/C 160/06

Komisjon on saanud nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, edaspidi „algmäärus”) (1) artikli 5 kohase kaebuse, milles väidetakse, et Hiina Rahvavabariigist pärit keraamilisi plaate imporditakse dumpinguhinnaga ja see tekitab olulist kahju liidu tootmisharule.

1.   Kaebus

Kaebuse esitas 7. mail 2010 Euroopa keraamiliste plaatide tootjate ühendus (CET, edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 30 %, liidu keraamiliste plaatide kogutoodangust.

2.   Vaatlusalune toode

Käesolevas uurimises on vaatlusaluseks tooteks glasuuritud ja glasuurimata keraamilised põranda-, sillutis-, kolde- ja seinaplaadid, glasuuritud ja glasuurimata keraamilised mosaiikkivid jms, alusel või aluseta (edaspidi „vaatlusalune toode”).

3.   Väidetav dumping  (2)

Väidetav dumpingtoode on vaatlusalune toode, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist („asjaomane riik”) ja mis praegu kuulub CN-koodide 6907 10 00, 6907 90 10, 6907 90 91, 6907 90 93, 6907 90 99, 6908 10 10, 6908 10 90, 6908 90 11, 6908 90 21, 6908 90 29, 6908 90 31, 6908 90 51, 6908 90 91, 6908 90 93, 6908 90 99 alla. CN-koodid on esitatud üksnes informatsiooniks.

Kuna Hiina Rahvavabariik on algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt mitteturumajanduslik riik, arvutas kaebuse esitaja Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi normaalväärtuse turumajandusliku kolmanda riigi, nimelt Ameerika Ühendriikide turuhinna põhjal. Väide dumpingu kohta põhineb sel viisil arvutatud normaalväärtuse ja liitu müüdava vaatlusaluse toote (tehasehindade tasandi) ekspordihindade võrdlusel.

Selle põhjal on asjaomase ekspordiriigi puhul arvutatud dumpingumarginaalid märkimisväärsed.

4.   Väidetav kahju

Kaebuse esitaja on esitanud tõendeid, et uurimisaluse toote import asjaomasest riigist on üldkokkuvõttes suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt.

Kaebuse esitaja esitatud esmapilgul usutavad tõendid näitavad, et lisaks muudele tagajärgedele on imporditud vaatlusaluse toote kogused ja hinnad avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu müügikogustele ja turuosale ning selle tulemuseks on liidu tootmisharu üldise tulemuslikkuse oluline halvenemine.

5.   Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et kaebus on esitatud liidu tootmisharu poolt või selle nimel ning et menetluse algatamise õigustamiseks on piisavalt tõendeid, ning seetõttu algatab komisjon uurimise algmääruse artikli 5 alusel.

Uurimine näitab, kas asjaomasest riigist pärit vaatlusalust toodet müüakse dumpinguhinnaga ning kas dumping on põhjustanud kahju liidu tootmisharule. Kui need väited leiavad kinnitust, uuritakse, kas meetmete kehtestamine ei lähe liidu huvidega vastuollu.

5.1.    Dumpingu kindlakstegemine

Asjaomasest riigist pärit vaatlusalust toodet eksportivad tootjad (3) on kutsutud komisjoni uurimises osalema.

5.1.1.   Eksportivate tootjate uurimine

5.1.1.1.   Riigid, kus võidakse kohaldada väljavõttelist uuringut, s.o riigid, kus eksportivaid tootjaid on palju

a)   Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud asjaomase riigi eksportivate tootjate ilmset suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate eksportivate tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse vastavalt algmääruse artiklile 17.

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingu või äriühingute kohta järgmise teabe:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	ajavahemikul 1. aprillist 2009–31. märtsist 2010 (edaspidi „uurimisperiood”) liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote käive kohalikus vääringus ning maht ruutmeetrites iga liikmesriigi (4) kohta eraldi ja kõigi 27 liikmesriigi kohta kokku;

—	ajavahemikul 1. aprillist 2009–31. märtsist 2010 siseturul müüdud vaatlusaluse toote käive kohalikus vääringus ning maht ruutmeetrites;

—	äriühingu täpne tegevusala kogu maailmas seoses vaatlusaluse tootega;

—	kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või müüki (eksport ja/või omamaine) kaasatud seotud äriühingute (5) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eksportivad tootjad peaksid samuti märkima, kas nad tahaksid juhul, kui neid valimisse ei kaasata, saada küsimustiku ja teised taotlusvormid, et need ära täita ja taotleda individuaalset dumpingumarginaali kooskõlas punktiga b.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing valitakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus oma ettevõtte külastamisega vastuste kontrollimiseks („kontrollkäik”). Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, peetakse seda uurimise raames koostööst hoidumiseks. Komisjon teeb järeldused koostööst hoiduvate eksportivate tootjate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks eksportivate tootjate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust asjaomase riigi ametiasutustega ja teadaolevate eksportivate tootjate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjassepuutuvat teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse eksportivad tootjad välja valida ELi suunatud suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele, ekspordiriigi ametiasutustele ja eksportivate tootjate ühendustele vajaduse korral ekspordiriigi ametiasutuste kaudu teada, millised äriühingud on kaasatud valimisse.

Kõik valimisse valitud eksportivad tootjad peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Võimaliku valimisse kaasamisega nõustunud äriühinguid, keda valimisse ei valitud, käsitatakse koostööd tegevana (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad”). Ilma et see piiraks punkti b kohaldamist, ei ületa valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportijate impordi suhtes määratud võimalik dumpinguvastane tollimaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud kaalutud keskmist dumpingumarginaali.

b)   Individuaalne dumpingumarginaal valimisse kaasamata äriühingute jaoks

Valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad võivad vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3 taotleda komisjonilt individuaalsete dumpingumarginaalide kehtestamist (edaspidi „individuaalne dumpingumarginaal”). Eksportivad tootjad, kes soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, peavad taotlema küsimustiku ja muud taotlusvormid kooskõlas punktiga a ja tagastama need täielikult täidetuna allpool esitatud tähtaegade jooksul. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teavitamisest, kui ei ole sätestatud teisiti. Tuleb rõhutada, et selleks, et komisjon saaks mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjate jaoks määrata individuaalse dumpingumarginaali, peab olema tõendatud, et need tootjad vastavad punktis 5.1.2.2 sätestatud turumajandusliku kohtlemise või vähemalt individuaalse kohtlemise kriteeriumidele.

Individuaalset dumpingumarginaali taotlevad eksportivad tootjad peaksid arvestama, et komisjon võib kõigele vaatamata otsustada, et ei määra neile individuaalset dumpingumarginaali, kui näiteks eksportivate tootjate arv on nii suur, et selline määramine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

5.1.2.   Menetlus seoses asjaomase mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjatega

5.1.2.1.   Turumajandusriigi valik

Vastavalt punktile 5.1.2.2 ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a määratakse normaalväärtus Hiina Rahvavabariigist pärit impordi puhul kindlaks turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. Selleks valib komisjon sobiva turumajandusliku kolmanda riigi. Komisjon on selleks esialgu valinud Ameerika Ühendriigid. Huvitatud isikutel palutakse kommenteerida kõnealuse riigi sobivust kümne päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

5.1.2.2.   Asjaomase mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjate kohtlemine

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b võivad asjaomase riigi eksportivad tootjad, kes leiavad, et nende puhul toimub vaatlusaluse toote valmistamine ja müük turumajanduse tingimustes, esitada sellega seoses nõuetekohaselt põhjendatud taotluse (edaspidi „turumajandusliku kohtlemise taotlus”). Turumajanduslikku kohtlemist võimaldatakse, kui kõnealuse taotluse hindamine näitab, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumid (6) on täidetud. Nende eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, arvutatakse dumpingumarginaal võimaluse korral ja algmääruse artikli 18 kohast kättesaadavate faktide kasutamise võimalust piiramata nende endi normaalväärtuse ja ekspordihindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b.

Asjaomase riigi eksportivad tootjad võivad lisaks sellele või alternatiivina taotleda individuaalset kohtlemist. Individuaalse kohtlemise saamiseks peavad eksportivad tootjad esitama tõendid, et nad vastavad algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele (7). Nende eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldatakse individuaalset kohtlemist, arvutatakse dumpingumarginaal nende endi ekspordihindade põhjal. Normaalväärtuse puhul võetakse aluseks eespool osutatud turumajanduslikuks kolmandaks riigiks valitud riigi puhul kindlakstehtud väärtused.

a)   Turumajanduslik kohtlemine

Komisjon saadab turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kõikidele valimisse kaasatud asjaomase riigi eksportivatele tootjatele ja valimisse kaasamata koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, kes soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ja asjaomase riigi ametiasutustele.

Kõik turumajanduslikku kohtlemist taotlevad eksportivad tootjad peavad tagastama täidetud turumajandusliku kohtlemise taotluse 15 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest või valimi moodustamisest loobumisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

b)   Individuaalne kohtlemine

Individuaalse kohtlemise taotlemiseks peavad valimisse kaasatud asjaomase riigi eksportivad tootjad ja valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad, kes soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, esitama turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi, milles on individuaalset kohtlemist käsitlevad osad nõuetekohaselt täidetud, 15 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.1.3.   Sõltumatute importijate uurimine  (8)  (9)

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud sõltumatute importijate ilmset suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada sõltumatute importijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub vastavalt algmääruse artiklile 17.

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada. Asjaomased isikud peaksid seda tegema 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ning esitama komisjonile oma äriühingu või äriühingute kohta järgmise teabe:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	äriühingu täpne tegevusala seoses vaatlusaluse tootega;

—	kogukäive ajavahemikul 1. aprillist 2009–31. märtsist 2010;

—	ajavahemikul 1. aprillist 2009–31. märtsist 2010 liidu turule imporditud ja seal edasi müüdud vaatlusaluse Hiina Rahvavabariigist pärit toote maht ruutmeetrites ja väärtus eurodes;

—	kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (10) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing valitakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus oma ettevõtte külastamisega vastuste kontrollimiseks („kontrollkäik”). Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, peetakse seda uurimise raames koostööst hoidumiseks. Komisjon teeb järeldused koostööst hoiduvate importijate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks sõltumatute importijate valimi moodustamisel, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjassepuutuvat teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida vaatlusaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi liidus, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõikidele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud on kaasatud valimisse.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud sõltumatutele importijatele ja kõikidele teadaolevatele importijate ühendustele. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teavitamisest, kui ei ole sätestatud teisiti. Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet äriühingu(te) struktuuri kohta, teavet äriühingu(te) tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ning teavet vaatlusaluse toote edasimüügi kohta.

5.2.    Kahju kindlakstegemine

Kahju tähendab liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju, tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või tootmisharu rajamise olulist pidurdamist. Kahju tuvastamine põhineb otsesel tõendusmaterjalil ja selle raames uuritakse objektiivselt dumpinguhinnaga impordi mahtu, selle mõju hindadele liidu samasuguse toote turul ning sellest tulenevat kõnealuse impordi mõju liidu tootmisharule. Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule on põhjustatud olulist kahju, kutsutakse liidu vaatlusaluse toote tootjaid komisjoni uurimises osalema.

5.2.1.   Liidu tootjate uurimine

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud liidu tootjate ilmset suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uurimisse kaasatavate liidu tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub vastavalt algmääruse artiklile 17.

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil liidu tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel teatada endast komisjonile. Asjaomased isikud peaksid seda tegema 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ning esitama komisjonile oma äriühingu või äriühingute kohta järgmise teabe:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	äriühingu täpne tegevusala kogu maailmas seoses vaatlusaluse tootega;

—	ajavahemikul 1. aprillist 2009–31. märtsist 2010 liidu turul toimunud vaatlusaluse toote müügi väärtus eurodes;

—	ajavahemikul 1. aprillist 2009–31. märtsist 2010 liidu turul toimunud vaatlusaluse toote müügi maht ruutmeetrites;

—	vaatlusaluse toote toodangu maht ruutmeetrites ajavahemikul 1. aprillist 2009–31. märtsist 2010;

—	asjaomases riigis toodetud ja ajavahemikul 1. aprillist 2009–31. märtsist 2010 liitu imporditud vaatlusaluse toote kogus ruutmeetrites (vajaduse korral);

—	kõigi vaatlusaluse (kas liidus või asjaomases riigis toodetud) toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (11) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Kui mõni nendest andmetest on komisjoni kaubanduskaitsetalitustele juba esitatud, ei tarvitse äriühingutel seda uuesti esitada. Endast teatamise ja eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing valitakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus oma ettevõtte külastamisega vastuste kontrollimiseks („kontrollkäik”). Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, peetakse seda uurimise raames koostööst hoidumiseks. Komisjon teeb järeldused koostööst hoiduvate liidu tootjate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks liidu tootjate valimi moodustamisel, võib ta lisaks võtta ühendust ka teadaolevate liidu tootjate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjassepuutuvat teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud teave, mida on nõutud eespool, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse liidu tootjad välja valida suurima tüüpilise müügimahu järgi liidus, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud on valimisse kaasatud.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõikidele teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teavitamisest, kui ei ole sätestatud teisiti. Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet äriühingu(te) struktuuri ja finantsolukorra kohta, teavet äriühingu(te) tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ning teavet vaatlusaluse toote tootmiskulude ja müügi kohta.

5.3.    Liidu huvide hindamine

Kui dumpingu ja sellest põhjustatud kahju esinemine leiab kinnitust, siis võetakse vastu otsus, kas dumpinguvastaste meetmete võtmine ei lähe vastuollu liidu huvidega vastavalt algmääruse artiklile 21. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel, tarnijatel ja neid esindavatel ühendustel ning tarbijaid esindavatel organisatsioonidel palutakse endast teatada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Uurimises osalemiseks peavad tarbijaid esindavad organisatsioonid sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on otsene seos.

Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teatavad, võivad esitada komisjonile teavet selle kohta, kas meetmete kehtestamine ei lähe vastuollu liidu huvidega, 37 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada kas täites komisjoni koostatud küsimustiku või vabas vormis ning ideaaljuhul hõlmaks see teave küsimustikus sisalduvaid küsimusi. Igasugust artikli 21 kohaselt esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui see esitatakse koos faktiliste tõenditega.

5.4.    Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesoleva teate sätetele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teavet ja seda kinnitavat tõendusmaterjali. Nõutud teave ja seda kinnitav tõendusmaterjal peab komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.5.    Võimalus ärakuulamiseks komisjoni uurimistalituste poolt

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda ärakuulamist komisjoni uurimistalituste poolt. Ärakuulamistaotlus peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise esialgse etapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Seejärel tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.6.    Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise kord

Kõik huvitatud isikute esildised, sealhulgas valimi moodustamiseks esitatud teave, täidetud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid, täidetud küsimustikud ja nende ajakohastatud versioonid, tuleb esitada kirjalikult nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt ning neil peab olema osutatud huvitatud isiku nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber. Kui huvitatud isik ei saa tehnilistel põhjustel esitada oma esildisi ja taotlusi elektrooniliselt, peab ta sellest viivitamata komisjonile teatama.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (12).

Konfidentsiaalset teavet edastavad huvitatud isikud on algmääruse 19 lõike 2 kohaselt kohustatud esitama sellise teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millel on märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema küllaldaselt üksikasjalikud, võimaldamaks piisavalt aru saada konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, siis võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 04/092

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22979805

E-post: trade-ad-ceramic-tiles-china@ec.europa.eu

6.   Koostööst hoidumine

Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused tehakse seetõttu kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

7.   Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni uurimistalituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik vaatab läbi toimikule juurdepääsu taotlusi, vaidlusi dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlusi ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlusi. Ärakuulamise eest astutav ametnik võib korraldada üksiku huvitatud isiku ärakuulamise ning tegutseda vahendajana tagamaks, et huvitatud isiku õigust kaitsele kohaldatakse täiel määral.

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise esialgse etapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Seejärel tuleb esitada ärakuulamistaotlus tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka sellisteks ärakuulamisteks, kus on esindatud isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu dumping, kahju, põhjuslik seos ja liidu huvi. Selline ärakuulamine toimub üldjuhul kõige hiljem neljanda nädala lõpus alates esialgsete järelduste teatavakstegemisest.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel: (http://ec.europa.eu/trade/issues/respectrules/ho/index_en.htm).

8.   Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 9 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 1 võidakse ajutised meetmed kehtestada hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9.   Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (13).

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  Dumpinguks nimetatakse toote müümist ekspordiks („vaatlusalune toode”) hinnaga, mis on alla „normaalväärtuse”. Normaalväärtuse all mõistetakse tavaliselt „samasuguse toote” võrreldavat hinda ekspordiriigi koduturul. „Samasuguse toote” all mõistetakse toodet, mis on vaatlusaluse tootega igati sarnane, või sellise toote puudumisel toodet, mis on vaatlusaluse tootega väga sarnane.

(3)  Eksportiv tootja on asjaomases riigis asuv tootja, kes toodab ja ekspordib vaatlusalust toodet liidu turule kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad vaatlusaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis. Eksportijatele, kes ise ei tooda, tavaliselt individuaalset tollimaksumäära ei kehtestata.

(4)  Euroopa Liidu 27 liikmesriiki on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik.

(5)  Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artiklile 143 käsitatakse isikuid seotud isikutena ainult siis, kui: a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nad on tööandja ja töövõtja; d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikuid käsitatakse ühe ja sama perekonna liikmetena ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde) iv) vanavanem ja lapselaps v) onu või tädi ja õe- või vennalaps vi) ämm või äi ja väimees või minia vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1). Selles kontekstis tähendab „isik” mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

(6)  Eksportivad tootjad peavad eelkõige näitama, et i) majandustegevusega seotud otsused ja kulutused tehakse lähtuvalt turul toimuvast ning ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta; ii) äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel; iii) puuduvad varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud märkimisväärsed moonutused; iv) pankroti- ja asjaõigusega on tagatud õiguskindlus ja stabiilsus ning v) vahetuskursside ümberarvestus toimub turukursside alusel.

(7)  Eksportivad tootjad peavad eelkõige näitama, et i) täielikult või osaliselt välisomandis olevate äriühingute või ühisettevõtete puhul on nad vabad kapitali ja kasumit kodumaale tagasi tooma; ii) ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratud; iii) enamusosalus kuulub eraisikutele. Direktorite nõukogusse kuuluvad või juhtival positsioonil olevad riigiametnikud moodustavad vähemuse või tuleb näidata, et sellest hoolimata on äriühing riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu; iv) vahetuskursi ümberarvestused tehakse turukursi alusel ja v) riiklik sekkumine ei ole selline, mis võimaldab meetmetest kõrvalehoidmist, kui üksikeksportijatele määratakse erinevad tollimaksumäärad.

(8)  Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole seotud eksportivate tootjatega. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku 1. lisa eksportivate tootjate kohta. Seotud isiku mõistet on selgitatud joonealuses märkuses 5.

(9)  Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muuks kui dumpingu kindlakstegemiseks.

(10)  Vt joonealune märkus 5.

(11)  Vt joonealune märkus 5.

(12)  See on konfidentsiaalne dokument vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51) artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6. Seda kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(13)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

---

19.6.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 160/27

---

Teatis isikutele, üksustele ja asutustele, kes on komisjoni määruse (EL) nr 532/2010 alusel lisatud nõukogu määruse (EÜ) nr 423/2007 (mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) artikli 7 lõigetes 1 ja 3 osutatud loetellu

2010/C 160/07

1.

Nõukogu ühises seisukohas 2007/140/ÜVJP (1) on muude meetmete hulgas ette nähtud selliste varade ja majandusressursside külmutamine, mis kuuluvad füüsilistele ja juriidilistele isikutele, üksustele ning asutustele, kes on loetletud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1737 (2006) lisas, ning täiendavatele isikutele, üksustele ja asutustele, kelle on kindlaks määranud ÜRO Julgeolekunõukogu või Julgeolekunõukogu asjaomane komitee ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1737 (2006) punkti 12 ja resolutsiooni 1803 (2008) punki 7 kohaselt.

2.

ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas 9. juunil 2010 lisada loetellu nimetatud punktide alusel 1 füüsilise isiku ja 40 juriidilist isikut, üksust või asutust. Asjaomased füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ning asutused võivad esitada ÜROle igal ajal koos tõendusmaterjaliga taotluse loetellu lisamise otsus läbi vaadata. Taotlus tuleks saata järgmisel aadressil: United Nations — Focal point for delisting Security Council Subsidiary Organs Branch Room S-3055 E New York, NY 10017 UNITED STATES OF AMERICA Lisateave: http://www.un.org/sc/committees/dfp.shtml

3.

Komisjon on vastavalt punktis 2 osutatud ÜRO otsustele võtnud vastu määruse (EL) nr 532/2010, (2) millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 423/2007 (mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) (3) IV lisa. Seepärast kohaldatakse asjaomaste füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ning asutuste suhtes järgmisi määruses (EÜ) nr 423/2007 sätestatud meetmeid: a) külmutada rahalised vahendid ja majandusressursid, mida omavad asjaomased isikud, üksused või asutused või mis on nende valduses või kontrolli all, ning keelata rahaliste vahendite ja majandusressursside otseselt või kaudselt neile või nende kasuks kättesaadavaks tegemine (artikli 7 lõiked 1 ja 3); ning b) keelata niisuguses tegevuses teadlikult ja tahtlikult osalemine, mille otsene või kaudne eesmärk või tagajärg on punktis a nimetatud meetmetest kõrvalehoidmine.

4.

Vastavalt ÜRO 9. juuni 2010. aasta otsustele määruse (EL) nr 532/2010 alusel nõukogu määruse (EÜ) nr 423/2007 IV lisasse kantud füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ning asutused võivad esitada komisjonile oma seisukoha loetellu lisamise suhtes. Selline taotlus tuleks saata aadressil: European Commission ‘Restrictive measures’ Rue de la Loi/Wetstraat 200 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

5.	Lisaks juhitakse asjaomaste füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ning asutuste tähelepanu võimalusele kaevata määrus (EL) nr 532/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 lõigetes 4 ja 6 sätestatud tingimustel edasi Euroopa Liidu Üldkohtusse.

6.

Määruse (EL) nr 532/2010 loetellu lisatud füüsiliste isikute isikuandmeid käideldakse vastavalt määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (4) sätestatud eeskirjadele. Kõik taotlused, sealhulgas näiteks täiendava teabe saamiseks või määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaste õiguste kasutamiseks esitatavad taotlused tuleks saata komisjonile punktis 4 osutatud aadressil.

7.

Lisaks juhitakse IV lisas loetletud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ning asutuste tähelepanu võimalusele esitada määruse (EÜ) nr 423/2007 III lisas loetletud veebilehekülgedel nimetatud asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele taotlus, et saada luba külmutatud vahendite ja majandusressursside kasutamiseks oma põhivajaduste rahuldamiseks või teatavate erimaksete tegemiseks kooskõlas nimetatud määruse artikliga 10 või et saada nimetatud määruse artikli 8 või 9 kohane luba.

---

(1)  ELT L 61, 28.2.2007, lk 49.

(2)  ELT L 154, 18.6.2010, lk 5.

(3)  ELT L 103, 20.4.2007, lk 1.

(4)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

---