EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document C:2008:250:FULL

Euroopa Liidu Teataja, C 250, 02. oktoober 2008


Display all documents published in this Official Journal
 

ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 250

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

51. köide
2. oktoober 2008


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

 

Komisjon

2008/C 250/01

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

1

2008/C 250/02

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

2

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

 

Komisjon

2008/C 250/03

Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär: 4,65 % 1. oktoober 2008 — Euro vahetuskurss

6

2008/C 250/04

Oluline teave kolmanda samba raames kogumispensioni tooteid pakkuvatele asutustele

7

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2008/C 250/05

Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ( 1 )

10

 

EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE

 

EFTA järelevalveamet

2008/C 250/06

EFTA järelevalveameti teatis vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa punkti 64 alapunktis a viidatud õigusakti (nõukogu määrus (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktile a — Uute avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine seoses piirkondlike regulaarlendude korraldamisega Norras

11

2008/C 250/07

Piirkondlikud regulaarlennud Norras — Pakkumiskutse

35

 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Komisjon

2008/C 250/08

Regulaarlennuteenuste osutamine — Kreeka Vabariigi pakkumiskutse vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktile d tegutsemiseks üheksal regulaarlennuliinil, millele on kehtestatud avaliku teenindamise kohustused ( 1 )

39

2008/C 250/09

Regulaarlennuteenuste osutamine — Kreeka Vabariigi pakkumiskutse vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktile d tegutsemiseks kümnel regulaarlennuliinil, millele on kehtestatud avaliku teenindamise kohustused ( 1 )

42

2008/C 250/10

Konkursikutse — EACEA/31/08 — Meede 4.1. — Toetus Euroopa tasandil tegutsevatele noorsoovaldkonna organisatsioonidele

45

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Komisjon

2008/C 250/11

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.5315 — STAK Van der Sluijs Groep/Frisol Beheer/North Sea Petroleum Holding) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

47

 

MUUD AKTID

 

Komisjon

2008/C 250/12

Teadaanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 alusel tehtud taotluse kohta — Tähtaja pikendamine — Liikmesriigi taotlus

48

 

2008/C 250/13

Märkus lugejale(vt tagakaane sisekülge)

s3

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

Komisjon

2.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 250/1


Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(2008/C 250/01)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

29.8.2008

Abi number

N 747/07

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Veneto

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Aiuti alla ristrutturazione a favore delle imprese attive nel settore della produzione animale

Õiguslik alus

Legge regionale n. 40/2003 «Nuove norme per gli interventi in agricoltura»; deliberazione della Giunta regionale 3486 del 6.11.2007: «Nuove norme per gli interventi in agricoltura, articoli 59 e 60. Aiuti per il salvataggio e la ristrutturazione»

Meetme liik

Abikava

Abi eesmärk

Abi loomakasvatussektori väikeettevõtete ümberkorraldamiseks

Abi vorm

Intressitoetus

Eelarve

2 500 000 EUR

Abi osatähtsus

Kestus

2008

Sektorid

Põllumajandussektor

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Giunta regionale del Veneto

Dorsoduro 3901

I-30123 Venezia

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/


2.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 250/2


Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 250/02)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

20.8.2008

Abi nr

N 21/08

Liikmesriik

Poola

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Przedłużenie programu restrukturyzacji dla MŚP

Õiguslik alus

Art. 18 i art. 20 ustawy z dnia 30 sierpnia 2002 r. o restrukturyzacji niektórych należności publicznoprawnych od przedsiębiorców (Dz.U. nr 155, poz. 1287 ze zm.) oraz rozporządzenie Rady Ministrów z dnia 5 września 2006 r. w sprawie szczegółowych warunków udzielania małym i średnim przedsiębiorcom pomocy publicznej na restrukturyzację niektórych należności publicznoprawnych (Dz.U. nr 169, poz. 1202).

Art. 67a i art. 67 b § 1 pkt 3 lit. i ustawy z dnia 29 sierpnia 1997 r. — Ordynacja podatkowa (Dz.U. z 2005 r. nr 8, poz. 60 ze zm.) — oraz rozporządzenie Rady Ministrów z dnia 11 września 2007 r. w sprawie szczegółowych warunków udzielania niektórych ulg w spłacie zobowiązań podatkowych stanowiących pomoc publiczną na restrukturyzację (Dz.U. nr 179, poz. 1266)

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamine

Abi vorm

Maksusoodustus, maksutoetus, maksubaasi vähendamine, sotsiaalkindlustushüvitis, võla tagastamise edasilükkamine, võlast vabastamine/võla kustutamine

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 125 miljonit EUR

Abi osatähtsus

Kestus

Kuni 9.10.2009

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Naczelnicy urzędów skarbowych i dyrektorzy izb skarbowyc

Naczelnicy urzędów celnych i dyrektorzy izb celnych

Prezes Zakładu Ubezpieczeń Społecznych

Prezes Państwowego Funduszu Rehabilitacji Osób Niepełnosprawnych

Minister Środowiska

Wójt, burmistrz (prezydent miasta), starosta i marszałek województwa

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

17.6.2008

Abi nr

N 209/08

Liikmesriik

Madalmaad

Piirkond

Noord-Brabant

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Oosterhout

Õiguslik alus

Samenwerkingsovereenkomst tussen Gemeente Oosterhout en Grondexploitatiemaatschappij Eiland Zwaaikom C.V.

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Lepinguline tegevus, keskkonnakaitse, piirkondlik areng

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 3,7 miljonit EUR

Kavandatud abi kogusumma: 3,7 miljonit EUR

Abi osatähtsus

Meede ei kujuta endast abi

Kestus

1.6.2008-

Majandusharud

Ehitus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Gemeente Oosterhout

Postbus 10150

4900 GB Oosterhout

Nederland

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

16.7.2008

Abi nr

N 251/08

Liikmesriik

Austria

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Änderung der Beihilferegelung „Unternehmenserhaltende Maßnahmen“ für KMU in Kärnten

Õiguslik alus

Kärntner Wirtschaftsförderungsgesetz (K-WFG)

Allgemeine Geschäftsbedingungen (AGB)

Richtlinie Unternehmenserhaltende Maßnahmen

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Raskustes olevate ettevõtete päästmine, raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamine

Abi vorm

Otsene toetus, sooduslaen

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 1,9 miljonit EUR

Kavandatud abi kogusumma: 5,22 miljonit EUR

Abi osatähtsus

Kestus

Kuni 9.10.2009

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Kärntner Wirtschaftsförderungs Fonds

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

10.7.2008

Abi nr

N 265/08

Liikmesriik

Tšehhi Vabariik

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Režim investiční podpory pro snížení emisí NOx a prachových částic z nespalovacích zařízení

Õiguslik alus

Zákon č. 86/2002 Sb., o ochraně ovzduší a o změně některých dalších zákonů ve znění pozdějších předpisů.

Vyhláška Ministerstva životního prostředí č. 356/2002 Sb., kterou se stanoví seznam znečišťujících látek, obecné emisní limity, způsob předávání zpráv a informací, zjišťování množství vypouštěných znečišťujících látek, tmavosti kouře, přípustné míry obtěžování zápachem a intenzity pachů, podmínky autorizace osob, požadavky na vedení provozní evidence zdrojů znečišťování ovzduší a podmínky jejich uplatňování, ve znění vyhlášky č. 363/2006 Sb., a vyhlášky č. 570/2006 Sb.

Nařízení vlády č. 615/2006 Sb., o stanovení emisních limitů a dalších podmínek provozování ostatních stacionárních zdrojů znečišťování ovzduší.

Zákon č. 76/2002 Sb., o integrované prevenci.

Nařízení vlády č. 417/2003 Sb., kterým se mění nařízení vlády č. 351/2002 Sb., kterým se stanoví závazné emisní stropy pro některé látky znečišťující ovzduší a způsob přípravy a provádění emisních inventur a emisních projekcí.

Zákon č. 388/1991 Sb., o Státním fondu životního prostředí České republiky.

Programový dokument OP ŽP, 15. listopadu 2006 projednán a schválen vládou ČR. 7. března 2007 byl odeslán a přijat  Evropskou komisí k formálnímu hodnocení.

Implementační dokument OP ŽP, ze dne 28. června 2007.

Směrnice MŽP č. 07/2007 ze dne 29. června 2007 pro předkládání žádostí a o poskytování finančních prostředků pro projekty z Operačního programu Životní prostředí včetně spolufinancování ze Státního fondu životního prostředí České republiky a státního rozpočtu České republiky – kapitoly 315 (životní prostředí)

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Keskkonnakaitse

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 83,65 miljonit CZK

Abi osatähtsus

50 %, 60 %, 70 %

Kestus

Kuni 31.12.2013

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerstvo životního prostředí České republiky

Vršovická 65

CZ-101 00 Praha 10

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

Komisjon

2.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 250/6


Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär (1):

4,65 % 1. oktoober 2008

Euro vahetuskurss (2)

1. oktoober 2008

(2008/C 250/03)

1 euro=

 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,4081

JPY

Jaapani jeen

149,55

DKK

Taani kroon

7,4604

GBP

Inglise nael

0,7919

SEK

Rootsi kroon

9,7268

CHF

Šveitsi frank

1,5818

ISK

Islandi kroon

156,68

NOK

Norra kroon

8,26

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

24,513

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

241,65

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,7091

PLN

Poola zlott

3,3819

RON

Rumeenia leu

3,7364

SKK

Slovakkia kroon

30,304

TRY

Türgi liir

1,792

AUD

Austraalia dollar

1,7658

CAD

Kanada dollar

1,4912

HKD

Hong Kongi dollar

10,9381

NZD

Uus-Meremaa dollar

2,0839

SGD

Singapuri dollar

2,0196

KRW

Korea won

1 680,57

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

11,6408

CNY

Hiina jüaan

9,6434

HRK

Horvaatia kuna

7,1123

IDR

Indoneesia ruupia

13 370,85

MYR

Malaisia ringit

4,8474

PHP

Filipiini peeso

66,67

RUB

Vene rubla

36,1395

THB

Tai baht

47,854

BRL

Brasiilia reaal

2,6829

MXN

Mehhiko peeso

15,3976


(1)  

Kurss kohaldatud viimastele toimingutele, mis on sooritatud enne osutatud kuupäeva. Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse puhul on tegemist marginaalse intressimääraga.

(2)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


2.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 250/7


Oluline teave kolmanda samba raames kogumispensioni tooteid pakkuvatele asutustele

(2008/C 250/04)

Kõikide vabatahtlikel sissemaksetel põhineva täiendava kogumispensioni tooteid pakkuvate avaliku ja erasektori asutuste tähelepanu juhitakse võimalusele, mida pakub Euroopa ühenduste personalieeskirjade VIII lisa artikli 12 muutmine nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1).

Kui enne kõnealust muudatust võis ametnikule, kes lahkus mõne ühenduste institutsiooni teenistusest enne vanaduspensioni õiguse tekkimist, tema ühenduste teenistuses omandatud pensioniõigused lahkumistoetuse kaudu välja maksta, siis uute eeskirjade kohaselt on ametnik enamasti kohustatud taotlema oma pensioniõiguste ülekandmist uude pensioniskeemi, eraõiguslikku kindlustusskeemi või pensionifondi.

Nimetatud määrusega on personalieeskirjades ette nähtud ka muid muudatusi, muu hulgas luuakse uus ajutiste töötajate kategooria — lepingulised töötajad.

Nende kahe muudatuse tulemusel ja asjaolu tõttu, et ajutise töötaja teenistusaeg on põhimõtteliselt piiratud, otsib juba märkimisväärne arv endisi lepingulisi töötajaid pensionitooteid pakkuvaid asutusi, kes võiksid nende ühenduste teenistuses omandatud pensioniõigused üle võtta ja neid edaspidi hallata.

Kuigi personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 punkti 1 kohaselt on endistel lepingulistel töötajatel võimalus kanda nimetatud õigused üle pensionisüsteemi(desse), mille liikmeks nad on saanud pärast ühenduste teenistusest lahkumist alustatud uue töösuhte alusel, ei ole seda praktikas mõnikord sugugi lihtne teha. Samuti põrkuvad nimetatud isikud märkimisväärsete takistustega, kui nad püüavad leida eraõiguslikku pensionitooteid pakkuvat asutust, kes tagaks personalieeskirjade VIII lisa artikli 12 punkti 1 alapunktis b loetletud nelja tingimuse (i–iv) täitmise. Nimetatud tingimused on järgmised:

i)

kapitali ei maksta tagasi;

ii)

igakuist elatist makstakse kõige varem alates 60. eluaastast ja kõige hiljem alates 65. eluaastast;

iii)

sätestatakse perepension või toitjakaotuspensionid;

iv)

üleminekut teise kindlustusseltsi või muusse fondi lubatakse üksnes juhul, kui selline fond täidab punktides i, ii ja iii kehtestatud tingimusi.

Üks seletusi eespool nimetatud raskuste põhjendamiseks on tõenäoliselt asjaolu, et pensionitooteid pakkuvad asutused ei ole kursis Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade selle sätte olemasolu ja võimaliku mõjuga. Sellega seoses tuleb rõhutada, et kuna kõnealused personalieeskirjad on ette nähtud nõukogu määrusega (nagu juba eespool mainitud), on need vahetult kohaldatavad kõikides liikmesriikides, ilma et selleks oleks vaja vastu võtta siseriiklikke rakenduseeskirju.

Selleks et aidata oma (endistel) lepingulistel töötajatel leida asutust, kes võiks nende ühenduste teenistuses omandatud pensioniõigusi hallata, soovib komisjon koostada nimekirja pensionitooteid pakkuvatest asutustest, kes on huvitatud kõnealustele isikutele eespool nimetatud tingimustele vastavaid kogumispensioni lepinguid pakkuma.

Taustteabena võib mainida, et komisjoni talituste andmete kohaselt ületas pensioniõiguste ülekandmist ootavate juhtumite arv 1. septembri 2008. aasta seisuga 1 500. Kõnealuste andmete põhjal on keskmine ülekantav summa 18 000 EUR. Lisaks tuleks arvesse võtta, et igal aastal lahkub ühenduste institutsioonide teenistusest 900 lepingulist töötajat, kes peavad oma teenistusajal omandatud pensioniõigused üle kandma.

Pensionitooteid pakkuvad asutused, kes soovivad oma nime kandmist nimekirja, millega Euroopa ühenduste endised lepingulised töötajad saavad teabe saamiseks tutvuda, peavad esitama Euroopa Komisjonile järgmised andmed:

ametlik kinnitus selle kohta, et asjaomane asutus kohustub ühelt poolt täitma Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade VIII lisa artikli 12 punkti 1 alapunktis b kehtestatud nelja tingimust (i–iv) kõikide talle ülekantud pensioniõigustega seotud summade puhul ja teiselt poolt aitama pädevatel ühenduse ametiasutustel rakendada sellega seoses järelevalveõigust;

koopia tegevusloast, mille on andnud finantsjärelevalve eest vastutav pädev siseriiklik ametiasutus, kelle haldusalasse asjaomane asutus kuulub;

koopia tüüplepingust, mille alusel koostatakse lepingud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade VIII lisa artikli 12 punkti 1 alapunkti b kohaselt ülekantud summade haldamise kohta;

selgesõnaliselt kirjeldatud tingimused, mida kohaldatakse endise lepingulise töötaja (või vajaduse korral tema õigusjärglase/pärija) elukoha suhtes lepingu sõlmimisel ja/või väljamaksete tegemisel.

Andmed tuleb saata järgmisel aadressil:

Commission européenne

PMO 4 — secteur 3

Bureau 6/43

B-1049 Bruxelles

Lisateavet võib küsida samalt aadressilt.

Lisa: Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade VIII lisa artiklite 11 ja 12 koopia.


LISA

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade VIII lisa artiklid 11 ja 12

Artikkel 11

1.   Ametnikul, kes lahkub ühenduste teenistusest, et:

asuda sellise valitsusasutuse või riikliku või rahvusvahelise organisatsiooni teenistusse, kes on sõlminud ühendustega kokkuleppe;

tegutseda töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, millega seoses ta omandab pensioniõigusi skeemi järgi, mille haldusorganid on sõlminud ühendustega kokkuleppe,

on õigus lasta oma ühenduste teenistuses kogutud pensioniõiguste kindlustusmatemaatiline ekvivalent kanda üle selle juhtkonna või organisatsiooni hallatud pensionifondi või sellesse pensionifondi, milles ta kogub pensioniõigusi seoses oma tegevusega töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana.

2.   Ametnikul, kes asub ühenduste teenistusse:

pärast lahkumist valitsusasutuse või riikliku või rahvusvahelise organisatsiooni teenistusest

või

pärast tegutsemist töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana,

on õigus pärast ametissenimetamist, kuid enne personalieeskirjade artiklis 77 nimetatud vanaduspensioni maksmise õiguse saamist, tasuda ühendustele tegeliku ülekande kuupäeva kohaselt sellise teenistuse või tegevustega omandatud pensioniõiguste kogumaksumus.

Sellisel juhul määrab institutsioon, mille teenistuses ametnik on, kindlaks ametniku endisest teenistusajast tuleneva pensioniõigusliku staaži aastate arvu oma pensioniskeemi raames üldiste rakendussätetena, arvestades ametniku põhipalka, vanust ja ülekande tegemise päeval kehtivat vahetuskurssi ja võttes aluseks ülekantud kapitali, pärast ülekande tegemise kuupäeva ja tegeliku ülekandekuupäeva vahel kapitalikasvu näitava summa mahaarvamist. Ametnikud võivad kasutada käesolevat korda üksnes üks kord iga liikmesriigi ja asjaomase pensionifondi puhul.

3.   Lõiget 2 kohaldatakse ka ametniku suhtes, kes ennistatakse oma kohale pärast lähetust personalieeskirjade artikli 37 lõike 1 punkti b teise taande järgi, ning ametniku suhtes, kes ennistatakse oma kohale pärast isiklikel põhjustel võetud puhkust personalieeskirjade artikli 40 järgi.

Artikkel 12

1.   Alla 63-aastasel ametnikul, kelle teenistus lõpeb muul põhjusel kui surma või invaliidsuse tõttu ja kellel ei ole õigust saada kohest või edasilükatud vanaduspensioni, on teenistusest lahkudes õigus saada:

a)

lahkumistoetust, mis võrdub tema põhipalgast pensionimakseteks kinnipeetud summa kolmekordse väärtusega pärast muude teenistujate teenistustingimuste artiklite 42 ja 112 kohaselt tasutud mis tahes summade mahaarvamist, kui ta on olnud teenistuses vähemalt ühe aasta ja tema suhtes ei ole kohaldatud artikli 11 lõikes 2 kehtestatud korda;

b)

muudel juhtudel artikli 11 lõikes 1 sätestatud hüvitisi või oma valikul eraõigusliku kindlustusseltsi või pensionifondi hüvitiste kindlustusmatemaatilisi ekvivalente, tingimusel et kindlustusselts või fond tagab, et:

i)

kapitali ei maksta tagasi;

ii)

igakuist elatist makstakse kõige varem alates 60. eluaastast ja kõige hiljem alates 65. eluaastast;

iii)

sätestatakse perepension või toitjakaotuspensionid;

iv)

üleminekut teise kindlustusseltsi või muusse fondi lubatakse üksnes juhul, kui selline fond täidab punktides i, ii ja iii kehtestatud tingimusi.

2.   Erandina lõike 1 punktist b on alla 63-aastastel ametnikel, kes on teenistusse asumisest saadik pensioniõiguste saamiseks või säilitamiseks teinud sissemakseid riiklikusse pensioniskeemi või omal valikul eraõiguslikku kindlustusskeemi või pensionifondi, mis vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele, ja kelle teenistus lõpeb muul põhjusel kui surma või invaliidsuse tõttu, ilma et neil oleks õigust saada kohest või edasilükatud vanaduspensioni, teenistusest lahkudes õigus saada lahkumistoetust, mis võrdub nende institutsioonide teenistuses olles omandatud pensioniõiguste kindlustusmatemaatilise väärtusega. Sellistel juhtudel pensioniõiguste saamiseks või säilitamiseks riiklikusse pensioniskeemi tehtavad sissemaksed arvatakse lahkumistoetusest maha muude teenistujate teenistustingimuste artikli 42 või 112 kohaselt.

3.   Kui ametniku teenistus lõpetatakse ametist kõrvaldamise tõttu, määratakse makstav lahkumistoetus või, vastavalt asjaoludele, ülekantav kindlustusmatemaatiline ekvivalent vastavalt IX lisa artikli 9 lõike 1 punktile h tehtud otsuse põhjal.


TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 250/10


Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 250/05)

Abi nr

XS 136/07

Liikmesriik

Madalmaad

Piirkond

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi

Regeling LNV-subsidies (onderdeel: Beroepsopleiding en voorlichting voor agro-MKB ondernemingen (niet zijnde primaire landbouwondernemingen) en bosbouwondernemingen, onderdeel demonstratieprojecten)

Õiguslik alus

Regeling LNV-subsidies: artikel 1:2, artikel 1:3, artikel 1:20, artikel 2:14; artikel 2:16 tot en met 2:20;

Openstellingsbesluit LNV-subsidies

Meetme liik

Abiskeem

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 11,32 miljonit EUR

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5

Rakendamise kuupäev

1.4.2007

Kestus

30.6.2008

Eesmärk

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Majandusharud

Kõik majandusharud

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerie van Landbouw Natuur en Voedselkwaliteit

Postbus 20401

2500 EK Den Haag

Nederland


EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE

EFTA järelevalveamet

2.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 250/11


EFTA järelevalveameti teatis vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa punkti 64 alapunktis a viidatud õigusakti (nõukogu määrus (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktile a

Uute avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine seoses piirkondlike regulaarlendude korraldamisega Norras

(2008/C 250/06)

1.   SISSEJUHATUS

Vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktile a on Norra otsustanud kehtestada alates 1. aprillist 2009 avaliku teenindamise kohustused järgmistel lennuliinidel toimuvatele regulaarlendude suhtes:

1.

Lakselv–Tromsø ja vastassuunas;

2.

Andenes–Bodø ja vastassuunas, Andenes–Tromsø ja vastassuunas;

3.

Svolvær–Bodø ja vastassuunas;

4.

Leknes–Bodø ja vastassuunas;

5.

Røst–Bodø ja vastassuunas;

6.

Narvik (Framnes)–Bodø ja vastassuunas;

7.

Brønnøysund–Bodø ja vastassuunas, Brønnøysund–Trondheim ja vastassuunas;

8.

Sandnessjøen–Bodø ja vastassuunas, Sandnessjøen–Trondheim ja vastassuunas;

9.

Mo i Rana–Bodø ja vastassuunas, Mo i Rana–Trondheim ja vastassuunas;

10.

Mosjøen–Bodø ja vastassuunas, Mosjøen–Trondheim ja vastassuunas;

11.

Namsos–Trondheim ja vastassuunas, Rørvik–Trondheim ja vastassuunas;

12.

Florø–Oslo ja vastassuunas, Florø–Bergen ja vastassuunas;

13.

Førde–Oslo ja vastassuunas, Førde–Bergen ja vastassuunas;

14.

Sogndal–Oslo ja vastassuunas, Sogndal–Bergen ja vastassuunas;

15.

Sandane–Oslo ja vastassuunas, Sandane–Bergen ja vastassuunas;

16.

Ørsta-Volda–Oslo ja vastassuunas, Ørsta-Volda–Bergen ja vastassuunas;

17.

Fagernes–Oslo ja vastassuunas;

18.

Røros–Oslo ja vastassuunas.

2.   LENNULIINIDEL KEHTIVAD JÄRGMISED TINGIMUSED

2.1.   Lakselv–Tromsø ja vastassuunas

2.1.1.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaan

Nõuded kehtivad aastaringselt. Igapäevane teenindamiskohustus kehtib mõlemal lennusuunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kolm edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt kolm edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas emaspäevast reedeni kokku vähemalt 690 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 135 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni vähemalt kaks lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt kaks lendu ilma vahemaandumiseta. Ülejäänud lendudel ei tehta ühe vahemaandumise.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Nõutavad lennud peavad võimaldama ümberistumist Tromsø–Oslo liini mõlemal lennusuunal.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Tromsøsse hiljemalt kell 08.30 ja viimane väljumine Tromsøst kõige varem kell 19.30.

Esimene väljumine Tromsøst hiljemalt kell 11.30 ja viimane väljumine Lakselvist kõige varem kell 17.00.

2.1.2.   Lennukitüüp

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 30 reisija veoks registreeritud ja hermeetilise salongiga lennukeid.

2.2.   Andenes–Bodø ja vastassuunas, Andenes–Tromsø ja vastassuunas

2.2.1.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaan

Nõuded kehtivad aastaringselt. Igapäevane teenindamiskohustus kehtib mõlemal lennusuunal.

Sagedused:

Kokku liinidel Andenes–Bodø ja vastassuunas, Andenes–Tromsø ja vastassuunas:

Esmaspäevast reedeni vähemalt neli edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt viis edasi-tagasi lendu.

Igapäevaste edasi-tagasi lendude jaotamisel liinidele Andenes–Bodø ja vastassuunas ning Andenes–Tromsø ja vastassuunas arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Andenes–Bodø ja vastassuunas:

Vähemalt kaks edasi-tagasi lendu päevas esmaspäevast reedeni ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt kaks edasi-tagasi lendu.

Andenes–Tromsø ja vastassuunas:

Vähemalt üks edasi-tagasi lend päevas.

Istekohtade arv:

Liinidel Andenes–Bodø ja vastassuunas ning Andenes–Tromsø ja vastassuunas esmaspäevast reedeni kokku mõlemas suunas vähemalt 615 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 160 istekohta.

Marsruut:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni päevas vähemalt kolm lendu neljast ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt neli lendu viiest ilma vahemaandumiseta. Ülejäänud lendudel ei tehta üle ühe vahemaandumise.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Kokku liinidel Andenes–Bodø ja vastassuunas ning Andenes–Tromsø ja vastassuunas:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kolm ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt neli lendu peavad võimaldama ümberistumist Oslo liini mõlemal lennusuunal.

Andenes–Bodø ja vastassuunas:

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Bodøsse hiljemalt kell 07.30 ja viimane väljumine Bodøst kõige varem kell 20.00.

Andenes–Tromsø ja vastassuunas:

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Tromsøsse hiljemalt kell 10.00 ja viimane väljumine Tromsøst kõige varem kell 16.30.

2.2.2.   Lennukitüüp

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 30 reisija veoks registreeritud ja hermeetilise salongiga lennukeid.

2.3.   Svolvær–Bodø ja vastassuunas

2.3.1.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaan

Nõuded kehtivad aastaringselt. Igapäevane teenindamiskohustus kehtib mõlemal lennusuunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kuus edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt seitse edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 1 050 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 225 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni vähemalt viis lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt viis lendu ilma vahemaandumiseta. Ülejäänud lendudel ei tehta üle ühe vahemaandumise.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Vähemalt viis lendu päevas esmaspäevast reedeni ning vähemalt viis lendu laupäeval ja pühapäeval kokku peavad võimaldama ümberistumist Bodø–Oslo liini mõlemal lennusuunal.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Bodøsse hiljemalt kell 07.30 ja viimane väljumine Bodøst kõige varem kell 20.00.

2.3.2.   Lennukitüüp

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 30 reisija veoks registreeritud ja hermeetilise salongiga lennukeid.

2.4.   Leknes–Bodø ja vastassuunas

2.4.1.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaan

Nõuded kehtivad aastaringselt. Igapäevane teenindamiskohustus kehtib mõlemal lennusuunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kuus edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt seitse edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 1 250 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 265 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Mõlemas suunas toimub esmaspäevast reedeni vähemalt viis lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt viis lendu ilma vahemaandumiseta. Ülejäänud lendudel ei tehta üle ühe vahemaandumise.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Vähemalt viis lendu päevas esmaspäevast reedeni ning vähemalt viis lendu laupäeval ja pühapäeval kokku peavad võimaldama ümberistumist Bodø–Oslo liini mõlemal lennusuunal.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Bodøsse hiljemalt kell 07.30 ja viimane väljumine Bodøst kõige varem kell 20.00.

2.4.2.   Lennukitüüp

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 30 reisija veoks registreeritud ja hermeetilise salongiga lennukeid.

2.5.   Røst–Bodø ja vastassuunas

2.5.1.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaan

Nõuded kehtivad aastaringselt. Igapäevane teenindamiskohustus kehtib mõlemal lennusuunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kaks edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt kaks edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 150 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 30 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni vähemalt üks lend päevas ilma vahemaandumiseta. Laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt pooled nõutavad lennud ilma vahemaandumiseta.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Vähemalt üks lend päevas peab võimaldama ümberistumist Bodø–Oslo liini mõlemal lennusuunal.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Bodøsse hiljemalt kell 10.00 ja viimane väljumine Bodøst kõige varem kell 17.00.

2.5.2.   Lennukitüüp

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 15 reisija veoks registreeritud lennukeid.

2.6.   Narvik (Framnes)–Bodø ja vastassuunas

2.6.1.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaan

Nõuded kehtivad ajavahemikus jaanuarist juunini ja augustist detsembrini. Juulis kehtivad nõuded ainult istekohtade arvu suhtes, kusjuures vähim lubatud istekohtade arv ei tohi olla alla 80 protsendi allpool esitatud miinimumarvust.

Igapäevane teenindamiskohustus kehtib aastaringselt mõlemal suunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kolm edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt neli edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 450 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 90 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisa.

Marsruut:

Nõutavad lennud on vahemaandumiseta.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Bodøsse hiljemalt kell 09.30 ja viimane väljumine Bodøst kõige varem kell 18.00.

2.6.2.   Lennukitüüp

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 15 reisija veoks registreeritud lennukeid.

2.7.   Brønnøysund–Bodø ja vastassuunas, Brønnøysund–Trondheim ja vastassuunas

2.7.1.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Brønnøysund–Bodø ja vastassuunas

Nõuded kehtivad aastaringselt. Igapäevane teenindamiskohustus kehtib mõlemal lennusuunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kaks edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt kolm edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 350 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 90 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Nõutavatel lendudel ei tehta üle ühe vahemaandumise.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Bodøsse hiljemalt kell 10.00 ja viimane väljumine Bodøst kõige varem kell 18.30.

Esimene väljumine Bodøst hiljemalt kell 08.30 ja viimane väljumine Brønnøysundist kõige varem kell 19.00.

2.7.2.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Brønnøysund–Trondheim ja vastassuunas

Nõuded kehtivad aastaringselt. Igapäevane teenindamiskohustus kehtib mõlemal lennusuunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kolm edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt neli edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 700 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 140 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Nõutavad lennud toimuvad ilma vahemaandumiseta.

Lennuplaanid:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Nõutavad lennud peavad võimaldama ümberistumist Trondheim–Oslo liini mõlemal lennusuunal.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Trondheimi hiljemalt kell 08.00 ja viimane väljumine Trondheimist kõige varem kell 20.30.

Esimene väljumine Trondheimist hiljemalt kell 09.30 ja viimane väljumine Brønnøysundist kõige varem kell 18.00.

2.7.3.   Lennukitüüp

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 30 reisija veoks registreeritud ja hermeetilise salongiga lennukeid.

2.8.   Sandnessjøen–Bodø ja vastassuunas, Sandnessjøen–Trondheim ja vastassuunas

2.8.1.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Sandnessjøen–Bodø ja vastassuunas

Nõuded kehtivad aastaringselt. Igapäevane teenindamiskohustus kehtib mõlemal lennusuunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kaks edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt kolm edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 350 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 90 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Nõutavad lennud on vahemaandumiseta.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Bodøsse hiljemalt kell 10.00 ja viimane väljumine Bodøst kõige varem kell 18.30.

Esimene väljumine Bodøst hiljemalt kell 08.30 ja viimane väljumine Sandnessjøenist kõige varem kell 19.00.

2.8.2.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Sandnessjøen–Trondheim ja vastassuunas

Nõuded kehtivad aastaringselt. Igapäevane teenindamiskohustus kehtib mõlemal lennusuunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kolm edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt neli edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 450 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 110 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Nõutavatel lendudel ei tehta üle ühe vahemaandumise.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Nõutavad lennud peavad võimaldama ümberistumist Trondheim–Oslo liini mõlemal lennusuunal.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Trondheimi hiljemalt kell 08.00 ja viimane väljumine Trondheimist kõige varem kell 20.30.

Esimene väljumine Trondheimist hiljemalt kell 09.30 ja viimane väljumine Sandnessjøenist kõige varem kell 18.00.

2.8.3.   Lennukitüüp

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 30 reisija veoks registreeritud ja hermeetilise salongiga lennukeid.

2.9.   Mo i Rana–Bodø ja vastassuunas, Mo i Rana–Trondheim ja vastassuunas

2.9.1.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Mo i Rana–Bodø ja vastassuunas

Nõuded kehtivad ajavahemikus jaanuarist juunini ja augustist detsembrini. Juulis kehtivad nõuded ainult istekohtade arvu suhtes, kusjuures vähim lubatud istekohtade arv ei tohi olla alla 80 protsendi allpool esitatud miinimumarvust.

Igapäevane teenindamiskohustus kehtib aastaringselt mõlemal suunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt neli edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt viis edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 525 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 125 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Nõutavad lennud on vahemaandumiseta.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Bodøsse hiljemalt kell 10.00 ja viimane väljumine Bodøst kõige varem kell 18.30.

Esimene väljumine Bodøst hiljemalt kell 08.30 ja viimane väljumine Mo i Ranast kõige varem kell 19.00.

2.9.2.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Mo i Rana–Trondheim ja vastassuunas

Nõuded kehtivad ajavahemikus jaanuarist juunini ja augustist detsembrini. Juulis kehtivad nõuded ainult istekohtade arvu suhtes, kusjuures vähim lubatud istekohtade arv ei tohi olla alla 80 protsendi allpool esitatud miinimumarvust.

Igapäevane teenindamiskohustus kehtib aastaringselt mõlemal suunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kolm edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt neli edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 650 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 160 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Nõutavatel lendudel ei tehta üle ühe vahemaandumise.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Nõutavad lennud peavad võimaldama ümberistumist Trondheim–Oslo liini mõlemal lennusuunal.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Trondheimi hiljemalt kell 08.00 ja viimane väljumine Trondheimist kõige varem kell 20.30.

Esimene väljumine Trondheimist hiljemalt kell 09.30 ja viimane väljumine Mo i Ranast kõige varem kell 18.00.

2.9.3.   Lennukitüüp

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 30 reisija veoks registreeritud ja hermeetilise salongiga lennukeid.

2.10.   Mosjøen–Bodø ja vastassuunas, Mosjøen–Trondheim ja vastassuunas

2.10.1.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Mosjøen–Bodø ja vastassuunas

Nõuded kehtivad ajavahemikus jaanuarist juunini ja augustist detsembrini. Juulis kehtivad nõuded ainult istekohtade arvu suhtes, kusjuures vähim lubatud istekohtade arv ei tohi olla alla 80 protsendi allpool esitatud miinimumarvust.

Igapäevane teenindamiskohustus kehtib aastaringselt mõlemal suunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kolm edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt neli edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 250 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 60 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Nõutavatel lendudel ei tehta üle ühe vahemaandumise.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Bodøsse hiljemalt kell 10.00 ja viimane väljumine Bodøst kõige varem kell 18.30.

Esimene väljumine Bodøst hiljemalt kell 08.30 ja viimane väljumine Mosjøenist kõige varem kell 19.00.

2.10.2.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Mosjøen–Trondheim ja vastassuunas

Nõuded kehtivad ajavahemikus jaanuarist juunini ja augustist detsembrini. Juulis kehtivad nõuded ainult istekohtade arvu suhtes, kusjuures vähim lubatud istekohtade arv ei tohi olla alla 80 protsendi allpool esitatud miinimumarvust.

Igapäevane teenindamiskohustus kehtib aastaringselt mõlemal suunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kolm edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt neli edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 520 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 110 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Nõutavad lennud on vahemaandumiseta.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Nõutavad lennud peavad võimaldama ümberistumist Trondheim–Oslo liini mõlemal lennusuunal.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Trondheimi hiljemalt kell 08.00 ja viimane väljumine Trondheimist kõige varem kell 20.30.

Esimene väljumine Trondheimist hiljemalt kell 09.30 ja viimane väljumine Mosjøenist kõige varem kell 18.00.

2.10.3.   Lennukitüüp

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 30 reisija veoks registreeritud ja hermeetilise salongiga lennukeid.

2.11.   Namsos–Trondheim ja vastassuunas, Rørvik–Trondheim ja vastassuunas

2.11.1.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Mosjøen–Trondheim ja vastassuunas

Nõuded kehtivad aastaringselt. Igapäevane teenindamiskohustus kehtib mõlemal lennusuunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kolm edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt neli edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 320 istekohta ning laupäeval ja esmaspäeval kokku vähemalt 80 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni vähemalt kaks edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt kaks lendu ilma vahemaandumiseta. Ülejäänud lendudel ei tehta üle ühe vahemaandumise.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Nõutavad lennud peavad võimaldama ümberistumist Trondheim–Oslo liini mõlemal lennusuunal.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Trondheimi hiljemalt kell 08.00 ja viimane väljumine Trondheimist kõige varem kell 18.30.

Esimene väljumine Trondheimist hiljemalt kell 09.30 ja viimane väljumine Namsosist kõige varem kell 17.00.

2.11.2.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Rørvik–Trondheim ja vastassuunas

Nõuded kehtivad aastaringselt. Igapäevane teenindamiskohustus kehtib mõlemal lennusuunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kolm edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt neli edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 300 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 70 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni vähemalt üks lend päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt üks lend ilma vahemaandumiseta. Ülejäänud lendudel ei tehta üle ühe vahemaandumise.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Nõutavad lennud peavad võimaldama ümberistumist Trondheim–Oslo liini mõlemal lennusuunal.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Trondheimi hiljemalt kell 08.00 ja viimane väljumine Trondheimist kõige varem kell 18.30.

Esimene väljumine Trondheimist hiljemalt kell 09.30 ja viimane väljumine Rørvikist kõige varem kell 17.00.

2.11.3.   Lennukitüüp

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 15 reisija veoks registreeritud lennukeid.

2.12.   Florø–Oslo ja vastassuunas, Florø–Bergen ja vastassuunas

2.12.1.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Florø–Trondheim ja vastassuunas

Nõuded kehtivad ajavahemikus jaanuarist juunini ja augustist detsembrini. Juulis kehtivad nõuded ainult istekohtade arvu suhtes, kusjuures vähim lubatud istekohtade arv ei tohi olla alla 80 protsendi allpool esitatud miinimumarvust.

Igapäevane teenindamiskohustus kehtib aastaringselt mõlemal suunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt neli edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt viis edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 820 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 205 istekohta.

Lennuettevõtja ei saa neil liinidel istekohtade arvu korrigeerida, vt käesoleva teatise A lisas avaldatud toodangumahu korrigeerimise klausel.

Marsruut:

Nõutavad lennud on vahemaandumiseta.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Oslosse hiljemalt kell 09.00 ja viimane väljumine Oslost kõige varem kell 21.00.

Esimene väljumine Oslost hiljemalt kell 09.30 ja viimane väljumine Florøst kõige varem kell 19.30.

2.12.2.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Florø–Bergen ja vastassuunas

Nõuded kehtivad ajavahemikus jaanuarist juunini ja augustist detsembrini. Juulis kehtivad nõuded ainult istekohtade arvu suhtes, kusjuures vähim lubatud istekohtade arv ei tohi olla alla 80 protsendi allpool esitatud miinimumarvust.

Igapäevane teenindamiskohustus kehtib aastaringselt mõlemal suunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt viis edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt neli edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 950 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 165 istekohta.

Lennuettevõtja ei saa neil liinidel istekohtade arvu korrigeerida, vt käesoleva teatise A lisas avaldatud toodangumahu korrigeerimise klausel.

Marsruut:

Nõutavad lennud on vahemaandumiseta.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Bergenisse hiljemalt kell 09.30 ja viimane väljumine Bergenist kõige varem kell 20.00.

Esimene väljumine Bergenist hiljemalt kell 09.00 ja viimane väljumine Florøst kõige varem kell 19.00.

2.12.3.   Lennukitüüp

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 30 reisija veoks registreeritud ja hermeetilise salongiga lennukeid.

2.13.   Førde–Oslo ja vastassuunas, Førde–Bergen ja vastassuunas

2.13.1.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Førde–Oslo ja vastassuunas

Nõuded kehtivad ajavahemikus jaanuarist juunini ja augustist detsembrini. Juulis kehtivad nõuded ainult istekohtade arvu suhtes, kusjuures vähim lubatud istekohtade arv ei tohi olla alla 80 protsendi allpool esitatud miinimumarvust.

Igapäevane teenindamiskohustus kehtib aastaringselt mõlemal suunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt neli edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt viis edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 840 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 195 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Nõutavad lennud on vahemaandumiseta.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Oslosse hiljemalt kell 09.00 ja viimane väljumine Oslost kõige varem kell 19.00.

Esimene väljumine Oslost hiljemalt kell 09.30 ja viimane väljumine Førdest kõige varem kell 17.30.

2.13.2.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Førde–Bergen ja vastassuunas

Nõuded kehtivad ajavahemikus jaanuarist juunini ja augustist detsembrini. Juulis kehtivad nõuded ainult istekohtade arvu suhtes, kusjuures vähim lubatud istekohtade arv ei tohi olla alla 80 protsendi allpool esitatud miinimumarvust.

Igapäevane teenindamiskohustus kehtib aastaringselt mõlemal suunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kaks edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt kaks edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 180 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 35 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Vähemalt üks nõutavatest lendudest on ilma vahemaandumiseta.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Bergenisse hiljemalt kell 10.30 ja viimane väljumine Bergenist kõige varem kell 17.30.

Esimene väljumine Bergenist hiljemalt kell 11.00 ja viimane väljumine Førdest kõige varem kell 17.30.

2.13.3.   Lennukitüüp

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 30 reisija veoks registreeritud ja hermeetilise salongiga lennukeid.

2.14.   Sogndal–Oslo ja vastassuunas, Sogndal–Bergen ja vastassuunas

2.14.1.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Sogndal–Oslo ja vastassuunas

Nõuded kehtivad ajavahemikus jaanuarist juunini ja augustist detsembrini. Juulis kehtivad nõuded ainult istekohtade arvu suhtes, kusjuures vähim lubatud istekohtade arv ei tohi olla alla 80 protsendi allpool esitatud miinimumarvust.

Igapäevane teenindamiskohustus kehtib aastaringselt mõlemal suunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt neli edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt kolm edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 500 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 100 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Nõutavad lennud on vahemaandumiseta.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene väljumine Sogndalist hiljemalt kell 07.30 ja viimane väljumine Oslost kõige varem kell 19.00.

Esimene väljumine Oslost hiljemalt kell 09.30 ja viimane väljumine Sogndalist kõige varem kell 17.30.

2.14.2.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Sogndal–Bergen ja vastassuunas

Nõuded kehtivad ajavahemikus jaanuarist juunini ja augustist detsembrini. Juulis kehtivad nõuded ainult istekohtade arvu suhtes, kusjuures vähim lubatud istekohtade arv ei tohi olla alla 80 protsendi allpool esitatud miinimumarvust.

Igapäevane teenindamiskohustus kehtib aastaringselt mõlemal suunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kaks edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt kaks edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 140 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 30 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Vähemalt üks nõutavatest lendudest on ilma vahemaandumiseta

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Bergenisse hiljemalt kell 11.00 ja viimane väljumine Bergenist kõige varem kell 17.30.

Esimene väljumine Bergenist hiljemalt kell 11.30 ja viimane väljumine Sogndalist kõige varem kell 16.30.

2.14.3.   Lennukitüüp

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 30 reisija veoks registreeritud ja hermeetilise salongiga lennukeid.

2.15.   Sandane–Oslo ja vastassuunas, Sandane–Bergen ja vastassuunas

2.15.1.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Sogndal–Oslo ja vastassuunas

Nõuded kehtivad aastaringselt. Igapäevane teenindamiskohustus kehtib mõlemal lennusuunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kolm edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt kolm edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 325 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 65 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni vähemalt üks lend päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt üks lend ilma vahemaandumiseta. Ülejäänud lendudel ei tehta üle ühe vahemaandumise, millega võib kaasneda ümberistumine tingimusel, et lendudevaheline aeg ei ületa 60 minutit ja et sama lennuettevõtja teenindab kogu liini Oslosse ja tagasi.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Oslosse hiljemalt kell 09.00 ja viimane väljumine Oslost kõige varem kell 19.00.

Esimene väljumine Oslost hiljemalt kell 09.30 ja viimane väljumine Sandanest kõige varem kell 17.30.

2.15.2.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Sandane–Bergen ja vastassuunas

Nõuded kehtivad aastaringselt. Igapäevane teenindamiskohustus kehtib mõlemal lennusuunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kaks edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt kaks edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 100 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 25 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Mõlemal suunal võib teha kõige rohkem ühe vahemaandumise, millega võib kaasneda ümberistumine tingimusel, et lendudevaheline aeg ei ületa 60 minutit ja et sama lennuettevõtja teenindab kogu liini Bergenisse ja tagasi.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Bergenisse hiljemalt kell 11.00 ja viimane väljumine Bergenist kõige varem kell 17.30.

Esimene väljumine Bergenist hiljemalt kell 11.30 ja viimane väljumine Sandanest kõige varem kell 16.30.

2.15.3.   Lennukitüüp

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 30 reisija veoks registreeritud ja hermeetilise salongiga lennukeid.

2.16.   Ørsta-Volda–Oslo ja vastassuunas, Ørsta-Volda–Bergen ja vastassuunas

2.16.1.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Ørsta-Volda–Oslo ja vastassuunas

Nõuded kehtivad aastaringselt. Igapäevane teenindamiskohustus kehtib mõlemal lennusuunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt neli edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt neli edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 600 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 115 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Mõlemas suunas toimub esmaspäevast reedeni vähemalt üks lend päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt üks lend ilma vahemaandumiseta. Ülejäänud lendudel ei tehta üle ühe vahemaandumise, millega võib kaasneda ümberistumine tingimusel, et lendudevaheline aeg ei ületa 60 minutit ja et sama lennuettevõtja teenindab kogu liini Oslosse ja tagasi.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Oslosse hiljemalt kell 09.00 ja viimane väljumine Oslost kõige varem kell 19.00.

Esimene väljumine Oslost hiljemalt kell 09.30 ja viimane väljumine Ørsta-Voldast kõige varem kell 17.30.

2.16.2.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaanid liinil Ørsta-Volda–Bergen ja vastassuunas

Nõuded kehtivad aastaringselt. Igapäevane teenindamiskohustus kehtib mõlemal lennusuunal.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kaks edasi-tagasi lendu päevas ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt kaks edasi-tagasi lendu.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 150 istekohta ning laupäeval ja pühapäeval kokku vähemalt 35 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Mõlemal suunal võib teha kõige rohkem ühe vahemaandumise, millega võib kaasneda ümberistumine tingimusel, et lendudevaheline aeg ei ületa 60 minutit ja et sama lennuettevõtja teenindab kogu liini Bergenisse ja tagasi.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene saabumine Bergenisse hiljemalt kell 11.00 ja viimane väljumine Bergenist kõige varem kell 17.30.

Esimene väljumine Bergenist hiljemalt kell 11.30 ja viimane väljumine Ørsta-Voldast kõige varem kell 16.30.

2.16.3.   Lennukitüüp

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 30 reisija veoks registreeritud ja hermeetilise salongiga lennukeid.

2.17.   Fagernes–Oslo ja vastassuunas

2.17.1.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaan

Nõuded kehtivad aastaringselt. Teenindamiskohustus kehtib mõlemal lennusuunal kõigil päevadel peale laupäeva.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kaks edasi-tagasi lendu päevas ning pühapäeval vähemalt üks edasi-tagasi lend.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 150 istekohta ja pühapäeviti vähemalt 15 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Nõutavad lennud on vahemaandumiseta.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene väljumine Fagernesist kõige hiljem kell 09.00.

Viimane väljumine Oslost kõige varem kell 15.30.

2.17.2.   Lennukitüüp

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 15 reisija veoks registreeritud lennukeid.

2.18.   Røros–Oslo ja vastassuunas

2.18.1.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaan

Nõuded kehtivad aastaringselt. Teenindamiskohustus kehtib mõlemal lennusuunal kõigil päevadel peale laupäeva.

Sagedused:

Esmaspäevast reedeni vähemalt kaks edasi-tagasi lendu päevas ja vähemalt üks edasi-tagasi lend pühapäeviti.

Istekohtade arv:

Mõlemas suunas esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 150 istekohta ja pühapäeviti vähemalt 15 istekohta.

Pakutavate istekohtade arvu korrigeeritakse vastavalt transpordi- ja sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

Marsruut:

Nõutavad lennud on vahemaandumiseta.

Lennuplaan:

Arvestatakse avalikku nõudlust lennureiside järele.

Lisaks kehtivad nõutavate lendude suhtes esmaspäevast reedeni järgmised tingimused (kohaliku aja järgi):

Esimene väljumine Rørosist kõige hiljem kell 07.00.

Viimane väljumine Oslost kõige varem kell 15.30.

2.18.2.   Lennukitüüp

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 15 reisija veoks registreeritud lennukeid.

3.   KÕIGIL LENNULIINIDEL KEHTIVAD TINGIMUSED

3.1.   Tehnilised ja tegutsemistingimused

Lennuettevõtjatel palutakse erilist tähelepanu pöörata lennujaamades kehtivatele tehnilistele ja tegutsemistingimustele. Põhjalikuma teabe saamiseks palume võtta ühendust:

Luftfartstilsynet (Tsiviillennundusamet)

BP 243

N-8001 Bodø

Telefon: (47-75) 58 50 00

3.2.   Piletihinnad

1. aprillil 2009 algaval tegevusaastal ei tohi vabalt muudetava üheotsapileti maksimaalne baashind (hinna ülemmäär) ületada järgimisi hindu (Norra kroonides):

1.

Lakselv–Tromsø

1 226 NOK

2.

Andenes–Tromsø

724 NOK

Andenes–Bodø

1 520 NOK

3.

Svolvær–Bodø

839 NOK

4.

Leknes–Bodø

839 NOK

5.

Røst–Bodø

839 NOK

6.

Narvik (Framnes)–Bodø

1 226 NOK

7.

Brønnøysund–Bodø

1 422 NOK

Brønnøysund–Trondheim

1 379 NOK

8.

Sandnessjøen–Bodø

1 220 NOK

Sandnessjøen–Trondheim

1 520 NOK

9.

Mo i Rana–Bodø

894 NOK

Mo i Rana–Trondheim

1 684 NOK

10.

Mosjøen–Bodø

1 220 NOK

Mosjøen–Trondheim

1 520 NOK

11.

Namsos–Trondheim

943 NOK

Rørvik–Trondheim

1 199 NOK

12.

Florø–Oslo

1 722 NOK

Florø–Bergen

1 057 NOK

13.

Førde–Oslo

1 722 NOK

Førde–Bergen

1 057 NOK

14.

Sogndal–Oslo

1 487 NOK

Sogndal–Bergen

1 057 NOK

15.

Sandane–Oslo

1 722 NOK

Sandane–Bergen

1 270 NOK

16.

Ørsta-Volda–Oslo

1 722 NOK

Ørsta-Volda–Bergen

1 460 NOK

17.

Fagernes–Oslo

844 NOK

18.

Røros–Oslo

1 880 NOK

Iga järgneva tegevusaasta 1. aprillil korrigeeritakse järgmise aasta hinna ülemmäära sama aasta 15. veebruaril lõppenud 12 kuu pikkuse ajavahemiku tarbijahinnaindeksi piirides. Indeksi avaldab Norra Statistikaamet (http://www.ssb.no).

Lennuettevõtja pakub pileteid vähemalt ühe lennuettevõtjale kuuluva müügikanali kaudu.

Lennuettevõtja peab kõigi talle kuuluvate müügikanalite kaudu tagama piletid hinnaga, mis ei ületa hinna ülemmäära.

Hinna ülemmäär kehtib ka piletite suhtes, mida pakuvad teised lennuettevõtja kontrolli alla kuuluvad ettevõtjad. Lennuettevõtja vastutab selle eest, et need ettevõtjad täidaksid hinna ülemmäära käsitlevaid nõudeid.

Hinna ülemmäär sisaldab kõiki makse ja tasusid ametiasutustele ning kõiki lisatasusid, mille lennuettevõtja pileti väljastamisel lisab.

Lennufirma osaleb alaliselt kehtivates riigisiseste lennuliinide vahel sõlmitud kokkulepetes ja rakendab kõiki selliste kokkulepetega ette nähtud hinnasoodustusi.

Lennuettevõtja pakub pileteid arvutipõhise ettetellimissüsteemi kaudu.

4.   HANKEMENETLUSE JÄRGSED LISATINGIMUSED

Pärast hankemenetlust, mille alusel valitakse avaliku teenindamise kohustusega seotud lennuliine teenindama üks lennuettevõtja, kohaldatakse täiendavalt järgmisi tingimusi:

Piletihinnad:

Piletihinnad lendudele, mis on ümberistumise kaudu seotud muude lennuettevõtjate lendudega, peavad olema võrdsed kõikidele lennuettevõtjatele. Nõue ei kehti pakkuja enda teenindatavate ümberistumisega lendude puhul tingimusel, et piletihind ei ületa 40 protsenti vabalt muudetava pileti hinnast.

Lendudel ei saa teenida ega kasutada püsikliendi programmide boonuspunkte.

Sotsiaalsetel põhjustel tehtavaid hinnasoodustusi kohaldatakse vastavalt käesoleva teatise liites B avaldatud Norra Transpordi ja Sideministeeriumi juhendile.

Ümberistumistingimused:

Kõik tingimused, mis lennuettevõtja kehtestab teiste lennuettevõtjate lendudele minevate või neilt tulevate reisijate ümberistumisele, sealhulgas ümberistumisajad ning piletite ja pagasi registreerimine, on objektiivsed ja mittediskrimineerivad.

5.   VARASEMATE AVALIKU TEENINDAMISE KOHUSTUSTE TÜHISTAMINE JA ASENDAMINE

Käesolevate avalike teenuste osutamise kohustustega asendatakse kohustused, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas C 166, 7. juulil 2005 ja EMP 7. juuli 2005. aasta kaasandes nr 34.

6.   TEAVE

Täiendavat teavet saab aadressil: The Ministry of Transport and Communications (Transpordi- ja Sideministeerium)

BP 8010

N-0030 Oslo

Telefon: (47-22) 24 83 53

Faks: (47-22) 24 83 53


A LISA

TOODANGUMAHU KORRIGEERIMISE KLAUSEL

1.   Toodangumahu korrigeerimise klausli eesmärk

Toodangumahu korrigeerimise klausli eesmärk on tagada ettevõtja poolt pakutavate istekohtade arvu korrigeerimine vastavalt turunõudluse muutumisele. Iga kord, kui reisijate arv oluliselt kasvab ja ületab alljärgnevaid hõivatud istekohtade osakaalu (lennukite täituvuse) ülempiire, suurendab ettevõtja pakutavate istekohtade arvu. Reisijate arvu olulisel kahanemisel võib ettevõtja pakutavate istekohtade arvu vastavalt vähendada. Vt allpool punktis 3 toodud täpsustused.

2.   Lennukite täituvuse mõõtmise ajavahemikud

Lennukite täituvust jälgitakse ja hinnatakse ajavahemikus 1. jaanuar–30. juuni (kaasa arvatud) ja 1. august–30. november (kaasa arvatud).

3.   Toodangumahu/pakutavate istekohtade arvu muutmise tingimused

3.1.   Toodangumahu suurendamise tingimused

3.1.1.

Pakutavate istekohtade arvu peab suurendama, kui lennukite keskmine täituvus igal üksikul avaliku teenindamise kohustustega liinil on üle 70 protsendi. Kui lennukite keskmine täituvus neil liinidel mis tahes punktis 2 nimetatud ajavahemikus ületab 70 protsenti, suurendab ettevõtja hiljemalt järgmise IATA lennuhooaja algusest alates neil liinidel pakutavate istekohtade arvu vähemalt 10 protsendi võrra. Pakutavate istekohtade arvu suurendatakse vähemalt nii palju, et lennukite keskmine täituvus jääks alla 70 protsendi.

3.1.2.

Pakutavate istekohtade arvu suurendamisel vastavalt ülaltoodule võib ettevõtja soovi korral kasutada täiendavate istekohtade pakkumiseks lennukeid, mille istekohtade arv on esialgses pakkumuses toodust väiksem.

3.2.   Toodangumahu vähendamise tingimused

3.2.1.

Pakutavate istekohtade arvu võib vähendada, kui lennukite keskmine täituvus igal üksikul avaliku teenindamise kohustustega liinil on alla 35 protsendi. Kui lennukite keskmine täituvus neil liinidel mis tahes punktis 2 nimetatud ajavahemikus on alla 35 protsendi, võib ettevõtja vähendada neil liinidel pakutavate istekohtade arvu kuni 25 protsendi võrra alates esimesest päevast pärast nimetatud ajavahemiku lõppu.

3.2.2.

Liinidel, kus kummalgi suunal toimub üle kahe lennu päevas, vähendatakse toodangumahtu punkti 3.2.1 kohaselt lendude sageduse vähendamisega. Erandiks on vaid juhud, kui ettevõtja kasutab avaliku teenindamise kohustuste kehtestamisel määratust suurema istekohtade arvuga lennukeid. Sellisel juhul võib ettevõtja võtta kasutusele väiksemad lennukid, mille istekohtade arv ei või aga siiski olla väiksem avaliku teenindamise kohustuste kehtestamisel määratust.

3.2.3.

Liinidel, kus kummalgi suunal toimub ainult üks või kaks lendu päevas, võib pakutavate istekohtade arvu vähendada ainult selliselt, et võetakse kasutusele avaliku teenindamise kohustuste kehtestamisel määratust väiksema istekohtade arvuga lennukid.

4.   Toodangumahu muutmise menetlus

4.1.

Norra Transpordi- ja Sideministeerium vastutab ettevõtja esitatud lennuplaanides ja sealhulgas ka pakutavate istekohtade arvus tehtavate muutuste kinnitamise eest. Aluseks on pakkumisdokumentides sisalduv Norra Transpordi- ja Sideministeeriumi ringkiri N-3/2005.

4.2.

Pakutavate istekohtade arvu vähendamisel vastavalt punktile 3.2 saadetakse kavandatav uus lennugraafik laiali asjaomastele maavalitsustele, kellele peab enne muudatuse jõustumist jääma piisavalt aega avalduse esitamiseks. Kui kavandatavas uues lennugraafikus tehtavad muudatused on vastuolus avaliku teenindamise kohustustega kehtestatud muude nõuetega kui reiside ja istekohtade arv, tuleb uus lennuplaan saata Norra Transpordi- ja Sideministeeriumile kinnitamiseks.

4.3.

Kui pakutavate istekohtade arvu tuleb vastavalt punktile 3.1 suurendada, peab ettevõtja täiendavaid istekohti pakkuva lennuplaani kooskõlastama asjassepuutuvate maavalitsustega.

4.4.

Kui täiendavaid istekohti pakutakse vastavalt punktile 3.1 ja ettevõtja ning asjaomane maakond ei jõua lennuplaani suhtes kokkuleppele vastavalt punktile 4.3, võib ettevõtja taotleda Norra Transpordi- ja Sideministeeriumilt täiendavate istekohtade jaoks uue lennuplaani kinnitamist vastavalt punktile 4.1. See ei tähenda, et ettevõtja võiks taotleda sellise lennuplaani kinnitamist, millega ei kaasne nõutavat toodangumahu kasvu. Ministeeriumil peavad maakondadega kokkulepitust lahknevate ettepanekute heakskiitmiseks olema mõjuvad põhjused.

5.   Rahalise hüvitise muutumatus toodangumahu muutumise korral

5.1.

Toodangumahu suurendamisel vastavalt punktile 3.1 ettevõtjale makstav rahaline hüvitis ei muutu.

5.2.

Toodangumahu vähendamisel vastavalt punktile 3.2 ettevõtjale makstav rahaline hüvitis ei muutu.


B LISA

SOTSIAALSETEL PÕHJUSTEL TEHTAVAID HINNASOODUSTUSI REGULEERIVAD SÄTTED

1.

Liinidel, mille avaliku teenindamise kohustustele vastavaid lennuteenuseid ostab Norra Transpordi- ja Sideministeerium, on õigus sotsiaalsetel põhjustel tehtavatele hinnasoodustustele järgmistel elanikkonnarühmadel:

a)

väljumise päeval vähemalt 67-aastased isikud;

b)

pimedad alates 16. eluaastast;

c)

puudega inimesed alates 16. eluaastast, kes saavad invaliidsuspensioni 28. veebruari 1997. aasta Norra seaduse nr 19 (mis käsitleb riiklikku sotsiaalkindlustust (Folketrygdloven)) 12. peatüki või mis tahes EMP riigi samasuguse õigusakti alusel;

d)

kuulmispuudega isikute erikoolide õpilased alates 16. eluaastast;

e)

isikud, kes saadavad abikaasat/partnerit sõltumata nende east, või isikud, kes peavad saatma punktides a–d osutatud isikuid. Isik, kellel on õigus saada hinnasoodustust, otsustab, kas ta vajab saatjat;

f)

väljumise päeval vähem kui 16-aastased reisijad.

2.

Punktis 1 nimetatud isikutele on hinnasoodustus 50 protsenti piletihinna ülemmäärast.

3.

Nimetatud hinnasoodustust ei kohaldata, kui reisi eest maksab valitsus ja/või sotsiaalkindlustusamet.

4.

Täiskasvanul (alates 16 eluaastast) võib olla tasuta kaasas alla kahe aasta vanune laps tingimusel, et laps ei istu eraldi istmel ja on kogu reisi jooksul täiskasvanuga koos.

5.

Reisijatelt võidakse nõuda järgmisi dokumente:

a)

punkti 1 alapunktis a nimetatud isikud peavad esitama foto ja sünnikuupäevaga ametliku dokumendi;

b)

punkti 1 alapunktides b ja c nimetatud isikud peavad oma õigust hinnasoodustusele tõendama Norra sotsiaalkindlustusameti või „Norges Blindeforbundi” väljastatud ametlike dokumentidega. Teistest EMP riikidest pärit isikud peavad esitama oma koduriigi vastavad dokumendid;

c)

punkti 1 alapunktis d nimetatud isikud peavad esitama õpilaspileti ja sotsiaalkindlustusameti kirja, mis näitab, et antud õpilane saab toetust vastavalt Norra sotsiaalkindlustusseadusele. Teistest EMP riikidest pärit isikud peavad esitama oma koduriigi vastavad dokumendid.


2.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 250/35


Piirkondlikud regulaarlennud Norras

Pakkumiskutse

(2008/C 250/07)

1.   Sissejuhatus

Norra on otsustanud avaldada uue pakkumiskutse piirkondlike regulaarlennuliinide teenindamiseks Norras ajavahemikus 1. aprill 2009–31. märts 2012.

Norra otsustas alates 1. aprillist 2009 muuta piirkondlike regulaarlennuliinide avaliku teenindamise kohustust, mis eelnevalt avaldati vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktile a. Muudetud kohustused avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (1) ja EMP lisas nr 59.

Kui kahe kuu jooksul pakkumuste esitamise lõpptähtajast arvestades (vt käesoleva dokumendi punkt 6) ei ole ükski lennuettevõtja esitanud transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumile dokumentaalseid tõendeid regulaarlendude alustamise kohta alates 1. aprillist 2009 kooskõlas käesoleva dokumendi 2. jaos nimetatud ühele või mitmele pakkumusele kehtestatud avalike teenuste osutamise kohustustega, rakendab ministeerium nimetatud määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktides d–h toodud pakkumismenetlust, lubades sellega alates 1. aprillist 2009 igale punktis 2 nimetatud marsruudile ainult ühe lennuettevõtja.

Käesoleva pakkumiskutse eesmärgiks on saada pakkumusi, mille alusel antakse nimetatud ainuõigused.

Allpool kirjeldatakse kõige olulisemaid asjaomaseid pakkumistingimusi. Täielikku pakkumiskutset saab alla laadida internetileheküljel http://www.regjeringen.no/en/dep/sd/Documents/Other-documents/Tenders, või tasuta tellida, saates taotluse aadressile:

Ministry of Transport and Communications

PO Box 8010 Dep

N-0030 Oslo

Telefon: (47-22) 24 83 53

Faks: (47-22) 24 56 09

Kõik pakkujad on kohustatud tutvuma täieliku pakkumiskutsega.

2.   Kutsega hõlmatud teenused

Pakkumiskutse hõlmab regulaarlende vahemikus 1. aprill 2009 kuni 31. märts 2012 vastavalt punktis 1 nimetatud avaliku teenindamise kohustustele. Konkurss hõlmab järgmisi lennuteeninduspiirkondi ja nendega seotud pakkumusi:

1. lennuteeninduspiirkond

Lakselv–Tromsø

2. lennuteeninduspiirkond

Andenes–Bodø, Andenes–Tromsø

3. lennuteeninduspiirkond

Svolvær–Bodø

4. lennuteeninduspiirkond

Leknes–Bodø

5. lennuteeninduspiirkond

Røst–Bodø

6. lennuteeninduspiirkond

Narvik (Framnes)–Bodø

7. lennuteeninduspiirkond

Brønnøysund–Bodø, Brønnøysund–Trondheim

8. lennuteeninduspiirkond

Sandnessjøen–Bodø, Sandnessjøen–Trondheim

9. lennuteeninduspiirkond

Mo i Rana–Bodø, Mo i Rana–Trondheim

10. lennuteeninduspiirkond

Mosjøen–Bodø, Mosjøen–Trondheim

11. lennuteeninduspiirkond

Namsos–Trondheim, Rørvik–Trondheim

12. lennuteeninduspiirkond

Florø–Oslo, Florø–Bergen

13. lennuteeninduspiirkond

Førde–Oslo, Førde–Bergen

14. lennuteeninduspiirkond

Sogndal–Oslo, Sogndal–Bergen

15. lennuteeninduspiirkond

Sandane–Oslo, Sandane–Bergen

16. lennuteeninduspiirkond

Ørsta-Volda–Oslo, Ørsta-Volda–Bergen

17. lennuteeninduspiirkond

Fagernes–Oslo

18. lennuteeninduspiirkond

Røros–Oslo

Lennuettevõtjaid kutsutakse üles esitama pakkumusi igale 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 13., 14., 15., 16., 17. ja 18. lennuteeninduspiirkonna lubatud kombinatsioonile, eriti kui see vähendab lennuteeninduspiirkondade avaliku teenindamise eest tasutavat kogukompensatsiooni. Sellisel juhul on pakkujad kohustatud lisaks esitama pakkumuse iga üksiku lennuteeninduspiirkonna kohta juhuks, kui nad valitakse teenindama vaid üht piirkonda.

Lubatud on järgmised kombinatsioonid:

1. lennuteeninduspiirkond

Lakselv ja 2. lennuteeninduspiirkond Andenes

3. lennuteeninduspiirkond

Svolvær ja 4. lennuteeninduspiirkond Leknes

5. lennuteeninduspiirkond

Narvik ja 6. lennuteeninduspiirkond Røst

7. lennuteeninduspiirkond

Brønnøysund ja 8. lennuteeninduspiirkond Sandnessjøen

9. lennuteeninduspiirkond

Mo i Rana ja 10. lennuteeninduspiirkond Mosjøen

14. lennuteeninduspiirkond

Sogndal, 15. lennuteeninduspiirkond Sandane ja 16. lennuteeninduspiirkond Ørsta-Volda

13. lennuteeninduspiirkond

Førde, kui sellega liidetakse ka 14. lennuteeninduspiirkond Sogndal, 15. lennuteeninduspiirkond Sandane ja 16. lennuteeninduspiirkond Ørsta-Volda

17. lennuteeninduspiirkond

Fagernes, kui sellega liidetakse ka 14. lennuteeninduspiirkond Sogndal, 15. lennuteeninduspiirkond Sandane ja 16. lennuteeninduspiirkond Ørsta-Volda

17. lennuteeninduspiirkond

Fagernes ja 18. lennuteeninduspiirkond Røros

Kui pakkujad soovivad esitada pakkumust mitme lubatud lennuteeninduspiirkonna kohta, peavad nad esitama pakkumiseelarve ka iga üksiku lennuteeninduspiirkonna kohta. Pakkumiseelarves peavad olema näidatud iga kombinatsioonis sisalduva pakkumuse kulud ning tulud ja nimetatud iga üksiku pakkumuse puhul vajatava kompensatsiooni suurus.

Kui lennuettevõtja esitab pakkumuse, milles hüvitisenõude suuruseks on null Norra krooni, mõistetakse seda kui lennuettevõtja soovi tegutseda liinil ainsa teenuseosutajana, sealjuures Norra riigilt mingit hüvitist saamata.

3.   Pakkumusel osalemine

Pakkumusel saavad osaleda kõik lennuettevõtjad, kellel on nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2407/92 (lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta) sätestatud kehtiv tegevusluba.

4.   Pakkumismenetlus

Pakkumiskutses juhindutakse määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktidest d–i ja Norra 15. aprilli 1994. aasta määruse nr 256 (avaliku teenindamise kohustusega seotud pakkumismenetluste kohta, millega rakendatakse määruse (EMÜ) nr 2408/92 artiklit 4) paragrahvist 4.

Hange toimub avatud pakkumismenetlusega.

Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium jätab endale õiguse alustada pakkumisjärgseid läbirääkimisi, kui pakkumuse esitamise tähtajaks on esitatud kasvõi üks pakkumus või kui ainult üks pakkumus on jäänud tagasi lükkamata. Läbirääkimised toimuvad vastavalt avaliku teenindamise kohustusele. Peale selle ei ole pooltel õigust teha läbirääkimiste ajal lepingu algtingimustesse olulisi muudatusi. Kui pakkumisjärgsete läbirääkimiste käigus ei jõuta vastuvõetava lahenduseni, jätab transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium endale õiguse kogu pakkumismenetlus tühistada. Sellisel juhul võidakse avaldada uus pakkumiskutse uute tingimustega.

Kui ühtki pakkumust ei esitata, võib transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium ilma eelneva avaldamiseta teostada hanked läbirääkimiste teel. Sellisel juhul ei tohi algseid avaliku teenindamise kohustusi ega lepingu ülejäänud tingimusi oluliselt muuta.

Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium jätab endale õiguse pakkumusest tulenevatel mõjuvatel põhjustel keelduda kõikidest pakkumustest.

Pakkumus on pakkuja suhtes siduv kuni pakkumismenetluse lõppemiseni või lepingu sõlmimiseni.

5.   Pakkumus

Pakkumus koostatakse vastavalt pakkumistingimuste punktis 5 sätestatud tingimustele, sealhulgas avaliku teenindamise kohustustes loetletud nõuetele.

6.   Pakkumuse esitamine

Pakkumuse esitamise tähtaeg on 3. november 2008 kell 15.00 (kohaliku aja järgi). Pakkumus tuleb esitada punktis 1 nimetatud transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi aadressil hiljemalt pakkumuse esitamise tähtajaks.

Pakkumus esitatakse isiklikult transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumile või saadetakse posti või kulleriga.

Hiljem esitatud pakkumusi arvesse ei võeta. Pakkumused, mis saabuvad pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva, kuid enne pakkumuste avamise kuupäeva, võetakse vastu, kui on ilmne, et saadetis pandi teele nii vara, et see oleks pidanud saabuma tähtajaks. Saadetise postitamisel saadud kviitung loetakse saatmise ja saatmisaja tõendiks.

Kõik pakkumused esitatakse 3 (kolmes) eksemplaris.

7.   Lepingu sõlmimine

7.1

Iga lennuteeninduspiirkonna puhul tähendab see seda, et üldreeglina sõlmitakse leping pakkujaga, kelle pakkumuse või lubatud pakkumiskombinatsiooni kompensatsiooninõue on madalaim kogu lepingu kehtivuse aja jooksul alates 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2012.

7.2

Kui punktis 2 lubatud pakkumiskombinatsioonide raames esitatakse pakkumusi, milles ei nõuta kompensatsiooni, vaid ainult ainuõigust vastavalt punkti 2 viimasele lõigule, sõlmitakse punktist 7.1 sõltumata leping sellise pakkumuse teinud pakkujaga ning pärast seda kohaldatakse punkti 7.1 ülejäänud pakkumuse suhtes.

7.3

Kui lepingut ei saa sõlmida, sest pakkumustes on esitatud kompensatsiooninõuded samale summale, sõlmitakse leping pakkujaga, kes on esitanud pakkumuse või asjaomases olukorras pakkumiskombinatsiooni, milles pakutakse igal lennuliinil kõige rohkem kohti kogu lepingu kehtivuse ajal.

8.   Lepingu kehtivuse aeg

Kõik lepingud sõlmitakse kehtivusajaga alates 1. aprill 2009 kuni 31. märts 2012. Lepingut saab lõpetada, välja arvatud punktis 11 kirjeldatud olukordades.

9.   Rahaline hüvitis

Ettevõtjal on õigus saada transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumilt rahalist hüvitist vastavalt pakkumislepingule. Hüvitis määratakse kõigiks kolmeks tegutsemisaastaks ja kogu lepinguperioodiks.

Esimese tegutsemisaasta hüvitist ei korrigeerita.

Teise ja kolmanda tegutsemisaasta hüvitis arvutatakse ümber pakkumiseelarve alusel, mida on korrigeeritud tegevuskulude ja -tulude alusel. Parandused peavad jääma Norra statistikaameti määratletud sama aasta 15. veebruaril lõppeva 12 kuu pikkuse perioodi tarbijahinnaindeksi piiridesse.

Teenuse osutamise mahu suurendamise või vähendamise tõttu vastavalt lepingutingimuste punkti 5.1 teisele lõigule hüvitise suurust ei muudeta.

Hüvitise muutmine toimub tingimusel, et aastaeelarve vastuvõtmisel eraldab Storting (Norra parlament) transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumile hüvitisenõuete katmiseks vajalikud rahalised vahendid.

Ettevõtjal on õigus jätta teenuse osutamisega teenitud tulud endale. Kui tulud on suuremad või kulud väiksemad summadest, millel pakkumiseelarve põhineb, on ettevõtjal õigus vahe endale jätta. Seega ei ole ka transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium kohustatud katma pakkumiseelarve mis tahes puudujääki.

Kõik avalikud tasud, kaasa arvatud lennundustasud, maksab ettevõtja.

Mis tahes kahjutasuhagidest sõltumata vähendatakse rahalist hüvitist võrdeliselt otseselt lennufirmast tulenenud põhjustel ära jäänud lendude koguarvuga, kui sellistel põhjustel ära jäänud lendude arv kinnitatud sõiduplaani kohaselt ületab tegevusaasta jooksul 1,5 protsenti plaaniliste lendude koguarvust.

10.   Kordusläbirääkimised

Kui lepingu sõlmimise alused muutuvad lepingu kehtivuse ajal oluliselt või ettenägematult, võib kumbki pool taotleda lepingu muutmise läbirääkimiste alustamist. Taotlus tuleb esitada hiljemalt kolm kuud pärast muutuse toimumist.

Olulised ettevõtja poolt tasumisele kuuluvad avalike tasude muudatused annavad alati aluse uute lepinguläbirääkimiste pidamiseks.

Kui uute õigus- või haldusaktide alusel või lennuameti korralduste tulemusel hakatakse lennuvälja kasutama erinevalt viisist, mida ettevõtja algselt eeldas, teevad pooled kõik endast oleneva, et leppida kokku lepingu muutmises, mis võimaldaks ettevõtjal jätkata ülejäänud lepingu kehtivuse ajal tegutsemist. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, on ettevõtjal õigus hüvitisele vastavalt sulgemise või lõpetamise eeskirjadele (punkt 11), kui need on kohaldatavad.

11.   Lepingu lõpetamine selle rikkumise ja oluliste tingimuste ettenägematu muutmise korral

Vastavalt maksevõimetuse seadusest tulenevatele piirangutele võib transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium lepingu viivitamatult lõpetada, kui ettevõtja muutub maksevõimetuks, tema suhtes algatatakse võlanõudemenetlus, ettevõtja pankrotistub või satub muusse Norra 15. aprilli 1994. aasta määruse nr 256 (avaliku teenindamise kohustusega seotud pakkumismenetluste kohta) artikli 14 teises lõigus käsitletud olukorda.

Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium võib lepingu viivitamatult lõpetada, kui ettevõtja tegevusluba tühistatakse või seda ei uuendata.

Kui vääramatu jõu või muude ettevõtjast mitteolenevate asjaolude tõttu ei suuda ettevõtja täita oma lepingulisi kohustusi viimasest kuuest kuust rohkem kui nelja kuu jooksul, võivad mõlemad pooled lepingu lõpetada, sellest kirjalikult üks kuu ette teatades.

Kui Storting otsustab lennuvälja sulgeda või see suletakse lennuameti korraldusel, lõpevad poolte kokkulepitud lepingulised kohustused lennuvälja tegelikul sulgemisel.

Kui ajavahemik alates hetkest, kui ettevõtjat esmakordselt sulgemisest teavitatakse kuni tegeliku sulgemiseni on pikem kui üks aasta, ei ole ettevõtjal õigust hüvitisele lepingu lõpetamise tõttu kantud finantskahjude eest. Kui nimetatud ajavahemik on lühem kui üks aasta, on ettevõtjal õigus hüvitisele, mis taastaks tema finantsolukorra sellisena, nagu see oleks olnud, kui tegevus oleks jätkunud ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil teda sulgemisest teavitati või alternatiivina kuni 31. märtsini 2012. aastal, kui nimetatud kuupäev jõuab kätte varem.

Lepingu olulisel rikkumisel võib kumbki pool selle viivitamatult lõpetada.


(1)  Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 35.


V Teated

HALDUSMENETLUSED

Komisjon

2.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 250/39


Regulaarlennuteenuste osutamine

Kreeka Vabariigi pakkumiskutse vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktile d tegutsemiseks üheksal regulaarlennuliinil, millele on kehtestatud avaliku teenindamise kohustused

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 250/08)

1.   Sissejuhatus

Vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktile a on Kreeka valitsus kehtestanud avaliku teenindamise kohustused järgmistel regulaarlennuliinidel:

Ateena–Kýthira;

Ateena–Náxos;

Ateena–Páros;

Ateena–Kárpathos;

Ateena–Sitia;

Ateena–Skiathos;

Thessaloniki–Kérkyra;

Rhodos–Kos–Léros–Astypálaia;

Kérkyra–Aktion–Kefallinía–Zákynthos.

Avaliku teenindamise kohustuse sätted on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas C 249, 1.10.2008.

Kui ükski lennuettevõtja ei ole 28. veebruariks 2009 teatanud Kreeka Tsiviillennundustalitusele oma huvist sooritada alates 1. aprillist 2009 regulaarlende ühel või mitmel kõnealusel lennuliinil ilma rahalist hüvitist taotlemata, on Kreeka otsustanud kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punkti d alusel piirata juurdepääsu ühele või mitmele kõnealusele lennuliinile kuni kolmeks aastaks ühe lennuettevõtjaga (nagu on viidatud järgmises artiklis) ning anda talle avaliku pakkumise teel õigus korraldada asjaomaseid regulaarlende alates 1. aprillist 2009.

2.   Pakkumiskutse objekt

Avaliku teenindamise kohustuste alusel regulaarliinide teenindamise ainuõigus kolmeks aastaks alates 1. märtsist 2009 järgmistel liinidel:

Ateena–Kýthira;

Ateena–Náxos;

Ateena–Páros;

Ateena–Kárpathos;

Ateena–Sitia;

Ateena–Skiathos;

Thessaloniki–Kérkyra;

Rhodos–Kos–Léros–Astypálaia;

Kérkyra–Aktion–Kefallinía–Zákynthos.

Kõnealuseid liine teenindatakse kooskõlas avaliku teenindamise kohustuste tingimustega, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas C 249, 1.10.2008.

Pakkumisi võib esitada ühe või mitme eespool nimetatud lennuliini kohta. Iga eespool nimetatud lennuliini kohta esitatakse siiski eraldi pakkumine.

Lennuühenduse eripära tõttu peavad lennuettevõtjad olema valmis tõendama, et kõnealustel lennuliinidel reisijaid teenindav lennuki personal valdab kreeka keelt.

3.   Pakkumismenetluses osalemine

Pakkumised on avatud kõikidele lennuettevõtjatele, kellel vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2407/92 (lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta) on liikmesriik välja andnud kehtiva lennutegevusloa.

Pakkumistes ei tohi osaleda lennuettevõtjad, kes on hõlmatud piirangutega või kes ei sobi põhjustel, mis on sätestatud Kreeka Vabariigi seaduses nr 3310/2005 (Kreeka Valitsuse Teataja I 30, 14. veebruar 2005) „Riigihankelepingutele allakirjutamisel läbipaistvuse tagamiseks ja rikkumiste tõkestamiseks võetavad meetmed”, mida on muudetud seadusega nr 3414/2005 (Kreeka Valitsuse Teataja I 279, 10. november 2005).

4.   Pakkumismenetlus

Käesoleva pakkumismenetluse suhtes kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtete juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktide d–i sätteid.

Eriolukorras, kui pakkumine on otsustatud eelmise pakkumismenetluse luhtumise tõttu uuesti läbi viia, võib transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium võtta vajalikke meetmeid, et tagada teatava ääreala oluliste õhutranspordivajaduste rahuldamine, tingimusel et need meetmed on kooskõlas mittediskrimineerimise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtetega ning neid ei kohaldata üle kuue kuu.

Kui laekub vaid üks pakkumine ja see hinnatakse majanduslikult sobimatuks, võib rakendada läbirääkimismenetlust.

Kandidaadid on esitatud pakkumisega seotud kuni riigihankelepingu sõlmimiseni.

5.   Pakkumisdokumendid

Kõiki pakkumisdokumente, millega nähakse ette tehnilised kirjeldused, ning osalemiseks nõutavaid tõendavaid dokumente ja muud teavet võib tasuta saada Kreeka tsiviillennundusameti õhuvedude direktoraadi II osakonnast, Vas. Georgiou 1, GR-16604 Elliniko, telefon: (30) 21 08 91 61 49 või 08 91 61 21; faks: (30) 21 08 94 71 32.

6.   Rahaline hüvitis

Pakkumistes peab olema selgelt ära märgitud kolme kuu rahaline hüvitis, mis on vajalik iga lennuliini teenindamiseks kolme aasta jooksul alates teenindamise kavandatud alguskuupäevast (koos sellele lisatud iga-aastase teenindamise kulude ja tulude analüüsiga, nagu on nõutud tehnilistes kirjeldustes). Rahaline hüvitis makstakse igas kvartalis 30 päeva jooksul pärast lennuettevõtja poolt asjakohase arve esitamist. Hüvitis makstakse lennuettevõtja arveldusarvele Kreeka tunnustatud pangas. Hüvitise täpne summa määratakse vastavalt tegelikult sooritatud lendudele tsiviillennundusameti tõendi põhjal lepingutingimuste nõuetekohase täitmise kohta ning see on proportsionaalne hüvitise üldsummaga.

7.   Valikukriteerium

Iga pakkumiskutsega hõlmatud lennuliini puhul on lennuettevõtjate vahel valiku tegemise kriteeriumiks võime osutada kõnealusel lennuliinil teenust laitmatult ja vastavalt kehtestatud nõuetele ning asjaomase lennuliini jaoks taotletava rahalise üldhüvitise väikseima summa ulatuses.

8.   Lepingu kestus, muutmine ja lõpetamine

Lepingut kohaldatakse alates 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2012.

Kõik lepingu muudatused peavad vastama Euroopa Liidu Teatajas C 249, 1.10.2008 avaldatud avaliku teenindamise kohustustele. Kõik lepingu muudatused peavad olema esitatud kirjalikult.

Teenindamise tingimuste ettenägematu muutmise tõttu võib hüvitise suurus muutuda.

Kõik lepinguosalised võivad taotleda lepingu lõpetamist teatades sellest kuus kuud ette. Mõjuvatel põhjustel või kui lennuettevõtja ei täida lepinguga kaasnevaid avaliku teenindamise kohustuste tingimusi, võib tellija lepingu lõpetada ilma sellest ette teatamata. Leping loetakse automaatselt lõppenuks lennuettevõtja lennutegevusloa või lennutegevussertifikaadi (AOC) tühistamise või nende kehtivuse peatamise korral.

9.   Karistusmeetmed lepingutingimuste täitmata jätmise korral

Lennuettevõtja vastutab lepingutingimuste nõuetekohase täitmise eest.

Lennuettevõtja süül ärajäänud lendude arv ei tohi ületada 2 % lendude aastasest koguarvust. Sellistel juhtudel vähendatakse rahalise hüvitise suurust proportsionaalselt.

Juhul kui lepingust tulenevaid kohustusi tervikuna või osaliselt ei täideta, välja arvatud juhtudel, kui lepingu mittetäitmise tingis vääramatu jõud (lisaks eelmises lõigus toodud lendude ärajäämise võimalusele, mis ei tohi ületada 2 % lendude aastasest koguarvust), on tellijal õigus kohaldada järgmisi rahalise hüvitise vähendamise meetmeid ja lisakaristusi:

kui ärajäänud lendude arv igal lennuliinil on suurem kui 2 % lendude aastasest koguarvust, vähendatakse lennuliini rahalist hüvitist täiendavalt (arvesse võttes kolme kuu jooksul toimunud lende) summa võrra, mida oleks kohaldatud tegelikult sooritatud lendude korral;

rikkumiste korral, mis on seotud iganädalase kohtade arvu tegeliku täitmisega kolme kuu jooksul, vähendatakse rahalist hüvitist proportsionaalselt pakkumata jäänud kohtade arvu võrra;

rikkumiste korral, mis on seotud piletihindadega, vähendatakse rahalist hüvitist proportsionaalselt küsitud piletihindade ja ettenähtud piletihindade vahe võrra;

teiste rikkumiste korral, mis on seotud lepingutingimuste täitmisega, rakendatakse lennujaama eeskirjades sätestatud trahvi;

juhul kui lennuettevõtja sooritab sama rikkumise kolme kuu jooksul samal lennuliinil kolm korda, võib lisaks eespool nimetatud sanktsioonidele nõuda trahviklauslina kõnealuse lennuliini lepingutingimuste nõuetekohase täitmise tagatise täielikku või osalist äravõtmist, kui pärast tsiviillennundusameti kirjaliku teate edastamist lennuettevõtjale ei esita viimane piisavaid tõendeid selle kohta, et ta ei ole süüdi. Käesolevas punktis esitatud karistuste rakendamisel võetakse arvesse iga kindlakstehtud rikkumise raskusastet ja rakendatakse proportsionaalsuse põhimõtet.

Tellija võib lisaks nõuda tekitatud kahju hüvitamist.

10.   Pakkumiste esitamine

Pakkumised tuleb saata viies eksemplaris posti teel tähitud kirjaga koos kättesaamistõendiga või anda üle kohapeal kättesaamistõendi vastu aadressil:

 

Ministry of Transport and Communications

 

Civil Aviation Authority

 

Directorate General for Air Transport

 

Directorate for Air Operations, Section II

Postiaadress:

Vassileos Georgiou 1

GR-16604 Elliniko

Pakkumiste esitamise tähtaeg on 32. päeval kell 12.00 (keskpäeval) alates pakkumiskutse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Postiga saadetud pakkumiste puhul peab pakkumiste kuupäev ja kellaaeg (nagu näitab kättesaamistõend) jääma eespool nimetatud ajavahemiku piiresse.

11.   Pakkumiskutse kehtivus

Käesolev pakkumiskutse kehtib eeldusel, et kuni 28. veebruarini 2009 ei ole ükski ühenduse lennuettevõtja teatanud oma soovist (esitades selleks Kreeka Tsiviillennundusametile lennukava) korraldada regulaarlende ühel või mitmel eespool nimetatud lennuliinil alates 1. aprillist 2009 kooskõlas avaliku teenindamise kohustustega ning ilma rahalist hüvitist saamata.

Kõigil juhtudel jääb pakkumiskutse kehtima nende lennuliinide puhul, mille suhtes ei ole ükski lennuettevõtja 28. veebruariks 2009 eespool esitatud tingimustel osalemise taotlust esitanud.

Minister

Kostis HATZIDAKIS


2.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 250/42


Regulaarlennuteenuste osutamine

Kreeka Vabariigi pakkumiskutse vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktile d tegutsemiseks kümnel regulaarlennuliinil, millele on kehtestatud avaliku teenindamise kohustused

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 250/09)

1.   Sissejuhatus

Vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktile a on Kreeka valitsus kehtestanud avaliku teenindamise kohustused järgmistel regulaarlennuliinidel:

Ateena–Astypálaia;

Ateena–Ikaria;

Ateena–Leros;

Ateena–Milos;

Thessaloniki–Samos;

Thessaloniki–Chios;

Limnos–Mytilini–Chios–Samos–Rhodos;

Rhodos–Karpathos–Kásos–Sitia;

Alexandroúpoli–Sitia;

Aktion–Sitia.

Avaliku teenindamise kohustustega ettenähtud nõuded on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas C 249, 1.10.2008.

Kui ükski lennuettevõtja ei ole 31. jaanuariks 2009 teatanud Kreeka Tsiviillennundusametile oma kavatsusest korraldada alates 1. märtsist 2009 regulaarlende ühel või mitmel eespool nimetatud lennuliinil vastavalt asjaomas(t)e lennuliini(de) avaliku teenindamise kohustuste nõuetele ja ilma rahalist hüvitist taotlemata, on Kreeka otsustanud määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punkti d alusel piirata juurdepääsu ühele või mitmele kõnealusele lennuliinile kuni kolmeks aastaks ühe lennuettevõtjaga (nagu on viidatud järgmises punktis) ning anda avaliku pakkumise teel talle õigus korraldada asjaomaseid regulaarlende alates 1. märtsist 2009.

2.   Pakkumise objekt

Avaliku teenindamise kohustuste alusel regulaarliinide teenindamise ainuõigus kolmeks aastaks alates 1. märtsist 2009 järgmistel regulaarlennuliinidel: Regulaarlennuliinid on:

Ateena–Astypálaia;

Ateena–Ikaria;

Ateena–Leros;

Ateena–Milos;

Thessaloniki–Samos;

Thessaloniki–Chios;

Limnos–Mytilini–Chios–Samos–Rhodos;

Rhodos–Kárpathos–Kasos;

Alexandroúpoli–Sitia;

Aktion–Sitia.

Kõnealuseid liine teenindatakse kooskõlas avaliku teenindamise kohustuste tingimustega, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas C 249, 1.10.2008.

Pakkumisi võib esitada ühe või mitme eespool nimetatud lennuliini kohta. Iga eespool nimetatud lennuliini kohta esitatakse siiski eraldi pakkumine.

Asjaomaste lennuliinide eripära tõttu peavad lennuettevõtjad olema valmis tõendama, et kõnealustel lennuliinidel reisijaid teenindav lennuki personal valdab kreeka keelt.

3.   Pakkumismenetluses osalemine

Pakkumised on avatud kõigile lennuettevõtjatele, kellele vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2407/92 (lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta) on liikmesriik välja andnud kehtiva lennutegevusloa.

Pakkumistes ei tohi osaleda lennuettevõtjad, kes on hõlmatud piirangutega või kes ei sobi põhjustel, mis on sätestatud Kreeka Vabariigi seaduses nr 3310/2005 (Kreeka Valitsuse Teataja I 30, 14. veebruar 2005) „Riigihankelepingutele allakirjutamisel läbipaistvuse tagamiseks ja rikkumiste tõkestamiseks võetavad meetmed”, mida on muudetud seadusega nr 3414/2005 (Kreeka Valitsuse Teataja I 279, 10. november 2005).

4.   Pakkumismenetlus

Käesoleva pakkumismenetluse suhtes kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtete juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktide d–i sätteid.

Eriolukorras, kui pakkumine on otsustatud eelmise pakkumismenetluse luhtumise tõttu uuesti läbi viia, võib transpordi- ja sideministeerium võtta vajalikke meetmeid, et tagada teatava ääreala oluliste õhutranspordivajaduste rahuldamine, tingimusel et need meetmed on kooskõlas mittediskrimineerimise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse kriteeriumidega ning et meetmeid ei kohaldata kauem kui kuus kuud.

Kui laekub vaid üks pakkumine ja see hinnatakse majanduslikult sobimatuks, võib rakendada läbirääkimismenetlust.

Kandidaadid on esitatud pakkumisega seotud kuni riigihankelepingu sõlmimiseni.

5.   Pakkumisdokumendid

Kõiki pakkumisdokumente, millega nähakse ette tehnilised kirjeldused, ning osalemiseks nõutavaid tõendavaid dokumente ja muud teavet võib tasuta saada Kreeka tsiviillennundusameti õhuvedude direktoraadi II osakonnast, Vas. Georgiou 1, GR-16604 Elliniko, telefon: (30) 21 08 91 61 49 või 08 91 61 21, faks: (30) 21 08 94 71 32.

6.   Rahaline hüvitis

Pakkumistes peab olema selgelt ära märgitud kolme kuu rahaline hüvitis, mis on vajalik iga lennuliini teenindamiseks kolme aasta jooksul alates teenindamise kavandatud alguskuupäevast (koos sellele lisatud iga-aastase teenindamise kulude ja tulude analüüsiga, nagu on nõutud tehnilistes kirjeldustes). Rahaline hüvitis makstakse igas kvartalis 30 päeva jooksul pärast lennuettevõtja poolt asjakohase arve esitamist. Hüvitis makstakse lennuettevõtja arveldusarvele Kreeka tunnustatud pangas. Hüvitise täpne summa määratakse vastavalt tegelikult sooritatud lendudele tsiviillennundusameti vastavate talituste tõendi põhjal lepingutingimuste nõuetekohase täitmise kohta ning on hüvitise üldsummaga proportsionaalne.

7.   Valikukriteerium

Iga pakkumiskutsega hõlmatud lennuliini puhul on lennuettevõtjate vahel valiku tegemise kriteeriumiks võime osutada kõnealusel lennuliinil teenust laitmatult ja vastavalt kehtestatud nõuetele ning asjaomase lennuliini jaoks taotletava rahalise üldhüvitise väikseima summa ulatuses.

8.   Lepingu kestus, muutmine ja lõpetamine

Lepingut kohaldatakse alates 1. märtsist 2009 kuni 29. veebruarini 2012.

Kõik lepingu muudatused peavad vastama Euroopa Liidu Teatajas C 249, 1.10.2008 avaldatud avaliku teenindamise kohustustele. Kõik lepingu muudatused peavad olema esitatud kirjalikult.

Teenindamise tingimuste ettenägematu muutmise tõttu võib rahalise hüvitise suurus muutuda.

Kõik lepinguosalised võivad taotleda lepingu lõpetamist teatades sellest kuus kuud ette. Mõjuvatel põhjustel või kui lennuettevõtja ei täida nõuetekohaselt lepinguga kaasnevaid avaliku teenindamise kohustuste tingimusi, võib tellija lepingu lõpetada ilma ette teatamata. Leping loetakse automaatselt lõppenuks lennuettevõtja lennutegevusloa või lennutegevussertifikaadi (AOC) tühistamise või nende kehtivuse peatamise korral.

9.   Karistusmeetmed lepingutingimuste täitmata jätmise korral

Lennuettevõtja vastutab lepingutingimuste nõuetekohase täitmise eest.

Lennuettevõtja süül ärajäänud lendude arv ei tohi ületada 2 % lendude aastasest koguarvust. Sellistel juhtudel vähendatakse rahalise hüvitise suurust proportsionaalselt.

Juhul kui lepingust tulenevaid kohustusi tervikuna või osaliselt ei täideta, välja arvatud juhtudel, kui lepingu mittetäitmise tingis vääramatu jõud (muu kui eelmises lõigus osutatud lendude ärajäämine, mis ei tohi ületada 2 % lendude aastasest koguarvust), on tellijal õigus kohaldada järgmisi rahalise hüvitise vähendamise meetmeid ja lisakaristusi:

kui ärajäänud lendude arv igal lennuliinil on suurem kui 2 % regulaarlendude aastasest koguarvust, vähendatakse kõnealuse lennuliiniga seotud rahalist hüvitist täiendavalt (võttes arvesse kolme kuu jooksul tegelikult toimunud lende) summa võrra, mida oleks kohaldatud tegelikult sooritatud lendude korral;

rikkumise korral, mis on seotud iganädalase kohtade arvu tegeliku täitmisega kolme kuu jooksul, vähendatakse rahalist hüvitist proportsionaalselt pakkumata jäänud kohtade arvu võrra;

rikkumise korral, mis on seotud piletihindadega, vähendatakse rahalist hüvitist proportsionaalselt küsitud piletihindade ja ettenähtud piletihindade vahe võrra;

mis tahes muu rikkumise korral, mis on seotud lepingutingimuste täitmisega, rakendatakse lennujaama eeskirjades sätestatud trahvi;

kui lennuettevõtja sooritab sama rikkumise kolme kuu jooksul samal lennuliinil kolm korda, võib lisaks eespool nimetatud sanktsioonidele nõuda trahviklauslina kõnealuse lennuliini lepingutingimuste nõuetekohase täitmise tagatise täielikku või osalist äravõtmist, kui pärast tsiviillennundusameti kirjaliku teate esitamist lennuettevõtjale ei esita viimane piisavaid tõendeid selle kohta, et ta ei ole süüdi. Käesolevas punktis esitatud karistuste rakendamist käsitlevate otsuste tegemisel võetakse arvesse iga kindlakstehtud rikkumise raskusastet ja rakendatakse proportsionaalsuse põhimõtet.

Tellija võib lisaks nõuda tekitatud kahju hüvitamist.

10.   Pakkumiste esitamine

Pakkumised tuleb saata viies eksemplaris posti teel tähitud kirjaga koos kättesaamistõendiga või anda üle kohapeal kättesaamistõendi vastu aadressil:

 

Ministry of Transport and Communications

 

Civil Aviation Authority

 

Directorate General for Air Transport

 

Directorate for Air Operations, Section II

Postiaadress:

Vassileos Georgiou 1

GR-16604 Elliniko

Pakkumiste esitamise tähtaeg on 32. päeval kell 12.00 (keskpäeval) alates pakkumisekutse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Postiga saadetud pakkumiste puhul peab pakkumiste kuupäev ja kellaaeg (nagu näitab kättesaamistõend) jääma eespool nimetatud ajavahemiku piiresse.

11.   Pakkumiskutse kehtivus

Käesolev pakkumiskutse kehtib eeldusel, et 31. jaanuariks 2009 ei ole ükski ühenduse lennuettevõtja teatanud oma soovist (esitades selleks Kreeka Tsiviillennundusametile lennukava) korraldada regulaarlende ühel või mitmel eespool nimetatud lennuliinil alates 1. märtsist 2009 kooskõlas avaliku teenindamise kohustustega ning rahalist hüvitist saamata.

Kõigil juhtudel jääb pakkumiskutse kehtima nende lennuliinide puhul, mille suhtes ei ole ükski lennuettevõtja 31. jaanuariks 2009 eespool esitatud tingimustel osalemise taotlust esitanud.

Minister

Kostis HATZIDAKIS


2.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 250/45


KONKURSIKUTSE — EACEA/31/08

Meede 4.1. — Toetus Euroopa tasandil tegutsevatele noorsoovaldkonna organisatsioonidele

(2008/C 250/10)

1.   Eesmärgid ja kirjeldus

Käesoleva konkursikutse eesmärk on toetada nende organisatsioonide püsitegevust, kes tegutsevad Euroopa tasandil noorsoovaldkonnas ja järgivad Euroopa üldhuve.

Tegevus peab julgustama noori aktiivselt osalema avalikus elus ja ühiskonnas ning välja töötama ja rakendama Euroopa koostöömeetmeid noorsoovaldkonnas üldisemalt.

Määrata võib aastase toetuse, et aidata sellistel organisatsioonidel katta oma tegevuskulusid. Organisatsioon võib olla:

Euroopa tasandil noorte nimel tegutsev mittetulundusühing;

noorte nimel tegutsevaid organisatsioone esindav Euroopa võrgustik.

Toetuse määramisel tagatakse organisatsiooni sõltumatus oma liikmete valikul ja tema vabadus oma tegevuste üksikasjalikul määratlemisel.

Käesolev konkursikutse ei puuduta organisatsioone, kes on sõlminud EACEA-ga partnerluse raamlepingu aastateks 2008–2010.

Konkursi eesmärk on valida välja organisatsioonid, kellega sõlmitakse aastane tegevustoetuse leping, mis hõlmab 2009. eelarveaastat. Konkursikutse EACEA/20/07 raames 2008. aastal tegevustoetuse saamiseks välja valitud organisatsioonid, samuti organisatsioonid, kes EACEA/20/07 raames toetust ei taotlenud või ei osutunud valituks, on oodatud esitama taotlust, kui nad vastavad allpool esitatud kirjeldusele.

2.   Eeltingimustele vastavad kandidaadid

2.1.   Eeltingimustele vastavad organisatsioonid

Tegevustoetuse saamiseks peab organisatsioon:

olema valitsusväline;

olema juriidiliselt asutatud vähemalt ühe aasta eest alates taotluse esitamise kuupäevast;

olema mittetulunduslik;

olema noorteorganisatsioon või laiem ühendus, mille üks tegevusvaldkond on suunatud noortele;

kaasama noori neile suunatud tegevuste juhtimisse;

omama vähemalt üht täistööajaga töötajat (tasustatud või mitte). Erand tehakse neile asutustele, kes ei ole varem selle meetme raames toetust saanud ja kes plaanivad võtta alaliselt tööle ühe töötaja, kui neile toetus eraldatakse.

2.2.   Eeltingimustele vastavad riigid

Eeltingimustele vastavad need organisatsioonid, kes on asutatud ühes järgmistest riikidest:

Euroopa Liidu liikmesriigid;

riigid, mis kuuluvad nii Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) kui ka Euroopa Majanduspiirkonda (EMP): Island, Liechtenstein ja Norra;

Euroopa Liidu kandidaatriigid, kes saavad ühinemiseelse strateegia raames abi: Türgi;

Lääne-Balkani riigid: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Horvaatia, Montenegro, Serbia;

teatud Ida-Euroopa riigid: Moldova, Ukraina, Valgevene, Vene Föderatsioon.

Toetust taotlevatel organisatsioonidel peab olema tegutsevaid liikmesorganisatsioone vähemalt kaheksas eespool nimetatud riigis.

3.   Eeltingimustele vastavad tegevused

Organisatsioonid peavad nägema oma 2009. aasta tööplaanis (1. jaanuar 200931. detsember 2009) ette mitmeid tegevusi, mis vastavad ühenduse noorsoovaldkonna tegevuse aluspõhimõtetele.

Tegevused, mis aitavad tõenäoliselt tugevdada ja parandada ühenduse tegevuse tõhusust, on järgmised:

—   1. rühm: noorte mitmekesiste vaadete ja huvide esindamine Euroopa tasandil;

—   2. rühm: noortevahetus ja vabatahtlikud teenistused;

—   3. rühm: noortele suunatud mitteformaalse ja informaalse õppe ja tegevuse kavad;

—   4. rühm: kultuuridevahelise õppimise ja mõistmise edendamine;

—   5. rühm: mõttevahetuste korraldamine Euroopa küsimustes, ELi poliitika või noortepoliitika küsimustes;

—   6. rühm: teabe levitamine ühenduse tegevuse kohta;

—   7. rühm: meetmed, mis soodustavad noorte osalust ja algatusvõimet.

4.   Toetuse määramise kriteeriumid

Rahastamise taotluste hindamisel võetakse arvesse järgmisi kvalitatiivseid kriteeriume:

programmi eesmärkidele vastavus;

kavandatud tegevuste kvaliteet;

tegevuste ühe- ja mitmekordne mõju noortele;

kavandatud tegevuste geograafiline mõju;

noorte osalemine asjaomaste organisatsioonide tegevuses

ning järgmisi kvantitatiivseid kriteeriume:

kavandatud tegevuste;

kaasatud tegevusrühmade;

hõlmatud teemade;

tegevustes osalevate, eriti piiratud võimalustega noorte;

osalevate riikide

arv.

5.   Eelarve

Euroopa tasandil tegutsevate noorsoovaldkonna organisatsioonide tegevuse kaasfinantseerimiseks eraldatava kogueelarve mahuks 2009. aastal prognoositakse vähemalt 1 400 000 EUR. Ühenduse finantsabi ei tohi ületada 80 % tingimustele vastavate tegevuskulude kogusummast.

Ühenduse maksimaalne toetus ühele organisatsioonile on aastase tegevustoetuslepingu korral 35 000 EUR.

Tegevustoetuse summa arvutamisel saavad taotluse esitanud organisatsioonid valida kahe rahastamissüsteemi vahel:

1)

kindlaksmääratud summas rahastamine;

2)

tavapärane abikõlblike kulude eelarve rahastamine (eelarvepõhine arvutamine).

6.   Taotluste esitamine

Vastu võetakse üksnes ametlikul vormil kahes eksemplaris esitatud (1 originaal), nõuetekohaselt täidetud, kuupäevaga varustatud ning toetust taotleva organisatsiooni nimel õiguslikult siduvaid kohustusi võtma volitatud isiku allkirjastatud taotlusi.

Toetuse taotlused tuleb saata 1. detsembriks 2008 järgmisel aadressil:

Education, Audiovisual & Culture Executive Agency

Youth Unit (P6)

Grant application „Youth in Action” — Action 4.1 — 2009

Avenue du Bourget 1 (BOUR — 1/01)

B-1140 Brussels

postiga (postitempli kuupäev);

kulleriga (kulleri toodud saadetise kättesaamise kuupäev).

Faksi või e-postiga saadetud taotlusi vastu ei võeta.

7.   Lisateave

Taotlused peavad vastama konkursikutse EACEA/31/08 taotluse koostamise juhendis sätestatud tingimustele ning need tuleb esitada ettenähtud vormil koos asjakohaste lisadega. Nimetatud dokumendid on kättesaadavad Internetis järgmisel aadressil:

http://eacea.ec.europa.eu/youth/index_en.htm


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Komisjon

2.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 250/47


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.5315 — STAK Van der Sluijs Groep/Frisol Beheer/North Sea Petroleum Holding)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 250/11)

1.

23. septembril 2008 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Stichting Administratiekantoor Van der Sluijs Groep Holding (edaspidi „STAK Van der Sluijs Groep”, Madalmaad) ja Frisol Beheer BV (edaspidi „Frisol Beheer”, Madalmaad), mis kuuluvad kontserni Reggeborgh Groep (Madalmaad), mis kuulub D. Wesselsi kontrolli alla, omandavad ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja North Sea Petroleum Holding BV (edaspidi „North Sea Petroleum Holding”, Madalmaad) üle ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

STAK Van der Sluijs Groep: kauplemine naftatoodetega maapealse kasutuse eesmärgil, nt hulgimüük, transport, hoidlate käitamine ja logistikateenused;

Frisol Beheer: kauplemine naftatoodetega laevadel kasutamise eesmärgil, hulgimüük naftatoodete ja -derivaatide hetketurul;

Reggeborgh Groep: energia ja ehitustööstus;

North Sea Petroleum Holding: Ettevõtjate STAK van der Sluijs Groep ja Frisol Beheer tegevuse kombinatsioon.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5315 — STAK Van der Sluijs Groep/Frisol Beheer/North Sea Petroleum Holding):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.


MUUD AKTID

Komisjon

2.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 250/48


Teadaanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 alusel tehtud taotluse kohta — Tähtaja pikendamine

Liikmesriigi taotlus

(2008/C 250/12)

Komisjon sai 3. juulil 2008 taotluse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) (1) artikli 30 lõikele 4.

Tšehhi Vabariigi esitatud taotluses käsitletakse elektrienergia tootmist kõnealuses riigis. Taotlus avaldati ELT C 178, 15.7.2008, lk 29. Esialgne tähtaeg oli 4. oktoober 2008.

Kuna komisjoni talitustel on vaja saada täiendavat teavet ja sellega tutvuda, pikendatakse vastavalt artikli 30 lõike 6 teisele lausele kolme kuu võrra tähtaega, mis komisjonile on antud kõnealuse taotluse kohase otsuse tegemiseks.

Lõpptähtaeg on seega 4. jaanuar 2009.


(1)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.


2.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 250/s3


MÄRKUS LUGEJALE

Institutsioonid on otsustanud edaspidi oma tekstides mitte märkida viidatud õigusaktide viimaseid muudatusi.

Kui ei ole teisiti märgitud, mõistetakse siin avaldatud tekstides viidatud õigusaktide all neid akte koos kõigi muudatustega.


Top