28.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 23/1

1.

Määruse eelnõu eesmärk on kohandada raamfinantsmäärus asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 (edaspidi üldine finantsmäärus), võttes arvesse üldisesse finantsmäärusesse nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 tehtud viimased muudatused.

2.

Kontrollikojal ei ole komisjoni ettepaneku kohta kommentaare.

28.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 23/3

1

2–11

2

3

4

5–6

7–9

10

11

12–33

12

13–14

15–20

21

22

23–24

25–27

28–30

31–33

1.

Kontrollikoda märgib, et nimetatud arvamuse esitamiseks ette nähtud ajavahemik oli väga lühike. Nimelt tuleb kümnenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatav finantsmäärus vastu võtta enne 2007. aasta lõppu, võimaldamaks selle rakendamist 2008. aasta alguses. Nõukogu on seadusandlike menetluste osas jõudnud juba nimetatud määruse vastuvõtmise lõppfaasi. Seetõttu keskendutakse arvamuses olulistele sisuküsimustele ning nendega seoses ei esitata alati ettepanekut alternatiivse teksti kohta.

2.

Kontrollikoda märgib, et finantsmääruse eelnõu sisaldab neid üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse uuesti koostamisel tehtud muudatusi, mida on võimalik kohaldada EAFide kontekstis. Kontrollikoda peab positiivseks asjaolu, et kontrollikoja kinnitavale avaldusele ja aastaaruandele seatud ajakava järgib üldises finantsmääruses sätestatud vastavaid tähtaegu.

3.

Kontrollikoda peab positiivseks asjaolu, et vastavalt kontrollikoja arvamuses nr 12/2002 esitatud soovitustele on finantsmääruse eelnõu lihtsustatud ja selgesõnaline õigusakt, milles keskendutakse EAFide rakendamise seisukohast olulistele sätetele, kordamata asjatult sätteid, mis esitati AKV-EÜ partnerluslepingu IV lisas, sisekokkuleppes või üldise finantsmääruse üksikasjalikes rakenduseeskirjades.

4.

Kontrollikoda avaldab kahetsust selle üle, et vaatamata kontrollikoja arvamustes nr 12/2002 ja 2/2007 esitatud soovitusele ei oldud seoses finantsmääruse eelnõuga kasutatud võimalust kehtestada üks finantsmäärus, mida kohaldataks kõikide praeguste ja tulevaste EAFide suhtes. Seda muudetaks vajadusel samal viisil nagu üldist finantsmäärust. Sel viisil tagataks lähenemisviisi jätkuvus ja välditaks EAFide rakendamise katkemise riski. Lisaks lihtsustaks nimetatud meede juhtimist olulisel määral.

5.

Sisekokkuleppe artikli 11 kohaselt sätestatakse finantsmääruse eelnõu artiklites 2 ja 3 EAFi rakendamisega seotud peamiste ülesannete jaotamisest komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) vahel, luues kaks eraldi juhtimisvaldkonda, ühe kummalegi asutusele. Sel viisil säilitatakse kulukategooria, mida kontrollikoda kontrollib (finantsmääruse eelnõu artiklis 134 sätestatud EIP, komisjoni ja kontrollikoja vahelise kolmepoolse lepingu alusel), kuid mida pädevate ametiasutuste kinnitamismenetlus ei hõlma.

6.

Kinnitamist käsitlevad artiklid ja eriti artikli 143 lõige 1 jätavad EIP teostatava investeerimisrahastu haldamise parlamendi kinnitamismenetlusest välja. Kontrollikoda teatab kahetsusega, et sisekokkuleppe (artikli 11 lõiked 8 ja 9) kohaselt ei kuulu EIP hallatavad toimingud nõukogu ja parlamendi teostatavasse kinnitamismenetlusse, kuigi EIP teostab nimetatud toiminguid ühenduse nimel ja vastutusel (sisekokkuleppe artikli 11 lõige 2), kasutades EAFide ressursse. Kontrollikoda märgib, et nimetatud vahendid saadakse ELi maksumaksjate, mitte finantsturu kaudu.

7.

Määruse eelnõu artiklites 48–50 luuakse uus finantsjuhtimises osaleja, maksejuht, kes vastutab maksete tegemise eest AKV riikide valuutas või ülemeremaade ja -territooriumide kohalikus valuutas makseasutuse kontodelt. Finantsmääruse eelnõu põhjendustes ei selgitata, miks peeti vajalikuks nimetatud uue finantsjuhtimises osaleja loomist ning eelnõu sätetes ei määratleta ka täpselt maksejuhi vastutusvaldkonda ja kohustusi, võrreldes näiteks eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja omadega. Kontrollikoda peab eriti murettekitavaks artikli 49 lõikes 1 sätestatud asjaolu, et maksejuhi nimetamise üle otsustaks peaarvepidaja pärast vastutavalt eelarvevahendite käsutajalt ettepaneku saamist ning et selles otsuses esitataks nii maksejuhi kui ka eelarvevahendite käsutaja vastavad vastutusvaldkonnad ja kohustused. Maksejuhti ei mainita ka artiklis 31, mistõttu jääb ebaselgeks, kas ülesannete lahususe põhimõtte järgimine on tagatud.

8.

Kontrollikoda tuletab meelde, et seoses üheksanda EAFi rakendamisega vastutab nimetatud maksete eest edasivolitatud peaarvepidaja (üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 66 lõige 1), mistõttu kontrollikoda ei näe põhjust, miks samalaadseid sätteid ei esitata finantsmääruse eelnõus. Kontrollikoda märgib samuti, et maksejuhi ametikohal ei ole võrdväärset vastet üldises finantsmääruses, milles eelarvevahendite käsutajale ja peaarvepidajale lisaks sätestatakse vaid avansikontode haldaja. Ainult peaarvepidajal on õigus nimetada avansikontode haldaja, eelarvevahendite käsutaja ei osale selles menetluses (artikkel 63).

9.

Seetõttu soovitab kontrollikoda kustutada finantsmääruse eelnõust kõik viited maksejuhile.

10.

Määruse eelnõu artikli 74 lõikes 2 ja artikli 79 punktis a sätestatakse, et olemasolevaid lepinguid võib pikendada lisalepingutega, mida on võimalik sõlmida pärast kolme aasta möödumist rahastamislepingu sõlmimisest. See erineb üldise finantsmääruse vastavatest sätetest (artikli 166 lõige 2), kus nimetatud võimalus kehtib ainult auditi ja hindamisega seotud lepingute ja kokkulepete sõlmimise korral. Igal juhul muudaks lisalepinguid käsitleva erandi laiendamine mõttetuks üldreegli, mille kohaselt individuaallepinguid ja -kokkuleppeid on võimalik sõlmida hiljemalt kolme aasta jooksul pärast rahastamislepingu sõlmimist.

11.

Määruse eelnõu artiklite 124 ja 125 osas juhib kontrollikoda tähelepanu oma arvamusele nr 2/2002 (punktid 20 ja 21), milles märgitakse, et kõik viited „esialgsetele” raamatupidamisaruannetele tuleks kustutada. Auditi tarbeks 31. märtsil esitatav raamatupidamisaruanne peaks olema komisjoni poolt heakskiidetud täielik ja nõuetekohaselt koostatud raamatupidamisaruanne. Finantsmäärus ei tohi sisaldada ebaselgust auditeeritava üksuse ja audiitori raamatupidamisaruande koostamisega seonduvate ülesannete osas. Kontrollikoja ülesanne ei saa mitte mingil juhul olla komisjoni abistamine raamatupidamisaruande koostamisel. Nimetatud haldus- ja raamatupidamisalane ülesanne on vastuolus kontrollikoja väliskontrolli funktsiooniga ning selle täitmine on üksnes komisjoni ülesanne.

12.

Üldise finantsmääruse eeskujul tuleks lisada sisukord.

13.

Finantsmääruse eelnõu esimese osa III jaotis sisaldab ainult ühte EAFi vahendite moodustumist käsitlevat peatükki. Sellele lisaks oleks vaja peatükki, mis sisaldaks sätteid liikmesriikide iga-aastaste osamaksete kehtestamise kohta.

14.

Määruse eelnõu artiklis 16 jääb selgusetuks, kas liikmesriikide, muude rahastajariikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt osadesse projektidesse või programmidesse suunatud rahastamisosalusi, mida komisjon haldab nende nimel, loetakse kitsamas tähenduses EAFi vahenditeks, mida hallatakse vastavalt EAFide suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.

15.

Määruse eelnõu artiklis 26 sätestatakse, et kaudse tsentraliseeritud juhtimise puhul võib komisjon tunnistada nende organisatsioonide, kelle vastutusele ta siirdab rahastamise teostamise, auditi-, raamatupidamisarvestuse ning hanke- ja toetuste andmise süsteemid „samaväärseks enda omadega, võttes asjakohaselt arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid” (hankides kõigepealt tõendid süsteemide ja menetluste olemasolu ja nõuetekohase toimimise kohta). Nagu kontrollikoda märkis oma arvamuses nr 4/2006 (punkt 9), ei ole finantsmääruse sätted sellistel juhtudel siduvaks üksustele, kelle ülesandeks komisjon eelarve täitmise on andnud. Peale selle, arvestades, et nii hankesüsteemide kui vastavusauditi osas rahvusvaheliselt tunnustatud standardid puuduvad, on rahvusvaheliselt tunnustatud standardite nõuetekohaselt arvessevõtmise nõue sisutühi. Sama kehtib ka toetuste andmise süsteemide osas.

16.

Täielikkuse huvides tuleks artiklis 35 mainida erandina sellest reeglist ka halduskoostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega.

17.

Määruse eelnõu artiklis 36 võetakse arvesse üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 23 lõiget 1, kuid teine lõige jäetakse välja. Kontrollikoda on seisukohal, et nimetatud sätte säilitamine on vajalik, toomaks selgelt esile asjaolu, et kõik meetmed, mis volitatud eelarvevahendite käsutaja võtab nimetatud artikli alusel, tuleb võtta asjaomase riikliku või piirkondliku eelarvevahendite käsutaja poolest ja nimel.

18.

Kui maksejuhi ametikoht säilitatakse vaatamata kontrollikoja käesoleva arvamuse punktides 7–9 esitatud märkustele, tuleks artikli 52 lõikes 2 sätestada, et ka maksejuhi suhtes võib rakendada distsiplinaarmeetmeid ja rahalist vastutust, nagu sätestatud personalieeskirjades.

19.

Määruse eelnõu artiklite 76 ja 80 osas kordab kontrollikoda oma soovitust, mille ta esitas arvamuses nr 12/2002 (punkt 15 f): nimetatud sätteid tuleks muuta nii, et neis säiliks mõte, mille kohaselt peab raamatupidamine olema avatud seni, kuni tehingut ei ole veel lõplikult kontrollitud ja heaks kiidetud. Sätetest ei tohiks aga tuleneda arusaama, et kulukohustustest vabastamist võib edasi lükata, kuigi on olemas teave, mille alusel on võimalik kohandada – ja paljudel juhtudel vähendada – vastavat ühenduse kohustust. Tuleb vältida vahendite asjatut külmutamist, kui neid on võimalik teistes programmides või projektides kasutada.

20.

Määruse eelnõu artikli 78 lõikes 1 kasutatakse terminit „assigneeringud”, mis on selles kontekstis ebaõige, kuna tegemist ei ole eelarveliste vahenditega.

21.

Määruse eelnõu artikli 92 lõikes 2 tuleks viidata ka toetuse andmise otsustele. Kontrollikoja arvamuses nr 12/2002 (punkt 17) tehtud ettepaneku kohaselt oleks soovitatav lisada määrusesse peatükk, mis käsitleb „tagatisi ja kontrolli”, samal viisil nagu seda sätestatakse üldise finantsmääruse artiklis 103.

22.

Ingliskeelses versioonis on VII jaotis „Otsene töövõtt ja kaudsed detsentraliseeritud toimingud” ja VI jaotis „Toetused” valesti nummerdatud.

23.

Määruse eelnõu artiklite 105 ja 107 osas juhib kontrollikoda tähelepanu oma arvamustele nr 10/2005 (punktid 41–48) ja 4/2006 (punktid 14–16), millest nähtub, et osad erandid ja kõrvalekalded kasumi mittetaotlemise ja ainult ühest allikast saadava toetuse põhimõtetest ei ole tegelikult õigustatud järgmistel põhjustel:

24.

Sarnaselt üldise finantsmäärusega (artikli 120 lõige 2), tuleks määruse eelnõu artikli 116 lõikes 2 täpsustada, et üldise finantsmääruse üksikasjalikes rakenduseeskirjades sätestatakse punkti c osas rahalise toetuse maksimaalne summa, mille toetuse saaja võib maksta kolmandatele isikutele.

25.

Järjepidevuse tagamiseks üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse (artikkel 97) ja üldise finantsmäärusega (artikkel 123), tuleb määruse eelnõu inglisekeelse versiooni artiklis 119 asendada sõna „shall” sõnaga „must”.

26.

Määruse eelnõu artikli 124 kohaselt esitatakse finantsjuhtimise aruanne kuu aega hiljem kui esialgne raamatupidamisaruanne, mille lisana tuleb aruanne siiski artikli 118 lõike 2 kohaselt esitada. Nagu kontrollikoda oma arvamuses nr 12/2002 (punkt 21 a) soovitas, tuleb üldise finantsmääruse vastavate sätete (artikkel 128) järgimiseks aruanne esitada koos raamatupidamisaruandega 31. märtsil.

27.

Määruse eelnõu artikli 129 lõikes 2 mainitud kontrollikojale edastatavasse kontoplaani oleks kasulik lisada punktis 1 märgitud raamatupidamises järgitavad eeskirjad ja meetodid.

28.

Määruse eelnõu artikli 135 lõikes 1 tuleks väljend „võimalikult kiiresti” asendada väljendiga „hiljemalt 15 tööpäeva jooksul”.

29.

Määruse eelnõu artikli 136 lõikes 1 tuleks enne väljendit „AKV-EÜ leping” lisada väljend „Euroopa Ühenduse asutamisleping”. Nagu kontrollikoda märkis oma arvamuses nr 12/2002 (punkt 22 a), on asutamisleping ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimisotsuse nagu ka EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse õiguslik alus (13). Soovitatav oleks mainida ka sisekokkulepet, mis moodustab samuti õigusliku aluse kümnenda EAFi suhtes kohaldatavale finantsmäärusele (14).

30.

Määruse eelnõu artikli 136 lõikes 2 viidatakse ekslikult lõikele 6. Tegelikult mõeldakse artikli 138 lõikeid 4 ja 5.

31.

Määruse eelnõu artikli 149 lõikes 1 sätestatakse, et EIP koostab vajalikud raamatupidamiseeskirjad ja meetodid vastavalt rahvusvahelistele standarditele ning edastab vastava teabe komisjonile ja liikmesriikidele. See erineb üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse vastavatest sätetest (artikli 125 lõige 1), mille kohaselt EIP ja komisjon koostavad nimetatud raamatupidamiseeskirjad ja meetodid ühise kokkuleppe alusel. Nagu viidatud käesoleva arvamuse punktides 5 ja 6, peab kontrollikoda negatiivseks asjaolu, et luuakse kaks erinevat halduse valdkonda ning piiratakse seeläbi parlamendi kinnitamismenetluse ulatust.

32.

Määruse eelnõu artikli 149 lõike 2 kohaselt esitatakse aruanne EIP hallatavatest EAFi vahenditest rahastatavate meetmete kohta kuu aega hiljem kui raamatupidamisaruanne. Nagu kontrollikoda soovitas oma arvamuses nr 12/2002 (punkt 21 b), tuleks nimetatud aruanne saata koos raamatupidamisaruandega hiljemalt 28. veebruariks.

33.

Määruse eelnõu artiklis 150 tuleks sätestada, et lepinguid käsitlevad „EIP kehtestatud eeskirjad” peavad järgima EAFide haldust käsitlevaid üldeeskirju, eelkõige AKV-EÜ partnerluslepingut, sisekokkulepet ja finantsmäärust (15).