EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document C:2007:136:FULL
Official Journal of the European Union, C 136, 20 June 2007
Euroopa Liidu Teataja, C 136, 20. juuni 2007
Euroopa Liidu Teataja, C 136, 20. juuni 2007
Display all documents published in this Official Journal
|
ISSN 1725-5171 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
C 136 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
50. köide |
|
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
I Resolutsioonid, soovitused, suunised ja arvamused |
|
|
|
RESOLUTSIOONID |
|
|
|
Nõukogu |
|
|
2007/C 136/01 |
||
|
|
SOOVITUSED |
|
|
|
Euroopa Keskpank |
|
|
2007/C 136/02 |
||
|
|
II Teatised |
|
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED |
|
|
|
Komisjon |
|
|
2007/C 136/03 |
||
|
2007/C 136/04 |
Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4536 — Magneti Marelli/Concordia) ( 1 ) |
|
|
2007/C 136/05 |
Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4593 — Voestalpine/Dancke) ( 1 ) |
|
|
|
IV Teave |
|
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT |
|
|
|
Komisjon |
|
|
2007/C 136/06 |
||
|
|
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT |
|
|
2007/C 136/07 |
||
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
|
I Resolutsioonid, soovitused, suunised ja arvamused
RESOLUTSIOONID
Nõukogu
|
20.6.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 136/1 |
NÕKOGU RESOLUTSIOON,
21. mai 2007,
kosmosepoliitika kohta
(2007/C 136/01)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
ARVESTADES 2004. aasta mais jõustunud Euroopa Ühenduse ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) vahelist raamkokkulepet ja osapooltevahelise koostöö tihenemist,
MEELDE TULETADES kosmosenõukogu 25. novembril 2004, 7. juunil 2005 ja 28. novembril 2005 toimunud istungite suundumusi,
MEELDE TULETADES ESA nõukogu ministrite tasandil 2005. aastal tehtud otsuseid ja Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi vastuvõtmist 2006. aastal, millega rõhutatakse pikaajalist kohustust toetada ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) kosmosekomponentide ja GMESi andmetele ühtlustatud juurdepääsu väljatöötamist,
ARVESTADES ÜRO avakosmoselepingu raamistikku,
I. EUROOPA NÄGEMUS JA ÜLDSTRATEEGIA
RÕHUTADES, et kosmosesektor on strateegiline vara, mis aitab kaasa Euroopa sõltumatusele, julgeolekule ja jõukusele ning tema rollile maailmas, ning TUNNISTADES kosmosealase tegevuse tegelikku ja võimalikku panust majanduskasvu ja tööhõive Lissaboni strateegiasse, võimaldades tehnoloogiaid ja teenuseid Euroopa teadmistepõhise ühiskonna loomiseks ja parandades Euroopa ühtekuuluvust,
RÕHUTADES ainulaadset panust, mida kosmosepõhised süsteemid võivad anda üldisesse teadustöösse ning rakendustesse, mis vastavad Euroopa poliitikatele ja eesmärkidele, TUNNISTADES, et kosmoseuuringud aitavad leida vastuseid kaugeleulatuvatele küsimustele elu päritolu ja arenemise kohta universumis ning põhiliste füüsikaseaduste kohta,
RÕHUTADES, et kosmos on Euroopa säästva arengu strateegia oluline osa ja asjakohane ühises välis- ja julgeolekupoliitikas, toetades nende eesmärke olulise teabe hankimisega selliste ülioluliste ülemaailmsete probleemide kohta, nagu kliimamuutused (1) ja humanitaarabi,
TUNNISTADES, et seetõttu ei saa Euroopa loobuda kosmose poolt pakutavate eeliste kindlustamisest oma kodanikele ja oma poliitikatele ning et Euroopa kosmosepoliitika võimaldab Euroopal jätkata maailmatasemel olevate kosmoseinfrastruktuuride ja -rakenduste arendamist ja parimal viisil ärakasutamist, et jääda üheks võtmeosaliseks, lahendada globaalprobleeme ja parandada elu kvaliteeti,
RÕHUTADES, et kogu Euroopa kosmosealane tegevus aitab kaasa ÜRO avakosmoselepingus sätestatud eesmärkidele ja vastab täielikult selle lepingu põhimõtetele, eelkõige:
|
— |
avakosmose uurimisele ja kasutamisele kõikide riikide hüvanguks ja huvides ning tunnustades, et avakosmos kuulub kogu inimkonnale, |
|
— |
avakosmose kasutamisele üksnes rahumeelsel eesmärgil, |
|
— |
rahvusvahelise koostöö edendamisele avakosmose uurimisel ja kasutamisel, |
ning et Euroopa toetab ÜRO avakosmose rahumeelse kasutamise komitee (COPUOS) tehtavaid jõupingutusi kosmosejäätmetest põhjustatud probleemide leevendamiseks ja vältimiseks,
TUNNISTADES kosmosealase tegevuse innustavat mõju noorte hulgas huvi äratamisel teaduse ja tehnika vastu,
RÕHUTADES satelliitidel põhinevate navigatsiooni- ja telekommunikatsioonirakenduste turu kiiret kasvu,
RÕHUTADES, et Euroopa on üks maailma juhtivatest kosmoselende tegevatest osalistest ja kohustub hoidma oma positsiooni Euroopasisese ja rahvusvahelise koostöö tugevdamise teel,
|
1. |
TERVITAB JA TOETAB ESA peadirektori ettepanekuna ja Euroopa Komisjoni teatisena esitatud dokumenti Euroopa kosmosepoliitika kohta kui järgmist sammu Euroopa koordineeritud ja tõhusas kosmosealases tegevuses Euroopa kodanike teenimisel, |
|
2. |
VÕTAB TEADMISEKS Euroopa kosmoseprogrammi (ESP) esialgsed aspektid, mis on seotud ESP kui strateegilise plaanimise vahendiga, hõlmates Euroopa kõik peamised kosmosealased tegevused ja toetades sellega riiklike ressursside ja oskuste optimeerimist kosmosepoliitika-alaste otsuste tegemisel ja rakendamisel, |
|
3. |
KUTSUB liikmesriike jätkama Euroopa eesmärkide ja Euroopa tasandi programmide toetamist, sealhulgas vajadusel koos oma riiklike programmidega ja tegevustega, tagades sellega Euroopa jõupingutuste tõhususe ja vastastikuse täiendavuse, |
|
4. |
KUTSUB seoses raamkokkuleppega Euroopa Komisjoni, ESA peadirektorit ja liikmesriike jälgima ja hindama Euroopa kosmosepoliitika rakendamist, |
II. EDASISED SAMMUD — PROGRAMMID JA RAKENDAMINE
A. TAOTLUSED
|
5. |
TERVITAB ESA ja Euroopa Liidu ühiseid jõupingutusi suurte kasutajatele suunatud algatuste, nagu GMESi ja GALILEO rakendamiseks, ning esimesi jõupingutusi kosmosega seotud integreeritud rakenduste, sealhulgas eelkõige satelliitsideteenuste ulatuslikumaks arendamiseks ja kasutamiseks, TERVITAB Euroopa Komisjoni tegevust kasutajapoolse institutsionaalse nõudluse edasisel ühendamisel Euroopas, mis tuleneb Euroopa Liidu poliitikatest, KUTSUB ÜLES rakendama suurte kasutajatele suunatud kosmosealaste algatuste regulaarset ja sõltumatut kvaliteedi ja tasuvuse hindamist, kaasates kasutajaid ja liikmesriike, eesmärgiga hinnata tervete süsteemide ning süsteemide töötamisel pakutavate teenuste toimimise kvaliteeti, asjakohasust ja tasuvust, et veelgi tugevdada kasutajale suunatud lähenemisviisi, |
|
6. |
TUNNISTAB GMESi jätkusuutlikkuse strateegilist väärtust ja KINNITAB VEEL KORD, et eesmärgiks on GMESi operatiivne ja iseseisev võimekus enne 2008. aasta lõppu, ja RÕHUTAB, et Euroopa Komisjon peab õigeaegselt ja pärast liikmesriikidega ja ESAga konsulteerimist pakkuma GMESi jaoks korraldusi:
TERVITAB ELi eesistujariikide Austria ja Saksamaa poolt tehtud algatusi maakera kaugseire Euroopa teenistuse GMESi jaoks (st Grazi dialoog ja Müncheni tegevuskava), TERVITAB lähenemisviisi Euroopa Komisjoni ettevalmistava meetme võtmiseks GMESi tegutsemisetapi jaoks, KINNITAB VEEL KORD, et GMES kasutab võimalikult palju Euroopa ja riikide olemasolevat võimekust, mis täiendavad teineteist, |
|
7. |
TOETAB Euroopa institutsioonide, ESA ja Euroopa tööstuse ühiseid jõupingutusi luua järgnevatel aastatel äriliselt jätkusuutlik Euroopa tsiviilkontrolli all olev ülemaailmne tsiviilsatelliitnavigatsioonisüsteem, |
B. JULGEOLEK JA KAITSE
|
8. |
TUNNISTAB, et kosmosetehnoloogiaid kasutatakse sageli nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbelistes rakendustes ja Euroopa saab kasutajakeskse lähenemisviisiga parandada kaitsealaste ja tsiviilkosmose programmide kooskõlastamist, rakendades eelkõige sünergiat julgeolekuvaldkonnas, respekteerides samas mõlema sektori spetsiifilisi nõudeid ning sõltumatut otsustamispädevust ja rahastamisskeeme, KINNITAB, et vaja on seada sisse struktureeritud dialoog liikmesriikide pädevate asutustega ning ELi teises ja kolmandas sambas ja Euroopa Kaitseagentuuris, et optimeerida Euroopa kosmosepoliitika kõigi aspektide vahelist koostoimet olemasoleva pädevuste jaotuse raames, TUNNISTAB, et ükskõik, millise militaarkasutaja poolt GALILEO või GMESi kasutamine peab olema kooskõlas põhimõttega, et GALILEO ja GMES on tsiviilkontrolli all olevad tsiviilotstarbelised süsteemid, ning järelikult nõuab nimetatud põhimõtte igasugune muutmine läbivaatamist ELi lepingu V jaotise ja eelkõige artiklite 17 ja 23 raames ning ESA konventsiooni raames. |
C. JUURDEPÄÄS KOSMOSELE
|
9. |
RÕHUTAB, et Euroopale on eluliselt tähtis säilitada sõltumatu, usaldusväärne ja kulutõhus juurdepääs kosmosele vastuvõetavatel tingimustel, nagu on rõhutatud EÜ-ESA raamlepingus ja ESA nõukogus ministrite tasandil 2005. aastal vastuvõetud resolutsioonis Euroopa kanderakettide sektori arengu kohta, pidades silmas, et sektori elujõulisuse eelduseks on kanderakettidega seotud tegevuste kriitiline hulk, TUNNISTAB, et Euroopa peab ühtselt ära kasutama oma kontrolli all olevad kanderakettidega seotud ressursid, KUTSUB ESA peadirektorit üles tagama Euroopa tehnoloogilise suutlikkuse edasine arendamine ja koordineerimine, et saavutada Euroopa kanderakettide sektori pikaajaline konkurentsivõime eesmärgiga säilitada ja suurendada osakaalu kommertslendude turul, |
D. RAHVUSVAHELINE KOSMOSEJAAM JA KOSMOSEUURINGUD
|
10. |
RÕHUTAB rahvusvahelise kosmosejaama ja rahvusvaheliste kosmoseuuringute poliitilist ja teaduslikku tähtsust, ning KINNITAB VEEL KORD jätkuvalt tugevat ja ühtset Euroopa kohustust rahvusvahelise kosmosejaama suhtes, mis on võetud ESA ja selle liikmesriikide poolt, KUTSUB ÜLES rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) rahvusvahelisi partnereid jätkama oma toetust, et tagada ISSi partnerluseesmärkide säilimine tervikuna, ja RÕHUTAB, et sellise partnerluse jätkumine on tulevaste uurimistegevuste jaoks oluline, JULGUSTAB kasutama ISSi Euroopa Ühenduse teadusuuringute raamprogrammi teadus- ja arendustegevuse jaoks, RÕHUTAB, kui tähtis on ESA ennetav osalemine tulevaste rahvusvaheliste uurimisprogrammide ettevalmistamisel, et tagada Euroopa märkimisväärne suunatud ja koordineeritud roll selles püüdluses, |
E. TEADUS JA TEHNOLOOGIA
|
11. |
RÕHUTAB eesmärki säilitada maailmatasemel teadusprogrammid ja Euroopa selge juhtroll teatud valdkondades, mis aitavad kaasa Euroopa teadusruumi loomisele, TUNNISTAB, et olemasolevad Euroopa ühendatud oskused ja jõupingutused, eriti ESA raames, võimaldavad Euroopal saavutada edu väga keerukaid teadusvaldkondi hõlmavates ettevõtmistes ja saavutada avastuste ja innovatsiooni ülemaailmne tipptase, KUTSUB Euroopa Komisjoni, ESAd ja liikmesriike stimuleerima haridusprogramme Euroopas, RÕHUTAB innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu tähtsust ka tööstuse konkurentsivõime ning selle toodete ja teenuste majandusliku edu jaoks, RÕHUTAB sihipärase lähenemise vajadust strateegiliste komponentide arendamisel, keskendumist valitud kriitilistele komponentidele, mille osas tuleks vältida Euroopa tööstuse sõltuvust rahvusvahelistest tarnijatest, et saavutada optimaalne tasakaal tehnoloogilise sõltumatuse, rahvusvaheliste partneritega tehtava strateegilise koostöö ning turujõudude usaldamise vahel, |
F. JUHTIMISPÕHIMÕTE
|
12. |
TUNNUSTAB asjaolu, et ESA on rohkem kui 30 aasta jooksul pakkunud tõhusat Euroopa koostööraamistikku ühistele kosmoseprojektidele, mis võiks siiski vajada suuremat paindlikkust ja teatud arengut, ning MÄRGIB, et tänu ESA liikmesriikide suurenevale toetusele aitab ESA sõltumatus ja usaldusväärsus kaasa Euroopa rolli suurenemisele Euroopa kosmosesektori eduka arendamise kaudu ja Euroopa kosmosetööstuse tugeva positsiooni kaudu maailmaturul, KINNITAB VEEL KORD Euroopa Liidu, ESA ja liikmesriikide rolle ja kohustusi, mis määratakse kindlaks „kosmosenõukogu” teise istungi suunistes. Nimetatud rollide alusel ja selleks, et kasutada ära ESA kogemusi ja institutsioonilist raamistikku, KUTSUB nõukogu Euroopa Komisjoni tuginema Euroopa Ühenduse poolt rahastatava teadus- ja arendustegevuse kosmoseinfrastruktuuriprogrammide juhtimisel ESA juhtimis- ja tehnilisele pädevusele, et ESA koordineeriks Euroopas asjaomaseid agentuure ja üksusi, ESA nimetatud roll peaks hõlmama ka järgmist:
KUTSUB liikmesriike — ESA koordineerimisel — ning oluliste Euroopa Ühenduse tegevuste korral, tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga:
TOETAB raamlepingu pikendamist 2008. aasta järgseks perioodiks Euroopa Ühenduse ja ESA vahelise koostöö alusena, mõistes, et raamlepingut ja selle rakendamist hinnatakse korrapäraselt ja vajadusel täiendatakse, ja MEELDE TULETADES kosmosenõukogu teise istungi suunistes väljendatud kutset laiaulatusliku hinnangu andmiseks võimalikele kulutõhusatele stsenaariumitele Euroopa kosmosealase tegevuse korralduse optimeerimiseks, KUTSUB ÜLES liikmesriike, Euroopa Komisjoni ja ESA peadirektorit püüdlema nimetatud koostöö võimaliku parandamise poole, et arendada kosmosenõukogu teise istungi suuniseid edasi operatiivsemaks ja praktilisemaks korraks, eelkõige 1. lisas loetletud teemadel, |
|
13. |
TUNNISTAB EUMETSATi väärtuslikku panust Euroopa kosmoseprogrammi ja KUTSUB EUMETSATi osalema jätkuvalt vaatlejana kosmosenõukogu tulevastel istungitel, |
G. TÖÖSTUSPOLIITIKA
|
14. |
TUNNISTAB, et ESAl on paindlik ja tõhus tööstuspoliitika, mis põhineb kulutõhususel, konkurentsivõimel, tegevuste õiglasel jaotusel ja võistupakkumisel, mis tagavad sobiva tööstusliku suutlikkuse, ülemaailmse konkurentsivõime ja Euroopasisese konkurentsi kõrge taseme Euroopa tõhusa koostöö jaoks ühistes kosmoseprojektides, mis annab aluse kosmosealase tegevuse edukaks arenguks Euroopas, RÕHUTAB sellega seoses eriti ESA „õiglase tulu” põhimõtte poliitilist ja majanduslikku mõõdet, ning „õiglase tulu” põhimõtte rakendamise hindamise ja vajadusel parandamise tähtsust, et jääda tööstuse tulevaste väljakutsete korral konkurentsivõimeliseks muutuvas ülemaailmses keskkonnas, säilitades ja võimalusel suurendades liikmesriikide huvitatust investeerida kosmosesse, |
|
15. |
RÕHUTAB VKEde ja tarniva tööstuse otsustavat rolli innovatsioonis ja uute turuvõimaluste uurimises, |
|
16. |
KUTSUB Euroopa Komisjoni töötama ühenduse kosmosealaste meetmete jaoks välja sobivad vahendid ja rahastamisskeemid, mis on suunatud eelkõige 2. lisas loetletud teemadele, võttes arvesse kosmosesektori iseärasusi, vajadust tugevdada selle üldist ja tööstuslikku konkurentsivõimet ja vajadust tasakaalustatud tööstusliku struktuuri järele, |
H. RAHVUSVAHELISED SUHTED
|
17. |
KUTSUB Euroopa Komisjoni, ESA peadirektorit ja liikmesriike arendama ja järgima ühist strateegiat ning looma rahvusvaheliste suhete koordineerimismehhanismi. Nimetatud strateegia peaks olema kooskõlas liikmesriikide tegevusega ja olema suunatud Euroopa rolli tugevdamisele ülemaailmses kosmosevallas ning rahvusvahelisest koostööst kasusaamisele, eelkõige seoses 3. lisas loetletud teemadega, |
I. RAKENDAMINE
|
18. |
KUTSUB ÜLES Euroopa Komisjoni ja ESA peadirektorit esitama Euroopa kosmosepoliitika rakendamise kava, et kehtestada regulaarse jälgimise ja prioriteetide määramise protsess, võttes arvesse ka lisades loetletud teemasid. |
(1) Pidades silmas ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma viimast aruannet ja sellega seoses kosmosepõhiste infosüsteemide võimalikku olulist panust meie planeedi tulevikku.
1. LISA
Põhiteemad kosmosenõukogu teise istungi suuniste edasiarendamiseks operatiivsemaks ja praktilisemaks korraks
|
— |
Kosmoseprojektide tõhusaks elluviimiseks sobivate rahastamisvahendite arendamine; |
|
— |
GMES-teenuste lõppkasutajate ja nende vajaduste kindlaksmääramine; integreeritud ja klientide vajadustele kohandatud pakkumise väljaarendamine, mis sisaldab ka piirkondlikku ja kohalikku tasandit; |
|
— |
tingimuste määratlemine, mille kohaselt on liikmesriikidele kuuluvad satelliidid ning nende andmed ja teenused kättesaadavad GMESile; ELi algatustele, ja eelkõige GMESile vastavate riikike programmide panuste käsitlemine. |
2. LISA
Põhiteemad, mida arutada ühenduse meetmete jaoks sobivate vahendite ja rahastamisskeemide rakendamiseks
|
— |
Ühtse andmepoliitika väljatöötamine — sh juurdepääs andmetele ja andmete hind — mis soodustab kosmoseteenuste sektori kiiret arengut; |
|
— |
uute rahastamisskeemide edendamine, nagu avalik-õigusliku ja erasektori partnerlus kosmoserakenduste ja -teenuste turul, sealhulgas avaliku sektori toetuse kaudu teadus- ja arendustegevusele; |
|
— |
tehnoloogilise innovatsiooni toetamiseks sobivate meetmete pakkumine, mis hõlmab juhtivate turgudega seotud algatusi, riigihankeid ning toetust tarnijatele ja väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja tööstusharudele. |
3. LISA
Põhiteemad, mida arutada rahvusvaheliste suhete strateegia väljatöötamisel
|
— |
Euroopa kosmosetoodete ja -teenuste juurdepääsu parandamine kolmandatele turgudele; |
|
— |
kosmosesüsteemide hankimise maksumuse vähendamine rahvusvahelise koostöö sihipärase kasutamise abil; |
|
— |
Euroopa osalemise võimaldamine ambitsioonikates programmides, mille maksumus on liiga suur ükskõik millisele kosmoseriigile; |
|
— |
rahvusvaheliste partnerite kaasamine Euroopa algatatud programmidesse, nagu Galileo, ning Euroopa panuse tugevdamine ülemaailmsetes algatustes, nagu GMES; |
|
— |
kosmosesüsteemide potentsiaali täielik ärakasutamine säästva arengu jaoks, toetades arengumaid, eelkõige Aafrikas. |
SOOVITUSED
Euroopa Keskpank
|
20.6.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 136/6 |
EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS,
31. mai 2007,
millega muudetakse soovitust EKP/2004/16 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ning rahvusvaheliste reservide skeemi valdkonnas
(EKP/2007/4)
(2007/C 136/02)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5.1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Põhikirja artikli 5.1 esimese lause kohaselt peab Euroopa Keskpank (EKP) riikide keskpankade (RKPde) abiga koguma kas muudelt pädevatelt ametiasutustelt, mis ei ole RKPd, või vahetult majandussubjektidelt statistilist teavet, mida on vaja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks. Põhikirja artikli 5.1 teise lause kohaselt peab EKP sel eesmärgil tegema koostööd ühenduse institutsioonide ja asutustega ning liikmesriikide või kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. |
|
(2) |
Teavet, mida on vaja EKP nõuete täitmiseks maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika valdkonnas, võivad koguda ja/või koostada muud pädevad asutused peale RKPde. Seetõttu peavad EKP või RKPd ja vastavad pädevad ametiasutused tegema nende nõuete täitmiseks vajalike ülesannete täitmisel koostööd kooskõlas põhikirja artikliga 5.1. Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt) (1) artikli 4 kohaselt peavad liikmesriigid korraldama statistikaandmete kogumise ja tegema igakülgset koostööd EKPSiga, et tagada põhikirja artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmine. |
|
(3) |
Kui uued liikmesriigid võtavad kasutusele euro, tuleb koostada muutunud koosseisus euroagregaadi tagasivaatelised andmed maksebilansi (sh hooaja suhtes korrigeeritud jooksevkonto) ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika kohta. Seetõttu ning võttes arvesse euroala tulevast laienemist on vaja sätestada tagasivaateliste andmete esitamine ning muuta 16. juuli 2004. aasta soovitust EKP/2004/16 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ning rahvusvaheliste reservide skeemi valdkonnas (2). Tagasivaateliste andmete ajavahemiku võib läbi vaadata 2010. aastal, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
Artikkel 1
Soovituse EKP/2004/16 I, III, IV ja VII lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise vastavate lisadega I, II, III ja IV.
Artikkel 2
Adressaadid
Käesolev soovitus on adresseeritud Iirimaa statistikaametile (Central Statistics Office) ja Itaalia valuutaametile (Ufficio Italiano dei Cambi).
Frankfurt Maini ääres, 31. mai 2007
EKP nõukogu nimel
EKP president
Jean-Claude TRICHET
(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.
(2) ELT C 292, 30.11.2004, lk 21.
I LISA
Soovituse EKP/2004/16 I lisa muudetakse järgmiselt:
|
1. |
Punkt 1.6 asendatakse järgmisega: „Portfelliinvesteeringute kogumise süsteem peab alates märtsist 2008 vastama ühele VII lisa tabelis osutatud mudelile, alustades andmetest 2008. aasta jaanuari tehingute ja 2007. aasta lõpu positsioonide kohta. Valitud mudelit võib rakendada etappide kaupa, arvestades, et iga RKP jõuaks detsembri 2008 positsioonide osas VII lisas osutatud andmemahuni hiljemalt märtsiks 2009.” |
|
2. |
Punktis 1 lõpus lisatakse järgmine punkt 1.7:
|
|
3. |
Alapunkt 2.6 asendatakse järgmisega: „Andmed võlaväärtpaberitega tehtud tehingute ja positsioonide kohta emissiooni vääringute lõikes tehakse EKP-le kättesaadavaks kuue kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mida andmed puudutavad.” |
|
4. |
Lisatakse järgmine uus alapunkt 4.4a:
|
II LISA
Soovituse EKP/2004/16 III lisa muudetakse järgmiselt:
|
1. |
Tabel 2 asendatakse järgmisega: „Tabel 2 Riikide kvartaliandmed euroala maksebilansi jaoks (1)
|
|
2. |
Tabel 4 asendatakse järgmisega: „Tabel 4 Riikide kvartaliandmed euroala rahvusvahelise investeerimispositsiooni jaoks (4)
|
|
3. |
Tabel 5 asendatakse järgmisega: „Tabel 5 Riikide aastaandmed euroala rahvusvahelise investeerimispositsiooni jaoks (5)
|
|
4. |
Tabel 9 asendatakse järgmisega: „Tabel 9 EKP geograafilised jaotused kvartali maksebilansi voogude ja aasta rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmete jaoks
|
|
5. |
Tabelit 13 muudetakse, lisades tabeli lõppu järgmised read:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
„extra” |
tehingud mitte-euroala residentidega (portfelliinvesteeringute varade ja nendega seotud tulu puhul viitab see emitentide residentsusele); |
|
„intra” |
euroala erinevate liikmesriikide vahelised tehingud; |
|
„national” |
osaleva liikmesriigi residentide kõik maksebilansitehingud (kasutatakse üksnes seoses portfelliinvesteeringute kontode kohustustega ja tuletisinstrumentide kontode netosaldoga). |
(2) Finantsvahendusteenuste kaudne mõõtmine (Financial intermediation services indirectly measured).
(3) Riikide arvepidamissüsteem 1993 (System of National Accounts).”
|
„extra” |
mitte-euroala residentide positsioonid (portfelliinvesteeringute varade ja nendega seotud tulu puhul viitab see emitentide residentsusele); |
|
„intra” |
euroala erinevate liikmesriikide vahelised positsioonid; |
|
„national” |
osaleva liikmesriigi residentide kõik välispositsioonid (kasutatakse üksnes seoses portfelliinvesteeringute kontode kohustustega).” |
|
„extra” |
mitte-euroala residentide positsioonid (portfelliinvesteeringute varade ja nendega seotud tulu puhul viitab see emitentide residentsusele); |
|
„intra” |
euroala erinevate liikmesriikide vahelised positsioonid; |
|
„national” |
osaleva liikmesriigi residentide kõik välispositsioonid (kasutatakse üksnes seoses portfelliinvesteeringute kontode kohustustega).” |
(6) Ühekaupa jaotust ei ole vaja.
(7) Vaata nimekirja tabelis 12. Ühekaupa jaotust ei ole vaja.
(8) Kohustuslik ainult maksebilansi finantskonto, seonduva tulukonto ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni jaoks. Offshore-keskustega seotud jooksva konto (v.a tulu) voogude kohta tuleb aruanne esitada eraldi või jääkkirjena. Vaata nimekirja tabelis 11. Ühekaupa jaotust ei ole vaja.
(9) Vaata nimekirja tabelis 12. Ühekaupa jaotust ei ole vaja.”
(10) Vaata III lisa tabelit 2.”
III LISA
Soovituse EKP/2004/16 IV lisa muudetakse järgmiselt:
|
1. |
Vahetult enne punkti 1 lisatakse järgmine tekst: „Mõiste „resident” vastab määratlusele nõukogu määruse (EÜ) nr 2533/1998 artikli 1 lõikes 4. Euroala puhul hõlmab majandusterritoorium järgmist: i) osalevate liikmesriikide majandusterritoorium; ja ii) EKP, keda loetakse euroala residendiks. Muu maailm (rest of the world, RoW) hõlmab majandusterritooriume väljaspool euroala, s.o liikmeriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, kõik kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, s.h need, mis asuvad füüsiliselt euroalal. Kõik EL institutsioonid loetakse väljaspool euroala olevateks residentideks (1). Seetõttu kirjendatakse ja liigitakse kõiki osalevate liikmesriikide tehinguid EL institutsioonidega euroala maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikas mitte-euroala tehingutena. Allpool osutatud juhtudel määratletakse resident järgmiselt:
|
|
2. |
Punkti 1.1 kolmandas lõigus jäetakse välja teine lause („Peamiseks erinevuseks on, et EKP ei nõua otseinvesteeringute põhikapitalilt saadava tulu liigendust jaotatud ja jaotamata kasumiks.”). |
|
3. |
Punkti 1.2 teine lõik („Kui kapitalikonto IMFi standardkomponendid hõlmavad jaotust „valitsussektoriks” ja „muudeks sektoriteks” (koos täiendava liigendusega), siis EKP koostab üksnes kindlasummalise kapitalikonto ilma liigenduseta.”) jäetakse välja. |
(1) Välja arvatud EKP.
IV LISA
Soovituse EKP/2004/16 VII lisa muudetakse järgmiselt:
|
1. |
Kolmandas lõigus jäetakse välja teine lause („Seetõttu, kui CSDB projekti 1 etapi dokumenti „Project Closure Document” (projekti lõpetamise akt) ei ole EKP nõukogule Euroopa Keskpankade Süsteemi statistikakomitee kaudu esitatud märtsi lõpuks 2005, lükatakse seda tähtaega edasi sama aja võrra, mille võrra esitamine hilineb”). |
|
2. |
Lause „Alates 2008. aasta märtsist … järgmises tabelis” asendatakse järgmise lausega: „Alates I lisa punktis 1.6 osutatud kuupäevast ja võttes arvesse samas sätestatud etapiviisilise rakendamise võimalust, peab euroala portfelliinvesteeringute kogumise süsteem vastama ühele järgmises tabelis osutatud mudelile:”. |
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
Komisjon
|
20.6.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 136/21 |
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine
Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid
(2007/C 136/03)
|
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
13.12.2006 |
|||
|
Abi nr |
N 205/06 |
|||
|
Liikmesriik |
Hispaania |
|||
|
Piirkond |
— |
|||
|
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Toetused erinevate viljapuuaedade sordivahetuseks |
|||
|
Õiguslik alus |
Real Decreto 358/2006, de 24 de marzo, por el que se establecen las bases reguladoras para la concesión de ayudas destinadas a la reconversión de plantaciones de determinadas especies frutícolas |
|||
|
Meetme liik |
Abikava |
|||
|
Eesmärk |
Abi viljapuuaia parendamiseks |
|||
|
Abi vorm |
Investeeringuteks suunatud riigiabi |
|||
|
Eelarve |
52 800 000 EUR |
|||
|
Osatähtsus |
Keskmiselt 15 % abikõlblikest kuludest |
|||
|
Kestus |
2006-2011 |
|||
|
Majandusharud |
Põllumajandus |
|||
|
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress |
|
|||
|
Lisateave |
— |
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
|
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
22.3.2007 |
|||
|
Abi nr |
N 525/06 |
|||
|
Liikmesriik |
Itaalia |
|||
|
Piirkond |
Sardiinia |
|||
|
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Interventi nelle zone agricole colpite da calamità naturali (venti impetuosi dal 5 al 6 marzo 2006 nella regione di Sardegna, provincia di Cagliari) |
|||
|
Õiguslik alus |
Decreto legislativo n. 102/2004 |
|||
|
Meetme liik |
Üksiktoetus |
|||
|
Eesmärk |
Hüvitada põllumajanduskultuuridele ja -struktuuridele halbade ilmastikutingimuste tekitatud kahjud |
|||
|
Abi liik |
Otsetoetus |
|||
|
Eelarve |
Vt heakskiidetud kava (NN 54/A/04) |
|||
|
Osatähtsus |
Kuni 100 % kahjudest |
|||
|
Programmi kestus |
Komisjoni heakskiidetud abikava kohaldamismeede |
|||
|
Majandusvaldkonnad |
Põllumajandus |
|||
|
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress |
|
|||
|
Lisateave |
Komisjoni heakskiidetud kava kohaldamismeede vastavalt riigiabile NN 54/A/04 (komisjoni 7. juuni 2005. aasta kiri K(2005)1622 (lõplik)) |
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
|
Otsuse vastuvõtmise kuupäev |
22.3.2007 |
|||
|
Abi nr |
N 600/06 |
|||
|
Liikmesriik |
Tšehhi Vabariik |
|||
|
Piirkond |
Pardubice piirkond |
|||
|
Nimetus (ja/või abisaaja nimi) |
Rahalised toetused Pardubice piirkonna metsandusele |
|||
|
Õiguslik alus |
Zákon č. 289/1995 Sb. o lesích a o změně a doplnění některch zákonů Závazná pravidla Pardubického kraje pro poskytování finančních příspěvků na hospodaření v lesích a způsobu kontroly jejich využití |
|||
|
Meetme liik |
Abikava |
|||
|
Eesmärk |
Abi metsandussektoris |
|||
|
Abi vorm |
Otsetoetus |
|||
|
Eelarve |
Aastaeelarve moodustab: 30 miljonit CZK Kogusumma: 210 miljonit CZK |
|||
|
Osatähtsus |
Kuni 100 % |
|||
|
Kestus |
1.1.2007-31.12.2013 |
|||
|
Majandussektorid |
Põllumajandussektor (metsandus) |
|||
|
Abiandva asutuse nimetus ja aadress |
|
|||
|
Muu teave |
— |
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
|
20.6.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 136/24 |
Teatatud koondumise aktsepteering
(Toimik nr COMP/M.4536 — Magneti Marelli/Concordia)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2007/C 136/04)
25. aprillil 2007 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
|
— |
Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid; |
|
— |
elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4536 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu). |
|
20.6.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 136/24 |
Teatatud koondumise aktsepteering
(Toimik nr COMP/M.4593 — Voestalpine/Dancke)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2007/C 136/05)
16. mail 2007 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
|
— |
Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid; |
|
— |
elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4593 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu). |
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
Komisjon
|
20.6.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 136/25 |
Euro vahetuskurss (1)
19. juuni 2007
(2007/C 136/06)
1 euro=
|
|
Valuuta |
Kurss |
|
USD |
USA dollar |
1,3403 |
|
JPY |
Jaapani jeen |
165,46 |
|
DKK |
Taani kroon |
7,4452 |
|
GBP |
Inglise nael |
0,67465 |
|
SEK |
Rootsi kroon |
9,4172 |
|
CHF |
Šveitsi frank |
1,6627 |
|
ISK |
Islandi kroon |
83,50 |
|
NOK |
Norra kroon |
8,0790 |
|
BGN |
Bulgaaria lev |
1,9558 |
|
CYP |
Küprose nael |
0,5836 |
|
CZK |
Tšehhi kroon |
28,597 |
|
EEK |
Eesti kroon |
15,6466 |
|
HUF |
Ungari forint |
249,78 |
|
LTL |
Leedu litt |
3,4528 |
|
LVL |
Läti latt |
0,6962 |
|
MTL |
Malta liir |
0,4293 |
|
PLN |
Poola zlott |
3,7966 |
|
RON |
Rumeenia leu |
3,2190 |
|
SKK |
Slovakkia kroon |
33,733 |
|
TRY |
Türgi liir |
1,7464 |
|
AUD |
Austraalia dollar |
1,5876 |
|
CAD |
Kanada dollar |
1,4302 |
|
HKD |
Hong Kongi dollar |
10,4788 |
|
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,7742 |
|
SGD |
Singapuri dollar |
2,0609 |
|
KRW |
Korea won |
1 243,46 |
|
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
9,5086 |
|
CNY |
Hiina jüaan |
10,2097 |
|
HRK |
Horvaatia kuna |
7,3400 |
|
IDR |
Indoneesia ruupia |
11 962,18 |
|
MYR |
Malaisia ringit |
4,6073 |
|
PHP |
Filipiini peeso |
61,614 |
|
RUB |
Vene rubla |
34,7850 |
|
THB |
Tai baht |
43,254 |
Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
|
20.6.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 136/26 |
Nimekiri keskasutustest, kelle liikmesriigid on nimetanud tegelema liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamisega ja nõukogu direktiivi 93/7/EMÜ artiklit 3 rakendamisega (1)
(2007/C 136/07)
|
Liikmesriik |
Keskasutus |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Belgia |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Bulgaaria |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tšehhi Vabariik |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Taani |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Saksamaa |
LIITVABARIIGI VALITSUS
LIIDUMAAD
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Eesti |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Iirimaa |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Kreeka |
Kontaktisik:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Hispaania |
Kontaktisik:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Prantsusmaa |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Itaalia |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Küpros |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Läti |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Leedu |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Luksemburg |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Ungari |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Μalta |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Madalmaad |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Austria |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Poola |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Portugal |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Rumeenia |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Sloveenia |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Slovaki Vabariik |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Soome |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Rootsi |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Ühendkuningriik |
|
(1) EÜT L 74, 27.3.1993, lk 74.