30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 325/1

1.1

Nõukogu 17. juuli 2006. aasta otsus 2006/512/EÜ, millega muudetakse nõukogu otsust 1999/468/EÜ, põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 202. Otsusega 2006/512/EÜ kehtestati uus rakendusvolituste kasutamise menetlus — kontrolliga regulatiivmenetlus.

1.2

Sellest tulenevalt tuleb muuta kõiki asjaomaseid õigusakte, mis osutavad pärast komiteemenetluse kasutamist käsitleva otsuse 2006/512/EÜ jõustumist mõnele asutamislepingu artiklis 251 ettenähtud kaasotsustamismenetlusega vastuvõetud, ent mitte veel jõustunud põhiakti regulatiivmenetlusele. Määrus xxx/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite kohta võeti küll 23. oktoobril 2006 formaalselt vastu, ent määrus on seni Euroopa Liidu Teatajas avaldamata ja seega veel jõustumata.

1.3

Komisjoni ettepanekuga muudetakse määrust xxx/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite kohta selliselt, et kehtestatakse artikli 20 lõikes 2 ja artikli 49 lõikes 3 nimetatud kahe rakendusmeetme vastuvõtmiseks uus kontrolliga regulatiivmenetlus, sest kõnealused meetmed täiendavad määrust uute vähemoluliste sätetega:

2.1

Komisjoni ettepanek vastab täiel määral komisjonile rakendusvolituste andmise menetlustele ja asjaomastele eeskirjadele. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on komisjoni ettepanekuga nõus ega esita vastuväiteid.

30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 325/2

1.1

7. mail 2002 võttis nõukogu vastu direktiivi 2002/38/EÜ, millega muudetakse kehtivat direktiivi 77/388/EMÜ, mis käsitleb käibemaksukorda. Kõnealuse direktiiviga muudetakse raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuste ja teatavate elektrooniliste teenuste käibemaksu korda ning see sisaldab mitmeid sätteid, mis pidid aeguma 30. juunil 2006, kui nende kehtivusaega ei pikendata.

1.2

Direktiivi jõustamisel oli kavatsus, et nõukogu vaatab enne direktiivi kolmanda kehtivusaasta lõppu läbi kõnealuste teenuste osutamise kohta ja ühenduseväliste äriühingute tegevust lihtsustavaid meetmeid käsitlevad sätted. Komisjon võttis 15. mail 2006 vastu aruande, milles rõhutatakse rakendatud meetmete tõhusust ja tehakse ettepanek pikendada nõukogu direktiivi kehtivusaega 31. detsembrini 2008. Nõukogu otsustas aga pikendada kehtivusaega ainult kuni 31. detsembrini 2006.

1.3

Komisjon leiab, et direktiiviga kehtestatud meetmete kehtivuse lõpetamine tooks kaasa ebasoovitavaid tagajärgi: teisisõnu, uue ettepaneku puudumisel tekiks vastavasse seadusandlusesse lünk. Peale selle arvab komisjon, et maksustamisalase seadusloome aeglase tempo tõttu ei ole 2006. aasta lõpuks veel uusi, eelmisi asendavaid meetmeid, ja kordab seetõttu oma esialgset ettepanekut, et direktiivi kehtivusaega tuleks pikendada kuni 31. detsembrini 2008.

2.1

Komitee mõistab komisjoni ettepaneku lähtepunkti ja leiab, et praegu ei ole kohane käsitleda põhjalikumalt kõnealuse direktiivi sätteid. Arvestades tungivat vajadust rakendamiseks valmis olevate õigusaktide järele kõnealuses sektoris ja olles veendunud, et komisjoni kinnitused kõnealuse direktiivi tõhususe kohta on põhjendatud, kiidab komitee heaks ettepaneku direktiivi kehtivust pikendada. Pidades silmas pikaajalisi seadusloomemenetlusi maksustamise vallas, leiab komitee veel, et kahe aasta pikkune ajavahemik — st kuni 31. detsembrini 2008 — on äärmine miinimum ja võib osutuda isegi liiga lühikeseks, et jõutaks koostada uusi ettepanekuid asjaomases küsimuses.

30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 325/3

1.1

Ministrite nõukogul on Euroopa Liidu otsustusprotsessis otsustav roll. Riikliku kooskõlastamise ja poliitikaloome üle ei ole ELi tasandil aga kunagi põhjalikult arutletud. Euroopa Liit on ainulaadne suveräänsuse jagamise osas. Sellest tulenevalt vajab Euroopa Liit läbipaistvat mitmetasandilist valitsemist väga erinevates valdkondades. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et liikmesriikide täpselt määratletud ja tõhusad riiklikud poliitilised ja haldusmenetlused moodustavad koos parema õigusloome ning ühenduse õiguse rakendamise ja jõustamisega Euroopa Liidu hea haldustava lahutamatu osa. Samuti suurendavad need läbipaistvust ning selgitavad Euroopa Liidu õiguse ja poliitika mõju ühiskonnale tervikuna. Riiklike tavade analüüsist selgub, et liikmesriikide vahel valitsevad märkimisväärsed erinevused Euroopa Liidu küsimuste poliitilisel ja administratiivsel haldamisel. Kõnealune analüüs peaks looma aluse arutelule ELiga seotud riiklike poliitiliste ja haldusmenetluste üle. Esile tuleks tuua kõige huvitavamad ja paremad tavad. Kogu Euroopas toimuv avalik arutelu selle üle, kuidas lahendada Euroopa küsimusi kõige paremini riiklikul tasandil, edendab samuti arutelu parema õigusloome ning ühenduse õiguse rakendamise ja jõustamise üle. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab riiklike haldustavade ja -menetluste pidevat uurimist.

2.1

2005. aastal võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu arvamused “Parem õigusloome” ja “Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise ja jõustamise parandamise viisid”. Mõlema arvamuse aluseks oli põhimõte, et õigusriigis on hea seadus jõustatav ja jõustatud seadus (1). Euroopa Liidu õigus peab tekkima läbipaistva, demokraatliku ja juurepääsetava protsessina, mis toetab Euroopa Liidu õiguspärasust. Valitsuste sisetavad on samuti nimetatud protsessi osa.

2.2

On tähelepanuväärne ja kahetsusväärne, et pärast mitmete aastate pikkust Euroopa integratsiooni ei ole Euroopa Liidu õigusaktid ja poliitika mitmes liikmesriigis veel piisavalt integreeritud poliitilise ja administratiivse tasandina riikliku poliitikaloome neis valdkondades, mille osas on liikmesriigid võtnud kohustuse viia ellu ühist poliitikat ning ühiselt vastu võetud otsuseid.

2.3

Seadusandluse, õigusaktide ülevõtmise ja rakendamise protsessis on liikmesriigid võtmetähtsusega. See tähendab, et olulise tähtsusega on ka see, kuidas liikmesriigid neid protsesse juhivad: mida parem on korraldus, seda parem on lõpptulemus Euroopa Liidu jaoks liikmesriikide endi ja ühiskonna seisukohast üldiselt.

2.4

ELi küsimuste tõhus ja läbipaistev käsitlemine liikmesriigi tasandil on hädavajalik, kuna 25 liikmesriiki, kellest igaühel on oma halduskultuur ja traditsioonid ning ka omamoodi protsessijuhtimine, peavad austama üht ja sama ühenduse õigustikku, mis hõlmab samalaadseid nõudeid ELi seadusandluse, õigusaktide ülevõtmise ja rakendamise ning jõustamise osas.

2.5

Riikliku kooskõlastamise ja poliitikaloome üle ei ole ELi tasandil kunagi põhjalikult arutletud, osaliselt subsidiaarsuspõhimõtte tõttu, ning osaliselt seetõttu, et otsuseid tegevatel asutustel nii Brüsselis kui liikmesriikide pealinnades puudub selle vastu tõeline huvi. Tähelepanuväärne on see, et ka akadeemilised ringkonnad (kui mõned erandid välja arvata) ei ole kõnealustele aspektidele seni olulist tähelepanu pööranud. Kuid on selge, et viis, kuidas riiklik kooskõlastamine ja poliitikaloome on korraldatud ja kuidas see toimib, võib väga tõenäoliselt omada märgatavat mõju otsustusprotsessile Brüsselis ja sellest tulenevalt ka ELi õigusaktide ülevõtmisele ja rakendamisele. Sellest tulenevalt tuleb parema õigusloome ja õigusaktide elluviimise üle arutlemisel arvesse võtta ka riiklikku kooskõlastamist ja poliitikaloomet.

2.6

Tegemist ei ole kaugeltki vaid tehnilise probleemiga. See on poliitiline küsimus, kuna soovitav on arutelu liikmesriikide töökorralduse ja sisemenetluste tõhustamise ning liikmesriikide ja komisjoni vastastikuste kohustuste võimaliku muutmise üle. Sellega paralleelselt on vajalik nimetatud protsesside läbipaistvus ja neile juurdepääsetavus liikmesriikides, et parandada ELi ja ühiskonna vahelist suhtlust ning hajutada segadus ja kahtlused kodanike seas.

2.7

Arusaadavatel põhjustel ei ole komisjon tahtnud riiklikke menetlusi arutada. Sellegipoolest märkis komisjon 2001. aastal õigustatult järgmist (2): “On aeg tunnistada, et Euroopa Liit on liikunud diplomaatiliselt protsessilt demokraatlikku protsessi ning selle poliitika puudutab sügavalt liikmesriikide ühiskondi ja igapäevaelu. Nõukogu peaks arendama oma suutlikkust koordineerida ELi poliitika kõiki aspekte nii nõukogus kui ka liikmesriikides.”

2.8

Komisjoni 2004. aasta soovituses tehakse ELi õigusaktide ülevõtmise osas praktilisi ettepanekuid otse liikmesriikidele, et edendada ELi vastuvõetud õigusaktide õiget rakendamist ja jõustamist (3). Mitmed nendest ettepanekutest võiksid samuti olla väga kasulikud selleks, et parandada kooskõlastamise ja poliitikaloome riiklikke mehhanisme ELi õigusaktide ettevalmistamisel ja kokkulepitud poliitiliste eesmärkide elluviimisel.

2.9

Vajadus muuta riiklikud poliitilised menetlused ja halduskord liikmesriikides sujuvamaks on kahtlemata tugevnenud seoses järgmiste aspektidega:

Kuid siiski on vaja veel teha palju tööd.

3.1

Euroopa Liit ei ole riik ega kavatse riigiks saada. Komisjon on keskus, millel on algatusõigus selgelt määratletud valdkondades. Nõukogul on lõplik otsustusõigus õigusakte ja eelarvet käsitlevate otsuste langetamisel, millesse sekkuvad tihti mõjuvõimsalt kaasseadusandja Euroopa Parlament ja ELi õiguse järelevalvaja Euroopa Kohus. Euroopa Liidu organitel puudub kindel juhipositsioon. Tegemist on pigem väga erinevate osapoolte äärmiselt keerulise vastastikuse koostoimega. Euroopa Liit on ainulaadne riiklike ja kogu liitu hõlmavate kohustuste võrgustik.

3.2

Ainulaadne on Euroopa Liit ka suveräänsuse jagamise osas. Sellest tulenevalt vajab Euroopa Liit läbipaistvat mitmetasandilist valitsemist väga erinevates valdkondades, kuid selle mõju Euroopa Liidu osade — liikmesriikide — juhtimisele ja haldusele ei ole veel kaugeltki selge (4). Selline on olukord liikmesriikide ja Brüsseli vahelise jagatud vastutuse küsimustes, kuid samuti siis, kui tegemist on liikmesriikide sõltumatu vastutusega, näiteks Lissaboni strateegia rakendamisel.

3.3

Viimaste aastakümnete jooksul on Euroopa Liit olnud tegev järjest enamates valdkondades. Tegemist on dünaamilise protsessiga, millesse on kaasatud liikmesriikide pealinnad ja järjest enam ka piirkondlikud üksused, sotsiaalsed ja majanduslikud osapooled ning kodanikuühiskond. Hiljuti alustati “kolmanda samba” ehk justiits- ja siseküsimusi puudutavate õigusaktide rakendamist. Seni ei ole komisjonil aga võimalik alustada neis valdkondades rikkumismenetlusi liikmesriikide vastu riikliku rakendamise puudujääkide korrigeerimiseks (5).

3.4

Vaatamata Euroopa Liidu õigusaktide ja otsustusprotsessi sageli otsestest tagajärgedest kodanikele, ettevõtetele ja organisatsioonidele, käsitatakse Euroopa Liitu paljudes liikmesriikides ikkagi eelkõige kui väljaspool riiklikku struktuuri asuvat rahvusvahelist organit ning mõnes liikmesriigis isegi kui üksnes välispoliitikaga tegelevat üksust. See põhjustab tavaliselt segadust ning loob kahjulikku distantsi. Probleemid, millega Euroopa Liit liikmesriikide poliitilises ja administratiivses kontekstis kokku puutub, on suures osas tingitud sellisest suhtumisest.

3.4.1

Poliitilisel taustal on liikmesriikide parlamentide positsioon ja roll ülimalt tähtis. Sageli esineb ikka veel lõhe nende teavitatuse ja pühendumise astmes ning Euroopa Liidu tasandi otsustusprotsessi vahel. See suurendab ka distantsi Euroopa Liidu ja ühiskonna vahel.

3.4.2

Teine aspekt antud kontekstis on erinevus poliitikute, riiklike haldusasutuste ja kaasatud erasektori osalejate ettekujutustes ja kohustustes.

3.4.3

Kolmandaks võib poliitikaloome puudulik läbipaistvus tekitada ebaselgust selles, millisel viisil ja otsustaval ajahetkel määratletakse liikmesriikide seisukohad ning peetakse nende üle läbirääkimisi riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil. Hea näide on Euroopa osakondade olemasolu erinevates ministeeriumides, mis on suuremal või vähemal määral eraldatud riiklike poliitikavaldkondade eest vastutavatest osakondadest, kuigi nad tegelevad sisuliste küsimustega ning mitte pelgalt kooskõlastamisega. See võib avaldada negatiivset mõju viimatinimetatute tundlikkusele ja tähelepanelikkusele Euroopa küsimuste käsitlemisel. Võrreldavad kooskõlastamisprobleemid esinevad ka liikmesriikide parlamentide alalistes komisjonides.

3.4.4

Neljandaks eraldatakse Euroopat käsitlevate otsuste tegemine liikmesriigi tasandil liiga sageli täidesaatvatest asutustest või agentuuridest ja eelkõige kohalikest ja piirkondlikest omavalitsustest.

3.5

On näiteid selle kohta, et liikmesriigid kohandavad üsna tõrksalt haldus- ja poliitilisi menetlusi. Kui menetlusi ei kohandata ELi järjest suurenevat keerukust ja olulisust silmas pidades, võivad tulemuseks olla pidevad vastuolud erinevatel otsustustasanditel.

3.6

Sageli annavad tooni konkreetsed poliitilised huvid, traditsioonid ning riiklik ja parteipoliitiline retoorika. Need loovad kunstliku lõhe Brüsselis tehtavate otsuste ning riiklike huvide ja menetluste vahel.

3.7

See on peamine põhjus kummalise paradoksi tekkeks — ühelt poolt jõuavad liikmesriikide valitsused Euroopa Liidus — Brüsselis — kokkuleppele poliitika eesmärkides ja õigusaktides, teiselt poolt lükkavad nad need tihti tagasi niipea, kui neid arutatakse liikmesriigi poliitilises kontekstis.

3.8

Kõnealune lõhe võib osutuda väga segadusttekitavaks osapooltele endile ja avalikkusele laiemalt. Kindlasti süvendab see Euroopa Liidu õiguspärasuse tõsist kriisi, kuna liikmesriikide tasandil on otsene seos ELi poliitika eesmärkide täitmise kvaliteedi ja usaldusväärsuse ning avaliku arvamuse ja ootuste vahel.

3.8.1

Sellega seoses viitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee asjaolule, et ELi õiguspärasuse võimaliku kriisi põhjusena ei tuleks esmajärjekorras käsitleda teabevahetuse probleeme. Esmane lähenemisviis ELi kodanike usalduse tagasivõitmiseks peab endiselt seisnema ELi tungivate probleemide lahendamises.

3.9

Antud kontekstis peab ütlema, et mitmed sotsiaalpartnerite organisatsioonid ja kodanikuühiskond laiemalt peegeldavad enam-vähem samalaadset vastuolulisust Brüsseli ja riiklike küsimuste käsitlemisel.

3.10

Euroopa Liidu maine võib kahjustuda, kui liikmesriikide kriitika on suunatud enamasti Brüsseli ja komisjoni, harva aga liikmesriikide endi vastu, kes on integratsiooniprotsessi peamised osapooled.

3.11

Riiklikud huvirühmad käituvad õigusaktide ülevõtmisel ja rakendamisel sageli samamoodi. Mõnikord on nende suhtumise põhjuseks võimalused, mida pakuvad nõukogus vastuvõetud olulise tähtsusega kompromissid, mis annavad liikmesriikidele kaalutlusõiguse. Teistel juhtudel kasutavad huvirühmad ära põhjendamatud võimalused, mida pakuvad liikmesriikide seadusandjad ning mis toovad kaasa õigusaktide nn liigpüüdliku (gold-plating) ja valikulise (cherry-picking) rakendamise.

3.12

Liikmesriigil põhinevat lähenemist ELi küsimustes võib soodustada ka tendents kasutada rangete õiguslike vahendite asemel pehmemaid vahendeid, nagu näiteks avatud kooskõlastusmeetod: mida rohkem võimaldatakse riiklikku tõlgendamist, seda suuremad on riikidevahelised erinevused.

4.1

Näib, et kuni viimase ajani tähendas paljudes liikmesriikides protsesside ja menetluste kooskõlastamine riiklikul tasandil peamiselt spontaansete muutuste tegemist ministeeriumides ja ministeeriumide vahel ilma, et selleks oleks püütud leida hästi struktureeritud lähenemisviisi. Kõik liikmesriigid on välja töötamas rohkem või vähem struktureeritud kooskõlastamismenetlust (ja loomas vastavaid asutusi), kuid paljudel juhtudel hõlmavad need vaid riikliku otsustusprotsessi lõppetappi. Eelnevad etapid on üldjuhul puudulikult korraldatud.

4.2

Selline olukord peegeldab valitsustevahelise koostöö keerulist mudelit ja mitte ELi seadusandluse dünaamilist protsessi keeruliste poliitiliste läbirääkimistega. Tegelikkuses on Euroopa integratsiooni kaudu loodud väga ulatuslikud ja aktiivsed kontaktid lugematute sidemetega kõigi avaliku ja erasektori osapoolte vahel, kes on kaasatud õigusloomesse ning haldusläbirääkimistesse ja -menetlustesse Euroopas. Euroopa õigusaktide ettevalmistamisel, sealhulgas konsultatsioonidel ekspertide ja sidusrühmadega uute õigusaktide osas peetavatel läbirääkimistel, heakskiidetud õigusaktide ülevõtmisel, rakendamisel ja jõustamisel, Euroopa Liidu õiguse rakendamise kontrollimisel riiklikes õigusasutustes ja Euroopa Kohtus ning riiklike kogemuste vahetamisel Euroopa õiguse osas Euroopa seadusandjaga on palju vastastikuseid seoseid. Kõnealused protsessid eeldavad samuti väga kõrget professionaalsust riiklike haldusasutuste üldises korralduses.

4.3

Kuivõrd ELi poliitilised eesmärgid ja otsustusprotsess on tihedalt seotud ning läbipõimunud riiklike poliitiliste eesmärkidega, suureneb vajadus nii adekvaatse juhtimise ja kooskõlastamise järele liikmesriigi tasandil kui ka tõhusate rahvusvaheliste võrgustike järele. Hea näide on siinkohal Lissaboni strateegia: strateegia määratleti Euroopa Liidu tasandil, kuid tegelikkuses puudutab ELi otsustusprotsess ainult strateegia väikest osa. Vastutus strateegia peamiste aspektide eest lasub liikmesriikidel. Kuid lõpptulemus on küsitav, kuna Euroopa Liidu ja liikmesriikide poliitikate vahel puuduvad siduvad vastastikuse mõjuga menetlused, mistõttu ei vii liikmesriigid kokkulepitud eesmärke ellu või teevad seda üksnes osaliselt.

4.4

Euroopa integratsiooni tõhustamine, mida toetavad järjestikused ELi tippkohtumised ning arvukad nõukogu koosolekud tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga, peaks peegelduma liikmesriikide poliitilises ja halduskorralduses. Kuid selles osas on liikmesriikide vahel märkimisväärsed erinevused (6). Iga riigi ajaloolise arengu tulemusel hõlmavad erinevused peaaegu kõiki poliitilisi ja riigi juhtimisega seotud aspekte.

4.5

Muuhulgas hõlmavad need valitsuse töökorraldust ja peamisi põhimõtteid, ministeeriumidevahelist hierarhiat, ministeeriumide töö tõhusust ning tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud süsteemide erinevust.

4.6

Euroopa Liiduga seoses esineb liikmesriikide vahel märgatavaid poliitilisi erinevusi järgmistes aspektides:

4.7

Samalaadseid erinevusi esineb ministeeriumidevaheliste ja ministeeriumidesiseste volituste ja töömeetodite osas:

4.8

Riikide ministeeriumide tööjaotusel võivad olla tõsised tagajärjed ka nõukogu jaoks. Üks näide: konkurentsinõukogus osaleb mõnikord neli või viis ministrit ühest riigist. See takistab pikaajaliste strateegiate koostamist, raskendab juhtimist ning põhjustab poliitika killustumist.

4.9

Olukord on veelgi keerulisem, kui ka pädevused on riiklikul ja piirkondlikul tasandil jagunenud, näiteks föderaalsete süsteemide puhul. Riikliku ja piirkondliku tasandi suhete keerukus ja mõnikord ka läbipaistvuse puudumine suhetes võivad kergesti tekitada täiendavat segadust.

4.10

Komisjoni ja nõukogu sekretariaadi ebakohased tegevused takistavad samuti tõhusat otsustusmenetlust liikmesriikides. Näiteks asjaolu, et nõukogu jagab dokumentide lõplikud versioonid viimasel hetkel enne kohtumist, millel neid tuleks arutada, nurjab ka kõige tõhusama riikliku otsustamismenetluse.

4.11

Erinev tööjaotus liikmesriikide ministrite ja talituste vahel on sageli takistuseks tõhusate rahvusvaheliste võrgustike või vastutavate riigiteenistujate pikaajaliste isiklike suhete loomisele kõikjal Euroopas.

4.12

Siiski näitab igapäevane kogemus, et märkimisväärsel osal üldisest õigusringkonnast ja liikmesriikide kohtunikest, kes peaksid Euroopa õigust täiel määral arvesse võtma, puuduvad selleks sageli piisavad teadmised. See ei julgusta riiklikke haldusasutusi automaatselt arvestama Euroopa Liidu kui riikliku poliitikaloome poliitilise ja haldustasandiga.

5.1

Rikkumismenetlused on komisjoni põhimeede Euroopa Liidu õigusaktide riiklikul rakendamisel esinevate puudujääkide korrigeerimiseks. Menetluste püsiv arv ja ELi õigusaktide riiklikku õigusesse ülevõtmist käsitlevate edukate tulemustabelite laiendamine on tõstnud teadlikkust sellest, et riiklikke menetlusi tuleb kohandada ELi nõuetele.

5.2

Ühenduse õigustiku ülevõtmine kümnes uues liikmesriigis 2003. aastaks tõi kaasa samalaadse tähelepanu kõnealusele teemale.

5.3

Pakutud põhiseaduse lepingu üks eesmärk oli siduda riiklikud poliitilised menetlused Euroopa Liidu õigusaktide väljatöötamisega, muuhulgas integreerides liikmesriikide parlamendid varases etapis ELi menetlustesse.

5.4

Hoolimata juhuslikest edusammudest kooskõlastamismenetlustes tuleb tunnistada, et enamik riiklikke haldusasutusi on bürokraatlike sisemenetluste muutmise suhtes ebaleval seisukohal, samuti ei soovi nad arutada oma riigis kohaldatavaid menetlusi omavahel või Euroopa Liidu tasandil. Võtmesõna on subsidiaarsus.

5.5

Subsidiaarsuse kõrval on tõsi ka see, et ELi otsustusprotsessil on üldiselt liikmesriigi poliitikaloomega võrreldes erinev tsükkel, mis muudab ELi ja liikmesriikide vahelised suhted sageli keerulisemaks.

5.6

Olgugi et liikmesriikides arutatakse kooskõlastamismenetluse kohandamise üle (7), esineb liikmesriikide vahel jätkuvalt erinevusi nii lähenemisviisis kui ka tavades.

5.6.1

Näiteks Taanis on parlament kaasatud ELi õigusaktide ja poliitikavaldkondade ettevalmistamisse varases etapis, mis muudab Euroopa Liidus toimuva korrapäraselt nähtavamaks ja läbipaistvamaks. Samal ajal on Taanis juba pikka aega tõhusalt kohandatud haldusmenetlusi ning riikliku ja ELi õiguse käsitlemise vastastikuseid seoseid.

5.6.2

Ühendkuningriigis on vastu võetud haldusmenetlused, et tuua Euroopa Liidu asjad lähemale riiklikule poliitikaloomele, kasutades selleks muuhulgas ministeeriumidevahelist tõhusat kooskõlastamismehhanismi ja andes peaministri kantseleile ulatuslikud volitused Euroopa Liidu õiguse osas. Parlamendi alamkojal on võimalik täpselt uurida ELi õigusakte ning ülemkoda on aktiivselt kaasatud ELi õiguse ja poliitika kommenteerimisse.

5.6.3

Prantsusmaa ja Hispaania parlamendid kaasatakse seevastu tavaliselt hilises etapis. See mõjutab Euroopa Liidu positsiooni avalikus arutelus. Euroopa Liidu õiguse ja poliitikaga tegelevad esmajoones riigi haldusasutused ning poliitiline juhtkond. On märkimisväärne, et Riikliku Avaliku Halduse Kõrgkooli (École nationale d'administration — ENA) põhiosa on viidud Pariisist Strasbourg'i, mis on märk Euroopa Liidu kasvavast mõjust Prantsusmaal.

5.6.4

Madalmaades on mõned ebaõnnestunud kogemused ELi õiguse rakendamisel suurendanud huvi juhtimise ja menetluste vastu seoses ELi küsimustega. Ministeeriumide sisemenetlustes on toimumas ümberkorraldused, mille eesmärk on ühendada riiklikud ja Euroopa Liidu tasandi huvivaldkonnad. Praktikas on see osutunud keeruliseks protsessiks. Sama kehtib ka jõupingutuste osas kaasata parlamente tõhusamalt ja õigeaegsemalt ELi asjadesse. Luksemburgi parlamendi menetluste kohandamine on olnud edukas.

5.6.5

Uutes liikmesriikides kannavad ELiga liitumisprotsessi käigus kehtestatud või kohandatud menetlused, mille vältel tuli ühenduse õigustik integreerida riiklikku õigusesse, vilja seal, kus need on püsinud muutumatuna. Ulatuslik mestimisprojekt vanade ja uute liikmesriikide ekspertide vahel suurendab uute liikmesriikide võimet võtta vastu parimad tavad ELi õiguse elluviimisel. Viimatimainitu võib samuti soodustada jõupingutusi selleks, et integreerida ELi küsimused otsustusprotsessi varasemas etapis.

5.6.6

Föderaalsüsteemide puhul, nagu Saksamaal ja Hispaanias, ei ole piirkondade (liidumaad ja provintsid) ja Euroopa vahelisi erinevusi kindlasti kerge ületada. Eelkõige tekivad mõnikord tõsised probleemid juhul, kui piirkondadel on ainupädevus Euroopa Liidu õiguse elluviimisel nagu näiteks Saksamaal. Kõik liidumaad on Brüsselis esindatud selleks, et olla vahetumalt kaasatud nende jaoks olulistesse ELi asjadesse.

5.7

Riiklike ekspertide süsteemi kehtestamine ja selle ulatuslik kasutamine liikmesriikide valitsuste ja komisjoni vahelise pideva suhtlusprotsessina võib suurendada liikmesriikide ja Brüsseli koostöö tulemuslikkust.

5.8

Euroopa Komisjon pakub toetust mitmetele edukatele koostöövõrgustikele liikmesriikide valitsuste vahel ning Euroopa Komisjoni ja riikide valitsuste vahel (nt SOLVIT, tarbijate võrgustikud jne). Samuti on komisjon loomas siseturu teabesüsteemi (IMI), mille eesmärk on aidata liikmesriikide valitsusi siseturu eeskirjade rakendamisel.

5.9

Riiklike seadusandjate süsteem erinevates valdkondades, nagu konkurents, telekommunikatsioon, energia ja muud valdkonnad, aitab kaasa lähenemisele kokkulepitud ELi poliitikate elluviimisel liikmesriikides.

5.10

Üldiselt jäävad lähenemisviisi erinevused püsima riikide vahel, kus töötatakse välja uued struktuurid Euroopa Liidu ja liikmesriigi Euroopa küsimusi käsitleva valitsustasandi vahelise koostöö parandamiseks, ja riikide vahel, kes hoiduvad jätkuvalt muutmast töökorraldust ja menetlusi. Kõnealused protsessid sõltuvad peamiselt poliitilisest tahtest.

6.1.1

Liikmesriikide haldusasutuste töökorraldus on iga konkreetse riigi ajaloolise arengu tulemus. Sellest tulenevalt puudutavad riikidevahelised erinevused peaaegu kõiki poliitilise ja avaliku elu aspekte. Suurel määral jääb see nii ka tulevikus. Kuid need erinevused ei peaks ilmtingimata takistama ELi õiguse ja kokkulepitud ELi poliitika väljatöötamise ja rakendamisega seotud menetluste ja töömeetodite muutmist või isegi lähendamist.

6.1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et täpselt määratletud ja tõhusad riiklikud poliitilised ja haldusmenetlused moodustavad koos parema õigusloome ning ühenduse õiguse rakendamise ja jõustamisega Euroopa Liidu hea haldustava lahutamatu osa.

6.1.3

Seega oleks äärmiselt soovitav, et riiklike menetluste kohandamist ja parandamist hinnatakse seoses Euroopa tasandi menetluste ja Euroopa Liidu prioriteetidega, mis puudutavad paremat õigusloomet ning ühenduse õiguse rakendamist ja jõustamist, kuivõrd nimetatud eesmärgid sõltuvad suures osas rahuldavast riiklikust lähenemisviisist kõigis liikmesriikides.

6.1.4

ELi küsimuste korraldamine liikmesriikides kuulub nende endi pädevusse. Siiski astutaks suur samm edasi, kui parteid ja riigiasutused käsitleksid ELiga seotud küsimusi riikliku poliitikaloome lahutamatu osana ja tunnistaksid avalikult, et nad ise ongi Euroopa Liit ning käituksid vastavalt. Otsustav on asjaomane poliitiline tahe.

6.1.5

Selline samm oleks täielikult kooskõlas ELi ja riiklike poliitikate vaheliste suhete iseärasuste ning nende tagajärgedega, mis on läbipõimunud ja järjest rohkem vastastikku üksteisest sõltuvad. Euroopa Liidu tunnustamine riikliku poliitikaloome poliitilise ja haldustasandina toetaks samuti paremat õigusloomet ELi tasandil.

6.1.6

Mõnes liikmesriigis, eelkõige Taanis ja hiljuti Luksemburgis, võetakse komisjoni ettepanekud poliitilisse päevakorda varases etapis. See hõlmab Taani parlamendi korrapärast kaasamist. Teistes liikmesriikides on tehtud ettepanekuid samalaadsete kohanduste tegemiseks. Siiski võib öelda, et enamike riikide parlamentide jaoks on raske täielikult pühenduda Euroopa Liidu poliitikale.

6.1.7

Pakutud põhiseaduse lepingu üks eesmärk oli integreerida liikmesriikide parlamendid varases etapis ELi menetlustesse. Vastavalt sellele said parlamendid hiljuti otse komisjonilt ettepanekuid Euroopa Liidu poliitika kujundamiseks ning õigusaktide koostamiseks. (8) Kõnealused menetluslikud muudatused edendavad riiklikke arutelusid Euroopa poliitikate ja õigusaktide ning nende mõjutuste üle enamikes liikmesriikides senisest varasemas etapis.

6.1.8

Poliitilise arutelu ja konsultatsiooni tugevam rõhutamine riiklikus kontekstis varasemas etapis võib edendada valitsuste panust läbirääkimistel konkreetses küsimustes.

6.1.9

Üldiselt nõuab ühiskond läbipaistvust, mis võib omakorda suurendada usaldust ja õiguspärasust. Sellest tulenevalt oleks soovitav, et liikmesriikide haldus- ja poliitilised menetlused ELi küsimustes viidaks kõnealuse nõudega kooskõlla. Tõhusad ja läbipaistvad menetlused edendaksid mitte üksnes õigusriigi põhimõtet, vaid toetaksid ka paremat suhtlust ELi ja äriringkondade, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna vahel, looksid parema mõistmise ja lõppkokkuvõttes suurendaksid ka osalemist ja panust (9).

6.1.10

Järelikult on mõnikord alahinnatud läbipaistvus ja suhtlemine samuti otsustava tähtsusega liikmesriikide erasektori huvirühmade juba toimuvate või värskelt sisseseatud konsultatsioonide seisukohalt.

6.1.11

Õiguskeskkonna parandamine on kõikide institutsioonide ühine prioriteet. Samuti on selleks ühtse turu sidusus ja alates 2000. aastast ka Lissaboni strateegia. Kõik nimetatud eesmärgid oleksid paremini saavutatavad, kui riiklikud ja ELi tasandi otsustusprotsessid oleksid omavahel tõhusalt seotud.

6.1.12

Olgugi et subsidiaarsus on põhimõte, mis on kinnitunud ELi mõtlemisviisi ja tavadesse, tuleb alati meeles pidada, et ELi õiguse ja kohustuste haldamine ja rakendamine liikmesriikides mõjutab sageli Euroopa Liidu teisi riike ja ühiskondi. See tähendab, et avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud partnerid tunnevad huvi selle vastu, kuidas iga konkreetne riik suhtleb Euroopa Liiduga. Teisisõnu — riigiasutuste töökorraldus ja töömeetodid on osa kogu ELi juhtimisest.

6.1.13

ELi küsimuste sobivad haldus- ja järelevalvemenetlused liikmesriikides kergendaksid samuti märkimisväärselt komisjoni tööd ning parandaksid selle kvaliteeti.

6.2.1

Lisaks soovitustele arvamuses “Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise ja jõustamise parandamise viisid” (10), teeb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepaneku, et tervikliku pildi saamiseks teostataks 25 liikmesriigis põhjalikud analüüsid riiklike ja piirkondlike menetluste ja tavade kohta ELi poliitilistes ja haldusküsimustes.

6.2.2

Erilist tähelepanu väärivad kõik aspektid, mida on nimetatud 4. peatükis “Kooskõlastamine liikmesriikide tasandil” ja mis on seotud liikmesriikide poliitiliste ja administratiivsete otsustajate toimimisviisidega. Lisaks aktiivsemale tegevusele parema õigusloome alal ning ELi õiguse rakendamisel ja jõustamisel, võib komisjonil olla kõnealuses valdkonnas algatav ja toetav roll.

6.2.3

Analüüsid on viljakas algus arutelule ELiga seotud riiklike poliitiliste ja haldusmenetluste tõhususe üle. Üldine pilt peaks tooma esile soovitavad ja parimad tavad. Tuleb luua kindel alus kogu Euroopas toimuvale avalikule arutelule selle üle, kuidas lahendada Euroopa küsimusi kõige paremini riiklikul tasandil. Nii edendatakse ka arutelu parema õigusloome ning õigusaktide rakendamise ja jõustamise üle.

6.2.4

Üldanalüüs ja sellest teostatavate järelduste tegemine on väga keeruline. Riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused väljendavad samuti üha sagedamini vajadust vahetada seisukohti ja teadmisi Euroopa Liidu küsimuste asjakohase käsitlemise üle. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab riiklike haldustavade ja -menetluste pidevat uurimist. Soodustada tuleks ka riiklike haldusasutuste vahelist kahepoolset arvamustevahetust, nagu see toimib teadmistekeskuse IMPEL (11) ja võrgustiku Solvit raames.

6.2.5

Korrapäraselt tuleks arvesse võtta ka ettevõtete, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna märkusi. Kõigil nimetatud osapooltel on tõsine huvi parema õigusloome ning ühenduse õiguse rakendamise ja jõustamise vastu, mis nõuab ka läbipaistvust ja tõhusaid konsultatsioone riiklikul tasandil protsessi algusest alates.

6.2.6

Liikmesriikide valitsuste vahelist teabevahetust lihtsustavat siseturu teabesüsteemi, mille eesmärk on siseturu eeskirjade parem rakendamine, tuleks edasi arendada ja rakendada.

6.2.7

Tuleks koostada Euroopa Liidu riiklike menetluste ja tavade käsiraamat. Käsiraamat, mis arvestab teadmistekeskuse tulemusi, annaks juhiseid hästitoimivate riiklike menetluste, parema õigusloome ning ühenduse õiguse rakendamise ja jõustamise kogu protsessi kohta.

30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 325/11

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab ja kiidab heaks komisjoni teatise “ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis” ja toetab komisjoni lubadust selgelt tugevdada turismipoliitikat ja -strateegiat paaril järgmisel aastal.

1.2

Komitee hindab komisjoni jõupingutust teha lühikokkuvõte arvukatest dokumentidest, arvamustest ja aruteludest. Tulemus on uuendatud turismipoliitika üldsusele mõeldud rahuldav ja selge kirjeldus.

1.3

Komisjonil teeb õigesti, sidudes uue turismipoliitika uuendatud Lissaboni strateegiaga ning püstitades selle eesmärkideks konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parendamise.

1.4

Samuti toetame komisjoni teatises määratletud väljakutseid ja nende saavutamiseks kavandatud vahendeid. Pakutud lähenemises kaasatakse kõik osalejad eri koostöömeetodite ja konkurentsikoostöö kaudu ning sellist kaasatust loetakse uuendatud turismipoliitika nurgakiviks.

1.5

Komitee on seisukohal, et komisjoni katse viia kõnealune uuendatud poliitika ellu koostöö, uute toetusmeetmete ja sidusrühmade kooskõlastamise kaudu, on kohane, kuid leiab, et konkreetne lähenemine ja rakendamisvahendid tuleksid täielikumalt välja arendada. Ettevõtluse peadirektoraat peab etendama aktiivsemat rolli ning juhtima paljude üleeuroopaliste algatuste rakendamist.

1.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb veelkord ettepaneku ja soovitab kõnealust koostööpoliitikat edasi arendada Euroopa Turismiameti moodustamise ning Euroopa Turismiagentuuri asutamise võimaluste kaalumise kaudu.

1.7

Komitee tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle parandada kättesaadavate rahaliste vahendite kasutamist, kuid on vaja ettepanekut programmi kohta täpselt määratletud turismieesmärkide rakendamiseks. Sotsiaalturismi valdkonna konkreetse näite varal on komitee seisukohal, et juba on olemas piisavad võimalused kogemuste piiriülese kogumise algatamiseks katseprojekti vormis.

1.8

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee paneb suuri lootusi praegu koostatava Euroopa turismialase tegevuskava Agenda 21 osas tehtavale tööle. Tegemist on dokumendiga, mis peaks jätkusuutlikkuse üldpoliitika Euroopa turismis lõpule viima ja seda tugevdama. Heade tavade andmebaaside loomist seoses nii jätkusuutlikkuse kui teiste teguritega, nagu turismi kvaliteet, loovus ja konkurentsivõime, peetakse asjakohasteks vahenditeks, mida komisjon peaks edendama.

1.9

Statistikaga seoses soovitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee moodustada turismi seirekeskuste võrgustiku, mis ei anna ainult valdkondlikku teavet, vaid ka strateegilise ja tulevikku vaatava visiooni ning mis prognoosib tulevikus võetavaid meetmeid.

1.10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on valmis jätkama turismialast tööd vastavalt komisjoni teatises sätestatule ning kutsub teisi Euroopa Liidu institutsioone, liikmesriike, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning sektori sidusrühmi — äriühinguid ja ametiühinguid — ning üldsust mõistma ja toetama turismi kui üleüldist õigust ja Euroopa tuleviku suhtes strateegilise tähtsusega majandustegevust.

2.1.1

Majanduskasvu ja tööhõive sõlmküsimused. Komisjoni teatise punktis 1 seotakse Euroopa uus turismipoliitika uuendatud Lissaboni strateegia elluviimise vajadusega. Teatises tunnustatakse selgesõnaliselt turismi praegust tähtsat rolli töökohtade säilitamisel ja loomisel ning turismi loetakse õigustatult majandustegevuseks, mille panus täistööhõivesse võib jätkuda ja isegi suureneda. Komisjoni teatises analüüsitakse sektori struktuuri ning juhitakse tähelepanu sektori arenguga seotud teenuste ja elukutsete mitmekesisusele ning üliväikeste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete turismi antavale suurele panusele. Teatises märgitakse, et turismi erijooned soodustavad töökohtade paindlikkust, eiramata vajadust kompenseerivate meetmete järele, tagamaks tööhõive stabiilsuse ja kvaliteedi kõnealuses sektoris.

Nagu komisjon märgib, etendab turism põhirolli Euroopa piirkondlikus arengus ning jätkusuutlikkuse teguril on positiivne mõju erinevatele majandus- ja sotsiaalvaldkondadele. Sellega seoses on komisjoni praegu ettevalmistatav algatus Euroopa turismialane tegevuskava Agenda 21 kindlasti kohane juhis ja vahend turismi säästva arengu tagamiseks.

Teine tegur, mida seoses turismi panusega Lissaboni strateegiasse meeles pidada, on ELi laienemine ja selle positiivne mõju töökohtade loomisele ja majanduskasvule.

Kuid seda kõike on võimalik saavutada ainult kõigi era- ja avaliku sektori osalejate osaluse ning koostööga igal tasandil, mis on komisjoni kavandatava Euroopa uuendatud turismipoliitika nurgakivi.

2.1.2

Turismiga seotud sõlmküsimused. Komisjoni teatises esitatakse mitmesugused Euroopa turismiga seotud üldised sõlmküsimused, mille on tekitanud suured muutused Euroopa ja maailma ühiskonnas.

Esimene sõlmküsimus on seotud rahvastiku struktuuriga, milles toimuvad järsud muutused, nii et palju suurem arv inimesi — eelkõige üle 50-aastaseid inimesi — reisib ning turism peab kohanema nimetatud rahvastikurühma uute nõudmistega.

Teine oluline sõlmküsimus on maailma tasandil tekkivad uued sihtkohad, mistõttu tuleb tooted ja teenused kohandada uue turuolukorraga.

Lõpuks on vaja, et turism areneks säästvates majanduslikes, sotsiaalsetes ja keskkonnaalastes ning kultuuritingimustes.

Komisjoni teatises märgitakse, et konkurentsi parandamine on kohane viis kõnealuste sõlmküsimuste lahendamiseks, et täita Lissaboni strateegia eesmärgid.

2.1.3

Dialoog ja partnerlus. Komisjoni teatises toetatakse dialoogi ja partnerlust kõigi osalejate vahel konkurentsivõime suurendamise eesmärgi saavutamiseks. Kõik partnerluses osalejad igal tasandil on vajalikud ja turismi valdkonna meetmetes kesksel kohal.

2.2

Euroopa uuendatud turismipoliitika. Komisjon teeb teatises ettepaneku võtta Euroopa uuendatud turismipoliitika vastu eesmärgiga parandada konkurentsivõimet ning luua jätkusuutlikel tingimustel rohkem ja paremaid töökohti nii Euroopas kui maailmas. Eesmärgi saavutamine nõuab dialoogi, kooskõlastamist ja koostööd kõigil tasanditel.

2.2.1

Turismi mõjutavad põhimeetmed. Komisjoni teatises esitatakse kolme liiki meetmed:

Komisjoni teatises tehakse ettepanek usaldada nii avaliku kui ka erasektori algatuste kooskõlastamisel põhiülesanded komisjoni enda eriosakondadele. Need hõlmavad eelkõige interaktiivse teabe säilitamist turismisektoris ja koostöö saavutamist kõigi osalejate vahel nii, et turism saaks kasu ühenduse kõigist rahalistest vahenditest.

2.3

Säästva turismi edendamine. Komisjoni teatises loetakse Euroopa turismialase tegevuskava Agenda 21 ettepaneku koostamist Euroopa uuendatud turismipoliitika kujundamise hädavajalikuks aspektiks. Ettepaneku koostamine on käimas ning see on kavas lõpetada 2007. aastal.

Kuni kõnealuste strateegiliste jõupingutuste lõpetamiseni näeb komisjon ette erinevate erimeetmete viivitamatu rakendamise. Eriti väärivad märkimist meetmed heade turismitavade vahetuse soodustamiseks seoses erinevate küsimustega, nagu kättesaadavus ja jätkusuutlikkus, sport, kultuur, majanduslik taastumine, ELi laienemine, avaliku ja erasektori koostöö ja sotsiaalturism Euroopas, mida on käsitletud vähemalt seitsmes Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee omaalgatuslikus arvamuses.

2.4

Turismi tuntuse ja nähtavuse edendamine. Komisjoni teatises tehakse ettepanekuid eri valdkondade põhipoliitika kohta turismi strateegilise tähtsuse parandamiseks Euroopa üldpoliitikas. Sealhulgas:

3.1

Turism esineb teenitult kõigi Euroopa institutsioonide nii strateegilistes kui ka tehnilistes dokumentides, kuid ei ole veel kaugeltki kooskõlas oma praeguse tähtsusega majandustegevusena ja oma tulevikupotentsiaaliga Euroopas. Selle roll ületab üksnes majanduslikud kaalutlused, kuna hõlmab silmapaistvaid sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid ning Euroopa kodanike pärandi ja integratsiooniga seotud küsimusi, arvestades, et turism on valdkondadeülene sektor, mis mõjutab paljusid strateegiaid, poliitikavaldkondi ja ühenduse meetmeid.

3.2

On oluline juhtida tähelepanu sellele, et ehkki turism ei ole praegu Euroopa Liidu ühine poliitika, esitavad mitmed Euroopa institutsioonid siiski meetmeid ja tegevusi, mis mõjutavad turismi või kasutavad seda mõnede ELi põhieesmärkide saavutamise vahendina. Vastuvõtmise ootel uus põhiseaduse leping kujutab endast edasist sammu riikliku poliitika täiendava ja kooskõlastava rolli tunnustamisel ettevõtete konkurentsivõime edendamiseks ja turismi majandusliku mõõtme tunnustamiseks.

3.3

Erinevad Euroopa institutsioonid on turismiga seoses teinud järgmist:

3.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee käesoleva arvamuse eesmärk ei ole ainult kriitiliselt hinnata komisjoni teatist ja teha sellele järgnenud arutelust tulenevaid asjaomaseid soovitusi, vaid ka analüüsida olemasolevaid algatusi ja teha konkreetseid ettepanekuid. Seega, ehkki teatisele antakse positiivne hinnang, püütakse arvamuses keskenduda konkreetsetele meetmetele, mis üheskoos moodustavad turismipoliitika. Ehkki Euroopa praegune poliitika ei tegele otseselt turismiga, on sellel turismi arengule oluline mõju: isikute, teenuste ja kaupade vaba liikumine, transport, keskkond jne. Kõik nimetatud meetmed tuleb kaasata konkurentsivõimelise ja säästva turismipoliitika ülesehitamisse.

3.5

Üldiselt on arvamuse sõnum järgmine:

4.1

Komisjoni teatises antakse üldülevaade Euroopa uuendatud turismipoliitika alustest, sõlmküsimustest, strateegiatest, põhimeetmetest ja üldisest toimemehhanismist. Kõige selle koondamine üsna lühikesse teatisesse hõlmas kindlasti palju tööd, et kogu materjal kokku võtta, ning nõudis paljude dokumentide, arvamuste ja arutelude analüüsi. Tuleb rõhutada, et lõppeesmärk ühiskonda selgelt teavitada komisjoni peamistest turismialastest seisukohtadest ning meetmetest, mida on selles keerulises valdkonnas vaja võtta, on saavutatud.

4.2

Uuendatud turismipoliitika toetuseks teatises esitatud argumendid näivad kohased, kuivõrd need põhinevad uuendatud Lissaboni strateegial ja selle kahel põhiteljel — majanduskasvul ja tööhõivel. Kui kõnealuste eesmärkide saavutamine on ühenduse üldstrateegia, tähendab turismi panuse määratlemine nimetatud strateegiasse kindlasti selle rolli tugevdamist ja õige aluse loomist selle arendamiseks.

4.3

Võib-olla olnuks kasulik komisjoni teatises analüüsida turismi rolli ühenduse peamistes deklaratsioonides ning Euroopa põhiseaduse lepingus, püüdes näha, kuidas praegune turismipoliitika on nimetatud dokumentides määratletud ja milline on Euroopa uuendatud turismipoliitika tähtsus. Ei tohiks unustada, et liikmesriigid ja piirkonnad on korduvalt osutanud, et nad soovivad säilitada oma vastutuse turismi eest, kuid lubavad Euroopa Liidul võtta siiski kiirendava rolli teatavates ühist huvi pakkuvates valdkondades, et parandada Euroopa turismisektori konkurentsivõimet. Üks praegune rakendatav ja täiustatav nõue on näiteks Euroopat turismi sihtkohana propageeriva internetiportaali loomine ja haldamine. Ajal, mil sisepiirid muutuvad üha umbmäärasemaks, on vaja ühismeetmeid.

4.4

Komisjoni mainitud sõlmküsimused on kahtlemata kõige olulisemad, millega turismi lähikümnenditel silmitsi peab seisma. Nimekiri oleks võinud olla pikem, kuid kindlasti on peamine sõlmküsimus — konkurentsivõime parandamine — piisavalt lai, et olla aluseks teiste oluliste sõlmküsimuste käsitlemisele, nagu näiteks kvaliteedi tõstmine, hooajalisuse vähendamine või turismitööstuses tegutsevate inimeste oskuste parandamine. Turismisektoris töötavate inimeste kutseõpe ja kvalifikatsiooni parandamine on eriti oluline elukestva õppe integreeritud programmi raames. Nii muudetakse turismisektor konkurentsivõimelisemaks ja tagatakse kvaliteetsed teenused.

4.5

Komisjoni teatises kutsutakse korduvalt üles koostööle ja nagu näidatud pealkirjas, peaks partnerluse tugevdamine olema uuendatud turismipoliitika tähtis element ja tunnus. Eriti oluline on rõhutada partnerluskokkulepetesse kaasatavate ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide rolli ning paluda neil osaleda kõigis aruteludes ja kõigil foorumitel ning üldmeetmete rakendamisel turismisektori täiustamiseks. Samuti oleks kasulik luua kõigi huvirühmade koostöö osana heade turismitavade andmebaas kui tulemuslike kogemuste vahetamise mehhanism. Samamoodi oleks kasulik edendada turismi sihtkohtade ja linnade alalisi võrgustikke, mida ajendab tegutsema ühine eesmärk parandada konkurentsivõimet. Komitee tervitab “Euroopa parimate sihtkohtade” kasutuselevõttu ning nõuab tungivalt, et nimetatud idee hõlmaks sotsiaal- ja töösuhete asjakohast haldamist ning ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide osalemist valitud sihtkohas.

4.6

Komisjon kohustub rakendama kõnealust uut poliitikat koostöö, uute toetavate erimeetmete ja osalejate vahelise kooskõlastamise alusel. Siiski võib osutuda vajalikuks põhjalikumalt kirjeldada kõnealuse kolme lähenemise rakendamise tegelikke viise. Komitee arvates etendab ettevõtluse peadirektoraat põhirolli kõigi nimetatud Euroopa turismi otseselt või kaudselt mõjutavate poliitikavaldkondade kooskõlastamisel, kuid komisjoni otsustada on, milline organ peaks kooskõlastamise eest vastutama. Samuti on komitee arvamusel, et komisjonil peaks olema aktiivsem roll üleeuroopaliste algatuste kasutuselevõtmisel. Just siinkohal on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee mitmel juhul teinud ettepaneku asutada Euroopa Turismiamet ja kaaluda võimalusi asutada Euroopa Turismiagentuur.

4.7

Komisjoni teatises tehakse põhjalikult selgeks, et konkurentsivõime tugevdamine on Euroopa turismisektori eesmärk ja vajadus. Kasvav ülemaailmne konkurents kõnealuses sektoris nõrgendab ettevõtjate kasumlikkust. Seega nõuab Euroopa juhtpositsiooni säilitamine maailma turismitööstuses tulevikus suuri jõupingutusi, et uuendada, tõsta kvaliteeti, toetada loovust ja parandada kõigi tegurite ning osalejate tootlikkust.

4.8

Komitee on seisukohal, et komisjoni teatises ei pöörata piisavat tähelepanu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rollile turismi uues arengustsenaariumis tarbijate, ettevõtete ja sektoris osalejate seisukohast. Uurimis- ja arendustegevus selliste tehnoloogiate kasutamise parandamiseks turismisektoris peab olema järgmisel paaril aastal prioriteet.

4.9

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni ettepanekut parandada õiguslikku reguleerimist, kuid tuleb meeles pidada, et vähem reguleerimist ei tähenda alati paremat reguleerimist. Kui sektori tööeeskirju ja standardeid tahetakse kohandada, tuleb sotsiaalpartnerite määratletud valdkondades tugevdada kollektiivläbirääkimisi.

4.10

Ilmne valmisolek võtta konkreetseid meetmeid ja eelkõige parandada kättesaadavate Euroopa rahaliste vahendite kasutamist on oluline, kuid vaja on konkreetsemat teavet ning teatises täpselt määratletud Euroopa peamiste turismialaste eesmärkide rakendamiseks tuleks esitada programm. Tuleb tagada, et turismile eraldatavaid rahalisi vahendeid kasutatakse tõhusalt ja tulemuslikult eesmärkide saavutamiseks.

4.11

Euroopa turismialasele tegevuskavale Agenda 21 omistatud roll on komisjoni teatises eriti tähtis, kuna kõnealusest dokumendist peab saama turismi jätkusuutliku arenguga seotud strateegiate, programmide ja meetmete alus. Eeldatavasti võetakse vastu pikk ja põhjalik dokument, mis kahtlemata heidab valgust paljudele majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaalastele küsimustele ning teemadele. Kõnealuses dokumendis tuleks hoolikalt kaaluda majanduskasvu piiride ja turismisihtkohtade kasvu jätkusuutlikku määra põhiküsimusi ning ranniku ja teiste tundlike looduslike piirkondade kaitset. Samuti peaks teatises esitama elujõulisi ja jätkusuutlikke ettepanekuid.

4.12

Komisjoni teatises pannakse suurt rõhku turismistatistikale, kuid seda võib olla vaja täiendada selge strateegilise ja tulevikku vaatava lähenemisviisiga uuringute abil, mille käigus selgitatakse välja suundumused, tehakse järeldusi ja nähakse ette edasine tegevus. Ühe või mitme võrgustikku kuuluva turismi seirekeskuse asutamine Euroopa tasandil võib aidata rahuldada sektori nimetatud vajadust. Turismistatistikas tuleb pöörata rohkem tähelepanu tööhõivenäitajatele.

4.13

Komisjoni teatises sätestatakse selgelt vajadus parandada turismi nähtavust, mõistmist ja tunnustamist Euroopa ühiskonnas. Nagu juba täheldatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses “Katowice deklaratsioon” ning arvamuses “Turism ja kultuur: kaks majanduskasvu tõukejõudu” ning teistes Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee dokumentides, on vaja ka teabekampaaniaid kõigi Euroopa kodanike, eelkõige noorte teavitamiseks ja motiveerimiseks.

30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 325/16

1.

2.

3.

4.

5.

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Saksamaa haridus- ja teadusministri Saksamaa tulevase eesistumise ettevalmistuste käigus väljendatud palvet koostada ettevalmistav arvamus teemal “Euroopa potentsiaali rakendamine ja suurendamine teadus-, arendus- ja uuendustegevuses”. Komitee peab oluliseks ja kasulikuks, et sel viisil kaasatakse õigeaegselt ka komitee arvamus kõnealuse väga mahuka ja mitmetahulise teema kohta organiseeritud kodanikuühiskonnani viiva ühenduslülina Euroopa haridus-, teadus-, arendus- ja uuenduspoliitikasse.

1.2

Võttes arvesse hiljuti avaldatud uuendustegevust käsitlevaid põhjalikke komisjoni teatisi (1) ning suurepärast Aho-aruannet (2), keskendutakse käesolevas arvamuses eelkõige uuendus- ja arengustegevusele, mis on igasuguse jätkusuutliku uuendusvõime vaieldamatu eeldus, ning asjaomasele väljaõppele. Seeläbi üritatakse samuti vältida liiga ulatuslikku kattuvust nimetatud teatistega.

1.3

Teaduse ja tehnika tippsaavutused ja nende rakendamine konkurentsivõimelise majanduse hüvanguks on otsustavad eeldused selleks, et kindlustada meie tulevik näiteks energia- ja kliimaprobleemide valdkonnas, säilitada ja parandada meie praegust positsiooni globaalses keskkonnas ning kaitsta ja arendada Euroopa sotsiaalmudelit.

1.4

Seega on Euroopa jaoks praegu oluline teadvustada endale oma traditsioonilist positsiooni juhtiva teadus-, arendus- ja uuendustegevuse ruumina ja see taaselustada. See eeldab kodanike vastavate oskuste suuremat toetamist, tunduvalt suuremaid investeeringuid teadus-, arendus- ja uuendustegevusse, nende tõhususe tõstmist, tööstuse uuendusvalmiduse ja uuendusvõime suurendamist ning neid pidurdavate takistuste kõrvaldamist.

1.5

Kõige olulisem eeldus on edusammudele avatud ühiskondlik kliima, mis mõjutab kõiki poliitikatasandeid nii, et nende abil luuakse vajalikud raamtingimused ja langetatakse asjaomaseid suundaandvaid otsuseid. Samuti on oluline, et seeläbi loodaks uusi töökohti ning et tööstusvaldkonnas tekiks vajalike investeeringute suhtes piisav usaldus ja optimism.

1.6

Selle juurde kuulub teadus- ja tehnikavaldkonna ulatuslikum tutvustamine kodanikele, olemasoleva andepotentsiaali tõhusam ärakasutamine ja intensiivsem arendamine. Selleks tuleb teaduse ja tehnikaga seotud küsimustele pöörata tunduvalt suuremat tähelepanu juba põhikoolide ja eelkõige keskkooli õppekavades.

1.7

Lastele ja noortele tuleb samm-sammult ning kujundlikke näiteid ja praktilisi kogemusi kasutades selgitada teaduse ja tehnika olulisust ning kõnealuse teemaderingi põhimõisteid ja aluseid. Andekaid noori tuleb innustada valima vastav elukutse ja alustama teadaolevalt raskeid õpinguid, samuti tuleb neile anda tugevad alusteadmised.

1.8

Lisaks tuleb ülikoolides ja tehnikakõrgkoolides tagada parima rahvusvahelise standardiga vähemalt samaväärne teaduslik-tehniline väljaõpe: teadus- ja uuendustegevuse olulisim ressurss on kõrgeima kvalifikatsiooniga ning motiveeritud mõlemast soost teadlased ja insenerid, kes säilitavad ja arendavad oma erialast pädevust elukestva õppe käigus kogu tööelu jooksul.

1.9

Samuti peavad ühendus, liikmesriigid ja ettevõtted pakkuma kõnealustele teadlastele ja inseneridele atraktiivseid töövõimalusi, erialaseid stiimuleid, karjääriperspektiive ja asjakohast kindlust elukäigu kavandamisel. Kõnealused meetmed peavad olema kooskõlas nii nende väljaõppesse tehtavate ühiskonna investeeringutega kui ka suurte isiklike investeeringutega väga rasketesse ja nõudlikesse õpingutesse. Ainult nii on võimalik muuta tänane palju muret tekitav ühepoolne “ajude äravool” otsustavate võtmeisikute ülemaailmseks liikumiseks Euroopa suunas.

1.10

Lisaks kuulub siia tööstuse ja eriti ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete teadus- ja arendusalase uuendusvalmiduse toetamine ja atraktiivsemaks ning tasuvamaks muutmine asjakohaste õiguslike, halduslike ja rahanduslike raamtingimuste kaudu.

1.11

Erilisi jõupingutusi väärib eesmärk kiirendada teadus- ja arendustegevuse uute saavutuste rakendamist uutes toodetes või protsessides. Selleks tuleb kõnealustel ettevõtetel personalipoliitika kaudu tagada piisava teaduslik-tehnilise pädevuse olemasolu, et olla omalt poolt suutelised osalema uuendustegevuses või vähemalt suuta hinnata ja olla valmis kohanduma uute ideede ja võimalustega.

1.12

Lisaks rahandustehnilistele, maksu- ja vastutusõiguslikele aspektidele tuleks seega pöörata erilist tähelepanu akadeemiliste ja majandusringkondade vastastikusele liikuvusele. Siinjuures oleks abiks eriti uue ja atraktiivse, akadeemilisi ja tööstusringkondi võrdselt hõlmava liikuvus- või stipendiumisüsteemi sisseviimine teadmiste edasiandmiseks ning täiend- ja väljaõppeks.

1.13

See peaks analoogselt ülikooliprofessorite tasulise loomepuhkusega (sabbatical) võimaldama parima kvalifikatsiooniga teadlastel ja inseneridel töötada teatud aja jooksul tööstusettevõttes (ja vastupidi!), andes neile täieliku garantii endise karjääri juurde tagasipöördumiseks. Nii luuakse isiklik sild akadeemiliste ja majandusringkondade vastastikuseks läbipõimumiseks ning edendatakse parimal viisil vajalikku teadmiste edasiandmist.

1.14

Järgnevalt esitatakse mõned näited täiendavate konkreetsete soovituste ja järelduste kohta.

1.14.1

Kõik asjaomased osapooled peavad väga tõsiselt võtma Lissaboni strateegia realiseerimiseks seatud Barcelona eesmärki, et teadus- ja arendustegevuse investeeringute ülemaailmses konkurentsis mitte jääda viimaseks. Kõnealuse eesmärgi kohaselt tuleb ELi teadus- ja arendustegevusse suunatavaid kogukulutusi suurendada, nii et 2010. aastaks jõuaksid need ligikaudu 3 %ni SKTst. Selleks vajalikke investeeringuid peaksid kahe kolmandiku ulatuses rahastama eraettevõtted.

1.14.2

Vastavalt ühenduse praegusele eelarvekavale aastateks 2007–2013 suunataks teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi kaudu teadus- ja arendusvaldkonna investeeringuteks vaid ligikaudu 2 % Barcelonas eesmärgist. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates ei ole see piisav, et saavutada ühenduse toetuste märkimisväärne võimendav mõju ja integratsioonivõime, mis mõjutaks liikmesriikide toetuspoliitikat ja tööstuse vajalikku investeerimisvalmidust ning vallandaks vajaliku olulise kasvu.

1.14.3

Seetõttu tuleks ühenduse toetuste kõnealust osa suurendada 2008. aastal toimuva ELi eelarve läbivaatamise käigus esialgu ligikaudu 3 %ni. See oleks eriti tõhus ühenduse meede, mis kiirendaks praegusega võrreldes Lissaboni ja Barcelona jätkuvalt oluliste eesmärkide saavutamist. Viimatinimetatu on vajalik ka seetõttu, et näiteks USAs ja Hiinas näitavad teadus- ja arendustegevuse jõupingutused kiiret kasvutendentsi.

1.14.4

Ühenduse riigiabi eeskirjad (E state aid) tuleks kujundada selliseks, et see julgustaks liikmesriike ja annaks neile vajaliku tegevusvabaduse ülikoolide, teadus- ja uurimisasutuste ning tööstusettevõtete teadus- ja arendusprojektide ning neile vajalike võrgustike toetamisel senisest enam, tõhusamalt ja vähem bürokraatlikult.

1.14.5

Liikmesriikide eelarveõigus peaks võimaldama seda, et teadus- ja arendusmeetmete toetamisel võiks vahendite ülekandmine toimuda paindlikult sõltuvalt asjaomase projekti edenemisest. See tähendaks näiteks, et eraldatud vahendeid oleks võimalik üle kanda järgmisse kalendri- või eelarveaastasse.

1.14.6

Jõupingutused ühenduse patendi loomiseks tuleks viia eduka lõpuni, kusjuures keeleküsimus tuleks lahendada vastavalt rahvusvahelise teaduskogukonna pikaajalistele tavadele.

1.14.7

Uuendustegevus ja edusammud tuginevad alusuuringute, rakendusuuringute ning tootekeskse arenduse koostoimele, kusjuures nimetatud kategooriate vahelised piirid on raskesti eristatavad.

1.14.8

Sellest tulenevalt on vaja väljaõppe, teadustegevuse ja tööstusliku rakendamise sambad omavahel veelgi tugevamalt siduda. Komitee tervitab seetõttu Euroopa Tehnoloogiainstituudi asutamiskava; instituut peab andma panuse ühenduse ja liikmesriikide uuendussuutlikkuse edasiarendamisse, sidudes kõrgeimal tasemel haridus-, teadus- ja uuendustegevuse.

1.14.9

Kuid selleks tuleb alusuuringuid ka ühenduse tasandil piisavalt toetada. Hea lähenemisviisi pakub teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi eriprogramm “Ideed”.

1.14.10

Areng ja püsiv uuendustegevus ei tugine siiski ainult teadusel ja tehnikal, vaid ka kõikide osalejate motivatsioonil, uuelaadsetel ärimudelitel ning õigetel juhtimismeetoditel.

1.14.11

Oluline on pakkuda inimestele parimad võimalused enese arendamiseks ja omapoolse initsiatiivi näitamiseks, lähtudes nende annetest, töövõimest ja loovusest. Selleks tuleks ka tagada, et ettevõtte või instituudi kõigil töötajatel oleks võimalus esitada ideid ja ettepanekuid ning saada selle eest vastavat tasu. Need on sotsiaaluuringute, ettevõttemajanduse ja üldisemalt juhtimiskultuuri olulised küsimused.

1.14.12

Uute teadusalgatuste, uuenduslike tehnoloogiate, tootmisprotsesside või ärimudelite edendamine eeldab teatud riskide aktsepteerimist. Areng ja risk on ühe medali kaks külge.

1.14.13

Liiga jäigad eeskirjad organisatsioonivormide, teadusprogrammide ja töömeetodite ühtlustamisel võivad takistada arengut uuenduslikkuse ja uuendustegevuse suunas. Teadusuuringute vabadus on loomingulise teaduse, uute avastuste ja uuendusliku tehnika põhieeldus, mille ainsad piirid võivad olla eetiliste küsimuste õigsussätted ning eraldatud toetuste asjakohane kasutamine.

1.14.14

Teadus- ja arendustegevuse edendamise haldusmenetlusi on vaja lihtsustada ka selleks, et pidurdada vajalike mitmekesiste ja sageli isegi kattuvate taotlus-, hindamis-, seire- ja auditimenetluste tulva ning need mõistlikesse piiridesse tagasi juhtida.

1.14.15

Muus osas viidatakse käesoleva arvamuse üksikasjalikule tekstile. Arvamuses põhjendatakse soovitusi, juhitakse tähelepanu täiendatavatele, ka väga konkreetsetele aspektidele ja antakse sellekohaseid soovitusi.

2.1

Võttes arvesse hiljuti avaldatud uuendustegevust käsitlevaid põhjalikke komisjoni teatisi (3) ning suurepärast Aho-aruannet (4), keskendutakse käesolevas arvamuses eelkõige uuendus- ja arengustegevusele, mis on igasuguse jätkusuutliku uuendusvõime vaieldamatud eeldused, ning asjaomasele väljaõppele. Seeläbi üritatakse samuti vältida liiga ulatuslikku kattuvust nimetatud teatistega.

2.2

Kaasaegse teadus- ja arendustegevuse häll on Euroopa (5). Teadus- ja arendustegevus, nende meetodid ja mõtteviis on olnud meie tänase Euroopa ühiskonna, selle väärtuste, eluviisi ja elatustaseme põhilised teerajajad; teadus- ja arendustegevus olid Euroopa kultuuriruumi tunnus (6). Eeltoodust tulenevate saavutuste edu alus oli käsitööliste leiutaja- ja ettevõtlusvaim ning teaduslike meetodite ja süstemaatika vastastikune vaba mõju.

2.3

Peaaegu käsikäes teadus- ja arendustegevuse edusammudega kulgesid otsustavad ühiskondlik-poliitilised arengud, mis viisid kaasaegse riigini tekkeni. Sellist riiki iseloomustavad võimude lahusus, demokraatia, põhiõigused ja sotsiaalsed õigused.

2.4

Kõnealuste ühiste protsesside tulemusena on neis osalenud riikide ja piirkondade inimeste elutingimused muutunud ja paranenud rohkem kui kunagi varem inimkonna ajaloos.

2.5

Viimase 135 aasta jooksul on elanike (7) keskmine eluiga enam kui kahekordistunud (8). Viimase 50 aasta jooksul on pindalal põhinev põllumajandustoodang enam kui kolmekordistunud. Kõige edukamates tööstusriikides on alatoitluse asemel kõne all ülekaalulisus, teabe puuduse asemel teabe üleküllus, laste suremuse asemel vananemine.

2.6

Teadus-, arendus- ja uuendustegevuse käigus omandatud kaasaegse mobiilse tööstusühiskonna oskused ja saavutused hõlmavad kõiki inimarengu ja elukvaliteedi valdkondi.

2.7

Teadus- ja arendustegevuse vahetu ülesanne on omandada ja süvendada teadmisi, st uurida tundmatut ning saada kinnitust oletustele ja tuntud tõsiasjadele, ning arendada uusi oskusi, samas on kõnealuste jõupingutuste tulemused edendanud suurel ja eelkõige ootamatul määral inimeste heaolu. Selles ülekantud tähenduses on teadus- ja arendustegevuse eesmärk siis ka inimkonna heaolu teenimine.

2.8

Saavutatud edu teine otsustav tegur oli energiat kasutavate tööstuslike protsesside ja masinate areng ja intensiivne kasutamine: Energia vabastas inimese raske füüsilise töö koormast ning sellest sai kaasaegse rahvamajanduse “toitaine”.

2.9

Siit tuleneb komitee esimene oluline soovitus: ühiskond peab mõistma kõnealuste saavutuste otsustavat rolli meie praeguse eluviisi seisukohalt, nende tekkimise eeltingimusi, samuti nendega seotud teaduslik-tehnilist ja kultuurilist panust ning austama nende eksistentsiaalset tähendust; selle mõistmine peab olema osa üldisest haridustasemest! Selleks, et oskaksime hinnata meile aja jooksul iseenesestmõistetavaks muutunud elatustaset ja selle eeldusi, tuleb meeles pidada palju madalamat elukvaliteeti, mida võib Kolmandas Maailmas veel tänagi osaliselt kohata ning mis enne kõiki nimetatud saavutusi valitses ka praegustes tööstusriikides.

2.9.1

Vastavalt sellele tuleb kõikide kooliastmete õppekavad ja eraldatud õppeaeg kohandada nii, et lapsed ja noored juhatatakse näitlikke ja huvitavaid selgitusi ja õppematerjale kasutades samm-sammult teaduse ja tehnika mõttemaailma ning olemasoleva teadmistevaramu (9) juurde ning neile teadvustatakse teadustöö ja tehnika arengu olulist osa meie kõigi igapäevases elus. Oluline on innustada mõlemast soost andekaid noori langetama valikut teaduslik-tehniliste õpingute kasuks ja pakkuda neile siis kõrgkoolides ja ülikoolides ka parimal tasemel teaduslik-tehnilist väljaõpet ning neid edaspidi elukestva õppe programmide kaudu täiendavalt koolitada. Saavutused on tulevaste edusammude alus.

2.10

Suurem osa seniöeldust ei kehti vaid Euroopa kohta, kuigi nimetatud saavutused ei ole veel — kahjuks — kogu maailmas kõikidele inimestele, elanikkonnarühmadele ja rahvastele võrdsel määral ja piisavalt kättesaadavad.

2.10.1

Seoses sellega tuleb välja tuua kaasaegse teadmisteühiskonna üks oluline tunnus: erinevalt varasematest aegadest, kui näiteks siidi valmistamist hoiti Hiinas suures saladuses, pakutakse praegu omandatud teadmisi, see tähendab meie väärtuslikemat vara, peaaegu piiranguteta (10), näiteks ülikoolides ja tehnikakõrgkoolides kogu maailmast pärit üliõpilastele (isegi stipendiumide kujul), aga ka õpikutes, väljaannetes, patendikirjeldustes, erialakonverentsidel, internetiväljaannetes, erialaajakirjades jne.

2.10.2

Saadud teadmiste avalikustamise eesmärk on ühelt poolt teadusarengut edendav ülemaailmne teadmiste vahetus, teiselt poolt on see aga ainulaadne ja eriti tõhus arenguabi vorm, mis on näiteks juba alates 19. sajandist aidanud kaasa sellele, et riigil nagu Jaapan õnnestus omaenda jõupingutuste abil selja taha jätta keskaegne eluviis ja ühiskonnastruktuur ning saavutada lühima aja jooksul Euroopaga sarnane elatustase.

2.10.3

Omandatud teadmiste ja oskuste vaba kasutatavuse piirid tuleb siiski kehtestada seal, kus on vaja teadus- ja arendustegevusse tehtud investeeringud hiljem majanduslikult tagasi teenida ja seega asjaomaste rahvamajanduste konkurentsivõimet turul vajaliku edumaa kaudu suurendada.

2.10.4

Selleks on enamik tööstusriike välja töötanud tasakaalustatud õigussüsteemi intellektuaalomandi tähtajaliseks kaitseks, mis saavutab haripunkti patendiõiguses. Selle kohta on komitee juba mitmeid kordi arvamust (11) avaldanud ja tuletanud korduvalt meelde vajadust võtta kasutusele Euroopa Ühenduse patent, aga ka vajadust tõsta teadlikkust intellektuaalomandi majanduslikust ja kultuurilisest tähtsusest. Lõpuks on intellektuaalomandi tunnustamine ja kaitse innustus ja õiglane tasu uute tehnikate leiutajatele ja uute teoste loojatele.

2.11

Mida see tähendab Euroopa Ühenduse poliitika seisukohalt? Esmajoones on tuleb uurida olulist ja väga konkreetset küsimust: milline murdosa sisemajanduse kogutoodangust (SKT) tuleks tasakaalustatud üldpoliitika raames investeerida teadus- ja arendustegevusse.

2.11.1

Vastuse sellele annab Euroopa positsioon ülemaailmses konkurentsis, niisiis palju tsiteeritud Lissaboni strateegia (12).

2.11.2

Selle kohta võttis nõukogu juba 2002. aasta märtsis Barcelonas (13) vastu suundaandvad otsused (14) ja sõnastas nüüdseks üldtuntud 3 % eesmärgi, mille kohaselt tuleb ELi teadus- ja arendustegevuse kogukulutusi suurendada nii, et 2010. aastaks jõuaksid need ligikaudu 3 %ni SKTst. Kõnealuseid investeeringuid peaksid kahe kolmandiku ulatuses rahastama eraettevõtted (nõukogu otsuse punkt 47). Lisaks ühenduse teadus- ja arendustegevuse investeeringute märkimisväärsele suurendamisele on niisiis eriti oluline luua liikmesriikidele ja eelkõige tööstusele stiimuleid teadus- ja arendustegevusse investeerimiseks. Komitee on kõnealust eesmärki rõhutatult toetanud paljudes arvamustes (15), kuid kahjuks näib, et kui mõned liikmesriigid välja arvata, siis jääb eesmärk saavutamata. See on muret tekitav tõsiasi.

2.11.3

Lisaks märgitakse 2006. aasta oktoobri lõpus avaldatud ülevaates STERN REVIEW (16): “The Economics of Climate Change”, et ainuüksi kasvuhoonegaaside põhjustatud ülemaailmse soojenemise pidurdamiseks vajatakse ligikaudu 1 % SKTst; nimetatud kulutused hõlmavad ka täiendavalt vajalikke teadus- ja arendustegevusi.

2.11.4

Siiski ei ole kliimamuutused ja nende seos energiakasutuse, energiatarbimise ja jätkusuutliku energiavarustusega ainus probleemide ring. Ka võitlus füüsiliste ja psüühiliste haiguste vastu, puuetega inimeste elutingimuste parandamine, demograafiliste muutuste ja vananemise mõjud ning keskkonnakaitse, samuti meie elu põhialuste ja Euroopa väärtushinnangute süsteemi üldine tagamine on olulised uurimisteemad, mille kohta komitee on andnud põhjalikke soovitusi varasemates arvamustes, nagu arvamus teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi ja selle eriprogrammide kohta.

2.12

Teadaolevalt seisab Euroopa Ühendus silmitsi teravneva ülemaailmse konkurentsi tõsiste väljakutsega. Seejuures on eriti oluline säilitada Euroopas töökohad, sissetulekute tase ning sotsiaalsed ja keskkonnastandardid. See kehtib USA ja Jaapani majandusjõudude taustal, aga eriti silmas pidades selliste riikide nagu Hiina (Hiina on seadnud eesmärgiks astuda 2050. aastaks ülemaailmselt juhtiva tehnoloogiriigina USA asemele! (17)), India ja Brasiilia märkimisväärseid ja üha kasvavaid tööstus- ja teadussaavutusi, ning arvestades sealseid oluliselt madalamaid töötasusid ning sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid.

2.13

Just ülemaailmse konkurentsi, samuti sellega kaasneva teadus- ja arendustegevuse kasvavate investeeringute ülemaailmse võidujooksu taustal, kaasa arvatud parimate teadlaste ja inseneride ülemaailmse konkurentsi tõttu, peab Euroopa Ühendus paremini ära kasutama oma teadusuuringute, tehnilise arengu ja uuendustegevuse potentsiaali ja seda veelgi tugevdama. Siinjuures on tegemist esmajoones ülemaailmse, mitte Euroopa-sisese konkurentsiga!

2.14

Euroopa konkurentsivõimelist positsiooni on niisiis võimalik säilitada vaid ka tulevikus püsiva edumaa kaudu (18) teadusuuringute, tehnilise arengu ja uuendustegevuse valdkonnas, mida ümbritseb demokraatiat, õigusriiki, ettevõtlusvabadust, planeerimiskindlust, teotahet ja saavutuste tunnustamist hõlmav sotsiaalne ja kultuurikeskkond. Euroopa teadusruumi tuleb tugevdada ja edasi arendada. Kõnealusest järeldusest on küll nüüdseks saanud poliitiliste tahteavalduste tavapärane osa, kuid reaalses tegevuses, reaalsete prioriteetide rakendamisel (nt teaduseelarved) ja vastavates eeskirjades (nt töötasude struktuur (19), maksuõigus) esineb veel selgeid ja kahetsusväärseid puudujääke nii ühenduse kui ka enamike liikmesriikide tasandil.

2.15

Teised riigid, kes seisavad vastamisi sarnaste probleemidega, näiteks USA või Jaapan, aga ka Šveits, teevad siin edukalt tunduvalt suuremaid ja ka tõhusamaid kulutusi teadusuuringutesse, tehnoloogilisse arengusse ja uuendustegevusse. See kajastub ka USA atraktiivsuses Euroopa teadlaste ja inseneride jaoks, mis viib endiselt selleni, et põhimõtteliselt soovitud vastastikuse liikuvuse raames siirdub USAsse rohkem asjatundjaid ja talente kui sealt Euroopasse (“ajude äravool”).

2.16

Just USAd silmas pidades ei ole nimetatud tõsiasi ainult finantssuutlikkuse ja kõrgemal tasemel teadussüsteemi näitaja, vaid lisaks nõrgendab see Euroopat ja tugevdab USAd. Lisaks iseloomustab USA teadus- ja arendustegevuse poliitikat Euroopaga võrreldes avatum ja julgem lähenemine uutele kontseptsioonidele ja algatustele, aga ka üldiselt suurem riskivalmidus. Asjaomases poliitikavaldkonnas saadakse motivatsiooni mitte ainult majanduslikust konkurentsivõimest, vaid samavõrra ka järjekindlast riiklikust julgeolekustrateegiast (20) ning sellega seonduvatest suurtest investeeringutest teadus- ja arendustegevusse, mis toovad kaasa vastastikku viljaka tegevuse.

2.17

Seega tuleb Euroopal taaselustada oma traditsiooniline positsioon juhtiva teadus- ja uuendustegevuse ruumina, investeerida oluliselt rohkem teadus- ja arendustegevusse, edendada oma kodanike vastavaid võimeid, tasustada nende saavutusi ning kõrvaldada pidurdavad takistused.

2.18

Eesmärgi saavutamise olulisim eeldus on ühiskondlik kliima, mis mõjutab kõiki poliitikatasandeid nii, et nende abil luuakse vajalikud raamtingimused ja langetatakse asjaomaseid suundaandvaid otsuseid. Vaid sellisel juhul võivad koolid ja ülikoolid täita ülemaailmses konkurentsis oma ülesannet ning suunata piisavalt noori teaduse ja tehnika valdkonda. Vaid sellisel juhul tekib tööstusvaldkonnas vajalike investeeringute suhtes piisav usaldus ja optimism.

3.1

Investeeringute allikas. Teadus- ja uuendustegevus koos võimekate inimeste kvaliteetse ja tõhusa väljaõppega on ühiskonna tulevase heaolu eeldus. Niisiis peab ühiskond eraldama selleks vajalikud investeeringud. ELis tulevad kõnealused investeeringud ühenduselt, liikmesriikidelt, majandusettevõtetelt ja väikeses ulatuses erafondidelt.

3.2.1

Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse 7. raamprogramm. Euroopa Ühendus annab põhipanuse (21) teadus- ja arendustegevuse edendamisse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse 7. raamprogrammi kaudu. Raamprogrammi. eelarve aastateks 2007–2013 on (22) ligikaudu 50 mld eurot (23), see on ligikaudu 5,8 % ühenduse selle perioodi kogueelarvest.

3.2.2

Kõnealune summa moodustab seega ligikaudu 0,06 % ühenduse sisemajanduse kogutoodangust, niisiis ainult ligikaudu 2 % Barcelona eesmärgist (vt lisa). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates ei ole see piisav, et saavutada ühenduse toetuste märkimisväärne võimendav mõju ja integratsioonivõime, mis mõjutaks liikmesriikide toetuspoliitikat ja tööstuse vajalikku investeeringuvalmidust ning vallandaks vajaliku olulise kasvu.

3.2.3

Komitee peab seega äärmiselt kahetsusväärseks, et ei järgitud komitee soovitust (24) suurendada senisega võrreldes 7. raamprogrammi osa ühenduse kogueelarves.

Komitee pöördub seetõttu Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi poole palvega liikuda selles osas 2008. aastal eelseisva ELi eelarve läbivaatamise käigus olulisel määral edasi ja suurendada 7. raamprogrammile eraldatavat ühenduse toetuste mahtu 3 %ni Barcelona eesmärgist.

3.2.4

Euroopa Investeerimispank. Lisaks juhib komitee tähelepanu sellele, et ka Euroopa Investeerimispanga toetusi tuleb rohkem kasutada teadus-, arendus- ja uuendustegevuse edendamiseks (25), eriti valdkondades, mis tegelevad vajalike infrastruktuuride rajamise ja teadmiste edasiandmisega tööstuses rakendamise eesmärgil..

3.2.5

Euroopa Struktuurifond. Eelpoolöeldu kehtib isegi suuremal määral Euroopa Struktuurifondi kasutamise kohta. Eriti uutes liikmesriikides valitseb vajalike teadusinfrastruktuuride rajamisel ja nende sidumisel kaasaegsete kõrgtehnoloogiaettevõtete asukohtadega selge järelejõudmisvajadus.

3.3.1

Majandusettevõtete investeeringute suurendamine. Ühenduse toetuste struktuuriliselt tagasihoidlikku osa silmas pidades on oluline, et nii liikmesriigid kui ka Euroopa majandus (26) investeeriksid omalt poolt piisavalt, see tähendab senisest oluliselt enam, teadus- ja arendustegevusse ning sellega seotud väljaõppesse, et rakendada ja suurendada Euroopa potentsiaali teadus-, arendus- ja uuendustegevuses, kasutada Euroopa teadusruumi ja saavutada vähemalt ligilähedaseltki Barcelona eesmärk. Selles osas on enamikel liikmesriikidel suurim ja tungivaim järelejõudmisvajadus!

3.3.2

Usaldusväärsed ja sobivad raamtingimused. Suurema rahalise panuse kõrval tuleb üle kontrollida ka kõik teised eeldused, et saavutada rakendatud vahenditega parim võimalik tulemus. Sealjuures on eriti oluline kontrollida teadusega mitteseotud aspektide ja nõuete kasulikkust või kahjulikkust ning tagada suurim võimalik planeerimiskindlus ja riiklike nõuete usaldusväärsus.

3.3.3

Ühenduse toetavad meetmed. Selles osas saab ja peab ka Euroopa Ühendus osutama oma poliitika kaudu kindlat toetust, rakendades selleks eelkõige sobivaid määrusi või direktiive, optimaalseid raamtingimusi ja teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse 7. raamprogrammist eraldatava targalt kasutatud toetuse võimendava mõju kaudu.

3.3.4

Ühenduse riigiabi eeskirjad. Ühenduse riigiabi eeskirjades sätestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaselt liikmesriikide poolt teadus- ja arendustegevusele eraldada lubatud riigiabide (27) liik maht ja haldusmenetlused. Riigiabi andmise vorm on niisiis veel üks otsustav vahend teaduse edendamise liikmesriikidepoolseks mõjutamiseks, aga ka ühenduse 7. raamprogrammi kaudu antava abi optimaalseks kasutamiseks. Seega tuleks ühenduse riigiabi andmine korraldada selliselt (28), et see julgustaks liikmesriike ja aitaks neil senisest enam, tõhusamalt ning võimalikult tulusalt ja mittebürokraatlikult edendada ülikoolides, teadusorganisatsioonides, tööstuses ja nende omavahelises koostöös teadus- ja arendusprojekte.

3.3.5

Ülemaailmse konkurentsivõime prioriteetsus. Esmajoones tuleb vältida seda, et teadus- ja arendustegevuse riikliku edendamise liiga kitsalt sõnastatud, suure bürokraatiaga seotud ja eranditult Euroopa-sisesest konkurentsiolukorrast lähtuvad piirangud kahjustaksid Euroopa Ühenduse ülemaailmset konkurentsivõimet. Vastupidi, eelkõige silmas pidades ühenduse toetuse väga väikest suhtelist panust (29), peavad liikmesriigid omalt poolt suutma märkimisväärselt ja bürokraatlike takistusteta edendada Euroopa teadusruumis vajalikku ülikoolide, teadusasutuste ja tööstusettevõtete võrgustikku.

3.3.6

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning alustavad ettevõtted. Samuti on vaja enam tugevdada VKEde ja eriti alustavate ettevõtete uuendustegevuse potentsiaali ning luua tööstusele üldiselt suuremaid stiimuleid vastavate investeeringute tegemiseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee viitab lisaks oma soovitustele dokumendis (30) “Ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid) käsitlev mitmeaastane programm” ja sellega seoses eriti olulisele teadmistel põhineva majanduse edendamisele. Asjaolu, et 98 % kõikidest Euroopa Liidu ettevõtetest on VKEd, muudab eriti selgeks, milline tähtsus on uuendusvõime tugevdamisel nimetatud ettevõtete kategoorias.

3.3.7

USA näide. Suuna leidmisel tuleks abiks võtta ülemaailmsete konkurentide, eriti USA vastav toetuste poliitika.

3.4

Liikmesriikide eelarveõigus. See, kas erinevate liikmesriikide eelarveõigus aitab saavutada vahendite tõhusa kasutamise eesmärki, on seotud veel ühe olulise aspekti, rahastamisküsimustega. Kui see nii ei ole, peaks ühendus tegutsema selles suunas, et vastavate liikmesriikide eelarveõigus oleks senisest rohkem kooskõlas teadus- ja arendustegevuse vajadustega.

3.4.1

Paindlikumad vahendite eraldamise kavad ja eelarveõigus. Eelkõige suuremate arendusprojektide puhul, aga üldiselt kõikide teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringute puhul tuleks vältida seda, et sisuga mitteseonduvalt kindlaks määratud riiklikud vahendite eraldamise kavad (nii on see näiteks eelarvelise raamatupidamise korral) toovad kaasa otsused, mis ei ole projektiga kooskõlas. Kuna seni käsitlemata tehniliste küsimustega tegelevate projektide puhul ei ole kogukulutused, niisiis eriti ka kalendriaasta jooksul vajaminevad vahendid, alati piisava täpsusega kavandatavad, siis võivad projektivahendid kalendriaastaga seotud riiklike vahendite eraldamise kavade tõttu otsa lõppeda. See toob kaasa sobimatud optimeerimismenetlused ja põhjustab ebatõhusat tegutsemist, mistõttu tuleks leida paremad lahendused, nt eraldatud vahendite osaline ülekandmine järgmisse kalendri- või eelarveaastasse, ning lisada need liikmesriikide eelarveõigusesse.

3.5

Liikmesriikide maksu- ja vastutusõigus. Samuti tuleks ühendusel tegutseda selles suunas, et ka liikmesriikide maksu- ja vastutusõigus oleks rohkem suunatud eesmärgile luua tööstusettevõtetele stiimuleid investeeringute suurendamiseks teadus- ja arendustegevusse ning säilitada uuenduslike tehnikate või toodete kasutuselevõtmisel ülevaade finantsriskidest.

3.6

Liikmesriikidepoolne piisav põhirahastamine. Lisaks peaksid liikmesriigid tagama oma teadusasutuste piisava põhirahastamise, et oleks üldse võimalik kasutada kaasrahastamise võimalust teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 7. raamprogrammi kaudu.

3.7

Raamatupidamine, kulude arvestus ja hindamine. Samuti tuleks riiklike toetuste saajate, see tähendab erinevate teadusasutuste raamatupidamist, kulude arvestust ja hindamist kontrollida selles osas, kas need vastavad tõepoolest teadus- ja arendustegevuse iseloomulikele eripäradele. Eelkõige tuleb kindlaks teha, kas tootmisettevõtete jaoks optimeeritud ettevõttemajanduse aspektid on üks-ühele ülekantavad organisatsioonidele, kes toodavad teadmisi ja kes võivad seal kulutuste, kajastamise ja hindamise osas põhjustada moonutusi.

3.8

Poliitilised ja ühiskondlikud prioriteedid. Üldiselt on oluline luua poliitilisel tasandil ja meedias, mis on arvamuste võimendaja, arusaamine, et piisav ja tõhus teadus- ja arendustegevus on vajalik kasvupinnas tulevasele heaolule, st ka töökohtade loomisele, sotsiaalteenuste osutamisele ja konkurentsivõimele, ning sellele vastavalt ka tegutseda. See kehtib nii nõutavate investeeringute tegemiseks vajalike eelarvega seotud otsuste kui ka kõigi hariduse, tööõiguse, töötingimuste, maksuõiguse, töötasu jt. raamtingimuste kohta. Samuti hõlmab see ühiskonna kui terviku põhihoiakut teaduse ja tehnika arengu suhtes, mis on seotud suurte võimaluste, aga vältimatult ka teatud riskidega. Ülemäärane hirm riskide ees toob kaasa stagnatsiooni ning lõpuks isegi teadmiste kadumise ja taandarengu.

4.1

Üldised märkused  (31). Seetõttu on esmatähtis majanduslik, poliitiline, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond, kus loomingulisus ja leidlikkus ning ettevõtlusalgatused kõige paremini areneda saavad (32), ning mis võimaldab kaasata Euroopa teadusruumi kõige paremad teadlased ja insenerid ning neid seal ka hoida. See hõlmab eelkõige hea teadus ja uurimistegevuse jaoks optimaalsete tegevustingimuste säilitamiseks või loomiseks vajalikke meetmeid.

4.2

Uute ideede ja kontseptsioonide katsetamine. Teadus- ja uurimistegevus on keskendunud parimate ja uusimate ideede, meetodite ja tulemuste leidmisele. Siia kuulub ka uute teadmiste sõltumatu reprodutseerimine (või ümberlükkamine), st “sertifitseerimine”, samuti nende levitamine, süvendamine ja laiendamine, kusjuures esmane eesmärk peab olema tegeleda järkjärgult seni käsitlemata teemadega. Järelikult on vaja luua ja säilitada pluralistlikud (33) ja interdistsiplinaarsed teadustegevuse lähenemisviisid, hindamismeetodid ja teadustegevuse struktuurid, et ergutada ja kasutada parimate ideede, tulemuste, aga ka organisatsioonivormide evolutsioonilist protsessi (34).

4.3

Hindamiskriteeriumid ja tegutsemisvabadus. Järelikult peavad hindamiskriteeriumid soodustama uusi ideid ja sealjuures tuleb aktsepteerida ebaõnnestumise ohtu, sest edu ei ole võimalik kogemuseelselt tagada. Vältida tuleb liiga jäiku ülalt alla suunatud eeskirju või reeglistikke organisatsioonivormide, teadusprogrammide ja töömeetodite ühtlustamiseks; need võivad takistada evolutsiooni uute ideede, uuenduslikkuse suunas. Uuendus eeldab ettevõtjate piisavat tegutsemisvabadust, et uus idee ei hääbuks juba piiravate eeskirjade ülemäärasuse tõttu. Teadustegevuse vabadus, ka vabadus sisuga mitteseonduvatest, piiravatest (35) või lausa ideoloogilistest nõuetest, on loomingulise teaduse ja uute avastuste põhieeldus, mille ainsad piirid võivad olla eetiliste küsimuste õigsussätted ning eraldatud toetuste asjakohane kasutamine.

4.3.1

Alt üles lähenemisviis. Seetõttu peaks iga teaduspoliitika põhimõte olema kasutada alt üles lähenemisviisi nii palju kui võimalik ja ülalt alla lähenemisviisi nii palju kui vajalik ning detsentraliseerimist nii palju kui võimalik ja tsentraliseerimist nii palju kui vajalik. Siinjuures on oluline tasakaal ühelt poolt individuaalse ideede paljususe ja individuaalse loomingulisuse ning teiselt poolt ressursside vajalikuks koondamiseks tarviliku kavandamise, ühtlustamise ja juhtimise vahel, et oleks võimalik teostada suuremaid, töö jaotamisel põhinevaid projekte.

4.3.2

Koostööprojektid. Eelkõige just nõudlikud ja paljulubavad teadus- ja arendusprojektid või kõrgtehnoloogilised projektid eeldavad sageli rahvusvahelist koostööd erinevate teadusorganisatsioonide, ettevõtete jne vahel, kaasa arvatud rahastamine eri toetajate poolt. Eriti kui nende sisemised organisatsioonistruktuurid, hindamissüsteemid, personalipoliitika, eelarve-eeskirjad (36) jne üksteisest oluliselt erinevad, võib see põhjustada takistusi kõnealuse koostöö soovitud edule. Siinkohal on oluline, et kõik osalejad oleksid valmis üksteise vajadustega arvestama ja leppima vastava projekti osas kokku ühistes, vajadusel nende tavapärastest harjumustest erinevates reeglites, loobuma esmatähtsuse omistamise nõuetest ja jõudma toimivate kokkulepeteni.

4.3.3

Avatud kooskõlastusmeetod. Samal ajal kui punktis “Uute ideede ja kontseptsioonide katsetamine” soovitatakse pluralistlikku lähenemisviisi ja kirjeldatakse liiga suure ühtsuse kahjulikke tagajärgi evolutsioonilistele edusammudele, eeldavad koostööprojektid ja Euroopa-sisene koostöö tervikuna minimaalset ühtsust kohaldatavate reeglite ja kriteeriumide osas koostööd tegevate asutuste piires. Avatud kooskõlastusmeetodit tuleb siin ettevaatlikult kasutada, et saavutada nimetatud vastuoluliste vaatepunktide vahel nõutav tasakaal.

4.4

Haldusmenetluste lihtsustamine ja vähendamine  (37) . Kattuvate või paralleelsete instantside vältimine  (38) Teadus- ja arendustegevus eeldab vältimatult ka kavandamis-, ettevõtlusalaseid, haldus- ja ekspertülesandeid, mida peavad täitma tunnustatud ja kogenud teadlased ja insenerid. Vajalikud haldusmenetlused on aga sellisel määral paljunenud ja paisunud, et sellega seotud pingutused vähendavad märkimisväärselt tegeliku teadustegevuse suutlikkust. Eelkõige on välja kujunenud vajalike taotlus-, hindamis-, seire- ja auditimenetluste tulv, mis toob kaasa sellest tuleneva vähetootliku askeldamise ja vähendab tegeliku teadustegevuse suutlikkust (39). Lisaks ei ole puudulikke investeeringuid haridusse, teadus- ja arendustegevusse võimalik asendada ka hindamismenetluste arvu suurendamisega.

4.4.1

Seetõttu kordab komitee oma tungivat palvet (40), et nii komisjon kui ka liikmesriigid tegeleksid intensiivselt selle küsimusega ning tegutseksid tõhusamate ja paremini kooskõlastatud menetluste (eriti koos liikmesriikide asjaomaste asutustega ja nende vahel) suunas. Eelkõige soovitatakse vähendada eraldi tegutsevate vertikaalsete (ja ka horisontaalsete/paralleelsete) loa-, juhtimis- ja kontrollasutuste (ja -menetluste) ülemäärast hulka.

4.5

Pädevuste edendamine ja konkurents. Komitee tervitab komisjoni, liikmesriikide ja teadusorganisatsioonide jõupingutusi edendada eelkõige väljapaistvaid saavutusi või programmiettepanekuid. Selle üldine eesmärk on jõuda teadus- ja arendustegevuses tippsaavutusteni, aga ka püüd hoida kõige edukamad teadlased Euroopas või meelitada nad Euroopasse. Sellega on siiski seotud haldusmenetluste arvu edasine suurenemine. Seda enam on äärmiselt vajalik kõikide kõnealuste menetluste üldarvu oluline vähendamine ja menetluste ratsionaliseerimine ja lihtsustamine. Siinkohal kehtib väga suurel määral lause “Vähem on rohkem”.

4.6

Teaduskategooriate selgete piirjoonte kadumine. Alusuuringute, rakendusuuringute ja arendustegevuse kategooriaid ei ole võimalik teravalt eristada, pigem on tegemist viljakate võrkude moodustumise ja tagasisidega. Kui teadus- ja arendustegevuse reeglistikes osutub vajalikuks kõnealuste kategooriate eristamise säilitamine, tuleb asjaomastele organisatsioonidele jätta vastava osatähtsuse kindlaksmääramisel piisavalt kaalutlus- ja otsustamisvabadust Eeltoodu ei mõjuta tõsiasja, et alusuuringute tulemusi ei ole võimalik peaaegu üldse ette näha ega kavandada, samal ajal kui sihipärast ja põhjalikult kavandatud toimimisviisi saab rakendada alles siis, kui eesmärki on võimalik määratleda ja selleni viiv tee piisavalt selge.

4.7

Loodusteadmiste muutmine uuenduslikuks tooteks, uuenduslikuks protsessiks ja uuenduslikukeks teenusteks. Erilisi jõupingutusi väärib eesmärk kiirendada alusuuringute, samuti rakendusuuringute ja arendustegevuse uute saavutuste rakendamist uutes toodetes, protsessides või teenustes. Kuigi siinkohal on tegemist ühe põhiprobleemiga, puudub selle lahendamiseks kahjuks kõikehõlmav universaalne retsept. Siiski on võimalik määratleda mõned põhimõtted ja soovitada meetmeid.

4.7.1

Kõige olulisem meede on ilmselt akadeemiliste ja tööstusringkondade vahelise isikute liikuvuse parandamine (vt punkt 5.5 jj.), aga ka kõnealuse kahe “kultuuri” (41) üldise vastastikuse mõistmise ja vastastikuse läbipõimumise edendamine.

4.7.2

Selles osas on aga siiski ka erasektor kohustatud arendama välja vastava ettevõtluskultuuri ja andma suurema panuse teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkusesse ning ilmutama uuenduslike toodetega seoses enam julgust (vt ka punkt 4.9). Ettevõtted peavad suunama oma personalipoliitika sellele, et neil oleks või nad arendaksid välja vähemalt nii palju teaduse ja tehnika alast pädevust, et oldaks võimelised andma hinnanguid ja kohanduma. Lisaks sellele peavad ettevõtted tegema jõupingutusi ka innovatsioonialti õhkkonna loomiseks, et edendada ja kasutada oma töötajate loomingulist potentsiaali. Oskusteavet on võimalik edasi anda või osta ainult juhul, kui see on olemas, tuntud ja arusaadav (42).

4.7.3

Sellele võiksid kaasa aidata ka parandatud, interneti kaudu avalikkusele kättesaadavad teabesüsteemid, mis võimaldaksid potentsiaalsetel huvilistel leida teavet üldisest märksõnakogust Euroopa teaduse tulemuste, samuti originaalväljaannete ja nende autorite kohta ning leida vajalikud kontaktandmed. Ühenduse teadus- ja arendustegevuse teabeteenistuse Cordis kaudu (43) seda juba osaliselt üritatakse. Seesugused teabesüsteemid peaksid parimal juhul olema juurdepääsetavad ka puuetega inimestele (44) ning nende puhul tuleks arvestada ka vananeva rahvastikuga.

4.7.4

Vähemalt sama oluline on siiski ka teadusasutuste vajalik koostöö asjaomaste teemadega tegelevate ettevõtetega. Seda soodustab vahetu ruumiline lähedus (45), sest lähedane naabrus (“klaster”) toob kaasa nii vältimatud kui ka otsitud kohtumised ja partnerluse. Klastrite moodustamist on vaja sobivate programmide kaudu jätkuvalt edendada. Samuti tuleb tunnustada ja edendada kõiki kohaliku ja piirkondliku tasandi püüdlusi soodustada teadmiste edasiandmist ja luua sidemeid. Eeskujuna olgu siinkohal nimetatud algatused “Science Cities” (Teaduslinnad) (46).

4.7.5

Komitee tervitab seetõttu erilise rõhuga käsilolevat Euroopa Tehnoloogiainstituudi (ETI) asutamiskava (47), mis peab andma panuse ühenduse ja liikmesriikide uuendussuutlikkuse edasiarendamisse, sidudes kõrgeimal tasemel omavahel haridus-, teadus- ja uuendustegevuse. ETI eesmärk on tegutseda esmajoones teadus- ja uuendustegevuse partnerlusühenduste raames. Komitee soovitab ka siin eelkõige siiski alt üles algatusi ja protsesse ergutada, edendada ja eelistada.

4.7.6

Kokkuvõttes peaksid ka liikmesriigid võtma selles osas tugevamaid toetusmeetmeid. Need peaksid hõlmama nii juba mainitud alustavaid ettevõtteid kui ka teadusasutuste ja juba tegutsevate ettevõtete koostööd (48).

4.8

Alusuuringute tähtsus. Seesuguseid toetusprogramme ei tohi aga mingil juhul teostada alusuuringute arvel. Seetõttu väljendab komitee uuesti toetust 7. raamprogrammi väga olulisele programmile “Ideed”, samuti selle tarvis asutatud Euroopa Teadusnõukogule. Ühestainsast uuelaadsest ideest võib välja areneda laviinitaoline tõuge uuendusteks ning sellest võib tekkida läbipõimumine paljude tehnikavaldkondadega (49). Alusuuringute ning nende edendamise tähtsust mõistavad ja toetavad ka tööstusettevõtted (50).

4.8.1

See on kooskõlas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korduva soovitusega anda alus- ja rakendusuuringutest ning arendustegevusest (toote- ja protsessiarendus) koosnevas uuendustegevuse kolmikus kõigile kolmele vajalikule sambale asjakohane kaalukus.

4.9

Uuenduslik toode. Isegi juhul kui kõik kõnealused soovitused ellu rakendatakse, jääb eraettevõtete ülesandeks uuendusliku toote, uuendusliku protsessi ja uuendusliku teenuse realiseerimine, kasutamine või tootmine ning turustamine teadus- ja arendustegevuse kaudu saavutatud teadmiste ja oskuste alusel. See eeldab märkimisväärseid eelinvesteeringuid ja piisavalt aega ning on seotud selgete turumajanduslike riskidega, eelkõige VKEde jaoks. Ka siin on ühendusel ja liikmesriikidel võimalik anda otsustavat abi, kui luuakse tervikuna usaldusväärset poliitikat, kõrvaldatakse haldustakistused, antakse majanduspoliitilisi, eriti maksunduslike stiimuleid, võimaldatakse piisavat riskikapitali, võetakse tarvitusele targad, tõhusad ja mittebürokraatlikud toetusprogrammid ning ennekõike püüeldakse pidevalt tehnikasõbraliku ja innovatsioonialti sotsiaalse keskkonna loomise poole.

4.9.1

Uuenduslike toodete (tehnoloogiate, teenuste …) turuletoomisse võiks anda panuse ka riigihangetega ning sel viisil saaks teadvustada võimalusi riigiasutuste kaasajatamise hoogustamiseks (51).

4.10

Intellektuaalomand ja ühenduse patent. ELi üks nõrku külgi on ühenduse patendi puudumine. Nimetatud vajakajäämine kajastub intellektuaalomandi kaitsmise tunduvalt suuremates kuludes ning muudes takistustes. Sel viisil toob niisugune olukord endaga kaasa korraga kaks tõsist puudust: suuremad patendimenetluse ja patendikaitse kulud ning võimaliku patendikaitse kadumine, tingituna viivitusest ja heidutamisest.

4.10.1

Keeleprobleem. Üks takistus ELis ühenduse patendi kasutuselevõtmise osas kokkuleppele jõudmisel on keeleprobleem. Seetõttu soovitab komitee lahendada keeleprobleemi vastavalt rahvusvahelise teaduskogukonna pikaajalistele tavadele. Seda ei tohi mingil juhul kasutada või käsitada püüdena takistada või piirata Euroopa keelelist mitmekesisust, mis on Euroopa rikkaliku kultuuri väärtuslik tunnus ning mida komitee toetab (52).

4.10.2

Patendi eelneva avaldamise tähtaeg, mis ei ohusta leiutise uudsust. Samas juhib komitee taas tähelepanu oma taotlusele lubada eelneva avaldamise tähtaega, mis ei ohusta leiutise uudsust (53), et lahendada sel viisil konflikt teadlastele vajaliku tulemuste kiire avaldamise ja piirangu vahel, et patentida on võimalik ainult uusi, senitundmatuid leiutisi.

4.11

Uute liikmesriikide eriolukord. Ühelt poolt on uutel liikmesriikidel üldjuhul madalamates töötasudes seisnev konkurentsieelis, millega kaasneb sellisel juhul negatiivse küljena loomulikult ka enamiku kodanike madalam elatustase. Teiselt poolt kannatavad nad vajakajäämise all, et teadus- ja arendustegevuseks vajalik infrastruktuur on seni veel tagasihoidlikult arenenud.

4.11.1

Seetõttu on komitee korduvalt (54) soovitanud kasutada oluliselt suuremat osa ühenduse struktuurifondi vahenditest teaduse infrastruktuuri väljaarendamiseks. Siin tuleks suuresti kasuks ka Euroopa Investeerimispanga vahendid.

4.11.2

Uued liikmesriigid peaksid aga tegema ka omalt poolt kõik nimetatud puuduse võimalikult peatseks kõrvaldamiseks ja seejärel järk-järgult 3 % eesmärgi saavutamiseks. Kokkuvõttes peab ühenduse esmatähtis eesmärk olema uute liikmesriikide tugev toetamine nende teadussüsteemi väljaarendamisel ja teadlaste järelkasvu edendamisel.

4.12

Uuendustegevus  (55) üldises tähenduses. Kui senised märkused ja soovitused käsitlesid uuendustegevust põhiliselt teaduslik-tehniliste tegevuste ja algatuste tagajärjena, siis juhitakse siinkohal selgesõnaliselt tähelepanu ka uuenduslike ideede ja meetodite ettevõtlus-, kaubandus- ja sotsiaalaspektidele (56). Kahtlemata on neil heaolu, konkurentsivõime ja Lissaboni strateegia jaoks teaduslik-tehnilist aspekti täiendav ja samaväärne tähendus. Käesoleva ettevalmistava arvamuse tähenduses on need siiski seotud esmajoones majandus- ja sotsiaalpoliitika küsimustega, mida käsitletakse eraldi tulevases arvamuses Lissaboni strateegia kohta. (Vt järgnevat peatükki.)

4.12.1

Sellega seoses tervitab komitee komisjoni teatisi  (57) (vt punkt 1.2) “Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia”13. septembrist 2006 ning “Innovatsioonialdis ja uuenev Euroopa”12. oktoobrist 2006. Komitee toetab teatiste suunitlust ja ning täpsustab seda mõnes punktis käesoleva arvamusega. (Esimeses teatises lähtutakse nn Aho-aruandest (58), mis väärib samuti toetust.) Lisaks viitab komitee oma ettepanekutele (59) uuendusliku tööhõivepoliitika kohta.

5.1

Isiklikud aspektid. Motivatsioon. Siinkohal juhib komitee tähelepanu oma just sellele teemaderingile pühendatud arvamusele (61), mille seisukohti ta veelkord kinnitab ja rõhutab. Nagu juba varem, juhtis komitee seal tähelepanu asjaolule, et inimressurss on teadus-, arendus- ja uuendustegevuse kõige tundlikum ja väärtuslikum allikas. Niisiis on kõige olulisem ülesanne andekate noorte motiveerimine omandama teaduse või tehnika alast haridust ning neile seda ka parimal kujul pakkuda.

5.2

Ülikoolid ja tehnikakõrgkoolid. Seetõttu on vastavad haridusasutused heade teadlaste ja inseneride vajaduse rahuldamise otsustav eeldus. Järelikult on vaja asutada ja säilitada piisaval arvul ja piisava varustusega ning silmapaistvate õppejõududega parimaid atraktiivseid ülikoole, eelkõige tehnikaülikoole, ühendades nendes teadustegevuse ja õpetamise (62). Need peavad olema suutelised vastu pidama konkurentsis USA või teiste väljaspool Euroopat paiknevate riikide parimate ülikoolidega. Sellele vastavalt peavad need olema ka piisavalt atraktiivsed parimate väljastpoolt Euroopat tulevate üliõpilaste jaoks. Ka siin võiks ETI-l olla abistav roll.

5.3

Liikuvus. Kuna edukate ülikooliõpingute järel võib noorte teadlaste ja inseneride liikuvust Euroopa sees ja Euroopast väljaspool pidada täna juba peaaegu vajaliku täiendõppe osaks, tuleneb sellest kaks järgnevat nõuet.

5.3.1

Liikuvust tuleb tasustada, mitte selle eest karistada. Kahjuks on ikka veel olemas arvukaid, isegi uuemaid (63) töötasu, maksuõiguse, kindlustusõiguse ja pensioniõiguse eeskirju, mis annavad täpselt vastupidise tulemuse. Siinkohal on vajalik kõikide kõne alla tulevate aspektide/takistuste süstemaatiline ja kõnealustele probleemidele suunatud kontrollimine/parandamine. Lisaks tuleb arvestada, et perekonna kokkukuuluvuse tõttu peab see laienema perekonnale tervikuna.

5.3.2

Liikuvus ei tohi olla “ajude äravooluni” viiv ühesuunalise liiklusega tänav. Järelikult peavad teadlaste ja inseneride varustusest ja töökeskkonnast tulenevad eduvõimalused ning sissetulek ja karjäärivõimalused lähtuma tingimustest, mida pakutakse Euroopast väljaspool paiknevates, Euroopaga eriti tugevas konkurentsis olevates riikides.

5.4

Karjäär. Nii ühiskonna kui teadlaste tehtud investeeringutega soovitud mahus laiapõhjaliste ja keerukate alusteadmiste ja kõrgetasemeliste eriteadmiste omandamiseks võtab ühiskond, mida esindavad poliitikud, endale vastutuse kõnealuste investeeringute parimaks võimalikuks kasutamiseks. Kõnealune vastutus peab leidma väljenduse haritud teadlaste asjakohase karjääri eest hoolitsemises, tagades atraktiivsed spetsialiseerumisvõimalused ning hoides ära erialast kõrvalekaldumise. Kvalifitseeritud teadlaste ja inseneride tööpuudus või mitteerialane töötamine on rahvamajanduse investeeringute raiskamine ja tipptasemel eliidi järelkasvu hirmutamine, mille tulemusena otsustatakse teaduse ja tehnikaga mitteseotud erialade või Euroopast väljarändamise kasuks!

5.4.1

Doktorandid. Arvestades täisväärtuslikeks teaduslik-tehnilisteks õpinguteks ja nendele järgnevaks doktoritööks kuluvat aega ning tõsiasja, et teaduse ja tehnika valdkonnas eeldavad dissertatsioonid iseseisva töötamise oskust ja täiskohaga töötamist, tuleb viimatinimetatut sellisena ka tunnustada ja tasustada (mis inseneride puhul mõnikord nii ka on). Erinevatel põhjustel on kahjulik jätta kõige andekamad noored teadlased nende doktorantuuri ebapiisava tasustamise (64) tõttu liiga kauaks ilma rahalisest sõltumatusest. Täisväärtusliku akadeemilise diplomiga teadlased ja insenerid ei ole õpipoisid ega praktikandid.

5.4.2

Edasise karjääri tarbeks on oluline välja töötada atraktiivsed alalise töökoha (tenure-track) mudelid ning alternatiivsed erialased spetsialiseerumisvõimalused. Lisaks kehtib selle kohta veelgi rohkem eelneva lõigu lõpus öeldu.

5.4.3

Anda inimestele õiged võimalused. Areng ja pidev uuendustegevus tuginevad ka kõikide osalejate motivatsioonile, uuelaadsetele ärimudelitele ja õigetele juhtimismeetoditele. Oluline on anda inimestele, st ettevõtete ja teadusinstituutide kõigile töötajatele vastavalt nende andekusele, töövõimele ja loomingulisusele parimad võimalused talendi arendamiseks ja omaalgatuse näitamiseks, samuti luua nende loomisjõudu toetav sotsiaalne keskkond. Need on sotsiaalpoliitika ja sotsiaaluuringute, perepoliitika, ettevõttemajanduse ja üldisemalt juhtimiskultuuri väga olulised küsimused. Neis valdkondades on vahepeal aru saadud ka töö ja eraelu asjakohase tasakaalu tähtsusest loomingulisuse ja tootlikkuse jaoks (65).

5.5

Kanalid akadeemilise ringkonna ja tööstuse vahel. Teadmiste edasiandmise ja kogemuste vahetamise parim transpordivahend on asjaomaste spetsialistide pead. Juba pikka aega tehakse seetõttu jõupingutusi selleks, et suurendada inimestevahelist suhtlemist ühelt poolt ülikoolide ja teadusasutuste vahel ja teisalt tööstusettevõtete vahel. Seda tuleks praegustele raskustele ja takistustele vaatamata kindlasti edasi arendada.

5.5.1

Nimelt ei ole senini õnnestunud (66) ületada mitmesuguseid takistusi, nagu töötasu läbirääkimised, ametisse nimetamise kultuur, karjäärikriteeriumind jne. Siinkohal tuleks põhiosas teadaolevaid probleeme silmas pidades uuesti üritada mõjutada menetlusi või neid muuta ning kõrvaldada töötasude alased takistused. Tegemist ei ole siiski ainult töötingimuste ja väga erinevate sisetulekute küsimusega, vaid ka tööstuse ja akadeemiliste ringkondade ettevõttekultuuri erinevustega. Isegi kui mõned kõnealustest erinevustest on olemuslikud, on siiski oluline ülesanne jõuda selles osas tunduvalt ulatuslikuma inimestevahelise mõttevahetuse ja koostööni. Komitee soovitab leida uusi kaalutlusi, et osutatud olulises küsimuses siiski veel positiivsete tulemusteni jõuda.

5.5.2

Seetõttu tuleks lisaks finantstehnilistele, maksu- ja vastutusõiguse alastele aspektidele pöörata erilist tähelepanu akadeemiliste ja majandusringkondade vastastikusele liikuvusele. Komitee kordab soovitust luua stipendiumide või toetuste süsteem, mis pakub stiimuleid tähtajaliseks (nt ühest kolme aastani) vastastikuseks liikuvuseks (andes garantii endise karjääri juurde tagasipöördumiseks) tööstus- ja teadusasutuste vahel analoogselt akadeemiliste ringkondade tööst vaba aastaga. See võiks viia mitte ainult vastastikuste olude parema tundmaõppimise ja mõistmise ning teadmiste edasiandmiseni, vaid loomulikult ka pikemaajalise vahetuse võimaluse avamiseni. Komitee annab küll endale aru, et ka sellised tagasipöördumisprotsessid võivad olla mõlema poole jaoks seotud probleemidega (67), aga sellise stipendiumi eelised peaksid võimaldama nimetatud probleemidest üle saada; lisaks võiks ju selle kaudu avaneda ka karjääri järgmine aste.

—

Ka avalik sektor peab üldjuhul nõudma tema toetatava teadustegevuse tulemuste avalikustamist, et tagada toetuste ja konkurentsi osas õiglus.

—

Vastupidiselt eeltoodule on ettevõte konkurentsiolukorda arvestades tavaliselt huvitatud tootearenduse tulemuste konfidentsiaalsest käsitlemisest vähemalt nii kaua, kuni toode on turule toomiseks valmis.

—

Vt ka § 1, 7 ja 8, ELT C 309, 16.12.2006.

30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 325/28

1.1

“Kodanike Euroopa” kontekstis on väga oluline, et ühenduse õigusaktid oleksid arusaadavad ja läbipaistvad. Seetõttu on Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon rõhutanud vajadust korduvalt muudetud õigusaktide tekstide kodifitseerimise järele. Institutsioonidevahelise lepinguga lepiti kokku kiirendatud menetluses. Kodifitseeritavatesse õigusaktidesse ei ole lubatud teha sisulisi muudatusi.

1.2

Komisjoni ettepanek vastab täielikult kodifitseerimise eesmärgile ning sellega seonduvatele nõuetele. Seetõttu kiidab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepaneku heaks.

30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 325/29

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Komisjoni teatist Euroopa veinituru korralduse reformi kohta. Eriti tervitab komitee Euroopa Komisjoni ettepanekut säilitada veini jaoks oma turukorraldus, mille raames saab kasutada põhjaliku reformimise võimalust.

1.2

Kuna Euroopa veinid on siseturul ja olulistel eksporditurgudel kaotanud turuosa kolmandatest riikidest pärit veinidele, eelkõige nn uue maailma riikidest pärit veinidele, on tarvis muuta õiguslikke raamtingimusi, et parandada Euroopa veinide konkurentsivõimet ja turuosa tagasi võita. Sealjuures peaks komisjon veinituru korralduse reformi ja eelkõige väliskaubandussätete puhul rohkem arvesse võtma Euroopa veinisektori positsiooni maailmaturu liidrina.

1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juhib tähelepanu oma arvamusele 27.—28. jaanuarist 1999 (1), milles komitee väljendas seisukohta, et Euroopa Komisjoni tollased reformiettepanekud on ebapiisavad. Paljud komitee soovitused, eelkõige konkurentsivõime, sekkumismeetmete, piirkondlike erinevuste arvestamise ja teabe osas, on täna ajakohasemad kui kunagi varem.

1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et vein ja viinamarjakasvatus on Euroopa kultuuri ja eluviisi oluline ja lahutamatu osa. Paljudes Euroopa viinamarjakasvatusega tegelevates piirkondades kujundab viinamarjakasvatus ühiskondlikku ja majanduslikku keskkonda. Seetõttu rõhutab komitee, et reformi puhul tuleb silmas pidada mitte ainult majanduslikke tagajärgi, vaid ka tagajärgi tööhõivele, sotsiaalsele süsteemile, keskkonnale — eelkõige väljajuurimiskavade kaudu –, samuti tarbijakaitsele ja tervisele.

1.5

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu viinamarjakasvatus on umbes 1,5 miljoni valdavalt väikese pereettevõtte eksistentsi alus ja annab vähemalt hooajaliselt tööd enam kui 2,5 miljonile töötajale. Seetõttu pöörab komitee tähelepanu asjaolule, et reformi puhul eelistataks meetmeid, mis mõjuvad positiivselt viinamarjakasvatajate sissetulekule ning tööhõivevõimalustele Euroopa viinamarjakasvatuses.

1.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut anda veini tootvate liikmesriikide käsutusse riiklikud assigneeringud, sest see on oluline panus subsidiaarsuse põhimõtte rakendamisse ja piirkondlike erinevuste arvestamisse. Komitee lähtub oma ettepanekutes toetusvahendite jaotamiseks ELi ühenduse raamistiku ja riiklike assigneeringute vahel nimetatud põhimõtetest ning on vastu veinituru poliitika taasriigistamisele.

1.7

EMSK ootab Euroopa Komisjonilt konkreetseid ettepanekuid tarbijate teavitamise meetmete ning siseturul ja eksportturgudel veinimüügi edendamise meetmete kohta.

2.1

Komisjon toob välja järgmised reformi eesmärgid: konkurentsivõime suurendamine; Euroopa veinide maine tugevdamine, vanade turgude tagasivõitmine ja uute turgude võitmine, võimalikult lihtsad eeskirjad, veinitootmisega tegelevate piirkondade ühiskondliku ja poliitilise rolliga arvestamine.

2.1.1

Järgmise eesmärgina puudutab komisjon turu tasakaalu saavutamist ning pakub välja teatavad meetmed, nagu ulatusliku väljajuurimise vajadus.

2.2

Komisjon analüüsib dokumendis praegust turuolukorda, kirjeldab probleeme seoses turu praeguse ühise korraldusega ning pakub välja asjaomased meetmed.

2.3

Komisjon kaalus ELi veinituru korralduse reformi puhul nelja võimalust:

2.3.1

Komisjon jõuab oma hinnangute põhjal järeldusele, et nelja valikuvõimaluse seast pakub ühise korralduse põhjalik reformimine kõige enam eeliseid ning et on tarvis säilitada konkreetne veinituru ühine korraldus.

2.4

Komisjon pakub välja kaks varianti: üheetapilise ja kaheetapilise reformi. Võimaluse A puhul kaotatakse praegune kasvatuskord viivitamatult (või 1. augustiks 2010) ilma üleminekukorrata. Võimaluse B puhul viiakse enne kasvatuskorra kaotamist läbi ulatuslik väljajuurimine, et teha struktuurilisi kohandusi.

2.5

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku viivitamatult kaotada järgmised meetmed:

2.6

Komisjon teeb ettepaneku, et igale veinitootmisega tegelevale liikmesriigile nähakse ette eelarvelised assigneeringud, mis arvutatakse objektiivsete kriteeriumide alusel. Nimetatud vahendite arvelt peab liikmesriik teatud meetmetevalikust rahastama tema olukorra jaoks kõige paremini sobivaid meetmeid.

2.7

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku, et maaelu arendamise raames rakendataks paljusid nimetatud muutmis- ja ümberkujundamismeetmeid ning selleks peaks toimuma rahaliste vahendite siire konkreetsest veinieelarvest II sambasse.

2.8

Komisjon teeb ettepaneku vaadata põhjalikult läbi kvaliteedi reguleerimise alane kehtiv õiguslik raamistik, mille eesmärk on edendada ELi kvaliteedipoliitika vastavust rahvusvahelistele eeskirjadele, eelkõige intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide (TRIPS) lepingule.

2.9

Komisjon teeb ettepaneku liberaliseerida veinivalmistustavasid, võttes eelkõige arvesse Rahvusvahelise Veiniameti standardeid.

2.10

Komisjon teeb ettepaneku keelustada rikastamine suhkruga, koos toetuse kaotamisega viinamarjavirde kontsentraadi kasutamisele, ning piirata märkimisväärselt rikastamise maksimumtaset põhjapoolsetes veinitootmisega tegelevates piirkondades.

2.11

Komisjon teeb ettepaneku märgistamisnõuete lihtsustamiseks ning kehtestab ühtse õigusliku raamistiku, mida kohaldatakse kõigi veinikategooriate ja nendega seotud üksikasjade suhtes.

2.12

Komisjon kavatseb püüelda vastutustundliku reklaami- ja teavitamispoliitika poole. Kasutada tuleb kõikides kehtivates õigusaktides sisalduvaid võimalusi.

2.13

Komisjon kavatseb tagada, et veinisektori reformiga vähendataks viinamarjade kasvatamisest ja veinide valmistamisest tulenevat mõju keskkonnale.

2.14

Komisjon pöörab tähelepanu sellele, et uus veinituru ühine korraldus oleks WTO-sõbralik. Sellega seoses kavandab komisjon kehtivate sekkumismeetmete kõrvaldamist ja veini valmistamise lubamist Euroopa Liitu imporditud viinamarjavirdest ning ühendusest pärit veinide kolmandatest riikidest pärit veinidega segamise lubamist.

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab valdavas osas Euroopa Komisjoni nimetatud eesmärke. Siiski peab komitee vajalikuks mõningaid kohandusi.

3.1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juhib tähelepanu sellele, et oma varasemas arvamuses nimetas komitee muuhulgas järgmisi eesmärke:

3.1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab vajalikuks ulatuslikult kontrollida, kas globaliseeruva veinituru ja tõhusa väliskaitse ärajäämisel on üldse veel võimalik saavutada turu tasakaalu eesmärki.

3.1.3

Seetõttu tuleb Euroopa veinitootjate konkurentsivõime suurendamisele eriliselt tähelepanu pöörata. Tuleb tugevdada Euroopa turu positsiooni, toetada kvaliteedipüüdlusi ja lähtuda rohkem turuarengutest ja tarbijate soovidest.

3.1.4

Komitee peab vajalikuks majanduslike eesmärkide täpsustamist ning nende täiendamist sotsiaalsete ning tööhõivepoliitiliste eesmärkidega. Eelkõige tuleb siinkohal teha jõupingutusi viinamarjakasvatusega tegelevate ettevõtete tuluolukorra parandamiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata noorte veinitootjate arenguvõimaluste avardamisele. Tuleb arvestada täistööajaga ja hooajaliselt töötavate töötajate tööhõivevõimalustega ning paranda sobiva tasustamise eeldusi.

3.1.5

Komitee suhtub kriitiliselt ministrite nõukogu ülesannete komisjonile ülekandmisse, nt uutele veinivalmistustavadele lubade väljastamisel, kuna Euroopa Komisjon ei esindanud kahepoolsetes lepingutes piisavalt Euroopa veinitootjate huve.

3.1.6

EMSK on seisukohal, et praeguseid rahalisi vahendeid tuleb suurendada, et oleks võimalik arvestada kahe uue tootjariigi liitumist ELiga.

3.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab vajalikuks komisjoni analüüsi ning sellest tulenevate meetmete ulatuslikku kontrollimist, kuna ettevõtjate ja sõltumatute organisatsioonide analüüs on küsimuse alla seatud.

3.2.1

Komitee peab vajalikuks turuseire parendamist ja laiendamist, et saada veinituru korraldamise aluseks paremaid andmeid tootmise, kaubanduse ja tarbimise kohta. Seni kasutatud koguandmed on olulised, kuid ebapiisavad. Vajalik on ka ajakohane teave muutuste kohta tootmisstruktuurides, turustuskanalites ja tarbijakäitumises.

3.2.2

Tuleb kontrollida komisjoni väidet, et eksisteerivad kasvavad struktuurilised ülejäägid. Komitee viitab asjaolule, et hinnata tuleb ka laovarude suurenemist, võttes arvesse kvaliteetveinide kasvanud tootmist.

3.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jätab endale õiguse ulatuslikult kontrollida nimetatud nelja valikuvõimalust, kuid nõustub siiski peale esialgset analüüsi valiku tulemustega. Siiski tuleb muuta “põhjaliku reformimise” valikuvõimaluse sõnastust.

3.3.1

Komitee tervitab selgesõnaliselt Euroopa Komisjoni ettepanekut säilitada veini jaoks oma turukorraldus. Veinituru korralduse raames tuleb arvesse võtta turukorralduse kõiki aspekte alates tootmisest kuni tarbimiseni, eelkõige tarbijakaitse-, tervishoiu- ja tarbijate teavitamise meetmeid.

3.4

EMSK on seisukohal, et veinituru uus korraldus peab jõustuma 2008. aastal. Komitee peab siiski vajalikuks järkjärgulise likvideerimise perioodi, et võimaldada ettevõtetel vajadusel sammhaaval kohanduda uute raamtingimustega.

3.4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on täielikult vastu sellele, et enam kui üks kolmandik kasutada olevast eelarvest eraldatakse väljajuurimiskavale, mis tähendab, et neid vahendeid ei ole võimalik kasutada turumeetmete jaoks või konkurentsivõime suurendamise meetmete jaoks. Siiski tunnustatakse väljajuurimise olulisust turukorraldusvahendina (vt allpool), mida tuleb pakkuda viinamarjakasvatuspiirkondadele vabatahtliku meetmena ühenduse üldraamistikus.

3.4.2

Komitee on istutuseeskirjade täieliku liberaliseerimise vastu, kuna sellega seatakse ohtu veinituru reformi majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnapoliitilised ja maastiku hoidmise eesmärgid. Toetada ei saa viinamarjakasvatuste üleviimist traditsioonilistelt viinamarjakasvatuse aladelt odavamalt majandatavatele pindadele. Kui Euroopa kasvatuskord koos uusistutuskeeluga kaotatakse, siis tuleb luua tugiraamistik, et viinamarjakasvatuspiirkonnad saaksid oma kasvatuskorraga kookõlas Euroopa veinituru korraldusega jätkata või selle välja kujundada.

3.4.3

Komitee taunib asjaolu, et komisjoni sõnadele “turuosa tagasivõitmine” ei järgne tegusid põhjaliku reformimise kavandamisel. Puuduvad vahendid ja meetmed, et toetamisväärilisi eesmärkeellu viia.

3.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juhib tähelepanu oma varasemale nõudmisele kõrvaldada sekkumismeetmed kui kunstlik turustusvõimalus ja hindab ettepanekuid nimetatud eesmärgi valguses.

3.5.1

Komitee soovitab, et viinamarjakasvatuspiirkonnad pakuksid veinitootmisest kas täiesti või osaliselt loobuda soovivatele ettevõtetele väljajuurimist vabatahtliku meetme ning sotsiaalseid komponente hõlmava struktuurilise programmi osana.

3.5.2

Komitee ei pea võimalikuks kohest sekkumismeetmete lõpetamist. Seetõttu soovitab ta, et riiklike assigneeringute raames oleks järkjärgulise likvideerimise perioodil 2008–2010 võimalik pakkuda:

3.5.3

EMSK on seisukohal, et kõrvalsaaduste hävitamise kohustus peab säilima, et tagada veinitootmise kvaliteet ning vältida võimalikku kuritarvitamist.

3.5.4

Komitee on seisukohal, et riiklikud assigneeringud peaksid sisaldama kriisi ennetamise meetmeid, mis põhinevad veinitootjate jagatud vastutusel.

3.5.5

Määratletud eesmärkide saavutamiseks peab komitee vajalikuks uute tulevikku suunatud meetmete rakendamist. Siia alla kuuluvad muuhulgas

3.5.6

Komitee rõhutab, et turukorraldusvahendid peavad esmajärjekorras aitama neid, kes soovivad viinamarjakasvatust Euroopas edasi arendada ning neid ei määrata neile, kes ükskõik millisel põhjusel selleks ei sobi.

3.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab kõnealust ettepanekut, kuna see vastab komitee nõudmistele arvestada rohkem piirkondlike erinevustega ja rakendada veinisektoris järjepidevalt subsidiaarsuse põhimõtet. Ühenduse sidus ja asjakohane raamistik peab siiski säilima, et vältida taasriigistamist ning hoida Euroopa veinisektori Euroopa loomust.

3.6.1

Komitee nõudis juba oma varasemas arvamuses (CES 68/99), et veinitootmisega tegelevate piirkondade jaoks muutmiskavast meetmete valimine peab kuuluma liikmesriikide pädevusse. Sealjuures on oluline roll vastavate eesmärkidega tootjaorganisatsioonidel, kutsealadevahelistel ühendustel ja asutustel.

3.6.2

EMSK juhib tähelepanu asjaolule, et komitee nõudis eriprogrammi niisuguste ebasoodsates tingimustes viinamarjakasvatuspiirkondade toetamiseks nagu näiteks kallakutel ja nõlvakutel asuvad viinamarjaistandused. Kõnealustest programmidest peaksid kasu saama ka äärmuslike kliimatingimustega piirkonnad

3.6.3

EMSK avaldab poolehoidu ulatuslikule meetmete loetelule, mis peaks komitee arvates minema kaugemale komisjoni näidetest. Komitee viitab oma arvamusele (CES 68/99), milles ta juba nõudis veinikeldrite ja -turustamise toetuskava märkimisväärset laiendamist.

3.6.4

Lisaks on EMSK seisukohal, et riiklikest eelarveassigneeringutest tuleks rahastada sidusaid ja üksteist täiendavaid meetmeid, et maksimeerida nende mõju. Kõnealused meetmed tuleks integreerida kogu tootmisahelat hõlmavatesse kavadesse, mis ulatuvad viinamarjaistandustest ja töötlemisest toote turustamiseni. Lisaks tuleb rahastada meetmeid, mis võimaldavad tootjatel kaasvastutuse alusel hallata alternatiivsete turustusvõimaluste potentsiaali ja ulatust. Komitee leiab, et kõnealuste kavade haldamise kesksed osalejad on veinitootjate organisatsioonid.

3.6.5

Eelarve jaotamine riiklikeks assigneeringuteks peaks — nagu juba ümberkujundamise käigus tehtud — toimuma vastavalt viinamarjaistanduste koodile. Järkjärgulise likvideerimise perioodil tuleb kõrvaldatavatele turumehhanismidele eraldada piisavalt rahalisi vahendeid, et kõnealuseid meetmeid seni kasutanud ettevõtted saaksid uute raamtingimustega sammhaaval kohanduda.

3.6.6

Euroopa Liidu veinituru korralduses tuleb määratleda riiklike assigneeringute vahendid. Liikmesriikide ülesanne on teha oma eelarve osa raames (viinamarjaistanduste kood) valik, et muuta oma viinamarjakasvatus konkurentsivõimelisemaks. Programmidest tuleb Brüsselit teavitada. Vastutus nõuetekohase teostamise eest lasub liikmesriikidel.

3.6.7

Komitee teeb ettepaneku jaotada toetusvahendid ELi ühenduse meetmete ja riiklike assigneeringute raames võetavate meetmete vahel järgmiselt:

3.6.7.1

Euroopa Ühenduse meetmed:

3.6.7.2

Riiklikud assigneeringud:

3.7

Komitee on paljudes arvamustes rõhutanud II samba olulisust maapiirkondade tuleviku arendamisel, ning nende hulka kuuluvad ka Euroopa viinamarjakasvatuspiirkonnad.

3.7.1

Nimetatud põhimõttelist eesmärki arvesse võttes on komitee seisukohal, et veinisektori eriprobleemide lahendamiseks tuleb veinituru reformi raames arutatud meetmeid rahastada veinieelarvest. Seetõttu ei tohi eelarvet ei kärbete ega vahendite ülekandmisega vähendada.

3.8

Kuna komisjoni ettepanekud on väga olulised ja peavad lõpuks kaotama tänase kvaliteedisüsteemi, ootab EMSK Euroopa Komisjonilt simulatsioonimudeleid selle kohta, kuidas mõjuvad nimetatud ettepanekud veinituru reformi eesmärkidele nii seoses parandatud konkurentsivõime ja kvaliteeditoetusega kui ka tarbijakaitse seisukohast.

3.8.1

EMSK nõuab, et enne Euroopa kehtiva kvaliteedisüsteemi muutmise arutamist rakendataks kõigepealt intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu kehtivad sätted, eelkõige päritolutähiste kaitse registri kasutusele võtmine.

3.9

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee näeb ettepanekutes vastuolusid, mis tuleb kõrvaldada.

3.9.1

Komitee peab tingimata vajalikuks veini kui toote rahvusvaheliselt tunnustatud määratlust. See nõuab ka tunnustatud tootmisviiside kindlaksmääramist.

3.9.2

Loa andmine kõikidele tootmisviisidele, mida kusagil maailmas tunnustatakse, ei ole kooskõlas Rahvusvahelise Veiniameti standardite ulatuslikuma arvestamisega.

3.9.3

Komitee on seisukohal, et Rahvusvahelise Veiniameti standarditest lähtumine veinivalmistustavade puhul tuleb järjekindlamalt lülitada kahepoolsete või rahvusvaheliste ärilepingute strateegilisse suunitlusse.

3.9.4

Komitee ei ole nõus kavatsusega anda luba Euroopasse imporditud viinamarjavirdest või viinamarjavirde kontsentraatidest veini tootmiseks või kolmandate riikide toodete segamiseks Euroopa toodetega.

3.10

Oma 1999. aasta arvamuses nõudis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et võetaks arvesse Euroopa Liidu erinevaid asukoha-, kliima- ja ilmastikutingimusi. Komitee juhib tähelepanu sellele, et kõnealune teema on väga delikaatne ning ei tohi põhjustada Euroopa veinimajanduse killustumist või reformiettepanekute blokeerimist.

3.10.1

Komitee hindab seetõttu komisjoni ettepanekuid, arvestades komitee seniseid arvamusi, komisjoni esitatud analüüse, ettepanekut veinivalmistusviiside liberaliseerimise kohta ja veinivalmistamistavade tunnustamist kahepoolsetes lepingutes, ning reformi eesmärkide taustal, seda eelkõige konkurentsivõime suurendamise ja tootmiskulude vähendamise osas. Komisjoni ettepaneku eeliseid ja puudusi kaaludes on komitee seisukohal, et põhimõtteliselt peavad säilima suhkru kasutamise ja viinamarjavirde kontsentraadi toetuse kehtivad eeskirjad.

3.11

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab ettepanekuid väga keeruliseks ning ootab Euroopa Komisjonilt pakutud muudatuste tagajärgede täpset simulatsiooni.

3.11.1

EMSK juhib tähelepanu asjaolule, et märgistamisõigust muudeti alles hiljuti, pärast aastatepikkuseid arutelusid. Komitee palub Euroopa Komisjonil selgitada, millised on uued seisukohad, mida ei hinnatud äsja lõppenud arutelu käigus.

3.11.2

Komitee tervitab märgistuseeskirjade lihtsustamist, kui need aitavad kaasa tarbijate paremale teavitamisele. Nimetatud muudatused ei tohi aga põhjustada konkurentsimoonutuste või tarbijate eksitamise ohu suurenemist, mis omakorda tooks kaasa kohtuvaidluste laine. Sellega seoses tuleb kontrollida ka Euroopa Komisjoni ettepanekut viinamarjasortide ja aastakäigu vabatahtliku märkimise kohta tavaliste lauaveinide puhul, mis peavad vastama madalamatele nõudmistele kui piirkondlikud või määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid.

3.11.3

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et üha suurenevas Euroopa Liidus kasvab keelte mitmekesisus, mille tõttu võivad tekkida kaubandustõkked, nagu praegu on juhtunud seoses sulfiidi märkimisega. Seetõttu tuleb kohustuslike andmete (nt koostisained), märgistamisel luua võimalus üldiselt mõistetavate sümbolite kasutamiseks.

3.12

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõudis juba arvamuses CES 68/99, et teave mõõduka veinitarbimise tervislike eeliste ja kuritarvitamise ohtude kohta tuleb muuta veinituru korralduse oluliseks sambaks.

3.12.1

Kuna komisjoni ettepanekud on väga ebamäärased, palub EMSK, et Euroopa Komisjon pakuks välja konkreetsed tarbijate teavitamise meetmed ning siseturul ning eksporditurgudel veinimüügi edendamise meetmed; nimetatud meetmed peaksid minema kaugemale kehtivast ebapiisavast raamistikust ning olema sobilikud turuosa tagasivõitmiseks või suurendamiseks.

3.12.2

Sealjuures tuleb erilist tähelepanu pöörata ulatuslikule teabele mõõduka veinitarbimise eelistest kui tervisliku toitumise ja kaasaegse elustiili osale.

3.12.3

Juba aastaid kestev väliskaubandusbilansi halvenemine tuleb peatada ning seda tuleb eksporditoetuskavade abil jälle märkimisväärselt parandada.

3.13

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõudis juba arvamuses CES 68/99 keskkonnaalaste aspektide ulatuslikumat arvestamist.

3.13.1

Viinamarjakasvatusega tegelevad piirkonnad on enamasti ainulaadsed kultuurmaastikud, mille eest viinamarjakasvatajad keskkonnasäästlike majandamisviisidega hoolitsema peavad. Viinamarjakasvatus on tervete piirkondade elu ja kultuuri osa ning nende piirkondade majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline olemasolu sõltub viinamarjakasvatusest.

3.13.2

Seetõttu peab reform keskkonda, sotsiaalset süsteemi, infrastruktuuri, majandust ja elukvaliteeti ulatuslikumalt arvesse võtma.

3.14

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee lükkas juba oma arvamuses CES 68/99 tagasi selle, et lubataks segada kolmandatest riikidest imporditud tooteid ELi toodetega või toota ELis veine kolmandate riikide toodetest, kuna see põhjustab negatiivseid tagajärgi Euroopa tootjatele ja kuritarvitamise ohtu tarbijatele. Komitee avaldas kahetsust, et komisjoni ettepanekutes jääb vajaka konkurentsivõime tugevdamisest rahvusvahelises kaubandustegevuses, eelkõige eksporditurgudel. Komitee kordab kriitikat seoses eelseisva veinituru reformiga.

3.14.1

Varasemate analüüside taustal nõuab komitee, et komisjoni võtaks veinituru korralduse reformi ja eelkõige väliskaubandussätete puhul rohkem arvesse Euroopa veinisektori positsiooni maailmaturu liidrina.

30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 325/35

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates kujutab ettepanek EAFRD määruse kahe artikli muutmiseks on endast loogilist jätku Euroopa Ülemkogu otsusele finantsperspektiivi 2007–2013 kohta. Riigi majandusjõu vaatlemine iga liikmesriigi puhul eraldi on ühtekuuluvusfondi toetuste puhul mõttekas. Kirjeldatud olukorras on Portugalile kehtestatud kaasrahastamise kohustust käsitlev erand vastuvõetav.

1.2

Samuti kasutab komitee seoses komisjoni ettepaneku esitamisega avanenud võimalust hoolikalt uurida Euroopa Ülemkogus heakskiidetud EAFRD vahendite vähendamist ning mõningatele riikidele kehtestatud erandeid maaelu arengule eraldatavate vahendite suuruse ja korralduse osas.

2.1.1

19. detsembril 2005. aastal jõudsid Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid pärast mitmekuised läbirääkimisi kokkuleppele ühenduse finantsraamistiku kohta ajavahemikuks 2007–2013. 14. juuni 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe raames Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel saavutatud kompromiss sisaldas lisaks erinevate rubriikide rahalistele vahenditele ka hulgaliselt täiendavaid eeskirju.

2.2.1

Mõned kõnealused kokkulepped puudutavad maaelu arendamist, mida käsitletakse 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta.

2.2.2

Komisjon soovitab 2005. aasta detsembris sõlmitud kokkulepete lisamist määrusesse (EÜ) nr 1698/2005 (EAFRD määrus). Komisjoni ettepaneku eesmärk on seega EAFRD määruse muutmine, kohandamaks 2005. aasta finantskokkuleppega senini vastuolus olevaid EAFRD määruse lõike kõnealuse kokkuleppe sõnastusega.

3.1.1

Euroopa Komisjon soovib kõnealuse ettepanekuga viia omavahel vastavusse nõukogu 19. detsembri 2005. aasta otsuse finantsperspektiivi 2007–2013 kohta ja EAFRD määruse. Selleks tuleb muuta kahte artiklit EAFRD määruses. Kavandatud muudatused puudutavad artikleid 69 (lõige 6) ja 70.

3.2.1

Praeguse EAFRD määrusega piiratakse ühtekuuluvuse edendamise fondide iga-aastasi kogueraldisi (sh EAFRD vahendid) liikmesriikidele maksimaalselt 4 %-le vastava liikmesriigi SKTst (EAFRD määrus, artikkel 69, lõige 6). Nõukogu otsuses finantsperspektiivi 2007–2013 kohta (punkt 40) piiratakse ühtekuuluvuse edendamise fondidest tulenevaid iga-aastasi kogueraldisi vastavalt keskmisele kogurahvatulule elaniku kohta 3,2398–3,7893 %-le SKTst.

3.3.1

Nõukogu otsuses finantsperspektiivi 2007–2013 kohta tuuakse välja täiendavad tehnilised eeskirjad. Selles nähakse ette, et edaspidi vähendatakse maksimaalset toetuseraldiste taset 0,09 protsendipunkti SKTst, kui liikmesriigi kogurahvatulu elaniku kohta tõuseb 5 protsendipunkti võrreldes 2001.–2003. aasta ELi keskmisega.

3.3.2

Läbivaatamine on ettenähtud 2010. aastaks. Kui siis selgub, et mis tahes liikmesriigi summeeritud SKT erineb ka vahetuskursi muutuste tõttu aastateks 2007–2009 prognoositud summeeritud SKTst rohkem kui ±5 %, kohandatakse vastavalt selleks ajavahemikuks liikmesriigile eraldatud summasid. Selleks on kindaks määratud maksimumsumma (positiivne või negatiivne), milleks on 3 miljardi eurot.

3.3.3

Lisaks tuuakse välja eeskirjad Poola zloti väärtuse kaasamiseks.

3.4.1

EAFRD määruse artiklis 70 määratakse kindlaks, et EAFRD vahendid eraldatakse vaid osalise toetusena ning et riiklik kaasrahastamine (erinevas ulatuses) on kohustuslik. 2005. aasta detsembris sõlmitud finantskokkuleppega eraldatakse Portugalile maaelu arenguks 320 miljonit eurot, mille puhul ei ole tarvis riiklikku kaasrahastamist (punkt 63). Vastavalt komisjoni ettepanekule tuleks nimetatud kokkulepe lisada EAFRD määruse artiklisse 70. Kõnealuse artikli lõige 4 sisaldab mööndust, et äärepoolseimates piirkondades ja Egeuse mere väiksematel saartel võib EAFRD osaluse suurendada kuni 85 %ni. Sama lõiget tuleks nüüd täiendada mööndusega, et Portugal ei pea kaasrahastama EAFRD vahenditest tulenevaid summasid 320 miljoni euro ulatuses.

4.1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et õiguslike aluste omavaheline kooskõla on vaieldamatult vajalik. Komisjoni ettepanek, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, kujutab endast loogilist jätku nõukogu otsusele finantsperspektiivi 2007–2013 kohta. Komisjoni ettepaneku sõnastus vastab nõukogus 2005. aasta detsembris vastuvõetud otsustele ning sobib hästi EAFRD määruse struktuuri.

4.2.1

Määruse ettepaneku kaudu on Euroopa Parlamendil, Euroopa Komisjonil, Regioonide Komiteel ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel nüüd võimalus sisuliselt avaldada arvamust finantsperspektiivi puudutavate nõukogu otsuste kohta, juhul kui need otsused juba ei sisaldu institutsioonidevahelises lepingus.

4.3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on alati toetanud ühtekuuluvuse eesmärke, mis on suunatud Euroopa Liidu majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele ning piirkondadevaheliste arenguerinevuste vähendamisele. Ühtekuuluvusepoliitika oluline osa on lähenemise eesmärk, mille kohaselt toob vähimarenenud liikmesriikide ning piirkondade majanduskasvu soodustavate tingimuste ja tegurite edendamine neid Euroopa Liidu keskmisele lähemale.

4.3.2

Komitee viitab sellele, et ühtekuuluvuspoliitikat rakendatakse fondide kaudu (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond) ning nendele juurdepääs sõltub vastava piirkonna majandusjõust ja asukohast. Piirkonnad, mille piirkondlik SKT jääb alla 75 % ELi keskmisest, on lähenemise eesmärgi raames abikõlblikud, samas on kõigil teistel piirkondadel juurdepääs toetustele piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärkide raames. 25-liikmelises Euroopa Liidus kuuluvad 86 piirkonda 18 liikmesriigis lähenemise eesmägi alla. Lisaks 9-le 10st uuest liikmesriigist (v.a Küpros) on lähenemise eesmärgi alla kuuluvaid piirkondi ka Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Portugalis, Belgias, Austrias, Kreekas ja Itaalias.

4.3.3

Komitee tervitab sätteid, vastavalt millele arvestatakse ühtekuuluvusvahendite ülempiiri arvutamisel iga liikmesriigi majandusjõudu. Kõnealune diferentseeritud lähenemine on vastupidiselt üldisele 4 % piirangule kooskõlas lähenemise põhimõtte ning toetamise korraldusega, vastavalt millele on võimalik eraldada vähimarenenud liikmesriikidele suhteliselt rohkem vahendeid. Seetõttu on mõttekas ka riigi majandusjõuga seotud ülempiir.

4.4.1

Ühise põllumajanduspoliitika “teine sammas” — maaelu arendamine — kujutab endast komitee arvates äärmiselt olulist poliitikavaldkonda, mille tähendus on viimastel aastatel õigustatult suurenenud ning peab veelgi suurenema. See kajastub ka komisjoni ja liikmesriikide märkustes, kuid kõnealused poliitilised avaldused ei kajastu mitte mingil juhul “teise samba” vastavates rahalistes vahendites rahastamisperioodiks 2007–2013. Komitee seisukoht antud kontekstis on väga kriitiline ning ta kavatseb sobivas kontekstis kõnealuse problemaatikaga tegeleda.

4.4.2

Ajavahemiku 2007–2013 finantsperspektiivi käsitlevates läbirääkimistes õnnestus paljudel riikidel saavutada mööndusi maaelu arengu edendamise vahendite suuruse ja korraldamise osas. Maaelu arengule suunatud 69,75 miljardist eurost eraldati 4,07 miljardit eurot eraldi kaheksale riigile: Austria sai 1,35 miljardit eurot, Rootsi 820 miljonit eurot, Iirimaa ja Itaalia mõlemad 500 miljonit eurot, Soome 460 miljonit eurot, Portugal 320 miljonit eurot, Prantsusmaa 100 miljonit eurot ja Luksemburg 20 miljonit eurot. Komitee võtab teadmiseks, et nimetatud vahendite jagamine, mis ei olnud ettenähtud, kujutab endast poliitilist järeleandmist, mis väljendab ka pühendumist maaelu arengule ja selle tähendust kõnealustes riikides. Lisaks läbirääkimiste raames sellises ulatuses aset leidnud ebatavalise vahendite jagamise problemaatikale näeb komitee ohtu ka maaelu arengut käsitleva poliitika laialivalgumises seoses liikmesriikide erinevate rahastamisvahendite ja erineva pühendumusega.

4.4.3

Olles kursis Portugali raske olukorraga, mida kirjeldati komisjoni teatises Portugali põllumajanduse olukorra kohta (KOM(2003) 359 lõplik, 19.6.2003), nõustub komitee nõukogu kokkuleppega mitte kohaldada Portugalis 320 miljoni euro ulatuses kaasrahastamise nõuet. Maaelu arengu edendamise vahendite kaasrahastamise põhimõte on õige, kuid kujuta endast dogmat. Komitee kavatseb ka tulevikus iga üksikjuhtumi puhul vaadelda kriitilise pilguga kaasrahastamise mahtu ja korraldamist ning tegeleda vastavasisuliste eranditega.

30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 325/37

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni ettepanekut muuta käsitletava määruse artiklit 25, mille kohaselt tuleb määruse rakendamiseks vajalike meetmete võtmisel kasutada komiteemenetlust.

1.2

Komitee nõustub lõigete 3 ja 4 lisamisega artiklile 25, kuna neis nähakse ette uue, kontrolliga regulatiivmenetluse järgimine nende üldmeetmete puhul, mille eesmärk on kõnealuse määruse vähemoluliste sätete muutmine. Muudatus on vajalik korraldatava menetluse täielikumaks muutmiseks.

1.3

Komitee toetab uue, kontrolliga regulatiivmenetluse kohaldamist toitudel märgitud toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitleva määruse asjaomastele artiklitele, kuna uus menetlus on varasemaga võrreldes selgem ja tõhusam.

1.4

EMSK on arvamusel, et kõnealune määrus, mis hõlmab toidu märgistamisel esitlemisel ja reklaamimisel esitatud toitumis- ja tervisealased väited, tuleks viivitamata rakendada. Seega rõhutab komitee, et tähtis on tagada, et uue regulatiivmenetluse kohaldamine kõnealuse määruse teatavatele sätetele ei venitaks menetlusi liiga pikaks, mis takistaks määruse tõhusat ja õigeaegset rakendamist.

1.5

Komitee märgib, et tulevikus peaks komisjon pöörama tähelepanu toiduohutust ja tarbijakaitset reguleeriva raamistiku lihtsustamisele. Komitee tervitab komisjoni kavatsust vaadata läbi ja ajakohastada kehtivad Euroopa Liidu õigusaktid toiduainete märgistamise vallas (1) ning rõhutab kehtivate märgistamissätete lihtsustamise ja selgitamise olulisust parema õigusloome seisukohast.

1.6

Komitee tervitab Euroopa mis tahes regulatiivset raamistikku, mis teenib nii tarbijakaitse huve kui edendab siseturu ühtlustamist ja tõhusat toimimist.

2.1

Nõukogu palus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada arvamus ettepaneku kohta muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr (EÜ) …/…toitudel märgitud toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (2), et viia see vastavusse nõukogu uue otsusega (EÜ) 2006/512, millega muudetakse otsust 1999/468/EÜ (komiteemenetlust käsitlev otsus), millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Nõukogu otsuses (EÜ) nr 006/512, millega muudeti otsust 1999/468/EÜ, võeti kasutusele uus komiteemenetlus — kontrolliga regulatiivmenetlus –, kuna viimatimainitud otsuses nähti ette vaid piiratud hulk selliste volituste kasutamise menetlusi.

2.2

Kui komisjonile antakse rakendusvolitused, viidatakse määruses, mis hõlmab toitumis- ja tervisealaseid väiteid, mida kasutatakse toidu märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel, alati regulatiivmenetlusele. Seepärast on otstarbekas kohandada kõnealust määrust vastavalt uuele komiteemenetlusele ehk kontrolliga regulatiivmenetlusele, nagu sätestatud nõukogu otsuses 1999/468/EÜ.

3.1

EMSK tervitab põhimõtteliselt komisjoni ettepanekut järgida kontrolliga regulatiivmenetlust nende üldmeetmete rakendamisel, millega muudetakse kõnealuse määruse vähemolulisi sätteid.

3.2

Komitee leiab, et kõnealune määrus võetakse vastu ajal, mil tänu toitumis- ja terviseprobleemide teadvustamisele on tarbijatel tekkinud vajadus täpse ja põhjaliku teabe järele. Komitee märgib, et määruse edu sõltub sellest, kuivõrd hästi suudetakse tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse, suurendades samas tarbijate valikuvõimalusi, et nii kodumaised kui ka sissetoodud tooted oleksid ohutud ning täpselt ja selgesti märgistatud.

3.3

Kõnealune määrus täiendab direktiivi 2000/13/EÜ, millega keelatakse kasutada teavet, mis võib tarbijat eksitada või mis omistab tootele raviomadusi, ning sätestatakse konkreetsed sätted toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamiseks. Komitee on arvamusel, et määrus on praegu eriti aktuaalne ning selle rakendamisega ei tohiks viivitada, kuna seost tervislike eluviiside ja tervisliku toitumise vahel peetakse järjest olulisemaks, ning on vaja teavet, mis aitaks tarbijatel teha “tervislikke valikuid”.

3.4

Komitee on seisukohal, et lisaks regulatiivsele raamistikule peaks komisjon rahvatervise programmi raames edendama teavituskampaaniaid tervise ja toitumise kohta.

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates on väga oluline muuta määruse artiklit 25, milles kirjeldatakse komiteemenetluse järgimist üldmeetmete puhul, mille eesmärk on kõnealuse määruse nende vähemoluliste sätete muutmine, mis on vastu võetud kaasotsustamismenetluse teel.

4.2

Komitee meelest pakuvad artikli 25 uued lõiked põhjalikumat ja üksikasjalikumat alust nõukogu otsuse 1999/468/EÜ asjaomastele artiklitele ning muudavad menetluse tõhusaks, kindlustades regulatiivkomitee rakendusvolitusi. Eelkõige määratletakse uutes lõigetes selgemalt komisjonile antud volitused ning rõhutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu rolli meetmete tarvituselevõtule eelnevas kontrollis.

4.3

Komitee nõustub lõigete 3 ja 4 lisamisega artiklile 25, milles nähakse ette uus menetlusliik komisjoni rakendusvolituste kasutamisel. Nii on parlamendil ja nõukogul võimalik seista vastu sellistele meetmete eelnõudele, mis ületavad komisjoni rakendusvolitused või ei ole kooskõlas subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõttega.

4.4

Komitee nõustub võimalusega lühendada või pikendada menetluse tähtaega, kui see on õigustatud või kui on tegemist erakorralise juhtumiga (nagu on sätestatud otsusega 2006/512/EÜ muudetud otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5 punktis a).

4.5

Komitee toetab määruse muutmist, et kohaldada uut kontrolliga regulatiivmenetlust kõnealuse määruse artiklitele, mis nõuavad komiteemenetluse otsuse (nõukogu otsus 1999/468/EÜ) artikli 5 (regulatiivkomitee menetlus) kohaldamisalasse jäävaid meetmeid.

4.5.1

Komitee peab sellist muutmist positiivseks ja tõhusaks, kuna sellega kohaldatakse toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamise üldtingimuste kindlaksmääramisel uut kontrolliga regulatiivmenetlust.

4.5.2

Komitee on seisukohal, et selline muudatus aitab tagada tarbijate kõrgetasemelist kaitset kõnealuse määruse rakendamisel, eriti kui kehtestatakse konkreetsed toitaineprofiilid, millele toiduained või teatavad toiduainete liigid peavad vastama, et neile tohiks panna toitumis- või tervisealased väited.

4.5.3

Komitee rõhutab tarbijaorganisatsioonide, toidukäitlejate ja nende esindajatega konsulteerimise tähtsust toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamise tingimuste kehtestamisel ja ajakohastamisel ning lisas esitatud lubatud väidete loetelu muutmisel.

4.6

Komitee soovitab, et edaspidi peaks komisjon kaaluma, kas lihtsustada tervisega seotud toitumisalaste väidete teadusliku aluse tunnustamise ja heakskiitmise menetlust (3). Lisaks on komitee seisukohal, et tuleks lihtsustada toiduohutust ja tarbijakaitset reguleerivat raamistikku.

4.7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et määrus peab olema pragmaatiline, ning väljendab muret, et mõned toitumis- ja tervisealaste väidete dokumentatsiooni kohta käivad sätted võivad olla tarbetult keerulised. Komitee arvab, et oluline on leida tasakaal eri aspektide vahel: tarbijate vajadus teaduslikult usaldusväärse ja selge teabe järele ning toiduainetööstuse võimalused arendada ja turustada toiduaineid, millel on tarbijate jaoks kasulikud ja sobivad omadused.

30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 325/40

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab kontrolliga regulatiivmenetluse lisamist määrusesse kasulikuks. EMSK jagab Euroopa Komisjoni arvamust, et oluline on esitada ühenduse õigust selgelt ja läbipaistvalt.

2.1

Ettepaneku eesmärk on võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr …/… (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) arvesse uut kontrolliga regulatiivmenetlust kõigil juhtudel, mil komisjoni pädevuses on vastu võtta seadusandlike meetmetega sarnased meetmed nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused; muudetud nõukogu otsusega 2006/512/EÜ) artikli 2 tähenduses.

2.2

Muudatus on vajalik seoses uue komiteemenetlusega. Uue menetlusena kasutatakse kontrolliga regulatiivmenetlust.

2.3

Ettepanekus piirdutakse üksnes muudatustega, mis on vajalikud määruse vastavusse viimiseks uue komiteemenetlusega.

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab kontrolliga regulatiivmenetluse lisamist määrusesse kasulikuks. EMSK jagab Euroopa Komisjoni arvamust, et oluline on esitada ühenduse õigust selgelt ja läbipaistvalt.

3.2

Kontrolliga regulatiivmenetlus võimaldab tõhusalt muuta määruse seda osa, mis ei ole esmatähtis, st jättes osa tekstist välja või täiendades lõikudega, mis ei ole esmatähtsad.

3.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis 2004. aasta märtsis vastu arvamuse, milles selgitati komitee seisukohta vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta. Kuna tegemist on ühendamisega, siis ei ole kõnealuse muudatusettepaneku puhul vaja käesoleval teemal uuesti seisukohta võtta.

3.4

Uusi kontrolliga regulatiivmenetluse reegleid tuleb rakendada alates 23. juulist 2006.

3.5

Kodifitseeritud versiooni puhul on tagatud, et see ei sisalda mingeid sisulisi muutusi ning teenib ainult eesmärki esitada ühenduse õigust selgelt ja läbipaistvalt. Komitee väljendab oma täielikku toetust kõnealusele eesmärgile ning nimetatud tagatisi arvesse võttes nõustub ettepanekuga.

30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 325/41

1.1

Komitee tunnistab vajadust reformida praegust ühenduse banaanitootjate toetamise süsteemi ning seetõttu tervitab komisjoni ettepanekut. Siiski leiab komitee, et praegu on veel vara hinnata, millist mõju avaldab tootjate sissetulekutele 1. jaanuaril 2006 jõustunud uus, üksnes tariifidel põhinev impordikord, ning et ettepanekus ei võeta seda piisavalt arvesse.

1.2

Komitee teeb ettepaneku muuta ettepaneku viiendat põhjendust järgmiselt:

“Nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 247/2006 (millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks) III jaotises nähakse äärepoolseimate piirkondade jaoks ette ühenduse abiprogrammid, mis sisaldavad kohalikku põllumajanduslikku tootmist soodustavaid erimeetmeid. Selle määrusega nähakse ette läbivaatamine hiljemalt 31. detsembril 2009.Juhul, kui äärepoolseimates piirkondades elavate kogukondade majandustingimused on oluliselt muutunud, siis esitab komisjon aruande varem. Pidades silmas ühenduse banaanitootjate spetsiifilist olukorda, esitab komisjon asjaomase eriaruande enne nimetatud kuupäeva, juhul kui kõnealuste tootjate sissetulekud on impordikorra muutmise tõttu langenud. See vahend näib asjaomaste piirkondade banaanitootmise toetamiseks kõige paremini sobivat, sest võimaldab banaanitootmise toetusmeetmete paindlikkust ja detsentraliseerimist. Banaanitootmise toetuse hõlmamine nende abiprogrammidega peaks suurendama põllumajandusliku tootmise toetamise strateegiate ühtsust nendes piirkondades.”

1.3

Komitee teeb ettepaneku lisada artikli 3 lõikes 2 määruse (EÜ) nr 247/2006 artiklile 28 uus lõige 3a:

“Juhul kui banaanitootjate majandustingimused impordikorra muutmise tõttu halvenevad, esitab komisjon enne 31. detsembrit 2009 eriaruande, millele vajaduse korral lisatakse asjakohased ettepanekud.”

1.4

Komitee teeb ettepaneku lisada määruse (EÜ) nr 247/2006 artiklile 30 järgmine lõige:

“Euroopa Komisjon võib lubada liikmesriikidel luua oma abiprogrammide raames banaanitootjate jaoks spetsiaalse ettemaksete süsteemi.”

2.1

Kuna banaanisektor on väga eripärane, on selle jaoks kehtestatud spetsiifiline ühine turukorraldus. Kõnealuse sektori eripära tuleneb peamiselt sellest, et suurem osa ühenduse banaanitootmisest toimub äärepoolseimates piirkondades, mida iseloomustab rida spetsiifilisi probleeme (nagu tunnistatakse EÜ asutamislepingu artikli 299 lõikes 2), ning samuti asjaolust, et kõnealune toodang katab üksnes 16 % ühenduse turust ja et ülemaailmne banaaniturg on praktiliselt Oligopol, sest turustamist kontrollivad viis suurettevõtet.

2.2

Kõnealune Euroopa Komisjoni ettepanek, mis võeti vastu pärast pikaajalisi sise- ja väliskonsultatsioone, tähendab radikaalseid muudatusi ühenduse banaanisektori toetamise praeguses süsteemis. Praegune sisemine toetussüsteem, mis lähtub tasandustoetuste põhimõttest ning kus abi suurus muutub igal aastal sõltuvalt banaanihinna tasemest, asendatakse riiklike toetustega, mis äärepoolseimate piirkondade puhul integreeritakse vastavatesse POSEI programmidesse ning teiste ühenduse tootmispiirkondade puhul ühtsesse otsemaksete kavva.

2.3

Kõnealuse ettepanekuga reformitakse kolme ühenduse määrust:

2.3.1

määrus (EMÜ) nr 404/93 banaanituru ühise korralduse kohta. Tunnistatakse kehtetuks II (tootjate organisatsioonid ja koondamismehhanismid) ja III (hüvitised, rakenduskavad, lisatasu väljajuurimise korral) jaotis ning mitmed IV ja V jaotise artiklid, mis olid vananenud seoses üleminekuga tariifikvootidel põhinevalt korralt üksnes tariifidel põhinevale korrale, ning muudetakse mõnda V jaotise artiklit — kaotatakse banaanituru korralduskomitee (viiteid banaanituru korralduskomiteele loetakse viidetena värske puu- ja köögivilja korralduskomiteele) ning tühistatakse säte aastaaruande esitamise kohustuse kohta määruse 404/93 raames;

2.3.2

määrus (EÜ) nr 1782/2003, mis käsitleb 2003. aasta ÜPP reformi. Muudetakse asjaomaseid artikleid, et viia mujal kui äärepoolseimates piirkondades toodetud banaanid ühtse otsemaksete kava alla. Selleks muudetakse riiklikke ülemmäärasid Kreekale (+1,1 miljonit eurot), Portugalile (+0,1 miljonit eurot) ja Küprosele (3,4 miljonit eurot). Kõnealused liikmesriigid peavad kindlaks määrama ühtse otsemaksete kava võrdlussummad ja abikõlblikud hektarid vaatlusperioodi 2000–2005 alusel.

2.3.3

määrus (EMÜ) nr 247/2006, mis käsitleb POSEI programme põllumajanduse valdkonnas. Suurendatakse POSEI programmide eelarveeraldist 278,8 miljoni euro võrra: Kanaari saared 141,1 miljonit eurot, Prantsusmaa ülemeredepartemangud 129,1 miljonit eurot ning Assoorid ja Madeira 8,6 miljonit eurot.

2.4

Komitee leiab, et kõnealuse ettepanekuga võtab komisjon endalt teatud mõttes vastutuse ühenduse banaanisektori eest, muutes banaanituru ühise korralduse praktiliselt sisutuks ning kandes nimetatud sektorile mõeldud finantstoetuse üle POSEI programmide üldeelarvesse, ilma spetsiaalse peatükita banaanisektori jaoks.

2.5

Komitee peab positiivseks komisjoni ettepanekut kehtestada kindlaksmääratud riiklike toetuste süsteem, kuid kardab, et sellest tulenev kogueelarve ei ole piisav, juhul kui ühenduse hinnad oluliselt langevad seetõttu, et uus impordikord toob kaasa turu liberaliseerimise või turu tõenäoliste arengute tõttu seoses käimasolevate rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimistega.

3.1

Komisjon peaks leidma alternatiivse lahenduse banaanitootjate organisatsioonide ühenduse raamistiku säilitamiseks, sest Euroopa banaanitootmine on tugevalt killustunud. Tegemist on enamasti väiketootjatega, kes peavad oma toodangut müüma turul, kus konkurents on väga tihe, ning seetõttu on vaja pakkumist oluliselt koondada. Komitee on arvamusel, et kõnealust tootjaorganisatsioonide ühenduse raamistikku saaks säilitada, jättes kehtima määruse (EÜ) nr 404/93 II jaotise teatud sätted, eelkõige selle artiklid 5, 8 ja 9.

3.2

Banaan on väga intensiivset tööd nõudev kultuur, mis vajab aastaringset hoolt. See tähendab pidevaid kulutusi, mis on eelkõige seotud suure tööjõuvajadusega ning niisutuse kasutamisega. Seetõttu sätestatakse praeguse korra raames ettemaksete süsteem, mida tuleks säilitada.

3.3

Komisjoni ettepanekus tuleks täpsustada aruande sisu, mille alusel võetakse kohaseid meetmeid juhul, kui tootjate sissetulekud uue impordikorra tõttu langevad.

30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 325/43

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab määruse 1408/71 muutmise ettepanekut ning loodab, et see on viimane või üks viimaseid muudatusi, mille kohta komitee peab arvamust avaldama. See tähendaks, et määrus 883/2004 jõustuks täielikult niipea, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on vastu võtnud uue rakendusmääruse, mis peab asendama määrust 574/72.

1.2

Seepärast kutsub EMSK liikmesriike ja parlamenti üles kiirendama uue määruse menetlemist, nii et see oleks tõhusam kui määruse 883/2004 vastuvõtmisel. Euroopa töötajate liikuvuse aastal oleks see parim panus, mida Euoopa Liidu institutsioonid võivad anda.

2.1

Määrusi 1408/71 ja 574/72, mis käsitlevad sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamist ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, on nende jõustumisest alates korduvalt muudetud, et kohandada need liikmesriikide õigusaktides tehtud muudatustega ning mitmete sotsiaalkindlustuse valdkonda puudutavate Euroopa Kohtu otsustega.

2.2

Kõnealuste muudatustega tagatakse sotsiaalkindlustusskeemide ühenduse tasandil kooskõlastamise süsteemi ajakohastatus, et ei kahjustataks ühenduse piires liikuvate Euroopa kodanike sotsiaalkindlustusalaseid õigusi, kui nad kasutavad oma õigust liikumisvabadusele ja vabadust valida elukohta, mis on üks Euroopa Liidu põhiõigusi.

2.3

Kõige suurema muudatuse tõi ELi liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise valdkonda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 883/2004 (1). Nimetatud määrus asendab määrust 1408/71, kuid seda ei kohaldata enne, kui võetakse vastu määrus, mis asendab määrust 574/72. Määruse ettepanek määruse 883/2004 rakenduseeskirjade kohta (2) on juba menetluses ja komitee võttis hiljuti vastu arvamuse nimetatud ettepaneku kohta (3).

2.4

Sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist käsitleva määruse kohta avaldas EMSK asjaomase arvamuse (4).

3.1

Käesolevas komitee arvamuses käsitletava ettepaneku eesmärk on ajakohastada määruse 1408/71 lisasid, et need kajastaksid muudatusi liikmesriikide sotsiaalkindlustust käsitlevates õigusaktides. Seega on eesmärk hõlbustada sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist puudutavate ühenduse õigusaktide kohaldamist.

3.2

Seekord ei tehta komisjoni esitatud tekstis ühtegi muudatusettepanekut määruse 574/72 kohta.

3.3

Kuna muudatusettepanekud on väga erinevad, siis tutvustatakse neid töödokumendi lihtsustamiseks punktis “Konkreetsed märkused”.

4.1

Komitee tervitab üldjoontes esitatud ettepanekut, sest muudatused tulenevad liikmesriikide seadusandlikust soovist. Igasugune muudatus Euroopa Liidu sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamises on alati tervitatav, kui see toob kasu Euroopa Liidu kodanikele ja kui see lihtsustab ja parandab kodanike suhteid riigiasutustega, kelle poole nad peavad pöörduma oma õiguste rakendamiseks.

4.2

Kuigi määruse 883/2004 rakendusmääruse vastuvõtmise menetlus on alanud, leiab komitee, et üldmärkused, mis esitati arvamuses teiste osaliste muudatuste kohta määrustes 1408/71 ja 574/72 (vastu võetud EMSK täiskogu 28.–29. septembri 2005. aasta istungjärgul) (5), on veel kehtivad ning neid tuleb arvesse võtta.

4.3

Esitatud muudatusettepaneku pealkiri on “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning nõukogu määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord”.

4.4

Ettepaneku artiklis 1 öeldakse, et muudetakse määruse 1408/71 teatud lisasid, mainimata määrust 574/72. Seetõttu teeme ettepaneku parandada ettepaneku pealkiri, viies selle vastavusse ettepaneku tegeliku sisuga ning jättes välja viite määrusele 574/72.

5.1

Ettepaneku artikliga 1 muudetakse määruse 1408/71 I, IIa, III, IV ja VI lisa.

5.2

Viimaks sisse Rootsi uuest sotsiaalkindlustusseadusest ja sotsiaalkindlustusmaksete seadusest tulenevaid muudatusi, muudetakse I lisa I osa, kus määratletakse mõisted “töötajad” ja “füüsilisest isikust ettevõtjad”.

5.3

Madalamaade uue ravikindlustusseadusest tulenevate muudatuste tõttu muudetakse I lisa II osa, mis puudutab määruse mõjualasse kuuluvaid isikuid mõiste “pereliige” osas. Siinkohal hõlmab nimetatud mõiste abikaasat, registreeritud partnerit ja alla 18aastast last.

5.4

Seoses Leedu ja Slovakkia sotsiaalpensioniseaduse muutmisega muudetakse IIa lisa mitteosamakseliste erihüvitiste kohta. Leedu puhul kohandatakse lisa vastavalt riiklikes õigusaktides tehtud muudatustele ning Slovakkia puhul kohandatakse õigusakte ja toetuse maksmist jätkatakse ainult isikute puhul, kellel sellele varem õigus oli.

5.5

Muudetakse III lisa A osa, mis puudutab sotsiaalkindlustuslepingute sätteid, mille kohaldamist jätkatakse, jättes välja punkti 187, milles viidatakse Itaalia ja Madalmaade vahelisele üldkonventsioonile.

5.6

Muudetakse IV lisa A osa, milles loetletakse määruse artikli 37 lõikes 1 osutatud õigusaktid, mille kohaselt invaliidsushüvitiste suurus ei sõltu kindlustusperioodi pikkusest. A osa Slovaki Vabariiki puudutavat jagu muudetakse kooskõlas riiklike õigusaktidega.

5.7

Kuna Hispaania õigusakte on muudetud, muudetakse IV lisa B osa, milles käsitletakse füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeeme, mille suhtes kohaldatakse muus liikmesriigis täitunud kindlustusperioodide liitmist käsitlevaid erisätteid.

5.8

Muudetakse IV lisa C osa Slovakkiat ja Rootsit puudutavaid jagusid. Kõnealune lisa puudutab juhtumeid, kui võib loobuda hüvitise topeltarvutamisest, kuna tulemus oleks sama. Slovakkia puhul puudutab muudatus toitjakaotuspensioni ja Rootsi puhul tagatispensioni arvutamist, mis sõltub elamisperioodidest Rootsis.

5.9

Kuna Rootsi õigusakte on muudetud, ajakohastatakse IV lisa D osa, mis käsitleb kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel antavate samaliigiliste hüvitiste kattumisega seotud hüvitisi ja lepinguid. Samuti lisatakse Soome ja Luksemburgi vaheline kahepoolne leping.

5.10

Samuti muudetakse VI lisa, milles sätestatakse teatavate liikmesriikide õigusaktide kohaldamise erikord. Muudetakse järgmisi liikmesriike puudutavaid jagusid:

5.11

Määruse 1408/71 lisades tehtavad muudatused on tingitud peamiselt mitmete liikmesriikide õigusaktides tehtud muudatustest. EMSK tervitab mis tahes muudatusi, mis parandavad Euroopa Liidu kodanikele makstavaid hüvitisi.

5.12

Komitee rõhutab siiski, et liiga suur lisade ja erijuhtude hulk määrustes 1408/71 ja 883/2004 ei ole parim viis sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist puudutavate sätete lihtsustamiseks. Määrus 883/2004 töötati välja parandamise ja lihtsustamise eesmärgil ning komitee soovib, et selles suunas tööd jätkataks.

5.13

Komisjon on esitanud määruse ettepaneku, millega muudetakse määrust 883/2004 ja määratakse kindlaks XI lisa sisu (6). Nimetatud lisa ühtib määruse 1408/71 VI lisaga. Komitee täheldab, et nimetatud lisad erinevad teineteisest jao “W. SOOME” osas, mida mainitakse käesoleva arvamuse punktis 5.10.

5.14

Käesolevas arvamuses käsitletava määruseettepaneku lisa punkti 6 alapunktis c öeldakse: “...kui isikul on pensionikindlustusperioode täitunud mõnes muus liikmesriigis töötamise ajal...”. Määruse ettepaneku, millega muudetakse määrust 883/2004, XI lisa jaos “W. SOOME” öeldakse aga: “...kui isikul on pensionikindlustusperioode täitunud mõnes teises liikmesriigis töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise ajal...”.

5.15

EMSK leiab, et kuna tegemist on sama olukorraga, peaks sõnastus olema ühesugune ning mõlemad tekstid peaksid ühtima.

30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 325/46

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni üles kuulutama välja Euroopa vabatahtlike aasta ning avaldama nii kiiresti kui võimalik valge raamatu vabatahtliku tegevuse ja kodanikuaktiivsuse kohta Euroopas. Sel viisil oleks võimalik rõhutada nimetatud nähtuste vastastikust mõju ja tõsta esile nende ulatust ja olulisust. Kuna vabatahtlik tegevus toimub suures osas kohalikul tasandil, siis peab valge raamat aitama kaasa strateegiale, millega on võimalik tugevdada vabatahtliku tegevuse Euroopa mõõdet ja kodanikuaktiivsust, samuti edendada Euroopa inimeste samastumist Euroopaga.

1.2

Liikmesriikide valitsusi tuleb innustada välja töötama riiklikku vabatahtlike poliitikat ja vabatahtliku tegevuse otsese toetamise ja tunnustamise strateegiat. Nimetatud riiklik vabatahtlike poliitika peab hõlmama ka vastava infrastruktuuri loomist. Euroopa Liit võib siin anda ette raamid ning toetada liikmesriikidevahelist parimate tavade ulatuslikumat levitamist.

1.3

Kõik liikmesriigid peaksid välja töötama õiguslikud raamtingimused, mis näeksid ette õiguse harrastada vabatahtlikku tegevust, olenemata asjaomase isiku õiguslikust või sotsiaalsest staatusest. Kõikidele vabatahtliku tegevuse harrastajatele, sealhulgas puuetega inimestele, tuleb tagada võrdne kohtlemine. Mõnes liikmesriigis takistavad õiguslikud raamtingimused ikka veel vabatahtliku tegevuse arengut, mis ei võimalda seetõttu ka suuremat ühiskondlikku toetust. Vahel takistavad arengut isegi sellised õigussätted nagu tööhõivekeeld või -piirang. Nimetatud piirangud tuleb läbi vaadata ning soodustada vabatahtlikku tegevust läbi ettenägeliku õigusliku raamistiku, näiteks kindlustus ja kulude hüvitamine vabatahtlikele.

1.4

Komitee arvates peaksid vabatahtliku tegevuse tähtsust tunnustama ning selle edendamisele kaasa aitama mitte ainult valitsused, vaid ka teised osapooled — parlamendid, piirkondlikud ja kohalikud asutused, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond, sest sellisel viisil rõhutavad nad vabatahtliku tegevuse tähtsust ning parandavad selle mainet ühiskonnas.

Lisaks rõhutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide otsustavat rolli vabatahtliku tegevuse juures.

1.5

Samas peab komitee soovitavaks kooli ja kodanikuühiskonna seoste esiletoomist, et soodustada ettevalmistust vabatahtlikuks tegevuseks. Seetõttu tuleb üldhariduses pöörata rohkem tähelepanu pedagoogilisele tegevusele, mille eesmärk on sotsiaalse teadlikkuse arendamine ja üldist huvi pakkuvate sotsiaalsete probleemide lahendamises osalemise soodustamine. Näiteks võiks nn sotsiaalse ja ökoloogilise aasta raames pakkuda noortele alates 15. eluaastast võimalust praktiliseks tegevuseks, et julgustada neid tegelema oluliste ja mõttekate tegevustega. Erilist tähelepanu tuleb pöörata valitsusväliste organisatsioonide toetamisele, kus lapsed saaksid harrastada oma elu esimest vabatahtlikku tegevust.

1.6

Informaalse ja mitte-formaalse hariduse tunnustamise põhimõtte toetamiseks tehtavates jõupingutustes — Europass ja põhipädevusi käsitlevad soovitused — peaks EL erilist tähelepanu pöörama läbi vabatahtliku tegevuse saadud oskuste tunnustamisele. Noorte Europassi loomine edendaks noorte vabatahtliku tegevuse tunnustamist.

1.7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et nii liikmesriigid kui Euroopa Liit ise peaks välja töötama vabatahtliku tegevuse poliitika, mis hõlmaks vabatahtliku tegevuse edendamise strateegiat ja konkreetseid kavasid, eritoetuste ettepanekuid, avalikkuse teadvustamist, partnerluse loomist kodanikuühiskonna ja ettevõtete vahel ning vabatahtliku tegevuse tulemuste avaliku tunnustamise edendamist. Selle juurde kuulub ka vabatahtlikku tegevust toetava õigusliku raamistiku loomine. Euroopa Liit võib siin anda ette raamid ning pakkuda mõtteainet, samuti toetada liikmesriikide parimate tavade levitamist.

1.8

Euroopa tasandil on tarvis usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid vabatahtliku tegevuse ulatuse, tähenduse ja sotsiaalmajandusliku väärtuse kohta. Sellekohaste uuringute aluseks peaks olema vabatahtliku tegevuse ühtne määratlus. Uuringutes tuleks analüüsida vabatahtlike vajadusi ja motiive ning eelkõige põhjuseid, miks inimesed ei taha osaleda vabatahtlikus tegevuses. Euroopa tasandil tuleb leida võimalused muuta nähtavaks vabatahtliku tegevuse panus rahvatulusse ja selle mõju ühiskonnale. Eurostat saaks siin täita koordineerivat ja algatavat rolli: vastavad arvandmed peaksid olema Euroopa Liidu liikmesriikide kõikidel statistikaametitel.

1.9

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab Euroopa Liidu rahastamissüsteemis ning poliitikavaldkondades ja programmides toetada vabatahtlikku tegevust senisest enam. Selleks on vaja eelkõige vabatahtliku tegevuse toetamise üleeuroopalist infrastruktuuri. Hetkel on üheks vabatahtlikku tegevust toetavaks jõuks Euroopa Liidus Euroopa vabatahtlike teenistus, mille raames on ligi 40 000 18–25-aastast noort kuue kuu kuni aastase perioodi vältel viibinud 31-s Euroopa ja partnerriigis. Teiste vabatahtlike tegevust arengumaades rahastatakse samas arenguabi vahenditest. Teiste vabatahtlike tegevust arengumaades rahastatakse samas arenguabi vahenditest. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee loeb kõnealuseid allikaid ebapiisavaks ning soovib, et Euroopa Liit tegeleks vabatahtliku tööga aktiivsemalt, järjepidevamalt ja kooskõlastatumalt eelkõige sedakaudu, et üleeuroopalised vabatahtlike programmid oleksid kättesaadavad kõikidele rahvastikurühmadele ega piirduks ainult noorte pikaajaliste vabatahtlike teenistustega.

1.10

Lisaks arvab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et tuleks avaldada eakate inimeste vabatahtliku tegevuse soovitus, mis hõlmaks näiteks partnerluse ja kogemuste vahetuste katsekavasid ning mis võiks olla üks esimesi asjaomaseid algatusi.

1.11

Tuleb märkida, et Euroopa projektide raames harrastatud vabatahtlikke tegevusi tuleb käsitleda rahalise osalusena. Lisaks tuleks Euroopa projektide taotlusvormid muuta lihtsamaks ja vähembürokraatlikuks, nii et vabatahtlike organisatsioonidel oleks üldse võimalik Euroopa projektides osaleda.

1.12

Tuleb soodustada ja laiendada teabe levikut: kahjuks ei jõua teave liiga sageli huvitatuteni. Siinkohal tuleks kasutada kõiki võimalikke teabekanaleid. Näiteks võiks luua vastava teabega kodulehekülje, millele saaks ühe hiireklõpsuga kõigilt olemasolevatelt vabatahtliku tegevusega seotud kodulehekülgedelt. Selles küsimuses on eriline tähtsus vabatahtlike organisatsioonide Euroopa võrgustikel. Need tagavad, et organisatsioonid vahetavad omavahel teavet, edastavad eeskujulikke kogemusi ning annavad Euroopa Liidu institutsioonidele edasi vabatahtlike palved ja nõudmised. Kõnealuseid võrgustikke tuleb sihipäraselt toetada osana vabatahtliku tegevuse edendamise infrastruktuurist.

1.13

Euroopa Liit saab anda olulise panuse vabatahtliku tegevuse edendamisesse ja avalikku tunnustamisesse, toetades ÜRO välja kuulutatud rahvusvahelist vabatahtlikke päeva (5. detsember) ning tunnustades ja tähistades sel päeval vabatahtlikku tegevust. Rahvusvaheline vabatahtlike aasta 2001 näitas, kui olulised on avalikkust mõjutavad ja riigi poolt toetatavad programmid. Kui Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovituse kohaselt kuulutataks välja vabatahtliku tegevuse aasta, siis aitaks see Euroopa tasandil tunnustada ja toetada arvukate vabatahtlike kohalikku tegevust ning tekitaks ühtekuuluvustunnet Euroopa vabatahtlikes..

1.14

Eesmärgiga soodustada vabatahtliku tegevuse tunnustamist ja olulisust liikmesriikide arengus teeb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepaneku võtta vastu Euroopa harta, kus määratakse kindlaks vabatahtlike organisatsioonide roll, õigused ja kohustused. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb ettepaneku vabatahtlike organisatsioonide majandusliku olukorra parandamiseks ELi õigustikku sisse viia kõnealuste organisatsioonide vabastamine käibemaksust. Ettepaneku määratleda vabatahtlike organisatsioonide roll, õigused ja kohustused Euroopa hartaga eesmärk on esiteks luua kõnealustele organisatsioonidele ühtsed suunised, mis annab neile erilise õigusliku staatuse seoses majanduslike ja teiste õigustega.

2.1

Vabatahtlik tegevus on ühiskonna jaoks hindamatu väärtusega. Enam kui 100 miljonit vabatahtlikku pühendub oma vabal ajal arvukatele tegevustele, mis on kasulikud kolmandatele isikutele ning mis teenivad üldsuse huve. Kodanikuühiskonna organisatsioonide tööd, mida teevad sageli ainult või suuremas osas vabatahtlikud, tunnustavad järjest enam ettevõtted, riigi esindajad ning eelkõige kodanikud ise (1).

2.2

Siiski on vabatahtlik tegevus midagi palju enamat kui vaid teenuste pakkumine ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamine. Vabatahtliku tegevuse aluseks on soov teenida omal algatusel üldhuve ning aidata neid kujundada, toetades selliseid väärtusi nagu ühiskondliku heaolu kaitse ja solidaarsus ning vastandub seega kaasaegse ühiskonna üha tüüpilisematele nähtustele – individualismile ja egoismile.

2.3

Vabatahtlik tegevus on nii kohalikul kui Euroopa tasandil lahutamatult seotud ühiskondliku osalusega ja kodanikuaktiivsusega, mis moodustavad demokraatia nurgakivi. Kodanikud ei osale ühiskondlikus elus mitte ainult poliitiliselt, vaid lahendavad sihipäraselt ka ühiskonnaprobleeme. Ühiskondlikus elus osaledes saavad nad ellu viia ühiskonna kujundamise selgepiirilist tahet. Inimene töötab teiste hüvanguks oma vabast ajast või vabatahtliku teenistuse raamistuses teenides nii ühiskondliku heaolu huve, mis on sageli seotud märkimisväärse rahalise või terviseriskiga. Just selline Euroopa kodanikuaktiivsuse vorm loob kodanikes tugeva kuuluvustunde oma ühiskonnaga. Vabatahtlik tegevus võib seega olla osalemise üks paremaid näiteid ja on seega kodanikuaktiivsuse olemuslik koostisosa või isegi eeldus.

2.4

Lisaks soodustab vabatahtlik tegevus isiklikku arengut luues ühelt poolt sotsiaalset teadvust ning arendades teisalt oskusi ja võimeid, mis parandab vabatahtlike võimalusi tööturul ning aktiivset osalemist ühiskonnaelus. Vabatahtlik tegevus pakub oma eri variantides informaalse (2) ja mitte-formaalse (3) hariduse võimalust, millel on formaalse (4) hariduse kõrval oluline roll elukestva õppe poliitikas.

2.5

Vabatahtlik tegevus annab olulise panuse meie rahvamajanduste kogutoodangusse. Väga sageli jäetakse nimetatud panus riiklikes statistikates tähelepanuta, sest selle aluseks ei ole alati rahalises väärtuses mõõdetavate hüvede vahetamine ning puudub ühtne metoodika selle majandusliku väärtuse mõõtmiseks. Kui seda siiski mõõdetakse, on näha, et vabatahtliku tegevuse majanduslik väärtus ja panus majandusse on märkimisväärne (5). Näiteks Ühendkuningriigis hinnatakse vabatahtliku tegevuse majanduslikuks väärtuseks 7,9 % SKTst ja 38 % kogu rahvastikust osaleb asjaomastes tegevustes. Iirimaal ja Saksamaal tegeleb vabatahtliku tegevuse mõne vormiga üle 33 % kodanikest ja Poolas 18 % rahvastikust.

2.6

Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil toimiv riikidevaheline vabatahtlik teenistus tõstab oluliselt rahvaste vahelist solidaarsust ja üksteise mõistmist ning soodustab kultuuridevahelist dialoogi. Sellega seoses tervitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjoni algatust laiendada Euroopa vabatahtlike teenistuse tegevust, muuta see nähtavamaks ning tõhusamaks.

2.7

Vabatahtliku tegevuse ajendid on solidaarsus ja vastutustunne teiste ees ja ka vajadus end kasulikuna tunda. Vabatahtlik tegevus loob sotsiaalseid seoseid, aitab kaasa ühiskondliku ühtekuuluvuse tekkimisele ning soodustab elukvaliteedi tõusu ja sotsiaalseid edusamme Euroopas. Seega kehastab see Euroopa integratsiooni väärtusi, nagu sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 2 ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 2. Lisaks on vabatahtlik tegevus osalusdemokraatia — mida Euroopa põhiseaduse lepingus tunnustatakse kui ELi demokraatliku elu koostisosa — oluline väljendusvorm. Vabatahtlik tegevus ning vabatahtlikud teenivad ühiskondliku heaolu huve. Euroopa Liit peab tunnustama vabatahtlikku tegevust vääriliselt kõikides liikmesriikides.

2.8

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on vabatahtliku töö teemat käsitlenud juba oma 2002. aastal vastu võetud teabearuandes “Töö varjupaikades näitena vabatahtlikust tööst Euroopas” (raportöör: Gräfin zu EULENBURG).

Lisaks on vabatahtlikku tegevust mainitud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töödes muude aspektide hulgas, kuid seni pole selle teema kohta eraldi arvamust koostatud (6).

2.9

Euroopa Liidu siseselt tunnustatakse üha enam vabatahtliku tegevuse panust sotsiaalses, kultuurilises ja keskkonna valdkonnas ning vabatahtlike organisatsioone kaasatakse rohkem poliitilistesse otsustusprotsessidesse hariduse, elukestva õppe, tervise, tarbijakaitse, arengu, kaubanduse jt aladel. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab kõnealuseid algatusi, kuid on seisukohal, et esialgsed edusammud ei ole kaugeltki piisavad.

2.10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt, et nii Euroopa Komisjoni 2001. aastal algatatud poliitilise protsessi kui avatud koordinatsioonimeetodi üks prioriteet on noorte vabatahtlik tegevus. Komitee julgustab komisjoni jätkama saavutatud edusammudest lähtudes vabatahtliku tegevuse arendamist ning käsitlema seejuures valdkonnaüleseid aspekte tervikliku lähenemisviisi raames.

2.11

Rahvusvahelisel tasandil sai suundanäitavaks aasta 2001, mil ÜRO kuulutas välja rahvusvahelise vabatahtlike aasta. Kõnealune aasta pööras avalikkuse tähelepanu vabatahtlikule tegevusele, julgustas inimesi taas harrastama vabatahtlikke tegevusi ning näitas, kuidas saab vabatahtlikku tegevust poliitiliselt tunnustada, toetada ja soodustada. ÜRO algatusel tähistatakse iga aasta 5. detsembril rahvusvahelist vabatahtlike päeva. Ka Euroopa Liit peaks juhtima Euroopa kodanike tähelepanu sellele olulisele sündmusele.

2.12

Üldiselt on komitee siiski arvamusel, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid vabatahtlikule tegevusele rohkem tähelepanu pühendama. Ka seetõttu tervitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Komisjoni voliniku Margot WALLSTRÖMi taotlust komitee arvamuse koostamiseks kõnealusel olulisel teemal.

3.1

Praktikas ja teadusuuringutes määratletakse vabatahtlikku tegevust sageli erinevalt, samuti on raske koondada ühte määratlusse selle mõiste eri nüansse. Euroopa Liidu riikide erinevates määratlustes on ühised kolm vältimatut kriteeriumi:

On vaieldav, kas selle määratluse alla peaksid kuuluma ainult korrapärased tegevused, kas selle hulka kuulub naabrite abistamine ning viimastel aastatel tekkinud “ajapangad” või peaks arvesse minema ainult ametlikus ja struktureeritud vormis harrastatav vabatahtlik tegevus. Nimetatud kolm põhitingimust on siiski vajalikud eeldused, et tegevust — olgu see vabatahtlik tegevus kohaliku kogukonna heaks või struktureeritud vabatahtlik teenistus — saaks liigitada vabatahtlikuks tegevuseks. Üldiselt võib öelda, et vabatahtliku tegevuse eri vormidele vastab kõige paremini lai määratlus.

3.2

Vabatahtliku tegevuse eesmärk ei ole asendada tasustatavat tööd. On isegi soovitav, et tasustatava töö asendamine vabatahtliku tegevusega oleks võimatu. Vabatahtliku tegevuse eriline väärtus tuleneb selle panusest ühiskonna kujundamisesse. Vabatahtlik tegevus ei ole ka pelgalt sotsiaalne teenus ega loodud riiklike põhiülesannete ülevõtmiseks. Vabatahtliku tegevuse olemuslik lisaväärtus seisneb:

3.3

Vabatahtlikku tegevust esineb paljudes eri vormides, see muudabki tema liigitamise nii raskeks. Vabatahtlikku tegevust harrastavad erinevad ühiskonnarühmad, kuigi liikmesriigiti erinevas ulatuses. Ühes valdkonnas tegutsevate vabatahtlike osakaal, nende profiil (vanus, päritolu, haridustase jne) võib riigiti väga erinev olla.

3.4

Formaalse, teatud asutuses harrastatava tegevuse kõrval on olemas ka informaalne tegevus ning varjujääv tegevus (nt sisserändajate vabatahtlik tegevus).

3.4.1

Vabatahtliku tegevuse eri vormide hulka kuuluvad muu hulgas:

3.4.2

Vabatahtliku tegevuse võib lisaks jagada tegevusvaldkondadeks, näiteks sport, kultuur, sotsiaalküsimused, tervishoid, haridus, noorsugu, keskkonnakaitse, katastroofiabi, poliitika, tarbijakaitse jne.

3.5

Vabatahtlike teenistused on vabatahtliku tegevuse erivorm: need on piiratud kestvusega ning sageli tegelevad sellega vaid vabatahtlikud, s.t vastupidiselt enamikule vabatahtlikust tegevusest ei tehta seda lisaks muudele tegevustele, nagu õppimine ja töötamine. Vastupidiselt vabatahtlikule tegevusele, millega inimene tegeleb oma vabal ajal ja jätkuvalt, toetub vabatahtlik teenistus harilikult ühiselt seatud normidele ning kohustustele. Vabatahtlik teenistus tähendab sageli kokkulepet projekti erinevate partnerite (sealhulgas vabatahtlike) vahel. Eristatakse mitut vabatahtlike teenistuse vormi:

Vabatahtlikud tegevused hõlmavad asjaomase tegevuse kõiki liike. Neid iseloomustavad järgmised kriteeriumid: kõigile avatud, tasustamata, tehakse vabatahtlikult, nendega kaasneb hariduslik aspekt (mitte-formaalne haridus) ja nad annavad sotsiaalset lisaväärtust.

Vabatahtlike teenistus on vabatahtlike tegevuste üks vorm ja seda iseloomustavad järgmised aspektid: eesmärgid, sisu, ülesanded, struktuur ja raamistik on selgelt kindlaks määratud;

Riiklikult organiseeritud vabatahtlike teenistus on teenistus, mida korraldatakse riigi poolt või riigi ülesandel, näiteks sotsiaal- või kodanikukaitse valdkonnas.

Tsiviilteenistus on mõnes riigis pakutav mittevabatahtlik alternatiiv sõjaväekohustusele; kuid selle aluseks ei ole vaba tahe (7).

3.6

Selgelt saab eristada kaht vabatahtliku tegevuse tüüpi: ÜRO ja ILO määratluste kohaselt hõlmab esimene tüüp töötamist mittetulunduslikes organisatsioonides tihti turu tasemest madalama tasu eest; teist tüüpi vabatahtliku tegevuse eest tasu ei saada, kuid hüvitatakse tegevusega seotud kulud. Nimetatud eristust tuleks arvesse võtta kõnealuste tegevuste õigusliku seisundi määratlemisel, et lihtsustada nii vabatahtlikes kui valitsusvälistes organisatsioonides ettenähtud praktikat sooritavate üliõpilaste olukorda.

Rahvusvahelise tööorganisatsiooni ja ÜRO agentuuride määratluste kohaselt tähendab vabatahtlik töö mittetulundusorganisatsioonides, st vabatahtlikes ühendustes ja valitsusvälistes humanitaarorganisatsioonides tehtavat tööd, mida teevad vabatahtlikeks kutsutavad, reeglina hüvitist ehk palka saavad töötajad. Nad on palgatöötajad, kelle töö vabatahtlikkus väljendub ja seisneb asjaolus, et nende palk on sageli vaba turu palgast väiksem; eelnimetatu määratleb ja paneb aluse vabatahtliku töö üksikasjadele ja olemusele. Näiteks on humanitaar- ja katastroofiabi organisatsioonis töötav logistikaspetsialist või pagulasõiguste kaitseorganisatsioonis töötav jurist kindlasti palgatöötajad, ent nendele makstav palk on erinev (st väiksem) kui palk, mida nad saaksid teenida (transpordi- või õigusabialaste) eraettevõtete turul.

Mitu korda mainitud ning laiendamist ja väärtustamist väärivaks peetud Euroopa vabatahtlike teenistuse näol on tegelikult tegu teenistusega, mille abil saavad noored töötada ühenduste ja VVOde heaks väikese hüvituse eest (majutus- ja toidukulud) ja millega kaasneb praktikatasu taoline hüvitis. See on vahend noorte kaasamiseks ühingute ja VVOde tegevusse nende kõrg- ja ülikooli õpingute raames, kuna praktika välismaal on õpingute kohustuslik osa peaaegu kõigil rahvusvahelise või Euroopa mõõtmega erialadel.

Noorte osalemine humanitaarabi või üldhuvi pakkuvates projektides kindlasummalise hüvitise eest on mõlemaid osapooli rikastav vahend. Tõsi küll, makstavate hüvitiste õiguslik seisund vajab selgitust, ent siiski ei tohi segi ajada heategevust ja vabatahtlikku tegevust.

3.7

Vabatahtlikku tasustatud tööd (näiteks organisatsiooni Arstid Ilma Piirideta tegevus) nagu seda on määratlenud rahvusvaheline tööorganisatsioon ja ÜRO, käesolevas arvamuses ei käsitleta.

3.8

Viimastel aastatel on vabatahtliku tegevuse vormid ja ajendid veelgi mitmekesistunud. Sellega seoses on saanud otsustavaks uued ühiskondlikud väärtused ja arengud. Vabatahtliku tegevuse vastu tuntakse järjest suuremat huvi ning selle järele on üha suurem nõudlus, kuigi rahalised ja eelarvevahendid ning infrastruktuuri areng ei pea sellega sammu.

3.8.1

Ka tunnustus ei suurene vajalikul määral. Inimesed peavad vabatahtlikku tegevust atraktiivseks, sest see on mõistlik viis vaba aja kasutamiseks, arendab sotsiaalseid oskusi, annab kogemusi ja võimaldab neid ka jagada. Noorte jaoks on vabatahtliku tegevuse harrastamiseks järjest sagedamini ajendiks teadmiste omandamine või enda isiku ja võimete parem tundmaõppimine, mis muudab neid teadmistepõhise ühiskonna nõuetele paremini vastavaks. Vabatahtliku teenistuse puhul välismaal mängivad vabatahtliku tegevuse kasuks otsustamisel rolli ka kultuuridevahelised kontaktid ja võõrkeele õppimine. Sel viisil edendatakse kultuuridevahelist mõistmist eelkõige Euroopa ühinemise raames. Ka piiriülesed vabatahtlike projektid, nagu vabatahtlike börsid euroregioonides, on uued arengusuunad, mis võivad olla olulise tähtsusega Euroopa kodanikkonna arengu seisukohalt.

3.8.2

Kodanikuühiskonna organisatsioonid ja vabatahtlike keskused saavad vabatahtlikke juurde lihtsamini, kui nad võtavad arvesse muutusi meie ühiskonnas: muutused noortekultuuris, interneti levik ja võimalused registreeruda koduleheküljel vabatahtlikus tegevuses osalemiseks; uued viisid noortega kontakti saamiseks, näiteks SMS-lühisõnumite teel; noortele alustuseks lühiajaliste tegevuste pakkumine; arvestamine uute vaba aja veetmise viisidega, samuti huvitatud kodanike ajalise võimalusega; sihipärane arvestamine uute sihtrühmadega, nagu sisserändajad, töötud või kasvav hulk osaleda soovivaid pensionäre.

3.9

Kokkuvõtteks võib öelda, et vabatahtlik tegevus on horisontaalne nähtus, mis puudutab paljusid erinevaid ühiskonna valdkondi, kuid millel on oma osa kõikide rahvastikukihtide hulgas. Tuleb siiski märkida, et see on vähem levinud ebasoodsas olukorras ja sotsiaalselt tõrjutud inimeste hulgas.

4.1

Rahvusvahelises erialakirjanduses analüüsitakse vabatahtliku tegevuse rolli enamasti selle ühiskondliku või majandusliku funktsiooni alusel. Nagu juba märgitud, tuleneb vabatahtliku tegevuse olemuslik väärtus panusest kodanikuaktiivsusesse ning selle mõjusid on tihti raske otseselt mõõta: ühiskondlik hõivatus, kuuluvustunne, ühiskonnaga samastumine, solidaarsus, vastutustunne ühiskonna ees, sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamine.

4.2

Sobiv lähtepunkt, mida kirjeldatakse kodanikuühiskonda uurivates teadustöödes (näiteks Putnam 2000) ) (8), on nn sotsiaalkapital, millesse vabatahtlik tegevus annab olulise panuse. Piirkondade sotsiaalse (ja majandusliku) arengu seisukohalt on olulise tähtsusega kodanike sotsiaalsed võrgustikud, kontaktid, väärtused ja hoiakud, samuti vastastikune usaldus. Kui ühes teatud piirkonnas on arvukalt kodanikuühiskonna organisatsioone või vabatahtlikke, siis on ka sealsed teised majanduslikud ja sotsiaalsed näitajad positiivsemad. Vabatahtlik tegevus suurendab oluliselt ühiskonna sotsiaalkapitali, kuna see loob sotsiaalseid võrgustikke ja seoseid.

4.3

Seetõttu peavad üldiselt kasutatavatele riigi arengut kirjeldavatele kvantitatiivsetele näitajatele (olulised majandusnäitajad nagu majanduskasv ja finantstasakaal) lisanduma uued ja alternatiivsed näitajad, mis mõõdaksid sotsiaalkapitali ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning vabatahtliku tegevuse panust. Samuti on vaja väljendada vabatahtliku tegevuse majanduslikku arvulist väärtust, nagu on teinud ettepaneku ÜRO oma käsiraamatus mittetulundusorganisatsioonide kohta riiklike statistikate süsteemis.

4.4

See ühtib ka ülemaailmse jätkusuutliku arengu prioriteetidega, milles toetatakse majandusliku edu kõrval ka keskkonnaalast jätkusuutlikkust, solidaarsust ja demokraatiat. See vastab ka Lissaboni strateegia eesmärkidele, mis käsitleb jätkusuutliku arengu üldkontekstis lahutamatuna kolme valdkonda — majandus, sotsiaalvaldkond ja keskkond — ning tahab nende valdkondade sünergiat paremini ära kasutada. Igasse kõnealusesse valdkonda annavad vabatahtlikud olulise panuse, mida tuleb mõõta: sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamine, keskkonnaalased tegevused, samuti (pikaajaliste) töötute tööturule naasmise toetamine.

4.5

2005. aasta kevadel Euroopa Ülemkogu vastuvõetud Euroopa noortepakt, mis on muudetud Lissaboni strateegia üks osa, julgustab noori harrastama vabatahtlikku tegevust. (9).

4.6

Rahvusvaheliste uurimistööde ja kogemuste kohaselt saab vabatahtlikku tegevust paljudes valdkondades veelgi paremini ja sihipärasemalt soodustada ja toetada.

4.6.1

Nii näiteks saab juba laste sotsialiseerimise, harimise ja kasvatamise käigus töötada selles suunas, et nendest saaksid hiljem ühiskonna aktiivsed liikmed. Kõnealuses protsessi mängivad erilist, eeskujuandvat rolli organisatsioonid, kes töötavad välja sotsiaalseid programme, millest saavad suurel määral kasu just lapsed ja noored.

4.6.2

Vabatahtlikul tegevusel võib olla eriline osa noorte ja pikaajalise töötuse vastases võitluses, samuti tööellu astumisel üldiselt.

Vabatahtlikud saavad sihipäraselt koguda olulisi, tööturul nõutavaid kogemusi ja teadmisi ning luua kontaktide võrgustiku. Sotsiaaltöö ja tervishoiu valdkonna tegevuste kõrval, mida peetakse vabatahtliku tegevuse tavapärasteks rakendusvaldkondadeks, saavad vabatahtlikud teenistuse käigus olulisi oskusi ja teadmisi avalike suhete, teabevahetuse, väljendusoskuse, organisatsioonijuhtimise, kutsehariduse jne vallas.

Neil on võimalus proovida erinevaid sotsiaalseid rolle, õppida langetama õigeid otsuseid, lahendada probleeme, võtta omaks töökultuur ning tõestada oma õiglustunnet ja juhtimisoskusi. Vabatahtlikul tegevusel võib olla oluline osa inimese eluloos ning kutsealases karjääris. Seega on vabatahtlik tegevus kui mitte-formaalse ja informaalse hariduse tähtis vahend oluline täiendus formaalsele haridusele, õppimisele ja väljaõppele. Vabatahtlik tegevus võib parandada ka inimeste ning eriti noorte võimalusi tööturul.

4.6.3

Tegusa vananemise puhul on vabatahtlik tegevus kahepoolselt kasulik: ühelt poolt saavad vanemad kaaskodanikud sel viisil jätkuvalt osaleda ühiskondlikus elus, tuues kaasa oma elukogemuse ning tundes end jätkuvalt vajalikuna. See avaldab positiivset mõju ka nende tervisele ja elukvaliteedile. Teisalt soodustab vabatahtlik tegevus põlvkondadevahelist mõistmist, kus noored ja vanad töötavad ühiselt mõne eesmärgi nimel, vahetavad kogemusi ja toetavad üksteist.

4.6.4

Vabatahtlik tegevus annab erinevatele tõrjutud rahvastikurühmadele võimaluse olla kaasatud ning integreeruda, kuna inimesed harrastavad vabatahtlikku tegevust enda huve silmas pidades või naasevad ühiskonda oma kaasalöömise kaudu. Selline vastutuse suurendamine vabatahtliku tegevuse kaudu on oluline eelkõige sotsiaalselt eraldatud rahvastikurühmadele ja sisserändajatele. Kahjuks takistavad mõnedes liimesriikides seda protsessi kehtivad õigusaktid, näiteks ei saa mõnes liikmesriigis sisserändajad vabatahtlikku tegevust harrastada.

4.6.5

Tähelepanu tuleb juhtida ka erinevate eneseabirühmade tähtsusele. Nendesse koonduvad inimesed, kellel on sarnased probleemid (kuigi eri valdkondades) ning aitavad üksteist isiklikke kogemusi vahetades.

4.6.6

Ka ettevõtetel ja tööandjatel on oma osa vabatahtliku tegevuse edendamisel. Ühelt poolt saavad nende töötajad ja spetsialistid väljaspool ettevõtet harrastatava vabatahtliku tegevuse kaudu juurde sotsiaalseid oskusi, mis suurendavad nende loomingulisust ja tööindu. Sel viisil tunnevad nad suuremat seotust ettevõttega. Teisalt on ettevõtted oma sotsiaalsest vastutusest üha teadlikumad: vastastikku kasu toovad partnerlused vabatahtlike organisatsioonide, kohalike ja riiklike ametiasustuste ja ettevõtete vahel aitavad koondada olemasolevaid jõude ning aidata ühiselt kaasa ühiskonna kujundamisele. Sotsiaalpartnerite dialoog, üksteiselt õppimine ja kollektiivlepingud võivad aidata kaasa vabatahtliku tegevuse kui sotsiaalse vastutuse osa suuremale tunnustamisele ja toetamisele.

4.6.7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jälgib murega, et sageli jääb vabatahtlikel asutustel ja asjaomastel tegevustel “vabatahtliku tegevuse” õigusliku määratluse või õigusliku aluse puudumise tõttu vajaka avalikust tunnustusest. Vahel isegi ei nähta seda potentsiaali, näiteks kui vabatahtlike tegevust ei tunnustata noorte ja töötute kaasamismeetmete või sisserändajate integreerimise raames. Lisaks on vabatahtlike olukord sageli problemaatiline, eriti maksude aspektist, seoses sotsiaalse kaitse ning kindlustusjuhtumitega. Tungivalt on vaja toetada sätteid, mis selgitavad vabatahtlike õiguslikku seisundit ning annavad riigi igale elanikule õiguse harrastada vabatahtlikku tegevust. Liikmesriike kutsutakse üles täitma tööõiguse lünkasid seoses vabatahtliku abipersonali kaasamisega, kes, eriti katastroofide puhul, teeb olulist ühiskondlikult kasulikku tööd. Töötajad sõltuvad eripuhkuste saamisel ikka veel liiga sageli oma tööandja heast tahtest.

4.6.8

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab täpselt välja selgitada, millised on erinevate osapoolte — riigi, turusektori ja vabatahtlike organisatsioonide — suhted ja ülesanded. Vabatahtlikul tegevusel on meie ühiskondades küll oluline roll, kuid selle ülesanne ei ole tagada sotsiaalsete põhiteenuste osutamist ega asendada riigi tegutsemist. Poliitilise tegevuse eesmärk peab olema vabatahtliku tegevuse kui sellise toetamine, seda ei tohi kasutada vahendina, sest vastasel korral kaotab ta oma olemasolu õigustuse ning oma erilise väärtuse, mis põhineb inimeste vabal valikul.

4.6.9

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates on vabatahtliku tegevuse jaoks vajaliku infrastruktuuri loomine riigi kohustus.. Vabatahtlik tegevus on küll tasuta, kuid sellega kaasnevad kulutused ning see mõjutab seega eelarvet. Ka näitavad mõne Euroopa riigi kogemused, et vabatahtliku tegevuse jaoks sihipäraselt loodud infrastruktuur suurendab olulisel määral tegevuste ulatust ja kvaliteeti. Vabatahtlike organisatsioonide toetamine ja nõustamine, samuti vabatahtlike motiveerimine, nende väljaõpe, juhendamine ja toetamine, samuti kulude hüvitamine — see kõik maksab, kuid see tasub end kuhjaga ära. Sellega seoses saab riik olla aktiivne strateegilises kavandamistöös, teadlikkuse tõstmises ja koostöö kooskõlastamises. Vabatahtliku tegevuse paremaks mõistmiseks peab riik rahastama uurimusi ja soodustama eelkõige vabatahtliku tegevuse mõiste jõudmist haridusse.

4.6.10

Samas peavad kõik osapooled (riik, ettevõtted, ametiühingud ja vabatahtlike organisatsioonid) tegema tööd ühise eesmärgi nimel — vabatahtliku tegevuse toetamine ja edendamine ning selle tunnustamise suurendamine ühiskonnas. Vabatahtlike organisatsioonide tõhus võrgustik parimate tavade levitamiseks ja jõudude ühendamiseks on siin niisama vältimatu kui dialoog ja koostöö eri asjaomaste sektorite vahel.

EMSK arvamus Noorsoopoliitika, raportöör: pr van Turnhout (ELT C 28, 3.2.2006, lk. 35-41);

EMSK arvamus “Aktiivsed noored 2007–2013”, raportöör: hr Rodriguez-Garcia-Caro (ELT C 234, 22.09.2005, lk. 46-51);

EMSK arvamus “Euroopa kodakondsus: nähtavuse ja tulemuslikkuse suurendamine”, raportöör: hr Vever ((Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata);

EMSK arvamus “Kodanikuaktiivsuse tegevusprogramm”, raportöör: hr Le Scornet (ELT C 28, 3.2.2006, lk. 29-34).

30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 325/53

1.1

Ettevõtete sotsiaalne vastutus Euroopa sotsiaalmudeli osana puudutab igat Euroopa kodanikku. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt, et komisjon rõhutab oma teatises muuhulgas seda, et “ettevõtete sotsiaalne vastutus kajastab ELi põhiväärtusi”. Lähtudes eelnevast on komitee seisukohal, et Euroopa kodanikul peab olema ligipääs usaldusväärsele ja täielikule teabele ettevõtete ja piirkondade seisukohtade ning tegevuse kohta. Kvaliteetne aruandlus võimaldab kodanikul teha valikuid kulutamise, säästmise ja elukoha kohta. Toodetel ja teenustel, mis võivad pakkuda usaldusväärset ühiskonnaalast teavet ning tagada jälgitavuse, on investorite, tarbijate ja tarbijate ühenduste jaoks tõeline võrreldav eelis. Kõnealune tendents muutub üha olulisemaks säästva arengu perspektiivis.

1.2

Euroopa asjadest teavitamise tegevuskava raames võiks luua teabeportaali ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta. Käepärast teavet hõlmav Euroopa portaal annaks ülevaate ettevõtete arvust ja tüüpidest, käsitletavatest teemadest ning asjaomastest sidusrühmadest. Portaal edendaks ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtte omaksvõttu kõigis liikmesriikides. Eriti soovitav oleks, et portaal kätkeks teavet uute liikmesriikide ettevõtete heade tavade kohta. Portaal kujuneks ettevõtete sotsiaalse vastutuse üleüldiseks hindamisvahendiks. Komisjon peaks kaasrahastama kõnealust omaalgatuslikku ning mitmepoolset vahendit, mis on vältimatu täiendus Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse liidule. Nõnda koostatud ettevõtete sotsiaalse vastutuse “praktikakogu” (praxisthèque  (1)) (tegevuste raamatukogu) võimaldaks vahetada teavet ettevõtete ja piirkondade heade tavade kohta.

1.3

Kuna ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõte ühtib Lissaboni strateegiaga (uuendustegevus, konkurentsivõime, tööalane konkurentsivõime, töökohtade loomine), teeb EMSK liikmesriikidele ettepaneku kaasata kõnealuse põhimõtte propageerimine riiklikesse reformikavadesse ning loomulikult säästva arengu riiklikesse strateegiatesse. Komitee meenutab, et ettevõtete sotsiaalne vastutus on vabatahtlik ning täiendab riikliku töö- ja sotsiaalõiguse järgimist ning vajadusel toetab rahvusvahelisi tööõiguse norme. Lisaks kutsub komitee liikmesriikide ja ELi ametiasutusi üles soodustama nende uute tegevusvaldkondade esilekerkimist ja arenemist, mis on loodud või edasi arendatud ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtet silmas pidades. Samuti kutsub komitee liikmesriike ja ELi üles edendama ettevõtete vastutustundlikku suhtumist riigihangetesse (sotsiaalsest ja ökoloogilisest seisukohast parima pakkuja poliitika).