13.12.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 316/1

---

Euro vahetuskurss (1)

12. detsember 2005

(2005/C 316/01)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1925
JPY	Jaapani jeen	143,46
DKK	Taani kroon	7,4487
GBP	Inglise nael	0,67430
SEK	Rootsi kroon	9,4405
CHF	Šveitsi frank	1,5413
ISK	Islandi kroon	75,32
NOK	Norra kroon	7,9775
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,5733
CZK	Tšehhi kroon	29,090
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	254,45
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6970
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,8387
RON	Rumeenia leu	3,6438
SIT	Sloveenia talaar	239,51
SKK	Slovakkia kroon	38,020
TRY	Türgi liir	1,6118
AUD	Austraalia dollar	1,5831
CAD	Kanada dollar	1,3747
HKD	Hong Kongi dollar	9,2469
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6836
SGD	Singapuri dollar	2,0053
KRW	Korea won	1 232,03
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	7,5615
CNY	Hiina jüaan	9,6318
HRK	Horvaatia kuna	7,3933
IDR	Indoneesia ruupia	11 631,65
MYR	Malaisia ringit	4,503
PHP	Filipiini peeso	63,936
RUB	Vene rubla	34,2870
THB	Tai baht	49,177

---

(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

13.12.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 316/2

---

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(2005/C 316/02)

(EMPs kohaldatav tekst)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Taani

Abi nr: N 269/05

Nimi originaalkeeles: High Technology Foundation

Eesmärk: Uurimis- ja arendustegevus — Kõik sektorid

Nimi originaalkeeles: Lov nr. 1459 af 22. December 2004

Maksimaalne abi maht: 100 %, 75 %, 50 %

Kestus: 2005-2010

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Itaalia [Marche]

Abi number: N 299/2004

Nimi: Ühistute kapitalirahastus

Eesmärk: Kava on suunatud VKEde kapitalirahastuse puudumise vastu Marche piirkonnas

Õiguslik alus: Progetto di Deliberazione della Giunta regionale per l'adozione del «Quadro attuativo dell'articolo 3 della LR N. 5/2003»

Eelarve: 10 miljonit EUR

Kestus:

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Saksamaa (Land Schleswig-Holstein)

Abi nr: N 307/2005

Nimi originaalkeeles: Nord Power Innovationspark Lübeck

Eesmärk: Uurimis- ja arendustegevus — Piirkondlik areng — Keskkonnakaitse (Elektri-, gaasi- ja veevarustus)

Nimi originaalkeeles: Jährliches Haushaltsgesetz des Landes Schleswig-Holstein: Einzelplan 0602, TG 62 (MWV)

Eelarve: EUR 541 170

Maksimaalne abi maht: 30 %

Kestus: 2005-2006

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Ühendkuningriik (Šotimaa)

Abi nr: N 680/2001

Nimetus: Kinnisvara toetuskava

Eesmärk: Erasektori poolt tööruumide ja äriehitiste arendamise toetamine. (Kinnisvaraarenduse sektoris töötavad firmad, ning mis puutub subsideeritud ruumide lõppkasutajatesse, mistahes sektoris tegutsevad firmad.)

Õiguslik alus: Enterprise and New Towns (Scotland) Act 1990, as amended on 1 April 2001 by Scottish Statutory Instrument 2001 No 126. Local Government Act 1973. Section 171 of Local Government Act etc (Scotland) Act 1994

Eelarve: 20-23 miljonit naelsterlingit aastas

Abi osatähtsus või summa: Maksimaalne osatähtsus kooskõlas piirkondliku abi kaardi ja määrusega (EÜ) nr 70/2001

Kestus: Kuni 31. detsembrini 2006

Muu teave: Toetuste rakendamise aastaaruanne

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Belgia

Abi nr: NN 136/03

Nimetus: Belgia valdkondlikud rahastud

Eesmärk: Ettevõtjate osavõtt sotsiaalsete eesmärkide saavutamises vastavalt nende tegevusala vajadustele

Õiguslik alus (algkeeles): Wet van 7 januari 1958 betreffende de fondsen voor bestaanszekerheid

Loi du 7 janvier 1958 concernant les Fonds de sécurité d'existence

Kestus: Muutuv, vastavalt erinevate tegevusalade kollektiivläbirääkimistele ja tegevusalalepetele

Muu teave: Riik rahastute loomises ega töös ei osale, samuti mitte nende finantseerimises ja haldamises

Abi vorm: Ei kohaldata. Konkreetse tegevusala ettevõtjad annavad vastavalt tegevusala vajadustele panuse koolituskuludesse. Finantseerimise allikaks on sissemaksed, mida tööturu liikmed teevad oma tegevusalas loodavasse rahastusse

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

---

13.12.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 316/4

---

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning mida on muudetud komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 364/2004

(2005/C 316/03)

(EMPs kohaldatav tekst)

Abi number	XS 8/04
Liikmesriik	Austria
Piirkond	Kapfenbergi linn, Ida-Steiermark, statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri NUTS III piirkond.
Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi	Kapfenbergi kesklinna arendamine
Õiguslik alus	Innenstadtförderungsrichtlinie gemäß Beilage (Innenstadtförderung der Stadt Kapfenberg) Beihilfenrelevant nach KMU-Freistellung sind die Punkte: 3.3. Maßnahmen zur Verbesserung und Attraktivierung von Geschäftslokalen und Außenanlagen 3.6. Planungs- und Beratungsleistungen
Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma	Abikava	Aastane üldsumma	0,8 miljonit EUR
		Tagatud laenusumma
	Üksiktoetus	Abi üldsumma
		Tagatud laenusumma
Abi suurim osatähtsus	Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5		Jah
Rakendamise kuupäev	1.08.2004 abikava punktide 3.3 ja 3.6 puhul
Kava või üksiktoetuse kestus	Kuni 31.12.2006
Abi eesmärk	Abi VKE-dele		Jah
Asjakohased majandusharud	Kõik majandusharud		Jah
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Nimi^: Stadtgemeinde Kapfenberg
	Aadress: Koloman-Wallisch-Platz 1 A-8605 Kapfenberg
Suurte üksiktoetuste andmine	Kooskõlas määruse artikliga 6		Jah

Abi number	XS 84/04
Liikmesriik	Ühendkuningriik
Piirkond	West Wales and the Valleys; 1. eesmärgi piirkond
Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi	Amgen Cymru (Cynon Valley Waste Disposal Co. Ltd) — Bryn Pica Recycling Center (ringluskeskus)
Õiguslik alus	The Industrial Development Act 1982
Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma	Abikava	Aastane üldsumma
		Tagatud laenusumma
	Üksiktoetus	Abi üldsumma	510 000 GBP
		Tagatud laenusumma
Abi suurim osatähtsus	Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5		Jah
Rakendamise kuupäev	Alates 26.8.2004
Kava või üksiktoetuse kestus	Kuni 31.8.2006
Abi eesmärk	Abi VKE-dele		Jah
Asjakohased majandusharud	Teatav kitsas majandusharu		Jah
	muud teenused (ringlussevõtt)		Jah
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Nimi: Welsh European Funding Office
	Aadress: Cwm Cynon Business Park Mountain Ash, CF45 — 4ER, United Kingdom
Suurte üksiktoetuste andmine	Kooskõlas määruse artikliga 6		Jah

Abi number	XS 88/04
Liikmesriik	Saksamaa
Piirkond	Brandenburg
Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi	Brandenburgi majandusministeeriumi 31. märtsi 2004. aasta suunised tõhusa energiakasutuse soodustamiseks ja taastuvate energiaallikate kasutamise edendamiseks
Õiguslik alus	§§ 44, 23 der Landeshaushaltsordnung (LHO) sowie die hierzu ergangenen Verwaltungsvorschriften in der jeweils gültigen Fassung
Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma	Abikava	Aastane üldsumma	umbes 2 miljonit EUR
		Tagatud laenusumma
	Üksiktoetus	Abi üldsumma
		Tagatud laenusumma
Abi suurim osatähtsus	Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5		Jah
Rakendamise kuupäev	Suuniste jõustumine 6. mail 2004
Kava või üksiktoetuse kestus	Kuni 31.12.2006 (viimane toetuse andmise kuupäev)
Abi eesmärk	Abi VKE-dele		Jah
Asjakohased majandusharud	Kõik majandusharud		Jah
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Nimi: Investitionsbank des Landes Brandenburg (ILB)
	Aadress: Steinstraße 104 — 106 D-14480 Potsdam
Suurte üksiktoetuste andmine	Kooskõlas määruse artikliga 6		Jah

Abi number	XS 91/04
Liikmesriik	Ühendkuningriik
Piirkond	West Wales and the Valleys; 1. eesmärgi piirkond
Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi	Court Vale Developments Ltd.
Õiguslik alus	Industrial Development Act 1982
Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma	Abikava	Aastane üldsumma
		Tagatud laenusumma
	Üksiktoetus	Abi üldsumma	198 050 GBP
		Tagatud laenusumma
Abi suurim osatähtsus	Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5		Jah
Rakendamise kuupäev	Alates 1.1.2005
Kava või üksiktoetuse kestus	Kuni 31.12.2006
Abi eesmärk	Abi VKE-dele		Jah
Asjakohased majandusharud	Kõik majandusharud		Jah
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Nimi: Welsh European Funding Office
	Aadress: Cwm Cynon Business Park Mountain Ash, CF45 — 4ER, United Kingdom
Suurte üksiktoetuste andmine	Kooskõlas määruse artikliga 6		Jah

Abi number	XS 95/04
Liikmesriik	Saksamaa
Piirkond	—
Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi	Uuendusmeetmete toetamine VKEdes, parandades nende juurdepääsu ajakohasele teaduse-, tehnika- ja majandusalasele teabele.
Õiguslik alus	§ 44 Bundeshaushaltsordnung (BHO)
Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma	Abikava	Aastane üldsumma	0,6–1 miljonit EUR
		Tagatud laenusumma
	Üksiktoetus	Abi üldsumma
		Tagatud laenusumma
Abi suurim osatähtsus	Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5		Jah
Rakendamise kuupäev	1.3.2005
Kava või üksiktoetuse kestus	Bis 31.12.2006
Abi eesmärk	Abi VKE-dele		Jah
Asjakohased majandusharud	Kõik majandusharud		Jah
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Nimi: Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit Referat VI B 4
	Aadress: Scharnhorststraße 34 — 37 D-10115 Berlin
Suurte üksiktoetuste andmine	Kooskõlas määruse artikliga 6		Jah

Abi number	XS 96/04
Liikmesriik	Saksamaa
Piirkond	—
Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi	Keskmise suurusega ettevõtete rakendusprojektide toetamine Majandus- ja Tööhõiveministeeriumi algatuse FIT für den Wissenswettbewerb raames.
Õiguslik alus	§ 44 Bundeshaushaltsordnung (BHO)
Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma	Abikava	Aastane üldsumma	0,75–1,25 miljon(it) EUR
		Tagatud laenusumma
	Üksiktoetus	Abi üldsumma
		Tagatud laenusumma
Abi suurim osatähtsus	Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5		Jah
Rakendamise kuupäev	1.3.2005
Kava või üksiktoetuse kestus	Kuni 31.12.2006
Abi eesmärk	Abi VKE-dele		Jah
Asjakohased majandusharud	Kõik majandusharud		Jah
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Nimi: Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit Referat VI B 4
	Aadress: Scharnhorststraße 34 — 37 D-10115 Berlin
Suurte üksiktoetuste andmine	Kooskõlas määruse artikliga 6		Jah

Abi number	XS 98/04
Liikmesriik	Ühendkuningriik
Piirkond	Eesmärgi 1 piirkond West Wales & The Valleys
Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi	Welsh Application Service Provider (WASP): Phase 11
Õiguslik alus	Industrial Development Act 1982
Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma	Abikava	Aastane üldsumma	544 407 GBP
		Tagatud laenusumma
	Üksiktoetus	Abi üldsumma
		Tagatud laenusumma
Abi suurim osatähtsus	Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5		Jah
Rakendamise kuupäev	Alates 1.8.2004
Kava või üksiktoetuse kestus	Kuni 31.12.2006 NB. Nagu ülal märgitud, eraldati toetus enne 31. detsembrit 2006. Sellest võib toetusmakseid teha (reegli N+2 kohaselt) kuni 31. juulini 2007.
Abi eesmärk	Riigiabi VKEdele		Jah
Asjaomased majandusharud	Kõik majandusharud, mis on kõlblikud saama VKEdele antavat abi		Jah
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Nimi: Welsh European Funding Office
	Aadress: Cwm Cynon Business Park Mountain Ash. CF45 — 4ER, United Kingdom
Suurte üksiktoetuste andmine	Kooskõlas määruse artikliga 6		Jah

Abi number	XS 101/04
Liikmesriik	Ühendkuningriik
Piirkond	Inglismaa
Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi	Laenud ettevõtluse arendamiseks
Õiguslik alus	Appropriation Act 2004
Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma	Abikava	Aastane üldsumma	2 miljon(it) GBP
		Tagatud laenusumma
	Üksiktoetus	Abi üldsumma	3000 naela ühe VKE kohta
		Tagatud laenusumma
Abi suurim osatähtsus	Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5		Jah
Rakendamise kuupäev	Alates: oktoober 2004
Kava või üksiktoetuse kestus	Kuni: 30.6.2007
Abi eesmärk	Abi VKE-dele		Jah
Asjakohased majandusharud	Kõik majandusharud		Jah
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Nimi: United Kingdom Trade & Investment
	Aadress: Antonia Yeolanda Lopes International Trade Development Group, Regional Directorate/TDU 7th Floor, Kingsgate House 66-74 Victoria Street London SW1E 6SW, United kingdom
Suurte üksiktoetuste andmine	Kooskõlas määruse artikliga 6		Jah

Abi number	XS 129/04
Liikmesriik	Poola
Piirkond	Kõik 16 vojevoodkonda
Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi	Piirkondliku rahastamisasutuse antav tagastamatu finantsabi nõustamisteenusteks ettevõtete tegevuse vastavusse viimiseks Poola standardite või ELi töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate õigusaktidega
Õiguslik alus	Art. 6 ustawy z dnia 9 listopada 2000 r. o utworzeniu Polskiej Agencji Rozwoju Przedsiębiorczości. § 24 ustęp 3 punkt 4 Rozporządzenia Ministra Gospodarki i Pracy z dnia 17 sierpnia 2004 r. w sprawie udzielania przez Polską Agencję Rozwoju Przedsiębiorczości pomocy finansowej niezwiązanej z programami operacyjnymi
Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma	Abikava	Aastane üldsumma	1,55 miljonit EUR
		Tagatud laenusumma
	Üksiktoetus	Abi üldsumma
		Tagatud laenusumma
Abi suurim osatähtsus	Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2-6 ja artikliga 5		Jah
Rakendamise kuupäev	28.8.2004 — määruse jõustumise kuupäev
Kava või üksiktoetuse kestus	Kuni 31.7.2005
Abi eesmärk	Abi VKE-dele		Jah
Asjaomased majandusharud	Kõik majandusharud, kus võib VKE-dele abi anda		Jah
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Nimi: Piirkondlikud rahastamisasutused (1)
Suurte üksiktoetuste andmine	Kooskõlas määruse artikliga 6		Jah

Abi number	XS 131/04
Liikmesriik	Poola
Piirkond	13 vojevoodkonda (Dolnośląskie, Kujawsko-Pomorskie, Lubelskie, Lubuskie, Łódzkie, Małopolskie, Opolskie, Podkarpackie, Podlaskie, Pomorskie, Świętokrzyskie, Warmińsko-Mazurskie, Zachodniopomorskie)
Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi	Piirkondliku rahastusasutuse antud tagastamatu finantsabi nõustamisteenusteks
Õiguslik alus	Art. 6 ustawy z dnia 9 listopada 2000 r. o utworzeniu Polskiej Agencji Rozwoju Przedsiębiorczości. § 24 ustęp 3 punkt 1, 2, 3 Rozporządzenia Ministra Gospodarki i Pracy z dnia 17 sierpnia 2004 r. w sprawie udzielania przez Polską Agencję Rozwoju Przedsiębiorczości pomocy finansowej niezwiązanej z programami operacyjnymi
Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma	Abikava	Aastane üldsumma	9,57 miljonit EUR
		Tagatud laenusumma
	Üksiktoetus	Abi üldsumma
		Tagatud laenusumma
Abi suurim osatähtsus	Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2-6 ja artikliga 5		Jah
Rakendamise kuupäev	28.8.2004 — määruse jõustumise kuupäev
Kava või üksiktoetuse kestus	Kuni 30.11.2005
Abi eesmärk	Abi VKE-dele		Jah
Asjaomased majandusharud	Kõik majandusharud, kus võib VKE-dele abi anda		Jah
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Nimi: Regionalne Instytucje Finansujące (2)
Suurte üksiktoetuste andmine	Kooskõlas määruse artikliga 6		Jah

Abi number	XS 132/04
Liikmesriik	Poola
Piirkond	Kõik 16 vojevoodkonda
Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi	Rahaline abi ettevõtetele investeeringuteks mõeldud tagastamatu finantsabi vormis
Õiguslik alus	Art. 6 ustawy z dnia 9 listopada 2000 r. o utworzeniu Polskiej Agencji Rozwoju Przedsiębiorczości. § 5 punkt 2 Rozporządzenia Ministra Gospodarki i Pracy z dnia 17 sierpnia 2004 r. w sprawie udzielania przez Polską Agencję Rozwoju Przedsiębiorczości pomocy finansowej niezwiązanej z programami operacyjnymi
Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma	Abikava	Aastane üldsumma	10,67 miljonit EUR
		Tagatud laenusumma
	Üksiktoetus	Abi üldsumma
		Tagatud laenusumma
Abi suurim osatähtsus	Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2-6 ja artikliga 5		Jah
Rakendamise kuupäev	28.8.2004 — määruse jõustumise kuupäev
Kava või üksiktoetuse kestus	Kuni 30.11.2005
Abi eesmärk	Abi VKE-dele		Jah
Asjaomased majandusharud	Kõik majandusharud, kus võib VKE-dele abi anda		Jah
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Nimi: Polska Agencja Rozwoju Przedsiębiorczości
	Aadress: Ul. Pańska 81/83 PL-00-834 Warsaw
Suurte üksiktoetuste andmine	Kooskõlas määruse artikliga 6		Jah

---

(1)  Abi andvad piirkondlikud rahastamisasutused:

(2)  Piirkondlikud rahastusasutused:

---

13.12.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 316/12

---

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes

(2005/C 316/04)

(EMPs kohaldatav tekst)

Abi number: XT 10/03

Liikmesriik: Ühendkuningriik ja Iiri Vabariik

Piirkond: Iiri saare 32 krahvkonda — Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariik

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi: FOCUS

Õiguslik alus: British/Irish Agreement Act 1999, Section 2.3 Part 7 of Annex 2 of the Act empowers InterTradeIreland to invest, lend or grant aid for the purposes of its function

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma: Maksumuse ülemmäär ettevõtte kohta

2002: 25 400 Suurbritannia naela

2003: 25 400 Suurbritannia naela

Kogu rahastamisvahendi ülemmäär

2002: 254 000 Suurbritannia naela

2003: 254 000 Suurbritannia naela

Märkused:

Ajavahemikus 2002–2004 koostatakse ja viiakse ellu 20 projekti. Ühe projekti maksumuseks on 12-kuulise ajavahemiku jooksul 25 400 Suurbritannia naela. 25 400 Suurbritannia naela projekti kohta makstakse välja kvartalimaksetena 12- kuulise ajavahemiku jooksul. FOCUS kava üldised aastased kulud 20 projekti kohta on arvutatud arvestusega, et projektidega alustatakse 2002. aasta keskpaigas ning need viiakse lõpule 2003. aasta keskpaigaks. Seetõttu jaotatakse kulu kahe aasta peale.

Kogu rahastamisvahend 20 projekti kohta kahe aasta jooksul = 508 000 Suurbritannia naela. Kõnealune summa moodustab 65 % projekti kogumaksumusest ning ülejäänud 35 % maksumusest kannavad osalevad ettevõtted

Abi ülemmäär: Maksimaalselt 25 400 Suurbritannia naela projekti kohta aastas, mis moodustab 65 % abi ülemmäärast

Rakendamise kuupäev, kava või üksiktoetuse kestus: Esitatud kava kestab 2 aastat alates selle heakskiitmise kuupäevast.

Üksikettevõtjad võivad toetust saada maksimaalselt 12 kuu jooksul

Abi eesmärk: Abi eesmärgiks on koolitada kvalifitseeritud kõrgharidusega isikuid müügi ning turustamise alal, et valmistada neid ette tippjuhiks saamiseks. Koolitus on üldise iseloomuga, kuna sobib kõigile osalevatele kõrgharidusega isikutele ning selle tulemusel omandatakse mis tahes valdkonnale ülekantavad oskused.

On ette nähtud, et FOCUS programm annab osalevatele kõrgharidusega isikutele kas osalise või täieliku akrediteeringu, mis võimaldab neil isikutel saada asjaomaste kutseorganisatisoonide, nagu näiteks Chartered Institute of Marketing ja/või the Marketing Institute of Ireland, liikmeteks

Asjaomased majandusharud: Kõik majandusharud

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

InterTradeIreland

The Old Gasworks Business Park

Kilmorey Street

Newry

Co Down

Northern Ireland

BT34 2DE

---

13.12.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 316/13

---

Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes

(2005/C 316/05)

(EMPs kohaldatav tekst)

Abi number	XE 17/04
Liikmesriik	Itaalia
Piirkond	Valle d'Aosta
Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi	Tööpoliitika ja erialase ettevalmistuse kolmeaastane tegevuskava aastatel 2004-2006
Õiguslik alus	D.C.R. n. 666/XII del 9.6.2004 D.G.R. n. 2712 del 9.8.2004
Kavas ette nähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma	Aastane kogusumma	4,2 miljonit EUR
	Garanteeritud laenud
Abi ülemmäär	Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2 — 5 ja artiklitega 5 ja 6.	Jah
Rakendamise kuupäev	9.8.2004
Kava või üksiktoetuse kestus	Kuni 31.12.2006
Abi eesmärk	Artikkel 4 Töökohtade loomine	Ei
	Artikkel 5 Ebasoodsas olukorras olevate ja invaliidistunud töötajate tööle võtmine	Jah
	Artikkel 6 Invaliidistunud töötajate tööhõive	Jah
Asjaomased majandusharud	— Kõik ühenduse majandusharud (1), kus võib anda tööhõivealast abi	Jah
	— Igasugune töötlev tööstus (1)	Jah
	— Kõik teenused (1)	Jah
	— Muud	Jah
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Nimi: Autonomous region of Valle d'Aosta Assessorato Attività Produttive e Politiche del Lavoro Dipartimento delle politiche del lavoro Direzione Agenzia regionale del Lavoro
	Aadress: Via Garin, 1 — I-11100 Aosta
Muu teave	Abikava kaasfinantseeritakse ESFi piirkondliku rakenduskava eesmärgi 3, 2000-2006 alusel. Otsus C (2000) 2067, 21.9.2000 Otsus C (2004) 2915, 20.7.2004
Abi, millest tuleb komisjonile ette teatada	Kooskõlas määruse artikliga 9	Jah

---

(1)  Välja arvatud laevaehitustööstus ja muud valdkonnad, kus riigiabi suhtes kohaldatakse neid valdkondi reguleerivates määrustes ja direktiivides sätestatud erieeskirju.

---

13.12.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 316/14

---

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes

(2005/C 316/06)

(EMP-s kohaldatav tekst)

Abi number	XS 67/03
Liikmesriik	Kreeka
Piirkond	Kõik piirkonnad (13)
Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi	Ühenduse 2000-2006. aasta abi raamprogramm: abi integreeritud maaelu arengu programmideks
Õiguslik alus	Κοινή υπουργική απόφαση 505/2002 αριθ. πρωτοκόλου 305875/8404 (ΦΕΚ 1488/28.11.2002 Τεύχος Β')
Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma	Esimest korda antakse abi 2003. aasta juulis ning peatselt tuleb uus pakkumine 2000-2006. aasta programmide kohaldamisajal. Eeldatavad riiklikud kulutused kõikidele pakkumistele ja programmidele kokku ulatuvad 485 000 000 EUR
Abi suurim osatähtsus	Integreeritud maaelu arengu programmide abikavad
	(Abimäärad on kooskõlas vastava piirkondliku abikaardiga ja VKE-de määrusega nr 70/2001 ning need esitatakse toetuse netoekvivalentidena, lisaks on määruse nr 70/2001 artikli 4 lõike 3 punktis b, mida rakendatakse kõikides Kreeka piirkondades vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a, ette nähtud 15 protsendipunkti lisatoetust	Abimäärad
	Põhja-Egeus, Lõuna-Egeus, Atika piirkond, Trizinia maakond, Kerigo ja Antikithira saared, Epirus, Ida-Makedoonia, Joonia saared, Peloponnesos ja kõik Kreeka saared välja arvatud Kreeta	60%
	Kesk-Makedoonia, Tessaalia, Mandri-Kreeka, Põhja-Kreeka ja Kreeta	55%
	Kesk-Makedoonia, Atika	50%
	Märkus: Abi antakse määruse nr 70/2001 1. lisa tähenduses mikroettevõtete loomiseks ja kaasajastamiseks tootmistööstuses, käsi- ja kodutöönduses ning turismitalunduses eesmärgiga mitmekesistada kohalikku majanduselu ja vähendada selle sõltuvust primaarsektorist ja põllumajanduslikust tegevusest
Rakendamise kuupäev	Abi antakse alates 2003. aasta juulist
Kava või üksiktoetuse kestus	Kava kohaselt võib abi välja maksta kuni 31. detsembrini 2008, misjärel võib EL kulud uuesti kinnitada
Abi eesmärk	Eesmärgiks on majandustegevuse säilitamine, atraktiivsena hoidmine ja tugevdamine integreeritud maaelu arengu abiprogrammidega kaetud mägipiirkondades ja ebasoodsamatel aladel
Asjaomased majandusharud	141 Dekoratiiv- ja ehituskivi kaevandamine 153.3 Suhkrukondiitritoodete valmistamine puu- ja juurviljadest 155.2 Jäätisetootmine 158.1 Leiva, värskete pagaritoodete ja kookide tootmine 158.5 Makarontoodete tootmine 158.6 Tee ja kohvi töötlemine 158.7 Vürtsi- ja maitseainete tootmine 159.1 Destilleeritud alkoholjookide tootmine 159.2 Etüülalkoholi tootmine kääritatud toorainest 159.6 Õlle valmistamine 159.7 Linnasetootmine 159.8 Mineraalvee ja alkoholita karastusjookide tootmine 17 Tekstiili ja tekstiilmaterjalide tootmine 18 Rõivatootmine; karusnaha töötlemine ja värvimine 19 Nahatöötlemine ja -parkimine; pagasi, käekottide, sadulsepakaupade, rakmete ja jalatsite valmistamine 20 Puidu ning puit- ja korktoodete valmistamine, välja arvatud mööbel; õlgesemete ja punutiste valmistamine 212.1 Lainepaberi ja –papi ning paber- ja papptaara tootmine 212.3 Paberist kirjatarvete tootmine 221.9 Muu kirjastamine 222.9 Muud trükinduse sidusalad 241.2 Värvainete ja pigmentide tootmine 245.1 Seebi, pesemis-, puhastus- ja poleervahendite tootmine 245.2 Parfümeeria ja tualetitarvete tootmine 246.3 Eeterlike õlide tootmine 263 Keraamiliste kivide ja plaatide tootmine 266.2 Kipsist ehitusmaterjalide tootmine 267 Dekoratiiv- ja ehituskivi lõikamine, vormimine ja viimistlus 285 Metallitöötlus ja metallide pindamine; mehaaniline metallitöötlus vahendustasu eest või lepingu alusel 286 Lõikeriista-, tööriista- ja rauakaubatootmine 287 Muude metalltoodete tootmine 29 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine 36 Mööblitootmine; mujal liigitamata toodete tootmine 55 Hotellid ja restoranid 633 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus; turistiabi 748.2 Pakendamine 923 Muu meelelahutus 925 Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muu kultuuritegevus 926 Sporditegevus 927.2 Muu mujal liigitamata meelelahutustegevus 930.2 Juuksuri- ja muud iluteenused
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Nimi: Υπουργείο Γεωργίας και Περιφέρειες (13) (Põllumajandus- ja regioonideministeerium (13))
	Aadress: Αχαρνών 2, Αθήνα GR-10176
Muu teave	Hinnangute kohaselt ei ületa abisumma mitte ühelgi juhul 264 000 EUR ning keskmine abisumma ei ole suurem kui 130 000 EUR

---

13.12.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 316/16

---

Eripärasertifikaate käsitleva määruse (EMÜ) nr 2082/92 artikli 8 lõike 1 teise lõigu kohase registreerimistaotluse avaldamine

(2005/C 316/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 8 ja 9. Kõik taotlusega seotud vastuväited tuleb edastada liikmesriigi pädevale asutusele viie kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest. Dokumendi avaldamise tingisid järgmised, eelkõige punktides 4.2, 4.3 ja 4.4 esitatud üksikasjad, mis võimaldavad lugeda taotluse põhjendatuks vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2082/92.

TAOTLUS ERIPÄRASERTIFIKAATIDE REGISTREERIMISEKS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 2082/92

 “BOERENKAAS” 

EÜ number: NL/00023/25.06.2003

1.   Pädev asutus:

Nimi:	Hoofdproductschap Akkerbouw (HPA)
Aadress:	Postbus 29739 2502 LS Den Haag Nederland
Telefon:	070-370 85 02
Faks:	070-370 84 44

2.   Taotlejate rühm:

2.1.   Nimi: Bond van Boerderijzuivelbereiders (Põllumajanduslike piimatöötlejate ühendus)

2.2.   Aadress:

Postbus 29773

2502 LT Den Haag

Nederland

Telefon: 070 — 3382960

Faks: 070 — 3382812

2.3   Liikmed: Tootjad/töötlejad (X) Muud ( )

Bond van Boerderijzuivelbereiders esindab oma liikmete huve, kelleks on piimakarjapidajad ja piimatoodete tootjad kõige laiemas tähenduses.

Bond van Boerderijzuivelbereiders (BBZ) liikmed toodavad juustu ja teisi piimatooteid enda karja piimast (veised, kitsed või lambad). BBZ-l on 420 liiget, kellest rohkem kui 350 valmistavad boerenkaas'i (talujuust).

3.   Tootelik:

toorpiimast valmistatud poolkõva või kõva juust

4.   Tehnospetsifikaat:

(Artikli 6 lõikes 2 sätestatud tingimuste kokkuvõte)

4.1.   Nimetus:: “Boerenkaas” (ainult hollandi keeles)

4.2.   Tootmise erimeetod:: Boerenkaas on talumajapidamises lehma, kitse, lamba või pühvli toorpiimast valmistatud juust. Vähemalt pool piimast peab pärinema talupidaja enda karjalt. Piima võib juurde osta kuni kahelt piimakarjapidajalt, juurdeostetava piima kogus ei tohi aga ületada talupidaja enda toodangut.

Tooraineks võib olla:

Toorainena kasutatavat piima ei tohi olla töödeldud üle 40 oC temperatuuril, fosfataasi aktiivsus peab olema sarnane toorainena kasutatava toorpiimaga.

Juustu valmistamist tuleb alustada 40 tunni jooksul pärast lüpsmist.

Abiained ja lisandid

Tootmismeetod

Toorpiim kalgendatakse 30 °C juures 40 tunni jooksul pärast lüpsmist.

Hapendavad segatüvi bakterid hoolitsevad hapnemise eest.

Pärast vadaku lõikamist, segamist ja nõrutamist pestakse vadaku ja kalgendi segu kuuma veega üks või kaks korda nii, et segu kuumutatakse kuni 37 °C.

Pärast töötlemist pannakse see juustuvormidesse.

Enne pressimist või sellel ajal pannakse juustule kaseiinimärk boerenkaas'i nimega, millel on soovitavalt märgitud ka piimaliik.

Pärast pressimist ja käärimist, mis kestab mõned tunnid, asetatakse juust soolvette, mis sisaldab 18–22 % keedusoola (naatriumkloriid).

Lühim juustu valmimise aeg on 13 päeva alates valmistamise alustamisest temperatuuril 12 °C.

Enne iseloomuliku maitse omandamist valmib boerenkaas edasi talumajapidamise laagerdusruumides või kaupluses. Laagerdumise aeg varieerub mõnest nädalast kuni aastani.

4.3.   Traditsioonilisus: Nimetus boerenkaas on eelkõige seotud traditsiooniliselt talumajapidamises peamiselt talu enda toorpiimast valmistatud tootega.

Kuni 1874. aastani töödeldi kogu piim talumajapidamises. Pärast seda hakati tasapisi piima tööstuslikult töötlema. Juustu valmistamisel kasutatavat piima hakati pastöriseerima 20. sajandi esimestel aastatel. Selle tagajärjel kaotas tööstuslikult valmistatud juust iseloomulikud omadused. Talumajapidamistes säilis toorpiima traditsiooniline töötlemine.

Tänu piimas looduslikult leiduvatele ensüümidele, nt piimalipaasile ja baktefloorale, mis lüpsmise ajal ja pärast seda piimas tekib, omandab toorpiimast valmistatud juust tugevamad maitseomadused. Juust on täidlasema, tugevama ja vürtsikama maitsega. Paljud tarbijad peavad seda maitset boerenkaas'ile iseloomulikuks ja erinevuseks võrreldes tööstuslikult valmistatud juustuga. Mida kauem juust valmib, seda tugevamaks muutub maitse.

1982. aastal sätestati määrusega juustutoodete kohta põllumajanduse kvaliteedialase õigusakti kohaselt uued eeskirjad. Need eeskirjad käsitlevad juustu kvaliteeti, piima päritolu ja valmistusviisi. Vastav kvaliteedimärk tõendab, et boerenkaas on peamiselt talu enda toorpiimast talumajapidamises valmistatud toode, mida säilitatakse lühikest aega.

Nende õigusaktide abil loodi võimalus lisaks lehmapiimale töödelda ka kitse-, lamba- või pühvlipiima ning toorpiimast toota madalama rasvasisaldusega juustu.

Eespool nimetatu iseloomustab kasutatavat toorainet ja tootmismeetodit.

4.4.   Spetsifikatsioon:: Boerenkaas on talumajapidamises lehma, kitse, lamba või pühvli toorpiimast toodetud (pool)kõva juust. Boerenkaas'i rasvasisaldus sõltub töödeldava piima rasvasisaldusest.

Juust võib sisaldada köömneid või teisi seemneid/ ürte või vürtse.

Mida kauem juust valmib, seda kõvemaks ja kuivemaks ta muutub, kuni saadakse kõva juust.

Toodete nimetused on nt Gouda boerenkaas, ürtidega Gouda boerenkaas, Edamer boerenkaas, Leideni boerenkaas, boerenkaas kitsepiimast ja boerenkaas lambapiimast.

Ülevaade Boerenkaas'i iseloomulikest omadustest ja nõuetest koostisele

4.5.   Eripära miinimumnõuded ja kontrollimenetlused:: Praegu kehtivad õigussätted Boerenkaas'i kohta on sätestatud põllumajanduses kvaliteeditagamise otsuse kohaselt. Need sätted käsitlevad juustu kvaliteeti, piima päritolu ja valmistusviisi. Vastav kvaliteedimärk tõendab, et Boerenkaas on toodetud talumajapidamises toorpiimast, mida on hoitud lühikest aega ning mis pärineb peamiselt talu enda karjalt.

Boerenkaas'i puhul kehtivad nõukogu määruse (EMÜ) nr 2082/92 punktis 4.2 (tootmise erimeetod) ja tabelis punktis 4.4 (iseloomulikud omadused ja koostis) sätestatud nõuded. Need on sätestatud õigusaktides piimatoodete või juustu kohta põllumajanduses kvaliteeditagamise raames.

Igas ettevõttes kontrollitakse juustu valmistamisel kasutatava toorpiima, mis ei ole vanem kui 40 tundi ja kaseiinimargi kasutamist iga kuue kuni 8 nädala järel. Üks kord aastas kontrollitakse, millistest ettevõtetest pärineb piim. Koostise kontroll hõlmab kuivaine rasvasisaldust ning kuivaine niiskus- ja soolasisaldust. Neid näitajaid kontrollitakse kuus kuni kaheksa korda aastas.

Lisaks sellele on kontroll suunatud teiste tabelis 4.4 nimetatud erinevate juustusortide iseloomulike omaduste järgimise jälgimisele. Iseloomulike omaduste järgimist kontrollitakse iga kuue kuni kaheksa nädala järel vaatluse teel.

Kontrollasutus: COKZ

5.   Reserveerimistaotlus vastavalt artikli 13 lõikele 2:

Bond van Boerderijzuivelbereiders taotleb kaitset nimele “Boerenkaas” vastavalt artikli 13 lõike 2 punktile a. Kaitset taotletakse ainult hollandikeelsele nimele “Boerenkaas”.

---

13.12.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 316/20

---

Liikmesriikide lennutegevuslubade andmise või kehtetuks tunnistamise otsuste avaldamine vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2407/92 (lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta) (1)  (2) artikli 13 lõikele 4

(2005/C 316/08)

(EMPs kohaldatav tekst)

SAKSAMAA

Kehtetuks tunnistatud lennutegevusload

B kategooria:   Lennutegevusload kaasa arvatud määruse (EMÜ) nr 2407/92 artikli 5 lõike 7 punkti a piirang

Lennuettevõtja nimi	Lennuettevõtja aadress	Lubatud vedada	Otsus jõustub alates
Business air charter GmbH	Ronneburger Straße 74 D-07546 Gera	reisijad, post, last	13.11.2004

---

(1)  EÜT L 240, 24.8.1992, lk 1.

(2)  Otsused, millest teatati Euroopa Komisjonile enne 31.8.2005.

---

13.12.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 316/21

---

Teave saarte ja isoleeritud asulate kohta, mis on liikmesriikide poolt prügiladirektiivi artikli 3 lõike 4 alusel käesoleva direktiivi teatavate sätete järgimisest vabastatud

(2005/C 316/09)

Vastavalt prügiladirektiivi artikli 3 lõikele 4 võivad liikmesriigid omal valikul teatavaks teha, et käesoleva direktiivi artikli 6 punkti d, artikli 7 punkti i, artikli 8 punkti a alapunkti iv, artiklit 10, artikli 11 lõike 1 punkte a, b ja c, artikli 12 punkte a ja c, I lisa punkte 3 ja 4, II lisa (välja arvatud punkti 3 3. taset ja punkti 4) ja III lisa punkte 3–5 ei kohaldata tervikuna või osaliselt:

A)

saari teenindava tavajäätmeprügila või püsijäätmeprügila suhtes, mille kogumahutavus ei ületa 15 000 tonni või mis võtavad aastas vastu kuni 1 000 tonni jäätmeid, kui see on saare ainuke prügila ja ette nähtud üksnes sellel saarel tekkivate jäätmete kõrvaldamiseks. Kui nimetatud prügila kogumahutavus on kasutatud, peab saarele rajatav uus prügila vastama käesoleva direktiivi nõuetele;

B)	isoleeritud asula tavajäätmeprügila või püsijäätmeprügila suhtes, kui see prügila on ette nähtud ainult selles asulas tekkinud jäätmete kõrvaldamiseks.

Liikmesriigid pidid 16. juuliks 2003 edastama komisjonile saarte ja isoleeritud asulate loetelu, mis on eespool nimetatud sätete järgimisest vabastatud. Komisjon avaldab saarte ja isoleeritud asulate loetelu.

Praeguse seisuga on komisjon saanud kõnealused loetelud Hispaanialt ja Kreekalt. Käesoleva direktiivi teatavate sätete järgimisest vabastatud saarte ja isoleeritud asulate loetelu on üleval järgmisel veebisaidil:

http://europa.eu.int/comm/environment/waste/landfill_index.htm

---

13.12.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 316/22

---

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(2005/C 316/10)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Ühendkuningriik (Inglismaa)

Toetuse nr: N 233/2004

Pealkiri: Metsamaastiku doteerimise plaan (Inglismaa) (1988) — Varude Täitmise ja Taastekitamise doteerimine

Eesmärk: Võimaldada metsamaastiku omanikel ja rentnikele oma alla võtta metsamaastiku varude täitmise läbi metsamaastiku asendamisse investeerides (nagu näiteks taasistutamine ja taastekitamine)

Õiguslik alus: The Forestry Act 1979

Eelarve: GBP1,5 miljonit aastas

Toetuse tugevus või suurus: Tegevus on toetatud maksimaalse tasemega 80 % vastuvõetavatest kuludest

Kestvus: Üks aasta, alates 2004. a juulist

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Saksamaa

Abi number: N 243/2004

Nimi: Biolagundatavate määrdeainete kasutamise edendamine

Eesmärk: Olemasolevat abikava nr 651/2002 pikendatakse kaks aastat. ToAbiga toetatakse algset sisseseadet biogeneetiliste määrdeainete ja hüdrauliliste vedelikega ning vastavate masinate ja seadmete kohandamist, et õhutada ettevõtteid kasutama keskkonnasõbralikke materjale. Kõnealuste toodete turuosa suurendamine peaks tõstma majanduslikku tasuvust ning edendama tootearengut

Õiguslik alus: Richtlinien zur Förderung von Projekten zum Schwerpunkt Einsatz von biologisch schnell abbaubaren Schmierstoffen und Hydraulikflüssigkeiten auf Basis nachwachsender Rohstoffe

Eelarve: Abikava aastaeelarve on 7 miljonit EUR 2005. aastal ning 5 miljonit EUR 2006. aastal

Abi osatähtsus või summa: 60 % abi saamise tingimustele vastavatest kuludest

Kestus: Kuni 31. detsembrini 2006

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Itaalia (Abruzzo)

Abi nr: Nr 261/2004

Nimetus: “Credito agrario agevolato”

Õiguslik alus: Legge regionale 14 settembre 1994, n. 62 e Legge regionale 9 marzo 2004, n. 11

Eesmärk: 9. märtsi 2004. aasta piirkondliku seadusega nr 11 muudetakse 14. septembri 1994. aasta seadust nr 62 sooduslaenude kohta põllumajanduse valdkonnas

Eelarve: Piirkondlikud ametiasutused eraldavad 2004. aastaks 900 000 EUR

Abi osatähtsus või summa: Investeeringutoetused esmakordseks loomade, materjalide ja seadmete ostmiseks: 50 % abi saamise tingimustele vastavate investeeringute puhul vähemsoodsates piirkondades ja 40 % teistes piirkondades.

1,10 % kohaldatavast intressist

Kestus: 5 aastat, kuni 31. detsembrini 2009

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Ühendkuningriik

Toetuse nr: N 295/2003

Pealkiri: Bioenergia infrastruktuuri plaan

Eesmärk: Eesmärk on toetada uuendatavate allikate kasutamist elektri ja soojuse tootmisel

Õiguslik alus: The scheme has been initiated by the UK Government as a voluntary proposal and will be established under section 153(4) of the Environmental Protection Act 1990

Eelarve: Kogu eelarve GBP3,5 miljonit (EUR 5,1 miljonit) on saadaval

Toetuse tugevus või suurus: Kuni 100 %

Kestvus: Viis aastat, abiraha esimeseks kolmeks aastaks ainult

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Ühendkuningriik

Toetuse nr: N 498/03

Pealkiri: Tööstuse foorumi kohaldamise plaan: teraviljaplaan

Eesmärk: Heakskiidu N 470/99 osana (Tööstuse foorumi kohaldamise plaan — nüüdsest TFKP), võtsid UK ametivõimud enda alla, et taotleda põllumajandussektoriga seotud ühenduse piirjooni ja teatada Komisjonile isiklikest toetustest põllumajandus- sektorile. TFKP püüdlus on propageerida alalist täiustamist ärinduse konkurentsivõimes parima praktika ülekandmisega sektoris. Plaani püüdlus on tõhustatud konkurentsivõime teraviljasektoris.

Parima praktika ülekandmisega teravilja tagavarude ahelas ja tõhustada oskusi äritegevustes, kes on tegevad teravilja tagavarade ahelas, on eesmärk tõhustada tagavara ahela liitmist ja tõhusust. Meetod selle saavutamiseks käib läbi suunatud programmi, mis näitab ja annab teada nõrkustest tagavarude ahelas

Õiguslik alus: L Sections 7 and 8 of the Industrial Development Act 1982

Eelarve: Abirahamakse hulk, mis makstakse Kodus Kasvatatud Teravilja Ameti (KKTA) poolt saadetakse täide järgmiselt:

2003/04: GBP 200 000 (umbes 297 000 EUR)

2004/05: GBP 458 000 (umbes 680 000 EUR)

2005/06: GBP 549 000 (umbes 815 000 EUR)

2006/07: GBP 203 000 (umbes 301 000 EUR)

Toetuse tugevus või suurus: 50 %, isiklik rahastamine tasakaalustab seda. HGCA administreerib tervet projekti kulu. Mitte ükski kasusaaja ei saa rohkem kui EUR 100 000 kolme aasta jooksul

Kestvus: Kolm aastat vastuvõtmise kuupäevast

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Austria.

Toetuse nr: N 499/03

Pealkiri: BSE-ga seotud toetusmeetmed 2003 aastal

Eesmärk: BSE ning loomsete jäätmete ja surnud loomade eemaldamisega seotud meetmete finantseerimine. Toetus makstakse 2003 aastal kantud kulude eest — kohustuslike kiirete BSE ja TSE testide läbiviimise eest tapaloomade (sõralised ja väikemäletsejad) hulgas, surnud loomade transpordi ja hävitamise eest TSE suuniste kohaselt, või, teise võimalusena, taolisi kulusid katvate kindlustusmaksetena ning vastavalt TSE suunistele kindlaksmääratud riskimaterjali ja kaubandusliku eesmärgi kaotanud liha- ja kondiväetise hävitamise

Õiguslik alus: Sonderrichtlinie des Bundesministers für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft (BMLFUW) und der Bundesministerin für Gesundheit und Frauen (BMGF) zur Finanzierung von Maßnahmen im Zusammenhang mit der TSE- und BSE-Vorsorge, Falltieren und Schlachtabfällen

Eelarve: Riiklik rahastamine 6,8 miljonit EUR BSE/TSE testide jaoks ja 10,9 miljonit EUR muudeks meetmeteks

Toetusmäär või -hulk: Muutuv vastavalt osameetmetele

Kestus: Ühekordne meede

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Itaalia (Trente autonoomne provints)

Abinumber: N 531/03

Pealkiri: Abi, mille eesmärgiks on hüvitada põllumeestele ebasoodsate ilmastikutingimuste poolt tekitatud kahju (deliberazione no 2724 du 17 octobre 2003)

Eesmärk: Anda hüvitust põllumeestele, kelle heina tootmist kahjustasid ebasoodsad ilmastikutingimused

Juriidiline alus: Deliberazione della Giunta Regionale n. 2724 del 17 ottobre 2003: «Aiuti destinati ad indennizzare gli agricoltori delle perdite causate da avverse condizioni atmosferiche; criteri e modalità per l'attuazione degli interventi per la siccità dell'annata 2003»

Eelarve: 10 000 000 EUR

Abi intensiivus või summa: Maksimum 80 % kahjust

Kestus: Limiteeritud palvete läbivaatamise kestusega

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Itaalia

Toetuse nr: N 536/2003

Pealkiri: Regionaalne sekkumine põllumajandusliku sektori usalduslikuks arenguks

Eesmärk: Varustama abistavate garantiidega farmereid või koostöötajaid ja varustamaks konsultatsiooniteenusega farmereid selles regioonis läbi usalduse

Õiguslik alus: Legge Regionale n. 13 del 25.7.2003«Interventi per lo sviluppo dei Confidi nel settore agricolo»

Eelarve: 1 032 913,80 EUR garantiideks ja 516 456,90 EUR tehniliseks toetuseks esimesel aastal

Toetuse tugevus või suurus: Rahaline abi võrdne täiendava garantii toetusega on arvutatud, kui erinevus turu laenu tariifi ja tegeliku pangaga laenus sätestatuga võrdeliselt, järgnev garantii olemasolust, maha arvatud makstud tulusaaja poolt (esmajärguline ja maksumusega seoses garantii lubamiseks). Tehniliseks toetuseks abi on piiratud 100 000 EUR tulusaaja kohta igal kolmaastakul. Toetuse tugevus on maksimum 70 % vastuvõetavatest kuludest

Kestvus: Viis aastat

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Itaalia (Calabria).

Toetuse nr: N 559/03

Pealkiri: Kahjutasu maksmise kriteeriumite ja viiside kindlaks määramine puuviljasektoris, ootamatult teatud Calabria kommuune tabanud külmade tagajärjena 7. ja 9. aprilli vahel 2003

Eesmärk: Hüvitada kahju põllumeestele, kelle puuviljasaagid said kahjustada ebasoodsate klimaatiliste tingimuste tagajärjel

Juriidiline alus: Deliberazione della Giunta regionale del 28 ottobre 2003, n. 824: «Determinazione dei criteri e delle modalità di erogazione d'indennizzi in favore del settore frutticolo a seguito delle gelate verificatesi in alcuni comuni della Calabria dal 7 al 9 aprile 2003»

Eelarve: 1 600 000 EUR

Toetuse osalusprotsent või summa: Erinev vastavalt kahjustustele (määratakse kindlaks teatud meetodi kohaselt)

Kestus: Üks aasta

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Prantsusmaa

Abi nr: N 731/2002 — parandus

Nimi: Abi ametliku kvaliteedimärgiga varustatud lambalihatoodete sektorile

Eesmärk [valdkond]: Ametliku kvaliteedimärgiga varustatud lambalihatoodete sektori kontrolli kulude osaline katmine

Eelarve: 1 630 000 EUR aastas

Abi osatähtsus või summa: Abi määr abikõlblikest kuludest on 100 % esimesel aastal, 86 % teisel aastal, 65 % kolmandal aastal, 50 % neljandal aastal, 33 % viiendal aastal ja 17 % kuuendal aastal

Kestus: Kuus aastat

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

---

13.12.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 316/25

---

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

1. detsember 2005,

seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 974/98 euro kasutuselevõtu kohta

(CON/2005/51)

(2005/C 316/11)

10. novembril 2005 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 974/98 euro kasutuselevõtu kohta (KOM(2005) 357 lõplik (1), edaspidi “ettepanek määruse kohta”). EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 123 lõike 4 kolmandal lausel, mis on ka ettepandud määruse aluseks. Euroopa Keskpanga nõukogu on käesoleva arvamuse on vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1.   Üldised märkused

1.1.

Ettepandud määrusega soovitakse kehtestada õigusraamistikku, mis sobiks euro kasutuselevõtuks liikmesriikides, kus eurot ei ole veel kasutusele võetud (edaspidi “mitteosalevad liikmesriigid”). Need liikmesriigid on väga huvitatud, et tagatud oleks kindel õigusraamistik, mis võetakse ühenduse tasemel vastu piisava ajavaruga enne eurole üleminekut, sest see aitab riikidel teha euro kasutuselevõtul õigeaegseid õiguslikke ja praktilisi ettevalmistusi. Ka Euroopa Liidul (EL) tervikuna ja euro kasutusele võtnud liikmesriikidel on suur huvi, et mis tahes edasine euroala laienemine toimuks sujuvalt ja edukalt, nagu euro kasutuselevõtt 11 esimeses osalevas liikmesriigis ja Kreekas, ning et euroala laienemisel oleks positiivne mõju. EKP on arvamusel, et euro edukas kasutuselevõtt senistes osalevates liikmesriikides oli kesksel kohal usalduse tekitamises euro vastu nii ELis kui ka rahvusvahelisel areenil laiemalt.

2.   Erimärkused

2.1.   Kolm eurole ülemineku stsenaariumi

2.1.1.

Nõukogu 3. mai 1998 määrus (EÜ) nr 974/98 euro kasutuselevõtu kohta (2), millest euro kasutuselevõtul juhindusid esimesed 11 osalevat liikmesriiki ja Kreeka, põhines lähenemisviisil, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 1995. aastal Madridis (edaspidi “Madridi stsenaarium”). Madridi stsenaarium nägi ette üleminekuperioodi euro arveldusrahana kasutuselevõtu ja euro pangatähtede ja müntide kasutuselevõtu vahel ning oli määruse (EÜ) nr 974/98, mis sätestab reeglid euro kasutuselevõtuks, aluseks. Pärast esimest üleminekut, mis algas 1. jaanuaril 1999, on edasistel euro kasutuselevõttudel mitmed tähtsad praktilised aspektid oluliselt muutunud. Eelkõige on Madridi stsenaariumi kõrvale vaja täiendavaid ülemineku stsenaariume seetõttu, et euro pangatähed on nüüdseks tervel euroalal ja ELis laialt kasutuses.

2.1.2.

Määruse kohta tehtud ettepaneku kohaselt annaks nõukogu liikmesriikidele loa järgida ühte kolmest erinevast ülemineku stsenaariumist: a) Madridi stiilis üleminekuperiood, s.o periood, mille jooksul euro eksisteerib õiguslikult ainult arveldusrahana, kuid euro pangatähed ja mündid, isegi kui need on eraisikute käsutuses ja kasutuses, ei ole riigis tunnustatud seaduslikuks maksevahendiks; b) järsu ülemineku (“big bang”) stsenaarium, s.o eurole üleminek ühe korraga, mille puhul võetakse euro samaaegselt kasutusele nii arveldusrahana kui ka sularahana; või c) järsu ülemineku stsenaarium järkjärgulise vääringuvahetusega kuni ühe aasta jooksul, mille kestel võib õiguslike tagajärgedega instrumentides (näiteks arved, ettevõtete raamatupidamine ja palgaarvestus) endiselt osutada riigi rahaühikule.

2.1.3.

Ettepandud määruse peamine eesmärk on seletuskirja kohaselt kehtestada liikmesriikidele tulevaseks euro kasutusevõtuks kolm alternatiivset ülemineku stsenaariumi (3). Selleks et tagada suurem läbipaistvus EL kodanike jaoks ja kooskõla EL parema õigusloome eesmärkidega, teeb EKP ettepaneku lisada ettepandud määrusesse vastav säte, mis kajastaks otseselt ja ülevaatlikult kolme erinevat stsenaariumi, mida asjaomaste liikmesriikide suhtes kohaldatakse.

2.1.4.

Mitmed 1. mail 2004 ELiga ühinenud liikmesriigid (4) on avalikult väljendanud oma eelistust minna eurole üle järsu ülemineku stsenaariumi alusel. Määruse kohta tehtud ettepaneku praeguses redaktsioonis võib eurole ülemineku järsu stsenaariumi tuletada üleminekuperioodi mõistest, millele lisandub võimalus ettepandud määruse lisas, et eurole ülemineku ja sularahavahetuse kuupäevad kattuvad (5). Kuigi teoreetiliselt on võimalik vaadelda järsu ülemineku stsenaariumi kui üleminekuperioodi, mis kestab murdosa sekundist, soovitatakse, et järsu ülemineku stsenaarium tuleks EL kodanike jaoks määratleda läbipaistvamalt, s.o “euro kasutuselevõtt ühe korraga, mille puhul eurole ülemineku kuupäev ja sularahavahetuse kuupäev kattuvad.”

2.2.   Vääringuvahetus üleminekuperioodi stsenaariumi alusel

2.2.1.

Määrus (EÜ) nr 974/98 määratleb üleminekuperioodi kolmeaastase perioodina, mis algab 1. jaanuaril 1999 ja lõpeb 31. detsembril 2001; erandiks on Kreeka, kelle üleminekuperiood oli üks aasta algusega 1. jaanuaril 2001 kuni 31 detsember 2001 (6). Seega määratleb kehtiv määrus (EÜ) nr 974/98 kindla perioodi, mille jooksul kehtivad üleminekusätted. Sellest erinevalt ei kehtestata ettepandud määruse üleminekuperioodi mõistes konkreetset või maksimumkestvust. Selle asemel määratakse üleminekuperioodi kestvus iga liikmesriigi jaoks eraldi määruse (EÜ) nr 974/98 lisas, mis tähendab, et üleminekuperioodi pikkus tuleb täiel määral uuesti läbi rääkida, kui asjaomase liikmesriigi erand tühistatakse (7).

2.2.2.

EKP soovitab tungivalt kehtestada ettepandud määruse tekstis selgesõnaliselt üleminekuperioodi maksimumpikkus, kusjuures see maksimumpikkus ei tohiks ületada kolme aastat. Lisaks sellele üldisele piirangule soovitab EKP, et ettepandud määruse põhjenduste kohaselt peaks üleminekuperiood olema võimalikult lühike, et kehtestataks pigem lühemaid üleminekuperioode ja mitte pikimat lubatavat kolmeaastast perioodi. Selles suhtes esitab EKP järgnevalt oma argumendid nõukogule kaalumiseks.

2.2.3.

Esiteks, tänased eurole ülemineku praktilised aspektid erinevad esimesest eurole üleminekust, mis algas 1. jaanuaril 1999, kui euro pangatähti ja münte veel ei olnud. Arvestades, et euro pangatähed on nüüdseks levinud mitte ainult euroalal, vaid ka terves ELis, ei ole usutav, et asjaomaste liikmesriikide kodanikud peaksid üle kolme aasta pärast euro vääringuna kasutuselevõttu nende liikmesriikides ootama euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatust.

2.2.4.

Teiseks, üleminekuperiood ei saa olla liiga pikk, kuna euro kuulutatakse asjaomase liikmesriigi ametlikuks vääringuks kohe üleminekuperioodi alguses (8). Sellega kooskõlas määratleb EKP asjaomase liikmesriigi rahapoliitika (9) ja kõik rahapoliitilised tehingud teostatakse asjaomase liikmesriigi keskpanga (RKP) poolt euroühikutes (10). Uued vabalt kaubeldavad riigi võlakirjad emiteeritakse asjaomaste liikmesriikide poolt euroühikutes (11). Võib oodata, et euro kasutus suureneb asjaomase liikmesriigi siseriiklikes maksetes ja eriti piiriülestes maksetes (12). Samuti peab asjaomasel liikmesriigil olema võimalik võtta vajalikud meetmed, et reguleeritud turud ja maksesüsteemid saaksid oma töökorralduses üle minna riigi vääringu arvestusühikutelt euroühikutele (13). Esimese 11 osaleva liikmesriigi kogemused on näidanud, et oodata võib hulgipanganduse sektori ja finantsturgude ümberlülitust euroühikule üleminekuperioodi alguses. Seetõttu ei pea EKP usutavaks, et üleminekuperiood asjaomases liikmesriigis euro vääringuna kasutuselevõtu ning euro pangatähtede ja müntide ametliku kasutuselevõtu vahel kestaks üle kolme aasta.

2.2.5.

Kolmandaks, esimesel eurole üleminekul oli kolmeaastane üleminekuperiood kaalutletud otsus, kuna 11 liikmesriigi vääringute ja seaduslike maksevahendite ühendamine Euroopa ühisrahaks kujutas endast ettenägematut väljakutset. Samas tuleb märkida, et Kreeka, kes võttis euro kasutusele kaks aastat pärast 11 esimest osalevat liikmesriiki, sai edukalt hakkama üheaastase üleminekuperioodiga. Sellest võib järeldada, et kui kasutada Madridi stiilis üleminekuperioodi edasistel eurole üleminekutel, peaks üleminekuperiood olema lühem kui kolm aastat.

2.2.6.

Neljandaks, eurole üleminekul peetakse oluliseks juhinduda kahest põhimõttest: võrdse kohtlemise ja hõlbustamispõhimõte. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt ei tohiks hiljem liituvatel liikmesriikidel olla lisatakistusi ega kergemaid tingimusi ning hõlbustamispõhimõte eeldab ülemineku rakendamisel paindlikkust. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt on hiljem liituvatel liikmesriikidel õigus kasutada sama aega, mis on Madridi stsenaariumis määratletud esimestele osalevatele liikmesriikidele; kooskõlas hõlbustamispõhimõttega tuleks võimaldada neil üleminek lõpule viia kiiremini, kui see osutub teostatavaks ja kohaseks. Seega oleks üleminekuperioodi maksimumpikkuse kehtestamine kolmeks aastaks kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega ja võttes arvesse kolmeaastast üleminekuperioodi, mida kohaldati 11 esimesele osalevale liikmesriigile määruse (EÜ) nr 974/98 alusel. Samas oleks võimalus seda kolmeaastast perioodi lühendada kooskõlas hõlbustamispõhimõttega.

2.2.7.

Viiendaks, üleminekuperioodile maksimumpikkuse kehtestamine oleks normitehniliselt kooskõlas muude perioodide määratlemisega, mis on seotud erinevate eurole ülemineku stsenaariumidega, näiteks järkjärgulise vääringuvahetuse periood ja paralleelkäibeperiood. Määruse kohta tehtud ettepanek sätestab vääringuvahetuse perioodi maksimumpikkuse üks aasta (14). Määrus (EÜ) nr 74/98 sätestab paralleelkäibe perioodi maksimumpikkuse kuus kuud (15).

2.2.8.

Kokkuvõttes leiab EKP, et euro suhtes usalduse tekitamine üleminekuperioodil ning õiguskindluse ja tõhususe toetamine on mõjuvad põhjused, et sätestada ettepandud määruse tekstis üleminekuperioodi maksimumpikkuseks kolm aastat. Et motiveerida maksimaalsest kolmeaastasest perioodist lühema üleminekuperioodi kehtestamist, soovitab EKP ettepandud määruse põhjenduses selgitada, et üleminekuperiood peaks olema nii lühike kui võimalik. Lõpetuseks märgitakse, et vastav selge säte, mis kehtestab üleminekuperioodi maksimumpikkuse, hoiaks ära mis tahes edasised vaidlused asjaomaste liikmesriikide tulevase erandite tühistamise üle ja määruse (EÜ) nr 974/98 edasise muutmise ning teeks eurole ülemineku menetluse paremini planeeritavaks.

2.3.   Järkjärgulise vääringuvahetuse stsenaarium

2.3.1.

Üldiselt mõistab EKP põhjusi järsu ülemineku stsenaariumi ühitamiseks järkjärgulise vääringuvahetusega kuni üheaastase perioodi jooksul, mille jooksul võiks jätkuda riigi vääringu kasutus teatavates õigusdokumentides, seletuskirja kohaselt näiteks arved või ettevõtete raamatupidamine (16). Kuigi arved ja ettevõtete raamatupidamine ei pruugi olla õigusdokumendid ettepandud määruse tähenduses, mõistab EKP, et järkjärgulise vääringuvahetuse mõiste kohaselt peaks riigi vääringut saama jätkuvalt kasutada uutes õigusdokumentides, näiteks elektrooniliselt koostatud tüüplepingud (näiteks autorendilepingud).

2.3.2.

Kuigi seletuskirja kohaselt võimaldaks järkjärguline vääringuvahetus riigi vääringut kasutada ainult “teatud ulatuses” (17), ei sätesta ettepandud määrus ühtki piirangut uute õigusdokumentide liikidele, milles võib järkjärgulise vääringuvahetuse perioodi kestel jätkuvalt osutada riigi vääringule (18). EKP märgib, et see lähenemine võimaldab liikmesriikidele järkjärgulisel üleminekul erinevate õigusdokumentide osas väga suurt paindlikkust ja subsidiaarsust.

2.3.3.

EKP soovib rõhutada asjaolu, et ettepandud määruse kohaselt tuleb tehingud õigusdokumentide alusel, milles osutatakse järkjärgulise vääringuvahetuse perioodil riigi vääringule, teostada ainult euros (19). See võib takistada osapooltel viiteid riigi vääringule maksedokumentides, kuna maksedokument tuleks siis teostada eurodes ja mitte vastavas riigi vääringus. Samas, kui maksedokumendid, näiteks tšekid ja maksekorraldused, määratletakse riigi vääringus, võib see makse töötlejatele tekitada probleeme, kuna nad peavad tagama, et konverteerimine riigi vääringust eurodesse peab toimuma enne tehingu teostamist. Kuna makseinstrumentide ringlus ulatub järkjärgulist vääringuvahetust kohaldavatest liikmesriikidest väljapoole, on funktsioneerimiseks oluline välistada võimalus, et riigi vääringus vääringustatud makseinstrumente kasutatakse piiriüleselt. Vastava tulemuse saaks piirates järkjärgulise vääringuvahetuse sätete kohaldamine õigusdokumentidega, mille teostamine toimub ainult asjaomases liikmesriigis (näiteks ainult järkjärgulist vääringuvahetust kohaldavas liikmesriigis). Selline lähenemine muudaks järkjärgulise vääringuvahetuse sätete rakendamise paindlikumaks ja piiraks selle riigisiseseks.

2.3.4.

EKP märgib, et järkjärgulise ülemineku (kuni üks aasta pärast sularahavahetuse kuupäeva) esimene osa kattub paralleelkäibe perioodiga (kuni kuus kuud), mille jooksul on nii euro kui ka riigi vääringu pangatähed seaduslikuks maksevahendiks asjaomase liikmesriigi territooriumi piires (20). EKP märgib, et vastuolu esineb järgmise vahel: sätted, mille kohaselt tuleb toimingud endisele vääringule osutavate uute õigusdokumentide alusel teostada eurodes, ning asjaolu, et riigi vääringu pangatähed ja mündid on paralleelkäibe perioodil territooriumi piires seaduslikuks maksevahendiks. Vastuolu lahendamiseks võiks ettepandud määruse teksti muuta nii, et eespool osutatud sätet kohaldatakse, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 974/98 artikli 15 sätteid (s.o sätteid paralleelkäibe kohta).

2.4.   Euro nimi

2.4.1.

EKP mõistab, et üks liikmesriik on esitanud reservatsiooni keele kohta seoses ühisraha nime “euro” kasutamisega ettepandud määruse selle liikmesriigi keeleversioonis. Selles osas soovib EKP rõhutada, et nime “euro” tuleb kõikides ettepandud määruse keeleversioonides kasutada õigesti ja järjekindlalt ning kooskõlas määrusest (EÜ) nr 974/98 tuleneva nõudega, et ühisraha nimi on ühesugune kõikides Euroopa Liidu riigikeeltes, võttes arvesse erinevaid tähestikke (21). EKP märkis oma äsjases arvamuses Leedu eurole ülemineku seaduseelnõu kohta (22), et määruse (EÜ) nr 974/98 vastavate sätete alusel on selge, et ühisraha nimi on “euro” ja see nimi peab olema ühesugune kõikides ühenduse keeltes […] Ühendus, kellel on rahandusküsimustes ainupädevus, määrab ühisraha nime. Kuna euro on ühisraha, peab selle nimi olema ühesugune ainsuse nimetavas käändes kõikides ühenduse keeltes, et ühisraha staatus oleks ilmne.

2.4.2.

Kooskõlas eelnevaga on EKP andnud loa euro pangatähtede emiteerimiseks EKP ja osalevate liikmesriikide keskpankade poolt, osutades ühisraha nimele “EURO” ja “ΕΥΡΩ”, s.o ühisraha nimi Rooma ja Kreeka tähestiku kohaselt (23). Õiguskindluse tõttu soovitab EKP lisada ettepandud määruse teksti õiguslikult siduvasse ossa säte, millega kinnitatakse, et “euro nime kirjaviis on ühesugune kõikide Euroopa Liidu riigikeelte ainsuse nimetavas käändes, võttes arvesse erinevaid tähestikke”.

2.5.   Redaktsioonilised erisoovitused

Lisaks on EKP-l mitmeid redaktsioonilisi erisoovitusi.

2.5.1.

Esiteks, määrus (EÜ) nr 974/98 võimaldab igal liikmesriigil, kes valib Madridi stiilis üleminekuperioodi, võtta meetmeid, mis võivad olla vajalikud turgudele, et oma töökorralduses asendada riigi vääringus arveldusühik euroühikuga seoses mis tahes instrumentide, mis on toodud nõukogu 10. mai 1993 direktiivi 93/22/EMÜ (väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta) (24) lisa jaos B (edaspidi ISD), ja kaupade pideva vahetuse, arvelduse ja maksetega (25). Kuna ISD on tühistatud direktiiviga finantsinstrumentide turgude kohta (26) (edaspidi MiFID), tuleb asendada viide ISD lisa jaos B loetletud instrumentide kohta viitega MiFID I lisas jaos C loetletud instrumentide kohta, mis on ISD-ga võrreldes detailsem ja keerukam ning hõlmab muuhulgas kauba, krediidi ja ilma tuletisinstrumente.

2.5.2.

Teiseks soovitatakse lihtsustada määruse (EÜ) nr 974/98 ettepandud artikli 10 esimest lõiget järgmiselt: “alates vastavatest sularahavahetuse kuupäevadest suunavad EKP ja osalevate liikmesriikide keskpangad osalevates liikmesriikides ringlusesse euros vääringustatud pangatähed.”

2.5.3.

Kolmandaks, võttes arvesse kasulikku viidet määruse (EÜ) nr 974/98 ettepandud artiklis 11 mistahes asutamislepingu artiklil 111 põhinevate rahandusküsimusi käsitlevate lepingute sätete kohta (seoses kolmandates riikides nagu Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik emiteeritud euro müntide seadusliku maksevahendi staatusega), soovitab EKP piirata viite asutamislepingu artikli 111 osas selle kolmanda lõikega, kuna ainult see artikli 111 lõige viitab rahandusküsimustega seotud kokkulepetele (s.o artikkel 111 lõige 3), nagu ongi tehtud ettepandud määruse mõnedes keeleversioonides (näiteks Saksa).

2.5.4.

Neljandaks, seoses määruse (EÜ) nr 974/98 ettepandud artikkel 15 lõikes 3 sätestatud kohustusega, et “pangad” vahetavad oma klientide vastava riigi vääringus pangatähti ja münte määratletud ülemmäära ulatuses tasuta, märgib EKP, et korrektses õigusloomes kasutatakse tavaliselt asutamislepingus ja teiseses ühenduse õiguses kasutatud mõistet “krediidiasutused”. Seetõttu, kui viide “pankadele” asendatakse viitega “krediidiasutustele”, vastavalt määratlusele konsolideeritud pangandusdirektiivis, tuleb arvesse võtta, et mõned direktiiviga hõlmatud “krediidi”-asutused ei tegele sularahatehingutega (näiteks e-raha asutused) (27); samas on mõned, kelle suhtes kehtib direktiivist erand (näiteks postipangad), osutunud varasemas eurole üleminekus väga oluliseks. Eelneva tõttu oleks mõistlik jätta liikmesriikidele teatud valikuvabadus määratleda muid asutusi, kelle suhtes kohaldada tasuta pangatähtede ja müntide vahetuse kohustust.

2.6.   Muudatusettepanekud

2.6.1.

Muudatusettepanekud, mille puhul eespool osutatud soovitused eeldavad määruse kohta tehtud ettepaneku muutmist, on toodud lisas.

---

(1)  2. augusti 2005 redaktsioon.

(2)  EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2596/2000 (EÜT L 300, 29.11.2000, lk 2).

(3)  Vt ettepandud määruse seletuskirja lk 3.

(4)  Küpros, Eesti, Läti, Leedu, Malta, Slovaki ja Sloveenia.

(5)  Ettepanek määruse (EÜ) nr 974/98 artikli 1 lõike h kohta ja ettepanek lisa kohta.

(6)  Määruse (EÜ) nr 974/98 artiklid 1 ja 2.

(7)  Ettepanek määruse (EÜ) nr 974/98 artikli 1 lõike h kohta.

(8)  Ettepanek määruse (EÜ) nr 974/98 artikli 2 kohta.

(9)  Asutamislepingu artikkel 105 lõige 2 ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikkel 12.1.

(10)  Määruse (EÜ) nr 974/98 põhjendus 9.

(11)  Määruse (EÜ) nr 974/98 põhjendus 14.

(12)  Määruse (EÜ) nr 974/98 artikkel 8 lõige 3 ja põhjendus 13.

(13)  Määruse (EÜ) nr 974/98 artikkel 8 lõige 4.

(14)  Ettepanek määruse (EÜ) nr 974/98 artikli 9a kohta.

(15)  Määruse (EÜ) nr 974/98 artikkel 15. Tuleb märkida, et kõik 12 senist osalevat liikmesriiki lühendasid paralleelkäibe perioodi kahele kuule.

(16)  Vt ettepandud määruse seletuskirja lk 3.

(17)  Vt ettepandud määruse seletuskirja lk 3.

(18)  Ettepanek määruse (EÜ) nr 974/98 artikli 1 lõike i ja artikli 9a kohta.

(19)  Ettepanek määruse (EÜ) nr 974/98 artikli 9a kolmanda lause kohta.

(20)  Määruse (EÜ) nr 974/98 artikkel 15.

(21)  Määruse (EÜ) nr 974/98 artikkel 2 ja põhjendus 2. Vaata ka EKP 14. juuni 2005 arvamuse CON/2005/21 (Lietuvos bankas [Leedu keskpanga] taotlusel, eurole ülemineku seaduseelnõu kohta) punkti 10; avaldatud veebilehel www.ecb.int).

(22)  Arvamuse CON/2005/21 punkt 10.

(23)  20. märtsi 2003 otsuse EKP/2003/4 (euro pangatähtede nominaalväärtuste, omaduste, reprodutseerimise, vahetuse ja käibelt kõrvaldamise kohta) artikli 1 lõige 2, (ELT L 78, 25.3.2003, lk 16).

(24)  EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2002/87 (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).

(25)  Määruse (EÜ) nr 974/98 artikli 8 lõike 4 teise taande punkt a.

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004 direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) artikkel 1 lõige 1 ja artikkel 2 lõige 3 (EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.3.2005, lk 9).

---

---