Katseloomade kaitse

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Sellega sätestatakse meetmed teaduslikel eesmärkidel, sealhulgas alus- ja rakendusuuringutes, eelkõige ravimite tootmiseks inimestele ja loomadele ning toodete ja ainete ohutuse ja tõhususe testimiseks kasutatavate loomade kaitsmiseks.
• Sellega kehtestatakse ka kaitsemeetmeid kõrghariduse ja kutseoskuste omandamise eesmärgil kasutatavatele loomadele.
• See direktiiv on tähtis samm lõppeesmärgi saavutamise suunas asendada teaduslikel või hariduslikel eesmärkidel tehtavad menetlused elusloomadega niipea, kui see on teaduslikult võimalik.
• Sellega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 86/609/EMÜ.

PÕHIPUNKTID

Et kaitsta katseloomi ja võimaldada teadusel edasi areneda, on kõnealuste meetmete eesmärk vähendada loomkatseid miinimumini ja kehtestada loomade kasutamise, pidamise ja hooldamise kohustuslikud standardid. Loomade heaolu kõrged standardid toovad kasu nii loomadele kui ka teadusele.

Kohaldamisala

• Direktiivi kohaldatakse kõigile elusatele selgroogsetele loomadele ja ka teatud selgrootutele, kes tõenäoliselt tunnevad valu (seepia, kaheksajalg jt).
• Ahviliste katseteks kasutamine on seotud kitsendustega ja inimahvide (šimpansid, bonobod, gorillad ja orangutanid) kasutamine on keelatud.

Loomkatsete valdkonnad

Loomkatseid võib läbi viia ainult järgmistel eesmärkidel:

• alusuuringud;
• translatiivsed ja rakendusuuringud, mille eesmärk on inimeste või loomade haiguste ennetamine, diagnoosimine või ravi;
• ravimite, toiduainete ja loomasööda, kemikaalide jms väljatöötamine, tootmine või kvaliteedi, tõhususe ja ohutuse kontrollimine;
• loodusliku keskkonna kaitsmine inimeste või loomade tervise huvides;
• uuringud, mille eesmärk on liikide säilitamine;
• kõrgharidus või väljaõpe;
• kohtuekspertiisi uuringud.

Loomkatseid sisaldavate projektide hindamine

• Loomade katseteks kasutamine on lubatud juhul, kui ei ole rahuldavat alternatiivset meetodit.
• Elusloomadega katseid sisaldavaid projekte peavad hindama pädevad asutused. Projekte ei tohi alustada enne, kui on saadud positiivne hinnang, kus on näidatud, et loomade kasutamine on põhjendatud ja oodatav kasu on suurem kui loomale tekitatud kahju, võttes seejuures arvesse eetilisi kaalutlusi.
• Projektis kasutatavate loomade arvu tuleb vähendada miinimumini, mis veel ei kahjusta projekti eesmärke.
• Loomade pidamistingimused ja katsetes kasutatavad meetodid peavad vähendama miinimumini loomadele põhjustatava võimaliku valu, kannatused või stressi.

Loomade heaolu

• Katse eesmärkidel kasutatavatele loomadele peavad olema tagatud asjakohane hooldus ja kohtlemine.
• Ettevõtted peavad tagama järgmist.
  • Loomi peetakse neile paraja suurusega puurides ja igale liigile kohandatud keskkonnas kooskõlas direktiivi III lisas loetletud standarditega.
  • Sotsiaalseid loomi peetakse puurides ja nende tegevuste valiku laiendamiseks kasutatakse keskkonna mitmekesistamise võtteid, eelkõige julgustades nende loomulikule käitumisele vastavat liikumist, uurimist ja kognitiivtegevusi.
  • Luuakse loomade heaolu üksus, et nõustada loomade heaoluga seotud küsimustes ja uute viiside osas asendada (replace), vähendada (reduce) ja täiustada (refine) loomade kasutamist (nn kolme R-i põhimõte). Üksusesse peab kuuluma loomade heaolu eest vastutav isik, keda nõustab selleks määratud veterinaararst. Nende tööd toetavad igas ELi liikmesriigis loodud katseloomade kaitse siseriiklikud komiteed.
• Surmamismeetodid peavad piirama loomadele tekitatavat valu, kannatusi ja stressi. Loomi võib surmata üksnes nõutavate oskustega isik kasvataja, tarnija või kasutaja ettevõttes, kasutades direktiivi IV lisas loetletud meetodeid.
• Üldiselt peab kõigil loomadega tegelevatel isikutel olema asjakohane väljaõpe ja praktika ning ilma järelevalveta töötamiseks tuleb nende pädevust hinnata.

Katsed

• Lubatud on üksnes need katsed, mis on heaks kiidetud kui loa saanud projekti osad.
• Katsed
  • klassifitseeritakse nende raskusastme järgi vastavalt direktiivi VIII lisale;
  • viiakse läbi anesteesiaga või kasutades mõnda muud meetodit (nt analgeesia), välja arvatud juhul, kui see ei ole asjakohane või kui anesteesia on hinnanguliselt loomale traumaatilisem kui katse ise.
• Nii palju kui võimalik peab looma elu säilitama. Katsed kavandatakse nii, et nende tulemusena sureb nii vähe loomi kui võimalik ja vähendatakse looma kannatuste kestust ja intensiivsust.
• Looma katses taaskasutamise abil on võimalik katseloomade koguarvu vähendada. Enne looma taaskasutamist tuleb arvesse võtta eelnevate katsete tegelikku raskust, looma tervislikku seisundit ja veterinaararsti arvamust.
• Katse lõpus peab veterinaararst või pädev isik otsustama, kas looma saab ellu jätta. Ellujäetavad loomad peavad saama nende seisundile vastavat hooldust ja pidamist, nagu on määratletud III lisas.

Luba

• Kasvatajad, tarnijad ja kasutajad ning nende ettevõtted peavad olema pädeva asutuse poolt tunnustatud ja seal registreeritud.
• Tunnustatud ettevõtete seadmed ja varustus peavad sobima seal peetavatele loomaliikidele ja katsete läbiviimise korral seal tehtavatele katsetele.
• Nad peavad registreerima kogu uue teabe loomade, nende päritolu ja eesmärgi kohta. Andmeid hoitakse viis aastat ja need tehakse avalikkusele kättesaadavaks.
• Igal koeral, kassil ja ahvilisel peab olema isiklik tunnusmärk ning igaühe kohta peab olema toimik, mis sisaldab asjakohaseid paljundus-, veterinaar- ja sotsiaalseid andmeid selle looma kohta, sealhulgas projektide kohta, milles teda on kasutatud.

Kontrollid

• Pädevad asutused kontrollivad korrapäraselt kõiki kasvatajaid, tarnijaid ja kasutajaid ning nende ettevõtteid, et tagada vastavus antud direktiivi nõuetele.
• Kontrollimise sagedus määratakse iga ettevõttega seotud riskide alusel. Igal aastal kontrollitakse vähemalt ühte kolmandikku kasutajate ettevõtetest ja osa kontrollidest viiakse läbi neist eelnevalt ette teatamata.
• Ahviliste kasvatajaid, tarnijaid ja kasutajaid kontrollitakse vähemalt kord aastas.

Läbipaistvus

• Liikmesriigid peavad koguma igal aastal statistilist teavet loomade kasutamise kohta katsetes, sealhulgas teavet katsete tegeliku raskuse ning katsetes kasutatavate ahviliste päritolu ja liikide kohta, ning nad peavad tegema selle teabe avalikult kättesaadavaks.
• Lisaks peavad liikmesriigid avaldama loa saanud projektide mittetehnilised projektikokkuvõtted kuue kuu jooksul pärast projektile loa saamist. Mittetehnilised projektikokkuvõtted ei tohi rikkuda kasutajate anonüümsust.
• Liikmesriigid võivad nõuda, et nendes kokkuvõtetes täpsustatakse, kas projekti puhul on vaja teha tagasiulatuv hindamine ning mis tähtajaks. Sellisel juhul peavad nad tagama, et kokkuvõtet ajakohastatakse vastavalt selle hindamise tulemustele.
• Euroopa Komisjon on loonud kaks avatud juurdepääsuga andmebaasi liikmesriikide iga-aastaste statistiliste andmete (ELi statistiline andmebaas ALURES) ja mittetehniliste projektikokkuvõtete (ELi mittetehniliste projektikokkuvõtete andmebaas ALURES) jaoks.

Aruandlus

• Liikmesriigid peavad saatma hiljemalt 10. novembriks 2023 ja seejärel iga viie aasta järel komisjonile teabe direktiivi rakendamise kohta ning esitama ja avaldama selle rakendusotsuses (EL) 2020/569 sätestatud vormis Hiljemalt kuus kuud pärast seda peab komisjon avaldama nende andmete põhjal koostatud liiduülese ülevaate ja ajakohastama seda korrapäraselt.
• Liikmesriigid peavad koguma igal aastal statistilist teavet loomade kasutamise kohta katsetes, sealhulgas teavet katsete tegeliku raskuse ning katsetes kasutatavate ahviliste päritolu ja liikide kohta, ning peavad selle teabe avalikult kättesaadavaks tegema. Nad peavad esitama selle statistilise teabe komisjonile hiljemalt järgmise aasta 10. novembriks komisjoni kehtestatud vormis. Komisjon avaldab igal aastal kokkuvõtliku aruande liikmesriikide esitatud statistiliste andmete põhjal.

MIS AJAST EESKIRJU KOHALDATAKSE?

Direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 10. november 2012. Neid eeskirju kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

TAUST

Lisateave

• Loomade kasutamine teadusuuringutes (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79)

Direktiivi 2010/63/EL järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 16. aprilli 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/569, millega kehtestatakse ühtne vorm ja sisu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta) kohase teabe esitamiseks liikmesriikide poolt ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2012/707/EL (ELT L 129, 24.4.2020, lk 16–50)

Komisjoni 18. juuni 2007. aasta soovitus 2007/526/EÜ teaduslikes katsetes ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade pidamise ja hooldamise suuniste kohta (ELT L 197, 30.7.2007, lk 1–89)

Viimati muudetud: 02.09.2022