Investeeringute kaitse, kui investeerimisühing ei täida oma kohustusi

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiivi eesmärk on kaitsta investeeringuid juhul, kui investeerimisühing ei täida oma kohustusi.

PÕHIPUNKTID

• Direktiiv kohustab Euroopa Liidu (EL) riike kehtestama ühe või mitu investeeringute tagamise skeemi*. Kõik investeerimisteenuseid osutavad investeerimisühingud peavad kuuluma sellisesse skeemi (krediidiasutused võib sellest kohustusest vabastada, kui need juba kuuluvad skeemi, mis tagab vähemalt investeeringute tagamise kavaga võrdse kaitse, ja vastavad teatavatele konkreetsetele tingimustele).
• Investeeringute tagamise skeemi rakendatakse, kui
  • pädevad asutused on otsustanud, et nende arvates ei suuda investeerimisühing täita oma kohustusi, mis tulenevad investorite nõuetest, ega suuda seda ilmselt lähitulevikuski teha, või
  • kohtuorgan on teinud otsuse, mille tagajärjel ei või investorid esitada nõudeid investeerimisühingu vastu.
• Kaitset tuleb pakkuda nõuetele, mis tulenevad investeerimisühingu suutmatusest
  • tagasi maksta investoritele võlgnetavat või kuuluvat raha, mida on seoses investeerimistegevusega nende nimel käsutatud, või
  • tagastada investoritele neile kuuluvaid instrumente, mida on seoses investeerimistegevusega nende nimel käsutatud, hallatud või hoitud.
• Kui investeerimisühing on ka krediidiasutus, otsustab päritoluriigiks olev ELi riik, kas rahalistele nõuetele kohaldatakse eelpool nimetatud direktiivi või hoiuste tagamise skeeme käsitlevat direktiivi. Ühtki nõuet ei saa hüvitada mõlema direktiivi alusel.
• Direktiiviga määratakse ELi tagatise minimaalseks tasemeks 20 000 eurot investori kohta, kuid samal ajal on ELi riikidel soovi korral lubatud ette näha kõrgem tagatistase. ELi riigid võivad siiski sätestada, et teatavad investorite kategooriad ei saa skeemi pakutavat kaitset või neile pakutakse madalamat kaitsetaset. Skeemide korraldamise ja rahastamise korra valik on jäetud ELi riikide otsustada.
• Kui investeerimisühing ei täida tal selle skeemi liikmena lasuvaid kohustusi, tuleb järgida selleks ettenähtud menetlust (karistused võivad ulatuda kuni väljaarvamiseni).
• Investeerimisühingute filiaalid võivad soovi korral liituda tagatisskeemidega vastuvõtvas ELi riigis.
• Kaitset kohaldatakse investori võlanõude kogu summa ulatuses, olenemata kontode arvust, vääringust ja asukohast ELis. Ühisinvesteerimistegevuse korral jagatakse nõuded investorite vahel võrdselt.
• Tagatisskeem võib määrata tähtaja, mille jooksul investorid peavad oma nõuded esitama. Skeem ei või siiski selle tähtaja möödumisele tuginedes keelduda investorile hüvitist maksmast. Investori nõue tuleb rahuldada hiljemalt kolme kuu jooksul alates nõude põhjendatuse ja summa kindlakstegemisest.
• Direktiiviga on sätestatud kohustuslik teave, mida tuleb investoritele anda.
• Euroopa Komisjon võttis 2010. aasta juulis vastu ettepaneku direktiivi muutmiseks. Seda tingisid pärast direktiivi jõustumist toimunud muutused ja 2008. aastal alanud finantskriis. Muudatusettepanekus võeti arvesse ka 2009. aastal toimunud hindamise järeldusi. Ettepanekus nähti ette
  • tagatissumma ülempiiri tõstmine 50 000 euroni;
  • lühem aeg väljamaksmisega viivitamiseks;
  • nõutavate skeemide eelrahastamine ühise miinimumsumma ulatuses ning katte laiendamine konkreetsetele kolmandatele osapooltele.
• Ettepanek võeti tagasi märtsis 2015, sest kaasseadusandjate (Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu) vahel peetavatel läbirääkimistel ei õnnestunud edusamme teha.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 26. märtsist 1997. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 26. septembriks 1998.

TAUST

Lisateave:

• Investeerimisteenused ja reguleeritud turud (MiFID I ja MiFID II) (Euroopa Komisjoni veebileht)

* PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiv 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22–31)

Viimati muudetud: 06.10.2016