Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Kalapüük Atlandi ookeani kirdeosas – süvamere kalavarusid ja rahvusvahelisi vesi käsitlevad eeskirjad

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2016/2336 – süvamere kalavarude ja ohualdiste mereökosüsteemide kaitse eeskirjad

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

  • Selle eesmärk on tagada süvamere kalavarude säästev kasutamine, vähendades samal ajal selle püügiviisi keskkonnamõju süvavee ohualdistele mereökosüsteemidele* ning täiustada andmete kogumise teel teaduslikuks hindamiseks vajalikku andmebaasi.
  • Sellega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määrus (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestati eeskirjad Euroopa Liidu (EL) süvamere kalavarudele juurdepääsu kohta.

PÕHIPUNKTID

  • Põhjatraalidega (püügivahendid, mis on mõeldud liikide püüdmiseks merepõhjast või merepõhja lähedalt) on süvamerepüük keelatud sügavamal kui 800 meetrit veepinnast.
  • Lähtudes parimatest olemasolevatest teaduslikest tõenditest, kehtestas Euroopa Komisjon 2022. aastal määruse (EL) 2022/1614 alusel loetelu ohualdiste mereökosüsteemide esinemise või tõenäolise esinemise piirkondadest ELi vetes. Need alad on suletud kogu ELi vetes põhjapüügivahenditega toimuvale püügitegevusele sügavamal kui 400 meetrit.
  • Kasutusele võetakse kaks kalapüügiloa liiki, mis kehtivad
    • laevadele, millelt lossitakse iga püügireisi korral rohkem kui 8 % ja asjaomasel kalendriaastal vähemalt kümme tonni süvamereliikide isendeid (sihtpüügiluba);
    • laevadele, millel toimub süvamereliikide kaaspüük* ja millele kehtib luba lossida15 % rohkem kui kümme tonni (kaaspüügiluba).
  • Püügivõimsuse piirmäär kehtestatakse selliste laevade püügivõimsuse põhjal, millelt lossiti aastatel 2009–2011 rohkem kui kümme tonni süvamereliike.
  • Süvamereliikide sihtpüük piirdub ainult nende aladega, kus selline püük toimus aastatel 2009–2011 (nn varasemad püügialad).
  • Teadusuuringutega seotud püügiks väljaspool varasemat püügiala peavad ELi liikmesriigid esitama komisjonile oma kalalaevade nimel taotluse. Koos taotlusega tuleb esitada ka mõjuhinnang ning andmed teadusuuringutega seotud kalapüügi hinnangulise kestuse ning püügis osalevate laevade hinnangulise arvu ja püügivõimsuse kohta. Komisjon kehtestab asjaomase püügi tingimused rakendusaktidega. Teadusuuringutega seotud püügi kestus võib olla maksimaalselt kuni üks aasta (seda võib pikendada ühe korra).
  • Laevad on kohustatud teatama kokkupuudetest* ohualdiste mereökosüsteemidega üle 400 meetri sügavuses vees ja liikuma vähemalt viie meremiili kaugusele alalt, kus kokkupuude leidis aset.
  • Määrusega kehtestatakse rangemad eeskirjad, muu hulgas
    • ümberlaadimise* piirangud;
    • reaalajas aruandlus kvootide kasutamise kohta;
    • järelmeetmed püügi kohta valeandmete esitamisel;
    • kontrolli- ja inspekteerimisalased eriprogrammid.
  • Üle 100 kg suurusi süvamereliikide koguseid tohib lossida üksnes selleks ettenähtud sadamates. Lossimiskavatsusest tuleb teatada vähemalt neli tundi ette ja kuni 12 meetri pikkuste laevade puhul vähemalt üks tund ette.
  • Kalapüügiluba võidakse tühistada vähemalt kaheks kuuks, kui rikutakse püügiloas esitatud tingimusi seoses
    • ebasobivate püügivahendite kasutamisega;
    • tegutsemispiirkondade ja püügi piirnormidega;
    • nõudega võtta pardale vaatleja.
  • Määrusega kehtestatakse ka andmekogumise standardeid käsitlevad eeskirjad ning vaatleja kohaloluga seotud nõuded, et tagada asjakohaste, õigeaegsete ja täpsete andmete kogumine nii süvamereliikide püügi kui ka kaaspüügi kohta. Ohualdiste mereökosüsteemidega kokkupuutumise andmeid tuleb koguda vähemalt 20 %-lt laevadelt, mis kasutavad põhjatraale ja põhjanakkevõrke, ja 10 %-lt muudelt laevadelt. Komisjon võib protsendimäärasid kohandada, tuginedes teaduslikele nõuannetele.
  • Ülalpool nimetatud meetmeid kohaldatakse ELi vetes ja teatavates Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee vetes, kus toimub kalapüük ELi laevadega. Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni piirkonnas kohaldatakse jätkuvalt praegu kehtivaid eeskirju kalapüügilubade, määratud sadamate ja andmete kogumise kohta, samuti kehtib selles piirkonnas rohkemate vaatlejate kasutamise nõue 20 %-l laevadest.
  • Määrust on hinnatud, et määrata kindlaks, millises ulatuses on selle eesmärgid saavutatud. 2021. aasta mais avaldatud hindamise leiate spetsiaalselt veebisaidilt: süvamerepüük.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 12. jaanuarist 2017.

TAUST

  • ELi ühine kalanduspoliitika läbis reformi ning uus alusmäärus (määrus (EL) nr 1380/2013, vt kokkuvõte) jõustus 1. jaanuaril 2014. Muu hulgas kehtestati määrusega lossimiskohustus ning kohustus majandada kõiki ELi vete kalavarusid säästvalt.
  • Süvamere kalapüük Atlandi ookeani kirdeosas toimub nii ELi kui ka rahvusvahelistes vetes ning seda reguleerivad Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis sõlmitud kokkulepped. Paljude kalapüügiga tegelevate kogukondade majanduslik elujõulisus sõltub teataval määral süvamerepüügist. Süvamerepüügis on väga suur osa traditsioonilistel rannapüügilaevastikel ja suurtel kaugpüügi traaleritel, mis püüavad kokku umbes 1 % Kirde-Atlandi lossitavast saagist.

PÕHIMÕISTED

Ohualtid mereökosüsteemid. Süvavee mereökosüsteemid, mis on määratletud füüsilise ja funktsionaalse hapruse tõttu ja mida võib kahjustada kokkupuude püügivahenditega.
Kaaspüük. Tahtmatult püütud soovimatud kala- ja mereliigid.
Kokkupuude. Ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide püük kogustes, mis ületab piirmäärasid.
Ümberlaadimine. Püütud saagi laadimine väiksemalt suuremale kalalaevale, millel see lisatakse saatmiseks suuremale partiile.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2336, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi eritingimused Kirde-Atlandil ja kalapüügisätted Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2347/2002 (ELT L 354, 23.12.2016, lk 1–19)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 15. septembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1614, millega määratakse kindlaks olemasolevad süvamerepüügipiirkonnad ja koostatakse loetelu piirkondadest, kus ohualtid mereökosüsteemid teadaolevalt või tõenäoliselt esinevad (ELT L 242, 19.9.2022, lk 1–141)

Nõukogu 22. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/72, millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/104 (ELT L 22, 28.1.2016, lk 1–165)

Määruse (EL) 2016/72 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Nõukogu 12. detsembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2285, millega kehtestatakse 2017. ja 2018. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas ja muudetakse määrust (EL) 2016/72 (ELT L 344, 17.12.2016, lk 32–45)

Nõukogu 15. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1367/2014, millega kehtestatakse liidu kalalaevadele 2015. ja 2016. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 366, 20.12.2014, lk 1–14)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 21.10.2022

Top