EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.6.2024

COM(2024) 255 final

2024/0144(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

põllumajanduse arvepidamise kohta liidus (kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.Kodanike Euroopa jaoks peab komisjon oluliseks liidu õigust lihtsustada ja selgemaks muuta, nii et see oleks kodanikele loetavam ja kättesaadavam; see annab kodanikele parema võimaluse neile antud õigusi kasutada.

Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuni arvukad sätted, mida on korduvalt ja sageli oluliselt muudetud, asuvad laiali, osad esialgses õigusaktis ja osad muutvates õigusaktides. Nii tuleb kehtiva õiguse kindlakstegemiseks uurida ja võrrelda suurt hulka õigusakte.

Muudetud õigusaktide kodifitseerimine on seega oluline õiguse selguse ja loetavuse saavutamiseks.

2.1. aprillil 1987. aastal otsustas 1 komisjon anda oma talitustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt kümnenda muudatuse järel. Komisjon rõhutas, et see on minimaalne nõue ning et õigusnormide arusaadavuse ja selguse huvides tuleks talitustel püüda nende vastutusalas olevaid tekste kodifitseerida veel tihedamini.

3.Seda kinnitati Edinburghi Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustega detsembris 1992 2 , rõhutades kodifitseerimise tähtsust, mis annab õiguskindlust konkreetsel ajahetkel asjas kohaldamisele kuuluva õiguse osas.

Kodifitseerides tuleb täpselt järgida tavapäraselt liidu õigusaktide vastuvõtmiseks ettenähtud seadusandlikku menetlust.

Kuna kodifitseeritavatesse õigusaktidesse ei või teha sisulisi muudatusi, otsustasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, et kodifitseeritavate õigusaktide kiiremaks vastuvõtmiseks võib kasutada kiirendatud menetlust.

4.Käesoleva ettepaneku eesmärk on kodifitseerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 138/2004, 5. detsember 2003, põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses 3 . Uus määrus asendab sellesse inkorporeeritud õigusaktid 4 ; käesolevas ettepanekus on säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ja nende kokkupanemisel on tehtud ainult kodifitseerimiseks vajalikud vormilised muudatused.

5.Kodifitseerimise ettepanek on koostatud määruse (EÜ) nr 138/2004 ja selle muutmisaktide eelneva konsolideerimise alusel 24 ametlikus keeles, mis on teostatud Euroopa Liidu Väljaannete Talituse poolt andmetöötluse abil. Juhul kui artiklitele on antud uued numbrid, siis vastavus vanade ja uute numbrite vahel on näidatud tabelis, mis on kodifitseeritud määruse IV lisas.

🡻 138/2004 (kohandatud)

2024/0144 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

põllumajanduse arvepidamise kohta ⌦ liidus ⌫ (kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ö Liidu toimimise lepingut Õ, eriti selle artikli Ö 338 Õ lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 5 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

ê 

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 138/2004 6 on korduvalt oluliselt muudetud 7 . Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud määrus kodifitseerida.

ê 138/2004 põhjendus 1

(2)Ühise põllumajanduspoliitika järelevalve ja hindamine eeldab võrreldavat, ajakohast ja usaldusväärset teavet põllumajanduse majandusliku olukorra, täpsemalt põllumajandustulu muutuste kohta.

ê 138/2004 põhjendus 2

(3)Põllumajanduse arvepidamine on põhiline vahend riigi põllumajanduse majandusliku olukorra analüüsimiseks, kui see on koostatud ühtsete põhimõtete alusel. Põllumajanduse arvepidamine annab väärtusliku panuse ka rahvamajanduse arvepidamise arvutamisse.

ê 2022/590 põhjendus 2 (kohandatud)

(4)Ö Käesoleva Õ määrusega (EÜ) Ö tuleks kehtestada Õ liidus põllumajanduse arvepidamise (PAP) reeglid, nähes ette selle metoodika ja põllumajanduse arvepidamise edastustähtajad. Põllumajanduse arvepidamise puhul on tegemist rahvamajanduse satelliitarvepidamisega, mis on sätestatud ⌦ Euroopa arvepidamise süsteemis 2010 (ESA 2010) ⌫ 8 ning mille eesmärk on saada liikmesriikide vahel ühtlustatud ja võrreldavaid tulemusi, et koostada liidu jaoks vajalikud arvestused.

ê 2022/590 põhjendus 3 (kohandatud)

(5)Põllumajanduse regionaalne arvepidamine (REAA) on piirkondliku tasandi jaoks kohandatud põllumajanduse arvepidamine. Riikide arvnäitajad üksi ei saa anda täielikku ja mõnikord keerukat pilti sellest, mis toimub üksikasjalikumal tasandil. Seepärast aitavad piirkondliku tasandi andmed suurendada arusaamist piirkondade erinevustest ja täiendavad seda teavet liidu, euroala ja üksikute liikmesriikide jaoks, vastates ühtlasi kasvavale vajadusele aruandekohustuse täitmiseks vajalike statistiliste andmete järele, ning muudavad liidu põllumajandusstatistika ühtlasemaks, tõhusamaks ja järjepidevamaks.

ê 2022/590 põhjendus 4

(6)Statistikat ei peeta enam üksnes üheks paljudest poliitikakujunduses kasutatavatest infoallikatest, vaid see on otsustusprotsessis kesksel kohal. Tõenduspõhiseks otsuste tegemiseks on vaja statistikat, mis vastab kvaliteetse statistika kriteeriumidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 9 , kooskõlas selle kasutusotstarbega.

ê 2022/590 põhjendus 7

(7)Määruses (EÜ) nr 223/2009 on sätestatud Euroopa statistika õigusraamistik ja selles nõutakse, et liikmesriigid järgiksid määruses sätestatud statistilisi põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume. Kvaliteediaruanded on Euroopa statistika kvaliteedi hindamiseks, parandamiseks ja tutvustamiseks esmatähtsad. Euroopa statistikasüsteemi komitee on heaks kiitnud ühtse integreeritud metaandmete struktuuri kui Euroopa statistikasüsteemi kvaliteediaruandluse standardi, aidates ühtsete standardite ja ühtlustatud meetodite abil täita statistika kvaliteedi nõudeid, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 223/2009, eriti selle artikli 12 lõikes 3. Ressursse tuleks kasutada optimaalselt ja vastamiskoormust tuleks minimeerida.

ê 138/2004 põhjendus 5 (kohandatud)

(8)Kuna Ö käesoleva määruse Õ eesmärki, milleks on ühtlustatud andmete koostamist võimaldavate ühiste statistikastandardite ⌦ loomine ⌫, ei suuda liikmesriigid saavutada Ö vaid pigem Õ on eesmärk meetme ulatuse tõttu paremini saavutatav Ö liidu Õ tasandil, võib Ö liidus Õ võtta meetmeid kooskõlas Ö Euroopa Liidu Õ lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

ê 1350/2013 põhjendus 5 (kohandatud)

(9)Majanduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks tuleks Komisjonile anda rakendamisvolitused võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte ⌦ käesoleva ⌫ määruse I ja II lisa muutmiseks. .kvaliteediaruannete edastamise korra ja sisu kehtestamiseks. ⌦ On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid 13. aprilli 2016. aasta parema õigusloome kohta käivas institutsioonidevahelises kokkuleppes 10 sätestatud põhimõtete kohaselt. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on süstemaatiliselt juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, mis tegelevad õigusaktide ettevalmistamisega. delegeeritud õigusaktid. ⌫

ê 2022/590 põhjendus 8

(10)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühtsed tingimused, tuleks Komisjonile anda rakendusvolitused seoses kvaliteediaruannete korralduse ja sisuga. Komisjonile tuleks anda ka rakendusvolitused seoses võimalike eranditega REAA nõuetest. Neid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 11 ,

🡻 138/2004 (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva määrusega ⌦ kehtestatakse reeglid liidu ⌫ põllumajanduse arvepidamine ⌦ (PAP) ⌫, nähes ette:

a)PAP metoodika (ühised standardid, määratlused, liigitused ja arvepidamiseeskirjad), mida kasutatakse ⌦ liidus ⌫ vajalike võrreldavate kontode koostamiseks ning andmete edastamiseks vastavalt artiklile 3;

b)PAP metoodika kohaselt koostatud põllumajanduskontode edastamise tähtajad.

2. Käesolev määrus ei kohusta liikmesriike kasutama PAP metoodikat talle endale vajalike põllumajanduskontode koostamiseks.

Artikkel 2

Metoodika

1. Artikli 1 lõike 1 punktis a viidatud PAP metoodika on sätestatud I lisas.

🡻 1350/2013 artikkel 1 ja lisa .2(a) (kohandatud)

2. Komisjonil ⌦ on⌫ õigus võtta kooskõlas artikliga 4 vastu delegeeritud õigusakte, ⌦ et muuta ⌫ I lisas esitatud PAP metoodikat. Delegeeritud õigusaktides piirdutakse I lisa sisu selgitamise ja täiustamisega, et tagada ühtlustatud tõlgendus või rahvusvaheline võrreldavus.

Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu ainult juhul, kui need ei muuda I lisa alusmõisteid, nende rakendamine ei eelda Euroopa statistikasüsteemi andmetootjatelt lisavahendeid ja need ei tekita liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust.

Komisjon esitab nõuetekohase põhjenduse delegeeritud õigusaktides sätestatud statistiliste meetmete kohta ning kasutab asjakohaselt juhul ekspertide nõuandeid, mis põhinevad kulutasuvuse analüüsil, sealhulgas teavet andmeesitajate koormuse ning statistika tegemise kulude kohta, nagu osutatud määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 14 lõike 3 punktis c.

🡻 138/2004

Artikkel 3

Komisjonile edastamine

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Euroopa Ühenduste Statistikaametile) II lisas sätestatud andmed igale tabelile kehtestatud tähtaja jooksul.

🡻 2022/590 artikkel 1.1 (kohandatud)

2. Esimene andmeedastus põllumajanduse regionaalse arvepidamise (REAA) kohta NUTS 2. tasandil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 12 tähenduses toimub hiljemalt 30. septembriks 2023.

🡻 1350/2013 artikkel 1 ja lisa .2(b) (kohandatud)

3. Komisjonil ⌦ on ⌫ õigus võtta kooskõlas artikliga 6 vastu delegeeritud õigusakte, et ⌦ muuta ⌫ II lisas sätestatud muutujate loendit.

Delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust.

Komisjon esitab nõuetekohase põhjenduse delegeeritud õigusaktides sätestatud statistiliste meetmete kohta ning kasutab asjakohaselt juhul ekspertide nõuandeid, mis põhinevad kulutasuvuse analüüsil, sealhulgas teavet andmeesitajate koormuse ning statistika tegemise kulude kohta, nagu osutatud määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 14 lõike 3 punktis c.

🡻 2022/590 artikkel 1.2 (kohandatud)

Artikkel 4

Statistika levitamine

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1367/2006 13 ning määruse (EÜ) nr 223/2009 kohaldamist, levitab komisjon (Eurostat) käesoleva määruse artikli 3 kohaselt talle edastatud andmed veebis tasuta.

Artikkel 5

Kvaliteedi hindamine

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada edastatud andmete ja metaandmete kvaliteet.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel kehtivad käesoleva määruse artikli 3 ⌦ kohaselt ⌫ edastatavate andmete suhtes määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriumid.

3. Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete kvaliteeti. Selleks esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) esimest korda 31. detsembriks 2025 ja seejärel iga viie aasta tagant aruandeperioodi jooksul edastatud andmekogumite kohta kvaliteediaruande.

4. Kohaldades käesoleva määruse artikli 3 ⌦ kohaselt ⌫ edastatavate andmete suhtes määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume, määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kvaliteediaruannete üksikasjad, struktuuri ja hindamisnäitajad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu käesoleva määruse artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nende rakendusaktidega ei tekitata liikmesriikidele märkimisväärset lisakoormust ega -kulu.

5. Käesoleva määruse rakendamisega seotud asjakohase teabe või muudatused, mis võivad oluliselt mõjutada edastatud andmete kvaliteeti, esitavad liikmesriigid viivitamata komisjonile (Eurostatile).

6. Komisjoni (Eurostati) igakülgselt põhjendatud taotluse korral esitavad liikmesriigid viivitamata statistilise teabe kvaliteedi hindamiseks kõik vajalikud lisaselgitused.

🡻 1350/2013 artikkel 1 ja lisa .2(c) (kohandatud)

Artikkel 6

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 2 lõikes 2 ja artikli 3 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 10. jaanuaril 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 2 ja artikli 3 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

⌦ 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon vastavalt 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetele iga liikmesriigi määratud ekspertidega. ⌫

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 2 lõike 2 või artikli 3 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

🡻 590/2022 artikkel 1.3

Artikkel 7

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 223/2009 alusel moodustatud Euroopa statistikasüsteemi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 8

Erandid

1. Kui käesoleva määruse kohaldamine nõuaks liikmesriigi riikliku statistikasüsteemi ulatuslikumat kohandamist, et rakendada I lisa VII peatüki „Põllumajanduse regionaalne arvepidamine” sisu ja II lisas osutatud põllumajanduse regionaalse arvepidamise andmeedastusprogrammi, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, millega lubatakse kõnealusele liikmesriigile maksimaalselt kaheks aastaks erandeid. Põllumajanduse regionaalse arvepidamise andmete edastamise esimene kuupäev on hiljemalt 30. september 2025. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Liikmesriik, kes otsustab taotleda lõikes 1 osutatud erandit, esitab sellise erandi saamiseks komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse hiljemalt 21. augustiks 2022.

3. Kui põllumajanduse regionaalse arvepidamise loomiseks on vaja liikmesriigi riiklikku statistikasüsteemi oluliselt kohandada, võib liit anda liidu üldeelarvest rahalist toetust riiklikele statistikaametitele ja muudele määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud riiklikele asutustele, et katta käesoleva määruse rakendamise kulud.

🡻 

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 138/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

ê 138/2004 (kohandatud)

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    KOM(87) 868 PV.

(2)    Vt järelduste A osa lisa 3.

(3)    Õigusloomeprogrammi lülitatud 2024.

(4)    Vt käesoleva ettepaneku III lisa.

(5)    ELT C […], […], lk […].

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 138/2004, 5. detsember 2003, põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (ELT L 33, 5.2.2004, lk 1,    
ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2004/138/oj ).

(7)    Vt III lisa.

(8)    Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem – ESA 2010, Luxembourg 2013.

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2009/223/oj ).

(10)    OJ L 123, 12.5.2016, p. 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj .

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj ).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1,    
ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2003/1059/oj ).

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta liidu institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1367/oj ).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.6.2024

COM(2024) 255 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

põllumajanduse arvepidamise kohta liidus (kodifitseeritud tekst)

🡻 138/2004 (kohandatud)

I LISA

PÕLLUMAJANDUSE ARVEPIDAMINE

(PAP)

SISUKORD

Eessõna

I.Arvepidamise põhijooned

A.Sissejuhatus

B.Põhiüksus ja põllumajandustööstus

1.Põhiüksus

2.Põllumajandustööstus

3.Lahutamatud mittepõllumajanduslikud kõrvaltegevused

C.Toodangu mõõtmine

D.Kontode kogum

1.Kontode kogum vastavalt ESA 2010 sätetele

2.PAP kontode kogum

E.PAP koostamiseks kasutatavate andmete allikad ja arvutusmetoodika

F.Klassifikaator

1.Üldist

2.Põllumajanduse iseloomulike tegevuste määratlus

3.Põllumajanduse iseloomulike üksuste määratlus

4.Erinevate kirjetega seotud märkused

5.PRA põllumajandustööstuse ning keskse rahvamajanduse arvepidamise põllumajanduse haru lahknevused

II.Tehingud toodetega

A.Üldreeglid

1.Vaatlusperiood

2.Ühikud

3.Kirjendamise aeg

B.Toodang

1.Üldised märkused ESA 2010 ja PAP toodangu määratluse kohta

2.Põllumajandustoodang: kogused

3.Lahutamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevuste toodang

4.Põllumajandustööstuse toodang

5.Toodangu väärtuse hindamine

C.Vahetarbimine

1.Mõiste

2.Vahetarbimise osad

3.Vahetarbimise väärtuse hindamine

D.Kapitali kogumahutus

1.Kapitali kogumahutus põhivarasse

2.Varude muutus

3.Kariloomade kirjendamine kapitali kogumahutusena põhivarasse või varude muutustena

III.Jaotustehingud ja muud vood

A.Mõiste

B.Üldreeglid

1.Vaatlusperiood

2.Ühikud

3.Jaotustehingute kirjendamise aeg

4.Üldised märkused lisandväärtuse kohta

C.Töötajate hüvitised

D.Tootmis- ja impordimaksud

1.Tootemaksud

2.Lisandväärtusmaksu käsitlemine

3.Muud tootmismaksud

E.Subsiidiumid

1.Tootesubsiidiumid

2.Muud tootmissubsiidiumid

FOmanditulu

1.Mõiste

2.Intressid

3.Maarent ja maavarade rent

4.Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu (ei kuulu PAP alla)

G.Investeerimistoetused

1.Investicijske podpore

2.Muud kapitalisiirded

H.Põhikapitali kulum

IV.Põllumajanduse tööjõusisend

V.Põllumajandustulu näitajad

A.Tulu ja tasakaalustavate kirjete mõiste

B.Korporatiivsete üksuste tulu käsitlemine

C.Põllumajandusliku tulu näitajate määratlus

D.Tulude koondsummad Liidu puhul

E.Tulunäitajate deflatsioon

VI.PAP väärtuse hindamine püsivhindades

A.Hindade ja mahtude mõõtmine

B.PAP püsivhindades koostamise põhimõtted ja meetodid

1.Indeksivalemi valik

2.Võrdlusaasta

3.Jadade esitamine seoses võrdlusaastaga

4.Kindlaksmääratud aastahindades lisandväärtuse arvutamine

5.Maksude ja tootesubsiidiumide jagamine mahu- ja hinnakomponendiks

🡻 2022/590 artikkel 1.4 ja I lisa 1

VII.Põllumajanduse regionaalne arvepidamine (PRAP)

A.Üldpõhimõtted

1.Sissejuhatus

2.Regionaalne majandus ja regionaalne territoorium

3.PRAP koostamisel kasutatav põhiüksus

4.PRAP koostamise meetodid

5.Residentsuse ja territooriumi mõiste

6.Põllumajanduse tegevusala ja iseloomulikud üksused

B.Tehingud toodetega

1.Toodang

2.Vahetarbimine

3.Kapitali kogumahutus

C.Jaotustehingud ja muud vood

1.Üldreeglid

2.Lisandväärtus

3.Põhivara kulum

4.Subsiidiumid

5.Maksud

6.Töötajate hüvitised

7.Tegevuse netoülejääk

8.Intressid, rent ja üür

9.Põllumajanduslik ettevõtjatulu: arvutamise üldreeglid

D.Rakendamise lühiülevaade

1.Sissejuhatus

2.Regionaalse põllumajanduse määratlemine

3.Põllumajandustoodangu mõõtmine

4.Lahutamatud mittepõllumajanduslikud kõrvaltegevused

5.Vahetarbimine

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 3

EESSÕNA

Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi muudatuse (ESA 2010) 1 tulemusena on tehtud teatavaid muudatusi põllumajanduse arvepidamise jaoks kasutatavas alusmetoodikas, et tagada kooskõla ESAga eesmärgiga ühtlustada PAP eri liikmesriikides ja rahvamajanduse arvepidamise keskraamistikuga ning tagada, et tehtavad muudatused on otstarbekad. Käesolev juhend on koostatud neid kaalutlusi silmas pidades ning seepärast viidatakse selles nii PAP koostamisel kasutatavatele mõistetele, põhimõtetele ja põhireeglitele kui ka kõikidele põllumajanduse valdkonna konkreetsete tunnuste muudatustele.

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 1(b)

🡺2 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(a)

🡺3 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(b)

🡺4 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(c)

I.ARVEPIDAMISE PÕHIJOONED

A.SISSEJUHATUS

1.01.Arvepidamise süsteem peaks majandustegevuse kohta andma süsteemse, võrreldava ja võimalikult täieliku ülevaate, mis on analüüside, prognooside ja poliitiliste meetmete aluseks. Süsteemiga hõlmatud ülisuur arv erinevaid majandustehinguid ja üksusi on seetõttu vaja liigitada üldiste kriteeriumide alusel ning esitada selgelt ja arusaadavalt ühtses kontode ja tabelite süsteemis.

1.02.Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem, mis põhineb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uuel rahvamajanduse arvepidamise süsteemil (🡺1 2008 SNA 🡸🡺2 2 🡸), loodi Euroopa Liidu konkreetsete vajaduste täitmiseks. Sellega nähakse ette EL liikmesriikides kasutatavad mõisted, määratlused, arvestuseeskirjad ja ühtsed liigitused.

1.03.Riigi majandus on ülisuure arvu paljusid eri liiki tootmis-, finantseerimis-, kindlustus-, turustus- ja tarbimisalaseid tehinguid tegevate üksuste tegevuse summa. Üksused ja üksuste rühmad tuleb rahvamajanduse arvepidamise süsteemi jaoks määratleda uuritavate majandusmudelite alusel. 🡺3 ESA 2010-le on iseloomulik kahte liiki üksuste ning riigi majanduse kahte eri liiki jaotuse kasutamine. 🡸

1.04.Tulu, kapitali, finantstehingute ja varadega seotud voogude analüüsimiseks on eriti oluline välja valida üksused, mis kajastavad ettevõtjate vahelisi suhteid (institutsioonilised üksused). Tootmisprotsessi analüüsimiseks on tingimata vajalik välja valida üksused, mis peegeldavad tehnilis-majanduslikke suhteid (⌦ st ⌫ kohalikud tegevusalaüksused ja homogeensed tootmisüksused).

1.05.Seega võib majanduse jaotada kahel erineval viisil:

i)institutsioonilisteks sektoriteks või allsektoriteks, mis esindavad institutsiooniliste üksuste rühmi;

ii)tööstusteks, mis koosnevad kohalikest tegevusalaüksuste (tööstus) või homogeensete tootmisüksuste rühmadest (homogeenne haru).

1.06.PAP põhieesmärgiks on analüüsida tootmisprotsessi ja selle kaudu tekkivat esmast tulu. Seepärast põhineb arvepidamine tööstuse mõistel.

1.07.PAP on satelliitkonto, mis pakub täiendavat teavet ja mõisteid, mis on kohandatud põllumajandustööstuse erilise iseloomuga. Kuigi selle struktuur vastab üsna täpselt rahvamajanduse arvepidamise struktuurile, on selle koostamiseks vaja ette näha asjakohased reeglid ja metoodika.

1.08.Tuleb teha vahet põllumajandustootmise kaudu tekkival tulul ning põllumajanduslike kodumajapidamiste tulul, kuna viimane sisaldab lisaks põllumajanduslikust tegevusest saadavale tulule ka tulu muudest allikatest (vara, sotsiaaltoetused jne), mis võivad põllumajanduslikul kodumajapidamisel olla. 🡺4 Nimetatud kahte liiki tulu (põllumajanduslikust tegevusest saadav tulu ja põllumajanduslike kodumajapidamiste tulu) mõõdetakse kahel eri otstarbel, mis nõuavad kahte erinevat majanduse jaotamise meetodit: esimene, PAPs kasutatav, põhineb tootmisüksustel, mis määratletakse majandustegevuse järgi, teine aga põhineb kodumajapidamistel (⌦ st ⌫ institutsioonilistel üksustel), mille peamine tuluallikas ei sõltu põllumajanduslikust tegevusest. 🡸

B.PÕHIÜKSUS JA PÕLLUMAJANDUSTÖÖSTUS

1.Põhiüksus

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(d) (kohandatud)

1.09.Tootmisprotsessi ning toodete ja teenuste kasutamisega kaasnevate voogude analüüsimiseks tuleb valida üksused, mis toovad esile tehnilis-majanduslikud seosed. Sellest nõudest tulenevalt tuleb institutsioonilised üksused jaotada tootmise liigi alusel väiksemateks ja homogeensemateks üksusteks. Seda nõuet täidavad praktikas kohalikud tegevusalaüksused (kohalikud TAÜd) (ESA 2010, punkt 2.147)⌦ 2 ⌫.

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(e) (kohandatud)

1.10.Kohalik tegevusalaüksus (kohalik TAÜ) on TAÜ osa, mis vastab kohalikule üksusele. 2008 SNA ja ISIC Rev. 4 süsteemides nimetatakse kohalikku TAÜd inglise keeles sõnaga „establishment”. TAÜ koondab kõik institutsionaalse üksuse kui tootja osad, mis aitavad kaasa tegevuse sooritamisele vastavalt NACE Rev. 2 (majanduse tegevusalade klassifikaator, ⌦ vt punkt 1.55 ⌫) klassile (neljakohaline number) ning vastab ühele või mitmele institutsionaalse üksuse tegevuspõhisele alljaotusele. Institutsioonilise üksuse infosüsteemiga peab olema võimalik esitada või välja arvutada iga kohaliku TAÜ kohta vähemalt toodangu väärtus, vahetarbimine, hüvitised töötajatele, tegevuse ülejääk, tööhõive ja kapitali kogumahutus põhivarasse (ESA 2010, punkt 2.148). Kohalik üksus on institutsiooniline üksus või osa institutsioonilisest üksusest, mis toodab kaupu ja osutab teenuseid ning asub geograafiliselt määratletud kohas.

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(f) (kohandatud)

1.11.Kuigi kohalik TAÜ võib tootjana olla samaväärne institutsioonilise üksuse või selle osaga, ei saa see kunagi kuuluda kahte erinevasse institutsioonilisse üksusse. Kuna praktikas tegelevad enamik tooteid ja teenuseid pakkuvaid institutsioonilisi üksusi samaaegselt mitme erineva tegevusega (põhitegevus ja üks või mitu kõrvaltegevust), võib need jaotada sama suureks arvuks kohalikeks TAÜdeks, kui vajalik teave on saadaval. Abitegevusaladest (ost, müük, turustus, raamatupidamine, transport, ladustamine, hooldus jne ⌦ vt punkt ⌫ 1.27) siiski kohalikku TAÜd moodustada ei saa, v.a juhul, kui need viiakse ellu eraldi asukohtades, mis asuvad teenindatavast kohalikust TAÜst erinevas piirkonnas (ESA 2010,punkt 3.13).

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(g)

1.12.Põhimõtteliselt tuleks eristada sama palju kohalikke TAÜsid, kui on kõrvaltegevusi, kuid võib juhtuda, et statistiline (raamatupidamis)teave ei võimalda eristada kohaliku TAÜ kõrvaltegevusi või nende osi põhitegevustest. Kui kaupu tootval ja teenuseid osutaval institutsioonilisel üksusel on põhitegevusala ja üks või mitu kõrvaltegevusala, jagatakse ta sama paljudeks TAÜdeks ja kõrvaltegevusalad klassifitseeritakse põhitegevusalast eraldi. Abitegevusi ei eristata põhi- või kõrvaltegevusalast. TAÜ, mis kuulub klassifikatsioonisüsteemis mingi kindla rubriigi alla, võib toota tooteid ka väljaspool homogeenset gruppi kõrvaltegevusalana, mida ei saa olemasolevate raamatupidamisdokumentide põhjal eraldi identifitseerida. Seega võib TAÜ-l olla üks või mitu kõrvaltegevusala. (ESA 2010, punkt 2.149).

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(h)

1.13.Tegevus toimub siis, kui sellised vahendid nagu seadmed, tööjõud, tootmisviis, infovõrgud ja tooted on omavahel ühendatud, mille tulemusel luuakse konkreetseid kaupu või teenuseid. Tegevust iseloomustavad sisend toodete näol (kaubad ja teenused), tootmisprotsess ja toodang toodete näol. Kohaliku TAÜ põhitegevusala on tegevusala, mille lisandväärtus ületab iga teise sellise tegevusala lisandväärtuse, millega samas üksuses tegeletakse. Põhitegevusala määratakse vastavalt NACE Rev. 2 klassifikaatorile, esmalt klassifikaatori kõrgeimal tasemel ja siis madalamatel tasemetel (ESA 2010, punkt 3.10).

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 280/2019 artikkel 1 ja I lisa 4(i)

2.Põllumajandustööstus

1.14.Kõikide sama liiki tegevusega seotud kohalike TAÜd koondamisel ühte rühma saadakse tööstus. See võimaldab majanduse jaotada tööstuste järgi. Kõnealuste tööstuste liigitus oleneb selliselt rühmitatud üksuste põhitegevusalast. 🡺1 ESA 2010 punkti 2.150 kohaselt koosneb tööstus (ehk tegevusala) kõige detailsemal klassifitseerimise tasemel kõigist kohalikest tegevusalaüksustest, mis kuuluvad samasse NACE Rev. 2 klassi (neljakohaline number) ja mis tegelevad seetõttu sama põhitegevusalaga, nagu on määratletud NACE Rev. 2 klassifikaatoris. 🡸

1.15.Ehkki põllumajandustööstust määratleti varem homogeensete põllumajanduslike tootmisüksuste rühmitusena, valiti PAP põhiliseks kirjeldusüksuseks kohalik TAÜ, et i) läheneda PAPle põllumajanduse majandusliku olukorra aspektist, ⌦ see tähendab ⌫ võtta põllumajanduslike üksuste kogu tootmistegevuse mõõtmisel arvesse teatavate lahutamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevuste olemasolu ning ii) säilitada järjepidevus rahvamajanduse arvepidamise ülejäänud osa suhtes. Seega minnakse analüütiliselt lähenemisviisilt, mis põhineb homogeense tootmisüksuse ja homogeense haru mõistetel, üle statistilisele lähenemisviisile, mis põhineb kohaliku TAÜ ja tööstuse mõistetel.

1.16.Lahutamatud mittepõllumajanduslikud kõrvaltegevused on tegevused, millega seotud kulusid ei ole võimalik vaadelda põllumajandusliku tegevuse kuludest eraldi. Näideteks on põllumajandusettevõtte toodangu töötlemine samas põllumajandusettevõttes, metsandus, metsaraie, turism. Põllumajandustööstuse toodang tuleneb seega kahte liiki tegevusest:

i)põllumajanduslike üksuste põllumajanduslik tegevus (põhi- või kõrvaltegevus);

🡻2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(j)

ii)põllumajanduslike üksuste eraldamatud mittepõllumajanduslikud kõrvaltegevused.

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(k)

🡺2 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(l)

🡺3 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(m)

1.17.Põllumajandusettevõte, mis on praegu üksusena kasutusel põllumajanduse statistikauuringutes (loendused, põllumajandusettevõtete struktuuri uuringud), on põllumajandustööstuse jaoks sobivaim kohalik TAÜ (ehkki selle alla tuleb liigitada ka teatavad muud üksused, näiteks veini- või oliiviõliühistud, allhankeid tegevad üksused jm). Sellele vaatamata tuleb märkida, et põllumajandusettevõtete võimaliku tegevuse hulka kuuluvate põllumajanduslike tegevuste paljusus teeb neist erilised TAÜd. 🡺1 ESA ⌦ 2010 ⌫ reegli range kohaldamine üksuste ja nende rühma suhtes peaks tegelikult juhtudel, kus sama ettevõte teostab mitut NACE Rev. 2 neljanumbrilise klassi tegevust ja alapunkti 1.10 ⌦ kohaselt ⌫ nõutud teave on saadaval, kaasa tooma põllumajandusettevõtte jagamise mitmeks eri TAÜks. Rahvamajanduse arvepidamises ja PAPs põllumajandusettevõtte käsitamine põllumajandustööstuse kohaliku TAÜna tuleneb statistilisest lähenemisviisist. 🡸

1.18.Seega on põllumajandustööstuse arvepidamine põhiolemuselt sarnane põllumajandusettevõtete arvepidamisega (tulukontode loomine ja täitmine). Ebaselguse vältimiseks tuleb siiski märkida, et põllumajanduse arvepidamine ei ole nende ettevõtete arvepidamine, mille põhitegevus on põllumajanduslik: esiteks ei hõlma need kõiki nimetatud ettevõtete mittepõllumajanduslikke tegevusi (silmas ei peeta neid, mida on võimalik põllumajanduslikest tegevustest eraldada). Lisaks hõlmavad need selliste ettevõtete põllumajanduslikke tegevusi, mille põhitegevus ei ole põllumajanduslik. Sellest tulenevalt ei mõjuta põllumajandusettevõtte käsitamine PAP põhiüksusena asjaolu, et põllumajanduse arvepidamine on põllumajandustööstuse arvepidamine.

1.19.🡺2 Kuna ESA 2010 kohaselt on tööstus oma põhitegevuselt samade või sarnaste tegevustega üksuste rühm, sõltub põllumajandustööstuse määratlus PAPs kõnealuse tööstuse iseloomulike tegevuste ja üksuste määratlemisest. 🡸 Selle tulemusena saadav iseloomulike põllumajanduslike tegevuste kogum võib põhjustada mõningaid PAP põllumajanduse arvepidamise ja rahvamajanduse arvepidamise vahelisi erinevusi (⌦ vt ⌫ punkt 1.90).

1.20.🡺3 Põllumajandustööstust koheldakse kõikide selliste kohalike TAÜde rühmana, mille põhi- või kõrvaltegevuseks oleva majandustegevuse liigid on järgmised (põllumajandustööstuse täpset määratlust ⌦ vt ⌫ 1.60–1.66): 🡸

–põllukultuuride kasvatus; puu- ja köögiviljakasvatus; aiandus (sealhulgas veini ja oliiviõli tootmine sama üksuse poolt kasvatatud viinamarjadest ja oliividest),

–loomakasvatus,

–taimekasvatustoodang seostatuna loomakasvatusega,

–põllumajanduslikud allhanked,

–jahindus, karusnahatööndus ja ulukikasvatus ning neid teenindavad tegevusalad.

1.21.Lisaks põllumajandusettevõtetele hõlmab põllumajandustööstus tootjarühmadest (⌦ nt ⌫ ühistud) koosnevaid üksusi, mis toodavad veini ja oliiviõli, ning spetsialiseeritud üksusi, mis pakuvad masinaid, materjale ja tööjõudu allhanke tegemiseks.

1.22.Spetsialiseeritud üksusi, mis pakuvad masinaid, seadmeid ja töötajaid põllumajandustootmise etapil toimuvateks allhanketöödeks (allhanget tegevad äriettevõtted või allhankijatena teenuseid pakkuvad põllumajandusettevõtted), käsitatakse põllumajandustööstuse osana. Rangema tõlgenduse kohaselt peavad need üksused, mis peavad kuuluma põllumajandustööstuse alla, tegema töid, mis a) moodustavad osa põllumajanduslikust tootmisprotsessist, b) on seotud põllumajandustoodete tootmisega, c) mida tavapäraselt teevad põllumajandusettevõtted ja d) mida teevad täies ulatuses spetsiaalüksused, mis pakuvad masinaid, materjale ja tööjõudu.

🡻 212/2008 artikkel 1 ja lisa .3 (kohandatud)

1.23.Kui allhanget ei teosta siiski täies mahus spetsialiseeritud üksus (⌦ nt ⌫ ettevõte rendib masinad, kuid kasutab tööjõuna oma töötajaid), tuleb see tegevus kanda NACE Rev. 2 osasse 77 (Rentimine ja kasutusrent); sel juhul tuleb ⌦ need ⌫ summad, mida põllumajandusettevõtted maksavad lepingu alusel töötavatele ettevõtetele, registreerida „muude kaupade ja teenustena” seoses „vahetarbimisega” (⌦ vt ⌫ 2.109). 

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(n)

1.24.Kuna PAP eesmärk on mõõta, kirjeldada ja analüüsida põllumajanduslikust tegevusest (mis ELi liikmesriikides on peaaegu eranditult kaubanduslik tegevus) saadava tulu teket, otsustati välja jätta üksused, kus põllumajanduslik tegevus seondub üksnes vaba aja veetmisega 3 . Seevastu põllumajanduslikud elatusüksused kuuluvad PAP alla. Tuleb märkida, et PAPsse tuleb kirjendada põllumajandusettevõtete toodang, mis on ette nähtud lõpptarbimiseks samas ettevõttes.

🡻 138/2004

3.Lahutamatud mittepõllumajanduslikud kõrvaltegevused

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(o)

1.25.Kohalike TAÜde kasutamine põllumajandustööstuse põhiüksustena tingib mittepõllumajanduslike kõrvaltegevuste kirjendamise, kui neid ei ole võimalik isoleerida põllumajanduslikust põhitegevusest.

🡻 280/2019 artikkel 1 ja I lisa 4(p)

1.26.Kohalike põllumajanduslike TAÜde tegevusest lahutamatud mittepõllumajanduslikud kõrvaltegevused on PAPs määratletud kui tegevused, mis on tihedalt seotud põllumajandusliku tootmisega ning mille osas andmeid toodangu, vahetarbimise, töötajate hüvitiste, tööjõusisendi ja kapitali kogumahutuse kohta põhivarasse ei ole statistilisel perioodil võimalik lahutada andmetest põllumajandusliku põhitegevuse kohta.

🡻 138/2004

1.27.Nende lahutamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevuste põhitunnused on järgmised:

–eesmärgiks on müük või vahetus (arvestusperioodil või hiljem, vahepealse ladustamisega), lõpptarbimine tootja enese poolt või kasutamine loonustasuna (sealhulgas töötajatele loonusena makstav tasu),

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(q) (kohandatud)

–tegemist ei tohi olla abitegevusaladega. Abitegevusalasid ei isoleerita eraldiseisvate üksuste moodustamiseks ega eraldata pea- või kõrvaltegevusaladest või -üksustest, mida abitegevusalad teenindavad. Seega tuleb abitegevusalad ühendada kohaliku TAÜga, mida need teenindavad, v.a juhul, kui nendega tegeletakse eraldi üksustes, mis asuvad muus piirkonnas. Abitegevusala jääb sama tegevusala alla, millega tegeleb teenindatav kohalik TAÜ. Abitegevusalad on täiendavad tegevusalad (⌦ nt ⌫ müük, turustamine, ladustamine, transport oma kulul; vt ESA 2010, punkt 3.12 ja punkt 3.13 ning 2008 SNA, punktid 5.35–5.44), millega ettevõte tegeleb, et luua tingimused oma põhi- või kõrvaltegevusteks. Üldjuhul väljendub abitegevusalade toodang erinevate tootmistegevuste sisendina,

🡻 2022/590 artikkel 1.4 ja I lisa 2

–reeglina ei tohi need hõlmata selliseid oma tarbeks tehtavaid kapitali kogumahutusi põhivarasse, mis on mittepõllumajanduslikud tooted (nt hooned või masinad). Eeldatakse, et oma lõpptarbeks tehtavad kapitali kogumahutused põhivarasse, mis on mittepõllumajanduslikud tooted, on muust tegevusest eristatavad, ja need kirjendatakse piiritletava kohaliku tegevusalaüksuse toodanguna. Töötajatele loonuspalgana pakutavat majutusteenust tuleb käsitada samal viisil (see kirjendatakse loonustasuna tulude moodustamise kontole),

🡻 138/2004 (kohandatud)

–tegevus on iseloomulik põllumajandusettevõttele, ⌦ st ⌫ st tegevusel peab olema oluline majanduslik tähtsus märkimisväärse arvu ettevõtete jaoks,

–põllumajanduslik „allhange” ei ole mittepõllumajanduslik tegevus, kuna see on põllumajandustööstusele iseloomulik tegevus (põllumajanduslikud teenused).

1.28.Kirjendada tuleb üksnes konkreetse mittepõllumajandusliku kõrvaltegevuse see osa, mis on lahutamatu. Seepärast käsitatakse konkreetset mittepõllumajanduslikku tegevust põllumajandustööstuse osana, kui seda ei ole võimalik lahutada kohaliku TAÜ põllumajanduslikust põhitegevusest, kuid ei käsitata põllumajandustööstuse osana, kui seda on võimalik põllumajanduslikust põhitegevusest lahutada, millisel juhul muutub kõrvaltegevus mittepõllumajanduslikuks kohalikuks TAÜks. Lahutamatu mittepõllumajandusliku kõrvaltegevuse valikukriteeriumideks ei ole niivõrd toote liik kui pigem tegevuse liik. 4 Näiteks talumajapidamise pakutavad põllumajandusturismi teenused tuleb kaasa arvata, kui neid ei ole võimalik selle põllumajanduslikust tegevusest lahutada. Olukord oleks ilmselt teistsugune, kui need tegevused muutuksid oluliseks. Seega võivad põllumajandustööstuses tootmiseks kasutatavad mittepõllumajanduslikud tooted geograafiliselt ja ajas muutuda.

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(r) (kohandatud)

1.29.On võimalik eristada kahte peamist lahutamatu mittepõllumajandusliku kõrvaltegevuse liiki.

1.Tegevused, mis on põllumajandusliku tegevuse jätkuks ning milles kasutatakse põllumajandustooteid. Seda liiki tegevusi võib leida enamikus ELi liikmesriikides. Sellesse rühma kuuluv tüüpiline tegevus on põllumajandustoodete töötlemine.

Põllumajandustoodete töötlemine:

–piima töötlemine võiks, kooreks, juustudeks, jogurtiteks ja muudeks piimatoodeteks,

–puu- ja köögiviljade töötlemine puuviljamahladeks, konservideks, alkohoolseteks jookideks ja muudeks toodeteks,

–viinamarjade, virde ja veini töötlemine alkohoolseteks jookideks (nt vahuveiniks (šampanja) ja kangeteks alkohoolseteks jookideks (konjak)),

–taimsete kiudude/tekstiilkiudude/villa ketramine,

–pasteetide, rasvamaksa ja muude töödeldud lihatoodete tootmine,

–muude põllumajandustoodete töötlemine.

Põllumajandustoodete, ⌦ nt ⌫ munade ja kartulite liigitamine ja pakendamine.

2.Tegevused, mis hõlmavad põllumajandusettevõtet ja selle põllumajandusliku tootmise vahendeid (seadmed, rajatised, ehitised, tööjõud). Need tegevussuunad on üldjuhul järgmised:

–põllumajandusturism: telkimine, toitlustus, hotellid, eri liiki majutus jne,

–talupoed: muude kui talumajapidamisest pärit toodete jaekaubandus. Töötlemata või töödeldud põllumajandustoodete otsemüük kirjendatakse asjaomaste toodete toodanguna,

–sport ja puhkus maal: maa kasutamine nt golfimänguks, ratsutamiseks, jahipidamiseks, kalastamiseks jne,

–kolmandatele isikutele osutatavad teenused: nt põllutöömasinate rentimine ja remont, niisutusprojektid, põllumajanduslikud nõustamisteenused, toodete ladustamine, põllumajandushoonete hooldus, põllumajandustoodetega seotud kaubandusteenused, põllumajandustoodete vedu jne. Need teenused kirjendatakse kõrvaltegevusena üksnes juhul, kui neid osutatakse kolmandale isikule. Kui teenuseid osutatakse oma tarbeks, on need abitegevused, mida raamatupidamises ei kirjendata (⌦ vt ⌫ 1.27),

–aiahooldusteenused: muru niitmine, hekkide pügamine, lumekoristus, haljasalade kavandamine, istutamine ja hooldus jms teenused,

–kalakasvatus,

–muud tegevused, mis hõlmavad põllumajandusmaa ja põllumajanduslike tootmisvahendite kasutamist. Need muud tegevused hõlmavad teadus- ja arendustegevust, kui seda ei vii ellu eraldi kohalikud TAÜd ja seda on võimalik prognoosida.

🡻 138/2004 (kohandatud)

1.30.Mittepõllumajanduslike kõrvaltegevuste loend (⌦ vt punkt ⌫ 1.29) on ⌦ siiski ⌫ näitlik ning seda ei kohaldata kõikides riikides. Iga riik peab koostama oma loendi lahutamatutest mittepõllumajanduslikest kõrvaltegevustest, olenevalt oma põllumajanduse iseloomust. Loend tuleb koostada koostöös riigi arvepidamistalitustega, et tagada PAP ühilduvus põllumajanduse haru kontodega ning nende mittepõllumajanduslike tegevuste kontodega, mida riigi arvepidamiseks koostatakse (⌦ see tähendab ⌫, et ühtki tegevust ei jäeta välja ega arvestata kahekordselt).

1.31.Mittepõllumajanduslike üksuste põllumajanduslikud kõrvaltegevused on peaaegu olematud ning need kirjendatakse üldjuhul nullmääraga. Mittepõllumajandusliku üksuse põllumajandustootmine loetakse alati andmete arvestamisel lahutatavaks tulenevalt toodete erilisest iseloomust, põllumajanduslikest tootmisvahenditest ja PAP koostamiseks kasutatavate andmete allikatest ning metoodikast (⌦ vt ⌫ I peatüki E jagu ning II peatüki B ja C jagu). Et PAP põhineks tööstuse mõistel, tuleb mõõta kõikide põllumajandustoodete toodangut, välja arvatud tooted, mis saadakse kohalike mittepõllumajanduslike TAÜde kõrvaltegevustest. Kuna viimased kajastatakse üldjuhul nullmääraga, kirjendatakse seega kogu põllumajandustoodang (erandiks on nende üksuste toodang, kus põllumajanduslik tegevus on seotud üksnes vaba aja veetmisega; vt 1.24).

1.32.PAPs ei arvestata mittepõllumajanduslikke tooteid ja teenuseid, mida toodavad põllumajandusettevõtted, välja arvatud juhul kui need luuakse lahutamatute kõrvaltegevuste käigus. Näiteks üksuste puhul, mis hõlmavad mitut vertikaalselt integreeritud tootmisprotsessi (⌦ nt ⌫ ettevõtted, mis tegelevad kanade tapmise, pakendamise ja vaakumpakendamisega, kartulite ja muude köögiviljade pesemise ja eelpakendamisega, seemnete sorteerimise, töötlemise ja müügiga;ühistud, mis pakuvad hoiuruume ning tegelevad toodete müügiga jne), kuulub põllumajandustööstuse hulka üksnes nende tegevuse see osa, mis on seotud ⌦ punktides ⌫ 1.62 ja 1.63 määratletud põllumajandustootmisega ning lahutamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevustega.

C.TOODANGU MÕÕTMINE

1.33.ESA 2010 kohaselt on tööstusharu (ehk tegevusala) toodanguks kõikide asjaomasesse tööstusharusse kuuluvate üksuste kõik arvestusperioodi tooted, välja arvatud kaubad ja teenused, mille üksus on arvestusperioodil tootnud ja ise ära tarbinud. Põllumajandustoodangu mõõtmise aluseks on selle ESA ⌦ 2010 ⌫ reegli kohandatud variant, milles arvestatakse põllumajandustoodanguks ka põllumajandusüksuste eneste poolt tarbitud toodanguosa (⌦ vt punktid⌫ 2.032–2.036). Seega on PAPs põllumajandustoodang kõikide tööstusharu üksuste toodangu summa (välja arvatud samas üksuses vahetarbimiseks mõeldud toodang), millele lisandub samas üksuses vahetarbitav toodang, kui see toodang seondub kahe erineva põhitegevusega (nt põllukultuuride viljelemine loomasöödana kasutamiseks) ning vastab teatavatele kriteeriumidele (mis on sätestatud ⌦ punktis ⌫ 2.055).

1.34.ESA ⌦ 2010 ⌫ reeglit on kohaldatud põllumajandustööstuse erilise iseloomu tõttu:

–samas üksuses vahetarbitava põllumajandustoodangu maht on põllumajanduses suurem kui teistes majandussektorites,

–põllumajandusüksus hõlmab paljusid erinevaid põllumajanduslikke tegevusi, mis on omavahel tihedalt seotud (üks tegevus on teise tegevuse jätkamise aluseks, nt teravilja ja söödataimede tootmine loomasöödaks; tootmistegurite, nt seadmete ja masinate kasutus on omavahel tihedalt seotud). Põllumajandusettevõtete olemused erinevad suuresti, kuid nende ⌦ määratlemist ⌫ kohalike TAÜdena kahtluse alla ei seata, mistõttu teiste majandusharude TAÜdega võrreldes on tegemist väga erilise juhtumiga (⌦ vt punkt ⌫ 1.17). Arvepidamises on majanduse tööstusteks jaotamise üks eesmärke voogude kajastamine tootmisprotsessides: majandusliku väärtuse loomine, ümberkujundamine, vahetamine ja võõrandamine. Põllumajandusettevõtte erinevaid tegevusi ei võetaks täielikult arvesse, kui mõõdetaks üksnes ettevõttest väljuvat toodangut.

1.35.ESA ⌦ 2010 ⌫ reegli kohandamise tõttu on tarvis erikohtlemist teatavate toodete, näiteks ettevõttes söödana kasutamiseks mõeldud põllumajandustoodete, veinitootmiseks kasutatavate viinamarjade ja oliiviõli tootmiseks kasutatavate oliivide ning lahutamatutes kõrvaltegevustes vahetarbimiseks mõeldud toodete suhtes.

1.36.Põllumajandusettevõtete vahelist elusloomadega kauplemist ja elusloomade importimist tuleb kohelda eriliselt, kuna neid käsitatakse lõpetamata toodanguna (⌦ vt ⌫ II peatükk).

D.KONTODE KOGUM

1.Kontode kogum vastavalt 🡺1 ESA 2010 🡸 sätetele

🡻 280/2019 artikkel 1 ja I lisa 4(t) (kohandatud)

1.37.PAP aluseks on omavahel seotud kontode kogum. ESA 2010 kohaselt hõlmab kontode kogum jooksevkontosid, akumulatsioonikontosid ja bilansse (ESA 2010, punktid 1.113, ⌦ , 1.114 ja ⌫ 1.115). Neile erinevatele kontodele on võimalik ettenähtud raamistiku piires kirjendada majandustsükli konkreetsete aspektidega (nt tootmine) seotud tehingud ja muud vood. Tehinguteks on erinevad toimingud alates tulu tekkimisest tulu akumulatsioonil varadesse kuni tulu jaotamise ja ümberjaotamiseni. Neist tuletatavaid tasakaalustavaid kirjeid kasutatakse seejärel majandusliku tulemuslikkuse mõõtmiseks.

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(u)

1.38.Jooksevkontod kajastavad tootmist ja sellega seotud tulu moodustamist, jaotamist ja ümberjaotamist ning kasutamist lõpptarbimiseks; nende abil on võimalik välja arvutada „säästud”, mis moodustuvad akumulatsiooni olulise osa. Akumulatsioonikontodel analüüsitakse üksuste varade ja kohustuste muudatuste erinevaid komponente ning need võimaldavad kirjendada netoväärtuse muutusi (varade ja kohustuste vahet). Bilanssides esitatakse erinevate üksuste kõik varad ja kohustused arvestusperioodi alguses ja lõpus koos nende netoväärtusega. Iga akumulatsioonikontole kirjendatud vara ja kohustusega seotud vood kajastuvad uuesti „bilansimuudatuste” kontol (ESA 2010, punktid 8.02 kuni 8.09 ja tabel 8.1).

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(v)

1.39.Eespool kirjeldatud kontode kogumit kohaldatakse üksnes institutsiooniliste üksuste, sektorite ja allsektorite ning kogumajanduse suhtes. ESA 2010s eeldatakse, et kohaliku TAÜ ja tööstusharu puhul ei ole mõtet koostada täielikku kontode kogumit, kuna need üksused suudavad harva kaupu või varasid oma nimel säilitada või tulu saada ja jaotada.

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 1(a)

2.PAP kontode kogum

1.40.Kuna PAP aluseks on tööstuse mõiste, tuleb 🡺1 ESA 2010 🡸 kohast kontode kogumit kärpida esimeste jooksevkontodeni:

–tootmiskonto ja

–tulutekkekonto,

mille tasakaalustavad kirjed on vastavalt lisandväärtus ja tegevuse ülejääk (⌦ vt ⌫ allpool toodud tabeleid 1 ja 2).

1.41.Siiski arvatakse, et põllumajanduse erilist iseloomu silmas pidades peaks olema vähemalt osaliselt võimalik koostada muid kontosid, kui neid on tarvis asjaomaste voogude kajastamiseks. Kõnealused kontod (⌦ vt ⌫ allpool toodud tabeleid 3 ja 4) on järgmised:

–ettevõtlustulu konto (kuulub jooksevkontode hulka) ja

–kapitalikonto (kuulub akumulatsioonikontode hulka).

1.42.Arutusel on selle kontode kogumi laiendamine, et kaasata teatavad kirjed (vood) akumulatsioonikontolt „muud vara muutused” (⌦ st ⌫ teatavad „muude varade mahu muutuste” konto ja ümberhindluskonto kirjed) ja bilansist.

1.43.🡺1 ESA 2010 🡸 tabelite ja arvestusstruktuuri põhjal on võimalik PAP kontode kogum esitada tabelites 1–4 näidatud viisil.

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(w) (kohandatud)

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(x) (kohandatud)

1.44.Tuleks silmas pidada, et tabelites 3 ja 4 kaldkirjas esitatud tehingud ja varud:

–ei ole PAP seisukohalt olulised, kuna kasutatakse tööstuse mõistet ja kontode kogum on mittetäielik. Kõnealused jaotised on tabeli 3 „Vahendite” jaotised D.42 „Ettevõtete jaotatud tulu”, D.43 „Reinvesteeritud tulu otseselt välisinvesteeringult”, D.44 „Muu investeerimistulu” ja D.45 „Rent” ning tabeli 4 jaotised B.8n „Netosääst”, B.101 „Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutused” ja B.9 „Netolaenuandmine (+)/-võtmine (-)” või

–ei kuulu kirjendamisele, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed või need ei paku hetkel PAP seisukohalt piisavat huvi. Kõnealused jaotised on tabeli 4 jaotised D.9p „Kapitalisiirded, makstavad”, D.91p „Kapitalimaksud, makstavad” ja D.99p „Muud kapitalisiirded, makstavad”, P.53 „Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine”, NP „Mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine (maa ja muu mittetoodetud vara)”, K.1 „Vara majanduslik tekkimine”, K.2 „Mittetoodetud vara majanduslik vähenemine”. Neist mõningate kirjendamist (⌦ nt ⌫ D.91, K.1 ja K.2) võidakse PAPs alustada tulevikus.

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(y)

1.45.Tootmiskonto kajastab tootmisprotsessiga seotud tehinguid. Selles esitatakse toodang „Vahendite” all ja vahetarbimine „Kasutamise” all. Lisandväärtuse, ⌦ st ⌫ tasakaalustava kirje, võib välja arvutada enne või pärast põhikapitali kulumi arvestamist (bruto- või netolisandväärtus). Kuna toodangut hinnatakse baashinna ning vahetarbimist ostuhinna alusel, sisaldab lisandväärtus subsiidiume, millest on lahutatud toodetelt tasutavad maksud.

1.46.Tulutekkekonto seondub tootmisprotsessist saadava tulu tekkega ning selle jaotamisega tootmistegurile „tööjõud” ning valitsussektorile (maksude ja subsiidiumide kaudu). Tegevuse ülejääk, ⌦ st ⌫ tasakaalustav kirje, on vastavuses tuluga, mida üksused oma tootmisvahendeid kasutades teenivad. 🡺1 Kodumajapidamiste sektorisse kuuluvate juriidilise isiku õigusteta üksuste puhul sisaldab tulude moodustamise konto tasakaalustav kirje kaudselt elementi, mis vastab omaniku või tema pereliikmete töötasule. Sellisel mittepalgalise isiku tulul on nii palgale kui ka ettevõtja kasumile iseloomulikke jooni. Sellist tulu, mis ei ole rangelt võttes ainuüksi ei palk ega kasum, nimetatakse „segatuluks” (ESA 2010, punkt 8.19). 🡸

1.47.Ettevõtlustulu konto võimaldab mõõta tulu, mis on sarnane jooksva kasumiga enne jaotamist ja tulumaksu tasumist, mida ettevõtete raamatupidamises harilikult kasutatakse.

1.48.Kapitalikonto võimaldab kindlaks teha mittefinantsvara soetuste, miinus realiseerimine, säästudest ja kapitalisiiretest rahastamise ulatuse. See kajastab laenuandmist ja -võtmist. Põllumajanduse täielikku kapitalikontot ei ole võimalik koostada, sest kuigi teatavad vood on selle tööstusharuga selgelt seostatavad, ei ole võimalik mõningaid kirjeid (⌦ nt ⌫ netosääst, jooksevkontode kogumi bilanss) tööstusharu kohta eraldi välja arvutada. Sellele vaatamata saadakse tööstuse mittefinantsvarade väärtuse (mis tuleneb soetustest, realiseerimisest ja põhikapitali kulumist) ja tööstuseharusse tehtud kapitalisiirete võimalikult ulatusliku kirjendamise kaudu väärtuslikku teavet tööstuse majandusliku ja bilansilise seisundi kohta (millele lisandub teave tootmisprotsessis tekkinud tulu kohta).

E.PAP KOOSTAMISEKS KASUTATAVATE ANDMETE ALLIKAD JA ARVUTUSMETOODIKA

1.49.PAP üks peamisi tunnuseid on valemi „kvantiteet × hind” kasutamine suurema osa toodete toodangu mõõtmiseks. Selle lähenemise põhjuseks on eelkõige asjaolu, et põllumajanduse arvepidamist on raske koostada majandusüksuste arvepidamiste esindusliku valimi põhjal.

1.50.Põllukultuuride toodangu hindamise aluseks võivad üldjuhul olla ressursid, ⌦ st ⌫st toodetud (kogutud) koguste hinnang, mille aluseks on põllukultuuride aluste maade ja saagikuse hinnangud, või kasutamine, ⌦ st ⌫ põllumajandustooteid kasutavate harude poolsete ostude hinnanguline maht, netoeksport ilma impordita, millele tuleks lisada teatavad põllumajandustööstuses vahetarbitavad kogused, tootjate varude muutused ja oma tarbeks kasutamine (millest suure osa moodustab oma lõpptarbimine). Viimatinimetatud lähenemisviis võib olla väga asjakohane juhul, kui nimetatud põllumajandustoodete ostjad on hõlpsasti tuvastatavad ja kasutuse ülejäänud neli liiki on piiratud ulatusega (nt toodete puhul, mille kasutamiseks tuleb neid töödelda, nagu suhkrupeet, tubakas jne). Sellele vaatamata on andmete järjepidevuse ja usaldusväärsuse kontrollimiseks vaja tegelikku bilanssi.

1.51.Statistilised andmed tapaarvude, elusloomade ekspordi/impordi ja karjade suuruse kohta on loomade toodangu mõõtmisel peamisteks allikateks. Loomsete saaduste (peamiselt piima) toodangut hinnatakse üldjuhul müügi põhjal kasutajarühmadele (piimatööstused, pakendajad), kuna neid kasutatakse konkreetseteks otstarveteks.

1.52.Arvutusmeetodeid on üksikasjalikumalt kirjeldatud II peatükis.

1.53.Enamik vahetooteid on põhimõtteliselt kasutatavad üksnes põllumajanduses (seemned ja istutusmaterjal, väetised, pestitsiidid jne). Sellisel juhul leitakse põllumajandustööstuse poolsed ostud nende tööstusharude müügiandmete põhjal, mis neid vahetooteid tarnivad (olles eelnevalt arvesse võtnud väliskaubandust).

1.54.Selle reegli kohaldamine ei ole siiski täiesti riskivaba. Tegelikkuses ei ole peamiselt põllumajanduses kasutatavate vahetarbimiseks mõeldud toodete müümine tootjate poolt tingimata vastavuses nende kaupade ostmisega põllumajandussektori poolt, kuna väetisi, pestitsiide jms võib osta ka muudeks otstarveteks (kaubandusüksuste laovarud, kasutamine muudes üksustes, nagu avalikud pargid ja kodumajapidamised jne).

F.KLASSIFIKAATOR

1.Üldist

🡻 212/2008 artikkel 1 ja lisa .4 (kohandatud)

1.55.PAP on ⌦ ESA 2010 ⌫ lahutamatu osa ning seepärast kasutatakse selle koostamiseks Eurostati üldist majanduse tegevusalade klassifikaatorit NACE Rev. 2. NACE Rev. 2 on 2006. aastal koostatud neljatasandiline tegevusalade nomenklatuur. Sisuliselt on tegemist Eurostati esmakordselt 1970. aastal avaldatud Euroopa Ühenduste majandustegevuse üldise tööstusliku liigituse NACE muudetud versiooniga.

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 212/2008 artikkel 1 ja lisa .1

🡺2 212/2008 artikkel 1 ja lisa .2

1.56.🡺1 NACE Rev. 2 🡸 on 🡺2 ISIC Rev. 4 🡸🡺2  5  🡸 üksikasjalikum versioon, mis on spetsiaalselt kohandatud Euroopa oludega. 🡺1 NACE Rev. 2 🡸 seondub otseselt ka ⌦ liidu ⌫ tegevusaladel põhineva toodete statistilise liigitusega (CPA), mis omakorda rajaneb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ühtsel tootenomenklatuuril (CPC).

🡻 212/2008 artikkel 1 ja lisa .5 (kohandatud)

1.57.NACE Rev. 2 on rahvamajanduse arvepidamises tööstusharude määratlemiseks kasutatav tegevusalade klassifikaator. See põhineb järgmisel neljatasandilisel koodisüsteemil:

–esimene tasand, mis koosneb tähestikulise koodi alusel eristatavatest rubriikidest (jaod);

–teine tasand, mis koosneb kahekohalise arvkoodi alusel eristatavatest rubriikidest (osad);

–kolmas tasand, mis koosneb kolmekohalise arvkoodi alusel eristatavatest rubriikidest (rühmad); ning

–neljas tasand, mis koosneb neljakohalise arvkoodiga tähistatud rubriikidest (klassid).

🡻 138/2004

1.58.Majandustegevuste klassifikaatori iga tasandit saab üldjuhul määratleda iseloomulike toodete või teenuste kaudu. Seega kasutatakse põllumajandustööstuse erinevate majandustegevuste üksikasjalikuks kirjeldamiseks CPAd koos täiendava kahenumbrilise tähisega, mis annab rubriikide kohta üksikasjalikumat teavet.

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(z)

1.59.ESA 2010 kohaselt on tööstus olemuselt sama või samalaadse põhitegevusega tegelevate kohalike TAÜde rühm. Kõige detailsemal klassifitseerimise tasemel koosneb tööstus kõigist kohalikest TAÜdest, mis kuuluvad samasse NACE Rev. 2 klassi (neljakohaline number) ja mis tegelevad seetõttu sama tegevusalaga, nagu on määratletud selles nomenklatuuris (ESA 2010, punkt 2.150). Põllumajandustööstuse kui tegevusala määratlemiseks on seega vaja täpselt esitada:

–selle iseloomulikud tegevused;

–iseloomulikud PAP üksused.

🡻 138/2004

2.Põllumajanduse iseloomulike tegevuste määratlus

🡻 280/2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(aa) (kohandatud)

1.60.Põllumajandustööstus, nagu seda PAPs kirjeldatakse, vastab põhimõtteliselt NACE Rev. 2 osale 01 ja erinevused on märgitud ⌦ punktides ⌫ 1.62–1.65.

🡻 138/2004

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 1(a)

🡺2 212/2008 artikkel 1 ja lisa .1

1.61.PAP on rahvamajanduse arvepidamise alla kuuluv satelliitkonto, mille põhilised mõisted, põhimõtted ja reeglid tulenevad 🡺1 ESA 2010 🡸st. Viimatinimetatus on siiski sätestatud üksnes üldine raamistik majanduse kui terviku jaoks ning seda tuleb põllumajanduse erinõuetega kohandada. Erinõuded tulenevad eelkõige PAP eriotstarvetest, andmete kättesaadavusest ja põllumajanduslike üksuste ning nende majandustegevuste erilisest iseloomust. Satelliitkonto erilise iseloomu tõttu on vaja koostada PAP iseloomulike põllumajanduslike tegevuste loend, mille aluseks peab loomulikult olema 🡺2 NACE Rev. 2 🡸.

🡻 212/2008 artikkel 1 ja lisa .6

1.62.Rahvamajanduse arvepidamise koostamiseks määratletakse põllumajandustööstust kõikide selliste üksuste kogumina, mis iseseisvalt või koos teiseste majandusüksustega tegutsevad NACE Rev. 2 osa 01 (Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad) alla kuuluvatel tegevusaladel. Osa 01 alla kuuluvad: 6

–Rühm 01.1: Üheaastaste põllukultuuride kasvatus;

–Rühm 01.2: Mitmeaastaste taimede kasvatus;

–Rühm 01.3: Taimede paljundamine;

–Rühm 01.4: Loomakasvatus;

–Rühm 01.5: Segapõllumajandus;

–Rühm 01.6: Põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused;

–Rühm 01.7: Jahindus ja seda teenindavad tegevusalad.

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(bb) (kohandatud)

1.63.PAP-le iseloomulike põllumajanduslike tegevuste loend hõlmab neid seitset rühma (01.1–01.7), kuid järgmiste erinevustega:

–kaasa arvatakse veini ja oliiviõli tootmine (üksnes samas ettevõttes kasvatatud viinamarjadest ja oliividest),

–välja arvatakse teatavad tegevused, mis NACE Rev. 2-s liigitatakse põllumajanduslikeks teenusteks (⌦ nt ⌫ niisutussüsteemide haldamine – siin võetakse arvesse üksnes põllumajanduslikku allhanget).

🡻 138/2004

3.Põllumajanduse iseloomulike üksuste määratlus

🡻 212/2008 artikkel 1 ja lisa .8 (kohandatud)

1.64.Arvesse tuleb võtta kõiki üksusi, mis tegutsevad PAP kohastel põllumajandustööstusele iseloomulikel tegevusaladel. Kõnealuste üksuste tegevus kuulub järgmistesse NACE Rev. 2 rühmadesse:

–rühm 01.1 ja 01.2: Üheaastaste ja mitmeaastaste põllukultuuride kasvatus,

–seemnete tootmine: üksnes seemnete paljundamisega tegelevad üksused;

–rühm 01.3: Taimede paljundamine;

–rühm 01.4: Loomakasvatus;

–rühm 01.5: Segapõllumajandus;

–rühm 01.6: Põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused

–välja arvatud üksused, mis osutavad põllumajanduslikke teenuseid, kuid mitte allhankena (⌦ nt ⌫ üksused, mis tegelevad niisutussüsteemide haldamise või seemnete töötlemisega paljundamise eesmärgil);

–rühm 01.7: Jahindus ja seda teenindavad tegevusalad.

🡻 138/2004 (kohandatud)

1.65.Loendist on näha, et lisaks põllumajandusettevõtetele on põllumajandusele iseloomulikud järgmised üksused: veini ja oliiviõli tootvad tootjate ühingud ning põllumajanduslikku allhanget tegevad spetsialiseeritud üksused (⌦ vt punktid⌫ 1.20 ja 1.21). Tuleb meeles pidada, et üksused, kus põllumajanduslik tegevus on seotud üksnes vaba aja veetmisega, ei kuulu põllumajandusele iseloomulike üksuste hulka (⌦ vt punkt ⌫ 1.24).

4.Erinevate kirjetega seotud märkused

🡻 212/2008 artikkel 1 ja lisa .10 (kohandatud)

(a)Rühmad 01.1 ⌦ , 01,2 ja ⌫ 01.3: Üheaastaste ja mitmeaastaste põllukultuuride kasvatus, taimede paljundamine

🡻 138/2004 (kohandatud)

1.66.Rühmad 01.1 kuni 01.3 on süsteemne jaotus, mis võimaldab klassifitseerida kõiki EL liikmesriikide põllukultuuride tootmisega seotud tegevusi.

🡻 138/2004 (kohandatud)

1.67.Kirjendatav söödakultuuride tootmine peab moodustama osa majandustegevusest.

🡻 212/2008 artikkel 1 ja lisa .12 (kohandatud)

1.68.PAP nomenklatuuris liigitatakse põllumajanduslikud seemned rubriiki „Seemned”, erandiks on vaid teraviljaseemned (sh riis), õliseemned, valgurikaste taimede seemned ja kartuliseeme, mis kajastatakse vastavalt konkreetsete teraviljade ja õlitaimede, valgurikaste taimede ning kartulite rubriikides 7 . Seemnetootmine hõlmab tegelikkuses mitut liiki tootmistegevusi: teadusuuringud ( ⌦ st ⌫ esimese põlvkonna seemneprototüüpide loomine), paljundamine (mida teevad lepingu alusel põllumajandustootjad) ja sertifitseerimine (⌦ st ⌫ liigitamine ja pakendamine spetsialiseeritud tootmisüksustes). Põllumajandusele iseloomulik tegevus on üksnes seemnete paljundamine, kuna teadusuuringuid ja sertifitseerimist teostavad uurimis- ja tootmisasutused, mis ei kuulu tavapärase põllumajandusliku tegevuse alla (⌦ st ⌫ loodusvarade kasutamine taimede ja loomade tootmiseks). Sellest tulenevalt kuulub seemnetootmisest PAP alla üksnes seemnete paljundamine. Seemnete vahetarbimiseks loetakse i) esimese põlvkonna seemnete ostmist paljundamise eesmärgil ja ii) sertifitseeritud seemnete ostmist põllumajandustootjate poolt põllukultuuride viljelemise eesmärgil.

🡻 212/2008 artikkel 1 ja lisa .13 (kohandatud)

1.69.Vastavalt NACE Rev. 2-le 8 vastuvõetud konventsioonile arvatakse töödeldud tooted samuti põllumajanduse hulka, kui isetoodetud põllumajandustooted töödeldakse samas tootmisüksuses. Näiteks viinamarjavirret, veini ja oliiviõli käsitletakse CPAs toiduainetena. NACE Rev. 2s liigitatakse veini- ja oliiviõlitootmine jakku C „Töötlev tööstus” (klass 11.02 „Viinamarjaveini tootmine” ja klass 10.41 „Õli ja rasva tootmine”). Põllumajanduse alla kuulub üksnes veiniviinamarjade ja oliivide tootmine (klassid 01.21 „Viinamarjakasvatus” ja 01.26 „Õlitaimede kasvatus”). Võttes aga arvesse ⌦ seda ⌫ konventsiooni, kuuluvad samas tootmisüksuses kasvatatud viinamarjadest ja oliividest toodetud vein ja oliiviõli põllumajanduse alla.

🡻 138/2004 (kohandatud)

1.70.Veini tootmist põllumajandusettevõtetega tihedalt seotud üksuste poolt käsitatakse PAPs samnuti iseloomuliku põllumajandusliku tegevusena. Põllumajandusettevõtetega tihedalt seotud üksuste hulka kuuluvad tootjarühmad (⌦ nt ⌫ viinamarjakasvatajate ühistud). Nende liigitamine põllumajandustööstuse hulka tuleneb kõnealuste organisatsioonide olemusest, kuna nad on ajalooliselt olnud põllumajandusettevõtete „pikenduseks” (vastastikune seotus tootmisel ja turustamisel) ning üldjuhul kuuluvad neile ettevõtetele. Seevastu veini (oliiviõli) tootmine toiduainetööstuse ettevõtete poolt ei kuulu PAP alla (kuna see on selgelt tööstusliku iseloomuga).

1.71.Viinamarjavirde toomine kuulub koos veinitootmisega iseloomulike põllumajanduslike tegevusalade loendisse, kuna viinamarjavirret on võimalik müüa või eksportida töötlemata kujul või ladustada, enne kui see müüakse järgmisel perioodil tarbimiseks või veinivalmistamiseks.

1.72.Kuna veini, oliiviõli ja viinamarjavirret (viimast üksnes juhul, kui seda arvestusperioodil veiniks ei kääritata) saadakse põllumajandusliku tootmise käigus samas üksuses kasvatatud viinamarjade või oliivide töötlemisel, ei tohiks viinamarjavirde ja veini toostmiseks mõeldud viinamarju ega oliiviõli tootmiseks mõeldud oliive (⌦st ⌫põhisaadusi) kajastada toodanguna. Neid käsitatakse üksusesisese tarbimisena, mida tööstusharu toodanguna ei kajastata (vt 2.052). Viinamarjavirre, mida arvestusperioodil veiniks ei kääritata, tuleks arvata perioodi toodangu hulka. Kääritamisperioodil tuleks see kirjendada vahetarbimisena (tööstusesisene tarbimine), mis tasakaalustab vastava varude vähenemise. Virde töötlemisel saadud vein tuleb kirjendada toodangu osana.

1.73.Istandused (⌦ st ⌫ viinamarjaistandused ja viljapuuaiad) kuuluvad kapitalikaupade hulka ning nende rajamine tuleb kajastada toodanguna. Istandike rajamine oma kulul kuulub „Oma kulul toodetud kapitalikaupade” hulka. Kui istandusi rajavad spetsialiseeritud üksused lepingute alusel, kirjendatakse vastav väärtus „Läbimüügina”.

🡻 212/2008 artikkel 1 ja lisa .14

b)Rühm 01.4: Loomakasvatus

🡻 138/2004(kohandatud) (kohandatud)

🡺1 212/2008 artikkel 1 ja lisa .16

🡺2 2019/280 artikkel 1 ja lisa I.4(cc)

1.74.Nagu põllukultuuride kasvatamise puhulgi (⌦ vt punkt ⌫ 1.66), sisaldab see rühm kõikide EL liikmesriikides toimuvate elusloomade ja loomsete saaduste süsteemset jaotust.

1.75.PAPs loetakse iseloomulikuks tegevuseks hobusekasvatus, olenemata sellest, milline on loomade lõppotstarve (tõuaretus, lihatootmine või teenuste osutamine). 🡺1 Tuleb siiski märkida, et traavlitallide ja ratsutamiskoolide pidamine ei ole iseloomulik põllumajanduslik tegevus (see on osa „sporditegevustest ning lõbustus- ja vaba aja tegevustest”: jagu 93 (⌦ vt punkt ⌫ 2.210). 🡸 🡺2 Seepärast tuleb põllumajandustootjate taolisest tegevusest saadavad vood PAPst välja jätta. 🡸 Lisaks jäetakse PAPst välja traavlite või ratsahobuste pidamine, mis ei moodusta osa põllumajanduslikust tootmisprotsessist. Sama kehtib härjavõitluste jaoks kasvatatavate härgade suhtes.

1.76.Majandusarvestuses ei kirjendata teatavate põllumajandustoodete tootmisel automaatselt tekkivaid kõrvalsaadusi 9 nende toodetega samadesse rubriikidesse. Need esitatakse iga tootmistegevuste rühma lõpus eraldi, jaotatuna liikide kaupa. Põllukultuuride tootmisel on sellisteks saadusteks näiteks õled, peedi- ja kapsalehed, herne- ja oavarred jne; veinitootmisel käärimissete ja viinakivi; oliiviõli tootmisel õlikoogid jms jäätmed; loomakasvatustoodangu puhul nahad, karvad ja tapetud ulukite karusnahad ning vaha, sõnnik ja läga. Põhimõtteliselt ei ole ükski neist saadustest tootmise põhieesmärgiks, mistõttu enamasti ei ole statistilised andmed nende kohta usaldusväärsed. Põllumajanduses kasutatakse neid saadusi peamiselt loomasööda ja mullaparandusainetena. Teatavatel juhtudel müüakse neid kõrvalsaadusi siiski põllumajandusega mitteseotud majandussektoritesse; sellisel juhul tuleb toodangu väärtus kajastada PAPs.

🡻 212/2008 artikkel 1 ja lisa .17

c)Rühm 01.6: Põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused

🡻 212/2008 artikkel 1 ja lisa .18 (kohandatud)

1.77.Rühma 01.6 tegevused võib jaotada kahte kategooriasse:

–allhanke korras osutatavad põllumajanduslikud teenused toomisfaasis (⌦ st ⌫ põllumajanduslik allhange);

–„muud” põllumajanduslikud teenused (niisutussüsteemide haldamine, seemnete töötlemine paljundamiseks jne).

🡻 212/2008 artikkel 1 ja lisa .19

1.78.Teise kategooriasse kuuluvaid põllumajanduslikke teenuseid ei käsitata PAPle iseloomulike tegevustena (ka mitte juhul, kui rahvamajanduse arvepidamises kirjendatakse need põllumajanduse kontodele), kuna tegemist ei ole tavapäraste ega tüüpiliste põllumajanduslike tegevustega.

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 212/2008 artikkel 1 ja lisa .20

Põllumajanduslikud allhanked

1.79.Majandusliku spetsialiseerumise käigus on põllumajandustootjad ja kodumajapidamised juba ammu lõpetanud teatavate ülesannete täitmise, mida on asunud oma tootmisüksuste kaudu täitma üha suurenev arv erialaspetsialiste. Ülesannete jaotus seondub peamiselt põlumajandustoodete töötlemisega (tapmine ja lihatöötlemine, teravilja jahvatamine, leiva, või ja juustu tootmine ning seemnete töötlemine uute sektorite poolt) ning hilisemal etapil ka teatavate turustusalaste tehingutega. See kehtib eelkõige seoses põllumajandust mõjutavate ulatuslike struktuursete muutustega, suurte masinate kasutuse ning selliste põllumajanduslike tegevuste kasvuga, mis aitavad otseselt kaasa põllukultuuride tootmisele ja karjakasvatusele ning mida ostetakse üha enam sisse spetsialiseeritud üksustelt.

1.80.Neist tegevustest olulisemad on väetamine, lupjamine, kündmine, külvamine, umbrohutõrje, kahjuritõrje, taimekaitse, heinakoristus, rehepeks ja lammaste pügamine.

1.81.Kõiki neid tegevusi iseloomustab asjaolu, et need on üldiselt põllumajandustoodete tootmisprotsessi raames vajalikud ning nende toodete tootmisega seotud.

1.82.Tegevused, mis ei ole põllumajandustoodete tootmisega otseselt seotud, ⌦ st need, mis ⌫ ei toimu põllumajandusliku tootmise etapil (näideteks mitteseotud tööstusharude alla kuuluvatest mittepõllumajanduslikest tegevustest on toodete vedu kolmandatele isikute arvel ja piimavedu meiereidesse), ei tohiks PAPs kajastuda (välja arvatud juhul, kui need tegevused on põllumajanduslikust põhitegevusest lahutamatud); ⌦ vt punkt ⌫ 1.12).

1.83.Tuleks silmas pidada, et see klassifikatsioon kehtib juhul, ⌦ kui ⌫ kõnealused tegevused toimuvad üksnes spetsialiseeritud üksuste arvel. 🡺1 Kui aga ⌦ põllumajandustootja ⌫ rendib masinaid operaatorita või üksnes koos osa vajalike operaatoritega, mille tulemusena ta nende masinate abil jätkab tegevust ise, kuulub see tegevus NACE Rev. 2 osa 77 alla. 🡸 Nimetatud olukord tekib enamasti lihtsate masinate puhul, mis vajavad suhteliselt vähe remonti, ning peamiselt tipphooaegadel, mil masinate järgi on suurim nõudlus (⌦ vt punkt ⌫ 1.23).

1.84.Põllumajandusliku tootmise etapil tehtav allhange hõlmab üldjuhul kallite masinate ja seadmete kasutamist. Taolisi töid võivad teostada:

a)spetsialiseeritud alltöövõtjad, kelle jaoks tegemist on põhitegevusega (tööettevõtjad sõna otseses mõttes);

b)põllumajandusettevõtted.

Põllumajandusettevõtete poolt tehtava allhanke vormid on üldjuhul järgmised:

–põllumajandustootjate täiendava sisetuleku aspektist on kõige paindlikum vorm naabritele osutatav episoodiline abi. Sellesse kategooriasse kuuluvad ka elusloomade majutamine ning, peamiselt sigade ja kodulindude puhul, tasuline loomakasvatus (eelkõige nuumamine). Elusloomade majutust võib pakkuda teisele põllumajandustootjale, ka võivad asjaomased elusloomad kuuluda tööstusettevõttele, enamasti varustajale (⌦ nt ⌫ söödakultuuride tootja/kaubastaja) või ostjale (⌦ nt ⌫ tapamaja),

–suuremal või vähemal määral autonoomsed masinaühisused, mille raames naabrid annavad süstemaatiliselt vastastikku abi. Masinate kõrge maksumus ja vähene rakendamine üksikus tootmisettevõttes sunnib ettevõtteid, kes selliseid masinaid omavad, moodustama masinaühisusi, mis koos vajaliku personaliga on ka teiste ettevõtete teenistuses. Põllumajandustootjad saavad üha suurema osa oma põllumajanduslikust tulust allhangetest isikutele, kelle jaoks põllumajandus on kõrvaltegevuseks või kes mõningatel juhtudel on pelgalt maaomanikud,

–põllumajanduslikud masinaühistud. 10 Tegemist on suurte ühistutega, millel on palgalised töötajad; need sarnanevad spetsialiseeritud tööettevõtjatega;

c)järgmisel tootmisetapil tegutsevad ettevõtted, ⌦ kes ⌫ koristavad puu- ja köögivilju ning töötlevad neid ise (⌦ nt ⌫ konservitehased, mis valmistavad allhanke korras hernekonserve);

d)eelmisel tootmisetapil tegutsevad ettevõtted. Nendeks on põllutöömasinate müüjad, kes osutavad lepingulisi teenuseid. Ehkki muud juhtumid on PAP seisukohalt üsna ebatõenäolised, võib teoreetiliselt olla võimalik, et pestitsiidide tootja tegeleb ⌦ ise ⌫ ise ka toote pritsimisega. Kui seda tehakse uusimate tehnoloogiate abil, ei ole siiski tingimata tegemist põllumajandustootmise etapi tööettevõtuga ning kindlasti ei ole sellega tegemist, kui põllumajandustootja seda tööd (⌦ nt ⌫ kahjurite pritsimine õhust) ise korrapäraselt ei tee.

1.85.Kui tuleb otsustada, kas käsitada tegevust tööettevõtuna (⌦ st ⌫ tööna, mida põllumajandusliku tootmise raames teevad üldjuhul põllumajandusettevõtted ise), tuleb silmas pidada, et oluline on mitte üksnes tegevuse iseloom vaid ka selle konkreetne kontekst ⌦ st ⌫ „põllumajanduslik tootmisprotsess”.

🡻 212/2008 artikkel 1 ja lisa .21

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 1(a)

1.86.Põllumajandusettevõtetes toimuv tasuline loomakasvatus (maa andmine elusloomade käsutusse) on põllumajanduslik allhange, kuna tegemist on põllumajandusliku tootmisprotsessi osaga. Sellesse rubriiki ei kuulu aga ratsahobuste pidamine ja hooldamine eraettevõtjate poolt, kuna need tegevused ei ole kaupade tootmisprotsessi osa, vaid teenus 🡺1 ESA 2010 🡸 tähenduses (NACE Rev. 2 R jagu).

🡻 138/2004 (kohandatud)

1.87.Tööettevõtuga tegelevatele isikutele makstava tasu liik ei ole oluline. Igal juhul ei pea see tingimata olema fikseeritud töötasu (⌦ st ⌫ ranges mõttes palk); tasuda võib näiteks teatud liiki kasumijagamise või segasüsteemi kaudu (nt vasikaid nuumav põllumajandustootja saab reeglina tasuks fikseeritud summa iga looma kohta pluss osa netokasumist). Tasuks võib olla ka kindlaksmääratud osa toodangust.

1.88.Töö tegijateks peavad siiski alati olema sõltumatud ettevõtted: põllumajandustootja palgaliste töötajate poolne töö sellesse kategooriasse ei kuulu. Põllumajandustootja seisukohalt on tasu sellise töö (nt palgalise karjuse töö) eest palgakulu ning kajastub „töötajate hüvitiste” real. Seevastu sellise ettevõtte töö, kes teostas teistele põllumajandusettevõtetele lepingu alusel lüpsmist, kirjendatakse PAPs nii toodanguna (teenuste müük, tööettevõtja seisukohalt) kui ka vahetarbimisena (teenuste ost, põllumajandusettevõtte seisukohalt).

🡻 212/2008 artikkel 1 ja lisa .22

d)Rühm 01.7: Jahindus ja seda teenindavad tegevusalad

🡻 212/2008 artikkel 1 ja lisa .23

1.89.See rühm hõlmab järgmisi tegevusi: i) küttimine ja püünisjaht kaubanduslikul eesmärgil; ii) loomade püüdmine (surnult või elusalt) toiduks, karusnaha või naha saamiseks või teadusuuringuteks, loomaaedade jaoks või lemmikloomadena pidamiseks; iii) küttimise ja püünisjahi teel saadud karusnahad või roomajate või lindude nahad. Tuleb märkida, et toornaha ja naha tootmine tapamajades ning spordi või vaba aja veetmise raames toimuva küttimise tulemusena ei kuulu põllumajandustööstuse iseloomulike tegevuste hulka. Lisaks ei hõlma „küttimise” rühm ulukite kasvatamist põllumajandusettevõtetes, mis tuleks kirjendada klassi 01.49 „Muu loomakasvatus”.

🡻 138/2004

5.PAP põllumajandustööstuse ning keskse rahvamajanduse arvepidamise põllumajanduse haru lahknevused

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 4(dd) (kohandatud)

1.90.PAP põllumajandustööstus, nagu see on määratletud ⌦ punktides ⌫ 1.62–1.66, erineb mõneti rahvamajanduse arvepidamises määratletud ⌦ põllumajandusharust ⌫. Erinevusi on nii iseloomulike tegevuste kui üksuste määratluses. Neid võib kokku võtta järgmiselt:

PAP põllumajandustööstus = Rahvamajanduse arvepidamise põllumajanduse haru (NACE Rev. 2 osa 01)

–Nende üksuste toodang, kes osutavad põllumajandusega seonduvaid teenuseid muul viisil, kui põllumajandusliku allhankena (⌦ nt ⌫ niisutussüsteemide haldamine).

–Üksused, kus põllumajanduslik tegevus on üksnes vabaajategevus ja mis on hõlmatud rahvamajanduse arvepidamisega, ⌦ vt ⌫ ESA 2010, punkt 3.08.

+Veini ja oliiviõli tootvate üksuste tootmine (kasutades ainult sama üksuse kasvatatud viinamarju ja oliive (tootjate, ühistute rühmad jms)).

+Mitte-põllumajandusliku põhitegevusega üksuste eristatav põllumajanduslik kõrvaltegevus (⌦ vt punkt ⌫ 1.18)

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 1(a)

II.TEHINGUD TOODETEGA

2.001.Tehingud toodetega annavad ülevaate toodete päritolust ja kasutamisest. Tooted on tootmispiirides loodud kaubad ja teenused. Peamised 🡺1 ESA 2010 🡸s määratletud tehinguliigid toodetega on: toodang, vahetarbimine, lõpptarbimiskulutused, tegelik lõpptarbimine, kapitali kogumahutus, kaupade ja teenuste eksport ning kaupade ja teenuste eksport.

2.002.Nagu ⌦ öeldud punktides ⌫ 1.40 ja 1.41, võetakse PAPs arvesse üksnes vahetarbimist ja kapitali kogumahutust. Toodang kirjendatakse toodangukontole vahenditena ja vahetarbimine kasutamisena. Kapitali kogumahutus kirjeldatakse kapitalikontole kasutamisena (vara muutus).

A.ÜLDREEGLID

1.Vaatlusperiood

2.003.PAP vaatlusperiood on kalendriaasta.

2.Ühikud

a)Kogused

2.004.Kogused tuleks üldjuhul esitada 1 000 (tuhandetes) tonnides (viinamarjavirde ja veini puhul 10 000 hektoliitrites) ühe kümnendkoha täpsusega. Loomade puhul kasutatakse eluskaalu.

b)Hinnad

2.005.PAPs esitatakse hinnad tonni kohta (veini ja viinamarjavirde puhul 10 hektoliitri kohta).

🡻 2022/590 artikkel 1.4 ja I lisa 3

2.006.PAPs kirjendatakse hinnad kas lähima täisarvu täpsusega või ühe või kahe kümnendkoha täpsusega, olenevalt olemasolevate hinnaandmete statistilisest usaldusväärsusest. PAP koostamiseks on vajalik asjakohane teave sisendite ja väljundite hindade kohta.

🡻 138/2004

c)Väärtused

2.007.Väärtused tuleb esitada riigi vääringu miljonites ühikutes.

3.Kirjendamise aeg

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(a) (kohandatud)

2.008.ESA 2010s (punktides 1.101 ⌦ kuni ⌫ 1.105) kirjendatakse voogusid (eelkõige tehinguid toodetega ja jaotustehinguid) tekkepõhiselt, ehk teiste sõnadega hetkel, mil majanduslik väärtus, võlgnetav summa või nõue tekib, muutub või kaob, mitte aga ajal, mil sooritatakse tegelik makse.

🡻 138/2004

a)Toodang

2.009.Toodang hinnatakse ja kirjendatakse toodangu valmimise hetkel. Seepärast kirjendatakse toodangut tootmise ajal, mitte ajal, kui ostja selle eest tasub.

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(b) (kohandatud)

2.010.ESA 2010s käsitatakse tootmist jätkuva protsessina, mille käigus muundatakse tooted ja teenused teisteks toodeteks ja teenusteks. See protsess võib olenevalt tootest toimuda erinevate ajavahemike jooksul, mis võivad olla arvestusperioodist pikemad. Tootmise selline iseloomustus koostoimes tekkepõhise põhimõttega toob kaasa toodangu kirjendamise lõpetamata toodanguna. Seega tuleb põllumajandustoodang (põllumajandussaadused) ESA 2010 (punkt 3.54) kohaselt kirjendada nii, nagu valmiks see jätkuvalt kogu tootmisperioodi käigus (mitte üksnes hetkel, mil põllukultuur koristatakse või loomad tapetakse). Kasvavaid põllukultuure, kasvavat metsa ja toiduks kasvatatavaid kala- või loomavarusid käsitatakse tootmisprotsessi jooksul lõpetamata toodangu varudena ja need muudetakse valmistoodangu varudeks, kui tootmisprotsess on lõpule viidud. Toodang ei sisalda muutusi mittekultiveeritavates bioloogilistes ressurssides, ⌦ näiteks ⌫ vabas looduses elavate loomade, lindude ja kalade arvu suurenemist ega metsa kasvu, kui see ei tulene kultiveerimisest, kuid sisaldab vabas looduses elavate loomade, lindude ja kalade püüki.

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(c)

2.011.Toodangu kirjendamine lõpetamata toodanguna on majandusanalüüsi seisukohalt soovitav ja ka vajalik juhul, kui tootmisprotsess vältab kauem kui arvestusperiood. See võimaldab kulude ja toodangu kirjendamisel säilitada järjepidevuse, mis tagab usaldusväärsed andmed lisandväärtuse kohta. Kuna PAP põhineb kalendriaastal, kohaldatakse lõpetamata toodangu kirjendamist üksnes toodete puhul, mille tootmisprotsess ei olnud kalendriaasta lõpuks lõppenud (kuid ka juhtudel, kus üldine hinnatase arvestusperioodil väga kiiresti muutub).

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(d)

🡺2 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(e)

2.012.Seevastu põllumajandustoodete puhul, mille tootmistsükkel on arvestusperioodist lühem, ei ole tarvis toodangut lõpetamata toodanguna kirjendada. Toodangu kirjendamine valmistootena, ⌦ st ⌫ koristuse ajal (kui tegemist on põllukultuuride tootmisega), tagab nõuetekohase järjepidevuse tootmiskulude suhtes. See kehtib suurema osa põllumajandusliku toodangu osas, mille tootmistsükkel vältab alla ühe aasta. Lõpetamata toodanguna ei ole vaja kirjendada ka selliste lühikese tootmistsükliga põllukultuuride tootmist, mille tootmisprotsess ulatub järgmisse kalendriaastasse (⌦ vt punkt ⌫ 2.172). Neil juhtudel ei käsitata põllukultuuride kasvatamist lõpetamata toodanguna.

2.013.Tegelikkuses puudutab lõpetamata toodanguna kirjendamise meetod üksnes pika tootmistsükliga tooteid. Sellised tooted on eelkõige kariloomad, põllukultuuridest valmistatavad tooted nagu vein (mille laagerdumine moodustab tootmisprotsessi lahutamatu osa) ning istandused. Euroopa Liidus ei ole hinnasuundumused üldjuhul väga äkilised, mistõttu need ei tohiks põhjustada teatavate toodete kirjendamist lõpetamata toodanguna (ehkki erandjuhtudel võib seda teha, ⌦ vt punkt ⌫ 2.172).

2.014.Kui koristatakse (põllukultuuride tootmine) või tapetakse (loomad) pika tootmistsükliga tooteid, mis on kirjendatud lõpetamata toodanguna, jõuab tootmisprotsess lõpule ning lõpetamata toodang muutub valmistoodangu varudeks, mis on valmis müügiks või muul otstarbel kasutamiseks. 🡺1 Tootmisprotsessi käigus saadakse igal aastal kirjendatava lõpetamata toodangu eeldatav väärtus valmistoote väärtuse jaotamisel võrdeliselt iga perioodi kuludega (2008 SNA, punkt 6.112). 🡸

2.015.Loomad: loomakasvatustoodangu valmimiseks on üldjuhul tarvis aega, mõnikord kulub protsessi lõpuleviimiseks mitu arvestusperioodi. Sünni hetkest alates on võimalik ja asjakohane kirjendada iga tootmisetappi, ⌦ st ⌫ igas vanuserühmas loomi (seevastu sünnieelset tootmisprotsessi ei ole võimalik kirjendada, kuna see on emalooma pidamiseks vajalikust tarbimisest lahutamatu).

2.016.Veoloomade tootmisprotsess jõuab formaalselt lõpule nende sünniga; sellest alates kirjendatakse nad põhivarana. Muidugi ei ole loomad kohe otstarbekohaseks kasutamiseks valmis, kuid individuaalsed erinevused on sedavõrd suured, et konkreetse vanuse kindlaksmääramine kõikideks juhtudeks oleks üsna meelevaldne. Sünni hetk on kasutusele võetud praktilistel kaalutlustel, eelkõige seetõttu, et loomade hilisem kasutusotstarve on selleks hetkeks juba kindlaks määratud.

2.017.See ei kehti alati veiste, sigade, lammaste ja muude kariloomade puhul, keda võib kasvatada tõuaretuse eesmärgil või tapmiseks. 🡺2 Kui noorloomi on võimalik nende tulevase kasutusotstarbe alusel eristada, tuleks tootmisvahenditena kasutamiseks mõeldud loomad alates sünni hetkest kirjendada kapitali kogumahutusena põhivarasse (⌦ st ⌫ oma tarbeks tehtavad kapitalimahutused põhivarasse, mis kirjendatakse siis, kui need toodetakse, st neid käsitatakse lõpetamata toodanguna ning nende kasv kirjendatakse toodanguna, ⌦ vt ⌫ ESA 2010, punkt 3.134). 🡸 Muudel juhtudel kirjendatakse loomad lõpetamata toodanguna, kuni nad saavad täiskasvanuks ning neid hakatakse kasutama tootmisvahenditena (⌦ nt ⌫ piimalehmadena, tõuaretuseks või muudel tootmiseesmärkidel, nagu villatootmine). Sellest alates kirjendatakse nad põhikapitalina. Loomad, kes on enne tapmist põhikarjast eraldatud, tuleks samuti kirjendada varude, mitte põhivarana.

2.018.Tibude tootmist koheldakse eriliselt, kui protsess hõlmab kahte arvestusperioodi. Perioodi lõpul inkubeeritavaid mune käsitatakse tibude toodanguna ning need kajastatakse PAPs linnulihatoodanguna (lõpetamata toodanguna) (⌦ vt ⌫ 2.048).

2.019.Vein: toodang tuleks kirjendada lõpetamata toodanguna, kuna veini laagerdumine moodustab osa tootmisprotsessist ning võib kesta mitu arvestusperioodi. Ka kääritatavat viinamarjavirret, mis ei ole enam virre ega veel vein, käsitatakse arvestusperioodilõpul sarnaselt inkubeeritavate munadega ning kirjendatakse PAPs veini — lõpetamata toodanguna.

2.020.Istandikes kasvatatav vara: oma tarbeks tehtavad kapitalimahutused põhivarasse (v.a kariloomad), näiteks mitmekordselt vilja kandvaid taimi andvad istandused tuleks kirjendada kapitali kogumahutusena põhivarasse asjaomase vara tekkimise hetkel.

b)Vahetarbimine

2.021.Kaubad ja teenused tuleks kirjendada tootmisprotsessi sisenemisel, ⌦ st ⌫ ajal, mil need tegelikult tarbitakse, mitte ajal, mil need soetatakse või ladustatakse.

2.022.Praktikas on toodete tarbimine konkreetsel vaatlusperioodil vastavuses toodete ostmise või soetamisega, millele lisanduvad esialgsed varud ja millest lahutatakse varude lõppseis perioodi lõpul 11 .

2.023.Teenused kirjendatakse nende ostmise ajal. Kuna teenuseid ei saa ladustada, on ostuhetk ühtlasi ka tarbimise aeg.

2.024.Eranditeks sellest reeglist on järgmised teenused:

–toodete ostmisega seotud teenused, näiteks kaubandus- ja veoteenused, kirjendatakse vahetarbimisena asjaomaste kaupade tarbimise ajal (⌦ vt ⌫ 2.112),

–püsiteenused, näiteks kindlustusteenused. Need kirjendatakse vaatlusperioodi lõpul võrdeliselt asjaomase aasta või aasta osa eest tehtava osaga kogumaksest. Seega ei vasta kirjendatavad summad tingimata asjaomase perioodi kindlustusmaksetele.

c)Kapitali kogumahutus põhivarasse

2.025.Kapitali kogumahutus põhivarasse kirjendatakse asjaomaste varade omandiõiguse üleminekul üksusele, mis kavatseb neid kasutada tootmiseks. Sellest põhimõttest on siiski kaks erandit: esiteks kirjendatakse kapitalirendiga soetatavad varad selliselt, nagu oleks kasutajast saanud omanik hetkel, mil kaubad muutusid ⌦ kasutajale ⌫ kasutamiseks kättesaadavaks (⌦ vt punkt ⌫ 2.122). Teiseks kirjendatakse oma tarbeks tehtav kapitali kogumahutus põhivarasse asjaomaste varaobjektide tootmise ajal (v.a veiste, sigade, lammaste ja muude kariloomade puhul, mille tulevane kasutusotstarve ei ole selgelt määratletav, kuna need loomad kantakse varudesse lõpetamata toodanguna, ⌦ vt punkt ⌫ 2.017).

2.026.Sellest tulenevalt kirjendatakse viljapuuaedade või viinamarjaaedade rajamisel (oma tarbeks toodetavad kapitalikaubad), kui arvestusperioodi lõpuks ei ole kõik vajalikud tööd lõpule viidud, vaatlusaasta jooksul tarbitud materjalide ja teenuste väärtus kapitali kogumahutusena põhivarasse perioodi lõpul.

2.027.Maa ost ja müük ning seonduvad kulud kirjendatakse omandiõiguse ülemineku seisuga. Maa netosoetus ei ole siiski kapitali kogumahutus põhivarasse, kuna maa on mittetoodetud vara. Maa (ja muu mittetoodetud materiaalse vara) netosoetus kirjendatakse kapitalikontole (mittefinantsvarade soetamise konto).

d)Varude muutus

2.028.Varude muutus on vastavuses vaatlusperioodil varudesse lisandunud ja varudest ära võetud kaupade vahega.

2.029.Varudesse lisanduvad kaubad on hiljem tootmisprotsessis tarbimiseks ettenähtud kaubad (sisendivarud), mis kirjendatakse omandiõiguse ülemineku hetkel, või tööstusharu enese kaubad, mis on ette nähtud hilisemaks kasutamiseks, ⌦ nt ⌫ müügiks või kandmiseks üksuse põhikapitali (väljundivarud), mis kirjendatakse varudena nende tootmisprotsessi lõppedes.

2.030.Tööstuse lõpetamata toodete puhul (mis kirjendatakse lõpetamata toodanguna) kirjendatakse vaatlusperioodil tarbitud materjalide ja osutatud teenuste väärtus selle perioodi lõpul samuti varudena (v.a lühikese tootmistsükliga koristamata põllukultuuride puhul, ⌦ vt punkt ⌫ 2.012; selle tulemusena on osa vaatlusperioodil tarbitud materjalidest ja osutatud teenustest ära tarbitud ilma, et varude väärtus oleks selle võrra suurenenud).

2.031.Varudest äravõetud kaubad on, välja arvatud sisendivarude puhul, kaubad, mis sisenevad tootmisprotsessi või, kui tegemist on väljundivarudega, kaubad, mis väljastatakse tööstusest müügiks või muul otstarbel. Esimesel juhul lahutatakse need kaubad tööstuse varudest ajal, mil tootmisprotsessi raames toimus nende tegelik vahetarbimine; teisel juhul lahutatakse need varudest müügi või muul otstarbel kasutamise ajal.

B.TOODANG

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(f) (kohandatud)

(⌦ vt ⌫ ESA 2010, punktid 3.07 kuni 3.54)

🡻 138/2004

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 1(a)

1.Üldised märkused 🡺1 ESA 2010 🡸 ja PAP toodangu määratluse kohta

🡻 2019/280

2.032.Toodang on arvestusperioodi jooksul toodetud tooted kokku (ESA 2010, 3.14). On oluline eristada mõisteid „toodang” ja „tootmine”: toodang tähistab tootmise tulemusena saadavaid kaupasid ja teenuseid ning tootmine tähistab tootmisprotsessi.

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 1(a)

🡺2 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(h)

🡺3 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(i)

2.033.🡺1 ESA 2010 🡸 kohaselt toodang väljund ka i) tooteid ja teenuseid, mida üks kohalik TAÜ tarnib teisele samasse institutsioonilisse üksusse kuuluvale kohalikule TAÜle, ii) ühe kohaliku TAÜ toodetud kaupu, mis on laos selle arvestusperioodi lõpul, mil need toodeti, olenemata nende tulevasest kasutusotstarbest. Seevastu sama arvestusperioodi jooksul sama kohaliku TAÜ toodetud ja tarbitud kaupu ja teenuseid eraldi ei kirjendata. 🡺2 Seega ei kirjendata neid TAÜ toodanguna ega vahetarbimise osana. 🡸

2.034.PAPs kasutatav toodangu mõiste, mis seondub „kogutoodangu” mõistega, põhineb 🡺1 ESA 2010 🡸 kohandamisel, kuna mõningaid sama arvestusperioodi jooksul samas põllumajandusüksuses toodetud ja tarbitud kaupu ja teenuseid kirjendatakse üldise põllumajandusliku tegevuse toodanguna. Kriteeriumid nende kaupade ja teenuste määratlemiseks, mida tuleb arvestada põllumajandustööstuse ⌦ toodanguna ⌫, on sätestatud ⌦ punktis ⌫ 2.055. 🡺1 ESA 2010 🡸 ja PAPs kasutatava meetodi erinevus seisneb nendes üksusesisese tarbimise osades, mille väärtus kajastub nii toodangus kui ka vahetarbimises. Seega jääb lisandväärtus samaks, kasutatavast meetodist olenemata.

2.035.Nagu punktis 1.34 märgitakse, on ESA reegli kohandamise põhjuseks põllumajandusliku tegevuse ja põllumajandusettevõtte (kui kohaliku TAÜ) eriline iseloom. Lisaks võimaldab see:

–parandada põllumajanduskontode majandusanalüüsi, eriti tehniliste koefitsientide ja lisandväärtuse määrade määratlust (toodangu ja vahetarbimise vaheline suhe),

–parandada tehniliste koefitsientide ja lisandväärtuse määrade võrdlust majandustegevuse allharude vahel ning riikide vahel. Tegelikkuses piirneb üksuse sees tarbitav toodang enamasti üksikute konkreetsete toodetega (nagu teravili, valgu- ja õlirikkad tooted, söödakultuurid ja piim kariloomade söötmiseks) ning üksusesisese tarbimise määrad erinevad majandusharude kaupa ja riigiti märgatavalt,

–tugevdada tootmis-, tulutekke- ja ettevõtlustulu kontode järjepidevust: toodetega tehtavate tehingute (toodang, vahetarbimine jne) ja jaotustehingute (töötajate hüvitised, subsiidiumid, maksud, rent, intressid jne) vahelist järjepidevust on tugevdatud alates 1992. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformist, mille tulemusena subsiidiumid (millest osa on seotud tööstusharu sisetarbimiseks mõeldud toodetega) moodustavad hetkel olulise osa põllumajandusliku tulu tekkest ja arengust.

2.036.🡺3 Kuigi ESA 2010s seda ette ei nähta, lähtub PAP põllumajanduse erilise iseloomu tõttu SNAs sätestatud reeglist ning FAO metoodikajuhendist 12 . 🡸 Lisaks võimaldab see märkimisväärselt vähendada põhiüksuse valikust (kohalik TAÜ või homogeenne tootmisüksus) tulenevast erinevusest toodangu mõõtmisel.

2.Põllumajandustoodang: kogused

2.037.PAP koostamisel jaotatakse toodang järk-järgult väiksemateks kogusteks.

Põllumajandustoodete varude ja kasutuse skeem

2.038.Järk-järgulise arvutuse lähtepunktiks on kas:

–brutotoodang (1q) või

–kasutamiskõlblik toodang (3q),

⌦ olenevalt sellest, kas kasutatavad saagiandmed hõlmavad põllul, saagikoristusel ja ettevõttes tekkinud kadusid või mitte ⌫.

a)Brutotoodang

Brutotoodang: (1q)

2.039.See on lähtepunktiks riikidele, kelle riiklik saagikoristusstatistika hõlmab kadusid. Tööstuse mõistest lähtuvalt tuleb mõõta kõikide tööstusesse (nagu see on sätestatud punktides 1.62 ja 1.63) kuuluvate põllumajanduslike üksuste põllumajanduslike tegevuste tulemusena loodud tooteid. Vastavalt punktiga 1.31 ette nähtud käsitlusviisile (mittepõllumajanduslike üksuste põllumajanduslikest kõrvaltegevustest saadud toodangut ei arvestata, kuna kõiki põllumajanduslikke tegevusi käsitatakse eraldiseisvatena, mistõttu need moodustavad omaette kohaliku põllumajandusliku TAÜ) tuleb kirjendada kogu põllumajanduslik toodang, välja arvatud nende üksuste toodang, kus põllumajanduslik tegevus seondub üksnes vaba aja veetmisega (⌦ vt punkt ⌫ 1.24).

b)Kaod

Kaod: (2q)

2.040.See kirje hõlmab kaupade korduvaid kadusid varudest (⌦ vt punkti ⌫ 2.041). Nende hulka kuuluvad kaod põllul, saagikoristusel ja ettevõtetes (mis tulenevad toodete riknevusest, ilmastikumõjudest, nagu hall ja põud, jne). Erinevatel turustusetappidel tekkivaid kadusid, ⌦ st ⌫ põllumajandusettevõttest väljaveol, kauplejate juures ladustamisel ning töötlemisel või töötlevas tööstuses käsitlemisel tekkivaid kadusid ei tohi siinkohal arvesse võtta. Seevastu tootjate poolt müügiks pakutavad tooted, mis jäävad müümata ja seetõttu riknevad (eelkõige puu- ja köögiviljad), tuleks arvesse võtta.

Kadude liigid

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(j)

2.041.ESA 2010 kohaselt võib tootjatel tekkida kolme liiki kadusid: korduvad kaod varudest (ESA 2010, punkt 3.147), erakorralised kaod (kahjud) varudest (ESA 2010, punkt 6.13.e) ja õnnetustest tingitud kaod (katastroofikahjud) (ESA 2010, punktid 6.08 ja 6.09).

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 212/2008 artikkel 1 ja lisa .1

Kolme liiki kadude kirjendamine

2.042.Kirjendamaks kaupade kadusid varudest, tuleb teha vahet ühelt poolt korduvatel kadudel ning teiselt poolt erakorralistel ja õnnetustest tingitud kadudel. Kadude kirjendamine oleneb aga ka toodangu arvutamise meetodist ning iga riigi statistiliste põhiandmete liigist.

2.043.Kui toodangut arvutatakse algvarude ja lõppvarude, müügi ja vajadusel muude kasutuste (nt oma tarbeks toodetud kapitalikaubad) alusel, on korduvad kaod varude muutustest juba maha arvatud ning nende veelkord „varude” alla kirjendamine tooks kaasa topeltarvestamise. Seevastu juhul, kui toodangu arvutamise aluseks ei ole andmed varude kohta, vaid näiteks tegelike sünniarvude hästi põhjendatud arvutused, tuleks kirjendada nii vaatlusperioodil tootmise käigus tekkinud korduvad kaod kui ka kaod pidamiseks või nuumamiseks imporditud või varasematel perioodidel sündinud loomade osas.

2.044.Erakorralised või õnnetustest tingitud kaupade kaod varudest tuleb kirjendada akumulatsioonikontodele, täpsemalt kontole „muud varade mahu muutused”. Seega sisaldab toodang kõikide nende kadude täisväärtust.

2.045.Põhivara (näiteks piimalehmade, aretuskarja jms) kaod (korduvad, erakorralised või õnnetustest tingitud) tuleks kirjendada kontole „muud varade mahu muutused”. Need ei mõjuta toodangu väärtust. Tuleb rõhutada, et juba toodangut andvate istandike osas tekkivad kaod tuleb kadude liigist olenevalt kirjendada kas „põhikapitali kulumina” või „muude varade mahu muutustena”.

c)Kasutuskõlblik toodang

Kasutuskõlblik toodang: (3q) = (1q) miinus (2q) = brutotoodang miinus kaod tootmisetapil

2.046.See on esimene kirje, mille peavad tegema riigid, kelle võrdlev saagikoristusstatistika ei hõlma kadusid. See hõlmab vaatlusperioodi kasutuskõlblikku toodangut, mida turustatakse või kasutatakse tootmisvahenditena, mida tootja ⌦ ise ⌫ töötleb, kodumajapidamises tarbib, ladustab või kasutab ⌦ oma ⌫ tarbeks kapitalikaupade tootmiseks.

d)Algvarud

Algvarud: (4q)

2.047.Algvarude hulka kuuluvad põllumajandusettevõtete oma toodangust tekkinud pooltoodete varud (⌦ st ⌫ tootjate valduses olevad varud) vaatlusaasta alguses. Erinevates turustusetappides olevaid varusid ja sekkumisvarusid seepärast siinkohal ei kirjendata (karja käsitlemise kohta vt ⌦ vaata punkti ⌫ 2.202 jj).

2.048.„Linnuliha” algvarud peaksid hõlmama ka inkubeeritavaid mune vaatlusperioodi alguse seisuga, kuna neid käsitatakse linnuliha pooltoodetena (⌦ vt punkti ⌫ 2.018).

e)Kättesaadavad koguvahendid

Kättesaadavad koguvahendid: (5q) = kasutamiskõlblik toodang pluss algvarud (3q pluss 4q)

f)Üksusesisene tarbimine

Üksusesisene tarbimine: (6q)

2.049.Üksusesisese tarbimise alla kirjendatakse põllumajanduslikus üksuses (kohalik TAÜ) toodetud ning samal vaatlusperioodil tootmisprotsessis sisendina kasutatud tooted.

2.050.Kõik põllumajandustooted (välja arvatud kariloomad; ⌦ vt punkt ⌫ 2.067 ja 2.208), mida põllumajanduslik üksus müüb teistele tootmisega tegelevatele põllumajanduslikele üksustele, kirjendatakse müügina ning seejärel vahetarbimisena. Nende hulka kuuluvad käsitletavad ja töödeldavad kaubad ja nende kõrvalsaadused (⌦ nt ⌫ lõssi-, klii-, õlikoogijäägid, suhkrupeedi pressimisjäägid ja lehtedeta juurekaelad, töödeldud seemnete jäägid).

Üksusesisese tarbimise klassifikatsioon

2.051.Üksusesisese tarbimise võib jaotada asjaomaste toodete kasutusotstarbe alusel:

2.052.Tööstusharus sama põllumajandusliku tegevuse käigus tarbitavad tooted (st samasse klassi (🡺1 NACE Rev. 2 🡸 neljanumbriline tase) kuuluva tegevuse käigus):

–seemned (teravilja-, köögivilja-, lilleseemned jne): taaskasutatakse sama põllukultuuri viljelemiseks;

–veiniviinamarjad ja viinamarjavirre: kasutatakse veinitootmiseks;

–oliivid: kasutatakse oliiviõli tootmiseks;

–piim: kasutatakse loomatoidus.

2.053.Tööstusharus muu põllumajandusliku tegevuse käigus tarbitavad tooted (⌦ st ⌫ mõnda teise klassi (🡺1 NACE Rev. 2 🡸 neljanumbriline tase) kuuluva tegevuse käigus):

Peamiselt loomatoidus kasutatavad taimekasvatussaadused, kuid ka loomsed kõrvalsaadused, mida kasutatakse mõne teise tegevusega seotud tootmisprotsessis (läga ja sõnnik väetistena põllukultuuride viljelemisel). Loomatoidus kasutatavad taimekasvatussaadused võib liigitada vastavalt nende tavapärasele turustamiskõlblikkusele (üldine hinnang):

–tavapäraselt turustamiskõlblikud loomatoiduks kasutatavad tooted: teravili (nisu, rukis, oder, kaer, mais, sorgo, riis jm teraviljad); valgurikkad kultuurid; kartulid; õliseemned (rapsiseeme, päevalilleseeme, sojauba ja muud õliseemned),

–tavapäraselt turustamiskõlbmatud loomatoiduks kasutatavad tooted:

–üheaastased söödataimed: juurviljad (suhkrupeet, söödapeet, kaalikas, söödanaeris, söödaporgand, söödakapsas/lehtkapsas jm juurviljad); söödamais jm haljassööt (värske, kuivatatud või konserveeritud),

–mitmeaastased söödataimed: majandustegevuse käigus püsivalt või ajutiselt tekkivad söödatooted (värsked, kuivatatud või konserveeritud),

–sööda kõrvalsaadused (õled, aganad, lehed ja varred ning muud sööda kõrvalsaadused).

Tööstuse toodanguna kajastatava üksusesisese tarbimise määratlus

2.054.Üksusesiseselt tarbitavaid põllumajandustooteid arvestatakse tööstus toodangu mõõtmisel üksnes juhul, kui need vastavad teatavatele kriteeriumidele. Üksusesisese toodangu kirjendamise piiravate kriteeriumide kehtestamisega täidetakse kaks tingimust: esiteks metoodiline, kuna ESA ⌦ 2010 ⌫ reegli sõnastusest kõrvale kaldudes tekib vajadus järgida selle vaimu (arvestades kahte eraldi tegevust); teiseks praktiline, kuna kehtestatavad kriteeriumid peavad moodustama täpse ja võrreldava raamistiku, et määratleda üksusesisese tarbimise kirjendatav osa ning muuta see toodangu mõõtmise meetod kasutuskõlblikuks.

2.055.Nimetatud kriteeriumid on järgmised:

🡻 212/2008 artikkel 1 ja lisa .25

1.Kaks asjaomast tegevust peavad kuuluma erinevatesse NACE Rev. 2 klassidesse (Osa 01: Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad). Selle kriteeriumi kohaldamine eeldab näiteks sama ettevõtte poolt toodetavate ning põllukultuuride viljelemiseks kasutatavate seemnete hindamist (samal arvestusperioodil).

🡻 138/2004 (kohandatud)

2.Põllumajandustootel peab olema oluline majanduslik väärtus märkimisväärse arvu põllumajandustootjate jaoks.

3.Andmed hindade ja koguste kohta peavad olema hõlpsasti kättesaadavad. Teatavate turustuskõlbmatute toodete puhul on seda kriteeriumi raske täita.

2.056.⌦ Vastavalt ⌫ toodangu mõõtmisel arvesse võetava üksusesisese tarbimise eristamise kriteeriumile (⌦ vt punkti ⌫ 2.055) kirjendatakse tööstuse toodanguna üksnes loomatoidus kasutatavad taimekasvatussaadused (turustuskõlblikud või mitte).

2.057.Kui need tooted kirjendatakse tööstuse toodanguna, tuleb need kirjendada ka vahetarbimisena, järgides vaatlusaastal toodetud ja erinevates tootmistegevustes kasutatud kogumahtude arvessevõtmise põhimõtet (⌦ vt punkt ⌫ 2.055). Kui muutumine toodangust vahetarbimiseks vältab kauem, kui asjaomane vaatlusaasta, kirjendatakse vastavad toodangukogused vaatlus aasta lõpul asjaomase toote „lõppvarudena”.

2.058.Üksusesisese tarbimise hulka ei arvata loomseid kõrvalsaadusi, kuna praktikas on raske saada andmeid nende koguste ja eelkõige hindade kohta.

g)Tootjatepoolne töötlemine

Tootjatepoolne töötlemine: (7q)

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(k) (kohandatud)

2.059.Tootjatepoolse töötlemise alla ⌦ kirjendatakse ⌫ need kogused, mida põllumajandustootjad toodavad töötlemiseks (⌦ nt ⌫ piim, mis töödeldakse võiks või juustuks, õunad, mis töödeldakse õunamahlaks või siidriks), kuid üksnes selliste töötlemistegevuste raames, mis on lahutatavad põllumajanduslikust põhitegevusest (raamatupidamisdokumentide alusel, ⌦ vt punkt ⌫ 1.26). Kirjendatakse üksnes töötlemata tooted (⌦ nt ⌫ toorpiim, õunad), mitte aga neist valmistatud tooted (⌦ nt ⌫ või, õunamahl ja siider). Niisiis ei võeta käesoleva kirje puhul arvesse põllumajandustoodete töötlemisega seotud tööd.

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 212/2008 artikkel 1 ja lisa .26

2.060.Kui tootmistegevusi ei ole võimalik mittepõllumajanduslikest tegevustest lahutada, kajastatakse töötlemise tulemusena saadud toode põllumajandustööstuse toodangu väärtuses (⌦ vt punkt ⌫ 1.25). Kõnealuse töötlemise käigus vahetarbitavaid põhisaadusi ei kirjendata toodangu ega ka vahetarbimisena. See reegel tuleneb asjaolust, et kaks tegevust (põllumajandustoodete tootmine ja nende töötlemine) ei ole raamatupidamisdokumentide alusel teineteisest eristatavad. Seega arvestatakse nende kahe tegevuse kulusid koos ning toodangut hinnatakse töödeldud toodete toodanguna.

h)Oma lõpptarbimine

Oma lõpptarbimine: (8q)

2.061.See hõlmab järgmist:

i)tooted, mis tarbitakse need tootnud põllumajandustootjate kodumajapidamistes;

ii)põllumajandusliku üksuse (ettevõtte) tooted, mida kasutatakse loonustasuna ettevõtjate töötajate tasustamiseks või vahetatakse teiste kaupade vastu.

2.062.🡺1 Põllumajanduslikus üksuses töödeldud tooted, mille tootmist on võimalik põhitegevusest lahutada (⌦ st ⌫ moodustub kohalik mittepõllumajanduslik TAÜ) ja mis tarbitakse põllumajandustootjate kodumajapidamistes, kirjendatakse „Töötleva tööstuse” (NACE Rev. 2 C jagu) toodangu alla oma lõpptarbimisena. 🡸 Seevastu lahutamatul viisil (⌦ st ⌫ toodangut ei ole võimalik lahutada mittepõllumajanduslikest töötlemistegevustest) töödeldud põllumajandustoodete tarbimine põllumajanduslikes kodumajapidamistes kirjendatakse nende tegevuste alla oma lõpptarbimisena (⌦ vt ⌫ 2.080) ning loetakse põllumajandustööstuse toodanguks.

🡻 212/2008 artikkel 1 ja lisa .27

2.063.Omaniku poolt kasutatavate hoonete kaudset rendiväärtust siinkohal ei kirjendata, vaid see kirjendatakse „Enda või renditud kinnisvara üürileandmise ja käituse” alla (NACE Rev. 2 klass 68.20). Eluruumide rentimine on mittepõllumajanduslik tegevus, mis loetakse alati põllumajanduslikust tegevusest lahutatuks.

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(l)

i)Müük

Müük: (9q)

2.064.Käesolev rubriik hõlmab põllumajandustoodete müüki põllumajanduslike üksuste poolt teistele üksustele (põllumajanduslikud või muude tööstusharude üksused), sealhulgas müüki ladudele ja sekkumiskeskustele, välja arvatud põhivara realiseerimine. See jaotatakse siseriiklikuks müügiks väljapoole tööstusharu piire, siseriiklikuks müügiks teistele põllumajanduslikele üksustele ja välismaale müügiks.

2.065.Sellest tulenevalt on konkreetse üksuse müük vastavuses tema toodangu turustamisel tekkinud käibega. 🡺1 Tuleb märkida, et tootmiskarjast eraldatavate põhivarana arvel olevate loomade müüki (ekspordiks või tapmiseks) ei kirjendata müügina. 🡸 Tootmiskarjast eraldatavate põhivarana arvel olevad loomad kantakse enne müüki varudesse, kuid nende loomade müük (tapmiseks või ekspordiks) kajastub arvepidamises laost väljaviimisena ning üksnes kapitalikontol. Vastav toodang kirjendati kaudselt juba varem oma tarbeks toodetud kapitalikaupadena 13 ning kirjendati tootmiskontole.

2.066.Varudena käsitatav kari: varudena käsitatava karja realiseerimine teisele ettevõttele on müük ⌦ punkti ⌫ 2.064 tähenduses. Selle müügi võib tasaarvestada varudest väljaviimisega, kui asjaomased kariloomad kirjendati vaatlusperioodi alguses varudena (muul juhul kirjendatakse üksnes müük).

2.067.Kariloomade soetamist käsitatakse varude lisandumisena, kui tooteid vaatlusperioodi kestel edasi ei müüda. Soetatud kariloomi ei saa siiski käsitada vahetarbimisena, kuna määratlusest tulenevalt vahetarbitavad tooted tootmisprotsessi käigus kaovad (või teevad läbi põhjaliku muutuse). Nimetatud loomi käsitatakse lõpetamata toodanguna, kuna karjakasvatuse protsess ei ole veel lõppenud (tootmisprotsess lõpeb tapmisega). Seepärast kirjendatakse soetused lõpetamata toodangu (toodete) lisandumisena ning need loetakse „negatiivseks” müügiks, mitte aga vahetarbimiseks. Residentidest ettevõtjate vahelise kauplemise korral tasaarvestatakse müük vastavate ostudega (välja arvatud omandi üleminekuga seotud kulutused) 14 . Kõnealust põllumajanduslike üksuste vahelise elusloomakaubanduse erirežiimi tõttu puudub „kariloomade ja loomsete saaduste” puhul vahetarbimine 15 .

2.068.Põhivarana arvel olevad kariloomad: põhivaraks olevate kariloomadega kauplemist põllumajanduslike üksuste vahel ei kirjendata müügina, nagu see on määratletud eespool, vaid varadega kauplemisena (kirjendatakse kapitalikontole kapitali kogumahutusena põhivarasse põllumajanduses). Residentidest ettevõtjate vahelise kauplemise korral tasaarvestatakse müük vastavate ostudega (välja arvatud omandi üleminekuga seotud kulutused).

2.069.Elusloomade (v.a koheseks tapmiseks ettenähtud loomad) impordi kirjendamine: nagu residentidest ettevõtjate vahelise kauplemise korralgi kirjendatakse vaatlusperioodil põllumajanduslike üksuste poolt imporditud varudena käsitatavad kariloomad (v.a koheseks tapmiseks ettenähtud loomad) lõpetamata toodangu lisandumisena ning lahutatakse seetõttu müügist. Seevastu põhivarana arvele võetavaid kariloomi (nt aretusloomad), kes sellistena ka imporditakse, müügist maha ei arvata.

2.070.Kuna praktikas on siiski sageli raske erinevatesse kategooriatesse kuuluvaid loomi kättesaadavatest EL allikatest pärit andmete alusel eristada (teha vahet põhivarana ja varudena arvele võetud loomadel), loetakse, et kõik imporditavad loomad suunatakse varudesse, ning kõikide imporditavate loomade väärtus (v.a koheseks tapmiseks ettenähtud loomad) lahutatakse müügi väärtusest. See kirjendamismeetod tagab elusloomade väliskaubanduse käsitlemise sarnaselt loomakasvatusstatistikas omamaise kogutoodangu arvutamiseks kasutatava meetodiga.

j)Oma tarbeks toodetud kapitalikaubad

Oma tarbeks toodetud kapitalikaubad: (10q)

2.071.Need hõlmavad üksnes:

–põllumajanduslike üksuste poolt tehtavat tööd (⌦ nt ⌫ tööjõu, masinate ja muude tootmisvahendite, sealhulgas istutusmaterjali kasutamine) oma tarbeks istandike, näiteks viljapuuaedade, viinapuuaedade, marjaistandike ja humalapõldude rajamisel. Üldiselt hõlmab oma tarbeks tehtav töö köögiviljaaedade ja viinapuuaedade jms rajamisel arvukalt üksikuid toiminguid, mida ei ole võimalik konkreetsetes kogustes väljendada,

–põllumajanduslikes üksustes kasvatatud ja nende põhikapitali kantud loomi (⌦ vt ⌫ 2.161). Neid loomi kasvatatakse korrapärase toodangu saamiseks (eelkõige aretusloomad, piimaloomad, veoloomad, lambad ja muud villaloomad; ⌦ vt ⌫ 2.202).

k)Lõppvarud

Lõppvarud: (11q)

2.072.Lõppvarude hulka kuuluvad põllumajandustööstuse ettevõtete valmistoodang ja poolilolev töö (⌦ st ⌫ tootjate valduses olevad varud) vaatlusaasta lõpus. Erinevas turustusetapis olevaid varusid (eelkõige turustajate ja töötlejate varud) ning sekkumisvarusid ei tohiks siinkohal arvestada.

2.073.Tooted, mis on varudesse kantud üksnes ajutiselt ning tarbitakse tööstuses hiljem ( ⌦ nt ⌫ söödateravili, seemned ja istutusmaterjal jne) tuleks samuti käesolevasse rubriiki kirjendada, kuna toote lõplik kasutusotstarve on nende varudesse kandmise hetkel teadmata.

l)Kasutus kokku

Kasutus kokku: 12(q) (v.a üksusesisene tarbimine) = (7q) + (8q) + (9q) + (10q) + (11q) = tootjate poolne töötlemine pluss oma lõpptarbimine pluss müük pluss oma tarbeks toodetud kapitalikaubad pluss lõppvarud.

2.074.Käesolev kirje on veergude 7q–11q summa.

m)Varude muutus

Varude muutus: (12q) = (11q) miinus (4q) = lisandunud varud (L) miinus likvideeritud varud (V)

2.075.Tööstuse varude muutust (v.a erinevates turustusetappides olevad varud) vaatlusaastal mõõdetakse lisandunud ja likvideeritud varude vahe või alg- ja lõppvarude vahe abil. Viimasel juhul tuleb väärtuste arvutamisel maha arvata muud mahtude muutused ja kapitalikasum (pärast kapitalikahjumi mahaarvamist) (⌦ vt ⌫ 2.180 jj).

n)Põllumajandustoodang

Põllumajandustoodang = (6q, loomatoit) + (7q) + (8q) + (9q) + (10q) + (12q)

2.076.Vastavalt toodangu mõistele ning üksusesisese tarbimise (⌦ vt punkt ⌫ 2.049 jj), põllumajandustoodete töötlemise (⌦ vt punkt ⌫ 2.059 ja 2.060) ja oma lõpptarbimise (⌦ vt punkt ⌫ 2.061, 2.062, 2.063) kirjendamise reeglitele võib põllumajandustoodangu esitada järgmiselt:

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(m)

2.077.„Kogutoodangu” mõiste põllumajandustoodangu mõõtmiseks hõlmab põllumajanduslike üksuste vahelist põllumajanduslike kaupade ja teenustega kauplemist ning (turustuskõlblike või -kõlbmatute) söödatoodete üksusesisest tarbimist.

🡻 138/2004 (kohandatud)

3.Lahutamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevuste toodang

2.078.Eristatakse kahte liiki „lahutamatud mittepõllumajanduslikke kõrvaltegevusi” (⌦ vt punkt ⌫ 1.29):

–„põllumajandustoodete töötlemine”: see rühm hõlmab tegevusi, mis on muu põllumajandusliku tegevuse jätkuks ning milles kasutatakse põllumajandustooteid. Sellesse rühma kuuluv tüüpiline tegevus on põllumajandustoodete töötlemine,

–„muud lahutamatud mittepõllumajanduslikud kõrvaltegevused”: see rühm hõlmab tegevusi, milles kasutatakse põllumajandusettevõtet ja selle põllumajanduslikke tootmisvahendeid. Võrreldes esimese rühmaga on see vähem ühtne.

2.079.Üldjuhul hõlmavad need tegevused mitmesuguseid tooteid (kaupu ja teenuseid), mille koguseid ei ole võimalik kokku arvutada.

2.080.Nende tegevuste toodang on mõeldud müügiks, bartertehinguteks, loonustasuks, oma lõpptarbimiseks (⌦ vt punkt ⌫ 2.062) või varudesse suunamiseks.

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(n)

2.080.1.ESA 2010 punkti 3.82 kohaselt on teadus- ja arendustegevus süstemaatiline loominguline tegevus, mille eesmärgiks on suurendada teadmiste hulka ning kasutada neid teadmisi uute toodete leidmiseks või väljatöötamiseks, sealhulgas olemasolevate toodete paremate versioonide või omaduste leidmiseks või väljatöötamiseks, või uute või tõhusamate tootmisprotsesside leidmiseks või väljatöötamiseks. Põhitegevusalaga võrreldes olulise suurusega teadus- ja arendustegevus kirjendatakse kohaliku TAÜ kõrvaltegevusalana. Võimaluse korral eristatakse teadus- ja arendustegevuse jaoks eraldi kohalik TAÜ, mida ei omistata põllumajandustööstusele. Kui üksused tegelevad ka teadus- ja arendustegevusega, mida ei saa omistada eraldi kohalikule TAÜ-le, ja on võimalik prognoosida põllumajandustegevuse teadus- ja arendustegevusele tehtavaid kulutusi, tuleks need prognoosid kirjendada põllumajandustoodangu „muude lahutamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevuste” (enda tarbeks tootmine) ja kapitali kogumahutusena põhivarasse.

🡻 138/2004

4.Põllumajandustööstuse toodang

🡻 280/2019 artikkel 1 ja I lisa 5(o) (kohandatud)

2.082.Vastavalt põllumajandustööstuse toodangu määratlusele (vt 1.16) on põllumajandustööstuse toodang põllumajandustoodangu (⌦ vt punktid ⌫ 2.076–2.077) ja lahutamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevuste toodangu (⌦ vt ⌫ 2.078–2.080.1) summa.

🡻 138/2004

5.Toodangu väärtuse hindamine

🡻 280/2019 artikkel 1 ja I lisa 5(p) (kohandatud)

2.083.Toodangu väärtus määratakse baashinna alusel. Baashind (alushind) on hind, mille ostjad maksavad tootjatele toodanguna väljastatud kauba või teenuse ühiku eest, millest arvatakse maha kõik kõnealuse ühiku tootmise või müügiga seotud maksud (⌦ st ⌫ tootemaksud) ja millele lisatakse kõik kõnealuse ühiku tootmise või müügiga seotud toetused (⌦ st ⌫ toodetele makstavad toetused). Baashind ei sisalda tootja poolt eraldi sissenõutavaid transpordikulusid. Samuti ei sisalda see finants- ja mittefinantsvarast tulenevat kapitalikasumit või -kahjumit (⌦ st ⌫ ESA 2010, punkt 3.44).

🡻 138/2004(kohandatud) (kohandatud)

🡺1 280/2019 artikkel 1 ja I lisa 5(q)

2.084.Toodangu osade, näiteks müügi, loonustasu, varude juurdekasve ja üksuse sees tarbitud toodete väärtus määratakse baashinna alusel. Ka oma lõpptarbimiseks mõeldud toodangu (⌦ vt ⌫ oma tarbeks toodetud kapitalikaubad ja oma lõpptarbimine) väärtus tuleb määrata turul müüdavate sarnaste toodete baashinna alusel. Lõpetamata toodangu ja selle juurdekasvu väärtust hinnatakse võrdeliselt lõpptoodangu parajasti kehtiva baashinnaga. Kui seda on vaja eelhinnata, võetakse arvutuse aluseks tegelikud kulutused pluss oodatavale tegevuse ülejäägile või segatulule vastav summa.

2.085.„Netokirjendamissüsteemi” (⌦ vt punktid ⌫ 3.033 ja 3.035) abil PAPd koostades ei võeta baashinna kindlaksmääramisel arvesse tootja poolt sissenõutavat käibemaksu.

2.086.🡺1 Tootja poolt selliselt arvutatud hind on 2008 SNAs, punktides 6.51–6.54 määratletud käibemaksuvaba tootjahind (st hind põllumajandusettevõttest tarnimisel). 🡸 Baashinna võib arvutada tootjahinna alusel, lisades toodetega seotud subsiidiumid ja lahutades maksud (v.a käibemaks). Kui toodetega seotud maksu või subsiidiumi ei ole võimalik konkreetsele tootele üheselt omistada ning seetõttu on baashinda raske arvutada, võib toodangu välja arvutada otse baashinna alusel. Sel juhul saadakse tulemus otse tootjahinnast (v.a sissenõutud käibemaks), millest lahutatakse toodetega seotud maksud (v.a käibemaks) ja liidetakse seejärel toodetega seotud subsiidiumid.

2.087.Et määrata toodangu väärtust baashinna alusel, on vaja teha vahet ühelt poolt toodetega seotud maksudel (v.a käibemaks) ja subsiidiumidel (⌦ vt ⌫ 3.027 ja 3.053) ning teiselt poolt muudel tootmisega seotud maksudel ja subsiidiumidel (⌦ vt ⌫3.044 ja 3.058). Toodetega seotud makse ja subsiidiume ei kirjendata tööstusharu tulutekkekontole (sellele kontole kantakse üksnes muud tootmisega seotud maksud ja subsiidiumid, ⌦ vt ⌫ 3.055).

2.088.Tootjate poolt toodetud konkreetse ühiku hind ei ole alati sama; muu hulgas võib see erineda kättetoimetamise viisist tulenevalt. Näiteks tootja poolt otse eksporditavate kaupade struktuur võib kvaliteedi osas erineda nende struktuurist omamaiseks tarbimiseks müümisel või riigisisesel müümisel või riigisisesel teistele põllumajanduslikele üksustele müümisel. Sellest tulenevalt oleks neil kaupadel erinev hind. Tuleb märkida, et kui tootmisüksus oma toodangu otse ekspordib, tuleb PAPs arvesse võtta ekspordi puhul saadavaid või makstavaid kursikompensatsioone.

2.089.Neid väärtuse hindamise üldpõhimõtteid tuleb teatavate toodete, näiteks hooajatoodete ja veini puhul, kohaldada teatavate erisustega. Neid erisusi selgitatakse varude muutuse hindamist käsitlevas osas ( ⌦ vt punktid ⌫2.185–2.200).

C.VAHETARBIMINE

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(r) (kohandatud)

(⌦ vt ⌫ ESA 2010, punktid 3.88–3.92)

🡻 138/2004

1.Mõiste

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(s) (kohandatud)

2.090.Vahetarbimine kajastab kõikide tootmisprotsessis sisendina kasutatud kaupade ja teenuste väärtust, välja arvatud põhivara, mille tarbimine kirjendatakse põhivara kulumina. Asjaomased tooted ja teenused tootmisprotsessis kas muundatakse või kasutatakse ära (⌦ vt ⌫ ESA 2010, punkt 3.88). Erinevate sisendiliikide klassifikatsioonis kajastab vahetarbimine põllumajanduse sisenditest tulenevaid vastastikuseid seoseid teiste majandusharudega. Vahetarbimist kasutatakse ka tootmistegurite intensiivsuse (st kahe tootmisteguri, näiteks vahetarbimise ja tööjõusisendi suhte) arvutamiseks.

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(t) (kohandatud)

2.091.Vahetarbimise alla ei kuulu uus või olemasolev omandatud põhivara, mis on rahvamajanduses toodetud või imporditud; see kirjendatakse kapitali kogumahutusena põhivarasse (⌦ vt ⌫ 2.109 punktid c kuni f). See hõlmab mittepõllumajandusliku põhivara objekte, näiteks ehitisi või muid rajatisi, masinaid ja seadmeid ning põllumajanduslikku põhivara, näiteks istandikke ja tulundusloomi. Mittetoodetud vara, näiteks maa soetamine ei kuulu samuti vahetarbimise alla. Tavatöödeks kasutatavad odavad tööriistad, näiteks saed, haamrid, kruvikeerajad, mutrivõtmed ja teised käsitööriistad ning väikesed seadmed, näiteks taskuarvutid, kirjendatakse vahetarbimisena.

🡻 138/2004 (kohandatud)

2.092.Vahetarbimine hõlmab abitegevuste (⌦ nt ⌫ ostu-müügi haldamine, turustamine, raamatupidamine, transport, ladustamine, hooldus jne) raames tarbitud kaupu ja teenuseid. Nende kaupade ja teenuste tarbimist ei tohiks eristada kohaliku TAÜ põhitegevuse (või kõrvaltegevuse) käigus tarbitud kaupadest ja teenustest.

2.093.Vahetarbimine hõlmab ka kulutusi kaupadele ja teenustele, millest saavad kasu ka töövõtjad, kuid mis peamiselt toovad kasu siiski tööandjale 16 (⌦ nt ⌫ töötajate reisikulude, tööülesannete täitmisel tekkinud lahutus-, kolimis- ja esinduskulude hüvitamine; kulutused dekoratiivtaimede soetamiseks töökohta).

2.094.Tööstuse ja kohaliku TAÜ kui PAP baasüksuse mõiste kasutuselevõttu silmas pidades hõlmab vahetarbimine kaupu ja teenuseid, mida üks kohalik TAÜ tarnib (tootmisega seoses) teisele kohalikule TAÜle, isegi juhul, kui need üksused kuuluvad samasse institutsioonilisse üksusesse.

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(u) (kohandatud)

2.095.Põllumajanduslike üksuste vahelist kauplemist elusloomadega, mis on sarnased lõpetamata toodangu varudega (nt põrsad, inkubeerimiseks ette nähtud munad) ja elusloomade importi ei kirjendata vahetarbimisena (ega toodanguna) (vt 2.066–2.070).

🡻 138/2004 (kohandatud)

2.096.Sama põllumajandusliku üksuse piires toodetud ja tarbitud (⌦ st ⌫ samal vaatlusperioodil toodetud ja põllumajandustootmise eesmärgil tarbitud) kaupu ja teenuseid ei kirjendata vahetarbimisena, kui need ei kajastu ka tööstusharu toodangus (nt loomatoiduks kasutatavad taimekasvatustooted, ⌦ vt punktid ⌫ 2.049 kuni 2.057; 2.060).

2.Vahetarbimise osad

a)Seemned ja istutusmaterjal

2.097.Käesolev rubriik hõlmab sisseostetud kodumaiste ja imporditud seemnete ja istutusmaterjali kogutarbimist jooksvaks tootmiseks ja viinapuuaedade, viljapuuaedade ja jõulupuuistandike säilitamiseks. Eelkõige hõlmab see seemnete ja istutusmaterjali otseoste teistelt põllumajandustootjatelt. Seevastu sama üksuse piires samal vaatlusperioodil toodetavad ja tarbitavad seemned käesolevasse rubriiki ei kuulu (⌦ vt punkt ⌫ 2.052).

2.098.Tuleb märkida, et põllukultuuride ja köögiviljakultuuride seemne vahetarbimise moodustavad peamiselt i) esimese põlvkonna seeme, mida tootjad ostavad paljundamiseks, ja ii) sertifitseeritud seeme, mida põllumajandustootjad ostavad kultuuride viljelemiseks.

b)Energia; määrdeained

2.099.Käesolevasse rubriiki kuuluvad elekter, gaas ja muud tahke- ja vedelkütused ning mootorikütused. Tuleb märkida, et kirjendamisele kuulub üksnes põllumajandusettevõtete energiatarbimine, mitte aga tarbimine põllumajandustootjate kodumajapidamistes.

c)Väetised ja mullaparandusained

2.100.Mullaparandusained on näiteks lubi, turvas, rasked jäägid, liiv ja tehisvahtmaterjalid.

d)Taimekaitsetooted ja pestitsiidid

2.101.Siia alla kuuluvad herbitsiidid, fungitsiidid, pestitsiidid jms anorgaanilised ja orgaanilised ained (⌦ nt ⌫ mürgitatud sööt).

e)Veterinaarkulud

2.102.Siia tuleb kirjendada ravimid, mille eest esitatakse arve veterinaararsti tasust eraldi (veterinaararsti poolt otse manustatud ravimid kajastuvad tema tasus), ning veterinaarkulud.

f)Loomatoit

2.103.Käesolev rubriik hõlmab kõiki sisseostetavaid kodumaiseid ja imporditud töödeldud ja töötlemata söötasid, sealhulgas otse teistelt põllumajandustootjatelt ostetavaid söötasid. Kirjendatakse ka samas põllumajandusettevõttes samal vaatlusperioodil toodetud ja kasutatud taimekasvatussaadused, mis kasutatakse loomatoiduks, ning need kantakse vahetarbimisena rubriiki „sööt” (⌦ vt punkt ⌫ 2.057). Need kirjendatakse ka toodanguna.

2.104.Sööda valmistamiseks ja säilitamiseks tehtud kulutused (⌦ nt ⌫ kulutused energiale, keemilistele konservantidele jms) tuleb jaotada kulutuse liigi järgi ning neid ei tohi kirjendada koos söödaga.

g)Tootmisvahendite hooldus

2.105.Käesolev rubriik hõlmab:

–kaupade ja teenuste hooldust (st üksikute rikkis või purunenud osade korrapärane vahetamine) ja remonti, mis on vajalik kapitalikaupade kasutuskõlblikkuse säilitamiseks (⌦ vt punktid ⌫ 2.127, 2.128 ja 2.129),

–taimekaitsevarustuse ost (kaasa arvatud taimekaitse ja kahjuritõrje ettevalmistused, ⌦ vt punkt ⌫ 2.101), näiteks detonaatorite, rahekaitse, öökülmavastase suitsu jms ost.

h)Ehitiste hooldus

2.106.Käesolev rubriik hõlmab kulutusi ehitusmaterjalidele (tsement, tellised jms) ja tööjõule ning üldkulutusi, mida põllumajandustootjad teevad põllumajandushoonete ja muude rajatiste (v.a elamute) hooldamiseks (⌦ vt punktid ⌫ 2.127, 2.128 ja 2.129).

i)Põllumajandusteenused

2.107.Need põllumajandusteenused (mille hulka kuuluvad masinate ja seadmete rentimine koos vajaliku tööjõuga) moodustavad põllumajanduse lahutamatu osa (⌦ vt punktid ⌫ 1.82 kuni 1.91) ning kirjendatakse vahetarbimisena ja kajastatakse ka „toodangu” all.

🡻 909/2006 artikkel 1 ja I lisa 2

j)Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM)

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(v) (kohandatud)

2.108.1.Vastavalt ESA 2010-le tuleks põllumajandustööstuses kasutatavate kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste väärtus võtta arvele põllumajandustööstuse vahetarbimisena (⌦ vt ⌫ ESA 2010, peatükk 14).

🡻 909/2006 artikkel 1 ja I lisa 3

k)Muud kaubad ja teenused

🡻 138/2004

2.109.Kõnealused muud kaubad ja teenused on järgmised:

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(w) (kohandatud)

a)mitteelamute ja muu (materiaalse või immateriaalse) põhivara, näiteks masinate ja seadmete ilma operaatorita rentimise (⌦ vt punkt ⌫ 1.23) või tarkvara kasutamise eest otseselt või rendilepingu alusel makstav renditasu. Kui kohalik TAÜ aga ei erista mitteelamute ja maa rentimist, kirjendatakse kõik eespool nimetatu ettevõtte tulukontole maa rentimisena (⌦ vt punkt ⌫ 3.082);

🡻 138/2004

b)töötajate terviseuuringute eest makstavad tasud;

c)põllumajanduskonsultantidele, inspektoritele, raamatuoidajatele, maksukonsultantidele, juristidele jt makstavad tasud;

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(w)

d)kulutused turu-uuringute ja reklaamiga seotud teenustele, personali koolitusele jms teenustele;

🡻 138/2004 (kohandatud)

e)kulutused veoteenustele: see hõlmab töötajate tööülesannete täitmisel tekkivate reisi-, lahutus- ja kolimiskulude hüvitamist, mis toovad kasu peamiselt tööandjale, ning tööandja poolt töötajate vedu korraldavatele sõltumatutele ettevõtetele makstavad summad (v.a vedu kodust töökohta ja tagasi; ⌦ vt punkt ⌫ 2.093, 2.110 alapunkt b ja 3.016) ja tasu kaupade veo eest messidele ja näitustele. Kui aga vedu korraldavad töötajad tööandja transpordivahenditega, tuleb kulud kirjendada vastavatesse rubriikidesse.

Kuna ostetud kaupu hinnatakse ostuhinna alusel ja müüki baashinna alusel (⌦ vt punkt ⌫ 2.111 ja 2.112, 2.083), ei esitata kaupade veokulusid üldjuhul eraldi. Loetakse, et müügiga seotud veokulud nõutakse sisse eraldi. Kui tootja palkab kaupade ostjale transportimiseks kolmanda isiku, ei esitata veokulusid PAPs vahetarbimise ega toodanguna. Kui tootja veab kaupu ise, käsitatakse seda mittepõllumajandusliku tegevusena, millega seotud kultused tuleb eraldi kirjendada, kui tegevus on põhitegevusest lahutamatu. Lisaks hõlmab käesolev rubriik mittepõllumajanduslike kõrvaltegevustega seotud veo-, kaubandus- ja ladustamiskulusid, mis makstakse kolmandatele isikutele;

f)posti- ja telekommunikatsioonikulud;

🡻 590/2022 artikkel 1.4 ja I lisa 4 (kohandatud)

g)tasu teenuste eest, mis sisalduvad kindlustusmaksete kogusummas, mille ettevõte tasub kariloomade kadude, rahe-, öökülma-, tuleõnnetuste kahjudega ja tormikahjudega seotud riskide kindlustamiseks. Ülejäänu, ⌦ st ⌫ netokindlustusmaksed, on kogumaksete see osa, mida kindlustusseltsid kasutavad nõuete rahuldamiseks.

Kogumakseid on võimalik täpselt nimetatud kaheks osaks jaotada üksnes kogu rahvamajanduse puhul, nagu rahvamajanduse arvepidamises ka tehakse. Teenuste osa jaotamiseks tootmisharude vahel kasutatakse üldjuhul nõuetekohaseid jaotuskoefitsiente, mis tulenevad koostatud sisendite ja väljundite tabelitest. Seepärast lähtutakse PAP käesoleva kirje puhul rahvamajanduse arvepidamisest (kindlustusteenustega seotud subsiidiumide kohta ⌦ vt punkt ⌫ 3.063, allmärkus 1);

🡻 138/2004

h)paaritamistasud;

🡻 909/2006 artikkel 1 ja I lisa 4

i)kõik makstud pangakulud (kuid mitte pangalaenude intressid);

🡻 138/2004

j)kutseühingute, näiteks põllumajanduskodade, kaubanduskodade ja põllumajanduse ametiühingute liitumistasud ja liikmemaksud;

k)põllumajandusühistute liikmemaksud;

l)piimaanalüüside, näituste ja põlvnemisregistrite tasud;

m)kulutused kunstlikuks seemendamiseks ja kastreerimiseks;

n)tasud mittetoodetud immateriaalse vara, nt patenditud vara, kaubamärkide, autoriõiguste, piimakvootide ja muude tootmisõiguste jms kasutamise eest. Seevastu taolise mittetoodetud immateriaalse vara ost kirjendatakse kapitalikontole;

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(w) (kohandatud)

o)riigiasutustele makstavad tasud kaubandus- või kutsetegevuseks vajalike litsentside või lubade saamiseks, kui kõnealuste lubade saamiseks on ette nähtud põhjalik kontroll (v.a juhul, kui tasud on võrreldes pakutava teenusega ebaproportsionaalselt suured, ⌦ vt punkt ⌫ 3.048 alapunkt e ja ESA 2010, 4.80 alapunkt d);

p)odavate väiketööriistade, tööriietuse, varuosade ja püsiseadmete ost, mida kasutatakse suhteliselt lihtsateks toiminguteks (ESA 2010 punkti 3.89 alapunkti f alapunkt 1 ja 2008 SNA, 6.225);

q)tasud lühiajaliste rendi-/üüri- ja muude lepingute ning litsentside eest, mis kirjendatakse mittetoodetud varadena; siia hulka ei kuulu selliste mittetoodetud varade otsene ostmine.

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(x)

🡺2 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(y)

k)Objektid, mis ei kuulu vahetarbimise alla

2.110.Vahetarbimise alla ei kuulu:

a)kaubad ja turuteenused, mida tootmisüksused pakuvad oma töötajatele tasuta või vähendatud tasu eest, kui need kulutused toovad selgelt ja peamiselt kasu töötajatele. Nende kaupade ja teenuste väärtus moodustab osa töötajate hüvitistest (⌦ vt punkt ⌫ 3.018);

b)tööandja poolt töövõtjatele rahas makstavad sõidurahad; neid käsitatakse töötajate hüvitiste osana (töötaja kasutab saadud raha kodu ja töökoha vahelisele transpordile) (⌦ vt punkti ⌫ 3.018 alapunkt c). Ka tasu, mida tööandja maksab otse veoettevõttele töötajate kollektiivse veo eest (kodu ja töökoha vahel), käsitatakse töötajate hüvitistena. Kõnealused teenused, näiteks vedu kodust tööle või parkimisvõimaluse pakkumine, on mõneti vahetarbimise iseloomuga. 🡺1 Sellele vaatamata loetakse, et tööandjad vajavad seda liiki teenust töötajate ligimeelitamiseks ja hoidmiseks (kuna tavajuhul peaksid nad niikuinii ise enda eest maksma), mitte aga tootmisprotsessi huvides (⌦ vt ⌫ 2008 SNA, punkt 7.51); 🡸

c)põllumajandushoonete ja vallasvara ost (st kapitalikaubad, mille tavapärane kasutusaeg on üle ühe aasta); need soetused loetakse kapitali kogumahutusteks põhivarasse (⌦ vt ⌫ punkt 2.162);

d)kapitalirendi makseid põllumajandusliku põhivara eest ei käsitata teenuste ostuna, vaid tehingutena, mis hõlmavad osaliselt intressi (ettevõtluskontol) ja osaliselt põhiosa tagasimakseid (finantskonto) (⌦ vt ⌫ punkt 2.122);

e)kulutused kapitalikaupade taastamiseks (põllumajandushoonete katuste, räästarennide, elektri- ja kütteseadmete taastamine; hooldamise kohta ⌦ vt ⌫ punkt 2.105 ja 2.106) ning kapitalikaupade parendamiseks ja remontimiseks tehtavad kulutused, mille eesmärk on suurendada nende kasutusiga või tootlikkust; neid kulutusi käsitatakse kapitali kogumahutusena põhivarasse, kuna need lähevad palju kaugemale, kui on vajalik põhivara töökorras hoidmiseks (2.127–2.129);

f)🡺1 maa, ehitiste või muude olemasolevate kapitalikaupade omandiõiguse omandamisega seotud teenuste ost, näiteks vahendajate, notarite, inspektorite, inseneride jne tasud ning kinnistusraamatusse kandmise tasud (⌦ vt ⌫ ESA 2010, punkt 3.133). 🡸 Neid käsitatakse kapitali kogumahutusena põhivarasse (vt 2.132 ja 2.133);

g)samas üksuses samal vaatlusperioodil toodetud ja tarbitud kaubad ja teenused (v.a teatavad kaubad — ⌦ vt punktid ⌫ 2.056, 2.103, 2.107). Kõnealuseid kaupu ei kirjendata ka toodanguna;

h)„rendi” all nimetatud maa kasutamise eest tasutav rent (⌦ vt punkt ⌫ 3.080);

i)elamute kasutamisega seotud kulutused; need kuuluvad lõpptarbimise alla (kodumajapidamiste kontod) ja PAPs neid ei kajastata;

j)kapitalikaupade kulum, mis kuulub põhikapitali kulumi alla (⌦ vt punkt ⌫ 3.099);

k)netokindlustusmaksed (⌦ vt punkti ⌫ 2.109 alapunkt g);

l)isikukahjuga seotud kindlustusmaksed ja maksed ravikindlustus- ning tööõnnetuskindlustussüsteemidesse; need jagunevad jaotustehinguteks ja lõpptarbimiseks (kodumajapidamiste kontod);

m)veekasutustasud, mis olemuselt on pelgalt maksud ning ei seondu tarbitud vee hulgaga;

n)teatavate teenuste ostmine avalikelt asutustelt (⌦ vt punkt ⌫ 3.048 alapunkt e).

3.Vahetarbimise väärtuse hindamine

2.111.Vahetarbimiseks kasutatavad tooted tuleb hinnata sarnaste kaupade ja teenuste ostuhinna alusel nende tootmisprotsessi sisestamise ajal.

2.112.Ostuhind see hind, mida ostja toodete eest ostmise ajal tegelikult maksab. See sisaldab makse ja sellest lahutatakse toodetele makstavad subsiidiumid (v.a mahaarvamisele kuuluvad maksud, näiteks käibemaks). 🡺2 Ostuhind hõlmab ka transpordikulusid, mida ostja maksab eraldi toote kohaletoimetamise eest nõutud ajal ja kohta; maha on arvatud allahindlus hulgikoguse või hooajaväliste ostude standardhinnast või -kuludest; ostuhind ei sisalda vastavalt krediiditingimustele lisatud intressi või teenuskulusid ega lisatasusid, mis tuleb tasuda, kui makset ei tehta ostu tegemise ajal kokkulepitud ajavahemiku jooksul (ESA 2010, punkt 3.06). 🡸

2.113.Erinevalt teistest majandusharudest on põllumajanduses olulised vahetarbimisega seotud subsiidiumid. Nende eesmärk on vähendada vahetarbimise kulusid. Kui need subsiidiumid liigitatakse (mittepõllumajanduslike) toodete subsiidiumideks. vähendavad need ostuhinnas kajastuva vahetarbimise väärtust (olenemata sellest, kas neid makstakse vahetarbitava kauba tarnijatele või põllumajandustootjatele).

2.114.Kui tootmisüksused impordivad kaupu või teenuseid, peaks ostuhind sisaldama kõiki impordimakse, mahaarvamisele mittekuuluvat käibemaksu ja rahalise kompensatsiooni summasid (maksed või laekumised).

2.115.Vahetarbimise väärtuse hindamisel ei võeta arvesse mahaarvamisele kuuluvat käibemaksu. Mahaarvamisele kuuluvat käibemaksu arvutatakse põllumajanduslike üksuste kõikide ostude puhul, olenemata sellest, kas kohaldatakse tavapärast või kindlasummalise käibemaksu süsteemi. Mahaarvamisele kuuluva käibemaksu, mille põllumajanduslikud üksused oleksid kindlasummalise süsteemi puhul saanud maha arvata, kui neile oleks kohaldatud tavapärast käibemaksuskeemi, ja kindlasummalise hüvitise vahe kajastub käibemaksu üle- või alahüvitamisena. See kirjendatakse vastavalt muude tootmissubsiidiumide või tootmismaksude alla (vt 3.041 ja 3.042).

D.KAPITALI KOGUMAHUTUS

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(aa) (kohandatud)

(⌦ vt ⌫ ESA 2010, punktid 3.122–3.157)

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(bb)

2.116.Kapitali kogumahutuse alla kuulub:

–kapitali kogumahutus põhivarasse (P.51g),

–varude muutus (P.52);

–väärisesemete soetamine miinus realiseerimine (P.53).

🡻 138/2004

2.117.Kuna PAP kontosid koostatakse üksuste poolt tootmistegevuse raames tekitatud voogude kajastamiseks, käsitletakse allpool üksnes kapitali kogumahutust põhivarasse ja varude muutust.

🡻 280/2019 artikkel 1 ja I lisa 5(cc) (kohandatud)

2.118.Kapitali kogumahutuse määramisel jäetakse põhivara kulum maha arvestamata (P.51c).

Põhivara kulumi lahutamisel kapitali kogumahutusest saadakse kapitali netomahutus (P.51n). Põhivara kulum on kapitalikaupade amortisatsioon tootmisprotsessi käigus tekkiva tavapärase kulumi tulemusena (vt 3.099).

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(dd)

1.Kapitali kogumahutus põhivarasse

🡻 138/2004

a)Mõiste

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(ee)

2.119.Kapitali kogumahutus põhivarasse koosneb järgmistest osadest: residendist tootjate põhivara soetamine miinus põhivara realiseerimine teatud perioodi jooksul pluss teatud lisandumised mittetoodetud vara väärtusele, mis on saadud tootja või institutsionaalse üksuse tootliku tegevuse kaudu. (ESA 2010, punktid 3.125–3.129). Põhivara on toodetud vara, mida kasutatakse tootmises enam kui ühe aasta vältel (vt ESA 2010, punktid 3.124 ja lisa 7.1).

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 1(a)

b)Rahvamajanduse kui tervikuga seotud käsitlused

2.120.Rahvamajanduse kapitali kogumahutus põhivarasse on vaatlusaasta sisemajanduse kogutoodangu (SKT) osa, mis on ette nähtud enam kui ühe aasta jooksul tootmisprotsessis tootmisvahendina kasutamiseks (erinevalt kodumajapidamiste või avalike institutsioonide lõpptarbimisest, ekspordist ja varude muutustest). Seega ei hõlma rahvamajanduse kapitali kogumahutus põhivarasse kaupu, mis on küll toodetud minevikus ja kuuluvad seega sisemajanduse kogutoodangu alla, kuid mida vaatlusperioodil kasutatakse muuks otstarbeks. Kasutuse või omandilise kuuluvuse muutus ei too kaasa nende kaupade veelkordset kajastamist sisemajanduse kogutoodangus ning ei mõjuta rahvamajanduse kui terviku raames olemasoleva põhikapitali kogumahtu. Kõnealuste tehingute arvestamine on siiski oluline homogeensete majandusharude, tööstuste või sektorite kaupa tehtavates analüüsides.

2.121.Kui omandilise kuuluvuse muutus toob kaasa kasutuse muutuse (⌦ st ⌫ enam ei ole tegemist põhivaraga), väheneb rahvamajanduse põhivara. Sellise juhtumi levinumaks näiteks on mootorsõidukid, mida kodumajapidamised ostavad tootjatelt kasutatuina, kasutatuina teistesse riikidesse müüdavad laevad ning kapitalikaubad, mis on osadeks jaotatud ja vahetoodetena kasutusse võetud. Kuna neil juhtudel moodustab uus kasutus osa rahvamajanduse kogutoodangust (lõpptarbimine, eksport või mis tahes muu kasutus, olenevalt jäätmetest valmistatud kauba liigist), tuleb kapitali kogumahutust põhivarasse vähendada. Seepärast kasutatakse 🡺1 ESA 2010 🡸s kapitali kogumahutuse arvutamiseks olemasolevate toodetud kaupade netosoetuse mõistet: see võimaldab arvesse võtta kapitali realiseerimist, ⌦ st ⌫ põhikapitali vähendamist.

2.122.Olemasolevate kaupade netosoetus võib olla positiivne, mis tähendab, et see võib kajastada põhivara suurenemist majanduses kui tervikus. Selline olukord tekib näiteks juhul, kui kasutatud sõidukeid, mis on sisemajanduse kogutoodangus juba lõpptarbimisena arvesse võetud, ostetakse põhikapitali kandmise eesmärgil. Kuna olemasolevate kapitalikaupade müük ületab ostu, on rahvamajanduse kui terviku puhul netosoetus negatiivne. Kui aga kapitali kogumahutus põhivarasse jaotada kasutajarühmade vahel, võib netosoetus mõningate rühmade osas olla positiivne.

c)Omandiõiguse ülemineku kriteerium

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(ff) (kohandatud)

2.123.Majanduse mõningate sektorite või harude puhul arvestatakse kapitali kogumahutust põhivarasse omandi (soetamine, realiseerimine) kriteeriumi alusel, mitte aga kaupade kasutuse põhjal. Tuleb märkida, et kapitalirendiga soetatud põhivara (mis ei ole lihtsalt renditud) käsitatakse liisinguvõtja (kui liisinguvõtja on tootja), mitte aga liisinguandja varana, kellele jääb tinglikule nõudele vastav finantsvara (kestvuskaupade erinevate rentimisviiside eristamise kohta vt 2.110 alapunkt d ja ESA 2010 15. peatükk) 17 .

🡻 138/2004

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(gg)

2.124.🡺1 Omandi kriteeriumi kohaldamine oleneb statistikasüsteemist, mille alusel kapitali kogumahutust põhivarasse arvutatakse. 🡸 Kui andmed saadakse ostjatelt, teoorias probleeme ei teki (kuigi praktikas on raske registreerida kõiki investoreid). Sageli on arvutuste aluseks siiski (eriti põllumajanduse puhul) kapitalikaupade tootjatelt saadud andmed nende toodangu või müügi kohta. Lisaks juhtudele, kus ei ole selge, kas toode kuulub kapitalikaupade alla või mitte, on raske ka tegelikku ostjat kindlaks teha, kuna kapitalikaupade iseloomu järgi võib üksnes eeldada, kes on kasutaja. Seepärast on põllumajanduses oht, et kirjendatakse ka kapitalikaubad, mille soetajateks ei ole põllumajandusettevõtted, vaid äriettevõtted, kes kasutavad neid ilma operaatorita väljarentimiseks.

d)Soetamine

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(hh) (kohandatud)

2.125.Põhivara soetamine hõlmab uut või olemasolevat põhivara, mis on soetatud (ostetud, omandatud bartertehingutega, mitterahalise kapitalisiirdena või kapitalirendiga), toodetud ja tootja oma kasutusse jäetud põhivara, põhivara ja mittetoodetud materiaalse vara olulisi parendusi, põllumajandusliku vara looduslikku juurdekasvu (kari ja istandikud) ning kulutusi, mis on seotud mittetoodetud vara üleminekuga (⌦ vt ⌫ ESA 2010, punkti 3.125 alapunkt a).

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(jj)

2.126.🡺1 Esmaseks paigaldamiseks vajalike kestvuskaupade oma tarbeks ostmine või tootmine on mahutus põhivarasse. 🡸 Näiteks õlletehase või veinitootmisettevõtte pudelivaru (välja arvatud tagastamatud pudelid) on varana kirjendatav kaubakogum, ehkki iga üksiku pudeli väärtus on tühine. Sama kehtib restorani toolide ja laudade, nõude ja söögiriistade ning ettevõtte tööriistade suhtes. Nende kaupade esmane paigaldamine on mahutus põhikapitali: põhikapitali kulumit neil juhtudel siiski ei arvutata, kuna eeldatakse, et pärast kõnealust paigaldamist jääb selle väärtus püsivalt samaks, kuna pidevalt ostetakse asendusesemeid kadunud või kasutuskõlbmatuks muutunute asjale. Jooksvad asendusostud kirjendatakse vahetarbimisena. Seda reeglit, mis teoorias on selgelt arusaadav, on mõningatel juhtudel raske praktikas rakendada, kuna statistilised andmed tootmise või müügi kohta ei anna selget ettekujutust, kas kõnealused kaubad on ostetud esmaseks paigaldamiseks või olemasolevate asjade asendamiseks.

2.127.Parendamise, ülesehitamise või ümberehitamise eesmärgil olemasolevate kapitalikaupadega ühendatavad kaubad ja teenused, mis pikendavad nende tööiga või suurendavad nende tootlikkust, kirjendatakse nende kapitalikaupadena, millega nad ühendatakse. Seda tööd käsitatakse uue põhivara soetamisena. Põhimõtteliselt hõlmab käesolev rubriik kõiki kaupu ja teenuseid, mis ühendatakse kapitalikaupadega ning lähevad kaugemale, kui on vajalik jooksvaks hoolduseks ja remondiks. Jooksvaks hooldeks loetakse kõik teenused, mis on kapitalikaupade normaalse elueaga võrreldes lühikeste ajavahemike järel korduvalt vajalikud, et säilitada nende kaupade kasutuskõlblikkus. Siia alla kuulub näiteks kapitalikaupade kiirestikuluvate osade asendamine, välis- ja sisepindade värvimine jms.

2.128.Ühelgi juhul ei ole hooldeks kulutatud summade suurus kriteeriumiks, mille põhjal määratakse kindlaks, kas teenusega luuakse vara või on tegemist jooksva hooldega, kuna suure väärtusega kapitaliobjektide puhul võivad ka jooksva hooldega seotud teenused olla väga kulukad (⌦ vt ⌫ 2.110 alapunkt e). Rangelt võttes tuleks olemasolevate kapitalikaupade suhtes teostatavate teenuste jaotamisel „jooksva hoolde” või „kapitali kogumahutuse” alla lähtuda ajavahemikust, mis kulub ajani, kui teenust taas kord tarvis on: tavajuhul vähem kui ühe aastaga ära kuluvate osade, ⌦ näiteks ⌫ veoki rehvide asendamine loetakse jooksvaks hooldeks, mootori asendamine aga kapitalimahutuseks põhivarasse, kusjuures mitte seetõttu, et mootori väärtus on suurem, vaid seetõttu, et mootorit ei ole üldjuhul tarvis välja vahetada igal aastal, vaid mitme aasta järel. Seda liiki teenuse kirjendamine varade alla (⌦ st ⌫ käsitamine kapitalimahutusena põhivarasse, mitte jooksva hooldena) võimaldab põhikapitali kulumi kaudu jaotada selle väärtuse ühtlaselt kogu kasutusajale.

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(kk) (kohandatud)

2.129.2008 SNAs on sätestatud, et põhivara parendused tuleb kindlaks määrata kas põhivara omaduste muutumise ulatuse järgi (⌦ st ⌫ suuruse, kuju, jõudluse, mahu või oodatava tööea oluline muutus) või selle järgi, et parendused ei ole sellist tüüpi muudatused, mis muude sama liiki varade puhul on harilike hoolde- ja remondiprogrammide raames tavapärased (⌦ vt ⌫ 2008 SNA, punktid 10.43 ja 10.46).

🡻 138/2004

e)Realiseerimine

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(ll) (kohandatud)

2.130.Põhivara realiseerimine hõlmab põhivara müüki, lammutamist, vanametalliks lammutamist või hävitamist omaniku poolt või nende loovutamist bartertehingute käigus või mitterahaliste kapitalisiiretena (⌦ vt ⌫ ESA 2010, punkt 3.125 alapunkt b ja 3.126). Realiseerimine peab üldjuhul kaasa tooma omandiõiguse muutumise ning sellel peab olema otsene majanduslik eesmärk (seepärast ei arvata kõnealuse realiseerimise hulka põhivara lammutamist, vanametalliks lammutamist või hävitamist omaniku poolt juhul, kui taoline kasutusest kõrvaldamine ei hõlma edasist majanduslikku kasutamist) (⌦ vt ⌫ 2008 SNA, punkt 10.38). Teatavat liiki realiseerimine võib siiski jääda sama institutsioonilise üksuse piiresse, näiteks põllumajandustootja poolt loomade tapmine ja äratarbimine tema perekonna poolt.

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(mm)

f)Põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse väärtuse hindamine

2.131.Kapitali kogumahutust põhivarasse hinnatakse ostuhinna alusel (sisaldab omandiõiguse ülemineku kulusid, paigaldamiskulusid ja muid tehingukulusid) või, enda tarbeks tootmise puhul, sarnase põhivara baashinna alusel (baashind saadakse tehtud kulutuste summa järgi). Realiseerimine tuleb kirjendada müügihinna alusel, mis peab olema vastavuses ostuhinnaga, miinus vara omandi üleminekuga seotud kulud, paigalduskulud ja tehingukulud (⌦ vt punkt ⌫ 2.130).

g)Omandi üleminekuga seotud kulud

2.132.Vara omandi üleminekuga seotud kulud on soetaja poolne kapitali kogumahutus põhivarasse, ka juhul, kui osa kuludest kannab müüja. Need hõlmavad vara valduse ülevõtmiseks tehtud kulutusi (paigaldus- ja veokulud jne), vahendustasusid ja komisjonitasusid (notarid, eksperdid jne) ning makse, mis tuleb tasuda vara omandi õleminekul kasutatud vahendusteenustelt.

2.133.Soetaja kapitali kogumahutus põhivarasse hõlmab soetatud kaupade väärtust (välja arvatud tehingukulud) ning soetamisega seotud tehingukulude kogusummat. Seevastu müüja kapitali kogumahutus põhivarasse hõlmab üksnes müüdud kaupade väärtust (välja arvatud tehingukulud). 18 Mittetoodetud vara puhul (näiteks maa või patenditud vara puhul, nagu tootmisõigused), mis kapitali kogumahutuse alla ei kuulu, tuleb need kulud vara soetamisest/realiseerimisest lahutada ning kirjendada eraldi rubriiki soetaja poolse kapitali kogumahutusena põhivarasse.

h)Kapitali kogumahutus põhivarasse ja vara väärtus

2.134.Bilanss, kus esitatakse ükshaaval olemasolevate varade väärtused ja võetud kohustused, sisaldab teavet vara väärtuse muutuse erinevate tegurite kohta. 🡺1 Vara väärtuse muutus määratletakse (⌦ vt ⌫ ESA 2010, 7.12 ja 7.13) arvestusperioodi lõpus ja alguses hinnatud väärtuse vahena ning seda võib väljendada järgmiselt: 🡸

2.135.Nominaalne kapitalikasum (kahjum maha arvatud) on vaatlusperioodi jooksul tekkinud kapitalikasum (kahjum maha arvatud), mis tuleneb sellise vara hinna muutumisest, mille majanduslikud ja füüsilised (kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed) omadused jäävad vaatlusperioodil muutumatuks. Kõnealused muutused kirjendatakse ümberhindluskontole.

2.136.Muud varade mahu muutused on vood, mis võimaldavad kirjendada loodusvarade avastamist, halvenemist või ammendumist ning erakorraliste sündmuste tagajärgi, mis võivad muuta varadest saadavat kasu. Põllumajandustööstuse varade puhul võib mahu muutused jagada kolme peamisse kategooriasse:

–erakorralised kaod või õnnetustest (maavärinad, sõjad, põud, epideemiad jne) põhjustatud kaod,

–varade oodatava amortisatsiooni (mida mõõdetakse põhikapitali kulumi abil) ning tegeliku amortisatsiooni (mis tuleneb oodatust kõrgemat amortisatsiooni põhjustavast ettenägematust vananemisest, kahjustumisest, halvenemisest ja õnnetusjuhtumitest) vahe,

🡻 2022/590 artikkel 1.4 ja I lisa 5(kohandatud) (kohandatud)

–põhivara klassifikatsiooni või struktuuri muutused: ⌦ nt ⌫ põllumajandusmaa majandusliku otstarbe muutumine, lihatoodanguks suunatav piimakari (⌦ vt ⌫ 2.149, allmärkus 1) või põllumajandushoonete kasutuselevõtt eraotstarbel või muul majanduslikul eesmärgil.

🡻 138/2004 (kohandatud)

2.137.Seepärast ei ole kapitali kogumahutus põhivarasse ja põhikapitali kulum (vt 3.089–3.106) ainsad tegurid, mida tuleb varade väärtuse muutuse analüüsimisel arvesse võtta.

i)Põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse tegurid

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(oo) (kohandatud)

2.138.ESA 2010s eristatakse mitut tegurit, mis tuleb kirjendada kapitali kogumahutusena põhivarasse (⌦ vt ⌫ ESA 2010, punkt 3.127):

–eluruumid;

–muud hooned ja rajatised, see sisaldab olulist maaparandust;

–masinad ja seadmed, näiteks laevad, autod ja arvutid;

–kaitseotstarbeline põhivara;

–kultiveeritavad bioloogilised ressursid, ⌦ näiteks ⌫ puud ja kariloomad;

–mittetoodetud varade, näiteks maa, rendi-/üüri- ja muude lepingute ning litsentside omandiõiguse ülemineku kulud;

–teadus- ja arendustegevus, sealhulgas vabalt kasutatava teadus- ja arendustegevuse tootmine;

–maavarade uurimine ja hindamine;

–arvutitarkvara ja andmebaasid;

–meelelahutus-, kirjandus- ja kunstialgupärandid;

–muud intellektuaalomandi õigused.

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(pp)

2.139.PAP koostamisel eristatakse kapitali kogumahutusel põhivarasse järgmist liiki tegureid:

–korduvalt toodangut andvad istandikud,

–kari põhivarana,

–põhivara (v.a põllumajanduslik vara):

–masinad ja muud kapitalikaubad,

–transpordivahendid,

–põllumajandushooned (mitteeluruumid),

–muud rajatised, v.a maaparandus (muud hooned ja rajatised jms),

–muud (arvutitarkvara jms),

–olulised maaparandustööd,

–mittetoodetud vara, näiteks maa ja tootmisõiguste omandi üleminekuga seotud kulud,

–teadus- ja arendustegevus, mis hõlmab spetsialiseeritud üksuse ja oma tootmise otstarbel toimuvat teadus- ja arendustegevust.

🡻 138/2004

2.140.Kapitali kogumahutus põhivarasse hõlmab põllumajanduslike varade puhul kahte liiki varasid (istandikud ja loomad), mida kasutatakse korduvalt ja jätkuvalt toodete (puuviljad, kautšuk, piim jms) tootmiseks: viljapuud, viinapuud, humalapõllud, marjaistandikud ja sparglipeenrad. Jõulupuuistandikud (mis annavad valmistoodangut vaid ühe korra) ei ole põhivara, nagu ka mitte teravili ega köögiviljad. Põhivarana käsitatavad loomad on näiteks aretuskari, piimakari, villalambad ja veoloomad (tapaloomad, sealhulgas tapalinnud, ei ole põhivara).

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(qq)

j)Korduvalt toodangut andvad istandikud

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(rr) (kohandatud)

2.141.Vastavalt ESA 2010-le (punkt 3.125) on istandikesse tehtud kapitali kogumahutuse väärtus vastavuses korduvalt toodangut andvate täisikka jõudnud loodusvarade (näiteks viljapuud) soetamisega arvestusperioodil, millest arvatakse maha realiseerimine, pluss nimetatud loodusvarad, mis ei ole veel täisikka jõudnud (st ei kanna vilja).

🡻 138/2004

2.142.See põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse mõiste hõlmab:

–arvestusperioodil tehtud kulutusi uute istandike rajamiseks (uued või uuendatud), sealhulgas arvestusperioodil nooristandike (esimesed kolm aastat) hooldamiseks kulutatud summasid,

–istandike olemusliku väärtuse kasv kuni täisikka jõudmiseni,

–täisikka jõudnud istandike omandi üleminekuga seotud kulutused põllumajanduslike üksuste vahelistes tehingutes.

2.143.Kapitali kogumahutuses istandikesse kajastavad kaks esimest tegurit oma põllumajandustoodangut, mis mahutatakse põhivarasse.

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(ss)

2.144.Istandike realiseerimine (kirjendatakse negatiivse kapitali kogumahutusena põhivarasse) võib toimuda kahel viisil: kasvavaid istandikke võib müüa teistele (põllumajanduslikele) üksustele, millisel juhul kantakse PAPsse üksnes omandi üleminekuga seotud kulud. Teiseks võimaluseks on istandike langetamine. Sellisel juhul peab aga langetatud istandikel vastavalt realiseerimise üldisele määratlusele olema otsene majanduslik kasutusotstarve; teiste sõnadega, tarvis on kaupade ja teenustena väljenduvat tasakaalustavat kirjet (näiteks müük puidu müügiga tegelevale ettevõttele 19 ). Viimasel juhul peaks istandike realiseerimisväärtus, mis kirjendatakse negatiivse kapitali kogumahutusena põhivarasse, jääma mõõdukuse piiresse.

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 1(a)

2.145.Sellest tulenevalt ei tohi enamikul juhtudest (⌦ st ⌫ välja arvatud punktis 2.144 sätestatud juhul) väljajuurimiste väärtust maha arvata istandikesse tehtavate investeeringute väärtusest. Olemasolevate istandike uuendamiseks mõeldud investeeringuid tuleb käsitada investeeringute, mitte jooksvate hooldekuludena.

2.146.Istandike väljajuurimist tuleb analüüsida seostatuna põhikapitali kulumi arvutamisega. Vastavalt 🡺1 ESA 2010 🡸le ei teki istandike puhul põhikapitali kulumit, mis oleks vastavuses istandike amortisatsiooniga pärast täisikka jõudmist. Istandike väljajuurimisi 20 tuleks seepärast tõlgendada järgmiselt:

–enne istandike tavapärase kasvuperioodi lõppu teostatud väljajuurimisi käsitatakse varadest välja langenud istandikena. Väljajuurimisi arvestatakse põhikapitali kulumis istandike kogu tootliku ea vältel,

–„erakorralised” väljajuurimised on enne istandike tavapärase kasvuperioodi lõppu erinevatel (majanduslikel, strateegilistel jms) põhjustel toimuvad väljajuurimised. Neid tuleks tõlgendada tegeliku (toimunud) amortisatsiooni ja põhikapitali kulumi abil mõõdetava tavapärase amortisatsiooni vahena. Kulumi ülejääk tuleks kirjendada „muude varade mahu muutuste” kontole (akumulatsioonikonto), mis PAPs ei sisaldu.

2.147.Istandike väärtuse muutus arvestusperioodil hõlmab seepärast järgmist nelja komponenti (⌦ vt punkti ⌫ 2.134):

–kapitali kogumahutus põhivarasse, mis vastab vaatlusperioodi soetuste ja realiseerimiste väärtuse vahele, nagu on määratletud punktides 2.141–2.145,

–põhikapitali kulum, millega mõõdetakse istandike amortisatsiooni, nagu see on määratletud punktis 2.146,

–muud „mahu” muutused, mille osas võetakse arvesse istandikke mõjutavate ettenägematute sündmuste mõju (nt erakorralised väljajuurimised) ning mis kirjendatakse „muude varade mahu muutuste” kontole (⌦ vt punktide ⌫ 2.136 ja 2.146 määratlust),

–kapitalikasum (kahjum maha arvatud), millega mõõdetakse arvestusperioodi hinnamuutustest tulenevat väärtuse muutust ning mis kirjendatakse 🡺1 ESA 2010 🡸 akumulatsioonikontode ümberhindluskontole (⌦ vt punkti ⌫ 2.135 määratlust).

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(tt) (kohandatud)

2.148.Kasvatatavate taimekasvatustoodanguvaradega, st istandikega seotud töö kirjendatakse müügina, kui tegu on seda liiki põllumajanduslikule allhankele spetsialiseerunud ettevõtetega (mullaharimine, masinate, taimede, tööjõu jms pakkumine), või oma tarbeks toodetud kapitalikaupade toodanguna (⌦ vt punkt ⌫ 1.75).

🡻 138/2004

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 1(a)

k)Kari põhivarana

2.149.Kariloomade puhul hõlmab kapitali kogumahutus põhivarasse järgmisi koostisosi:

–karja iga-aastane kasv (kuni täisikka jõudmiseni);

–kariloomade soetamine (import), millest arvatakse maha realiseerimine (tapmine 21 ja eksport);

–põllumajanduslike üksuste vahelises kaubanduses omandi üleminekuga seoses tehtud kulutused. 22

2.150.Vastavalt 🡺1 ESA 2010 🡸le on kariloomade puhul kapitali kogumahutuse põhivarasse aasta jooksul toimunud kariloomade soetuste (loomulik kasv ja import), sealhulgas oma tarbeks tootmise, ning kariloomade realiseerimise (tapmine, 23 eksport või muu lõppkasutus) vahe, millele lisatakse omandi üleminekuga seotud kulud. 24 Kapitali kogumahutus põhivarasse jaguneb kariloomade puhul looma kogu elueale. Alguses hõlmab kapitali kogumahutus põhivarasse peamiselt looma loomulikku kasvu. Looma täisikka jõudmisel mõõdetakse kapitali kogumahutust põhivarasse peamiselt realiseerimiste kaudu (müük tapmiseks või ekspordiks). Import, eksport ja omandi üleminekuga seotud kulud tekivad kariloomade puhul kapitali kogumahutusel põhivarasse looma kogu kasuliku eluea jooksul. Kariloomade loomulik kasv (mitte kapitali kogumahutus põhivarasse tervikuna) on loomade kui kapitalikaupade põllumajanduslik tootmine oma tarbeks.

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(uu) (kohandatud)

2.151.Kariloomade puhul on kapitali kogumahutus põhivarasse vaid üks varade väärtuse muutuse element. Tegelikult on kariloomade puhul kapitali kogumahutust põhivarasse võimalik mõõta üksnes kalendriaasta keskmise hinna alusel hinnatavate loomade arvu muutusena igas kariloomade kategoorias (kvantitatiivne meetod), kui täidetud on järgmised tingimused:

–ei esine nominaalset kapitalikasumit ega -kahjumit (⌦ st ⌫ kariloomade hinna ja arvu muutused on tavapärased),

–ei esine muid mahu muutusi (⌦ st ⌫ loodusõnnetustest tingitud kadusid, muutusi klassifikatsioonis jms).

Teine arvutusmeetod (otsene meetod) hõlmab iga kariloomade kategooria sissetulekuid ja väljaminekuid vastavates hindades: lisaks soetustele ja realiseerimistele tuleb selle meetodi puhul võtta arvesse sissetulekuid (eelkõige sünnid) ja väljaminekuid põllumajandusettevõtetes.

🡻 138/2004

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(vv)

2.152.Seepärast ei saa kariloomade puhul kapitali kogumahutust põhivarasse üldjuhul mõõta arvestusperioodi alguse ja lõpu vahelise erinevusena kariloomade väärtuses. Reegel, mida kasutatakse arvutamaks kapitali kogumahutust kariloomadesse kui põhivarasse, oleneb otseselt kariloomade väärtuse (mitte kapitali kogumahutuse väärtuse) muutuse kirjendamise ja mõõtmise meetodist, eelkõige asjaomasest põhikapitali kulumist. 🡺1 See ei ole kooskõlas ESA 2010ga. 🡸

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(ww) (kohandatud)

2.153.Rahvamajanduse arvepidamise süsteemis tuleks teoorias kariloomade puhul arvestada põhivara kulumit 25 . Tegelikult aga on põhivara kulum kariloomade puhul tootmiseks kasutatavate loomade oodatav produktiivsuse vähenemine, mis omakorda kajastub kõnealustest loomadest saadava tulevase tulu muutumises. Põhivara kulumi hindamisega seotud praktilisi probleeme silmas pidades (arvutusparameetrite määratlemine on väga raske, ⌦ vt punktid ⌫ 3.105 ja 3.106) ei tohiks siiski produktiivloomade puhul põhikapitali kulumit arvestada.

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 1(a)

2.154.Kariloomade puhul võib kapitali kogumahutust põhivarasse mõõta erinevate meetoditega. Jooksva inventuuri meetodi puhul on võimalik kõikide ⌦ punktis ⌫ 2.149 sätestatud kapitali kogumahutuse elementide (kariloomade loomulik kasv, import, müük tapmiseks ja ekspordiks, omandi üleminekuga seotud kulutused) väärtust väga täpselt hinnata. Selle meetodi kasutamiseks on aga tarvis suurel hulgal andmeid (näiteks produktiivloomade hinnad kogu nende kasuliku tööea jooksul). Sama kehtib meetodite puhul, mis põhinevad loomakasvatuse tootmistsüklil. Seepärast on tarvis kasutusele võtta lihtsam meetod, isegi kui see ei ole sama täpne.

2.155.Soovitatava meetodi puhul kasutatakse kaudset arvutamist 26 . Arvutamise aluseks on kariloomade arvu muutus ning järgmised kaks eeldust:

–kariloomade hinnad on püsivad ja mõistlikult prognoositavad, mistõttu koguste väärtuse hindamiseks on võimalik kasutada aasta keskmist hinda, arvates maha kapitalikasumi/kahjumi,

–erakorralised kaod on prognoositavad (nii koguse kui hindade osas).

2.156.Kapitali kogumahutust põhivarasse mõõdetakse järgmiste elementide summana:

2.157.„Tapaallahindlus” on produktiivloomadena hinnatud kariloomade väärtuse (niiöelda „kapitalihinna”) ja samade loomade tapahinna (⌦ st ⌫ müügihind tapamajas) vahe produktiivloomade väljaminekul varudest.

2.158.Mõiste „muud produktiivloomade kaod” hõlmab kahte liiki kadusid:

–täisikka jõudnud produktiivloomade erakorralised kaod,

–elu lõpuni (loomuliku surmani) tootmisprotsessis kasutatavate kariloomade väärtus.

2.159.Kadude väärtus, mida kapitali kogumahutuse arvutamisel arvesse võetakse, on kariloomade perioodi alguses hinnatud väärtuse ning likvideerimisväärtuse vahe. Likvideerimisväärtus on tapetavate loomade müügihind (⌦ st ⌫ müügi või oma lõpptarbimise korral) või null, kui loomadel enam majanduslikku otstarvet ei ole (loomad hävitatakse vms).

2.160.Mõisted „muud produktiivloomade kaod” ja „tapaallahindlus” tähistavad vooge, mis kirjendatakse bilansis „muude varade mahu muutuste” kontole. Need on ühenduslüliks varade väärtuse muutuse erinevate tegurite ning põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse vahel ning tagavad järjepidevuse 🡺1 ESA 2010 🡸 suhtes. Nende tähelepanuta jätmine tooks kaasa kariloomadesse kui põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse alahindamise.

2.161.Kariloomade kui põhikapitali oma tarbeks tootmise (loomade loomulik kasv) hinnang põhineb ⌦ punktis ⌫ 2.149 sätestatud kariloomadesse kui põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse mõistel ning seda kohaldatakse täisikka mittejõudnud loomade suhtes:

Oma tarbeks tootmine = kapitali kogumahutus põhivarasse + realiseerimine (tapmine ja eksport) – soetamine (import) 27 – (omandi üleminekuga seotud kulud).

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(xx)

l)Põhivara (v.a põllumajanduslik vara)

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(yy)

2.162.Põhivara, välja arvatud põllumajanduslik vara (istandikud ja kariloomad), hõlmab järgmisi elemente:

–masinad ja muud kapitalikaubad,

–transpordivahendid,

–põllumajandushooned (mitteeluruumid),

–muud (muud ehitised ja rajatised, arvutitarkvara jms).

🡻 138/2004 (kohandatud)

2.163.Kapitali kogumahutus põhivarasse on nende varade soetamine (arvestusperioodil toodetud või imporditud uued varaobjektid või olemasolevad varad), millest arvatakse maha siirded teistesse (põllumajanduse või muude tööstusharude) üksustesse. Tuleb silmas pidada, et kui ühel arvestusperioodil toimub kõnealune tehing kahe põllumajandustööstuse üksuse vahel, tasaarvestatakse need vood omavahel ning asjaomasesse põhivara rubriiki kantakse üksnes omandi üleminekuga seotud kulutused.

2.164.Ehitiste või (müügiks ette nähtud) kapitalikaupade puhul, mille tootmine ulatub mitmesse perioodi, kirjendatakse tootmisperioodil tehtud töö väärtus tootja varude muutusena (lõpetamata toodanguna). Neid kaupu (materiaalsed või immateriaalsed) ei kirjendata kapitali kogumahutusena põhivarasse, kuni omand ei ole üle läinud. Seevastu oma tarbeks tootmisel kirjendatakse tehtud töö kapitali kogumahutusena põhivarasse kogu tootmisperioodil ( ⌦ vt punkt ⌫ 2.025).

2.165.Varasid, mille majanduslik kasutus muutub, kuid omand mitte (⌦ nt ⌫ kui põllumajandushoone võetakse kasutusele põllumajandustootmisega mitteseotud otstarbel), ei kirjendata realiseerimisena. Muutused kirjendatakse „muude varade mahu muutuste” kontole.

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(zz)

m)Olulised maaparandustööd

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(aaa)

2.166.Mittetoodetud materiaalse põhivara olulised parendused on enamasti seotud maaparandusega (maa parem kvaliteet ja kõrgem saagikus tänu niisutus-, kuivendus- ja tulvaennetusmeetmetele jms) ning neid tuleks käsitada sarnaselt muude kapitali kogumahutustega põhivarasse (ESA 2010, punkt 3.128).

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(bbb)

2.167.Kõnealused investeeringud on kulutused maa parendamiseks ja muuks produktiivkasutuseks ettevalmistamiseks, välja arvatud tavapärased hooldekulutused (⌦ vt punktid ⌫ 2.127–2.129). Kulutuste tegijaks peavad olema põllumajandusettevõtjad või nende kulutuste tulemusena loodu peab saama nende omandiks. 🡺1 See kehtib eelkõige infrastruktuurikulutuste puhul, näiteks kändudest puhastamine, tasandamine, kuivendamine, niisutamine ja eraldiasetsevate maatükkide ühendamine (⌦ vt ⌫ ESA 2010, punkt 3.128 ja 2008 SNA, punktid 10.79–10.81). 🡸

n)Mittetoodetud vara omandi üleminekuga seotud kulud

2.168.Mittetoodetud vara omandi üleminekuga seotud kulud tekivad maa ja mittetoodetud immateriaalse vara (patenditud vara, tootmisõigused jms) soetamisel põllumajanduslike üksuste poolt. Neid soetusi ei kirjendata kapitali kogumahutusena põhivarasse (vaid teise kapitalikonto rubriiki, kuna tegemist on mittetoodetud varaga) ning kapitali kogumahutusena põhivarasse kirjendatakse üksnes omandi üleminekuga seotud kulud (kirjendab soetaja, mitte aga müüja).

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(ccc) (kohandatud)

o)Teadus- ja arendustegevus

2.169.Teadus- ja arendustegevus hõlmab teadmiste hulga suurendamise eesmärgil ellu viidud süstemaatilise loomingulise tegevusega ning nende teadmiste uute rakendusalade leidmiseks kasutamisega seoses kantud kulude väärtust. Kui väärtust ei ole põhjendatult võimalik prognoosida, siis võetakse selle hindamisel kokkuleppe kohaselt aluseks tehtud kulutuste summa, mille hulka arvatakse ka teadus- ja arendustegevus, mis ei andnud tulemusi (⌦ vt ⌫ ESA 2010 lisa 7.1).

🡻 138/2004

p)Kaubad ja teenused, mida ei käsitata kapitali kogumahutusena põhivarasse

2.170.Kapitali kogumahutusena põhivarasse ei käsitata järgmisi kaupu ja teenuseid:

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(ddd) (kohandatud)

a)väiketööriistad, tööriietus, varuosad ja püsiseadmed, isegi juhul, kui nende kasutusiga on pikem kui üks aasta; kuna neid uuendatakse korrapäraselt, ning raamatupidamistava järgimiseks, käsitatakse kõnealuste kaupade ostu vahetarbimisena (⌦ vt punktid ⌫ 2.105 ja 2.106);

🡻 138/2004

b)jooksev hoole ja remont (vt 2.127–2.129), kirjendatakse vahetarbimisena;

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(ddd)

c)reklaam, turu-uuringud jms teenused. Nende teenuste ost kuulub vahetarbimise alla (vt 2.109 alapunkt d);

🡻 138/2004 (kohandatud)

🡺1 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 1(a)

🡺2 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(eee)

🡺3 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(fff)

d)kestvuskaubad, mida kodumajapidamised soetavad oma kodusteks vajadusteks; kuna neid kaupu ei kasutata tootmiseks, käsitatakse neid lõpptarbimisena;

e)varudena käsitatavad loomad: tapmiseks ette nähtud nuumloomad, sealhulgas kodulinnud;

f)põhivara kapitalikasum ja –kahjum (kirjendatakse ümberhindluskontole, vt 2.135);

g)õnnetusjuhtumitest (loomataudid jms) või vääramatust jõust (tulvad, tormid jms) põhjustatud põhivara kaod (vt 2.045 ja 2.136).

2.171.Samaaegselt kutsealaseks tegevuseks ja eraotstarbel kasutatavad kapitalikaubad (näiteks mootorsõidukid) kirjendatakse lähtuvalt nende kahest kasutusviisist: osaliselt kapitali kogumahutusena põhivarasse ning osaliselt lõpptarbimisena.

2.Varude muutus

a)Varude ja varude muutuse määratlus

2.172.Varud on kõik kaubad, mis ei kuulu põhikapitali hulka ning on konkreetsel ajahetkel tootjaüksuste omandis. Eristatakse kahte liiki varusid: sisendivaru ja väljundivaru:

–Sisendivaru moodustavad toorained ja tarned, mida kasutatakse hiljem tootmisprotsessides sisendina. Üldjuhul kasutatakse nende toodete tarbimise arvutamiseks vastupidiste ostude (või muud liiki soetuste) tasaarvestamist varude muutustega vaatlusperioodil (⌦ vt punkt ⌫ 2.021).

–Väljundivarude alla kuuluvad valmistoodangu varud ja tootja lõpetamata toodang. Neid võetakse arvesse toodangu arvutamisel. Väljundivarude hulka kuuluvad:

–tööstuse valmistoodang: kaubad, mida tootja ei kavatse enne muuks majanduslikuks kasutamiseks saatmist enam töödelda. Põllumajanduse puhul on sellised tooted taimekasvatussaadused, oliiviõli, viinamarjavirre, loomakasvatustooted ja lahutamatute kõrvaltegevuste raames toodetud kaubad,

–lõpetamata toodang: toodang, mis ei ole täielikult lõpetatud. PAP puhul kuuluvad siia alla vein, tapmiseks ette nähtud loomad, kõik tibud ja muud kodulinnud (sh aretuslinnud) ning muud loomad, välja arvatud põhikapitalina käsitatavad loomad. Tuleb märkida, et kasvavaid põllukultuure (⌦ vt punkt ⌫ 2.012) ei käsitata raamatupidamise aastaaruandes lõpetamata toodanguna.

2.173.Kasvavate põllukultuuride lõpetamata toodanguna kirjendamatajätmist õigustab Euroopa põllumajanduses asjaolu, et valdava enamuse põllukultuuride tootmistsükkel on lühem, kui arvestusperiood. Ka on leitud, et nende kirjendamine saagikoristuse ajal tagab tegevusest saadava tulu analüüsimisel piisava järjepidevuse tootmiskulude suhtes (vt 2.012). Kui saagikoristus, mullaharimine ja külvamine toimuvad eri arvestusperioodidel, kirjendatakse perioodil, mil kulud tekkisid, arvestuslik kahjum, ja saagikoristusperioodil arvestuslik kasum. See arvestusmeetod on siiski vastuvõetav, kuna juhul, kui tingimused jäävad aastast aastasse samaks, katab kõnealuse kulu samal perioodil eelmise saagi müügist saadud tulu ning tagatud on ligikaudne tasakaal. Kõnealust kompensatsiooni ei toimu üksnes tootmise olulise muutuse või väga viletsa saagi korral. Sellisel juhul võib siiski teatavaks teha, et toodang kirjendatakse lõpetamata toodanguna (vt ka 2.013).

2.174.Tuleb märkida, et varudesse ei kanta teenuseid, välja arvatud teenused, mis sisalduvad varudesse kantavate kaupade ostuhinnas.

2.175.🡺1 ESA 2010 🡸 kohaselt lahutatakse varude muutuse mõõtmiseks sissetulekute väärtusest väljaminekute väärtused ning korduvad kaod varudest, kui neid on.

b)Varude muutuste kirjendamise ja hindamise aeg

2.176.Varudesse lisandunud vara väärtus hinnatakse varudesse lisandumise kuupäeva seisuga ja varudest välja läinud vara väärtus väljaminekul kehtivate hindade alusel. Varudesse lisandunud ja varudest väljaläinud vara kirjendamise (ja hindamise) aeg peab olema vastavuses toodetega tehtavate teiste tehingute (toodangu valmimine ja vahetarbimine) ajaga.

2.177.Varude muutuste (valmistoodangu või lõpetamata toodangu lisandumine, väljaminek ja korduvad kaod) väärtuse hindamiseks kasutatakse baashinda. Lõpetamata toodangu lisandumisel tuleks hinna määramiseks kohaldada perioodi lõpuks kogunenud tootmiskulude osa sarnase valmistoote baashinna suhtes. 🡺2 Lisandunud lõpetamata toodangu väärtust võib hinnata ka tootmiskulude väärtuse alusel, millele lisatakse oodatavale tegevuse ülejäägile või (prognoositavale) segatulule vastav hinnalisand (⌦ vt ⌫ ESA 2010, punktid 3.47 ja 3.48). 🡸

2.178.🡺1 ESA 2010 🡸s soovitatakse varude lisandumise ja väljamineku kirjendamiseks jooksva inventuuri meetodit. See lahendus ei ole siiski üldkohaldatav, kuna teavet lisandumiste ja väljaminekute kohta on raske saada. Et siiski jooksva inventuuri meetodit kohaldada, soovitab 🡺1 ESA 2010 🡸„kvantitatiivset” meetodit, kus varude muutusi mõõdetakse arvestusperioodi varude algseisu ja lõppseisu võrdlemise teel, hinnates varude väärtust asjaomase perioodi keskmiste hindade alusel. See meetod on siiski kohaldatav üksnes juhul, kui hinnad püsivad vaatlusperioodil stabiilsetena või kui hinnad va varud suurenevad või vähenevad arvestusperioodil püsivas tempos.

2.179.Nimetatud „kvantitatiivset meetodit” ei saa kohaldada taimekasvatustoodangu suhtes, kuna selle hinnad ja kogused kõiguvad tootmisprotsessist ja pakkumise ning nõudluse struktuurist tulenevalt. 🡺3 Seda põllumajandusele iseloomulikku probleemi on tunnistatud ka ESA 2010s (⌦ vt punkt ⌫ 3.153 alapunkt c). 🡸

2.180.Ka tuleb silmas pidada, et varude muutus, nagu see on määratletud ⌦ punktis ⌫ 2.175, moodustab vaid ühe osa varude väärtuse muutusest arvestusperioodi alguse ja lõpu vahelisel ajal. Olemas on raamatupidamises kasutatav põhivõrrand, mis seostab alg- ja lõppvarude seisu:

2.181.Nominaalset kapitalikasumit ja -kahjumit ning muid mahumuutusi 28 ei tohi arvestada toodangu mõõtmisel, vaid need kirjendatakse muude varude muutuste kontole (vastavalt ümberhindluskontole ja muude varude mahu muutuste kontole).

2.182.PAP puhul on varude muutuse väärtuse hindamisel peamiseks probleemiks taimekasvatustoodang. Tegemist on hooajaliste toodetega, mis lisanduvad varudesse üksnes pärast saagikoristust ning mille väljaminekud jaotuvad mitmele saagikoristusele järgnevale kuule ja jätkuvad sageli järgmisel arvestusaastal. Ka võib nende hind periooditi või ka sama perioodi piires oluliselt kõikuda.

c)Kariloomade ja loomasete saaduste varude muutused

2.183.Kariloomade varude muutuste väärtuse hindamisel ei ole eriti oluline, kas loomi kasvatati asjaomases riigis alates sünnist või imporditi need noorloomadena ja seejärel peeti ning nuumati neid asjaomases riigis. Kui imporditud loomad omandab ettevõte, kes jätkab nende pidamist riigi territooriumil, omandavad loomad „kodakondsuse” ning sulanduvad seetõttu omamaise toodangu hulka.

2.184.Et hinnata karja muutusi vaatlusperioodi lõpul, tuleb teha vahet „varudesse” ja „põhivara” alla kuuluval karjal (⌦ vt punkt ⌫ 2.140 ja 2.203). Esimesse kategooriasse kuuluva looma väärtus baashindades peaks olema erinevatesse kategooriatesse kuuluvate keskmiste loomade eluaegsete ülalpidamiskulude summa kuni vaatlusaastani (kaasa arvatud), millele lisandub oodatav tegevuse ülejääk või prognoositav segatulu (⌦ vt punkt ⌫ 2.177). Kui loom algselt imporditi riigi territooriumile, võib selleks kuupäevaks kogunenud tootmiskulude summana käsitada importimisel tasutud ostuhinda.

2.185.Kuna loomade hinnad muutuvad üldjuhul korrapäraselt, on võimalik kariloomade varude muutust hinnata lihtsa lähendusmeetodi abil, mis ei hõlma kapitalikasumit (kapitalikahjum maha arvatud). Iga loomakategooria osas korrutatakse arvestusaasta alguse ja lõpu vaheline populatsioonimuutus arvestusperioodil registreeritud keskmise hinnaga.

d)Hooajaliste toodete varude muutus

2.186.Hooajalised tooted (⌦ vt punktid ⌫ 2.179 ja 2.182) on tooted, mille puhul kvantitatiivne meetod ei anna head ligikaudset jooksva inventuuri kokkuvõtet, kuna hinnad ja kogused muutuvad korrapäratult. Kvantitatiivse meetodi kohaldamine võiks kaasa tuua nominaalse kapitalikasumi või -kahjumi arvessevõtmise varude muutuse mõõtmisel. Üheks lahenduseks võiks olla varude muutuse mõõtmine arvestusperioodist lühematel ajavahemikel (näiteks igas kvartalis), mille käigus hinna- ja kogusesuundumused vähem kõiguvad. Sellist meetodit on aga sageli raske kohaldada põhiandmete puudumise tõttu.

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(ggg)

2.187.Hooajaliste toodete varude hindamiseks võib kasutada ka laos olevate kaupade hinnasuundumuste jälgimise meetodit. Kauba hind võib laosoleku ajal muutuda vähemalt kolmel põhjusel (2008 SNA, punkt 6.143):

–tootmisprotsess on piisavalt pikk selleks, et allahindlust kohaldatakse toodangu suhtes varakult enne tarnimist,

–selle füüsilised omadused võivad aja jooksul paraneda või halveneda,

–hooajalised tegurid võivad mõjutada selle pakkumist ja nõudlust, põhjustades prognoositavaid muutusi aasta keskmistes hindades, kuigi füüsilised omadused muus osas ei muutu,

🡻 2019/280 artikkel 1 ja I lisa 5(hhh)

2.188.Varudesse lisandumise ning varudest väljamineku aja hindade erinevus peaks kajastama ladustamisajal tekkinud täiendavat väärtust (2008 SNA, 6.143), kuna mitu kuud pärast saagikoristust laost väljavõetud tooted erinevad majanduslikult nendest toodetest, mis ladustati. Sellist toodete väärtuse suurenemist ei tohiks käsitada nominaalse kapitalikasumina.

🡻 138/2004 (kohandatud)