EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.7.2018

COM(2018) 540 final

KOMISJONI ARUANNE

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve
2017. aasta aruanne

{SWD(2018) 377 final}
{SWD(2018) 378 final}
{SWD(2018) 379 final}

Eessõna    

Õigusnormide täitmise tagamine on oluline ELi poliitika nõuetekohaseks rakendamiseks    

1.    Uus hoog töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele    

2.    Ühendatud digitaalne ühtne turg    

3.    Vastupidav energialiit ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika    

4.    Süvendatud ja õiglasem, tugevama tööstusbaasiga siseturg    

5.    Süvendatud ja õiglasem majandus- ja rahaliit    

6.    Vastastikusel usaldusel põhinev õigusruum ja põhiõigused    

7.    Uue rändepoliitika suunas    

Eessõna

Üks minu suuri eelkäijaid, Walter Hallstein, on öelnud, et Euroopa Liit on oma olemuselt õigusühendus. Need sõnad ajendasid mind alustama juuraõpinguid ja kujundasid seejärel minu poliitilist karjääri. Ja minu meelest peavad need sõnad sama hästi paika ka täna. Õigus on meie parim vahend, millega võidelda õigluse eest, kaitsta oma vabadusi ja saavutada oma kodanike jaoks tulemusi.

Just seepärast lubasin ma 2014. aasta novembris ametisse astudes rakendada poliitika kujundamisel ja õigusloomes algusest peale sihipärasemat lähenemisviisi. Me püüame tagada, et meie poliitikaettepanekud põhinevad tõenditel ja avalikel konsultatsioonidel. Selline töömeetod on parema õigusloome tegevuskava keskmes ja selle eesmärk on tagada, et kõik liidu õigusnormid oleksid otstarbekohased ning võimalikult kergesti rakendatavad ja kohaldatavad.

Paraku on iga norm – ükskõik kui hoolikalt see on koostatud ja ette valmistatud – vaid nii tõhus, kui tõhus on selle rakendamine. Seepärast pöörab komisjon juba õigusaktide kavandamisel sama suurt tähelepanu selle tagamisele, et õigusakte kohaldataks nõuetekohaselt. Liidu õiguse tõhusaks rakendamiseks on väga oluline, et komisjoni ja liikmesriikide vahel toimuks koostöö ja teabevahetus. Seetõttu olen pidanud õigusnormide täitmise tagamisel alati kõige olulisemaks dialoogi. Ja just seepärast toetame ka edaspidi liikmesriike liidu õiguse rakendamisel.

Samal ajal peame astuma kindlaid samme liidu õiguse tõsise rikkumise vastu. Seda silmas pidades kehtestasime 2016. aastal oma töös rikkumisjuhtumite ja kaebuste menetlemisel selged prioriteedid. Sellest ajast saadik oleme omaõigusnormide täitmise tagamise alastes jõupingutustes keskendunud kõige olulisematele liidu õiguse rikkumise juhtumitele, mille puhul Euroopa tasandil võetavatel meetmetel võib olla tõeline lisaväärtus. Meie ülesanne on ühelt poolt abistada liikmesriike liidu õiguse rakendamisel ja teiselt poolt tegeleda kindlakäeliselt ettetulevate tõsise rikkumise juhtumitega. Neid kaht ülesannet täidetakse paralleelselt.

Käesolevas aruandes liidu õiguse kohaldamise kohta 2017. aastal on vaatluse alla võetud esimene aasta, mil rakendati seda uut sihipärasemat lähenemisviisi. Esimestest tulemustest on näha, et uus lähenemisviis kannab juba vilja.

Üks ELi suurimaid saavutusi on töötajate vaba liikumine, kuid kõik eurooplased ei ole alati seda meelt, et see toimub õiglaselt. Seepärast kehtestasime 2014. aastal normid (mis jõustusid 2016. aastal) töötajate lähetamise direktiivi jõustamise kohta. Selle direktiiviga on liikmesriikide ametiasutustele antud lisavahendid võitlemiseks kuritarvitamise, pettuse ja deklareerimata tööga. Komisjon kasutas 2017. aastal oma õigusnormide täitmise tagamise volitusi kandmaks hoolt selle eest, et liikmesriigid rakendavad neid norme nõuetekohaselt ja tulemuslikult. Tarbijakaitse valdkonnas kasutasime ka oma rikkumisvastaseid vahendeid. Selle tulemusel muutus tuntavalt inimeste elu – näiteks saab pakettreisi ostnud puhkaja nüüd reisikorraldaja pankroti korral oma raha tagasi.

Õigusnormide täitmise tagamine tähendab ka muudatuste tegemist veebimaailmas. Üha rohkem kodanikke on üha enam mures oma isikuandmete kaitse pärast. Seepärast kehtestasime uued normid, millest on nüüdseks saanud uued üleilmsed standardid kodanike privaatsuse kaitsmisel. Kogu 2017. aasta vältel tegime me tihedat koostööd liikmesriikidega, et valmistada ette pinnas nende uute normide jõustumiseks 2018. aasta mais. Sellest on näha, kui oluliseks me peame liikmesriikide võimalikult varajast toetamist liidu õiguse järgimisel.

Rakendasime sama lähenemisviisi ka selliste normide puhul, mis aitavad suurendada meie julgeolekut ja kaitsta maksumaksjate raha. Praegune komisjon on hoogustanud võitlust rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu kandmaks hoolt selle eest, et liikmesriigid teevad sellise piiriülese kuritegevuse peatamiseks rohkem koostööd. Toetasime seda kogu 2017. aasta jooksul, tegutsedes otsustavalt selle tagamiseks, et ELi uus rahapesuvastane õigusakt võetakse liikmesriikide õigusesse nõuetekohaselt üle.

Nendest näidetest on näha, kuidas õigusaktid võivad tuua kaasa muutusi ja kuidas õigusnormide täitmise nõuetekohase tagamisega on võimalik seista hea selle eest, et neid muutusi on tunda ka eurooplaste igapäevaelus. Just seda tähendabki kuulumine õigusühendusse.

Euroopa Komisjoni president

Jean-Claude Juncker

Õigusnormide täitmise tagamine on oluline ELi poliitika nõuetekohaseks rakendamiseks

Euroopa Liidu poliitika saab anda tulemusi üksnes siis, kui liikmesriigid kohaldavad ja rakendavad liidu õigust nõuetekohaselt ja tarbetute viivitusteta. Komisjon kasutab mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas algatab rikkumismenetlusi, kandmaks hoolt ELi poliitikaeesmärkide saavutamise eest kohapeal.

Strateegilisem lähenemisviis ELi õigusnormide järgimise tagamisele

Komisjon teatas oma teatises „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“  uue lähenemisviisi kujundamisest rikkumispoliitikale. Komisjon tegeleb esmajärjekorras probleemidega, mille puhul komisjoni õigusnormide täitmise tagamise alane tegevus võib kaasa tuua tõelised muutused ning tekitada üksikisikutele ja ettevõtjatele tõelist lisaväärtust.

Näiteks pakub ELi ühtne turg Euroopa ettevõtjatele tohutult võimalusi ning tagab tarbijatele suurema valiku ja madalamad hinnad. Samuti võimaldab ühtne turg inimestel reisida, elada, töötada ja õppida seal, kus nad soovivad. Kuid need hüved ei materialiseeru, kui liikmesriigid ei kohalda või rakenda ühtse turu norme või kui seoses nende normidega esineb muid takistusi.

Euroopa institutsioonide vahelise ülesannete jaotuse kohaselt on Euroopa Komisjonil üldine vastutus seadusandliku protsessi algatamise eest. Nõukogu ja Euroopa Parlament teevad otsuse komisjoni ettepanekute kohta. Liikmesriigid vastutavad selle eest, et liidu õigust kohaldatakse, rakendatakse ja jõustatakse riiklikus õiguskorras õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Selle ringi suleb taas komisjon: kui komisjoni ettepanek võetakse ELi õigusaktina vastu, jälgib komisjon, kas liikmesriigid kohaldavad asjaomast õigusakti õigesti, ja võtab meetmeid, kui nad seda ei tee.

Kolm institutsiooni on leppinud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe raames kokku, et pakuvad ELi kodanikele avatud, selgeid ja kättesaadavaid ELi õigusakte, mida on võimalik tõhusalt rakendada. Komisjon töötab partnerluses liikmesriikidega tagamaks, et seda ka tehakse. Selleks töötab komisjon välja rakenduskavu, et aidata liikmesriikidel rakendada liidu õigust. Direktiivide ettepanekuid ette valmistades arutab komisjon liikmesriikidega, kas on vaja selgitavaid dokumente selle kohta, kuidas liikmesriigid on võtnud konkreetse direktiivi üle oma õigusesse. See dialoog jätkub kogu seadusandliku menetluse vältel ning järgnevates liidu õiguse ülevõtmise, rakendamise ja kohaldamise etappides.

Liikmesriigid peavad rakendama ja kohaldama ELi õigusakte pärast nende vastuvõtmist tõhusalt ja õigeaegselt, et tuua üldsusele kavandatud kasu.

Komisjoni uus õigusnormide täitmise tagamise poliitika aitab saavutada ELi poliitikaeesmärke. Seepärast peaks komisjon tegutsema kindlalt ja kiirelt, kui rikkumised takistavad ELi poliitikaeesmärkide saavutamist.

Komisjon on kindlaks määranud selged prioriteedid, millest ta juhindub tegeledes liidu õiguse väidetava rikkumise juhtumitega. Kooskõlas nende prioriteetidega ja võetud poliitilise kohustusega olla liidu õiguse järgimise tagamisel strateegilisem lõpetas komisjon juhtumid, kui see tundus poliitilisest vaatenurgast asjakohane.

Et tagada nõuetelevastavus vajaduse korral kiiremini, on komisjon kohandanud oma EU Piloti kasutamise strateegiat. Selle mehhanismi kaudu väljendab komisjon enne ametliku menetluse algatamist liikmesriikidele mitteametlikult muret seoses võimalike rikkumistega. EU Pilot ei ole enam standardmehhanism, mille abil alustada liikmesriikidega dialoogi liidu õiguse väidetava rikkumise teemal. Tavaliselt algatab komisjon rikkumismenetluse EU Pilotit kasutamata. See selgitab, miks komisjoni algatatud uute EU Piloti menetluste arv on 2017. aastal märkimisväärselt kahanenud.

Kuna komisjon peab väga oluliseks uurida juhtumeid, kus liikmesriigid ei ole teatanud direktiivide ülevõtmiseks kasutatud siseriiklikest meetmetest, on komisjon tugevdanud oma selliste juhtumite puhul kasutatavat karistussüsteemi. Selliste rikkumisjuhtumite suunamisel Euroopa Kohtusse palub komisjon kohtul korrakindlalt rakendada ühekordset makset ja perioodilisi trahve. Komisjon kohaldab seda poliitikat rikkumismenetluste puhul, mis algatati pärast teatise „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“  avaldamist 19. jaanuaril 2017. Kuna sellest ajast on möödunud vähe aega, ei ole komisjon suunanud 2017. aastal uue karistussüsteemi raames Euroopa Kohtusse ühtki juhtumit.

Komisjon väärtustab ka edaspidi kõrgelt kodanike, ettevõtjate ja muude sidusrühmade abi liidu õiguse rikkumise avastamisel. Samavõrra oluline on, et kodanikud mõistaksid rikkumismenetluse olemust ja seaksid sellele vastavalt oma ootused. Rikkumismenetluse esmane eesmärk on tagada liidu õiguse järgimine liikmesriikides, mitte konkreetse rikkumise heastamine või hüvitamine. Teatud liiki juhtumeid saab sageli rahuldavalt käsitleda muude, asjakohasemate ELi või liikmesriigi tasandi mehhanismide abil, nagu SOLVIT ning liikmesriikide kohtud ja ombudsmanid. Ettevalmistusi selleks on tehtud teatisega „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ , milles on kohustutud tugevdama koostööd Euroopa ombudsmanide võrgustikuga, et edendada head haldustava liidu õiguse kohaldamisel riikide tasandil.

2017. aastal lähtus komisjon oma tegevuses sellest kohustusest. Komisjon korraldas koos Euroopa ombudsmani ja Euroopa ombudsmanide võrgustikuga seminari, et suurendada teabe vahetamist nii liidu õiguse rikkumise juhtude käimasoleva uurimise kui ka üldsusele kättesaadavate õiguskaitsemehhanismide kohta.

Oluline roll ELi õigusaktide rakendamisel riigi õiguskorras on liikmesriikide parlamentidel. Seepärast valmistab parlamentide suurenenud huvi küsimuste vastu, mis on seotud liidu õiguse rakendamise, kohaldamise ja täitmise tulemusliku tagamisega komisjonile üksnes heameelt. Komisjon edendas seadusandlike ettepanekutega seotud teabe korrapärast vahetamist liikmesriikide parlamentidega, kaasates konkreetsed õigusnormide täitmise tagamisega seotud küsimused. 2017. aastal kasutas komisjon seda uuendust, et selgitada oma uut õigusnormide täitmise tagamise poliitikat teabevahetuses Saksamaa ja Tšehhi parlamendiga.

1.Uus hoog töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele

Junckeri komisjoni esimene prioriteet on soodustada investeeringuid, millega luuakse töökohti, ja suurendada Euroopa konkurentsivõimet. Püüdlused luua ettevõtete toetamiseks ja töökohtade loomiseks sobiv õiguskeskkond võivad aga liiva joosta, kui liikmesriigid ei rakenda ELi õigusnorme nõuetekohaselt ja õigeaegselt.

Õiglaste töötingimuste tagamine kõikjal ELis

Töötajate vaba liikumine ühtsel turul eeldab selle tagamist, et kaitse töökohal on kõikjal ELis sarnane. Tööaja direktiivis on sätestatud tööaja korralduse minimaalsed ohutus- ja tervishoiunõuded. Pikk tööaeg ja ebapiisav puhkus (eriti pikema aja jooksul) võib avaldada töötajate tervisele kahjulikku mõju (nt kõrgem õnnetuste ja vigade määr, suurenenud stress ja väsimus ning lühi- ja pikaajalised terviseriskid).

2017. aasta aprillis andis komisjon välja tõlgendava teatise , milles käsitletakse tööaja direktiivi , ja aruande  selle direktiivi rakendamise kohta. Nende dokumentide eesmärk on selgitada kohaldatavat õigusakti. Seda tehes püütakse teatisega eelkõige abistada liikmesriikide ametiasutusi, õiguspraktikuid ja sotsiaalpartnereid direktiivi tõlgendamisel.

Kuna tööaja direktiivi  kohaldatakse liikmesriikides ebaühtlaselt, on teatavate kategooriate töötajad jäänud ilma direktiivi alusel pakutavast kaitsest. Avalikus sektoris ei ole relvajõudude, politsei ja kodanikukaitseteenistuste töötajad, näiteks vanglaametnikud ja avalikus teenistuses olevad tuletõrjujad alati direktiivist kasu saanud. Erasektoris ei ole mõnes liikmesriigis saanud kasutada igal ajal oma direktiivist tulenevaid õigusi ka koduabilised. Õigus tasulisele põhipuhkusele, mis on üks direktiivi põhielemente, ei ole alati lõimitud nõuetekohaselt liimesriigi õigusesse.

Viimasel 20 aastal on komisjon tegelenud õigusnormide täitmise tagamisel selliste puuduste kõrvaldamisega. Lisaks on tööaja direktiivi sätteid tõlgendatud enam kui 50 Euroopa Liidu Kohtu otsuses ja määruses. Nende tõlgenduste mõju on märkimisväärne: liikmesriikide kohtud kasutavad neid liikmesriigi õiguse tõlgendamisel ja tööandjatele ettekirjutuste tegemisel.

Töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate ELi õigusaktidega on kehtestatud kõrged standardid töötajate kaitsmiseks töökohas esinevate tervise- ja ohutusriskide eest. Nendega aidatakse ära hoida tööga seotud haigusi ja õnnetusi, mis aitab parandada inimeste elu. Tänu komisjoni tegevusele õigusnormide täitmise tagamisel selles valdkonnas jõustasid liikmesriigid 2017. aastal siseriiklikud õigusaktid, et tagada kooskõla liidu õigusega, eelkõige direktiiviga, mis käsitleb töötajate kokkupuudet elektromagnetväljadega .

Keskkonnanormide täitmise tagamine

2017. aastal võttis komisjon õiguslikke meetmeid, et tegeleda keskkonnaalaste õigusaktide ebapiisava rakendamisega.

Endiselt on väga oluline ülesanne parandada õhu kvaliteeti. Hoolimata liikmesriikide kohustustest tagada üldsusele hea õhukvaliteet, on õhu kvaliteet olnud paljudes kohtades probleem juba aastaid. Halb õhukvaliteet põhjustab igal aastal rohkem surmasid kui liiklusõnnetused.

Liikmesriikides peavad olema ka asjakohased asulareovee kogumise ja käitlemise süsteemid, sest puhastamata vesi ohustab inimeste tervist, siseveekogusid ja merekeskkonda.

Komisjon võttis 2017. aastal aktiivselt rikkumisvastaseid meetmeid liikmesriikide suhtes, kes ei rakendanud oma siseriiklikes õigusaktides läbivaadatud keskkonnamõju hindamise direktiivi. Selle direktiiviga on lihtsustatud eeskirju, mida kohaldatakse projektide võimaliku keskkonnamõju hindamisel.

Samal ajal tegi komisjon tihedalt koostööd liikmesriikide ametiasutuste ja muude sidusrühmadega, et edendada nõuetelevastavust ja lahendada probleemid varajases etapis. 2017. aasta veebruaris anti välja keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise riigiaruanded , millega anti esmakordselt põhjalik ülevaade sellest, kuidas liikmesriigid rakendavad liidu keskkonnapoliitikat ja -õigust kohapeal. Nende aruannete põhjal alustas komisjon liikmesriikidega individuaalseid dialooge. Peale selle võttis komisjon kasutusele vahendi TAIEX-EIR P2P , et aidata liidu keskkonnaõiguse ja -poliitika rakendamise eest vastutavatel riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel vahetada eksperditeadmisi.

Põllumajandusnormide täitmise tagamine

Ühise põllumajanduspoliitikaga ja seonduvate ELi õigusnormide täitmise tagamisega aidatakse suurendada põllumajandustootjate sissetulekut ja toetatakse põllumajanduse muutumist keskkonnahoidlikumaks. Samuti aitavad need meetmed suurendada sektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust ning toetada üldisemalt elu maapiirkondades.

2017. aastal keskendus komisjon põllumajandusnormide täitmise tagamisel selle jälgimisele, kuidas liikmesriigid viivad ellu otsetoetuste reformi . Komisjon alustas kahepoolset dialoogi liikmesriikidega, kes kastutasid valesti vabatahtliku toetuskohustusega seotud toetuse kava kohast rahalist abi, et toetada põllumajandustootmise viise või sektoreid, mille puhul seistakse silmitsi muude raskustega kui tootmise lõpetamise või tootmise languse oht.

Praktikas ette tulnud raskused osutasid sellele, et kohaldatavaid norme tuleb selgitada. Seepärast võttis komisjoni 2017. aasta detsembris vastu määruse, millega kohandati tingimusi, mille alusel liikmesriigid võivad anda vabatahtliku toetuskohustusega seotud toetuse kava kaudu põllumajandustootjatele rahalist toetust.

Piimas leiduvaid kaseiine kasutatakse tööstuses mitmel otstarbel. Neid kasutatakse mitmes valdkonnas sideainena, nad on üks tähtsamaid juustu koostisosi ja nad leiavad rakendust toidulisandina. ELi õigusnormidega kaseiinide ja kaseinaatide märgistamise kohta hõlbustatakse toidukäitlejate jaoks nende toodete vaba liikumist.

Merendus- ja kalandusnormide täitmise tagamine

Et aidata Euroopal üle minna rohkem ringmajanduse põhimõttele tuginevale majandusele, kus kasutatakse loodusvarasid säästlikumalt, tuleb kalavarusid majandada jätkusuutlikult. See on vajalik ka selleks, et tagada pikas plaanis kalandussektoris töökohad ja kasv. Seepärast keskendus komisjon 2017. aastal oma õigusnormide täitmise tagamise strateegias sellistele kalavarude kaitse ja kalanduskontrolli valdkondadele, mis on olulised ringmajanduse ülesehitamiseks.

Kui liikmesriigid ei võta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ärahoidmiseks viivitamata tõhusaid meetmeid, on ELil keerulisem võidelda selliste tavade vastu kogu maailmas.

Kalanduse riiklikud järelevalvesüsteemid peavad hõlmama hoiatavaid sanktsioone, mida kohaldatakse ELi ühise kalanduspoliitika normide tõsise rikkumise korral. Komisjon astus samme, et kõrvaldada süsteemsed puudused, mis ei lase avastada jätkusuutlikkust kahjustavat ebaseaduslikku kalapüüki.

ELi kalalaevadel on ühise kalanduspoliitika alusel võrdne juurdepääs kõigile ELi vetele ja neis leiduvatele ressurssidele. Liikmesriigid peavad tagama, et teiste ELi riikide lipu all sõitvad laevad pääsevad kala püüdmiseks vabalt ligi nende jurisdiktsiooni kuuluvatele vetele.

Konkurents mereruumi kasutamisel taastuvenergia tootmise, vesiviljeluse ja muul otstarbel on kaasa toonud vajaduse majandada meie meresid sidusamalt. Mereruumi planeerimine toimub piiri- ja sektoriüleselt, kandmaks hoolt selle eest, et kogu merel toimuv inimtegevus on tõhus, ohutu ja kestlik. Komisjon astus 2017. aastal samme selle tagamiseks, et ELi ühist mereruumi planeerimise raamistikku hakataks rakendama liikmesriikide õigusaktides õigeaegselt.

Regionaalpoliitika normide täitmise tagamine

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid toetavad investeerimist peamistesse majanduskasvu suurendava-tesse poliitikavaldkondadesse kõikjal ELis. Et tagada nende fondide vahendite võimalikult tõhus kasutamine, peavad liikmesriigid täitma teatavad eeltingimused . Komisjon kontrollib, et need tingimused oleksid täidetud. Liikmes-riikides tehtavad inves-teeringud peavad olema kooskõlas mitmes vald-konnas, näiteks keskkonna-, tööhõive- või teadusuuringute valdkonnas kohaldatavate ELi normide ja standarditega.

2017. aastal keskendus komisjon eeltingimuste täitmise tagamisele riigihangete, riigiabi ja terviklike transpordiinvesteeringute kavade puhul ning vee- ja jäätmesektoris.

Võitlus ELi eelarvega seotud pettuste vastu

2017. aastal jätkas komisjon järelmeetmete võtmist selliste juhtumite puhul, mille tulemusel kahanesid ELi eelarve sissetulekud.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) avaldas aruande 2017. aastal aset leidnud ulatusliku tollipettuse kohta. Pettuse panid toime rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse rühmitused, kes võtsid sihikule kõige nõrgema kontrolliga ELi sadamad, lootuses, et neil õnnestub deklareerida Hiinast imporditavate rõivaste ja jalatsite väärtus tegelikust väiksemana. Kuna nii tollimaksude kui ka käibemaksu arvutamisel võetakse aluseks imporditud kauba väärtus, oli petturitel võimalik asjakohaste kontrollide puudumisest kasu lõigata ja maksta oluliselt vähem kui oli ette nähtud seadusega. OLAFi uurimise käigus ilmnes, et selle pettuse peamine sõlmpunkt asus Ühendkuningriigis. Kuna kauba sihtkohaks olid eelkõige teiste liikmesriikide turud, sealhulgas Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa ja Itaalia turg, mõjutas see märkimisväärselt nende liikmesriikide käibemaksutulu. Komisjoni 2017. aasta kontrollid kinnitasid OLAFi järeldusi ja Ühendkuningriigis aastatel 2011–2017 aset leidnud pettust. Komisjon nõudis taas, et Ühendkuningriigi ametiasutused võtaksid lõpuks kasutusele tõhusad parandusmeetmed, et ära hoida selliste rõivaste ja jalanõude import Hiinast, mille deklareeritud väärtus on tegelikust väärtusest oluliselt madalam. Teised liikmesriigid olid hakanud rakendama neid meetmeid juba pärast komisjoni soovitust, mis oli mõeldud kõikidele liikmesriikidele, sealhulgas Ühendkuningriigile. Komisjon astus liidu finantshuvide kaitsmiseks asjakohaseid samme ja palus Ühendkuningriigil võtta vajalikud meetmed, et teha kättesaadavaks kõik ELi eelarvesse võlgnetavad summad.

.

2.Ühendatud digitaalne ühtne turg

Digitaalse ühtse turu strateegia eesmärk on eemaldada veebipõhised tõkked, mille tõttu ELi kodanikud ei pääse teatavate kaupade ja teenusteni.

Põhimõtte „rändle nagu kodus“ järgimise tagamine

Alates 15. juunist 2017 kohaldatakse kõikide ELi reisijate suhtes norme, mis tuginevad põhimõttele „rändle nagu kodus“ . See tähendab, et reisijad maksavad teist liikmesriiki külastades mobiilikõnede, tekstsõnumite ja andmeside eest sama hinda kui nad maksavad oma elukohajärgses liikmesriigis.

Usalduse tagamine internetitehingute vastu

E-allkiri, mis võimaldab allkirjastada internetis dokumente nii nagu neid allkirjastatakse sulepeaga väljaspool internetti, on ELis juba reaalsus. Et muuta e-tehingud piiriülestes olukordades turvaliseks ja õiguslikult kehtivaks (nagu liikmesriigi tasandil), on siiski vaja muid usaldusteenuseid kui e-allkiri.

Parema internetiühenduse tagamine

Lairibaühenduse kulude vähendamise direktiiv aitab kahandada väga kiire interneti kasutusevõtuga kaasnevaid kulusid kuni 30 %, mis tähendab, et ELis pääseb sellele ligi rohkem inimesi. Direktiivi nõuetekohane rakendamine on väga oluline ELi digitaalse ühtse turu väljakujundamiseks ja ühenduvuse suurenda-miseks.

Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tagamine

Õiguste kollektiivse haldamise direktiiviga on parandatud kollektiivse esindamise organisatsi-oonide juhtimist ja läbipaistvust. Need organisatsioonid haldavad autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi õiguste omajate, näiteks autorite, heliloojate või esitajate nimel kogu Euroopas. Nad hõlbustavad õiguste litsentsimist ning autoritasude kogumist ja jagamist ning edendavad kultuuriliste väljendusviiside mitmekesisust. Samuti aitab direktiiv suurenda Euroopas internetipõhise muusika kättesaadavust ja valikut, sealhulgas piiriüleselt.

Autoriõiguse normide kohaldamist veebisaidi suhtes, mis võimaldab kasutajatel jagada üksteisele faile, on selgitatud Euroopa Liidu Kohtu otsuses Pirate Bay kohta. Pirate Bay võimaldab kasutajatel jagada ja plokkidena (torrentfailidena) üles laadida oma arvutisse salvestatud töid, mis on kaitstud autoriõigusega. Õiguse omajad ei ole üldjuhul andnud seda liiki veebisaidi administraatoritele ja kasutajatele nõusolekut oma tööde jagamiseks. Kohus tegi otsuse, et tööde jagamist võimaldava veebiplatvormi, näiteks Pirate Bay kättesaadavaks tegemine ja haldamine võib kujutada endast ELi autoriõiguse normide rikkumist. Isegi kui autoriõigusega kaitstud tööd teevad veebis kättesaadavaks veebipõhise failijagamisplatvormi kasutajad, mitte platvorm ise, on platvormi administraatoritel oluline roll kõnealuste tööde kättesaadavaks tegemisel kõikidele platvormi kasutajatele.

Aasta lõpus võttis komisjon vastu ka intellektuaalomandi paketi. Selles antakse suuniseid intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi tõlgendamiseks, millega muudetakse direktiivi rakendamine liikmesriikide jaoks lihtsamaks.

3.Vastupidav energialiit ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika

Euroopa energialiit tagab majapidamistele ja ettevõtetele kindla, taskukohase ja puhta energia, võimaldades energial liikuda ELis vabalt üle liikmesriikide piiride. See elavdab ka uute tehnoloogialahenduste väljatöötamist ja taristu uuendamist, mille eesmärk on vähendada leibkondade elektriarveid, luua töökohti ja hoogustada majanduskasvu. Energialiit toob kaasa säästva energiatarbimise, sest sellega väheneb kasvuhoonegaaside heide, saaste ja meie sõltuvus fossiilkütustest.

Üleminek ohutule, kindlale ja säästvale energiasektorile, mille keskmes on tarbija

Energiatarnijate tegutsemine konkurentsipõhises keskkonnas toob majapidamiste, ettevõtete ja tööstuse jaoks kaasa taskukohased energiahinnad. Seepärast keskendus komisjon 2017. aastal energiasektoris õigusnormide täitmise tagamisel muu hulgas kolmanda energiapaketi direktiivide ja TEN-E määruse rakendamisele.

ELi õigusnormide nõuetekohane rakendamine energiasektoris on oluline, et vähendada energia tarbimist ja muuta see säästlikumaks. Samuti aitab see vähendada süsinikdioksiidi heidet ja sõltuvust fossiilkütustest, tagades samas, et energiatarned on usaldusväärsed, eriti kui nad on suunatud kõige haavatavamatele tarbijatele. Komisjon keskendus energiatõhususe direktiivi , hoonete energiatõhususe direktiivi , taastuvenergia direktiivi ja gaasivarustuskindluse määruse täitmise tagamisel nende eesmärkide toetamisele.

Komisjon võttis rea jõustamismeetmeid, mille eesmärk oli tagada, et liikmesriikidel on kehtestatud riiklik raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutuks ja vastutustundlikuks käitlemiseks, ning parandada õigusraamistikku, mis on seotud joogivees leiduvate radioaktiivsete ainetega. Suurt tähelepanu pöörati ka avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessidega seotud ohutusnõuetest kinnipidamise tagamisele.

2016. ja 2017. aastal hoogustas komisjon oma tegevust energiasektoris mitme seadusandliku ettepaneku esitamisega. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid kaks neist ettepanekutest ( energiamärgistuse määrus ja gaasivarustuskindluse määrus ) 2017. aastal ka vastu.

Pariisi kliimakokkuleppe rakendamine

2015. aastal Pariisis toimunud kliimamuutuste konverentsil moodustas EL koos oma partneritega laiapõhjalise koalitsiooni, mille ambitsioonikuse tulemusel sündis Pariisi kliimakokkulepe. Kokkulepe sisaldab ülemaailmset tegevuskava, mis peaks aitama maailmal saada järje peale tegevusega, mille abil vältida ohtlikke kliimamuutusi. Pariisi kokkuleppe elluviimiseks on Euroopa Komisjon kavandanud kõiki majandussektoreid hõlmava kõrgelennulise eesmärgi vähendada ELi kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 1990. aastaga võrreldes vähemalt 40 %. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline kehtivate kliimaalaste õigusaktide täielik rakendamine ja nende täitmise range tagamine.

Seepärast jälgis komisjon 2017. aastal tähelepanelikult kliimamuutusi käsitlevate kehtivate õigusaktide kohaldamist.

Komisjon alustas ka kahepoolseid dialooge kandmaks hoolt selle eest, et liikmesriigid järgivad süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamise direktiivi . Süsinikdioksiidi kogumine ja geoloogiline säilitamine tähendab süsinikdioksiidi püüdmist suurtest allikatest, nagu elektrijaamad, süsinikdioksiidi kompressiooni ja süsinikdioksiidi transportimist sobivasse säilitamiskohta, kus see juhitakse maa sisse. Selle tehnoloogia rakendamise korral on head väljavaated piirata Euroopas kasvuhoonegaaside heidet.

Komisjon astus sarnaseid samme selle tagamiseks, et liikmesriigid kohaldaksid fluoritud kasvuhoonegaaside määrust . Selle eesmärk on vähendada inimtekkeliste gaaside heidet, mida põhjustavad kõikvõimalikud tööstuses kasutatavad seadmed. Need on väga võimsad kasvuhoonegaasid, mis võivad jääda atmosfääri sajanditeks.

Komisjon jälgis aktiivselt ka seda, kuidas liikmesriigid järgivad määrust, millega luuakse ELi-ülene meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolli raamistik . Laevanduse põhjustatava kasvuhoonegaaside heite vähendamine on oluline samm Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel.

Et muuta transport kõikjal Euroopas puhtaks ja konkurentsivõimeliseks, on väga tähtis kiirendada alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu. 2017. aasta novembris võttis komisjon vastu keskkonnahoidliku liikuvuse paketi , mille eesmärk on tugevdada ELi üleilmset juhtrolli keskkonnahoidlike sõidukite valdkonnas. Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitleva direktiivi eesmärk on luua ühine raamistik alternatiivkütuste taristu ulatuslikuks kasutuselevõtuks kogu Euroopas. Direktiiv aitab vähendada tarnspordi sõltuvust naftast, piirata transpordi keskkonnamõju ja tugevdada Euroopa juhtivat rolli võitluses kliimamuutustega. Direktiivis on sätestatud alternatiivkütuste taristu, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunktide ning maagaasi- ja vesinikutanklate rajamise miinimumnõuded.

4.Süvendatud ja õiglasem, tugevama tööstusbaasiga siseturg

ELi ühtne turg on üksikisikute ja ettevõtjate vaatenurgast jätkuvalt Euroopa kõige väärtuslikum vara. See pakub tohutult võimalusi Euroopa ettevõtjatele ning tagab tarbijatele suurema valiku ja madalamad hinnad. Samuti võimaldab see inimestel reisida, elada, töötada ja õppida seal, kus nad soovivad. Kuid neid hüvesid ei ole võimalik nautida, kui ühtse turu norme ei kohaldata või ei rakendata või kui seoses nende normidega esineb muid takistusi.

Moonutamata konkurentsi tagamine

Igaühel on õigus saada täielikku hüvitist kahju eest, mis on talle tekitatud ELi konkurentsieeskirjade rikku-misega, näiteks kartelli tegutsemisega või turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega. Praktikas saab enamik ohvreid, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning tarbijad, siiski harva rikkujatelt hüvitist. Õigus täielikule hüvitamisele on ELi õigus, kuid selle õiguse kasutamine on reguleeritud liikmesriikide eeskirjadega. Seetõttu on konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagisid sageli kulukas ja keeruline esitada. 2014. aastal vastu võetud direktiiv konkurentsiõiguse rikkumisega tekitud kahju kohta aitab üksikisikutel ja ettevõtjatel nõuda kahju hüvitamist, näiteks võimaldades neile lihtsama juurdepääsu tõenditele, millega tõendada kantud kahju, ja andes neile rohkem aega liikmesriigi kohtule hagi esitamiseks.

2017. aastal jälgis komisjon direktiivi rakendamist siseriiklikes õigusaktides.

Mis puudutab konkurentsieeskirjade täitmise tagamist avalik-õiguslike meetmete kaudu, siis 2017. aasta detsembris teavitas Kreeka komisjoni reast kaitsemeetmetest, millega antakse kolmandatele isikutele juurdepääs elektri tootmisele pruunsöest. Sellega püütakse lahendada komisjoni 2008. aasta otsuses kindlaks tehtud konkurentsiprobleemid.

Peale selle jätkas komisjon 2017. aastal arutelusid Prantsusmaa ametiasutustega, et leida sobivad meetmed lahendamaks konkurentsiprobleemid, mille komisjon oli esmakordselt tõstatanud 2015. aastal. Need olid seotud asjaoluga, et andes enamiku riigi hüdroenergia tootmise kontsessioonidest ühele ettevõtjale, oli Prantsusmaa ELi konkurentsieeskirju rikkudes säilitanud asjaomase ettevõtja Prantsusmaa elektriturgu valitseva seisundi või seda tugevdanud.

Riigiabi valdkonnas on komisjoni riigiabikontrollide süsteemi usaldusväärsuse jaoks oluline pidevalt tagada komisjoni riigiabiotsuste täitmine.

Töötajate vaba liikumise tagamine

ELi kodanikel on õigus töötada omal valikul ükskõik millises liikmesriigis. Nende töötajate õigusi, kes otsustavad töötada välismaal, tuleb kaitsta. Vastavalt direktiivile meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist, peavad liikmesriigid tagama, et liikuvatel ELi töötajatel on juhul, kui nende õigusi rikutakse, juurdepääs tõhusale õiguskaitsele. Samuti peavad liikmesriigid määrama ühe või mitu asutust edendama võrset kohtlemist, toetama ja abistama liikuvaid ELi töötajaid ning elavdama sotsiaalpartnerite, valitsusväliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste dialoogi.

Vaba liikumine on üks ühtse turu suurimaid eeliseid, kuid see peab toimuma õiglasel viisil. Et vältida teenuste osutamisel sotsiaalset dumpingut, on töötajate lähetamise direktiivi jõustamist käsitleva direktiiviga antud liikmesriikide ametiasutustele vahendid, millega võidelda kuritarvitamise ja pettuse vastu ning parandada halduskoostööd ja teabevahetust.

Kaupade vaba liikumise tagamine

Liidu õiguse alusel on liikmesriikide ametiasutuste ülesanne kontrollida, et sõiduauto tüüp vastab kõikidele ELi standarditele, enne kui asjaomast tüüpi autosid saab müüa ühtsel turul. Kui autotootja rikub õigusnõudeid, peavad liikmesriikide ametiasutused võtma parandusmeetmeid (nt tooted tagasi nõudma) ning kohaldama siseriiklike õigusaktide alusel tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi. Komisjon jälgis ka 2017. aastal nende eeskirjade täitmise tagamist liikmesriikides.

Asutamisvabaduse tagamine

Kutsekvalifikatsioonide direktiivi alusel on ELi kodanikel õigus oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamisele teises liikmesriigis.

Kodanike ja ettevõtjate parem teavitamine ja abistamine

2017. aasta mais võttis komisjon vastu vahendite paketi, et parandada üksikisikute ja ettevõtjate vaatenurgast ELi ühtse turu praktilist toimimist.

SOLVITi tegevuskavaga tugevdatakse SOLVITi rolli mitteametliku praktilise õiguskaitsevahendina, mida kasutatakse juhul, kui avaliku sektori asutused rikuvad piiriüleses olukorras kodanikele ja ettevõtjatele ELis antud õigusi. Selle tegevuskava kohaselt võib komisjonile laekunud taotluse edastada SOLVITile.

Samal ajal võttis komisjon vastu kõrgelennulise ettepaneku ühtse digivärava loomise kohta, millega reageeritakse ettevõtjate, kodanike ja muude sidusrühmade soovile pääseda paremini ligi ühtsele turule. Ühtse digivärava kaudu pääsevad kasutajad veebis hõlpsasti ligi ELi ja liikmesriikide eeskirju käsitlevale teabele, nende eeskirjade täitmise menetlustele ning ELi ja liikmesriigi tasandil pakutavale abile. Piiriülestel kasutajatel peaks olema võimalik pääseda nendele veebipõhistele teenustele ligi ja neid kasutada samamoodi nagu riigisisestel kasutajatel. Digivärav aitab kohaldada piiriüleselt ühekordsuse põhimõtet, tagades mehhanismi tõendite automatiseeritud vahetamiseks üle piiride. Ühekordsuse põhimõtte eesmärk on tagada, et kodanikud ja ettevõtjad peavad esitama haldusasutustele sama teabe vaid üks kord.

Ühtse digiväravaga reageeritakse kasutajate vajadustele digitaalses maailmas. See võib aidata ettevõtjatel säästa aastas üle 11 miljardi euro ja ELi kodanikel hoida aastas kokku kuni 855 000 tundi. Samuti julgustatakse algatuse raames liikmesriike vastu võtma e-valitsuse strateegiaid ning pakkuma tänapäevaseid ja tõhusaid avalikke teenuseid.

2017. aastal alustas komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega äriregistrite ühendamist , tänu millele on ELis nii oma riigis kui ka piiriüleselt lihtsam ligi pääseda ettevõtjaid käsitlevale teabele.

Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis antakse äriregistrite ühendamise teel kõikjal ELis elektrooniline juurdepääs kõikide liikmesriikide äriregistrites ettevõtjate kohta leiduvale teabele. See süsteem võimaldab ettevõtjatel, tarbijatel, investoritel ja ametiasutustel saada rohkem teada ettevõtjate kohta, kellega nad kokku puutuvad või kellega nad soovivad äri ajada. Lõppeesmärk on suurendada läbipaistvuse ja ELi ettevõtjaid käsitleva ajakohase teabe abil usaldust ühtse turu vastu.

Kapitaliturgude liitu, finantsteenuseid ja kapitali vaba liikumist käsitlevate eeskirjade täitmise tagamine

Komisjon keskendus 2017. aastal oma õigusnormide täitmise tagamise alases tegevuses selle tagamisele, et liikmesriigid rakendaksid pärast finantskriisi vastu võetud direktiive. Nende direktiivide eesmärk on avada veelgi enam ELi finantsteenuste turud, suurendada finantssektori vastupanuvõimet ja stabiilsust ning parandada investorite kaitset. Kõnealuste direktiivide hulka kuuluvad raamatupidamis- ja auditidirektiiv , hüpoteeklaenu direktiiv , maksekonto direktiiv ja direktiiv muu kui finantsteabe avalikustamise kohta teatavate suurettevõtjate poolt , millega muudetakse raamatupidamisdirektiivi.

2017. aasta lõpuks olid peaaegu kõik liikmesriigid võtnud meetmeid, et jõustada nimetatud direktiivid oma siseriiklikes õigusaktides. Paljudel juhtudel võeti need meetmed pärast seda, kui komisjon oli algatanud rikkumismenetluse.

Finantsinstrumentide turgude direktiiv on nurgakiviks reformidele, mis EL kehtestas eesmärgiga parandada pärast finantskriisi investorite kaitset. Uued eeskirjad muudavad ühtse turu tugevamaks, võimaldades kaubelda finantsinstrumentidega kogu Euroopa Majanduspiirkonnas turgudel, mis on läbipaistvad, korraliku järelevalve all, konkurentsivõimelised ja stabiilsed.

Finantsinstrumentide turgude direktiivi ja muude asjakohaste direktiivide (nagu läbipaistvusdirektiiv) nõuetekohane rakendamine on vajalik kapitaliturgude liidu loomiseks. Kapitaliturgude liidu eesmärk on lihtsustada eelkõige uuenduslike ettevõtjate, idufirmade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele. Samuti püütakse sellega muuta kapitaliturud jae- ja institutsioonilistele investoritele atraktiivsemaks ning lihtsustada piiriüleste investeeringute tegemist.

Maksustamis- ja tollieeskirjade täitmise tagamine

Tollivaldkonnas keskendus komisjon oma õigusnormide täitmise tagamise strateegias selle tagamisele, et liikmesriigid kohaldaksid nõuetekohaselt ja ühetaoliselt liidu tolliseadustikku , ning tollimaksudega samaväärset toimet omavate maksude avastamisele, isegi ELi piires.

Komisjon korraldas uurimise, et kontrollida liikmesriikide sularaha kontrollimise eeskirjade kooskõla ELi õigusaktidega.

Kaudse maksustamise valdkonnas pööras komisjon õigusnõuete täitmise tagamisel tähelepanu eeskätt selliste rikkumiste kindlakstegemisele, mis piiravad aluslepingust tulenevaid vabadusi ja mõjutavad tugevalt siseturu toimimist.

Üks siseturu hüvedest on see, et üksikisikutel ja ettevõtjatel on vabadus liikuda, tegutseda ja investeerida üle liikmesriikide piiride. Ent kuna otsene maksustamine ei ole ELis ühtlustatud, võib see vabadus tähendada seda, et mõnel maksumaksjal õnnestub oma elukohariigis makse vältida või neist kõrvale hoiduda. Seepärast on ELi maksuasutused leppinud kokku tihedamas koostöös, et tagada maksude maksmine ning võidelda maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumisega. See koostöö on sätestatud direktiivis halduskoostöö kohta . See direktiiv võimaldab liikmesriikidel kanda üha enam üleilmastuvas keskkonnas hoolt selle eest, et kõik riigi maksumaksjad maksavad õiglase osa. See on peamine läbipaistvuse tagamise vahend võitluses maksudest kõrvalehoidumise tavadega, mis tulid päevavalgele seoses LuxLeaksi juhtumi ning Panama ja Paradise’i dokumentidega.

Komisjon keskendus 2017. aastal oma õigusnormide täitmise tagamise alases tegevuses selle tagamisele, et liikmesriigid rakendaksid kõnealusesse direktiivi tehtud olulisi muudatusi. Need muudatused on seotud teabe vahetamisega maksuotsuste kohta ja riigipõhiste aruannetega . 2017. aasta lõpuks olid peaaegu kõik liikmesriigid vastu võtnud nõutavad meetmed.

Euroopa Kohus leidis teedrajavas suurkogu otsuses , et ühe liikmesriigi kohtud võivad halduskoostöö direktiivi alusel kontrollida teise liikmesriigi saadetud maksuteabe taotluste õiguspärasust. See kontrollimine piirdub siiski vaid veendumisega selles, et taotletud teave ei ole asjaomases maksumenetluses ilmselgelt ebaoluline.

Tarbijatele kõrgetasemelise kaitse tagamine

2017. aasta mais lõpetas komisjon peamiste tarbijakaitse ja turunduse alaste ELi õigusaktide hindamise. Komisjon jõudis kokkuvõttes järeldusele, et olemasolevad eeskirjad on endiselt otstarbekohased, kui tagatakse nende nõuetekohane täitmine ja kohaldamine. Sellegipoolest tegi komisjon kindlaks mitu lünka. Seepärast ja reageerides massikahju juhtumitele, nagu autode heitgaasiskandaal 2015. aastal või lennuettevõtjapoolne massiline lendude tühistamine 2017. aastal, mis mõjutasid sadu tuhandeid tarbijaid üle kogu ELi, esitab komisjon 2018. aastal uue kokkuleppe tarbijatega. See võimaldab tarbijatel lasta kaitsta oma huve kollektiivselt esindusorganisatsioonide kaudu. See algatus tagab odavamad ja tõhusamad vahendid, millega peatada ja hüvitada rikkumised, mis kahjustavad samaaegselt arvukaid ELi tarbijaid. Sellega paraneb ka õigusnormide täitmise tagamine avalik-õiguslike meetmete kaudu, kuna algatusega nähakse ELi tarbijaõiguse rikkumise puhuks ette tõhusamad, proportsionaalsemad ja hoiatavamad karistused.

Hoolimata ulatuslikest ohutuseeskirjadest on turul endiselt liiga palju ohtlikke ja ebaseaduslikke tooteid, mis võivad kujutada endast suurt ohtu tarbijatele. 2017. aastal võttis komisjon vastu kaupade paketi, mis aitab paremini tagada tooteohutust käsitlevate ELi ühtlustatud eeskirjade täitmise.

Rahvatervise kõrgetasemelise kaitse tagamine

Rahvatervise valdkonnas jälgis komisjon, kas liikmesriigid võtsid tulemuslikult oma õigusesse üle tubakatoodete direktiivi sätted. Selle direktiivi eesmärk on vähendada tubaka kasutamist, eelkõige heidutades noori suitsetamisega alustamast ja kandes hoolt selle eest, et kõik üldsuse liikmed on igati teadlikud tubaka kahjulikust mõjust. Suitsetamise vähenemisega kaasnev kasu on ilmne: inimesed on tervemad, tubaka tarbimisega seotud krooniliste haiguste ja enneaegsete surmade osakaal kahaneb märkimisväärselt ning hoitakse kokku kulusid. Tubakatarbimise vähenemisel ainuüksi 2 % hoitakse ELi tervishoiusektoris aastas kokku ligikaudu 506 miljonit eurot.

Komisjon peab endiselt väga tähtsaks patsientide õigust pääseda teistes ELi riikides ligi ohututele ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele. 2017. aastal jälgis komisjon tähelepanelikult piiriülese tervishoiu direktiivi rakendamist.

Liikuvus- ja transpordieeskirjade täitmise tagamine

Komisjon tegi 2017. aastal tööd selle nimel, et tagada õiglane tasakaal autovedude sektori töötajate sotsiaal-kaitse, õiglase konkurentsi ja vabaduse vahel osutada transporditeenuseid piiri-üleselt.

Komisjon esitas ettepaneku selgitada lähetamis-tingimuste kohaldamist autovedude sektoris ja tõhusaid õigusnormide täitmise tagamise meetmeid.

ELis kasutatakse reisimiseks kõige laialdasemalt maanteetranspordivahendeid, mis on ühed peamised õnnetuste põhjustajad. Paljud õnnetused on tingitud tehnilistest puudustest: tehnilise rikke tõttu toimunud avariides saab Euroopa teedel iga päev surma rohkem kui viis inimest. Seepärast on liiklusohutuse tagamiseks ülioluline sõidukite tehnoülevaatus.

2014. aastal võttis EL vastu uued eeskirjad, et muuta rangemaks sõidukite ülevaatuse kord ja laiendada selle kohaldamisala. Tehnoülevaatuse paketi eesmärk on ära hoida need enam kui 36 000 õnnetust aastas, mis on tingitud tehnilisest rikkest,

·parandades sõidukite ülevaatuse kvaliteeti (seadmeid, inspektorite koolitamist ja puuduste hindamist käsitlevate ühiste miinimumnõuete kaudu);

·laiendades liiklevate kaubaveokite tehnokontrolli käigus tehtavaid veose kinnitamise kontrolle;

·muutes kohustuslikuks elektrooniliste ohutusseadiste (nagu mitteblokeeruv pidurisüsteem (ABS), elektrooniline stabiilsuskontrolli süsteem (ESC) ja turvapadjad) kontrollimise;

·vähendades registreeritud läbisõiduloendurite abil läbisõidupettuste arvu.

Raudteesektoris kinnitas Euroopa Kohus , et liikmesriigid peavad tagama raudtee-ettevõtjate raamatupidamisarvestuse pidamise viisil, mis võimaldab kontrollida kinnipidamist keelust kanda taristu majandamiseks eraldatud riiklikke vahendeid üle veoteenuste valdkonda. Liikmesriigid ei ole kohustatud pidama eraldi raamatupidamisarvestust iga avaliku teenindamise lepingu kohta. Komisjon jälgib aktiivselt selle otsuse täitmist.

Ühes teises olulises otsuses selgitas Euroopa Kohus, et elektroonilisel platvormil Uber pakutav vahendusteenus, mille eesmärk on nutitelefoni rakenduse abil tasu eest kokku viia oma autot kasutavad mittekutselised juhid ja isikud, kes soovivad linnas ühest kohast teise sõita, tuleb liigitada transpordi valdkonnas pakutavaks teenuseks. Uberi taoliste vahendusteenuste osutamise tingimused määrab ELi toimimise lepingu üldsätteid järgides kindlaks liikmesriik.

5.Süvendatud ja õiglasem majandus- ja rahaliit

Süvendatud ja õiglasem majandus- ja rahaliit on oluline osa komisjoni reaktsioonist majandus- ja finantskriisile. Selle poliitika eesmärk on tugevdada ELi majandust viisil, millega tekitatakse rohkem töökohti ja parandatakse inimeste elatustaset. 

Majandus- ja rahaliidu eeskirjade täitmise tagamine

Majandus- ja rahaliit on ELi lõimumisprotsessis kesksel kohal. Majandus- ja rahaliidu väljakujundamine ei ole eesmärk omaette, vaid vahend, mille abil tagada euroalal ja ELis tervikuna stabiilsus ning tugevam, jätkusuutlikum ja kaasavam majanduskasv, et parandada kõikide inimeste elu.

2008. aasta majandus- ja finantskriisile reageerides võeti ELi majanduse juhtimise raamistiku tugevdamiseks vastu hulk õigusakte (2011. aastal esimene majanduse juhtimise pakett ja 2013. aastal teine majanduse juhtimise pakett ). 2017. aastal pööras komisjon erilist tähelepanu liikmesriikide eelarveraamistiku nõudeid käsitleva direktiivi ülevõtmisele.

Euro saab olla kodanike ja ettevõtjate silmis tugev ja usaldusväärne valuuta vaid siis, kui seda kaitstakse piisavalt võltsimise eest. Komisjon kontrollis 2017. aastal, kuidas liikmesriigid rakendavad direktiivi, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu .

Pangandusliidu eeskirjade täitmise tagamine

Seoses pangandusliiduga jätkas komisjon neljanda kapitalinõuete direktiivi , hoiuste tagamise skeemide direktiivi ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi rakendamise kontrollimist. Nende ELi õigusaktide eesmärk on tagada, et pangad oleksid tugevamad ja parema järelevalve all ning et probleeme saaks lahendada hõlpsamini ilma maksumaksjate raha kasutamata.

Tugeva majandus- ja rahaliidu ning pangandusliidu jaoks on vajalik ka see, et liikmesriigid säilitaksid hoolikalt keskpankade sõltumatuse ja autonoomsuse ning austaksid seda. See sõltumatus võimaldab keskpankadel täita neid arvukaid ülesandeid, mis on määratud neile liidu õiguses rahanduspoliitika ja pangandusjärelevalve valdkonnas. Seepärast jätkab komisjon sellele küsimusele tähelepanu pööramist.

6.Vastastikusel usaldusel põhinev õigusruum ja põhiõigused

Õiguse valdkonnas tagab komisjon kinnipidamise õigusriigi põhimõttest ja põhiõiguste hartast. Komisjon kannab hoolt ka selle eest, et austataks konkreetseid õigusi, nagu vaba liikumise õigus, andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, õigus mitte olla diskrimineeritud, ohvrite õigused ja kriminaalmenetluses kohaldatav õigus õiglasele kohtulikule arutamisele. Need teemad on komisjoni tegevuskavas väga tähtsal kohal, sest need mõjutavad inimeste elu.

Komisjon julgustas Euroopa poolaasta  raames jätkuvalt liikmesriike suurendama oma õiguskaitsealast suutlikkust. See puudutab eeskätt liikmesriikide õigussüsteemide sõltumatust, kvaliteeti ja tõhusust.

Õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamine

2017. aastal jätkas komisjon oma jõupingutusi, et edendada ja toetada õigusriigi põhimõtte austamist kõikjal ELis. Eeskätt jätkas komisjon õigusriigi tugevdamise raamistikus dialoogi Poola ametiasutustega.

Komisjon astus otsustavaid samme, kui poliitilised ja seadusandlikud muutused mõnes liikmesriigis ohustasid ELi ühiseid aluseid.

Andmekaitse parandamine

Kogu 2017. aasta vältel toetas komisjon liikmesriike valmistumisel isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamiseks alates 2018. aasta maist. Selle määrusega sätestatakse ühtsed ELi eeskirjad andmekaitse kohta, suurendatakse üksikisikute usaldust ja turvalisust ning kehtestatakse ühtsed eeskirjad ettevõtjatele. Nende eeskirjade järjepidev kohaldamine on väga oluline.

Samuti aitas komisjon liikmesriikidel teha ettevalmistusi selleks, et üle võtta politsei- ja kriminaalõigusasutusi hõlmav direktiiv isikuandmete töötlemise ja vaba liikumise kohta süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil. Selle direktiiviga tagatakse kuriteo ohvrite, tunnistajate ja kahtlusaluste andmete nõuetekohane kaitse kriminaaluurimise või õiguskaitsemenetluse kontekstis. Samal ajal hõlbustavad ühtsemad eeskirjad politsei ja prokuratuuride piiriülest koostööd võitluses kuritegevuse ja terrorismiga.

2017. aasta jaanuaris võttis komisjon vastu teatise rahvusvaheliste andmevoogude kohta . Selles on sätestatud komisjoni poliitika üha kasvava rahvusvahelise andmeedastuse hõlbustamiseks kaubanduse ja õiguskaitse valdkonnas, kusjuures tagatud on kõrgetasemeline andmekaitse.

Võitlus diskrimineerimisega

Komisjon jälgis tähelepanelikult rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi kohaldamist, eelkõige seoses roma kogukonna juurdepääsuga haridusele ja eluasemetele. See direktiivi on üks neist olulistest ELi õigusaktidest, millega võideldakse rassilise või etnilise päritolu alusel toimuva diskrimineerimisega ja jõustatakse võrdse kohtlemise põhimõtet.

2017. aastal selgitas Euroopa Liidu Kohus täiendavalt ELi eeskirju, mis käsitlevad diskrimineerimiskeelu kohaldamist töökohal. Kahes kohtuasjas, mis puudutasid naisi, kelle tööandjad olid vallandanud põhjusel, et naised olid kandnud tööl islami pearätti ( Achbita ja Bougnaoui ), saavutas kohus hapra tasakaalu usuvabaduse, ettevõtlusvabaduse ja diskrimineerimiskeelu vahel.

Kohus otsustas, et ettevõtjad võivad keelata töötajatel kanda tööl nähtavaid usulisi sümboleid, lähtudes ettevõtte üldisest poliitikast, millega on keelatud kõik usulised ja poliitilised sümbolid. Poliitilise, filosoofilise ja usulise neutraalsuse poliitika võib olla õiguspärane eesmärk, mis õigustab erinevat kohtlemist, tingimusel et selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Lisaks selgitas kohus, et kliendid ei saa nõuda töötajatelt pearättide eemaldamist, kui ettevõttel puudub poliitika, mille kohaselt usulised sümbolid on keelatud.

Julgeolekueeskirjade täitmise tagamine

2017. aastal jätkus õigusnormide täitmise tagamine Euroopa julgeoleku tegevuskava ja julgeolekuliidu arendamise raames. ELi eeskirjade rakendamine selles valdkonnas on oluline selleks, et tagada kõikjal ELis kõrgetasemeline julgeolek. Julgeolekuliidu kohta esitatavatest korrapärastest eduaruannetest on näha jätkuvad püüdlused tagada eeskirjade täielik ja nõuetekohane rakendamine.

Komisjon annab Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja Euroopa Liidu nõukogule korrapäraselt aru tõhusa ja tõelise julgeolekuliidu loomisel tehtud edusammudest. Komisjon kasutab julgeolekuliidu tugevdamisse panustamisel ka oma õigusnormide täitmise tagamise vahendeid.

Direktiiv, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades, ja neljas rahapesuvastane direktiiv on olulised vahendid, et teha tõhusat koostööd võitluses piiriülese kuritegevuse ja terrorismiga. Need direktiivid aitavad saavutada julgeoleku tegevuskava eesmärke.

Neljanda rahapesuvastase direktiiviga tugevdatakse kehtivaid eeskirju ning muudetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus tõhusamaks ja läbipaistvamaks.

Euroopa uurimismäärus lihtsustab kohtuasutuste tööd, kui nad taotlevad tõendeid, mis asuvad mõnes teises ELi liikmesriigis. Näiteks kui Prantsusmaa kohtuasutused püüavad saada jälile terrorismis kahtlustatavatele isikutele, kes varjavad end Saksamaal, võivad nad paluda Saksamaa ametiasutustel küsitleda enda nimel tunnistajaid või korraldada läbiotsimisi. See uus vahend lihtsustab ja kiirendab piiriülest kriminaalasjade uurimist ja süüdistuste esitamist.

7.Uue rändepoliitika suunas

Oma rändepoliitika kaudu püüab komisjon varustada ELi vahenditega, millega hallata rännet keskmises ja pikas perspektiivis paremini. See poliitika hõlmab ebaseaduslikku rännet, piire, varjupaigaküsimusi ja seaduslikku rännet.

2017. aastal hakkas komisjon tegelema intensiivsemalt Euroopa rände tegevuskava elluviimisega, et lahendada jätkuva rände- ja pagulaskriisi kõige pakilisemaid probleeme. Eeskätt rakendas komisjon ajutist hädaolukorras ümberpaigutamise kava, mis oli kehtestatud 2015. aastal leevendamaks Itaaliale ja Kreekale avalduvat survet. Ümberpaigutamise ja ümberasustamise teemaliste korrapäraste aruannetega tuletati kõikidele liikmesriikidele meelde nende kohustusi, mis tulenesid nõukogu otsustest ümberpaigutamise kohta. Aruannetes kutsuti liikmesriike, kes ei olnud Kreekast ja Itaaliast pärit rändajaid veel ümber paigutanud ega olnud andnud sellekohaseid lubadusi, seda viivitamata tegema.

Komisjon jätkas ELi rände- ja varjupaigaõiguse rakendamise jälgimist, keskendudes eelkõige varjupaigamenetluste direktiivile , vastuvõtutingimuste direktiivile ja tagasisaatmisdirektiivile .

Varjupaigamenetluste direktiiviga on kehtestatud varjupaiga taotlemise protsessi käsitlevad eeskirjad. Need hõlmavad küsimust, kuidas varjupaika taotleda, kuidas toimub taotluse läbivaatamine, millist abi varjupaigataotlejatele pakutakse, kuidas esitada edasikaebus ja kuidas toimida korduva taotluse korral.

Vastuvõtutingimuste direktiivi eesmärk on tagada varjupaigataotlejatele ELis inimväärne elatustase ja kanda hoolt selle eest, et nende inimõigusi austatakse. Sellega tagatakse, et varjupaigataotlejatel on juurdepääs eluasemetele, toidule, riietele, tervishoiuteenustele, alaealistele pakutavale haridusele ja teatud tingimustel tööhõivele.

Tagasisaatmisdirektiiviga on kehtestatud ELi riikidele ühised nõuded ja kord, mille alusel võib liikmesriikide territooriumilt välja saata seal ebaseaduslikult viibivaid kolmandate riikide kodanikke. Selles on sätted ebaseadusliku riigisviibimise lõpetamiseks ja kolmandate riikide kodanike kinnipidamiseks eesmärgiga nad riigist välja saata ning on sätestatud menetluslikud tagatised.

Komisjon jätkas selle jälgimist, et liikmesriigid rakendaksid nõuetekohaselt Eurodaci määrust, mis kohustab liikmesriike võtma ebaseaduslikelt rändajatelt ja varjupaigataotlejatelt sõrmejäljed. Eurodaci määruse tõhus rakendamine on oluline Dublini määruse ja ELi ümberpaigutamiskavade toimimiseks, et määrata kindlaks, milline ELi riik vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest.

Seadusliku rände valdkonnas on poliitiline prioriteet suurendada ELi suutlikkust meelitada ligi ja hoida kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. See on vajalik selleks, et muuta ELi majandus konkurentsivõimelisemaks ja tulla toime demograafiliste probleemidega. Seepärast on tähtis tagada, et ELi direktiive seadusliku rände kohta rakendatakse täielikult ja nõuetekohaselt. Nendega on kehtestatud ühised kolmandate riikide kodanike vastuvõtmise ja liidus elamise tingimused.

Komisjon jätkas ka teiste direktiivide rakendamise jälgimist ning algatas rikkumismenetlused , mis olid seotud eeskätt ebaproportsionaalsete tasudega, mida liikmesriigid nõuavad kolmandate riikide kodanikele elamislubade väljaandmisel.