EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.10.2018

COM(2018) 490 final

KOMISJONI ARUANNE

2017. AASTA ARUANNE
SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTE KOHALDAMISE KOHTA

2017. AASTA ARUANNE
SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTE KOHALDAMISE KOHTA

1.    Sissejuhatus

Käesolev dokument on 25. aastaaruanne subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta Euroopa Liidu õigusloomes. Aruanne esitatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu protokolli nr 2 artiklile 9 ja Euroopa Liidu toimimise lepingule (edaspidi „ELi toimimise leping“).

Aruandes vaadeldakse, kuidas Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused neid kahte põhimõtet 2017. aastal rakendasid ning kuidas tavad on võrreldes eelmiste aastatega muutunud. Samuti analüüsitakse selles komisjoni ettepanekuid, mille kohta liikmesriikide parlamendid esitasid 2017. aastal kõige rohkem põhjendatud arvamusi. Arvestades tihedaid seoseid subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi ning liikmesriikide parlamentide ja komisjoni vahelise poliitilise dialoogi vahel, tuleks käesolevat aruannet vaadelda kui materjali, mis täiendab komisjoni 2017. aasta aruannet suhete kohta liikmesriikide parlamentidega 1 .

2.    Põhimõtete kohaldamine institutsioonides

2.1.     Komisjon

2017. aastal jätkas Junckeri komisjon oma tõhustatud parema õigusloome tegevuskava elluviimist. Selle tegevuskavaga, mis sisaldab täiustatud suuniseid ning uusi võimalusi (sh parema õigusloome veebiportaal 2 ) saada kodanikelt ja sidusrühmadelt tagasisidet, tagatakse, et subsidiaarsust ja proportsionaalust võetakse arvesse poliitikakujundamise kõikides etappides. Samuti on komisjon järginud tava hinnata enne õigusliku läbivaatamise ettepanekute esitamist kehtivat poliitikaraamistikku. Sellise hindamise 3 käigus analüüsitakse, kas kehtivad poliitikameetmed täidavad endiselt oma eesmärki ning millisel määral on need kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

Ka komisjoni veebisait „Kergenda koormat – tee end kuuldavaks!“ 4 ning õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse (REFIT) platvorm annavad üldsusele ja sidusrühmadele võimaluse suhelda komisjoniga kehtivate regulatiivsete meetmetega kaasneva võimaliku liigse koormuse või nende meetmete ebatõhususe teemal, sealhulgas subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega seotud küsimustes. 2017. aastal esitati REFITi platvormi kaudu 46 arvamust, sealhulgas soovitused komisjonile selle kohta, kuidas kõnealust koormust leevendada ja vähendada. Komisjon vastab neile eeskätt oma 2018. aasta tööprogrammi rakendamise kaudu.

2017. aasta juulis võttis komisjon vastu uued parema õigusloome suunised ja neile lisatud töövahendid. Selle eesmärk oli tagada suuniste ja töövahendite ajakohastamine, pidades silmas praktilisi kogemusi, mis olid saadud pärast parema õigusloome paketi vastuvõtmist 2015. aasta mais. Komisjon arendas ka oma parema õigusloome portaali, muutes veebis navigeerimise kodanikele lihtsamaks.

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühm juhtlausega „Teeme vähem, aga paremini“

13. septembril 2017 teatas president Juncker oma kõnes Euroopa Liidu olukorrast, et ta loob subsidiaarsusele ja proportsionaalsusele keskenduva kõrgetasemelise rakkerühma juhtlausega „Teeme vähem, aga paremini“. Rakkerühma eesmärke on kirjeldatud komisjoni 2018. aasta tööprogrammis: „Võttes aluseks töö, mille praegune komisjon on juba ära teinud, peaksime jätkuvalt juhinduma põhimõttest olla „suur suurtes asjades“. See tähendab, et ei ole vaja reguleerida kõiki aspekte kodanike igapäevaelus. Me peame tõsiselt kaaluma seda, et teeksime vähem, kuid tõhusamalt, ja andma pädevused liikmesriikidele tagasi küsimustes, mille puhul see on mõistlik. Võttes aluseks [---] esimese asepresidendi Timmermansi juhitava töörühma töö, esitab komisjon oma ideed subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja parema õigusloome laiema kasutamise kohta, tagamaks, et me tegutseme üksnes siis, kui EL pakub lisaväärtust.“ President Juncker lõi rakkerühma 14. novembril ja see hakkas tegutsema 1. jaanuaril 2018 5 . Rakkerühm esitas presidendile oma aruande 10. juulil 2018 6 . Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjoni konverentsi (COSAC) ja Regioonide Komitee presidendil paluti nimetada oma institutsioonist rakkerühma liikmed, kes hakkavad tegutsema iseenda nimel. Liikmesriikide parlamendid (COSAC) ja Regioonide Komitee nimetasid oma liikmed, Euroopa Parlament aga otsustas seda mitte teha.

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse analüüs

Parema õigusloome suunistes ja neile lisatud töövahendites 7 nõutakse komisjonilt subsidiaarsuse analüüsi tegemist, kui kaalutakse uut algatust valdkondades, kus liidul puudub ainupädevus, ning kui hinnatakse senise sekkumise asjakohasust ja Euroopa lisaväärtust. Komisjon käsitleb subsidiaarsuse küsimust nii seadusandlike kui ka muude algatuste puhul. Analüüsil on kaks eesmärki: esiteks hinnata, kas riigi, piirkonna või kohaliku tasandi meede on kavandatud eesmärgi saavutamiseks piisav; teiseks hinnata, kas liidu meede annaks liikmesriikide meetmega võrreldes lisaväärtust.

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei või liidu meetme sisu ega vorm minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale 8 . Proportsionaalsuse põhimõtte järgimisega tagatakse, et poliitiline lähenemisviis ja regulatiivse sekkumise ulatus on selle eesmärgiga kooskõlas. Proportsionaalsusele peab selgelt viitama mõjuhinnangutes, 9 hindamistel ja toimivuskontrollides. 10

Mõjuhinnangud

2017. aastal kontrollis õiguskontrollikomitee, 11 kes hindab mõjuhinnangute 12 kvaliteeti, 53 mõjuhinnangut. Neist 12 puhul leiti, et subsidiaarsuse ja Euroopa lisaväärtuse analüüs vajab täiustamist. 30 arvamust sisaldas märkusi proportsionaalsuse ja variantide võrdlemise kohta. Järgmised näited kajastavad seda, kuidas komitee 2017. aastal subsidiaarsust ja proportsionaalsust hindas.

·Oma negatiivses arvamuses mõjuhinnangu 13 kohta, milles käsitletakse ettepanekut tervisetehnoloogia hindamise alase ELi koostöö kohta, rõhutab õiguskontrollikomitee, et ühe poliitikavariandi puhul – pidev ELi tasandi koostöö tervisetehnoloogia täieliku hindamise valdkonnas – tekkisid olulised küsimused seoses teostatavuse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega. Mõju hindamise aruanne vaadati läbi ja selle märkuse arvessevõtmiseks jäeti kõnealune variant välja.

·Oma reservatsioonidega positiivses arvamuses mõjuhinnangu 14 kohta, milles hinnatakse kombineeritud vedu käsitleva direktiivi muutmise algatust, väidab õiguskontrollikomitee, et subsidiaarsusküsimust ei ole käsitletud piisavalt, eriti seoses rangelt riigisiseste vedude hõlmamisega. Komitee palus lisatõendeid selle kohta, et riiklikest algatustest probleemi lahendamiseks ei piisa ja et tegevuse ulatus eeldab ELi tasandil sekkumist. Läbivaadatud aruanne sisaldas lisaargumente, mis kajastasid probleemi piiriülest mõõdet, sealhulgas toetusmeetmete riigisisestele veotoimingutele laiendamise põhjendust.

·Oma negatiivses arvamuses mõjuhinnangu 15 kohta, mis käsitleb ettepanekut raamistiku kohta isikustamata andmete vabaks liikumiseks Euroopa Liidus, leiab õiguskontrollikomitee, et aruandes ei ole põhjendatud ELi meetme vajalikkust ega hinnatud nõuetekohaselt variantide proportsionaalsust. Õiguskontrollikomitee esitas negatiivse arvamuse ka läbivaadatud aruande kohta. Komitee leidis, et aruandes ei põhjendatud pilveteenuste portimise õiguse vajalikkust. Kolleegium võttis algatuse vastu ilma pilveteenuste kohustusliku porditavuse kehtestamist käsitlevate säteteta, nähes selle asemel hoopiski ette iseregulatsiooni meetmed.

Nagu neist näidetest näha, aitas õiguskontrollikomitee 2017. aastal parandada ettepanekute subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele vastavuse analüüsi, andes niiviisi komisjonile poliitiliste otsuste tegemiseks väga olulist teavet.

Hindamised ja toimivuskontrollid

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus olid tähtsal kohal ka järelhindamistes ja toimivuskontrollides, mille tegemisel vaadeldi, kas Euroopa meetmed toovad tõhususe, tulemuslikkuse, sidususe ja asjakohasuse kaudu oodatud tulemusi ning kas neil on jätkuvalt Euroopa lisaväärtus. 2017. aastal avaldas komisjon 72 hindamise ja toimivuskontrolli tulemused (hinnati laiemaid poliitikavaldkondi). Avaldati kolm toimivuskontrolli aruannet: üks keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) ning ELi ökomärgise, üks tarbijapoliitika ja üks keskkonnavaldkonnas kohaldatavate aruandluskohustuste kohta 16 .

Õiguskontrollikomitee kontrollis 2017. aastal 17 ulatuslikku hindamist ja toimivuskontrolli. Neist seitsme puhul, sealhulgas seoses ELi keskkonna ja kliimameetmete programmiga LIFE 17 ning üldiste toidualaste õigusnormidega, 18 esitas komitee asjakohasust ja Euroopa lisaväärtust käsitlevaid soovitusi. See aitas paremini analüüsida seda, kuidas hindamistes ja toimivuskontrollides oli arvesse võetud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

2.2.     Liikmesriikide parlamentide põhjendatud arvamuste järelmeetmed

2017. aastal laekus komisjonile liikmesriikide parlamentidelt subsidiaarsuse põhimõtte kohta 52 19  põhjendatud arvamust 20 . Seda oli 20 % vähem kui 2016. aastal, mil saadi 65 põhjendatud arvamust, ning see oli kooskõlas 2017. aastal laekunud arvamuste väiksema koguarvuga 21 . Ka põhjendatud arvamuste osatähtsus 2017. aastal laekunud arvamuste seas vähenes, kahanedes 2016. aasta 10,5 %-lt 2017. aastal 9 %-le.

2017. aastal saadud 52 põhjendatud arvamusest 24s keskenduti neljale komisjoni ettepanekule. Kõige rohkem põhjendatud arvamusi esitati ettepaneku kohta, mis käsitleb elektrienergia siseturgu, 22  millega seoses laekus 11 põhjendatud arvamust. Kahe nn teenuste paketi seadusandliku ettepaneku 23 kohta esitati kokku 9 põhjendatud arvamust ning lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist käsitleva ettepaneku 24 kohta 4 põhjendatud arvamust. Teiste ettepanekute kohta esitati 1–3 põhjendatud arvamust. Juhtumeid, mille puhul komisjonile laekus kõige rohkem põhjendatud arvamusi, kirjeldatakse üksikasjalikumalt punktis 3.

Põhjendatud arvamuste koguarvu vähenemine 2017. aastal langes kokku iga esinduskogu esitatud põhjendatud arvamuste arvu vähenemisega. 2017. aastal saatsid põhjendatud arvamusi 41 esinduskogust 19 (võrreldes 26ga 2016. aastal). Põhjendatud arvamusi esitasid Tšehhi Poslanecká sněmovna (1), Hispaania Cortes Generales (2), Iirimaa Dáil Éireann ja Seanad Éireann (3), 25 Saksamaa Bundestag (6), Saksamaa Bundesrat (3), Prantsusmaa Sénat (7), Prantsusmaa Assemblée nationale (2), Itaalia Senato della Repubblica (1), Ungari Országgyűlés (2), Madalmaade Eerste Kamer (2), Madalmaade Tweede Kamer (2), Austria Bundesrat (6), Poola Senat (4), Poola Sejm (2), Rumeenia Camera Deputaților (1), Rumeenia Senatul (2), Rootsi Riksdag (4) ja Ühendkuningriigi House of Commons (2).

2.3.    Euroopa Parlament

2017. aastal sai Euroopa Parlament liikmesriikide parlamentidelt protokolli nr 2 alusel subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta ametlikult 421 avaldust 26 . Neist 49 olid põhjendatud arvamused ja ülejäänud 372 seisukohavõtud (avaldused, milles ei tõstatatud subsidiaarsuse põhimõttega seotud küsimusi). Võrdlusena, 2016. aastal edastati Euroopa Parlamendile ametlikult 76 põhjendatud arvamust ja 333 seisukohavõttu. Põhjendatud arvamuste osakaal avalduste seas oli jätkuvalt väike, mis osutab sellele, et liikmesriikide parlamendid peavad subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi täiendavaks konstruktiivseks vahendiks oma seisukohtade ja murede väljendamisel. Kõik liikmesriikide parlamentide esitatud dokumendid on tehtud kättesaadavaks liikmesriikide parlamentide dokumente sisaldavas Euroopa Parlamendi andmebaasis CONNECT 27 .

Euroopa Parlamendi kodukorra V lisa alusel on õiguskomisjonil horisontaalne vastutus subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest. Iga kuue kuu tagant määratakse fraktsioonide rotatsiooni alusel üks selle komisjoni liige subsidiaarsusküsimustes alaliseks raportööriks. 2017. aasta esimeses pooles oli alaline raportöör Mady Delvaux (S&D/Luksemburg), aasta teises pooles Laura Ferrara (EFDD/Itaalia). Raportöör hoiab end kursis laekunud põhjendatud arvamustega, saab võtta põhjendatud arvamustes tõstatatud küsimused komisjonis arutamisele ja koostada soovitusi arutuse all oleva ettepaneku valdkonna eest vastutavale komisjonile.

Õiguskomisjon koostab ka korrapäraselt aruandeid subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevate komisjoni aastaaruannete kohta. 2015. ja 2016. aasta subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse aruannet käsitleva parlamendi algatusraporti raportööriks määrati Mady Delvaux. 18. aprillil 2018 toimunud täiskogu istungil võttis parlament vastu resolutsiooni 2015. ja 2016. aasta subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse aruannet käsitleva parlamendi algatusraporti kohta 28 . Samuti panustab õiguskomisjon subsidiaarsusega seotud küsimustes COSACi poolaastaaruannetesse.

Õiguskomisjon vastutab ka proportsionaalsuse põhimõtte järgimise tagamise eest ning võtab seda põhimõtet arvesse ettepanekute õigusliku aluse kontrollimisel ja parema õigusloomega seotud ülesannete täitmisel.

Euroopa Parlamendi uuringuteenistus abistas jätkuvalt Euroopa Parlamenti subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte arvessevõtmisel parlamendi töös,

·– kontrollides pidevalt komisjoni mõjuhinnangute subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse aspekte ning juhtides tähelepanu murele, mida olid nende pärast väljendanud eeskätt liikmesriikide parlamendid ja Regioonide Komitee;

·– tagades, et neid põhimõtteid järgitakse täielikult Euroopa Parlamendi enda töös, näiteks kui tehakse mõjuhinnanguid parlamendi enda sisuliste muudatusettepanekute kohta või kui analüüsitakse uute õigusaktide kohta ELi toimimise lepingu artikli 225 kohaselt tehtud parlamendi ettepanekute lisaväärtust ja ELi tasandi meetmete puudumise maksumust, ning

·kontrollides subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse aspekte mõjuhinnangute koostamisel, keskendudes liikmesriikide kulutuste või meetmete asemel Euroopa lisaväärtusele.

2017. aastal koostas Euroopa Parlament 42 esialgset hinnangut komisjoni mõjuhinnangute kohta, 2 mõjuhinnangut parlamendi sisuliste muudatusettepanekute kohta, 11 Euroopa tasandi mõju järelhinnangut ja 5 seonduvat dokumenti käimasoleva rakendamise kohta. Lisaks said valmis 3 aruannet Euroopa mõõtme puudumise maksumuse kohta ja 2 Euroopa lisaväärtuse hinnangut. Samuti kontrollib Euroopa Parlamendi uuringuteenistus kehtivate ELi õigusaktide rakendamist ja tõhusust iga kord, kui komisjon teatab oma aasta tööprogrammis, et neid õigusakte hakatakse muutma. 2017. aastal koostati umbes 26 sellist rakendamise hinnangut.

2.4. Euroopa Liidu Nõukogu

Vastavalt aluslepingute protokolli nr 2 artiklile 4 peab nõukogu edastama liikmesriikide parlamentidele kõik liikmesriikide rühma, Euroopa Kohtu, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimispanga koostatud seadusandlike aktide eelnõud. Peale eespool nimetatud kohustuse tuleb nõukogul vastavalt protokolli nr 2 artiklile 6 edastada liikmesriikide rühma koostatud seadusandliku ettepaneku kohta esitatud liikmesriikide parlamentide arvamused ettepaneku teinud liikmesriikidele. Samamoodi edastab nõukogu Euroopa Kohtu, Euroopa Keskpanga või Euroopa Investeerimispanga koostatud seadusandliku ettepaneku kohta esitatud liikmesriikide parlamentide arvamused asjaomasele institutsioonile.

27. juulil 2017 edastas nõukogu liikmesriikide parlamentidele Euroopa Keskpanga soovituse võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklit 22 29 .

Lisaks oma aluslepingutest tulenevatele kohustustele hoiab nõukogu liikmesriike kursis arvamustega, mille liikmesriikide parlamendid on esitanud komisjoni seadusandlike ettepanekute kohta. 2017. aastal edastas nõukogu sekretariaat delegatsioonidele 38 protokolli nr 2 alusel laekunud põhjendatud arvamust ja 220 poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamust 30 .

2.5.    Regioonide Komitee 31

2017. aastat iseloomustas Euroopa tuleviku teemal peetud laiaulatuslik arutelu, kus Regioonide Komitee rõhutas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte tõhusa kohaldamise tähtsust. Komitee jälgis oma viienda subsidiaarsuse tööprogrammi raames erilise tähelepanuga komisjoni 2017. aasta tööprogrammist valitud kolme algatust. Lisaks hindas komitee vastavust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele kõigi seadusandlike ettepanekute puhul, mille kohta ta esitas arvamuse.

2017. aastal esitas Regioonide Komitee seadusandlike ettepanekute kohta 15 arvamust. Neist enamikus leidis komitee, et ettepanekud on subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas. Kahes arvamuses väljendas komitee muret seoses subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse järelevalvega.

Teenuste paketti käsitlevas arvamuses juhiti tähelepanu „võimalikule sekkumisele riiklikesse seadusandlikesse menetlustesse“ ning rõhutati, et „teenuste e-kaarti, teatamiskorda ja proportsionaalsuse kontrolli käsitlevate ettepanekutega suurendatakse [---] halduskoormust“. Komitee arvamuses Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta ja aruteludokumendis Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta rõhutati, et sotsiaalpoliitika kohalikku ja piirkondlikku mõõdet tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta.

Subsidiaarsuse tööprogrammi elluviimisel konsulteeriti kolme algatuse puhul subsidiaarsuse eksperdirühmaga. Seoses ettepanekuga võtta vastu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju, leidsid eksperdid, et uued ettepanekud rahastamisvahendite ja tingimuste kohta mõjutavad oluliselt nende vahendite saajaid ning kohapeal elluviidava poliitika sisu ja rakendamise korda. Samuti oli ettepanekutel märkimisväärne mõju liikmesriigi ja piirkonna tasandi korraldusasutustele. Arvamuses märgiti, et mõjuhinnangut ei tehtud ja et ettepaneku proportsionaalsus ei ole esitatud andmetega põhjendatud. Peale selle „kahtleb komitee Euroopa Komisjoni hinnangus, et seadusandlik ettepanek kuulub liidu ainupädevusse, võttes arvesse, et ettepanekud valdkondlike õigusaktide kohta hõlmavad enamat kui teksti vastavusse viimine liidule kohaldatavatele uutele finantseeskirjadele“.

Teine konsulteerimine oli seotud paketiga „Puhas energia kõikidele eurooplastele“. Seoses energialiidu juhtimisega rõhutasid vastajad, et eriti liitriikide jaoks, kus rakendamisse on kaasatud palju sidusrühmi, on kavandatud tähtajad liiga lühikesed ega ole vastavuses liitriikides kasutatava kooskõlastamisprotsessiga. Regioonide Komitee arvamuses ei väljendata muret subsidiaarsuse pärast, küll aga tõstatatakse selles küsimusi seoses proportsionaalsusega, „kuna soovitatud juhtimissüsteemi võib pidada liiga keeruliseks, liiga üksikasjalikuks ja aruannete esitamise sagedus on liiga tihe“. Komitee oleks eelistanud näha, et juhtimissüsteem kehtestatakse määruse asemel direktiiviga, mis võimaldaks liitriikide piirkondlike omavalitsuste nõuetekohast kaasamist.

Energiatõhusust ja hoonete energiatõhusust käsitlevate ettepanekute puhul oli komitee oma arvamuses nõus konsultatsiooni raames vastanute välja toodud probleemidega ning märkis, et esitatud õiguslik alus – ELi toimimise lepingu artikkel 194 – ei hõlma kütteostuvõimetuse vastu võitlemise meetmeid, mis „peaksid tuginema ELi toimimise lepingu artiklile 151“. Komitee oli vastu „arukusnäitaja kasutuselevõtule delegeeritud õigusakti abil“. Arvamuses kinnitati mõlema ettepaneku vastavust proportsionaalsuse põhimõttele. Komitee arvamuses taastuvenergia ja elektrienergia siseturu kohta kinnitati vastavust subsidiaarsuse põhimõttele ning juhiti tähelepanu vajadusele ettepanekuid proportsionaalsuse põhimõtte täitmise hindamiseks „täpsemalt uurida“.

Lõpetuseks konsulteeriti subsidiaarsuse eksperdirühmaga ettepaneku teemal, mis käsitleb lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu. Mõni seisukoht laekus ka läbi REGPEXi platvormi, mis on subsidiaarsuse järelevalve võrgustikku kuuluv alamvõrgustik, millega võivad ühineda seadusandlike volitustega piirkondade parlamendid ja valitsused. Neis märgiti, et kavandatud meetmed ei ole vajalikud ning et kehtivatest riiklikest meetmetest ja liikmesriikides sisse seatud korrast piisab. Seda ettepanekut käsitlevas arvamuses kinnitati kooskõla subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Samas rõhutati selles, et „Euroopa Liidu meetmed peaksid jätma võimalikult palju otsustamisvabadust üksikisikutele ja liikmesriikidele, kuna seda valdkonda reguleeritakse väljakujunenud tava alusel nii tööturu osapoolte kaudu kui ka ELi ja liikmesriikide tasandil“.

REGPEXi – seadusandlike volitustega piirkondlikele ametiasutustele mõeldud varajase hoiatamise süsteemi ning piirkondlike parlamentide ja valitsuste teabeallikat ja teabevahetusvahendit subsidiaarsuse analüüside koostamisel – kasutati 2017. aastal varasemast enam. REGPEXi partnerid laadisid platvormile üles kokku 66 seisukohavõttu. Kõige aktiivsemate partnerite hulka kuulusid Austria Liidunõukogu, Alam-Austria liidumaa valitsus, Emilia Romagna maakonna esinduskogu ja Tüüringi liidumaa parlament.

Kooskõlas aluslepingute protokolliga nr 2 aitavad piirkondlikud parlamendid kaasa liikmesriigi parlamendi teostatavale subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrollile. Enne seadusandliku akti eelnõu kohta põhjendatud arvamuse esitamist peab iga liikmesriigi parlament vajaduse korral konsulteerima seadusandlikke volitusi omavate piirkondlike parlamentidega. 32

Oluline sündmus subsidiaarsuse valdkonnas oli 4. detsembril 2017 Viinis toimunud 8. rahvusvaheline subsidiaarsuse konverents, mille korraldasid ühiselt Regioonide Komitee ja Austria Liidunõukogu ning kus oli üle 200 osaleja erinevatest liikmesriikide ja ELi institutsioonidest kõikidelt valitsemistasanditelt 33 . Peamiste järeldustena märgiti, et subsidiaarsuse põhimõtte tähendust ei edastata kodanikele alati selgelt ning et poliitika laialdasemat tunnustamist ei ole võimalik saavutada ilma subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte õige kohaldamiseta.

2.6.    Euroopa Liidu    Kohus

Euroopa Liidu Kohus tegi 2017. aastal olulisi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet käsitlevaid otsuseid, milles Üldkohus ja Euroopa Kohus leidsid, et liidu seadusandja oli nendest põhimõtetest kinni pidanud.

3. aprilli 2017. aasta otsuses, mis tehti Saksamaa ja komisjoni vahelises kohtuasjas, 34 mille raames käsitleti komisjoni otsuse (EL) 2015/2098 (mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raames) 35 seaduslikkust, leidis Üldkohus, et ei ole tõendatud, et komisjon on sekkunud riigi pädevusvaldkonda, mis tuleneb subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamisest. Üldkohus toonitas, et „kuigi komisjoni ja Saksamaa ametivõimude ülesannete jaotus toob kaasa viimati nimetatute õiguse töötada välja asjakohased liikmesriigi eeskirjad, mis reguleerivad kulutuste abikõlblikkust [---], peab komisjon siiski kontrollima, kas Saksamaa ametivõimud täitsid tegelikult neile selles valdkonnas pandud kohustusi, samas ei anna see komisjonile mingit pädevust, mis võimaldaks tal kehtestada külade uuendamis- ja maakorraldusmenetlust reguleerivate liikmesriikide õigusaktide suhtes erieeskirju“ 36 .

3. mai 2017. aasta kohtuasi Sotiropoulou jt vs. komisjon 37  oli seotud taotlusega ELi toimimise lepingu artikli 268 kohase hüvitise saamiseks kahju eest, mida taotlejad olid kandnud seoses oma põhipensioni märkimisväärse vähenemisega Kreekas. Vaidlustatud otsustes 38 käsitletakse muu hulgas sotsiaalkindlustussüsteemi ja pensionisüsteemiga seotud üksikasjalike meetmete, poliitikapõhimõtete ja sekkumiste sätestamist. Üldkohus leidis, et liikmesriigile adresseeritud otsustega, mille eesmärk on kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk, ei ole rikutud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet ega ka pädevuse andmise põhimõtet. Kõnealused otsused võeti vastu eelarvejärelevalve tugevdamiseks ja need on innustanud liikmesriike astuma ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks vajalikke puudujääki vähendavaid samme 39 .

16. mai 2017. aasta kohtuasi Landeskreditbank Baden-Württemberg – Förderbank vs. Euroopa Keskpank 40 puudutas ELi toimimise lepingu artikli 263 kohast tühistamishagi, mille Saksamaa investeerimis- ja arengupank oli esitanud Euroopa Keskpanga otsuse peale liigitada kõnealune Saksamaa pank oluliseks üksuseks. Selle tulemusel kohaldati hageja suhtes ühtse järelevalvemehhanismi raames Euroopa Keskpanga otsest järelevalvet. Hageja väitis, et tema madalat riskiprofiili arvesse võttes oleks nõuetekohast järelevalvet saanud teha ka pädevad riiklikud asutused.

Üldkohus tuletas meelde, et subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse üksnes valdkondades, kus liidul puudub ainupädevus 41 . Sellega seoses leidis Üldkohus, et määruse (EL) nr 1024/2013 (alusmäärus) alusel oli Euroopa Keskpangal ainupädevus, 42 mis viis järelduseni, et subsidiaarsuse põhimõte ei puutu asjasse 43 .

Üldkohus leidis samas kohtuotsuses ka seda, et proportsionaalsuse põhimõtet ei ole rikutud, kuna Euroopa Keskpanga tegevus oli õigusnormidega seatud legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobiv. Euroopa Keskpank otsustas teostada otsest järelevalvet kooskõlas määruses (EL) nr 1024/2013 sätestatud eeskirjadega, milles ei nõuta igal üksikjuhul selle kontrollimist, kas määruse eesmärke saab sama hästi saavutada riiklike asutuste otsese järelevalve abil.

6. septembri 2017. aasta kohtuasjas Slovaki Vabariik ja Ungari vs. Euroopa Liidu Nõukogu 44 vaadeldi seda, kas nõukogu otsus, millega kehtestati 2015. aasta juulis ja augustis ebaseaduslikult Kreeka ja Itaalia territooriumile sisenenud kolmandate riikide kodanike jaoks ümberpaigutamise mehhanism, oli proportsionaalne.

Euroopa Kohus märkis, et vaidlustatud meetmed, mis on vastu võetud Euroopa Liidu ühise varjupaigapoliitika valdkonnas, eeldavad peamiselt poliitiliste valikute tegemist ja keeruliste hinnangute andmist, mis peab lisaks toimuma lühikese aja jooksul, et kiiresti ja konkreetselt reageerida hädaolukorrale selle sätte tähenduses. Seda arvesse võttes kinnitas Euroopa Kohus, et vaidlustatud otsus oli taotletava eesmärgi saavutamiseks asjakohane ja vajalik. „Nõukogu võis [---] laia hindamisruumi piires, mis tuleb talle sellega seoses omistada, õigusega leida, et ümberpaigutatavate isikute jaotuse siduv laad oli vajalik tulenevalt erilisest hädaolukorrast, milles vaidlustatud otsus tuli vastu võtta“ 45 . Pealegi näitab vaidlustatud otsuses ette nähtud erinevate kohandamismehhanismide olemasolu, et vaidlustatud otsuses sätestatud ümberpaigutamismehhanism võimaldab üldjuhul liikmesriikidel proportsionaalselt arvesse võtta iga liikmesriigi eriomast olukorda.

3.    Olulisemad juhtumid, mille puhul tõstatati subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega seotud küsimusi

3.1.     Ettepanekud, mille kohta esitati 2017. aastal kõige rohkem põhjendatud arvamusi

Käesolevas punktis tutvustatakse nelja seadusandlikku ettepanekut, mille kõigi kohta esitati 2017. aastal üle nelja põhjendatud arvamuse. Kuna need ettepanekud on osa suurematest pakettidest, on neid põhjalikumalt kirjeldatud aastaaruandes, milles käsitletakse suhteid liikmesriikide parlamentidega.

·Ettepanek elektrienergia siseturu kohta

30. novembril 2016 esitas komisjon paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, mille eesmärk on võimaldada moonutamata turusignaalide kaudu elektriturul paindlikkust, CO2-heite vähendamist ja innovatsiooni ning mis koosneb kaheksast seadusandlikust ettepanekust, millest neli on seotud elektrivarustusega. Seoses ettepanekuga võtta vastu elektrienergia siseturgu käsitlev määrus 46 sai komisjon 11 põhjendatud arvamust, 47 kus esitati mitmesuguseid väiteid 48 . Mõni parlamendikoda väitis, et ettepanek vähendab liikmesriikide võimalusi tagada energiavarustuskindlus. Teised tundsid muret Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile antud lisavolituste pärast ja oli ka neid, kes muretsesid, et ettepanek mõjutab liikmesriikide õigust otsustada ise oma energiaallikate jaotuse üle. Lisaks suhtus mõni parlament kriitiliselt ettepaneku sätetesse pakkumispiirkondade struktuuri kohta, piirkondade huvides tegutsevate piirkondlike talitluskeskuste loomisesse või delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volituse andmisse komisjonile.

Oma vastustes liikmesriikide parlamentide tõstatatud subsidiaarsusega seotud küsimustele rõhutas komisjon, et energiapaketi ettepanekutes on igati arvesse võetud aluslepingutest tulenevat liikmesriikide eelisõigust otsustada ise oma energiaallikate jaotuse üle. Komisjon väitis, et kavandatud muudatused olid vajalikud ELi lõimitud elektrituru eesmärgi saavutamiseks, mida ei olnud võimalik ei õiguslikult ega praktikas vaid riiklikul tasandil sama tõhusalt saavutada. Samuti on komisjoni väitel tõendid näidanud, et eraldiseisvad riiklikud lähenemisviisid on põhjustanud viivitusi energia siseturu rakendamisel, tuues kaasa mitteoptimaalsed ja kokkusobimatud reguleerivad meetmed, sekkumiste tarbetu dubleerimise ning viivitused turu ebatõhususe korrigeerimisel. Seoses pakkumispiirkondade struktuuriga toonitas komisjon, et pakkumispiirkondi käsitlevad sisulised nõuded on ette nähtud kehtivates ELi õigusaktides. Piirkondlike talitluskeskuste küsimuses rõhutas komisjon vajadust luua piirkondlikud üksused, mis tegutsevad sõltumatult kogu piirkonna huvides, et vältida ebatõhusaid lahendusi, mis on põhjustatud põhivõrguettevõtjate vahelise kokkuleppe puudumisest.

·Kaks ettepanekut teenuste paketist

Komisjon võttis oma 10. jaanuaril 2017 esitatud teenuste paketi raames, mis sisaldab teatist ja nelja seadusandlikku ettepanekut ning mille eesmärk on päästa valla kogu ühtse turu potentsiaal, vastu i) ettepaneku võtta vastu direktiiv, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise kord, 49 ja ii) ettepaneku võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse paremat teavitamist liikmesriikide seaduste eelnõudest teenuste valdkonnas, 50 mille kohta esitati kokku üheksa põhjendatud arvamust 51 . Teatamise korda käsitleva ettepaneku eesmärk on võimaldada nii Euroopa ametiasutustel kui ka liikmesriikidel väljendada liikmesriikide õigusloome varajases etapis muret ELi ja liikmeriigi õiguse kokkusobimatuse pärast. Ettepanekuga kutsealaseid teenuseid käsitlevate riiklike õigusnormide proportsionaalsuse hindamise kohta püütakse tagada, et liikmesriigid teevad enne kõnealuste õigusnormide kehtestamist igakülgse ja läbipaistva proportsionaalsuse kontrolli.

Teatamise korra kehtestamist käsitleva ettepaneku puhul tundsid liikmesriikide parlamendid muret selle pärast, et ettepanekuga antakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele õigus sekkuda riiklikesse seadusandlikesse menetlustesse, millest tingitud ooteaeg võib põhjustada märkimisväärseid viivitusi, mistõttu on tegemist riigi suveräänsuse olulise piiramisega. Seoses ettepanekuga seada sisse proportsionaalsuse kontroll väitsid parlamendid, et algatus tähendas täiendava ja tarbetu tõkke tekitamist liikmesriikide õigusloomes, et rahvatervist ja turismi käsitlevad ELi meetmed peaksid liikmesriigi tasandil võetavaid meetmeid vaid täiendama ning et ettepanek toob kaasa ühtlustamise tasemel, mis on vastuolus aluslepingu sätetega tervise, transpordi ja turismi kohta.

Oma vastustes liikmesriikide parlamentidele kaitses komisjon oma teatamise korra kehtestamise ettepanekut kui tasakaalustatud ja proportsionaalset ettepanekut, kus on ühelt poolt arvesse võetud teenustesektori eripära ja vajadust seada sisse tõhus vahend ELi eeskirjade täitmise tagamiseks ning teiselt poolt nõuet austada liikmeriigi tasandi otsustusprotsessi. Komisjon juhtis tähelepanu kehtiva korra olulistele puudustele, mis on välja toodud komisjoni mõjuhinnangus, ja asjaolule, et avaliku konsultatsiooni käigus pidas 80 % vastajatest, sealhulgas peaaegu kolm neljandikku kõigist konsultatsioonis osalenud avaliku sektori asutustest, kehtivat teatamise korda mitterahuldavaks. Seoses ettepanekuga sisse seada proportsionaalsuse kontroll tuletas komisjon meelde, et ettepanekuga üksnes kooskõlastatakse seda, kuidas liikmesriigid peaksid hindama vastuvõetavate nõuete kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, ning et see ei mõjuta mingil moel liikmesriigi seadusandliku protsessi tulemust. Lisaks jäetakse ettepanekuga liikmesriikidele suur kaalutlusõigus proportsionaalsuse kontrolli lõimimisel oma olemasolevatesse struktuuridesse.

·Ettepanek lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamise kohta

See 26. aprillil 2017 vastu võetud ettepanek 52 on osa laiemast meetmete paketist, mille eesmärk on tagada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamine, pidades silmas võimalusi tööturul ja kohtlemist tööl. Ettepanekus on sätestatud uued või kõrgemad miinimumstandardid, et liikmesriike olemasolevate õiguste säilitamise ja laiendamise kaudu üksteisele lähendada. Üks ettepaneku põhielemente on olemasoleva vanemapuhkusesüsteemi täiustamine, muutes vanemapuhkuse kasutamise esimesele palgasaajale lihtsamaks tasustamise, paindlikkuse ja mitteülekantavusega seotud kohanduste tegemise teel. Peale selle on ettepaneku eesmärk seada sisse hoolduspuhkus ja isapuhkus ning kehtestada kõikidele töötavatele vanematele, kellel on kuni 12aastased lapsed, ja hooldamist vajava sugulase hooldajatele õigus nõuda paindlikku töökorraldust.

Komisjonile laekus ettepaneku kohta neli põhjendatud arvamust, 53 mis sisaldasid mitmesuguseid väiteid 54 . Mõnes väljendati muret väidetava sekkumise pärast riigi pädevusse kuuluvatesse küsimustesse ning selle pärast, et ettepanekuga kehtestatakse hulk üksikasjalikke eeskirju, võtmata arvesse sama eesmärgi saavutamiseks mõeldud riiklike süsteemsete lahenduste olemasolu. Mõni parlament väitis, et Euroopa lisaväärtust ei ole selgelt tõendatud.

Oma vastustes liikmesriikide parlamentidele selgitas komisjon, et kehtivad Euroopa õigusaktid juba sisaldavad sätteid töö- ja eraelu tasakaalu kohta seoses soolise võrdõiguslikkusega tööturul, mis kajastab üksmeelt selles, et Euroopa Liidu meetmed on selles valdkonnas vajalikud ja kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Samuti vastas komisjon, et kavandatud direktiivis austatakse korda, mis on liikmesriikides perepuhkuste ja paindliku töökorralduse valdkonnas juba kehtestatud, kuivõrd sellega nähakse ette vaid miinimumstandardid ja võimaldatakse seega liikmesriikidel säilitada või kehtestada soodsamad sätted. Seepärast on Euroopa Liidu tasandi meetmed komisjoni meelest vajalikud selle tagamiseks, et kõikides liikmesriikides oleks võimalik saavutada piisav edasiminek.

3.2.    Kollase kaardi menetlus ja poliitika rakendamise tulemused – Euroopa Prokuratuuri juhtum

2017. aastal võttis liidu seadusandja esmakordselt vastu seadusandliku ettepaneku, millega seoses algatati aluslepingute protokolli nr 2 artikli 7 lõike 2 alusel nn kollase kaardi menetlus.

Tegemist oli ettepanekuga võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta, 55 mille komisjon oli vastu võtnud 17. juulil 2013. Ettepaneku eesmärk oli asutada Euroopa Prokuratuur ning volitada see uurima ELi finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitama nende toimepanijatele süüdistusi. Euroopa Prokuratuur on ettepaneku kohaselt ELi organ, mis koosneb keskasutusest ja detsentraliseeritud struktuurist. Komisjon sai 2013. aastal liikmesriikide parlamentidelt ettepaneku kohta 13 põhjendatud arvamust, 56 mis esindasid 18 häält võimalikust 56st, st neljandikku liikmesriikide parlamentidele eraldatud häältest 57 . Põhjendatud arvamustes väitsid esinduskogud, et komisjon ei ole piisavalt selgitanud, kuidas on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, et liikmesriikides sisse seatud mehhanismid on piisavad ning et ei ole võimalik tõendada meetmete lisaväärtust. Samuti väljendasid parlamendid muret seoses prokuratuuri pädevuse struktuuri ja ulatusega.

Pärast kinnituse andmist protokollis nr 2 sätestatud kollase kaardi menetluse alustamise kohta vaatas komisjon ettepaneku läbi ja esitas seejärel 27. novembril 2013 teatise, 58 kus ta analüüsib põhjendatud arvamusi põhjalikult subsidiaarsuse vaatenurgast. Eelkõige leiab komisjon, et seletuskirjas ja mõjuhinnangus on piisavalt selgitatud, miks liikmesriikide tegevusega asjaomast poliitikaeesmärki ei saavutata ja miks liidu tegevusega selle saavutamine õnnestuks. Sellele tuginedes otsustas komisjon jätta oma ettepaneku samaks.

Nõukogu võttis määruse, millega asutatakse Euroopa Prokuratuur, vastu 12. oktoobril 2017. 59 Määruse võtsid tõhustatud koostöö menetluse 60 raames vastu 16 liikmesriiki 61 28st. Määruse jõustumise kuupäevaks olid tõhustatud koostööga liitunud veel kuus liikmesriiki. Neist 11 liikmesriigist, kelle parlamendikojad esitasid põhjendatud arvamuse, neli (Ungari, Iirimaa, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei ole seni otsustanud tõhustatud koostöös osaleda. Ülejäänud seitse (Küpros, Tšehhi, Prantsusmaa, Malta, Madalmaad, Rumeenia ja Sloveenia) on tõhustatud koostööga liitunud. Nõukogu vastu võetud määrus erineb komisjon algsest ettepanekust mitmes olulises punktis, kuivõrd seadusandlikus protsessis on püütud osaliselt arvesse võtta liikmesriikide parlamentide tõstatatud mureküsimusi: määruses on nüüd sätestatud, et keskne tasand hõlmab lisaks Euroopa peaprokurörile ka üht Euroopa prokuröri igast osalevast liikmesriigist, kellest moodustub Euroopa Prokuratuuri kolleegium. Samamoodi on prokuratuuril nüüd kuritegude puhul, mis on määratletud direktiivis, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil, 62 ainupädevuse asemel jagatud pädevus. Komisjon jätkab vastloodud Euroopa Prokuratuuri arengu tähelepanelikku jälgimist, eelkõige et hinnata, kas see on igati tõhus liidu finantshuvide kaitsmisel pettuse eest.

4.    Järeldused

Nagu varasematelgi aastatel oli 2017. aastal seadusandlike arutelude keskmes subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte. Kõik Euroopa otsustusprotsessi kaasatud institutsioonid osalesid aktiivselt nende põhimõtete kohaldamise ja järgimise tagamisel. Liikmesriikide parlamendid jätkasid subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi intensiivset kasutamist, esitades suure arvu põhjendatud arvamusi, ning ka seadusandlike volitustega piirkondlikud parlamendid jätkasid neile olulistes küsimustes osalemist kõnealuses mehhanismis. Komisjon keskendus oma tõhustatud parema õigusloome tegevuskava jätkuvale elluviimisele ning järgis jätkuvalt tava hinnata enne õigusliku läbivaatamise ettepanekute esitamist kehtivat poliitikaraamistikku. Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrollimise ja jälgimisega seotud küsimused tõusid esile ka Euroopa Parlamendi ja Regioonide Komitee tegevuskavas.

2017 oli ka aasta, mil liidu seadusandja võttis esmakordselt vastu seadusandliku ettepaneku – ettepanek võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta –, millega seoses algatati nn kollase kaardi menetlus. Pärast aastaid kestnud läbirääkimisi võeti määrus tõhustatud koostöö menetlust kasutades lõpuks vastu kujul, mis erines mitmes aspektis komisjoni algsest ettepanekust, ent millega prokuratuur sellegipoolest asutati.

Aruteludesse selle üle, kuidas tagada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamine ja seda parandada, kaasati kõikide tasandite institutsioone. Euroopa Parlament arutas subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega seotud küsimusi oma korrapäraste algatusraportite raames. Komisjon pani aluse institutsioonidevahelisele mõttevahetusele, luues esimese asepresidendi juhitava subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“, mis esitas president Junckerile oma aruande 10. juulil 2018. Selles lõpparuandes 63 esitab rakkerühm ettepanekuid täiustuste tegemiseks kehtivas raamistikus, et kaasata liikmesriikide ja piirkondade parlamente ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi liidu õigusaktide ettevalmistamisse ja rakendamisse, ning juhib tähelepanu täiustustele, mille tegemiseks tuleks muuta aluslepinguid. Koos käesoleva aruandega vastu võetud teatises 64 kirjeldab komisjon omalt poolt, kuidas ta kavatseb töökonna soovitusi järgida, võttes arvesse komisjoni enda parema õigusloome tegevuskava ja jätkuvat pühendumust võtta Euroopa tasandil meetmeid ainult siis, kui nende lisaväärtus riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil võetud meetmetega võrreldes on ilmselge.

Rakkerühma töö tulemused aitavad lõimida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte veelgi kindlamini peamiste sidusrühmade töökorda.

(1)      COM(2018) 491 final.

(2)       https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say_et  

(3)      Komisjoni hindab korrakindlalt viit kriteeriumi: tulemuslikkus, tõhusus, sidusus, asjakohasus ja Euroopa lisaväärtus.

(4)       http://ec.europa.eu/smart-regulation/refit/simplification/consultation/contributions_et.htm  

(5)     https://ec.europa.eu/commission/priorities/democratic-change/better-regulation/task-force-subsidiarity-proportionality-and-doing-less-more-efficiently_et  

(6)       https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/report-task-force-subsidiarity-proportionality-doing-less-more-efficiently_1.pdf  

(7)     http://ec.europa.eu/info/better-regulation-guidelines-and-toolbox_et  

(8)    Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõige 4.

(9)    Mõjuhinnangute kontekstis on proportsionaalsus üks peamisi poliitikavariantide võrdlemisel arvesse võetavaid kriteeriume. 

(10)    Üksikasjalikumat teavet subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse analüüsi suhtes kohaldatavate parema õigusloome suuniste kohta leiab 2016. aasta subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse aruande punktist 2.1.

(11)    Õiguskontrollikomiteesse kuuluvad esimees (peadirektori tasandil) ja kuus täisliiget, kellest kolm on väljastpoolt komisjoni. Kõik komitee liikmed on sõltumatud ja tegutsevad iseenda nimel, tuginedes enda eksperditeadmistele. Komitee kontrollib mõjuhinnangute, toimivuskontrollide ja ulatuslike hindamiste kvaliteeti. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus on osa sellest kvaliteedikontrollist.

(12)    Mõjuhinnang on alati ette nähtud siis, kui eeldatakse, et poliitikaalgatusel on oluline majanduslik, sotsiaalne või keskkonnamõju. Mõjuhinnangus hinnatakse probleemi, samuti võimalikke poliitikavariante, nende tõenäolist mõju ning kooskõla subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

(13)       https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/com-2018-51_et

(14)       https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/com-2017-648_et

(15)       https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/proposal-regulation-european-parliament-and-council-framework-free-flow-non-personal-data

(16)      REFITi platvorm: https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/evaluating-and-improving-existing-laws/refit-making-eu-law-simpler-and-less-costly/refit-platform_et

(17)       https://ec.europa.eu/info/publications/mid-term-evaluation-life-programme_et  

(18)       https://ec.europa.eu/food/safety/general_food_law/fitness_check_en

(19)      See arv tähistab kõiki arvamusi, mis saadi parlamendikodadelt aluslepingute protokolli nr 2 alusel. Enam kui üht komisjoni dokumenti käsitlevaid põhjendatud arvamusi loetakse seega üheks põhjendatud arvamuseks. Lisateavet leiab käesoleva aruande lisast.

(20)      Vt käesoleva aruande lisa.

(21)      2017. aastal laekus komisjonile 576 arvamust võrreldes 2016. aasta 613 arvamusega.

(22)      Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud) (COM(2016) 861 final).

(23)      Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise kord ning muudetakse direktiivi 2006/123/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (COM(2016) 821), ning ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (COM(2016) 822 final).

(24)      Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (COM(2017) 253 final).

(25)      Dáil Éireann ja Seanad Éireann esitasid ühe põhjendatud arvamuse ühiselt ja ühe põhjendatud arvamuse kumbki eraldi.

(26)      Seda, kuidas Euroopa Parlament liikmesriikide parlamentide põhjendatud arvamusi menetleb, on kirjeldatud 2016. aasta subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse aruande punktis 2.3.

(27)       http://www.europarl.europa.eu/relnatparl/en/connect/welcome.html  

(28)     http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2018-0120+0+DOC+XML+V0//ET

(29)      2017/0810 COD - CM 3730/17.

(30)      Euroopa Parlamendis, nõukogus ja komisjonis registreeritud põhjendatud arvamuste arv lahkneb, sest kõik põhjendatud arvamused ei laekunud kõikidele institutsioonidele või institutsioonid loevad saadud põhjendatud arvamusi kokku eri viisil. Samamoodi ei laeku nõukogu sekretariaati korrapäraselt kõik liikmesriikide parlamentide arvamused.

(31)      Subsidiaarsusega seotud tegevuse üksikasjalikum kirjeldus on esitatud Regioonide Komitee 2017. aasta subsidiaarsuse aruandes, mis on pärast Regioonide Komitee juhatuse poolset vastuvõtmist kättesaadav aadressil http://portal.cor.europa.eu/subsidiarity/Pages/default.aspx .

(32)      Lisateavet selle kohta, milline on piirkondlike parlamentide roll subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrollimisel ja nende panus liidu õigusloomesse, leiab suhteid liikmesriikide parlamentidega käsitleva aastaaruande punktist 3.

(33)      Lisateavet konverentsi tulemuste kohta leiab aadressilt http://cor.europa.eu/en/news/Pages/Subsidiarity-conference-in-Vienna-EU-decisions-must-be-taken-closer-to-citizens.aspx .

(34)      Kohtuotsus, 3. aprill 2017, Saksamaa vs. komisjon, T-28/16, EU:T:2017:242.

(35)      Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2098, 13. november 2015, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames.

(36)      Samas, punkt 110.

(37)      Kohtuotsus, 3. mai 2017, Leïmonia Sotiropoulou jt vs. Euroopa Liidu Nõukogu, T-531/14, EU:T:2017:297.

(38)      8. juuni 2010. aasta otsus 2010/320/ΕL, 7. septembri 2010. aasta otsus 2010/486/ΕL, 20. detsembri 2010. aasta otsus 2011/57/ΕL, 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/257/ΕL, 12. juuli 2011. aasta otsus 2011/734/ΕL, 8. novembri 2011. aasta otsus 2011/791/ΕL, 13. märtsi 2012. aasta otsus 2012/211/EL ja 4. detsembri 2012. aasta otsus 2013/6/ΕL.

(39)      Kohtuotsus, 3. mai 2017, Leïmonia Sotiropoulou jt vs. Euroopa Liidu Nõukogu, T-531/14, EU:T:2017:297, punkt 73.

(40)      Kohtuotsus, Üldkohus, 16. mai 2017, Landeskreditbank Baden-Württemberg – Förderbank vs. Euroopa Keskpank, T-122/15, EU:T:2017:337.

(41)      Samas, punkt 65.

(42)      Kohtuotsus, Üldkohus, 16. mai 2017, Landeskreditbank Baden-Württemberg – Förderbank vs. Euroopa Keskpank, T-122/15, EU:T:2017:337, punkt 54.

(43)      Samas, punkt 65.

(44)      Kohtuotsus, 6. september 2017, Slovaki Vabariik ja Ungari vs. Euroopa Liidu Nõukogu, C-643/15 ja C-647/15, EU:C:2017:631.

(45)      Punkt 246.

(46)      Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud) (COM(2016)861 final).

(47)      Arvamuse esitasid Austria Bundesrat, Tšehhi Poslanecká sněmovna, Saksamaa Bundesrat, Saksamaa Bundestag, Hispaania Congreso de los Diputados, Prantsusmaa Sénat, Ungari Országgyűlés, Poola Sejm, Poola Senat, Rumeenia Camera Deputaţilor ja Rumeenia Senat.

(48)      Komisjon sai ka poliitilise dialoogi käigus kolm arvamust, mille esitasid Tšehhi Senat, Taani Folketing ja Portugali Assembleia da República.

(49)      Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise kord ning muudetakse direktiivi 2006/123/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (COM(2016) 821 final).

(50)      Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (COM(2016) 822 final).

(51)      Paketi nelja ettepaneku kohta esitati kokku 14 põhjendatud arvamust. Neli arvamust laekus ettepaneku COM(2016) 821 kohta (esitajateks Prantsusmaa Assemblée nationale, Prantsusmaa Sénat, Saksamaa Bundestag ja Saksamaa Bundesrat) ning viis arvamust ettepaneku COM(2016) 822 kohta (esitajateks Prantsusmaa Assemblée nationale, Prantsusmaa Sénat, Saksamaa Bundestag, Saksamaa Bundesrat ja Austria Bundesrat).

(52)      COM(2017) 253 final.

(53)      Arvamuse esitasid Madalmaade Eerste Kamer, Madalmaade Tweede Kamer, Poola Sejm ja Poola Senat.

(54)      Komisjon sai ka poliitilise dialoogi käigus kuus arvamust, mille esitasid Tšehhi Senat, Taani Folketing, Itaalia Senato della Repubblica, Portugali Assembleia da República, Rumeenia Camera Deputaţilor ja Hispaania Cortes Generales.

(55)      COM(2013) 534 final.

(56)      Arvamuse esitasid Küprose Vouli ton Antiprosopon (2 häält), Tšehhi Senát (1 hääl), Prantsusmaa Sénat (1 hääl), Ungari Országgyűlés (2 häält), Iirimaa Houses of the Oireachtas (mõlemad kojad – 2 häält), Malta Kamra tad-Deputati (2 häält), Rumeenia Camera Deputaților (1 hääl), Sloveenia Državni zbor (1 hääl), Rootsi Riksdag (2 häält), Madalmaade Eerste Kamer (1 hääl), Madalmaade Tweede Kamer (1 hääl), Ühendkuningriigi House of Commons (1 hääl) ja Ühendkuningriigi House of Lords (1 hääl).

(57)      Igal liikmesriigi parlamendil on kaks häält; kui liikmesriigi parlament on kahekojaline, antakse mõlemale kojale üks hääl. Mõlemal kojal on õigus esitada põhjendatud arvamusi iseseisvalt. Protokolli nr 2 artikli 7 lõike 2 alusel oli kollase kaardi menetluse käivitumiseks vaja vaid 14 häält, sest kõnealune ettepanek oli vastu võetud vabaduse, turvalisuse ja õigluse valdkonnas.

(58)      COM(2013) 851 final.

(59)      Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1). Euroopa Parlament oli andnud nõusoleku tõhustatud koostööks 5. oktoobril 2017, vt http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0384+0+DOC+XML+V0//ET .

(60)      Vt Euroopa Liidu lepingu artikkel 20 ja ELi toimimise lepingu artiklid 326–334.

(61)      Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Küpros, Saksamaa, Hispaania, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Horvaatia, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Austria, Portugal, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.

(62)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(63)       https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/report-task-force-subsidiarity-proportionality-doing-less-more-efficiently_1.pdf

(64)      COM(2018) 703.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.10.2018

COM(2018) 490 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE

2017. AASTA ARUANNE
SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTE KOHALDAMISE KOHTA

Komisjoni dokumendid,
mille kohta komisjon sai 2017. aastal liikmesriikide parlamentidelt subsidiaarsuse põhimõtte järgimist käsitlevaid põhjendatud arvamusi 1  

(1)      Et arvamust saaks lugeda protokollis nr 2 määratletud põhjendatud arvamuseks, tuleb selles selgitada, miks seadusandlik ettepanek ei vasta liikmesriigi parlamendi meelest subsidiaarsuse põhimõttele, ja see tuleb saata komisjonile kaheksa nädala jooksul alates seadusandliku ettepaneku edastamisest liikmesriikide parlamentidele kõigis ametlikes keeltes.

(2)      Protokolli nr 2 alusel on iga liikmesriigi parlamendil kaks häält; kahekojalise parlamendi puhul on mõlemal kojal üks hääl. Kui põhjendatud arvamus esindab vähemalt kolmandikku (ELi toimimise lepingu artikli 76 kohaste ettepanekute puhul neljandikku) liikmesriikide parlamentidele antud häälte üldarvust, saavutatakse nn kollase kaardi künnis ja seadusandliku akti eelnõu tuleb uuesti läbi vaadata. Kolmandik liikmesriikide parlamentidele antud häälte üldarvust (56) on 19 häält.