52018DC0416

(4)Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on nähtud ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 5 artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Komisjon esitas täiendavad üksikasjad kõnealuse sätte kasutamise kohta suunistes selle kohta, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega 6 .

(5)Ungari suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareeglit. Oma 2018. aasta lähenemisprogrammis näeb valitsus ette, et valitsemissektori eelarvepuudujääk halveneb 2 %-lt 2017. aastal 2,4 %-le 2018. aastal ning seejärel hakkab see järk-järgult paranema ja jõuab 2022. aastaks 0,5 %-le SKPst. Keskpika perioodi eelarve-eesmärk, milleks on struktuurne ülejääk 1,5 % SKPst, on kavas saavutada 2020. aastaks. Ümberarvutatud struktuursest eelarvepositsioonist 7 ilmneb, et keskpika perioodi eelarve-eesmärk saavutatakse aastaks 2022. Lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse järk-järgult vähenema ja langema 2022. aasta lõpuks veidi alla 60 %. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on optimistlik ja see kujutab endast märkimisväärset ohtu eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamisele.

(6)2018. aasta lähenemisprogramm osutab, et julgeolekuga seotud meetmetel oli 2017. aastal märkimisväärne mõju eelarvele, ning programmis esitatakse piisavad tõendid täiendavate eelarvekulude ulatuse ja olemuse kohta. Komisjoni hinnangul ulatusid julgeolekuga seotud meetmete tõttu lubatud lisakulud 2017. aastal 0,17 %ni SKPst. Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 lõike 3 sätted võimaldavad nende lisakuludega arvestada, sest suur terrorioht on erakorraline sündmus, selle mõju Ungari riigi rahandusele on märkimisväärne ning jätkusuutlikkust ei seataks ohtu, kui lubataks ajutist kõrvalekaldumist keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast. Seepärast on nõutavat kohandust keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas 2017. aastaks vähendatud, et neid täiendavaid kulusid arvesse võtta.

(7)12. juulil 2016 esitas nõukogu Ungarile soovituse saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärgini jõudmiseks 2017. aastal iga-aastane eelarvekohandus 0,6 % SKPst, v.a juhul, kui keskpika perioodi eelarve-eesmärgini jõutakse väiksema jõupingutusega. 2017. aasta arvandmete põhjal selgus, et Ungari on keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavast märkimisväärselt kõrvale kaldunud. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 4 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 10 lõikega 2 saatis komisjon 23. mail 2018 Ungarile hoiatuse selle kohta, et 2017. aastal täheldati märgatavat kõrvalekaldumist keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast. Pärast seda võttis nõukogu XX. juunil vastu uue soovituse, milles kinnitati, et Ungari peab võtma vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär 8 ei ületa 2018. aastal 2,8 %, mis tähendab aastast struktuurilist kohandamist vähemalt 1 % ulatuses SKPst. Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt on oht soovitatud kohandamise tasemest kõrvale kalduda.

(8)Võttes arvesse, et Ungari valitsemissektori võla suhe SKPsse on üle 60 % ja prognoositav SKP lõhe on 2,3 %, ei tohiks valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär 2019. aastal ületada 3,9 %, mis vastab struktuursele kohandusele 0,75 % SKPst, mis tuleneb stabiilsuse ja kasvu pakti raames kohaldatava maatriksi kohasest nõudest. Lähtuvalt komisjoni 2018. aasta kevadprognoosist eksisteerib oht kalduda sellest nõudest 2019. aastal märkimisväärselt kõrvale. Üldiselt on nõukogu seisukohal, et võttes arvesse tugevasti halvenevat eelarveväljavaadet, on stabiilsuse ja kasvu pakti sätete täitmiseks vaja alates 2018. aastast võtta märkimisväärseid lisameetmeid, kooskõlas Ungarile saadetud XX juuni 2018. aasta soovitusega korrigeerida täheldatud märkimisväärset hälvet keskpika perioodi eelarve-eesmärgile suunatud kohandamiskavast.

(9)Üldine tööhõive määr on märgatavalt tõusnud ja soodsas suunas arenev majandus annab võimaluse eeskätt töötute uuesti tööturule integreerimiseks. Sooline tööhõivelõhe on suur, eelkõige 25–39aastaste seas, mis on osaliselt seletatav kvaliteetsete lapsehoiuteenuste piiratusega. Alla kolmeaastaste laste lapsehoius osalemise määr jääb tublisti alla Barcelona eesmärgile ja ELi keskmisele. Ehkki ühiskondliku töö programm on jätkuvalt peamine aktiivne tööturumeede, on selles osalejate arv tunduvalt vähenenud, mis kujutab endast positiivset suundumust. Programm ei ole siiski piisavalt hästi suunatud ja selle tulemuslikkus osalejate avatud tööturule taaslõimimises on tööturu olukorda arvestades endiselt piiratud. Oskuste täiendamisele ja ümberõppele keskendunud aktiivset tööturupoliitikat ei ole piisavalt arendatud.

(10)Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaal vähenes 2016. aastal 26,3 %ni, kuid on endiselt üle ELi keskmise. Lapsed puutuvad vaesusega üldiselt rohkem kokku kui muud vanuserühmad. Miinimumsissetulekutoetuste tase üheliikmelistes leibkondades on alla 50 % vaesuspiirist ehk üks ELi madalaimaid. Töötushüvitised on valdavalt ebapiisavad — nende maksimaalne kestus on kolm kuud, mis on ELi lühim ja moodustab vaid ligikaudu veerandi keskmisest ajast, mida tööotsijad töökoha leidmiseks vajavad. Peale selle on palgatasemed ühed ELi madalaimad.

(11)Ungari sotsiaaldialoogi struktuurid ja protsessid on vähearenenud ega võimalda sotsiaalpartnerite sisukat kaasamist poliitika kujundamisse ja elluviimisse. Puudujäägid sidusrühmade kaasamises ja vähene läbipaistvus mõjutavad poliitikakujundamise tõendusbaasi ja kvaliteeti, tekitades investorites ebakindlust ja aeglustades lähenemist.

(12)Maksusüsteemi parandamiseks on võetud meetmeid, kuid probleeme veel on. Tööjõu maksukiil küll väheneb, eelkõige teatavates väikese sissetulekuga rühmades, kuid on võrdluses ELiga endiselt suur. Jätkuvalt on puuduseks maksusüsteemi üldine keerukus koos sektoripõhiste maksude püsimisega. Ettevõtjate vahelise konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks, maksumaksjate õiglaseks kohtlemiseks ja riigi rahanduse kaitsmiseks on oluline võtta meetmeid maksumaksjate agressiivsete maksuplaneerimisstrateegiate vastu. Maksumaksjate agressiivsete maksuplaneerimisstrateegiate välismõju liikmesriikide vahel nõuab lisaks liidu õigusele riikide poliitika kooskõlastamist. Ungaris on suhteliselt suur kapitali sissevool ja väljavool eriotstarbeliste üksuste kaudu, mis ei ole reaalmajandusega seotud. Kuna Ungaris asuvate ettevõtete poolt välismaale (s.o ELi residentidelt kolmandate riikide residentidele) makstavatelt dividendidelt, intressidelt ja litsentsitasudelt makse kinni ei peeta, võib see viia olukorrani, et sellised maksed jäävad üldse maksustamata, kui neid ei maksustata ka vastuvõtvas jurisdiktsioonis. Komisjon võtab arvesse Ungari teadlikkust sellest, et välismaale tehtavad maksed võivad väärkasutamise korral tuua kaasa agressiivse maksuplaneerimise. Hiljutiste teabevahetuste põhjal jätkab komisjon konstruktiivset dialoogi, et võidelda maksumaksjate agressiivse maksuplaneerimise strateegiatega.

(13)Regulatiivsed tõkked teenustesektoris, eriti jaemüügis, kahjustavad selle sektori toimimist ning pärsivad vahendite tõhusat ümberjaotamist, tootlikkust ja innovatsiooni. Jätkuvalt esineb suundumus usaldada teatavaid teenuseid spetsiaalselt selleks otstarbeks asutatud riigiettevõtete hooleks, mis kahjustab avatud konkurentsi. Samuti on probleem õigusraamistiku prognoosimatuses, eriti jaemüügisektoris, mida käsitlevaid õigusnorme on viimastel aastatel sageli muudetud. Kuna õigusaktide ettepanekutes arvestatakse sageli käibe või kaubanduspinna suurusega, mõjutavad need peamiselt välismaiseid jaemüügikette. See suurendab ettevõtjates ebakindlust ja või pärssida investeerimist. Vaja on stabiilset ja konkurentsi soodustavat õiguskeskkonda. Kutsealasid reguleerivad õigusnormid on Ungaris jätkuvalt piiravad, eelkõige oluliste kutsealade, nagu raamatupidamise ja õigusteenuste puhul.

(14)Korruptsiooni ennetamises ja korruptsioonijuhtumites vastutusele võtmises esineb jätkuvalt probleeme. Mitme näitaja kohaselt on Ungari korruptsioonitase viimastel aastatel tõusnud ja korruptsiooniriskid võivad kahjustada riigi kasvupotentsiaali. Prokuratuuri toimimine on korruptsiooni ja rahapesu vastases võitluses väga tähtis ning ehkki pisikorruptsiooni vastu võitlemise meetmeid on rakendatud teatava eduga, ei keskenduta piisavalt uurimiste algatamisele kõrgetasemeliste juhtumite puhul. Korruptsiooniennetuse meetmeid takistavad ka piiratud läbipaistvus ja teabele juurdepääsu piirangud. Märkimisväärseid edusamme on tehtud riigihangete valdkonnas, kuid hankemenetluste läbipaistvust ja konkurentsi on võimalik veelgi suurendada.

(15)Põhioskuste taseme haridustulemused on tunduvalt alla ELi keskmise, eelkõige ebasoodsatest sotsiaal-majanduslikest oludest pärit laste puhul. Õpilased suunatakse varakult eri tüüpi koolidesse, mille haridustulemuste ja karjäärivõimaluste vahel on suured lõhed. Ebasoodsas olukorras olevad lapsed, sh roma lapsed, on sageli koondunud kutsekeskkoolidesse, mida iseloomustavad põhioskuste madalam tase ja kõrgem väljalangemiste määr. Neist koolidest tulnud õpilastel on keskmisest madalamad palgad. Madala haridustasemega noorte osakaal suurenes keskmiselt 12,4 %ni, olles eriti suur roma laste seas. Need probleemid on eriti pakilised kvaliteetse ja kaasava hariduse seisukohast. Kolmanda taseme hariduse taotlejate kahanev arv ja kõrge väljalangemiste määr piiravad veelgi selle taseme omandanute määra, samal ajal kui nõudlus kvalifitseeritud oskustööjõu järele üha suureneb.

(16)Tervisenäitajad on jätkuvalt kehvad ja ebatervislike elustiilide tõttu halvenemas, millel on negatiivne mõju inimkapitalile. Kulutused tervishoiule on väikesed ning koos vahendite ebatõhusa jaotamisega piirab see Ungari tervishoiusüsteemi tõhusust. Koos laialdase omaosalusele tuginemisega kahjustab see juurdepääsu taskukohastele, ennetavatele ja kvaliteetsetele tervishoiu- ja raviteenustele. Samuti takistab juurdepääsu tervishoiuteenustele tervishoiutöötajate nappus, ehkki hiljutised palgatõusud on seda probleemi leevendanud. Jätkuvates reformimispingutustes püütakse piirata haiglaraviteenuste liigkasutust, mille peamine põhjus on selles, et esmatasandi tervishoiuteenuse osutajad ei ole piisavalt pädevad teenusele juurdepääsu hindama. Haiglaressursside kasutamise täiendav ratsionaliseerimine koos sihtotstarbeliste investeeringutega esmatasandi tervishoiuteenuste tugevdamiseks aitaks vähendada ebavõrdsust juurdepääsus tervishoiuteenustele, suurendaks tõhusust ja parandaks tulemuslikult tervisenäitajaid.

(17)Komisjon on Euroopa poolaasta (2018) raames Ungari majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2018. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2018. aasta lähenemisprogrammi ja 2018. aasta riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Ungari esitatud soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Ungari eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka vastavust liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada nii liidu üldist majandusjuhtimist.

(18)Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2018. aasta lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus 9 selle kohta kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1,

SOOVITAB Ungaril võtta 2018.–2019. aastal järgmisi meetmeid:

1.Tagada 2018. aastal nõukogu XX juuni 2018. aasta soovituste täitmine, et korrigeerida märkimisväärset hälvet keskpika perioodi eelarve-eesmärgile suunatud kohandamiskavast. Tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületa 2019. aastal 3,9 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,75 % SKPst.

2.Jätkata maksusüsteemi lihtsustamist, vähendades eelkõige sektorispetsiifilisi makse. Parandada otsustusprotsessi kvaliteeti ja läbipaistvust tulemusliku sotsiaaldialoogi ja teiste sidusrühmade kaasamise kaudu ning regulaarsete ja piisavate mõjuhinnangute kaudu. Tugevdada korruptsioonivastast raamistikku ja prokuratuuri tööd ning parandada riigihangete läbipaistvust ja konkurentsi, tehes muu hulgas üldsusele kättesaadavaks e-hangete süsteemist saadud andmed. Tugevdada konkurentsi ja õiguslikku stabiilsust ning suurendada läbipaistvust teenustesektoris, eriti jaemüügi alal.

3.Võtta aktiivse tööturupoliitika kvaliteedi parandamiseks kasutusele tööjõureservid. Parandada haridustulemusi ning suurendada ebasoodsas olukorras olevate rühmade (eriti romade) osalust kvaliteetses ja kaasavas tavahariduses. Suurendada sotsiaalabitoetuste ja töötushüvitiste piisavust ja katvust.

Brüssel,

Choose the experimental features you want to try