52018DC0409

(3)2018. aasta aruanne Prantsusmaa kohta 5 avaldati 7. märtsil 2018. Selles hinnati Prantsusmaa edusamme nõukogu poolt 11. juulil 2017 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud soovituste järelmeetmete võtmisel ja strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel. See sisaldas ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjalikku analüüsi, mille tulemused avaldati samuti 7. märtsil 2018 6 . Komisjon järeldab oma analüüsi põhjal, et Prantsusmaal esineb makromajanduslik tasakaalustamatus. Haavatavus tuleneb eelkõige valitsemissektori suurest võlast ja nõrgast konkurentsivõime dünaamikast tootlikkuse aeglase kasvu tingimustes. Eriti oluline on vähendada võimalikku kahjulikku mõju Prantsusmaa majandusele ning selle suurust arvestades ka võimaliku negatiivse mõju ülekandumist teistesse majandus- ja rahaliidu riikidesse.

(4)25. aprillil 2018 esitas Prantsusmaa oma 2018. aasta riikliku reformikava ja 2018. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste programmide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(5)Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on nähtud ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 7 artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Komisjon esitas täiendavad üksikasjad kõnealuse sätte kasutamise kohta suunistes selle kohta, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega 8 .

(6)Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi õigeaegset ja kestvat korrigeerimist ning nõukogu [XX] juuni 2018. aasta otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetamise kohta, kohaldatakse Prantsusmaa suhtes stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareegliga seotud üleminekukorda. 2018. aasta stabiilsusprogrammis kavandab valitsus parandada järk-järgult valitsemissektori eelarvepositsiooni tasemelt –2,6 % SKPst 2017. aastal tasemele +0,3 % SKPst 2022. aastal. Keskpika perioodi eelarve-eesmärki, milleks on struktuurne puudujääk 0,4 % SKPst, ei ole kavas saavutada stabiilsusprogrammiga hõlmatud perioodi jooksul. 2018. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt väheneb valitsemissektori võla suhe SKPsse 97,0 %-lt 2017. aastal 89,2 %-le 2022. aastal. Nende eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Kuid meetmeid, mida on vaja kavandatud eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamiseks alates 2019. aastast, ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud.

(7)11. juulil 2017 soovitas nõukogu Prantsusmaal tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude 9 nominaalne kasvumäär ei ületaks 2018. aastal 1,2 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,6 % SKPst. Samal ajal märgiti, et 2018. aasta eelarvekava hindamisel ja sellele järgneval 2018. aasta eelarvetulemuste hindamisel tuleb eesmärgina nõuetekohaselt arvesse võtta sellise eelarvepoliitika seisundi saavutamist, mis aitab kaasa nii käimasoleva majanduse elavnemise tugevdamisele kui ka riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisele. Vastavalt komisjoni hinnangule Prantsusmaa majanduse elavnemise tugevusele, milles võeti arvesse Prantsusmaa jätkusuutlikkusprobleeme ja mis koostati Prantsusmaa eelarvekava käsitleva arvamuse raames, ei ole selles suhtes mingeid muid elemente vaja arvestada. Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt on oht, et 2018. aastal kaldutakse soovitatud kohanduskavast keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas märkimisväärselt kõrvale.

(8)Võttes arvesse, et Prantsusmaa valitsemissektori võla suhe SKPsse on üle 60 % ja prognoositav SKP lõhe on 0,6 %, ei tohiks valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär 2019. aastal ületada 1,4 %, mis vastab struktuursele kohandusele 0,6 % SKPst, mis tuleneb stabiilsuse ja kasvu pakti raames kohaldatava maatriksi kohasest nõudest. Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt on oht, et muutumatu poliitika korral kaldutakse 2019. aastal ning 2018. ja 2019. aasta kokkuvõttes sellest nõudest märkimisväärselt kõrvale. Prognoosi kohaselt esmapilgul näib, et Prantsusmaa ei järgi 2018. ja 2019. aastal võlareegliga seotud üleminekukorda. Üldiselt on nõukogu seisukohal, et 2018. aastal tuleks võtta täiendavaid meetmeid stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmiseks. Juhuslikke tulusid oleks mõistlik kasutada valitsemissektori võla suhtarvu edasiseks vähendamiseks.

(9)Prantsusmaa avaliku sektori kulutuste tase on üks liidu kõrgemaid. Kulude suhe SKPsse peaks 2018. aastal eeldatavasti jõudma 56,0 %-ni, mis on liidu keskmisest 10,6 protsendipunkti võrra suurem. Kuigi viimastel aastatel on konsolideerimisstrateegia saanud tuge peamiselt langevatest intressimääradest ja avaliku sektori investeeringute kärpimisest, on madalate intressimäärade püsimine keskpikas perspektiivis ebatõenäoline ja tulusate investeeringute kärpimine võib pärsside tulevast majanduskasvu potentsiaali. Alates 2014. aastast toimunud kulude läbivaatamised ei ole toonud märkimisväärset kokkuhoidu ning asjakohaste järelmeetmete puudumise ja vähese poliitilise isevastutuse tõttu on tõhususe kasv olnud piiratud. Viimasest kulutuste läbivaatamise strateegiast on loobutud ja see asendatakse algatusega Action Publique 2022, mille põhimõtted on sätestatud riigi rahanduse 2018–2022 mitmeaastase kavandamise seaduses. Comité Action Publique 2022 peab enne 2018. aasta suve koostama tegevuskava ja analüüsima, milliseid meetmeid tuleb võtta. Konkreetseid meetmeid ei ole siiski veel ette pandud ja selle raamistiku uusi kokkuhoiumeetmeid hakatakse rakendama alles alates 2020. aastast. Eelarve konsolideerimise vajadust lühikeses kuni keskpikas perspektiivis toetaks kulude kärpimise meetmete kiire rakendamine.

(10)Praegu on Prantsusmaal 37 erinevat pensioniskeemi. Need käsitlevad erinevaid töötajate rühmi ning toimivad erinevate eeskirjade kohaselt. Eeskirjade järkjärguline ühtlustamine parandaks süsteemi läbipaistvust, suurendaks põlvkondadevahelist õiglust ja edendaks tööjõu liikuvust. Arvutamisreeglite ühtlustamine aitaks samuti paremini kontrollida avaliku sektori kulusid. Kuigi juba vastuvõetud pensionireformid peaksid vähendama riiklike pensionikulude taset pikas perspektiivis, tooks lihtsam ja tõhusam pensionisüsteemi täiendavat kokkuhoidu ja aitaks vähendada riigi rahanduse jätkusuutlikkuse riske keskpikas perspektiivis. Hiljutise uuringu kohaselt annaks avaliku ja erasektori eri pensionisüsteemide ühtlustamine aastaks 2022 rohkem kui 5 miljardit eurot avaliku sektori kulude kokkuhoidu.

(11)Töötuse määr langes 10,4 %-lt 2015. aastal 9,4 %-le 2017. aastal ja prognooside kohaselt peaks see lähiaastatel vähenema veelgi, samas kui tööhõive määr tõusis 2017. aastal 70,6 %-le. Kuid tööturu tingimused noorte, madala kvalifikatsiooniga ja rändetaustaga inimeste (nii esimene kui ka teine põlvkond) jaoks on endiselt suhteliselt keerulisemad. 2016. aastal oli tööga hõivatud üksnes 54,5 % väljaspool ELi sündinud inimestest (vanuses 20–64 aastat), mis on 17,5 protsendipunkti võrra vähem kui Prantsusmaal sündinud inimeste vastav näitaja. Kõige mahajäänumate piirkondade (Quartiers de la politique de la ville) elanikel, sealhulgas sisserändaja taustaga inimestel, on jätkuvalt raskusi tööturul. Hoolimata poliitikameetmetest on sotsiaalmajandusliku ja rändetausta mõju õpitulemustele suhteliselt suur ja takistab tööturule integreerumist. On tõendeid ka tööturul diskrimineerimise kohta. Tööturul võrdsete võimaluste edendamiseks on esmatähtis tulemuslik aktiivne tööhõivetoetus, sealhulgas keeleõppe, intensiivne tööalane nõustamine, värbamistoetus ja karmimad meetmed diskrimineerivate tavade vastu.

(12)Tööd, sotsiaalse dialoogi ajakohastamist ja ametialaste arenguvõimaluste tagamist käsitleva 2016. aasta seaduse eesmärk on parandada ettevõtete suutlikkust kohanduda majandustsüklitega ja vähendada tähtajaliste lepingutega töötajate osakaalu. Kuigi tähtajatu lepingu alusel võetakse tööle rohkem inimesi, on tööturu killustatus endiselt probleem ja üleminekut avatumatele tööhõivevormidele tuleks edendada. Sellega seoses on oluline viia lõpule käimasoleva ambitsioonika reformikava rakendamine, mis hõlmab hiljuti vastu võetud tööõiguse reformi, töötushüvitiste süsteemi kavandatud läbivaatamist ning kutsehariduse ja -õppe (kaasa arvatud õpipoisiõpe) süsteemi reformi.

(13)Tööjõu maksukiilu vähendamise meetmete järkjärguline rakendamine on alates 2013. aastast parandanud Prantsusmaa kulupõhist konkurentsivõimet, kuid varasemat kuhjunud konkurentsivõime kaotust ei ole veel täielikult kompenseeritud. Keskmise palga puhul olid 2016. aastal Prantsusmaal tööandjate sotsiaalkindlustusmaksete määrad protsendina tööjõu kogukulusse endiselt ühed ELi kõrgeimad. Olemasolevaid poliitikameetmeid tööjõukulude vähendamiseks tuleks alates 2019. aastast veelgi kindlustada ja tugevdada. Selle raames on teatavaks tehtud konkurentsivõime ja tööhõive maksuvähenduse (CICE) muutmine tööandjate üldiseks sotsiaalmaksukärpeks ja täiendavad maksusoodustused madalapalgaliste puhul, et edendada madala kvalifikatsiooniga inimeste tööhõivet.

(14)Alates 2013. aastast on Prantsusmaal miinimumpalga puhul järgitud indekseerimiskorda ja mingit erakorralist miinimumpalga tõstmist ei ole toimunud. Selle tulemusel on madala inflatsiooni ja aeglase palgakasvu tingimustes kasvanud miinimumpalk aeglasemalt kui aluseks olevad palgad (2017. aastal 1,23 %, võrreldes 1,31 %ga keskmise palga puhul). Kuigi rahvusvahelises plaanis on miinimumpalk võrreldes keskmise palgaga suur, on miinimumpalga puhul tööjõukulud tänu sotsiaalmaksete kärpimisele oluliselt vähenenud. Sellised kärpeid suurendatakse ja need muudetakse alaliseks alates 2019. aastast. Kuigi miinimumpalga indekseerimine on oluline töötajate ostujõu säilitamiseks, võib praegune mehhanism (ainulaadne ELis) vähendada palkade võimet kohanduda vastavalt muutuvatele tingimustele, millel võib olla negatiivne mõju konkurentsivõimele. Sõltumatute ekspertide rühm hindab igal aastal miinimumpalka ja esitab selle suundumuste kohta mittesiduvaid arvamusi. 2017. aastal soovitas rühm läbi vaadata pensionide indekseerimise reegli, näiteks piirates indekseerimist üksnes inflatsiooniga.

(15)Praegune kutsehariduse ja -õppe süsteem ei toeta piisavalt tööturule integreerimist, eelkõige kuna märkimisväärne hulk õpilastest õpib õpivaldkondades, mille puhul tööväljavaated on piiratud. Lisaks on Prantsusmaa kutsehariduses ja -õppes osalevate õpilaste õpitulemused kehvemad kui ELis keskmiselt, samas kui üldharidust omandavate õpilaste õpitulemused on palju paremad. Sellega seoses on noorte tööhõive toetamiseks ja võrdsete võimaluste edendamiseks esmatähtis võtta meetmeid õpipoisiõppe edendamiseks, mis tagab paremad väljavaated tööturul, ja koolipõhise õppe tulemuste parandamiseks. Samal ajal on oluline võtta meetmeid, et parandada madala kvalifikatsiooniga töötajate ja tööotsijate juurdepääsu jätkuõppele ning soodustada kõrgema kvalifikatsiooni omandamist, mida toetatakse asjakohaste õppesuunistega. Võttes arvesse neid probleeme ja eelkõige vajadust parandada süsteemi juhtimist, tagada selle vastavus tööturu vajadustele, koolituse kvaliteet ja kättesaadavus ning kindlustada üleminekut tööturul, esitas valitsus 27. aprillil 2018 seaduseelnõu õpipoisiõppe ning jätkukutseõppe ja -koolituse reformimise kohta. 2018. aasta riiklikus reformikavas kinnitatakse kavatsust rakendada 14 miljardi euro suurune investeerimiskava oskuste täiendamiseks ja käivitada koolipõhise esmakutseõppe täiendav reform.

(16)Üldiselt on sotsiaalkaitsesüsteemi tulemused head. Siirete järgne sissetuleku ebavõrdsus on allpool ELi keskmist ja hoolimata hiljutisest suurenemisest on suhtelises vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arv endiselt suhteliselt väike. Mõne rühma, eelkõige üksikvanemaga pered, väljaspool ELi sündinud inimesed ja mahajäänud linnapiirkondades elavad inimesed, vaesusrisk on siiski suurem. Sobiva eluaseme ebapiisav kättesaadavus vaesuses elavatele inimestele on endiselt muret tekitav. Hoolimata olukorra hiljutisest paranemisest on mõnes piirkonnas sotsiaaleluasemeid endiselt liiga vähe.

(17)Hoolimata käimasolevatest reformidest, mille eesmärk on vähendada ettevõtete maksukoormust ja toetada tootlikke investeeringuid, on Prantsuse maksusüsteemi jätkuvalt väga keerukas ning maksukulud, ebatõhusad maksud ja tootmismaksud takistavad ärikeskkonna toimimist. Suur hulk maksukulusid (maksuvähendused, maksuvabastused, maksusoodustused) tekitab ettevõtjatele ja eelkõige VKEdele täiendavat koormust, suurendades nõuete täitmise kulusid ja ebakindlust. See tekitab täiendavat kontrollikulu ka maksuhalduri jaoks. Maksukulude hulk ja väärtus suureneb 2018. aasta eelarveseaduse kohaselt veelgi ning on 2018. aastal 99,8 miljardit eurot (4,5 % SKPst), võrreldes 93 miljardi euroga 2017. aastal. Lisaks on alates 2014. aastast kindlaks tehtud ligikaudu 192 vähest tulu (alla 150 miljoni euro aastas) andvat maksu, kuid ainult väga vähesed neist on kaotatud 10 . Prantsusmaa tootmismaksud 11 on võrreldes ELi keskmisega väga suured (3,1 % SKPst 2016. aastal). Need koosnevad peamiselt kapitali- ja tööjõumaksudest, mida ettevõtted peavad maksma tulenevalt nende tootmistegevusest ja olenemata nende majandustulemustest.

(18)Turuteenuste arvele jäi 2016. aastal rohkem kui 50 % lisandväärtusest, 40 % tööhõivest ja 20 % töötleva tööstuse ekspordi lisandväärtusest. Kuigi konkurents turuteenuste valdkonnas mõjutab kogu majandust, takistavad seda endiselt regulatiivsed nõuded ja halduskoormus, mis pärsivad ka ettevõtete kasvusuutlikkust. Kui teenuste valdkonna reformid on piisavalt ambitsioonikad ja need rakendatakse täielikult, võib neil olla märkimisväärne positiivne mõju majandusele. Reformiprioriteetide seadmisel on oluline võtta arvesse teenuste allsektorite majanduslikku tähtsust ja tulemusi. Näitajapõhine lähenemisviis prioriteetsete reformide kindlaksmääramiseks teenustesektoris on esile toonud mitmed äriteenused (arhitekti- ja inseneriteenused, õigus- ja raamatupidamisteenused ning haldus- ja tugiteenused), jaekaubanduse, majutus- ja toitlustusteenused ja tervishoiu. 6. augusti 2015. aasta majanduskasvu, -tegevuse ja võrdsete majanduslike võimaluste seadusega (nn Macroni seadus) vähendati konkreetsete kutsealaste teenuste valdkonnas piiranguid piiratud hulga kutsealade puhul, peamiselt õiguskutsealade puhul. Hilisemate õigusaktidega on lahjendatud selle vaimu, mis on samuti piiratud selle eeldatavat mõju. Edasised reformid võiksid olla suunatud konkreetsetele turule sisenemise ja majandustegevuse piirangutele (nt reserveeritud tegevusalad, hääleõiguse piirangud, aktsiaosaluse piirangud, valdkondadevahelised piirangud ja numerus clausus piirangud), mida peetakse ülemäärasteks. Ettevõtete kasvu peamiste takistuste kõrvaldamisele suunatud reformid võiks hõlmata ettevõtte suuruse kriteeriumidega seotud künniste kaotamist õigusaktides ja ettevõtete halduskoormuse vähendamist. Prantsusmaa kiire lairibaühenduse katvuse suurendamine aitaks rohkem kasu saada digitaalmajandusest.

(19)Euroopa innovatsiooni tulemustabeli kohaselt on Prantsusmaa innovatsioonitulemused hoolimata suhteliselt suurest avaliku sektori toetusest ELi innovatsiooniliidrite tulemustest jätkuvalt nõrgemad. Innovatsioonitulemusi aitaks eelkõige parandada avaliku sektori toetuskavade (sealhulgas Crédit d'Impôt Recherche, teadus- ja arendustegevuse maksuvähendus) tõhususe suurendamine. Sellega seoses tuleb käimasoleva hindamise tulemusi võtta arvesse avaliku sektori innovatsioonitoetuse ülesehituse parandamisel. Ebapiisav teadmussiire riiklike teadusasutuste ja ettevõtete vahel on jätkuvalt probleemiks ning see piirab teadusuuringute tulemuste äriotstarbelist kasutamist. Võrreldes teiste ELi riikidega on Prantsusmaa tulemused nõrgad avaliku ja erasektori koostööväljaannete ning avaliku ja erasektori koostöös rahastatud teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Teadusasutuste ja ettevõtte vahelist ülekandemehhanismi on võimalik tõhustada partnerlusel põhinevate teadusuuringute lihtsustamise ja teadlaste liikuvuse edendamise kaudu.

(20) Komisjon on Euroopa poolaasta (2018) raames Prantsusmaa majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2018. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2018. aasta stabiilsusprogrammi ja 2018. aasta riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Prantsusmaale esitatud soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Prantsusmaa eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka seda, mil määral need vastavad liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(21)Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2018. aasta stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus 12 kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1.

(22)Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–3,