EUROOPA KOMISJON

Brüssel,19.4.2018

COM(2018) 219 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE EMPTY

21. sajandi tingimustele vastav jaemüügisektor

{SWD(2018) 236 final}
{SWD(2018) 237 final}

Dünaamiline ja konkurentsivõimeline jaemüügisektor on oluline nii tarbijatele, ettevõtjatele kui ka kogu ELi majandusele. Ainuüksi asjaomaste ettevõtjate ja töökohtade arv ning nende panus ELi lisaväärtuse loomisse teevad jaemüügisektorist olulise pikaajalist majanduskasvu edendava sektori 1 .

Tarbijate vajaduste muutumise ja tehnoloogilise arengu tulemusena on sektoris toimunud kiired ümberkorraldused ning sellest on saanud innovatsiooni ja tootlikkuse käimalükkaja.

ELi kodumajapidamised kulutavad ühe kolmandiku oma eelarvest jaemüüjate turustatud kaupadele. Jaemüügisektor mõjutab ELi elanike elukvaliteeti pakutavate toodete hinna, valiku ja kvaliteedi kaudu.

Jaemüügisektoris tegutseb 3,6 miljonit ettevõtjat (peamiselt VKEd), kes suhtlevad muude majandussektoritega, nagu hulgimüüjad ja tootjad ning transpordi- ja logistikaettevõtjad ning muude äriteenuste osutajad. Paremini toimival jaemüügisektoril on kogu majandusele positiivne ülekanduv mõju.

Ühtne turg annab jaemüüjatele juurdepääsu ligikaudu 500 miljonile potentsiaalsele tarbijale. See eeldab aga soodsat ettevõtlus- ja õigusraamistikku, mis sobiks nii internetipõhiste kui ka internetiväliste jaemüüjate vajadustele ning aitaks reageerida jaemüügisektorit üleilmsel tasandil mõjutavatele probleemidele 2 .

E-kaubanduse kiire kasv muudab kogu sektorit. E-kaubandus on muutunud enamiku ELi kodanike jaoks igapäevaseks. See tähendab sektori jaoks nii uusi võimalusi kui ka probleeme. Mitme müügikanaliga jaemüügi areng ning internetivälise (kaubanduspinnal) ja internetipõhise (e-kaubanduses) kauplemise vahel piiride hägustumine edendab sektoris konkurentsi ja toetab innovatsiooni arengut. Piiriülese e-kaubanduse edendamisel on ELis veel siiski palju arenguruumi. Lisaks sellele on paljudel ettevõtjatel probleeme uute ärimudelite tekkega sammu pidamisel – 80 % jaemüüjatest ei müü oma tooteid veel internetis. Mitmetel eelkõige väiksematel jaemüüjatel on probleeme uue reaalsusega kohanemisel.

Ühtse turu raames edu saavutamiseks tuleb asjakohaseid meetmeid võtta nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Euroopa poolaasta raames on mitmed liikmesriigid juba teinud reforme, mille eesmärk on parandada jaemüüjate tegevust käsitlevat õiguskeskkonda 3 .

ELi jaemüügisektori tootlikkus jääb teistest sektoritest veel siiski maha ning ei ole niivõrd dünaamiline kui teistes võrreldavates majandusharudes 4 . Ka jaemüügist saadav tulu on võrreldes teiste sektoritega väiksem. Sektori toimimist mõjutab negatiivselt liigne reguleerimine. Jaemüüjad peavad järgima riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kehtestatud paljusid erinevaid ja sageli keerukaid õigusraamistikke. Sellised piiravad õigusnormid vähendavad jaemüügiturgude dünaamikat, takistavad jaemüügiga tegelevate ettevõtjate turule tulekut ja sealt lahkumist ning kahandavad tööhõivevõimalusi. 5

Allikas:    Liikmesriikidelt, Eurostatilt ning sihtotstarbeliste uurimuste raames kogutud andmete alusel tehtud omaarvutused 6 .

Modernne jaemüügisektor vajab rohkem investeeringuid ja soodsat ettevõtluskeskkonda. Euroopa investeerimiskava kaudu toetatakse ühtse turu süvendamist, eemaldades selleks investeerimistõkkeid, toetades suuremat regulatiivset prognoositavust ja vähendades ülemäärast reguleerimist.

Digitaalse ühtse turu strateegia rakendamisega 7 võttis komisjon samme ühtse turu digiajastu nõuetega vastavusse viimiseks. Üheks põhieesmärgiks oli piiriülese e-kaubanduse edendamine. Komisjoni ettepanekud asukohapõhise tõkestuse 8 , postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuse 9 , käibemaksusüsteemi uuendamise 10 ja digitaalse sisu üleandmise lepingute suhtes kohaldatavate eeskirjade 11 kohta ning peagi käivituv internetiplatvormi algatus 12 aitavad jaemüüjatel internetis tõrgeteta tegutseda. Komisjon kavandab ka digitaalse majanduse õiglast ja tõhusat maksustamist käsitlevaid meetmeid 13 ning soovib tagada maksekaardiskeemide ja töötlevate üksuste sõltumatust 14 .

Sektoris tegutsevatele idufirmadele tekib uusi võimalusi. Idu- ja kasvufirmade algatuse 15 eesmärk on kõrvaldada ühtsel turul idu- ja kasvufirmade teelt tõkked, luues selleks paremad ärivõimalused ning lihtsustades nende juurdepääsu rahastamisele.

Euroopa uus oskuste tegevuskava hõlmas mitmeid meetmeid, mis aitavad anda ELi kodanikele vajalikud oskused kiiresti muutuvas maailmamajanduses hakkama saamiseks 16 . Jaemüügisektoris on vaja digiteerimise nõuetele vastavaid oskusi. Lisaks sellele pakub programm Erasmus+ mitmetes majandussektorites, sealhulgas jaemüügisektoris, pikaajalise praktika võimalusi välismaal.

Kaupade ühtne turg on jaemüügisektori jaoks erilise tähtsusega. Komisjon esitas 2017. aasta detsembris kaks seadusandlikku ettepanekut, mis käsitlesid ettevõtjate, eelkõige VKEde toodete müümise lihtsustamist kogu ELis 17 , ning kontrolli tugevdamist, et ennetada ohtlike toodete müüki ELi tarbijatele 18 . Lisaks sellele esitas komisjoni ettepaneku kõrvaldada peamised lepinguõigusega seotud tõkked, mis takistavad piiriülest kaubandust 19 . Komisjon jätkab ka tarbijaid ja ettevõtjaid hõlmava õigusraamistiku parandamist 20 .

Teenuste direktiiv võimaldab jaemüüjatel teistes liikmesriikides lihtsamini müügipunkte luua. Euroopa Liidu Kohus kinnitas Visseri kohtuasjas 21 tehtud otsuses, et jaemüük on teenus ning seetõttu kohaldatakse selle suhtes teenuste direktiivi sätteid 22 . Direktiiviga tagatakse teatavate väga piiravate turulepääsunõuete kasutamise keeld ning teisi sarnaseid nõudeid võib rakendada juhul, kui need on mittediskrimineerivad, õiguspäraste avaliku poliitika eesmärkidega põhjendatud ja proportsionaalsed. Sellega seoses tahetakse direktiiviga tagada tõhusa, objektiivse ja mittediskrimineeriva korra olemasolu, mis võimaldab turulepääsu mõistliku aja jooksul. Euroopa Liidu toimimise lepinguga kehtestatakse sarnased nõuded (tegevuspiirangud) olukordade suhtes, mis jäävad väljapoole teenuste direktiivi reguleerimisala.

Euroopa Ülemkogu rõhutas, et kehtivate õigusaktide jõustamine on ühtse turu toimimise seisukohast võtmetähtsusega 23 . Liikmesriigid tegid teenuste direktiivi rakendamisel teenuste õigusraamistikku mitmeid kohandusi. ELi õigusnormide täies mahus järgimine parandaks jaemüügisektori õiguskeskkonda ning võimaldaks ettevõtjatel ja seega ka tarbijatel ühtsest turust rohkem kasu saada.

Ühtse turu strateegias juhiti tähelepanu jaemüügiettevõtte asutamist käsitlevatele piirangutele ja jaemüügitoiminguid igapäevaselt mõjutavatele piirangutele, mis märkimisväärselt takistavad jaemüügisektori arengut. Komisjon võttis kohustuse „määrata kindlaks parimad tavad jaemüügiettevõtete asutamise hõlbustamiseks ja jaemüügisektori suhtes kehtivate tegevuspiirangute vähendamiseks ühtsel turul... [...] anda suuniseid liikmesriikides tehtavateks reformideks ja jaemüügisektori jõustamispoliitika prioriteetide seadmiseks“ 24 .

Käesoleva teatise eesmärk on kaasa aidata jaemüügisektori potentsiaali ELi majanduse tarbeks ära kasutamisele, määratledes selleks parimad tavad. Parimate tavade abil toetatakse jaemüügisektori konkurentsivõimet, ohustamata seejuures liikmesriikide seatud avaliku poliitika eesmärkide saavutamist. Nagu Euroopa Ülemkogu juba rõhutas, peab EL jätkama püüdlemist tulevikku arvestava ja digiajastu nõuetele vastava ühtse turu suunas 25 . Jaemüügisektor toetub üha enam mitme müügikanaliga turustamisele ning see trend jätkub. Mitme digitaalse ühtse turuga seotud algatuse eesmärk on tagada, et internetipõhised jaemüüjad saaksid oma tooteid üle piiri edukalt müüa. Käesolevas teatises käsitletakse peamiselt internetivälises jaemüügis esinevaid piiranguid.

Ühtse turu 25. aastapäeval 26 peaksime tähistama selle saavutusi, kuid vaatama ka tulevikku. Jaemüügisektor väärib meie tähelepanu ja analüüsi. EL institutsioonid ja liikmesriigid peavad tegema jaemüügisektori konkurentsivõime toetamiseks jõupingutusi ajal, mil sektor on e-kaubanduse kiire arengu tulemusena tugevas muutumises.

Jaemüüjate tegevuse suhtes kaupluste avamisel (nt kaupluse suurus ja asukoht või menetlus vastava loa saamiseks) ning käitamisel (nt lahtiolekuaeg, soodusmüügid ja turustuskanalid, maksustamine, toodete päritolu) kohaldatakse mitmeid erineva tasemega piiranguid. Mitmed kõnealustest piirangutest on õiguspäraste avaliku poliitika eesmärkidega põhjendatud, kuid nende kuhjumine võib tekitada uutele turuletulijatele ebaproportsionaalseid tõkkeid ning seetõttu mõjutada sektori tootlikust negatiivselt. Jaemüüjad rõhutavad, et õigusraamistikud peaksid olema tulevikku arvestavad ja paindlikud, et ettevõtjatel oleks võimalik muutuva olukorraga sujuvalt kohaneda 27 .

Piirangute vähendamisel on turu toimimisele positiivne mõju 28 . Vähem piiravam õiguskeskkond julgustab rohkem ettevõtjaid turule sisenema, sellest tulenevatest võimalustest kasu saama ning edu saavutama. Jaemüüjatel on oma kaupluste õigesse asukohta ja formaati investeerimisel ning kohalike tarbijate vajadustele paremini reageerimisel rohkem manööverdamisruumi. Kõik see koos jõudsalt kasvava e-kaubandusega suurendab konkurentsi ning toob edu ettevõtjatele, kes on oma tegevuses tõhusamad ja innovaatilisemad.

Selle tulemusena paraneb sektori tootlikkus, millest saavad kasu ka tarbijad. Tarbijatel on pakutavate toodete ja teenuste osas suurem valikuvõimalus, pakutav on innovaatilisem ning parema kvaliteediga. Tõenäoliselt langevad ka toodete ja teenuste hinnad 29 . Lisaks sellele võib tugevam jaemüügisektor pakkuda ka rohkem tööhõivevõimalusi. Rohkem ja paremaid töökohti ei loodaks mitte ainult jaemüügisektoris, vaid ka tugiteenuste valdkondades, nagu transport, ladustamine ja logistika.

Komisjon on välja töötanud jaemüügisektori piirangute taseme näitaja, mis iseloomustab jaemüügiettevõtja asutamise ja kaupluste igapäevase tegevuse suhtes kehtivaid erinevaid piiranguid 30 . Kõnealuse näitaja komponendid hõlmavad endas liikmesriikides kehtivate õigusraamistike keerukust ja mitmekesisust. Kõnealune näitaja on kokkuvõtlikult ülevaade hetkeseisust ning näitab, et üle ELi kehtivad praegu väga erinevad piirangud. Asutamis- ja tegevuspiirangud kehtivad praegu kõigis liikmesriikides. Kuid piirangute liigid ja tase erinevad märkimisväärselt. Mõnes liikmesriigis võib tase olla kuni viis korda kõrgem. Kui kõige vähem piirav õigusraamistik sisaldab vaid mõnda liiki piiranguid, siis kõige piiravamad raamistikud hõlmavad endas kuni 12 erinevat liiki piiranguid 31 . See mõjutab keskkonda, kus jaemüüjad tegutsevad.

Jaemüügisektori reguleerimise ülesanne on suuresti liikmesriikide õlgadel. Eeskirju kehtestades peavad aga liikmesriigid järgima ELi õigust ning asutamist või teenuste vaba osutamist alusetult mitte piirama. Sellest tulenevalt on mõned piirangud keelatud, samal ajal aga teatavatel juhtudel lubatud, kui need ei ole mittediskrimineerivad, on õiguspäraste avaliku poliitika eesmärkidega põhjendatud ning proportsionaalsed. Vähem piirav õiguskeskkond toetaks sektori konkurentsivõimet. Sellega seoses tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et oma laadi tõttu mõjutavad asutamist ja toimimist käsitlevad eeskirjad peamiselt internetiväliseid jaemüüjaid. Lisaks sellele piirangud kuhjuvad ning liikmesriigid peaksid arvesse võtma ka nende kumulatiivset mõju.

Uute kaupluste avamine on jaemüüjate viis turule siseneda. Mitme müügikanaliga jaemüügi arenedes on oluline, et jaemüüjad suudaksid järgida järjepidevat turulepääsustrateegiat, mis ühendab endas nii internetipõhist kui ka internetivälist kauplemist. Lisaks sellele peaks selline turulepääs olema võimalik mõistliku aja jooksul ning sellega ei tohiks kaasneda põhjendamatut või ebaproportsionaalset koormust. Õigeaegne ja sujuv turule sisenemine on jaemüüjate jaoks väga oluline. Jaemüüjaid mõjutavad uute kaupluste asukohta käsitlevad piirangud, toodetega seotud tingimused ning õiguskindluse üldine puudumine. Jaemüüjad märgivad, et asutamismenetlused on liiga pikad, keerulised ning liiga ebakindlad 32 .

Asutamist käsitlevad piirangud kujutavad endast tõsist turulepääsu tõket ning see küsimus on korduvalt tõstatunud Euroopa poolaasta kontekstis 33 .

Asutamistingimused

Kõik liikmesriigid reguleerivad jaemüügipunkti asutamise korda. Väga sageli on jaemüügipunkti asutamine reguleeritud piirkondlikul ja/või kohalikul tasandil, mis muudab eeskirjade järgimise jaemüüjate jaoks veelgi keerulisemaks.

Asutamisõigust käsitlevat Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikat kodifitseerides keelatakse teenuste direktiiviga teatavad nõuded, nagu näiteks majandusvajaduste testid 34 . Selle kategooria alla kuuluvad teabepäringud eesmärgiga hinnata pakkumist (st olemasolevate kaupluste arv, liik ja formaat) või mõõta turunõudlust (st ostujõud või kodumajapidamiste tarbimine asjaomases piirkonnas). ELi seadusandja on sellised nõuded keelanud, kuna need väljendavad puhtalt majandushuvi või on need võimalik asendada vähem piiravate vahenditega. Mitmed liikmesriigid vaatasid teenuste direktiivi rakendades üle asutamistingimused ning jätsid välja majandusliku hindamise nõuded 35 . Mõnes liikmesriigis nõutakse seadusega või praktikas siiani majandusteabe esitamist või kasutamist.

Jaemüügikaupluste asutamist käsitlevate eeskirjade aluseks on linnade ja maapiirkondade planeerimisega seotud kaalutlused, mille eesmärk on sageli linnasüdamete elujõulisuse säilitamine või keskkonnakaitse. Nende eeskirjadega võidakse näiteks piirata kaupluste asutamist äärelinnadesse. Neid eesmärke jagab ka komisjon, kes ELi linnade tegevuskava 36 raames teeb liikmesriikide, linnade ja muude sidusrühmadega koostööd, et edendada linnasõbralikumat, tõhusamat ja tulemuslikumat poliitikat ning panustada territoriaalsesse ühtekuuluvusse 37 . Samal ajal peavad liikmesriigid jõudma nende eesmärkide saavutamiseni proportsionaalselt.

Euroopa Kohus kinnitas 38 , et teenuste direktiivi kohaldatakse jaemüügiettevõtete asutamise suhtes olenemata sellest, kuidas liikmesriigid jaemüügiettevõtete asutamist reguleerivad (kas autoriseerimisskeemi või linnade ja maapiirkondade planeerimise kaudu). Euroopa Kohus kinnitas, et teenuste direktiiviga lubatakse avaliku poliitika eesmärkide nõuetekohast arvessevõtmist ning liikmesriikidel on kaalutlusruum, kuidas õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke täita. Selleks, et täita teenuste direktiivi nõudeid, peavad liikmesriigid siiski tagama, et jaemüügiettevõtete asutamisega seotud nõuded ei oleks õigustatud mitte ainult avaliku huviga seotud ülekaaluka huviga, vaid et need oleksid ka proportsionaalsed.

Proportsionaalsus on ühtse turu vabaduste oluline koostisosa. Proportsionaalsus täidab jaemüügis väga olulist rolli. Teenuste direktiivi kohaselt ei kohaldata jaemüüjate suhtes ebaproportsionaalseid piiranguid. See hõlmab teatavaid teenuste direktiivis eraldi välja toodud nõudeid, sh territoriaalseid piiranguid 39 . Need võivad näiteks olla väga üksikasjalikud ruumilised plaanid, milles täpsustatakse müüdavate kaupade liigid 40 . Euroopa Kohus tuletas Visseri kohtuasjas meelde teenuste direktiivist 41 tulenevat liikmesriikide kohustust vaadata läbi oma määrused ja tavad, et kontrollida, kas jaemüügiettevõtete asutamise suhtes kohaldatavad territoriaalsed piirangud on proportsionaalsed 42 .

Komisjon esitas teenuste sektoriga seoses ettepaneku direktiivi kohta, mis laiemas mõttes käsitleb reguleeritud kutsealade valdkonnas proportsionaalsuse kontrolli teostamist 43 . Komisjoni ettepanekus teatavatest teenuste direktiivi raames kehtestatud piirangutest teatamise kohta 44 tuleb proportsionaalsuse suhtes kohaldada sarnast struktureeritud ja ühtset lähenemisviisi.

Liikmesriigid kohaldavad suurusega seotud piirmäärasid kehtestades jaemüügiettevõtete asutamise suhtes sageli erinevaid eeskirju, sõltuvalt sellest, kui suur on kavandatav jaemüügipunkt 45 . Sellega võib kaasneda jaemüügimaastiku kunstlik muutmine, mis mõjutab avatud kaupluste formaati ja suurust 46 , avaldades nii mõju ka tootlikkusele.

Linnasüdamete elujõulisuse säilitamine on riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste õigustatud poliitiline murekoht ning vabade kaubanduspindade arv kasvab. Selle probleemi lahendamiseks kohaldavad mõned ametiasutused väljapoole linnasüdameid asutatavate jaemüügikaupluste suhtes piiranguid. Kõnealuste piirangute kohaldamisel peavad need olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Selle taustal peaksid riiklikud ametiasutused kaaluma terviklikuma strateegia rakendamist, mis hõlmaks muidki valdkondi kui ainult jaemüügiga seotud eeskirjad. Samuti peaksid ametiasutused arvestama e-kaubanduse ja tarbijate muutuvate ostueelistustega, mis mõlemad mõjutavad jaemüüjate kohalolekut linnasüdametes.

Asutamismenetlus

Lihtne, läbipaistev ja tõhus asutamismenetlus (st bürokraatia vähendamine) pakub jaemüügisektorile võimalusi oma tootlikkust suurendada. Avalikule konsultatsioonile vastajad rõhutasid vajadust asutamisprotsessi ühtlustada, menetlust läbipaistvamaks muuta ning veebipõhiseid menetlusi paremini ja süstemaatilisemalt kasutada. Selle saavutamise hõlbustamiseks tuleks kasutada digitehnoloogiaid 47 . ELi e-valitsuse tegevuskava 48 eesmärk on kiirendada valitsuse digiüleminekut, et muuta ettevõtjate suhtlus ametiasutustega tõhusamaks, läbipaistvamaks, kiiremaks ja vähem kulukaks.

Õigusnõuete ja -menetluste kohta lihtsalt arusaadavas vormis asjaomase ja täpse teabe leidmine ning haldusmenetluste reaalajas jälgimine ja teostamine on väga oluline neile, kes soovivad ühtse turu võimalusi võimalikult tõhusalt ära kasutada. See puudutab eelkõige VKEsid. Nende vajaduste paremaks lahendamiseks esitas komisjon seadusandliku ettepaneku luua ühtne digivärav 49 .

Praktikas piiravad traditsiooniliste jaemüüjate tegevust siiani erinevatest menetluslikest takistustest tulenevad ulatuslikud viivitused 50 . Sellised viivitused mõjutavad negatiivselt konkreetse turusituatsiooni jaoks mõeldud projekti algust ja elujõulisust ning põhjustavad märkimisväärseid kulusid.

Ainuüksi teenuste direktiivi täielik rakendamine võimaldaks käivitada ambitsioonika haldusliku lihtsustamise ja koostöö programmi 51 . Visseri kohtuasjaga seoses peaksid liikmesriigid hindama, kas halduslik lihtsustamine jaemüügisektoris on olnud piisavalt ulatuslik või tuleks seda veelgi laiendada. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid looma ühtsed kontaktpunktid, et anda võimalus teostada menetlusi vahemaa tagant ning elektrooniliste vahendite abil, ja teha teave riiklike nõuete ja menetluste kohta lihtsalt kättesaadavaks. Taotlused tuleb võimalikult kiiresti läbi vaadata. Tõhusamad, läbipaistvamad ja lühemad asutamismenetlused tuleksid kasuks nii jaemüügisektorile kui ka ametiasutustele.

Lisaks jaemüügikaupluste asutamist mõjutavatele õigusaktidele peavad jaemüüjad tegemist tegema mitmete nende igapäevase tegevusega seotud eeskirjadega (nt lahtiolekuaeg, soodusmüügid, turustuskanalid, toodete päritolu).

Tegevuspiirangud on sageli kehtestatud eesmärgiga täita selliseid avaliku poliitika eesmärke, nagu töötajate, tarbijate, keskkonna ja rahvatervise kaitse. E-kaubandus muudab tarbijate ostuharjumusi (tarbijad on harjunud ostma kellaajast ja asukohast sõltumata, sealhulgas piiriüleselt) 53 . Seetõttu peavad liikmesriigid hindama ja uuendama vajaduse korral oma õigusraamistikke, võttes vajaduse korral eeskuju teistes liikmesriikides välja töötatud hästitoimivatest ja vähemate tõrgeteta lahendustest.

Tegevuspiirangud mõjutavad tavaliselt traditsioonilisi jaemüüjaid 54 . Näiteks nende laadi tõttu ei kohaldata lahtiolekuaegu käsitlevaid piiranguid või müügipinna alusel kehtestatud jaemüügiga seotud makse internetipõhiste jaemüüjate suhtes. Ametiasutused peaksid hindama traditsioonilisi jaemüüjaid mõjutavate tegevuspiirangute proportsionaalsust ja tõhusust, et tagada e-kaubandusega võrdsed tingimused.

Tegevuspiirangutest võib ettevõtjate jaoks saada märkimisväärne koormus, mis mõjutab nende tootlikkust. Seda küsimust on korduvalt käsitletud ka Euroopa poolaasta raames 55 .

Jaemüügisektoris võrdsete tingimuste tagamine

Traditsioonilised jaemüüjad peavad arvesse võtma uusi tarbimisharjumusi ning kohandama vastavalt oma kaubandusstrateegia 56 . Väikejaemüüjate jaoks võib turu digiarenguga kohanemine keeruliseks osutuda. Nad ei pruugi uut tehnoloogiat kohe omaks võtta ning nende vahendid, teadmised ja suutlikkus kujundada ja rakendada struktuurimuutusi on tavaliselt piiratumad.

Liikmesriikides, kus on kehtestatud soodusmüüke ja allahindlusi käsitlevad eeskirjad, saavad tarbijad nautida soodusmüüke ja allahindlusi, mida pakuvad paindlikumate eeskirjadega liikmesriikides asuvad internetipoed (nt liikmesriigid, mis ei kehtesta rangeid hooajalõpu müügiperioode või lubavad alla omahinna müüki) 57 .

E-kaubandus võimaldab tarbijatel osta internetis tooteid, mille ostmise korral väljaspool internetti nõuavad mõned liikmesriigid spetsiaalsete turustuskanalite kasutamist 58 . See võib luua internetivälisele ja internetipõhisele jaemüügile erinevad tingimused.

Peamiselt internetivälise jaemüügi jaoks mõeldud õigusnormid piiravad jaemüüja võimet kohaneda ja reageerida e-kaubandusest tulenevatele muutustele. Nii on see näiteks kaupluste lahtiolekuaegu käsitlevate piirangute puhul. Need piirangud on sageli kehtestatud töötajate ja VKEde huvide kaitseks, kes ei suuda alati pikkade lahtiolekuaegade katmiseks piisavalt töötajaid palgata. Need probleemid tuleks lahendada, toetades seejuures internetiväliste jaemüüjate kohanemist tarbijate uute ostuharjumustega.

Kehtivaid müügipinna alusel kehtestatud jaemüügiga seotud makse ja tasusid kohaldatakse ainult traditsiooniliste jaemüügikaupluste suhtes, mis võib asetada nad internetipoodide ja muude ettevõtjatega võrreldes ebasoodsasse olukorda.

Õiglaste ja tõhusate tarneahelate tagamine

Jaemüügisektori kaudu jõuab ühtne turg tarbijani. ELi ühtne turg võimaldab jaemüüjatel osta tooteid üle kogu ELi. See suurendab tõhusust, on tootlikum ning vähendab tarbija kasuks kulusid. Ühtne turg on suurendanud pakutavate toodete valikut. Toodete piiriülest hankimist piiravad regulatiivsed takistused ohustavad ühtse turu ühtsust ning on vastuolus aluslepingust sätestatud kaupade vaba liikumise põhimõttega.

Samuti tehakse ELi ja liikmesriikide tasandil jõupingutusi tasakaalustatud tarneahelate edendamiseks, et vähendada keskkonnamõju ja julgustada säästvat tarbimist. EL on juba võtnud meetmeid plastijäätmete küsimuse lahendamiseks 59 . 2018. aasta jaanuari strateegias plasti kohta ringmajanduses esitas komisjon kava edasiste meetmete kohta kõnealuses valdkonnas 60 . Komisjon esitab ka meetmed toidu raiskamise ärahoidmise edendamiseks 61 . Mitmed liikmesriigid on ka kehtestanud õigusnormid, mille eesmärk on edendada õiglaseid kauplemistavasid, seda eelkõige toidutarneahela raames. Komisjon toetab kõnealuseid jõupingutusi muu hulgas direktiivi ettepanekuga, mis käsitleb ebaausaid kauplemistavasid ettevõtjatevahelistes suhetes toidutarneahela raames 62 . Siiski on oluline mitte takistada tarnijate ja jaemüüjate vahelist vastastikust kasu toovat koostööd.

Komisjon on teadlik ka eraettevõtjate poolt kehtestatud territoriaalsetest tarnepiirangutest, mis võivad piirata jaemüüjate võimalusi osta tooteid neile sobivatelt tarnijatelt, mis omakorda kahjustab ühtse turu toimimist 63 . Tundub, et mõnedel juhtudel ei jäeta ühes liikmesriigis asuvatele ja rahvusvaheliste tarnijatega kauplevatele jaemüüjatele võimalust valida, milliselt tarnija üksuselt tuleks kaup soovitavalt osta, vaid nad suunatakse kauplema konkreetse tütarettevõtjaga. Jaemüüjad satuvad samasse olukorda, kui tarnija keelab oma sõltumatute hulgimüüjate võrgustikul tooteid piiriüleselt tarnida, mis kujutab endast turulepääsu piiramist või turu jagamist riigipiiride järgi. Kui territoriaalseid tarnepiiranguid kehtestaval tarnijal on turgu valitsev seisund või kui kõnealuseid piiranguid kohaldatakse tarnija ja sõltumatu hulgimüüja vahelise kokkuleppe osana, on kõnealused piirangud võimalik teatavatel juhtudel kuulutada konkurentsiõiguse alusel konkurentsivastaseks tegevuseks. See ei hõlma aga olukordi, kus selliseid juhiseid antakse tütarettevõtjatele vertikaalselt integreeritud tarnijate poolt. Praegu kasutavad mõned tarnijad ära asjaolu, et selliste olukordade suhtes ei kohaldata konkurentsieeskirju 64 .

Territoriaalsed tarnepiirangud põhjustavad turgude killustatust, piirates konkurentsi ning nendega kaasnevad märkimisväärsed lahknevused hulgi- ja jaehindades või tarbijatele pakutavas tootevalikus üle kogu ELi 65 .

Sellist tegevust tuleks vältida, võimaldades jaemüüjatele paralleelset turustamist kõikide toodete puhul, tuues nii ühtse turu Euroopa tarbijatele veelgi lähemale. Komisjon hangib täiendavat teavet, kuidas selline tegevus ühtset turgu mõjutab. Juhul kui tarnijad oma lähenemisviisi vabatahtlikult ei muuda, võib vajalikuks osutuda lisameetmete võtmine.

Õigusnormide täitmisega kaasneb kulu, mis võib ulatuda 0,4 % kuni 6 %-ni jaemüüja aastakäibest 66 . Mikroettevõtjate jaoks on tegemist eriti suure kuluga 67 .

Avalikule konsultatsioonile vastajad nimetasid järgmisi valdkondi, kus saaks olukorda parandada: äriteabe esitamine, muudatustest teatamine, kontrollid 68 , proportsionaalsemad trahvid ja sanktsioonid.

Komisjon on viimastel aastatel võtnud kindla kohustuse edendada parema õigusloome põhimõtteid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil 69 . Samuti peavad liikmesriigid kontrollima, kas siseriiklikud õigusnormid on sihipärased, tõenditel põhinevad ning selgelt koostatud. Vähem keerukad õigusnormid, parem teadlikkus sektori eripärade kohta ning poliitiline toetus aitaks jaemüügisektorit paindlikumaks ja innovaatilisemaks muuta 70 .

Jaemüügisektori tarbijate kasuks arendamise toetamine eeldab laiapõhjalist lähenemist: õigusraamistike lihtsustamine, tagades, et need on mitme müügikanaliga keskkonna jaoks sobilikud, ning jaemüüjate suhtes kehtestatud liiga koormavate ja kulukate meetmete vähendamine, et tagada nimetatud õigusnormide täitmine.

Hästi toimiv ühtne turg ja kaasaegne õiguskeskkond on hädavajalikud, et ELi jaemüügisektor vastaks 21. sajandi tingimustele. Käesolevas teatises esitatud õiguslikud suunised ja parimad tavad peaksid olema liikmesriikidele toeks reformide teostamisel, mille eesmärk on avatum, integreeritum ja konkurentsivõimelisem jaeturg, seadmata seejuures ohtu õiguspäraste avaliku poliitika eesmärkide saavutamist.

Piirangute vähendamisel jaemüügis oleks ka positiivne ülekanduv mõju teistele majandussektoritele, eelkõige varustavale tööstusele. Tõhusam jaemüügisektor ja madalamad tarbijahinnad tekitavad suuremat nõudlust ning suunavad varustavat tööstust innovaatilisemate toodete loomise suunas.

Kuigi e-kaubanduse kasv pakub jaemüügisektorile ja tarbijatele enneolematuid võimalusi, ei võimalda traditsioonilisi jaemüüjaid mõjutavad piirangud neil tarbijate muutuvate ostuharjumustega kohaneda. Internetis ostlejad on harjunud ostma kellaajast ja asukohast sõltumata. Seetõttu on väga oluline, et asjaomaseid õigusnorme koostades ja rakendades võtavad riiklikud ja kohalikud ametiasutused arvesse, et mitme müügikanaliga jaemüük jääb ka tulevikus domineerima.

Käesolevas teatises esitatud õiguslikud suunised ja parimad tavad peaksid aitama ametiasutustel hinnata oma õigusraamistikke ning kindlaks teha vähem piiravaid meetmeid. Liikmesriigid peavad jätkama kehtivate ja kavandatavate meetmete hindamist jaemüügisektori suhtes, tagamaks, et need on mittediskrimineerivad, nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsed. Liikmesriike kutsutakse ka üles tagama, et kõnealuste meetmete abil oleks võimalik saavutada seatud avaliku poliitika eesmärke, leida proportsionaalsel viisil lahendus linnaarenguga seotud probleemidele, ning et neid saaks kohaldada kiiresti muutuva jaemüügikeskkonna tingimustes. Kõnealuses hindamises peaksid osalema ka riiklikud konkurentsiasutused.

Jaemüügi piirangute näitajat kasutatakse dünaamilise vaatlusvahendina, et mõõta liikmesriikide jõupingutusi jaemüügipiirangute vähendamisel, võttes seejuures arvesse õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke nagu rahvatervis, ja selliste reformide mõju turutulemustele, sealhulgas tootlikkusele, hindadele, innovatsioonile, ning ülekanduvat mõju teistele majandussektoritele.

Komisjon jätkab asjaomastes õigusraamistikes toimuvate muutuste ja jaemüügitrendide jälgimist. Nende vaatluste tulemusi kasutatakse Euroopa poolaasta raames avaldatavas komisjoni majandusanalüüsis. Need on ka aluseks jaemüügisektorit käsitleva komisjoni jõustamispoliitika raames toimuvale prioriteetide seadmisele.

Jaemüügisektori üldise poliitikaraamistiku tõhustamiseks on vajalik ELi ja liikmesriikide asjaomaste osalejate vaheline tõhus koostöö. Komisjon jätkab ELi institutsioonide ning riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning jaemüügisektori esindajate vahelist dialoogi sektori tulevikku käsitlevatel teemadel.

(1)

 Jaemüügisektor on ELi ettevõtlusmajanduses väljaspool finantssektorit ettevõtete ja töötajate arvu poolest suurim sektor, luues 4,5 % Euroopa majanduse lisaväärtusest ning 8,6 % kõigist töökohtadest ELis. Eurostati andmed (2014).

(2)

2017. aastal tegi interneti kaudu oste 68 % ELi internetikasutajatest (81 % elanikkonnast).. Nendest ostlejatest sooritas 33 % ostu mõnelt teises liikmesriigis asuvalt müüjalt, ning 23 % ELi mittekuuluvas riigis asuvalt müüjalt. Allikas: Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) 2018

(3)

Selliseid reforme on tehtud nt Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Itaalias, Luksemburgis ja Hispaanias.

(4)

Näiteks Kanada, Jaapan, Austraalia ja Ameerika Ühendriigid.

(5)

Vt analüüsi käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendis SWD(2018) 236.

(6)

Jaemüügisektori piirangute näitajat käsitlevad andmed peegeldavad 2017. aasta olukorda. Mõnedel juhtudel ajakohastati andmeid ning võeti arvesse pärast 2017. aasta detsembrit aset leidnud olulisi muudatusi. Analüüsi tegemise ajal hõlmasid kõige värskemad Eurostati andmed 2015. aastat.

(7)

 Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia (COM(2015) 192 (final)).

(8)

28. veebruari 2018. aasta määrus (EL) 2018/302 asukohapõhise tõkestuse kohta.

(9)

Määrus postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste kohta [jõustub 2018. aasta mais].

(10)

5. detsembri 2017. aasta direktiiv 2017/2455, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ ja direktiivi 2009/132/EÜ seoses teatavate käibemaksukohustustega teenuste osutamise ja kaupade kaugmüügi puhul.

(11)

Ettepanek: direktiiv digitaalse sisu üleandmise lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta, COM(2015) 634 final; Muudetud ettepanek : direktiiv kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi müügilepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta, COM(2017) 637 final.

(12)

 Digitaalse ühtse turu strateegia rakendamise vahekokkuvõte, COM(2017) 228 final.

(13)

 Õiglane ja tõhus maksusüsteem Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu jaoks, COM(2017) 547.

(14)

4. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2018/72, millega täiendatakse määrust (EL) 2015/751 kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta.

(15)

 Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus, COM(2016) 733 final.

(16)

 Euroopa uus oskuste tegevuskava. COM(2016) 381 final.

(17)

Kaupade vastastikuse tunnustamise määruse ettepanek, COM(2017) 796.

(18)

  Järgimist ja täitmist käsitleva määruse ettepanek, COM(2017) 795.

(19)

Muudetud ettepanek : direktiiv kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi müügilepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta, COM(2017) 637 final.

(20)

 Uus kokkulepe tarbijatega, COM(2018) 183.

(21)

Hiljutine 30. jaanuari 2018 kohtuotsus Visser, C-31/16, punkt 97.

(22)

12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123 teenuste kohta siseturul (teenuste direktiiv).

(23)

Euroopa Ülemkogu järeldused töökohtade, majanduskasvu ja konkurentsivõime kohta, 22. märts 2018.

(24)

 Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele; COM(2015) 550 final.

(25)

Euroopa Ülemkogu järeldused töökohtade, majanduskasvu ja konkurentsivõime kohta, 22. märts 2018.

(26)

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidentide ning nõukogu eesistuja ühisavaldus ühtse turu 25. aastapäeva puhul, 20. märts 2018.

(27)

Vt komisjoni talituste töödokument Avalik konsultatsioon: Jaemüügi eeskirjad mitme müügikanaliga keskkonnas – Kokkuvõttev aruanne, SWD(2018) 237.

(28)

Vt analüüsi käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendis SWD(2018) 236.

(29)

Komisjoni uurimuse aluseks olev OECD tooteturu piirangute näitaja viitab, et OECD indeksi vähenemine ühe punkti võrra tooks kaasa 7 %-lise hinnataseme languse (Euroopa Komisjon, Euroopa poolaasta taustdokumendid (2018), ELi jaemüügisektor.

(30)

OECD tooteturu piirangute indeksi metoodikale toetudes andis komisjon jaemüügi piirangute näitaja puhul punkte liikmesriikide regulatiivsele olukorrale asjaomaseid aspekte arvestades. Igale aspektile määratud väärtus jäi vahemikku 0 kuni 6 punkti, kus 0 tähendas kõige vähem ja 6 kõige rohkem piiravaid eeskirju. Tulemuste aluseks olev teave koguti ja kontrolliti liikmesriikidega konsulteerimise raames. Jaemüügi piirangute näitaja metoodikat arutati liikmesriikidega teenuste direktiivi eksperdirühma raames. Täpsemad üksikasjad vt lisa ja käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokument SWD(2018) 236.

(31)

Jaemüügi piirangute näitaja esimene sammas hõlmab jaemüügiettevõtte asutamisega seotud küsimusi: eritingimused (nt suurusega seotud piirmäärad, asukohapõhised eeskirjad, kohalike planeerimisnõuete üksikasjalikkus ja majandusandmete vajalikkus) ja menetlused (vajalike lubade ja mõjuhindamiste arv, kaasatud üksuste arv, menetluse pikkus ja asutamisotsuste avaldamine). Teine sammas hõlmab tegevuspiiranguid, nagu kaupluste lahtiolekuajad, konkreetsete toodete turustamiskanalid, soodusmüügid, jaemüügiga seotud maksud ja tasud ning toodete päritolu. Näitaja kujutab endast ülevaadet liikmesriikides kehtivatest piirangutest. Konkreetsete toodete, nagu alkoholi, tubaka ja käsimüügiravimite turustuskanalid on lisatud piirangute kohta üldpildi andmiseks. See ei piira liikmesriikide seatud tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamist. Komisjon jagab neid eesmärke ning on välja töötanud konkreetsed strateegiad ja õigusaktid, mis käsitlevad eelkõige tubaka müügi ja reklaamimise piiramist, ning millega tagatakse meditsiinitoodete kõrge kvaliteet ja ohutus. Komisjon toetab ka liikmesriikide poliitikat alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel.

(32)

Vt komisjoni talituste töödokument Avalik konsultatsioon: Jaemüügi eeskirjad mitme müügikanaliga keskkonnas – Kokkuvõttev aruanne, SWD(2018) 237.

(33)

Jaemüügiettevõtete asutamist käsitlevate piirangute küsimust on käsitletud Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Luksemburgi ja Hispaania riigipõhistes soovitustes.

(34)

Teenuste direktiivi artikli 14 lõikega 5 keelatakse majandusliku põhjendatuse testi üksikjuhtumi põhine rakendamine, mille tõttu autoriseeringu andmine sõltub majandusliku vajaduse või turul eksisteeriva nõudluse olemasolu tõestamisest, tegevuse potentsiaalsete või olemasolevate majanduslike mõjude hindamisest või hinnangust selle kohta, kas tegevus on kooskõlas pädeva asutuse majanduslike planeerimiseesmärkidega.

(35)

Majandusvajaduste testi ei nõuta enam Belgias, Prantsusmaal, Luksemburgis, Itaalias, Madalmaades, Rumeenias ja Hispaania asjaomastes piirkondades. Vt SWD(2012) 148 final, mis on lisatud teatisele teenuste direktiivi rakendamise kohta.

(36)

Algatati 2016. aasta mais koos Amsterdami paktiga .

(37)

  https://ec.europa.eu/futurium/en/urban-agenda-eu/what-urban-agenda-eu .

(38)

30. jaanuari 2018 kohtuotsus Visser, C-31/16, punkt 124.

(39)

Teenuste direktiivi artikkel 15.

(40)

Sellised nõuded vähendavad võimet reageerida tarbijate muutuvatele nõudmistele ning need võivad piirata võimalust, et uus jaemüüja asutab oma kaupluse vabale kaubanduspinnale, mis on vastuolus väitega, mida sageli esitatakse põhjendusena kaupluste asukoha reguleerimisele.

(41)

Teenuste direktiivi artikli 15 lõige 3.

(42)

30. jaanuari 2018 kohtuotsus Visser, C-31/16, punkt 130.

(43)

Ettepanek: Direktiiv, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, COM(2016) 822 final.

(44)

Ettepanek. Direktiiv, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise kord, COM(2016) 821 final.

(45)

Näiteks Prantsusmaal vajavad üle 1000 m² kauplused eriluba. Saksamaal on vastav künnis 800 m², Ungaris aga 400 m².

(46)

Vt käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokument SWD(2018) 236.

(47)

Teenuste direktiivi artikliga 8 kohustatakse liikmesriike tagama, et kõiki teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsuga või selles valdkonnas tegutsemisega seotud haldustoiminguid ja -formaalsusi on võimalik hõlpsasti täita asjaomase ühtse kontaktpunkti kaudu ja asjakohastes pädevates asutustes vahemaa tagant ning elektrooniliste vahendite abil.

(48)

ELi e-valitsuse tegevuskava 2016-2020, COM(2016) 179.

(49)

Ettepanek: määrus, millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, COM(2017) 256 final. 

(50)

Vt komisjoni talituste töödokument Avalik konsultatsioon: Jaemüügi eeskirjad mitme müügikanaliga keskkonnas – Kokkuvõttev aruanne, SWD(2018) 237.

(51)

 Teenuste direktiivi artiklid 5–8, mis käsitlevad haldustoimingute lihtsustamist, ühtsete kontaktpunktide loomist, õigust saada teavet ning elektroonilisi menetlusi.

(52)

Teenuste direktiivi artiklil 13 lõige 3.

(53)

Vt komisjoni talituste töödokument Avalik konsultatsioon: Jaemüügi eeskirjad mitme müügikanaliga keskkonnas – Kokkuvõttev aruanne, SWD(2018) 237.

(54)

Vt komisjoni talituste töödokument Avalik konsultatsioon: Jaemüügi eeskirjad mitme müügikanaliga keskkonnas – Kokkuvõttev aruanne, SWD(2018) 237.

(55)

Jaemüüki käsitlevate piirangute küsimust on nimetatud Austria, Belgia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Luksemburgi, Portugali ja Hispaania riigipõhistes soovitustes.

(56)

Vt komisjoni talituste töödokument Avalik konsultatsioon: Jaemüügi eeskirjad mitme müügikanaliga keskkonnas – Kokkuvõttev aruanne, SWD(2018) 237.

(57)

Teenuste direktiivi artikli 20 kohaselt ei tohi teenuse kasutajatele kohaldata diskrimineerivaid nõudeid nende kodakondsuse või elukoha tõttu. 28. veebruari 2018. aasta määrusega (EL) 2018/302 asukohapõhise tõkestuse kohta välditakse diskrimineerimist juurdepääsul hindadele ja müügi- või maksetingimustele, kui ostetakse tooteid või teenuseid teises ELi riigis.

(58)

Näiteks mõnes liikmesriigis on käsimüügiravimite müügi õigus ainult apteekidel. Liikmesriigid ja Euroopa Liit on kehtestanud käsimüügiravimite internetis ja kaupluses müügile õigusnormid, mis arvestavad nende asjaomast olukorda (nt farmatseudi roll patsientide nõustamisel, tarbimise kontroll, võltsitud ravimid).

(59)

29. aprilli 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/720, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ seoses õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamisega .

(60)

Komisjoni teatis - Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses, COM(2018) 28 final.

(61)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ jäätmete kohta, COM(2015) 595 final.

(62)

COM(2018) 173.

(63)

Komisjoni talituste töödokument Avalik konsultatsioon: Jaemüügi eeskirjad mitme müügikanaliga keskkonnas – Kokkuvõttev aruanne, SWD(2018) 237. Selliseid piiranguid saab pidada ka teenuste direktiivi artiklis 20 kirjeldatud mittediskrimineerimist käsitleva põhimõttega vastuolus olevaks. Kõnealuses artiklis keelatakse turu kodakondsuse ja asukohariigi alusel jagamine.

(64)

22. mail 2022 lõppeb teatavat liiki vertikaalseid kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevusi hõlmavaid erandeid käsitleva komisjoni määruse (20. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 330/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta) kehtivusaeg. Määrus tuleb enne tähtaja uuendamist läbi vaadata. Samal ajal tuleb läbi vaadata ka määrusele lisatud komisjoni suunised vertikaalsete piirangute kohta. Asukohapõhist tõkestust käsitlev määrus võimaldab tarbijatel kasutada samu tingimusi kui tarnekohas asuvad tarbijad, kui nad muretsevad ise teenuse kättesaamise eest. Määrus ei hõlma siiski hilisemat edasimüümist ning määrust ei kohaldata, kui tarneleping on eraldi sõlmitud.

(65)

Töödokumendis, mis käsitleb kõrgetasemelise foorumi tegevuseeskirja toiduainete kvaliteedierinevuste probleemi lahendamisel ning mis on aluseks toiduainete tarneahela toimimise parandamist käsitleva kõrgetasemelise foorumi ühtse turu alamrühma 2017. aasta detsembri ajurünnaku järeldustele, kutsutakse Euroopa Komisjoni üles hindama nn territoriaalsete tarnelepingute mõju tarbijate valikuvõimalustele erinevates liikmesriikides. Lõppversioon kinnitatakse arvatavasti 2018. aasta detsembris.

(66)

Piiriülesed erinevused, LE Europe, Spark Legal Network and Consultancy, VVA Consulting (2018) Operational restrictions in the retail sector, Euroopa Komisjoni jaoks tehtud uurimus.

(67)

Mikrojaemüüjad kulutavad ELis keskmiselt 3,3 % oma käibest regulatsioonidega seotud haldusalaste ülesannete täitmisele ja seadmetele, VKEde puhul on see ainult kuni 0,4 % käibest.

(68)

Hea kontrollitava saab kaasa aidata edukale ja kasvavale majandusele, halvasti korraldatud kontrollid aga asetavad ettevõtjatele märkimisväärse koorma, mis piirab majanduskasvu, J. Monk, Reform of regulatory enforcement and inspections in OECD countries.

(69)

Komisjoni teatis „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava“, COM(2015) 215 final. Jaemüügi puhul on VKE-testi kasutamine mõjuhindamisprotsessis eriti oluline.

(70)

Euroopa Komisjon, jaekaubanduse konkurentsivõimega tegelev kõrgetasemeline töörühm (2015), Report of the preparatory working group on innovation; https://ec.europa.eu/growth/single-market/services/retail_en.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,19.4.2018

COM(2018) 219 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

21. sajandi tingimustele vastav jaemüügisektor

{SWD(2018) 236 final}
{SWD(2018) 237 final}

Allikas:    Liikmesriikidelt ning sihtotstarbeliste uurimuste raames kogutud andmete alusel tehtud omaarvutused.