EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.11.2015

COM(2015) 750 final

2015/0269(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

direktiiv 2008/51/EÜ , milles lõimitakse tulirelvade protokolliga nõutavad relvade ühenduse piires üleandmist käsitlevad asjakohased sätted;

määrus (EL) nr 258/2012 ( IP/12/225 ), käsitletakse kaubandust ja üleandmist ELi mittekuuluvate riikide vahel, võttes seeläbi üle ÜRO tulirelvade protokolli artikli 10.

•Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega

Käesolev algatus on täiel määral kooskõlas strateegiliste eesmärkidega, mille Euroopa Komisjon on seadnud ajavahemikuks 2014–2019 seoses vastastikusel usaldusel põhineva õigusruumi ja põhiõiguste edendamisega.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ei kuulu liidu ainupädevusse)

•Proportsionaalsus

•Õigusakti valik

3.JÄRELHINDAMISTE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJUHINDAMISTE TULEMUSED

•Kehtivate õigusaktide järelhindamised/toimivuskontrollid

ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastaseid kriminaalkaristusi ühtlustava ELi seadusandliku ettepaneku asjakohasus (või asjakohatus) 12 ;

ELis rakendatavaid tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise, hävitamis- ja märgistamismenetlusi ning hoiatus- ja järeletehtud relvi käsitlevaid eeskirju parandava ELi seadusandliku ettepaneku asjakohasus (või asjakohatus) 13 ;

tulirelvade direktiivi rakendamine kõikides liikmesriikides.

ühtlustada tulirelvade märgistuseeskirju ja kehtestada liikmesriikides märgistuse vastastikune tunnustamine;

jõustada ühised normid ja menetlused ning kehtestada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade registreerimisnõuded;

kehtestada ühised tehnilised suunised hoiatus-/signaalrelvade ning järeletehtud relvade ümbertehtavuse kohta, esitades üksikasjalikud kriteeriumid, mille alusel liigitatakse hoiatus- ja järeletehtud relvad ümbertehtavateks ning arvatakse need seega tulirelvade direktiivi kohaldamisalasse;

edendada liikmesriikide vahelist teadmiste jagamist (keskendudes eriti tehnoloogia arengust lähtuvatele ohtudele ja võimalustele) ning parandada andmete kogumist tulirelvade ja laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade, hoiatus- ja järeletehtud relvade tootmise ja valdamise kohta ning nendega seotud kuritegevuse kohta.

määrata hoiatusrelvade ümbertehtavuse kohta ühised kriteeriumid;

ühtlustada märgistuseeskirjad ja laskekõlbmatuks muutmise normid;

tugevdada teabekogumissüsteemi ja analüüsida riikide tasandil rajatud teabesüsteemide vahelist koostalitlusvõimet; ning

määratleda küttimiseks ja sportlaskmiseks ettenähtud tulirelvade liigituse ühine käsitlusviis.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

•Mõjuhinnang

4.MÕJU EELARVELE

5.MUUD ELEMENDID

•Rakenduskavad ning järelevalve-, hindamis- ja aruandluskord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku konkreetsete sätete üksikasjalik selgitus

2015/0269 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning

arvestades järgmist:

(1)Nõukogu direktiiviga 91/477/EMÜ 17 kehtestati siseturu kaasmeetmed. Direktiiviga loodi olukord, kus on omavahel tasakaalus ühelt poolt kohustus tagada teatavate tulirelvade vaba liikumine ühenduses ja teiselt poolt vajadus seada sellisele vabadusele piirid teatavate sellist liiki toodetele kohandatud julgeolekutagatistega.

(2)Vastusena hiljutistele terrorirünnakutele, mis näitasid direktiivi 91/477/EMÜ rakendamise puudulikkust eriti seoses relvade laskekõlbmatuks muutmise, ümbertehtavuse ja märgistamiseeskirjadega, nõuti 2015. aasta aprillis vastvõetud Euroopa julgeoleku tegevuskavas ja 29. aprilli 2015. aasta siseministrite nõukogu deklaratsioonis selle direktiivi läbivaatamist ja tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise ühist käsitlusviisi, et takistada kurjategijatel nende taas laskekõlblikuks muutmist ja kasutamist.

(3)Teatavad direktiivi 91/477/EMÜ küsimused vajavad täiendavat parandamist.

(4)Oma asukohaliikmesriigi tunnustatud organitel, keda huvitavad relvade kultuuriline või ajalooline külg ja kelle valduses on enne käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva omandatud A-klassi kuuluvad tulirelvad, peaks olema võimalik hoida neid tulirelvi oma valduses eeldusel, et asjaomane liikmesriik on andnud selleks loa ja et need tulirelvad on muudetud laskekõlbmatuks.

(5)Kuna on tehtud kindlaks, et kollektsionäärid on ebaseadusliku tulirelvakaubanduse võimalik lähtekoht, peaksid nad kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

(6)Kuna vahendajad osutavad relvakaupmeeste teenustega sarnaseid teenuseid, peaksid ka nemad kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

(7)Võttes arvesse suurt ohtu, et puudulikult laskekõlbmatuks muudetud relvad muudetakse taas laskekõlblikuks ja eesmärgiga tõhustada julgeolekut kogu liidus, peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluma laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad. Lisaks tuleks kõige ohtlikumate tulirelvade suhtes kehtestada rangemad eeskirjad eesmärgiga tagada, et nende tulirelvade valdamine või nendega kauplemine ei oleks lubatud. Neid eeskirju tuleks kohaldada ka kõnealusesse klassi kuuluvate tulirelvade suhtes pärast seda, kui need on muudetud laskekõlbmatuks. Kui asjaomaseid eeskirju ei järgita, peaksid liikmesriigid võtma asjakohased meetmed, mis muu hulgas hõlmavad nende tulirelvade hävitamist.

(8)Laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jälgitavuse tagamiseks tuleks need registreerida riiklikes registrites.

(9)Teatavaid poolautomaatseid tulirelvi saab kergesti kohandada automaattulirelvadeks ja see ohustab julgeolekut. Isegi kui tegemist ei ole kohandamisega A-klassi relvaks, võivad teatavad poolautomaatsed tulirelvad olla väga ohtlikud, kui need on laengute arvult suure võimsusega. Seepärast tuleks keelata niisuguste poolautomaatsete relvade tsiviilkasutus.

(10)Et vältida märgistuse kerget kustutatavust ja täpsustada, missugustele osadele tuleks märgistus kanda, tuleks kehtestada ühised liidu märgistamiseeskirjad.

(11)Tulirelvi võib kasutada oluliselt kauem kui 20 aastat. Nende jälgitavuse tagamiseks tuleks nende andmed säilitada määramata ajaks, kuni hävitamine on tõendatud.

(12)Tulirelvade ja nende osade müügi kord sidevahendite kaudu võib olla julgeolekule tõsiseks ohuks, sest seda on tavalistest müügimeetoditest keerulisem kontrollida, eriti seoses lubade õiguspärasuse kontrollimisega internetis. Seepärast on asjakohane piirata relvade ja nende osade müüki sidevahendi (eriti interneti) kaudu müügiga relvakaupmeestele ja vahendajatele.

(13)Lisaks on olemas suur oht, et hoiatusrelvi ja muid paukpadrunirelvi kohandatakse tegelikeks tulirelvadeks, ja mõnes terrorirünnakus on kasutatud ümbertehtud relvi. Seepärast on oluline tegelda probleemiga, mis on seotud ümbertehtud tulirelvade kasutamist kuritegevuses, eelkõige selle kaudu, et need lisatakse direktiivi kohaldamisalasse. Vastu tuleks võtta hoiatus- ja signaalrelvade ning saluudiks kasutatavate ja akustiliste relvade tehnilised kirjeldused eesmärgiga tagada, et neid ei oleks võimalik kohandada tulirelvadeks.

(14)Liikmesriikide vahelise teabevahetuse toimimise parandamiseks peaks komisjon hindama, millised on süsteemis vajalikud elemendid, mille abil toetada liikmesriikides kasutusele võetud elektroonilistes andmekogumissüsteemides sisalduva teabe vahetamist. Komisjoni hinnangule võib vajaduse korral lisada seadusandliku ettepaneku, milles on võetud arvesse teabevahetuse olemasolevaid vahendeid.

(15)Selleks et tagada antud lubasid ja lubade andmisest keeldumist käsitleva teabe asjakohane vahetamine liikmesriikide vahel, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu õigusakte sellise õigusakti vastuvõtmiseks, mis võimaldab liikmesriikidel luua süsteem antud lubasid ja lubade andmisest keeldumist käsitleva teabe vahetamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(16)Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 18 .

(17)Käesolev direktiiv on kooskõlas põhiõigustega ja järgib iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(18)Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärke piisavalt saavutada ning meetmete ulatuse ja mõju tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis osutatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19)Seepärast tuleks direktiivi 91/477/EMÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 91/477/EMÜ muudetakse järgmiselt:

(1)Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

(a)Lõige 1b asendatakse järgmisega:

„1b.Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „tulirelva oluline osa” relvarauda, relvaraami, relva lukukoda, püstolikelku, trumlit, lukku või kaitseriivi ja mis tahes seadist, mis on valmistatud või kohandatud tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ning mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud.”

(b)Lõige 1e asendatakse järgmisega:

„1e.Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „vahendaja” iga füüsilist või juriidilist isikut peale relvakaupmehe, kelle kaubandus- või äritegevus koosneb täiel määral või osaliselt täielikult kokkupandud tulirelvade, nende osade ja laskemoona ostmisest, müümisest või nende üleandmise korraldamisest liikmesriigis, ühest liikmesriigist teise või eksportimisest kolmandasse riiki.”

(c)Lõikesse 1 lisatakse järgmised lõigud:

„1f.Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendavad „hoiatus- ja signaalrelvad” kaasaskantavaid seadmeid, millel on padrunihoidja, ees, küljel või peal asuv gaasiava, ja mis on spetsiaalselt kavandatud ja konstrueeritud hoiatamiseks või märguandmiseks ja mis on ette nähtud üksnes paukpadrunitega, ärritavate või muude toimeainete või pürotehnilise laskemoona tulistamiseks.

1g.Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendavad „saluudiks kasutatavad ja akustilised relvad” spetsiaalselt üksnes paukpadrunite tulistamiseks kohandatud tulirelvi, mida kasutatakse teatrietendustel, fotosessioonidel, filmi- ja televisioonisalvestustel.

1h.Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendavad „järeletehtud tulirelvad” esemeid, millel on tulirelva väljanägemine, kuid mis on valmistatud viisil, mis ei võimalda selle kohandamist haavli, kuuli või laskekeha väljalaskmiseks laengu toimel.

1i.Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendavad „laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad” tulirelvi, mida on muudetud eesmärgiga muuta need lõplikult laskekõlbmatuks kahjutustamisega, mis tagab, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud jäädavalt kasutuskõlbmatuks ning et neid ei ole võimalik taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada või muuta.”

(d)Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „relvakaupmees” iga füüsilist või juriidilist isikut, kelle kaubandus- või äritegevus koosneb täielikult või osaliselt järgmisest:

i)tulirelvade valmistamine, nendega kauplemine, nende vahetamine, rendileandmine, parandamine või ümbertegemine;

ii) tulirelva osade valmistamine, nendega kauplemine, nende vahetamine, rendileandmine, parandamine või ümbertegemine;

iii)laskemoona valmistamine, sellega kauplemine, selle vahetamine või ümbertegemine.”

(2)Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende relvade ja laskemoona omandamise või valduse suhtes, mille on omandanud või mida valdavad kooskõlas siseriikliku õigusega relvajõud, politsei, ametivõimud. Samuti ei kohaldata seda sõjaliste relvade ja sõjalise laskemoona kaubandusliku üleandmise suhtes.”

(3)Artikli 4 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1.Liikmesriigid tagavad, et iga turule toodav tulirelv või selle osa on märgistatud ja registreeritud kooskõlas käesoleva direktiiviga.

2.Kokkupandud tulirelva kindlakstegemiseks ja selle liikumise jälgimiseks nõuavad liikmesriigid iga tulirelva valmistamise või liitu importimise ajal, et tulirelv tähistatakse ainulaadse märgistusega, mis sisaldab valmistaja nime, valmistamise riiki või kohta, seerianumbrit ja valmistamise aastat (kui see ei sisaldu seerianumbris). See nõue ei piira relvale valmistaja kaubamärgi paigaldamise võimalust.

Märgistus kantakse tulirelva lukukojale.

Liikmesriigid nõuavad laskemoona terviklaengu iga väikseima üksikpakendi märgistamist, et sellel oleks valmistaja nimi, partii identifitseerimisnumber, kaliibri ja laskemoona liik.

Lisaks tagavad liikmesriigid, et riigivarudest alatiseks tsiviilkasutusse üleantud tulirelv tähistatakse ainulaadse märgistusega, mis võimaldab üleandva valitsuse hõlpsasti kindlaks teha.

3.Liikmesriigid võimaldavad oma territooriumil relvakaupmehe või vahendajana tegutseda ainult loaga, mille andmise aluseks on vähemalt relvakaupmehe või vahendaja isikliku ja kutsealase aususe ja võimekuse kontroll. Juriidilise isiku puhul kontrollitakse juriidilist isikut ja ettevõtte juhti.”

(4)Artikli 4 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

(a)esimese lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Kõnealusesse andmekogumissüsteemi kantakse iga tulirelva tüüp, mark, mudel, kaliiber ja seerianumber ning tulirelva tarnija ja omandaja või valdaja nimi ja aadress. Tulirelvade, kaasa arvatud laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade andmed säilitatakse, kuni pädevad asutused on tõendanud tulirelva hävitamist.”

(b)teine lõik asendatakse järgmisega:

„Relvakaupmeestelt ja vahendajatelt nõutakse kogu tegutsemisaja jooksul registri pidamist, kuhu kantakse kõik nende poolt saadud või välja saadetud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad tulirelvad koos tulirelva tuvastamist ja selle liikumise jälgimist võimaldavate üksikasjadega, nagu tulirelva tüüp, mark, mudel, kaliiber, seerianumber ja tulirelva tarninud ning omandanud isikute nimed ja aadressid.

Tegevuse lõpetamisel annab relvakaupmees või vahendaja registri üle esimeses lõigus osutatud registreerimissüsteemi eest vastutavale riiklikule asutusele.

Iga liikmesriik tagab, et nende territooriumil tegutsevate relvakaupmeeste ja vahendajate registrid on seotud tulirelvade elektroonilise andmekogumissüsteemiga.”

(5)Artikkel 4b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4b

1.Liikmesriigid loovad vahendajate ja relvakaupmeeste tegevust reguleeriva süsteemi. Süsteem võib koosneda ühest või mitmest järgmisest meetmest:

(a)riigi territooriumil tegutsevate vahendajate ja relvakaupmeeste registreerimine;

(b)vahendajate ja relvakaupmeeste tegevusele litsentside või lubade väljastamine.

2.Lõikes 1 osutatud süsteem hõlmab vähemalt vahendaja või relvakaupmehe isikliku ja kutsealase aususe ja võimekuse kontrolli. Juriidilise isiku puhul kontrollitakse juriidilist isikut ja ettevõtte juhti.”

(6)Artiklid 5 ja 6 asendatakse järgmiselt:

„Artikkel 5

1.Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, lubavad liikmesriigid tulirelvi omandada ja vallata üksnes isikutel, kellel on selleks mõjuv põhjus ja kes

(a)on vähemalt 18 aastat vanad, välja arvatud tulirelvade valdamine küttimise ja sportlaskmise eesmärgil, tingimusel et alla 18aastastel isikutel on selleks vanemate luba, või nad tegutsevad oma vanemate juhendamisel või kehtivat tulirelva- või jahiluba omava täiskasvanu juhendamisel, või litsentseeritud või muu loa põhjal tegutsevas treeninguasutuses;

(b)tõenäoliselt ei ohusta ennast, avalikku korda ega avalikku julgeolekut; varasem süüdimõistmine tahtliku vägivaldse kuriteo eest loetakse vastava ohu näitajaks.

2.Liikmesriigid näevad lõikes 1 osutatud lubade väljastamiseks või uuendamiseks ette meditsiinilised standardtestid ning tühistavad load, kui mõnda loa andmise tingimust enam ei täideta.

Liikmesriigid ei või oma territooriumil elavatel isikutel keelata teises liikmesriigis omandatud relva valdamist, välja arvatud juhul, kui nad keelavad sama relva omandamise nende enda territooriumil.”

Artikkel 6

Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et keelata A-klassi liigitatud tulirelvade ja laskemoona omandamine ja valdamine ning hävitada need tulirelvad ja laskemoon, mille valdamine on vastuolus käesoleva sättega ja mis on konfiskeeritud.

Liikmesriigid võivad anda asukohaliikmesriigi tunnustatud organitele, keda huvitavad relvade kultuuriline või ajalooline külg, loa hoida oma valduses enne [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] omandatud A-klassi kuuluvaid tulirelvi, tingimusel, et vastavalt artiklit 10b rakendavatele sätetele on need muudetud laskekõlbmatuks.

A-, B- ja C-klassi kuuluvate tulirelvade ja nende osade ja laskemoona omandamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/7/EÜ (*) artiklis 2 määratletud sidevahendi kaudu on lubatud üksnes relvakaupmeestel ja vahendajatel ning see toimub liikmesriikide range kontrolli all.

____________________________________________________________________

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ, 20. mai 1997, tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral (EÜT L 144, 4.6.1997, lk 19)”.

(7)Artiklis 7 lisatakse lõikele 4 järgmine lõik:

„Maksimaalne tähtaeg ei ületa viit aastat. Luba võib uuendada, kui selle andmise tingimused on jätkuvalt täidetud.”

(8)Lisatakse artiklid 10a ja 10b:

„Artikkel 10a

Liikmesriigid võtavad meetmed eesmärgiga tagada, et hoiatus- ja signaalrelvi ning saluudiks kasutatavaid ja akustilisi relvi ei ole võimalik kohandada tulirelvadeks.

Komisjon võtab vastu hoiatus- ja signaalrelvade ning saluudiks kasutatavate ja akustiliste relvade tehnilise kirjelduse eesmärgiga tagada, et relvi ei ole võimalik kohandada tulirelvadeks.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10b

Liikmesriigid võtavad vastu kõik vajalikud sätted, et pädev asutus kontrolliks tulirelvade laskekõlbmatuks muutmist, tagades seeläbi, et tulirelvad on muutmise tulemusena jäädavalt kasutuskõlbmatud. Liikmesriigid näevad ette, et nimetatud kontrollimise raames antakse tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kohta välja tõend või muu dokument või tehakse tulirelvale sellekohane selgesti nähtav märge.

Komisjon võtab vastu laskekõlbmatuks muutmise normid ja meetodid, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

(9)Artiklisse 13 lisatakse lõiked 4 ja 5:

„4.Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad teavet tulirelvade teisele liikmesriigile üleandmiseks antud lubade kohta ja teavet loa andmisest keeldumiste kohta, nagu on sätestatud artiklis 7.

5.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13a vastu delegeeritud õigusakte antud lubade ja loa andmisest keeldumisi käsitleva teabe vahetamise üksikasjade kohta.”

(10)Artikkel 13a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13a

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklis 13 osutatud volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.

3.Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.Artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

(11)Lisatakse artikkel 13b:

„Artikkel 13b

1.Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011(*) tähenduses .

2.Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.”

____________________________________________________________________

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”

(12)Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Komisjon esitab iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise kohta aruande, lisades sellele vajaduse korral ettepanekud eelkõige I lisas esitatud tulirelvaklasside ja uue tehnoloogiaga (nt 3D-printimine) seotud küsimuste kohta. Esimene aruanne esitatakse kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.”

Komisjon hindab [kuupäev] vajalikke süsteemielemente artikli 4 lõikes 4 osutatud elektroonilistes andmekogumissüsteemides sisalduva teabe vahetamiseks liikmesriikide vahel. Komisjoni hinnangule lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek, milles on võetud arvesse teabevahetuse olemasolevaid vahendeid.”

(13)Direktiivi 91/477/EMÜ I lisa II osa muudetakse järgmiselt:

(a)Punkti A muudetakse järgmiselt:

i)A-klassi lisatakse järgmised punktid:

„6.Automaattulirelvad, mis on kohandatud poolautomaatseteks tulirelvadeks.

7.Poolautomaatsed, automaattulirelvadega sarnanevad tulirelvad tsiviilkasutuseks.

8.Punktides 1–7 nimetatud tulirelvad pärast laskekõlbmatuks muutmist.”

ii)B-klassis jäetakse välja punkt 7.

iii)C-klassi lisatakse järgmised punktid:

„5.Hoiatus-ja signaalrelvad, saluudiks kasutatavad ja akustilised relvad ning järeletehtud relvad.

6.B-klassi kuuluvad relvad ja C-klassi punktides 1–5 nimetatud relvad pärast laskekõlbmatuks muutmist.”

(b)punktist B jäetakse välja järgmine tekst:

„tulirelva lukustusmehhanism, padrunipesa ja relvaraud, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on mõeldud.”

(14)Direktiivi 91/477/EMÜ I lisa III osa muudetakse järgmiselt:

(a)punkt a jäetakse välja;

(b)punkt b asendatakse järgmisega:

„on ette nähtud elupäästmiseks, loomatapuks, harpuunkalastuseks või tööstuslikuks või tehniliseks kasutamiseks, tingimusel et neid saab kasutada üksnes sel otstarbel;”

(c)teine lõik jäetakse välja.

Artikkel 2

1.Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid [kolme kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

(1) Pariisis, Kopenhaagenis ja Thalysi rongis toimunud terrorirünnakud tõid esile organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vahelise seose eelkõige tulirelvade hankimise valdkonnas.

(2) Ühe keskse aspektina kehtestatakse direktiivi 91/477/EMÜ I lisas ohutaseme järjekorras neli tulirelvade klassi:

(3) Tingimusel, et liikmesriikidel on põhimõtteliselt õigus võtta direktiivis sätestatust rangemaid meetmeid.

(4) Muudatuste juures lähtuti kahest järgnevast asjaolust: a) Euroopa Komisjon allkirjastas 16. jaanuaril 2002 Euroopa Ühenduse nimel rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli; b) tulemused ja parandusettepanekud (nt laskekõlbmatuks muudetud relvad, ekspordi- ja impordiload, registripidamine, märgistamine), mis on esitatud komisjoni 2000. aasta aruandes direktiivi 91/477/EMÜ rakendamise kohta pärast selle ülevõtmist kõikide liikmesriikide siseriiklikusse õigusesse – KOM (2000) 837, komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiivi 91/477/EMÜ (relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta) rakendamine (15.12.2000).

(5) 11. jaanuari 2015. aasta Pariisi deklaratsioon (dokument nr 5322/15).

(6) Euroopa Ülemkogu liikmete avalduse projekt (dokument nr 6112/15).

(7) Justiits- ja siseküsimuste nõukogu pressiteade (dokument nr 7178/15).

(8) COM(2015) 185 final, 28.4.2015.

(9) Nõukogu järeldused (dokument nr 12892/15).

(10) Euroopa Parlamendi viitenumber: 2015/2530(RSP), 11. veebruar 2015.

(11) Vt joonealune märkus 1.

(12) http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/e-library/documents/policies/organized-crime-and-human-trafficking/general/docs/dg_home_-_illicit_fireams_trafficking_final_en.pdf

(13) http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/e-library/documents/policies/organized-crime-and-human-trafficking/general/docs/dg_home_ia_firearms_deactivation_final_en.pdf

(14) Transcrime, Leedu ametiasutus.

(15) Euroopa tsiviilrelvade kaubanduse assotsiatsioon.

(16) Transcrime.

(17) Nõukogu direktiiv 91/477/EMÜ, 18. juuni 1991, relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).