SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

1.1.        Ettepaneku üldine taust

Määrus nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, võeti vastu 11. juulil 2007[1] selleks, et parandada õiguskaitse kättesaadavust, lihtsustades ja kiirendades piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetlemist ning vähendades selliste kohtuvaidluste kulusid. Lisaks oli määruse eesmärk ka hõlbustada kohtuotsuste täitmist – määrusega kaotati vahemenetlused (exequatur), mis olid vajalikud kohtuotsuste tunnustamiseks ja täitmiseks teises liikmesriigis kui kohtuotsuse tegemise riik.

Määrusega nr 861/2007 kehtestati lisaks liikmesriikide õiguse kohaselt kehtivatele menetlustele alternatiivne menetlus selliste piiriüleste kohtuasjade lahendamiseks, mille puhul nõude väärtus ei ületa 2 000 eurot. Määrust kohaldatakse ELis (välja arvatud Taani) alates 1. jaanuarist 2009. Väiksemate kohtuvaidluste menetlus on oma olemuselt tüüpvormidel põhinev kirjalik menetlus, millele kehtivad ranged tähtajad. Pooli ei pea esindama juristid ja elektrooniliste sidevahendite kasutamine on soovitav. Lisaks peab kohtuvaidluse kaotanud pool kandma võitja menetluskulusid ainult sel määral, mil need on proportsionaalsed nõude väärtusega. Menetlust võivad kasutada nii tarbijad kui ka ettevõtjad, kes teevad ELis piiriüleseid tehinguid. Menetluse eesmärk on parandada tarbijate ja ettevõtjate juurdepääsu õiguskaitsele ning nende õiguste teostamist.

Määruse artiklis 28 on sätestatud, et komisjon peab 1. jaanuariks 2014 esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele üksikasjaliku aruande määruse toimimise kohta, sealhulgas eelkõige 2 000 eurose nõude piirväärtuse asjakohasuse kohta. Vajaduse korral tuleks aruandele lisada ettepanekud määruse muutmiseks.

1.2.        Vajadus muuta Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust

Ajal, mil Euroopa Liit seisab silmitsi oma ajaloo suurima majanduskriisiga, on õigusemõistmise tõhustamisest Euroopa Liidus saanud oluline tegur majandustegevuse toetamisel[2]. Üks võimalus õigusemõistmise tõhustamiseks ELis on vaadata läbi määrus, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus.

Määrus nr 861/2007 võeti vastu seetõttu, et väiksemate nõuetega kohtusse pöördumist raskendavad probleemid võimenduvad oluliselt, kui selliseid nõudeid esitatakse piiriüleses kontekstis. Sellistes olukordades tekivad täiendavad probleemid, näiteks ei tunne menetluse pooled teise riigi seadusi ega kohtumenetluse nõudeid, suurem vajadus suulise ja kirjaliku tõlke järele ning vajadus minna kohtuistungile välisriiki. Kuna piiriülene kaubandus ELis on viimastel aastatel kasvanud ja oodata on, et tulevikus see suureneb veelgi, süveneb üha vajadus selliste tõhusate õiguskaitsemehhanismide järele, millega majandustegevust toetada saaks.

Väiksemate kohtuvaidluste lahendamise menetlus põhineb tüüpvormidel ja pooltele pakutakse vormide täitmisel tasuta abi. Seega võimaldatakse kohtutel menetleda avaldusi algusest lõpuni kirjaliku menetluse teel, mistõttu langeb ära vajadus minna kohtuistungile, välja arvatud erandlikel juhtudel, kui kohus ei saa otsust esitatud kirjalike tõendite põhjal teha, samuti ei ole vaja, et pooli esindaks jurist. Määruses soovitatakse kohtutel kasutada sidevahendeid nõudevormide vastuvõtmiseks ja kohtuistungite pidamiseks. Menetluses tehtud kohtuotsus kehtib kõigis ELi liikmesriikides, ilma et selle tunnustamiseks ja täitmiseks oleks vaja täiendavat vahemenetlust[3].

Kuid hoolimata sellest, et väiksemate kohtuvaidluste lahendamise menetlus aitab piiriüleste nõuetega kohtusse pöördumisel oluliselt vähendada aja- ja rahakulu, tuntakse ja kasutatakse seda menetlust aastaid pärast määruse nr 861/2007 kohaldamise algust endiselt vähe. Euroopa Parlament märkis 2011. aasta resolutsioonis,[4] et rohkem tööd tuleb teha õiguskindluse ja menetluse läbipaistvuse tagamiseks ning keelebarjääride ületamiseks. Parlament kutsus komisjoni üles astuma samme tarbijate ja ettevõtjate teadlikkuse suurendamiseks Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusest, et nad seda rohkem kasutaksid. Tarbijate ja ettevõtjate esindusorganisatsioonid on samuti leidnud, et määrust võiks täiendada nii, et see vastaks paremini tarbijate ja ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) vajadustele. Ka liikmesriigid on leidnud kehtivas määruses teatavaid puudusi, mis tuleks kõrvaldada.

Probleemid tulenevad eelkõige sellistest ebakohtadest kehtivates normides nagu määruse liiga kitsas kohaldamisala, kuna nõude suuruse piirväärtus on liiga väike ja piiriülene hõlmatus väike, ning asjaolust, et menetlus on ikkagi liiga koormav, kulukas ja aeganõudev ning ei kajasta liikmesriikide kohtusüsteemides pärast määruse vastuvõtmist toimunud tehnoloogilist arengut. Isegi juhtudel, kui probleemid on seotud kehtivate normide– puuduliku rakendamisega (nagu näiteks teataval määral menetluse vähese läbipaistvusega seotud probleemi puhul), tuleb tunnistada, et määruse sätted ei ole alati päris selged. Euroopa Komisjon on üldsuse teadlikkuse kasvatamiseks astunud juba hulga samme. Näiteks on liikmesriikides korraldatud mitu temaatilist seminari, et VKEsid väiksemate kohtuvaidluste lahendamise menetlusest teavitada, menetluse kohta on avaldatud praktiline juhis ja levitatud on õppemooduleid, et Euroopa ettevõtjaid selles valdkonnas koolitada.

2013. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta[5] nimetas komisjon määruse läbivaatamist üheks meetmeks, mis aitaks tugevdada liidu kodanike õigusi, kuna see hõlbustab teises liikmesriigis tehtud ostudega seotud vaidluste lahendamist. Määruse läbivaatamist on nimetatud ka Euroopa tarbijakaitse tegevuskavas[6] kui tarbijaõiguste tõhusama teostamise vahendit. Lisaks toetab määruse ajakohastamine ELi praeguseid poliitilisi prioriteete, milleks on kaasa aidata majanduse elavdamisele ja jätkusuutlikule kasvule, muutes kohtumenetlused tõhusamaks ja lihtsamaks ning VKEdele kergemini kättesaadavaks.

1.3.        Vajadus määruse (EÜ) nr 1896/2006 artikkel 17 läbi vaadata

Euroopa maksekäsumenetluse puhul viib kostja poolt vastuväite esitamine automaatselt selleni, et menetlus jätkub tavalise tsiviilkohtumenetlusena. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse kehtestamisest saadik ei ole see piirang aga määruse nr 861/2007 kohaldamisalasse kuuluvate nõuete puhul põhjendatud.

Seetõttu tuleks määruses (EÜ) nr 1896/2006 täpsustada, et kui vaidlus kuulub Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse kohaldamisalasse, peaks ka Euroopa maksekäsumenetluse poolel, kes on esitanud vastuväite, olema võimalus kasutada Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA TOIMUNUD KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Komisjon korraldas mitu konsultatsiooni, et koguda teavet määruse praeguse kohaldamispraktika ja selle võimalike muudatuste kohta. Konsultatsioonide käigus saadi kasulikku infot sidusrühmade ja liikmesriikide seisukohtade kohta, mida võeti mõjuhinnangu koostamisel arvesse.

2012. aasta novembris-detsembris korraldati Eurobaromeetri küsitlus,[7] et hinnata Euroopa kodanike teadlikkust, ootusi ja kogemusi seoses määruse kohaldamisega. Uuringu tulemused näitasid, et 71 % tarbijate nõuetest jääb praegu allapoole määrusega kehtestatud 2 000 eurost piirväärtust. Väikseim summa, mille puhul tarbijad on valmis alustama kohtuvaidlust teises liikmesriigis, on keskmiselt 786 eurot. 12 % vastanutest oli teadlik Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusest, kusjuures 1 % vastanutest väitis, et on seda menetlust juba kasutanud. 69 % neist, kes on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust kasutanud, oli sellega rahul. Nende vastanute puhul, kes olid kahe viimase aasta jooksul mõne ettevõtja vastu kohtusse pöördunud ja võitnud (nii riigisisestes kui ka piiriülestes asjades), oli 97 %-l kohtuotsus edukalt täide viidud. Kõige olulisemad tegurid, mis mõjutaksid kodanikke kohtusse pöörduma, on järgmised: võimalus kasutada kirjalikku menetlust ilma, et peaks ise kohtuistungile minema (33 %), menetluses osalemine ilma juristi abita (26 %), veebipõhise menetluse võimalus (20 %) ja võimalus kasutada menetluses emakeelt (24 %).

9. märtsist 10. juunini 2013 toimus veebipõhine avalik konsultatsioon. Konsultatsiooniga koguti arvamusi selle kohta, kuidas Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust veelgi parandada ja lihtsustada, et eelkõige tarbijad ja VKEd sellest rohkem kasu saaksid. Erinevatelt sidusrühmadelt, kelle hulgas olid tarbijate esindusorganisatsioonid ja ettevõtjate ühendused, kohtunikud, juristid ja õppejõud, saadi 80 vastust. Konsultatsiooni tulemused[8] näitavad, et 66 % vastanutest toetab nõude piirväärtuse suurendamist 10 000 euroni, 63 % pooldab menetluses elektrooniliste sidevahendite kasutamist ja 71 % leiab, et kohtud tuleks varustada videokonverentsi- või muude elektrooniliste sideseadmetega. Ainult 28 % vastanutest arvas, et liikmesriigid pakuvad menetluses osalemiseks tasuta abi.

2013. aasta aprilli alguses saadeti liikmesriikidele ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule põhjalik küsimustik määruse toimimise ja selle kohaldamise praktika kohta. Küsimustiku eesmärk oli koguda andmeid Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse kasutamise kohta liikmesriikides, elektrooniliste sidevahendite kasutamise kohta kohtumenetluses, kodanikele vormide täitmisel pakutava abi olemasolu ja liikide kohta, menetlustähtaegade, kohtuistungite ja tõendite, menetluskulude kohta ning selle kohta, kas asjaomaste väiksemate nõuete piirväärtust tuleks suurendada. Küsimustikule vastamise tähtpäev oli 15. mai 2013. Kokku saatsid vastused 20 liikmesriiki[9].

Euroopa õigusalase koostöö võrgustikus on mitu korda arutatud Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse kohaldamist, seda, milliseid meetmeid võtta inimeste teavitamiseks sellest menetlusest ja selle toimimisest ning võimalikke muudatusi menetluses. 17. mail 2011 toimunud kohtumisel märkisid mõned liikmesriigid, et väiksemate kohtuvaidluste menetluse võimalusi ei ole täiel määra ära kasutatud ning et ühest küljest tuleks menetlust täiustada, aga teisest küljest parandada ka inimeste teadlikkust sellest. Loodi töörühm, kellele tehti ülesandeks koostada Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse praktiline juhis, mis oleks mõeldud õiguspraktikutele. 29.–30. mail 2013 toimunud kohtumisel arutati menetluse selliseid elemente, mida võiks muuta, nagu näiteks nõude piirväärtuse suurendamine, elektrooniliste sidevahendite kasutamine kohtute ja poolte vahelises suhtluses ning teatavates aspektides ELi miinimumnõuete kehtestamine menetluse toimetamiseks, nagu nt: videokonverentsiseadmete kasutamine kohtuistungite pidamiseks, kohtulõivude arvestamise ja tasumise läbipaistvus ning menetluse kasutajatele pakutav abi, sh poole esindamine juristi poolt.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1.        Kavandatud meetmete olulisemad punktid

Kavandatud muudatustest olulisemad on järgmised:

· määruse reguleerimisala laiendamine nii, et see hõlmaks piiriüleseid nõudeid väärtusega kuni 10 000 eurot;

· piiriülese juhtumi määratluse laiendamine;

· elektrooniliste sidevahendite parem kasutamine, sh teatavate dokumentide kättetoimetamiseks;

· kohtutele kohustuse panemine kasutada kohtuistungite läbiviimiseks ja tõendite kogumiseks videokonverentsi- ja telekonverentsiseadmeid ning muid sidevahendeid;

· menetluse eest tasutavate kohtulõivude ülempiiri kehtestamine;

· liikmesriikidele kohustuse panemine luua võimalused kohtulõivude tasumiseks, ilma et oleks vaja kohtusse kohale tulla;

· vormi D, mis sisaldab kohtuotsuse täitmiseks vajalikku kinnitust, tõlkimise kohustuse piiramine nii, et tõlkida tuleb ainult kohtuotsuse sisu;

· liikmesriikidele kohustuse panemine jagada teavet kohtulõivude ja nende maksmisviiside ning vormide täitmiseks pakutava abi kättesaadavuse kohta.

3.1.1.     Määruse reguleerimisala laiendamine nii, et see hõlmaks piiriüleseid nõudeid väärtusega kuni 10 000 eurot

Praegu kohaldatakse määrust nr 861/2007 ainult kuni 2 000 euro suuruste nõuete suhtes. Tarbijaid see eriti ei mõjuta, kuna nende nõuded enamasti seda piiri ei ületa, kuid VKEsid takistab see piirang sageli väiksemate kohtuvaidluste menetlust kasutamast. Ainult 20 % ettevõtjatevahelistest nõuetest jääb alla 2 000 euro piiri ning nõuded väärtusega 2 000–10 000 eurot moodustavad umbes 30 % kõigist piiriülestest ettevõtjatevahelistest nõuetest.

45 % äriühingutest, kes satuvad piiriülesesse vaidlusse, otsustavad jätta kohtusse pöördumata, kuna menetluskulud on nõude väärtusega võrreldes ebaproportsionaalselt suured, ja 27 % jätavad kohtusse minemata, kuna menetlus võtaks liiga kaua aega. Kui lihtsustatud Euroopa menetlust saaks kohaldada ka selliste piiriüleste nõuete suhtes, mille väärtus on 2 000–10 000 eurot, lüheneks kohtumenetluse aeg ja väheneksid sellega seotud kulud selliste juhtumite puhul oluliselt.

Viimastel aastatel on hulk liikmesriike laiendanud oma siseriiklike lihtsustatud menetluste kohaldamisala ja suurendanud selliste nõuete piirväärtust, mille puhul lihtsustatud menetlust kohaldatakse. See suundumus viitab vajadusele ajakohastada kohtusüsteeme ja teha juurdepääs õigusemõistmisele inimeste jaoks lihtsamaks, pakkudes võimalust kasutada suurema hulga väiksemate nõuete lahendamiseks lihtsustatud, taskukohaseid ja kiireid menetlusi. Eespool toodut arvesse võttes tuleb ka Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse kohaldamise praegust piirväärtust (2 000 eurot) suurendada.

Kui suurendatakse piirväärtust, siis on isikutel võimalik lihtsustatud Euroopa menetluse alusel kohtusse pöörduda oluliselt suurema hulga juhtumitega. Tänu lihtsamale menetlusele, väiksematele kuludele ja lühemale menetlusajale võib eeldada, et maksma saab panna ka nõudeid, mille täitmise nõudmisest varem loobuti. Sihtrühm, kes sellest lahendusest peamiselt kasu saab, on VKEd, aga ka tarbijad, kuna umbes üks viiendik tarbijate nõuetest ületab 2 000 eurot. Nii ettevõtjad kui ka tarbijad saavad kasu sellest, kui Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust rohkem kasutama hakatakse, sest mida paremini kohtunikud, kohtuametnikud ja juristid seda menetlust tundma õpivad, seda kiiremini ja tõhusamalt seda edaspidi toimetatakse.

3.1.2.     Piiriülese juhtumi määratluse laiendamine

Praegu kohaldatakse määrust nr 861/2007 ainult selliste juhtumite suhtes, mille korral vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on liikmesriigis, mis ei ole liikmesriik, kus asub avaldusega tegelev kohus. Kuid sellised asjad, mille puhul poolte elu- või asukoht on samas liikmesriigis, kuid mis sisaldavad olulist piiriülest elementi ja mille puhul oleks Euroopa lihtsustatud menetluse kohaldamisest kasu, ei kuulu määruse reguleerimisalasse. Näiteks võib tuua asjad, mille puhul:

· lepingu täitmise koht on teises liikmesriigis, näiteks üürileping teises liikmesriigis asuva kinnisasja kasutamiseks puhkusereisi ajal, või

· kahju tekitanud sündmus toimus teises liikmesriigis, näiteks kui pooled satuvad liiklusõnnetusse teise liikmesriigi piirialal, või

· kohtuotsust tuleb täita teises liikmesriigis, näiteks kui kohtuotsuse kohaselt tuleb kinni pidada teatav summa kostja palgast, mis laekub teise liikmesriiki.

Eelkõige tuleks tagada, et olukorras, kus hageja võib määruse [(EÜ) nr 44/2001]/[(EL) nr 1215/2012] kohaselt valida selle liikmesriigi kohtualluvuse, kus on tema ja kostja elu- või asukoht, ja selle liikmesriigi kohtualluvuse vahel, kus lepingut täidetakse või kus toimus kahju tekitanud sündmus, ei jätaks hageja valik tema ja kostja elu- või asukohariigi kohtute kasuks teda ilma võimalusest kasutada Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust, mida ta muidu kasutada saaks.

Lisaks ei saa kolmandate riikide elanikud praegu Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse kohaselt ELi liikmesriigi kohtusse hagiavaldust esitada ning seda ei saa esitada kolmanda riigi elaniku vastu, kuigi ühegi siseriikliku kohtumenetluse kasutamist ei ole Euroopas nii piiratud ainult konkreetse liikmesriigi või ELi kodanikega.

Kavandatud muudatuse tulemusel saaks Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust kohaldada kõigi piiriülese elemendiga juhtumite suhtes, sealhulgas kolmandate riikidega seotud juhtumid. See lihtsustaks nendel kodanikel, kes soovivad lihtsustatud menetlust kasutada, kohtusse pöördumist, vähendaks kulusid ja lühendaks menetlusaega, näiteks juhul, kui tuleb ära kuulata eksperdid sellest liikmesriigist, kus lepingut täideti või kus kahju tekitanud sündmus toimus. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse tulemusena tehtud kohtuotsuse täitmist oleks lihtsam tagada teises liikmesriigis, kus seda menetlust hästi tuntakse ja usaldusväärseks peetakse.

Kuna kohtutel on määruse nr 861/2007 artikli 4 lõike 3 kohaselt õigus kontrollida, kas määruse kohaldamise eeldused on täidetud, on oht, et avaldajad menetlust kuritarvitaksid, väga väike.

3.1.3.     Elektrooniliste sidevahendite parem kasutamine, sh dokumentide kättetoimetamiseks

Poolte ja kohtu vaheline suhtlus võiks põhimõtteliselt toimuda elektrooniliste sidevahendite abil, mis hoiaks kokku aega ja kulusid piiriüleste menetluste puhul, eriti juhul, kui vahemaad on pikad. Esimest nõudevormi saab juba esitada elektroonilisel teel nendes liikmesriikides, kus see on lubatud. Kuid kui menetluse käigus on pooltele vaja dokumente kätte toimetada[10], siis määruse kohaselt tuleks seda teha peamiselt posti teel, mida tõendab kättetoimetamise kuupäevaga vastuvõtuteatis. Muid kättetoimetamisviise võib kasutada ainult juhul, kui posti teel kättetoimetamine ei ole võimalik.

Kuid ka dokumentide elektrooniline kättetoimetamine toimib juba mitmes liikmesriigis. Käesoleva ettepanekuga võrdsustatakse elektrooniline kättetoimetamine posti teel kättetoimetamisega, nii et liikmesriikides, kus see võimalus olemas on, saaksid Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse pooled seda kasutada. Menetluse lihtsustumine ning aja ja kulude kokkuhoid saab toimuda ainult nendes liikmesriikides, kes otsustavad dokumentide elektroonilist kättetoimetamist rakendada, kuid võib eeldada, et aja jooksul hakkab neid tehnoloogilisi võimalusi kasutama ühe enam liikmesriike.

Muu, vähemolulise suhtluse puhul kohtu ja poolte vahel tuleks käesoleva ettepaneku kohaselt edaspidi kasutada elektroonilisi sidevahendeid, kui pooled sellega nõus on.

3.1.4.     Kohtutele kohustuse panemine kasutada kohtuistungite läbiviimiseks ja tõendite kogumiseks video- või telekonverentsiseadmeid või muid sidevahendeid

Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on üldiselt kirjalik menetlus. Kuid erandjuhul, kui kohtuotsuse tegemiseks on vaja ära kuulata ekspert või tunnistaja, võib kohus korraldada kohtuistungi. Kohtuistungit võib pidada videokonverentsiseadmeid või muid sidevahendeid kasutades. Praktikas aga korraldatakse sageli kohtuistungeid, kus poolte kohaolek on kohustuslik, mistõttu nad peavad kandma reisikulusid ja menetluse aeg pikeneb.

Esiteks rõhutataks kavandatava muudatusega seda, et kohtuistungeid korraldatakse lihtsustatud menetluse käigus ainult erandjuhtudel. Teiseks kohustataks sellega kohtuid alati kasutama kohtuistungi pidamiseks selliseid sidevahendeid nagu video- või telekonverentsiseadmed. Selleks et tagada poolte menetlusõigused, tehakse erand, juhul kui pool sõnaselgelt avaldab soovib kohtusse kohale tulla.

See muudatus tähendab, et liikmesriigid peavad varustama kohtud vajaliku sidetehnoloogiaga juhul, kui see kohtutes veel kasutusel ei ole. Liikmesriigid võivad kasutada erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, sh veebis kättesaadavaid kulutõhusaid vahendeid.

3.1.5.     Menetluse eest tasutavate kohtulõivude ülempiiri kehtestamine

Kohtulõivud tuleb tasuda avalduse kohtusse esitamisel. Kui kohtulõivud on suuremad kui 10 % nõude väärtusest, loetakse, et need on ebaproportsionaalselt suured. Sel juhul võib juhtuda, et võlausaldajad loobuvad oma nõude maksmapanekust. Paljudes liikmesriikides on kehtestatud miinimumkohtulõivud, et ära hoida asjatuid kohtuvaidlusi ja kohtumenetluse kuritarvitamist. Keskmine miinimumkohtulõiv on 34 eurot.

Kavandatava sättega ei ühtlustata kohtulõive liikmesriikides. Selle asemel kehtestatakse määruse alusel esitatava avalduse eest tasutavate kohtulõivude ülempiir, mis on välja arvutatud protsendina nõude väärtusest ja mida ületades loetakse, et need on nõude väärtusega võrreldes ebaproportsionaalselt suured ning seepärast raskendaksid õiguskaitse kättesaadavust võlausaldajate jaoks, kelle nõuded on väikesed. Kohtulõivude ülempiiri kehtestamine Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse jaoks vähendaks kohtusse pöördumise kulusid nendes liikmesriikides, kus kohtulõivud on väiksemate nõuete suhtes ebaproportsionaalselt suured. See muudaks menetluse võlausaldajate jaoks atraktiivsemaks.

Lisaks võimaldaks see meede liikmesriikidel säilitada kindlaksmääratud kohtulõivude miinimumsumma, mis ei tohiks siiski vähendada õiguskaitse kättesaadavust väiksemate nõuete puhul. Meede on proportsionaalne, võttes arvesse piiriüleste vaidluste omapära, mis– vastupidiselt riigisisesele kohtumenetlusele– eeldavad sageli, et avaldaja kannab täiendavaid kulusid, nagu näiteks kirjaliku tõlke kulud ning reisi- ja suulise tõlke kulud, juhul kui korraldatakse kohtuistung.

3.1.6.     Liikmesriikidele kohustuse panemine luua veebipõhised võimalused kohtulõivude tasumiseks

Võimalikud kohtulõivude tasumise viisid liikmesriikides on erinevad. Juhul kui kohtulõivude tasumist aktsepteeritakse üksnes sularahas või lõivumarkides ja pooled peavad selleks kandma reisikulusid või palkama juristi selles liikmesriigis, kus asub kohus, võib juhtuda, et võlausaldaja loobub selle tagajärjel oma nõudega kohtusse pöördumisest. Sarnased probleemid tekivad, kui kohtulõivusid saab tasuda ainult tšekiga, mida paljudes liikmesriikides tavapäraselt ei kasutata, või ainult juristi kaudu.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kohustada liikmesriike seadma sisse maksmise viisid, mis võimaldaksid kohtulõivu tasuda, ilma et peaks kohtusse kohale tulema: vähemalt pangaülekanded ja krediit- või deebetkaardiga veebipõhine maksmine. See muudaks kohtusüsteemi tõenäoliselt tervikuna tõhusamaks, kuna menetlusaeg lüheneks ja pooled hoiaksid kulusid kokku.

3.1.7.     Vormist D, mis sisaldab kohtuotsuse täitmiseks vajalikku kinnitust, tuleb tõlkida ainult kohtuotsuse sisu

Kohtuotsuse täitmiseks peab see pool, kes taotleb kohtuotsuse täitmist, laskma kvalifitseeritud tõlkijal tõlkida vormis D sisalduva kohtuotsuse täitmiseks vajaliku kinnituse kohtuotsuse täitmise liikmesriigi keelde (keeltesse). Vähesed liikmesriigid aktsepteerivad vormi D muus kui liikmesriigi keeles.

Vormi D tõlkimise kohustus tekitab ebavajalikke kulusid – ainult vormi punkt 4.3 (Kohtuotsuse sisu) tuleks tõlkida, sest ülejäänud väljad on juba kõigis keeltes olemas. Kuid tõlkijad küsivad sageli tasu terve dokumendi tõlkimise eest. Selle poole jaoks, kes taotleb kohtuotsuse täitmist, võivad muudele kuludele lisanduvad ebavajalikud tõlkekulud osutuda selliseks takistavaks asjaoluks, et ta loobub oma nõude või kohtuotsuse täitmise nõudmisest.

Kavandatava muudatusega soovitakse vormi D puhul piirata tõlkekohustus ainult kohtuotsuse sisuga punktis 4.3.

3.1.8.     Liikmesriikide kohustus anda teavet kohtulõivude ja nende maksmisviiside ning vormide täitmiseks pakutava abi kohta

Kuigi liikmesriikidel on praegu kohustus teavitada komisjoni teabe avaldamise eesmärgil pädevatest kohtutest, lubatud sidevahenditest, edasikaebamise võimalustest, kohtuotsuste täitmise keeltest ja täitmisega tegelevatest asutustest (artikkel 25), ei kuulu praegu selle teabe hulka andmed kohtulõivude ja nende tasumise võimaluste kohta. Artiklis 24 sätestatud liikmesriikide kohustus teha koostööd üldsuse teavitamiseks menetlusega seotud kuludest ei ole aidanud selles valdkonnas suuremat läbipaistvust saavutada. Ka liikmesriikide kohustust pooltele vormide täitmisel praktilist abi pakkuda (artikkel 11) ei ole paljudel juhtudel rakendatud.

Kui kohustada liikmesriike teavitama komisjoni Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusega seotud kohtulõivudest ja nende tasumise võimalustest, aga ka pooltele pakutava praktilise abi kättesaadavusest, ning kohustada komisjoni tegema selle teabe üldsusele kättesaadavaks, aitaks see muuta menetlust mõistetavamaks ja parandaks kokkuvõttes õiguskaitse kättesaadavust.

3.2.        Muud tehnilised muudatused

Mitmeid määruse (EÜ) nr 861/2007 sätteid saab parendada, et võtta arvesse viimaseid arenguid, nagu näiteks Lissaboni lepingu jõustumine ja Euroopa Liidu Kohtu uuem kohtupraktika.

Esiteks tuleb määruse artiklid 26 ja 27 viia kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 kehtestatud uue delegeerimismenetlusega.

Teiseks tuleb täpsustada määruse artikli 18 sõnastust, et vältida praktikas selliste probleemide tekkimist, nagu oli kirjeldatud hiljuti Euroopa Kohtule esitatud eelotsusetaotluses, milles kohus pidi tõlgendama sarnast sätet määruses (EÜ) nr 1896/2006[11]. Sama õigus taotleda otsuse läbivaatamist on sõnastatud veidi teisiti, kuid juba selgemalt määruses (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Ei ole mingit põhjust, miks need läbivaatamist käsitlevad sätted, mille eesmärk on täpselt sama, peaksid olema erinevates Euroopa määrustes erinevalt sõnastatud. Kavandatava muudatuse eesmärk on täpsustada sätteid, mis käsitlevad õigust taotleda otsuse läbivaatamist, nii et need oleksid kooskõlas määrusega nr 4/2009.

3.3.        Õiguslik alus

Määrus (EÜ) nr 861/2007 võeti vastu Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 61 punkti c alusel, millega nähti ette, et nõukogu võtab meetmeid tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas, ja artikli 67 lõike 1 alusel, milles oli määratud kindlaks asjakohane õiguslik menetlus. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist toimub määruses (EÜ) nr 861/2007 muudatuste tegemine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 punktide a, c ja f alusel.

3.4.        Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Vajadus ELi tegevuse järele oli selge juba 2007. aastal, kui määrus (EÜ) nr 861/2007 vastu võeti. Tegemist on riikidevahelisi aspekte käsitlevate küsimusega, mida ei saa rahuldavalt lahendada liikmesriikide poolt eraldi võetavate meetmetega. Tarbijate ja ettevõtjate, eelkõige VKEde julgust teha piiriüleseid tehinguid ja usku õiguskaitse kättesaadavusse vaidluste korral ei saa kasvatada ilma kehtivat määrust muutmata, et käia paremini kaasas pärast 2007. aastat toimunud arengutega ja kõrvaldada määruse (EÜ) nr 861/2007 kohaldamise käigus ilmnenud puudused.

Nendes liikmesriikides, kus lihtsustatud menetlus eksisteerib, on selle kohaldamise piirid ja menetluse lihtsustamise tase väga erinevad. Kui arvestada, et üleeuroopalisi ühtseid menetlusnorme ei ole, siis sellised asjaolud, nagu näiteks pooled ei tunne teise liikmesriigi menetlusõigust, vajadus kirjaliku ja suulise tõlke järele, vajadus reisida teise riiki, et osaleda kohtuistungil, võimendaksid piiriülese nõude maksmapaneku keerukust, ebaproportsionaalselt suuri kulusid ja menetlusaja pikkust võrreldes liikmesriigi sisese vaidlusega. Erinevate liikmesriikide õigusaktid annavad hagejate/võlausaldajate käsutusse erineva tõhususega menetlused, tuues seeläbi kaasa konkurentsi moonutamise siseturul, mis annab tunnistust vajadusest ELi tasandi meetmete järele, mis tagaks võlausaldajatele ja võlgnikele ühtsed reeglid kogu Euroopa Liidu territooriumil. Kui määrust ei muudeta, jätab kehtivas määruses sätestatud nõude piirväärtus paljud VKEd ilma võimalusest kasutada oma piiriülese nõude maksmapanekuks lihtsustatud ja ühtset kohtumenetlust kõigis liikmesriikides. Paljud võlausaldajad ei saa kohtusse pöörduda ka seetõttu, et ebaproportsionaalselt suurtele kohtulõivudele ei ole seatud üleeuroopalist ülempiiri ning puudub võimalus tasuda kõikjal ELis kohtulõivu ilma, et peaks kohtusse kohale tulema.

Lisaks oleks ELi tasandi meede selgelt tõhusam liikmesriikide meetmetest, kuna muudetud määrusega sätestatakse ühtsed menetlusõiguslikud vahendid, mida saab kasutada kõigi määruse reguleerimisalasse kuuluvate piiriüleste nõuete maksmapanekuks olenemata sellest, kus ELis asub kohus, kes asja menetleb. Määruse muutmine parandaks õiguskaitse kättesaadavust eelkõige suure hulga VKEde väikeste nõuete puhul, mis praegu määruse reguleerimisalast välja jäävad, aga ka nende tarbijate ja VKEde jaoks, kelle piiriülesed nõuded määruse kehtiva määratluse sisse ei mahu. Määruse muutmine tõhustaks kogu menetlust kõigi selle reguleerimisalasse kuuluvate nõuete puhul, kehtestades ühtsed menetlusnormid, mis veelgi lihtsustavad piiriüleste vaidluste puhul kohtusse pöördumist ja vähendavad sellega seotud kulusid. Selle tulemusena, kui järjest rohkem võlausaldajaid, kelle nõuded on väiksema väärtusega, saab lihtsamini kasutada tõhusamaid kohtumenetlusi, vabanevad kapitalivood. See omakorda suurendab usaldust piiriülese kaubanduse vastu ja aitab kaasa siseturu paremale toimimisele.

Samuti lihtsustaks määruse muutmine veelgi kohtuotsuste täitmist, eelkõige nõuete puhul, mis on praegusest piirväärtusest suuremad, ning suurendaks usaldust kohtute ja kohtuotsuste täitmisega tegelevate asutuste hulgas, kui nad õpivad Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust paremini tundma.

3.5.        Põhiõigused

Nagu käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus üksikasjalikult selgitatud ja kooskõlas liidu strateegiaga Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhusaks rakendamiseks vastavad kõik määruse nr 861/2007 ajakohastamise elemendid põhiõiguste hartas sätestatud õigustele.

Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele (harta artikli 47 lõige 2) on tagatud, kuna määruse muutmine aitab parandada õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste väiksemate nõuete puhul. Lisaks kehtestatakse menetlusõiguslikud kontrollid, et tagada, et kavandatavate muudatustega ettenähtud menetluse lihtsustamine ei mõjutaks poolte õigusi negatiivselt Näiteks, elektroonilisi sidevahendeid kättesaamisteatega kasutatakse ainult juhul, kui pooled sellega nõus on, kuigi kohtuistungid tuleb korraldada video- või telekonverentsina, võib pool, kes seda soovib, alati isiklikult kohtuistungile ilmuda, ja nõuete puhul, mille väärtus ületab 2 000 eurot, ei või kohus keelduda sidevahendite abil kohtuistungi pidamisest, kui kasvõi üks pool selleks soovi avaldab.

3.6.        Mõju eelarvele

Mõju eelarvele Käesolev ettepanek mõjutab Euroopa Liidu eelarvet ainult niivõrd, kuivõrd suured on aruande koostamise ühekordsed kulud viis aastat pärast määruse kohaldamise alguskuupäeva.

2013/0403 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 81,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[12],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 861/2007[13] loodi Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus. Seda menetlust kohaldatakse piiriüleste vaidlustatud ja vaidlustamata tsiviil- ja kaubandusnõuete suhtes, mille väärtus ei ületa 2 000 eurot. Määrusega nähti ka ette, et selles menetluses tehtud kohtuotsused on täidetavad ilma täiendava vahemenetluseta, eelkõige ilma täidetavaks tunnistamise vajaduseta kohtuotsuse täitmise liikmesriigis (exequatur'i kaotamine). Määruse üldeesmärk oli parandada õiguskaitse kättesaadavust, vähendades tsiviilkohtumenetluse kulusid ja kiirendades menetlust määruse kohaldamisalasse kuuluvate nõuete puhul nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks.

(2)       Määruses (EÜ) nr 861/2007 on sätestatud, et komisjon esitab 1. jaanuariks 2014 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele üksikasjaliku aruande Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse toimimise, sh menetlusega maksmapandavate nõuete piirväärtuse kohta.

(3)       Komisjoni aruandes[14] määruse (EÜ) nr 861/2007 kohaldamise kohta on välja toodud asjaolud, mis takistavad tarbijaid ja ettevõtjaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse võimalusi täielikult ära kasutamast. Aruandes on muu hulgas märgitud, et kehtiva määrusega kehtestatud nõude piirväärtus on nii väike, et jätab paljud potentsiaalsed avaldajad piiriüleses kohtuvaidluses ilma võimalusest seda lihtsustatud menetlust kasutada. Lisaks võiks mitmeid menetluse aspekte veelgi lihtsustada, et vähendada kohtumenetluse kulusid ja lühendada selle kestust. Aruandes on jõutud järeldusele, et need takistused saaks kõige tõhusamalt kõrvaldada määruse muutmise teel.

(4)       Tarbijad peaksid saama siseturu võimalusi täiel määral ära kasutada ja nende usaldust siseturu vastu ei tohiks vähendada tõhusate õiguskaitsevahendite puudumine piiriülese– elemendiga vaidluste korral. Käesoleva määrusega Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusse tehtavate muudatuste eesmärk on anda tarbijatele tõhusad õiguskaitsevahendid ja aidata neil sellega oma õigusi tegelikkuses paremini teostada.

(5)       Nõude piirväärtuse suurendamine 10 000 euroni oleks eelkõige kasulik väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes on praegu loobunud oma vaidlustega kohtusse pöördumast, kuna siseriikliku tava- või lihtsustatud menetluse korral on kohtumenetluse kulud nõude väärtusega võrreldes ebaproportsionaalselt suured ja/või kohtumenetlus kestab liiga kaua. Piirväärtuse suurendamine parandaks selle tulemusliku ja kulutõhusa õiguskaitsevahendi kättesaadavust kohtuvaidluste puhul, kus osalevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Õiguskaitse parem kättesaadavus suurendaks usaldust piiriüleste tehingute vastu ja aitaks kaasa siseturu võimaluste täielikule ärakasutamisele.

(6)       Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust kohaldatakse kõigi piiriülese elemendiga nõuete suhtes. Siia hulka kuuluvad juhtumid, kus mõlema poole elu- või asukoht on samas liikmesriigis ja lepingu täitmise koht, kahju tekitanud sündmuse toimumise koht või kohtuotsuse täitmise koht on teises liikmesriigis. Eelkõige tuleks tagada, et olukorras, kus avaldaja võib määruse (EÜ) nr 44/2001[15] [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012[16]] kohaselt valida selle liikmesriigi kohtualluvuse, kus on tema ja vastaspoole alaline elu- või asukoht, ja selle liikmesriigi kohtualluvuse vahel, kus lepingut täidetakse või kus toimus kahju tekitanud sündmus, ei jätaks avaldaja valik tema ja vastaspoole ühise elu- või asukohariigi kohtu kasuks teda ilma võimalusest kasutada Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust, mida ta muidu kasutada saaks. Lisaks peaks Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus olema kättesaadav ka ELi liikmesriigi kohtusse kolmanda riigi elaniku poolt või vastu esitatud kohtuasjade puhul.

(7)       Käesolevat määrust tuleks kohaldada üksnes piiriüleste vaidluste puhul, kuid liikmesriigid võivad kohaldada samasisulisi sätteid ka väikeste nõuete riigisiseste menetluste suhtes.

(8)       Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust tuleks veelgi parendada, kasutades ära tehnoloogia arengut õigusemõistmise vallas, mis muudab olematuks geograafilised kaugused ja nendest tulenevad suured kulud ja menetluse pikalevenimine, mis omakorda võivad takistada isikute juurdepääsu õiguskaitsele.

(9)       Selleks et menetluse kestust veelgi lühendada, tuleks julgustada pooli ja kohtuid rohkem kasutama tänapäevaseid sidevahendeid. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses peaks olema võimalik kohtusse avaldus esitada sidevahendite abil, juhul kui need liikmesriikides juba kasutusel on. Dokumentide pooltele kättetoimetamisel tuleks elektrooniline kättetoimetamine lugeda võrdseks posti teel kättetoimetamisega, juhul kui sidevahendid selle jaoks on juba liikmesriikides kasutusel. Kohtu ja poolte vahelise kirjaliku suhtluse jaoks tuleks eelistada elektroonilisi sidevahendeid posti teel saatmisele. Igal juhul peaks pooltel olema võimalik avalduse esitamiseks, dokumentide kättetoimetamiseks ja suhtlemiseks valida elektrooniliste sidevahendite ja traditsioonilisemate vahendite vahel.

(10)     Kohtuotsuse teinud kohus peaks kohtuotsuse nii avaldajale kui ka vastaspoolele kätte toimetama vastavalt käesolevas määruses sätestatud kättetoimetamisviisidele.

(11)     Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on üldiselt kirjalik menetlus. Kuid erandlikel juhtudel võib korraldada kohtuistungi, kui poolte esitatud kirjalike tõendite põhjal ei ole võimalik otsust teha. Lisaks tuleks poolte menetlusõiguste tagamiseks kohtuistung korraldada alati vähemalt ühe poole soovil, kui nõude väärtus ületab 2 000 eurot. Kohus peaks püüdma edendada poolte vahelise kokkuleppe saavutamist ja seepärast peaks kohus juhul, kui pooled on väljendanud huvi kohtuliku kokkuleppe saavutamiseks, korraldama selle jaoks kohtuistungi.

(12)     Kohtuistungid ja tõendite kogumine, nagu tunnistajate, ekspertide või poolte ärakuulamine, peaks toimuma ainult sidevahendite abil. See ei tohiks piirata menetluse poole õigust osaleda kohtus kohtuistungil. Kohtuistungite korraldamisel ja tõendite kogumisel peaksid liikmesriigid kasutama tänapäevaseid sidevahendeid, mis võimaldavad isikud ära kuulata ilma, et nad peaksid kohtusse ilmuma. Kui ärakuulatava isiku alaline elu- või asukoht on muus liikmesriigis kui see liikmesriik, kus asub asja menetlev kohus, tuleks kohtuistungid korraldada vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 1206/2001 sätestatud nõuetele[17]. Kui ärakuulatava poole alaline elu- või asukoht on selles liikmesriigis, kus asub pädev kohus, või kolmandas riigis, võib kohtuistungi korraldada video- või telekonverentsina või muude sobivate sidevahendite abil kooskõlas liikmesriigi õigusega. Poolel peaks alati olema õigus osaleda kohtus kohtuistungil, kui ta seda soovib. Kohus peaks tõendite kogumisel kasutama lihtsaimaid ja kõige vähem kulukaid meetodeid.

(13)     Kohtumenetluse võimalikud kulud võivad mõjutada võlausaldaja otsust oma nõudega kohtusse pöörduda. Muude kulude hulgas võivad kohtulõivud mõjutada võlausaldajaid loobuma kohtusse pöördumisest, eriti nendes liikmesriikides, kus kohtulõivud on ebaproportsionaalselt suured. Kohtulõivud peaksid olema nõude väärtusega proportsionaalsed selleks, et tagada piiriüleste väiksemate nõuete puhul õiguskaitse kättesaadavus. Käesoleva määruse eesmärk ei ole kohtulõivude suurust ühtlustada, selle asemel kehtestatakse kohtulõivude ülempiir, mille tulemusel muutuks väiksemate kohtuvaidluste menetlus kättesaadavaks suurele hulgale võlausaldajatele, jättes samal ajal liikmesriikidele valikuvabaduse otsustada kohtulõivude arvestamise meetodi ja summa üle.

(14)     Kohtulõivude tasumiseks ei peaks avaldajal olema vajadust reisida või palgata selleks jurist. Vähemalt pangaülekandeid ja krediit- või deebetkaardiga veebipõhist maksmist peaksid aktsepteerima kõik kohtud, kes on pädevad Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses.

(15)     Teave kohtulõivude ja nende tasumise võimaluste ning selle kohta, millised asutused või organisatsioonid on pädevad pakkuma liikmesriikides praktilist abi, peaks olema selgem ja internetis hõlpsasti leitav. Liikmesriigid peaksid esitama selle teabe komisjonile, kes peaks omakorda tagama, et see tehakse üldsusele kättesaadavaks ja et seda levitatakse laialt.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1896/2006[18] tuleks täpsustada, et kui vaidlus kuulub Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse kohaldamisalasse, peaks ka Euroopa maksekäsumenetluse poolel, kes on esitanud Euroopa maksekäsule vastuväite, olema võimalus kasutada Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust.

(17)     Selleks et parandada vastaspoole kaitset, peaksid määruse (EÜ) nr 861/2007 I, II, III ja IV lisas esitatud tüüpvormid sisaldama teavet selle kohta, millised on tagajärjed vastaspoole jaoks, kui ta ei esita nõudele vastuväidet või ei ilmu kohtusse, eelkõige et kohtuotsus võidakse teha tema kahjuks ja seda võidakse täita ning et ta võib osutuda vastutavaks kohtumenetlusega seotud kulude kandmise eest. Lisades esitatud teave peaks kajastama käesolevas määruses sätestatud muudatusi, näiteks muudatusi, mille eesmärk on soodustada sidevahendite kasutamist kohtu ja poolte vahelises suhtluses.

(18)     Käesoleva määruse I, II, III ja IV lisa muutmiseks tuleks komisjonile delegeerida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte. Eriti tähtis on, et komisjon korraldab ettevalmistustööde käigus asjakohased konsultatsioonid, kaasa arvatud ekspertidega. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(19)     Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kohta lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt [on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel]/[ja ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ja see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav].

(20)     Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seetõttu ei ole see tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(21)     Seetõttu tuleks määrusi (EÜ) nr 861/2007 ja (EÜ) nr 1896/2006 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 861/2007 muudetakse järgmiselt:

(1) Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Reguleerimisala

1.           Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades igat liiki kohtutes, kui nõude väärtus ilma nõude intresside, kulude ja muude kõrvalnõueteta ei ületa 10 000 eurot ajal, mil nõudevorm pädeva kohtu poolt vastu võetakse. See ei laiene eelkõige maksu-, tolli- või haldusasjadele ja samuti riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).

2.           Käesolevat määrust ei kohaldata juhul, kui kõik alltoodud elemendid, juhul kui need on asjakohased, asuvad ühes ja samas liikmesriigis ajal, mil nõudevorm pädeva kohtu poolt vastu võetakse:

(a) poolte alaline elu- või asukoht või peamine elukoht;

(b) lepingu täitmise koht;

(c) nõude aluseks olevate asjaolude ilmnemise koht;

(d) kohtuotsuse täitmise koht;

(e) asja menetlemiseks pädev kohus.

Alaline elu- või asukoht määratakse kindlaks vastavalt [määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklitele 59 ja 60]/[määruse (EL) nr 1215/2012 artiklitele 62 ja 63].

3.           Käesolevat määrust ei kohaldata:

(a) füüsiliste isikute seisundi või õigus- või teovõime suhtes;

(b) abielusuhtest, testamendist või pärimisest ning ülalpidamiskohustustest tulenevate varaliste õiguste suhtes;

(c) pankrotimenetluse, maksejõuetute äriühingute või muude juriidiliste isikute likvideerimismenetluse, kohtumenetluse, kompromissi tegemise ja muude selliste menetluste suhtes;

(d) sotsiaalkindlustuse suhtes;

(e) vahekohtumenetluse suhtes;

(f) tööõiguse suhtes;

(g) kinnisvara üürimise või rentimise suhtes, välja arvatud rahaliste nõuetega seotud hagid, või

(h) eraelu puutumatuse ja isikuõiguste rikkumise, sealhulgas au teotamise suhtes.

4.           Käesolevas määruses hõlmab mõiste „liikmesriigid” kõiki liikmesriike, välja arvatud Taani.

(2) Artikkel 3 jäetakse välja.

(3) Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

(a) Lõike 4 teise lõiku lisatakse järgmine lause:

„Kohus teavitab avaldajat avalduse tagasilükkamisest.”

(b) Lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Liikmesriigid tagavad, et tüüpvorm A oleks kättesaadav paberkandjal kõikides kohtutes, kus on võimalik Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust alustada, ja elektroonilisel kujul nende kohtute veebisaitidel või asjakohase keskasutuse veebisaidil.”

(4) Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on kirjalik menetlus. Kohus peab kohtuistungi, kui ta leiab, et poolte esitatud kirjalike tõendite põhjal ei ole võimalik otsust teha, või kui üks pooltest seda taotleb. Kohus võib sellise taotluse rahuldamisest keelduda, kui ta leiab, et juhtumi asjaolusid arvestades ei ole kohtuistung selle õiglaseks menetlemiseks vajalik. Keeldumist põhjendatakse kirjalikult. Keeldumist ei või eraldi vaidlustada ilma kohtuotsust vaidlustamata.

Kohus ei või keelduda kohtuistungi pidamise taotluse rahuldamisest, kui:

(a) nõude väärtus ületab 2 000 eurot või

(b) mõlemad pooled on väljendanud huvi kohtuliku kokkuleppe saavutamiseks ja taotlevad selle sõlmimiseks kohtuistungi korraldamist.” ”

(5) Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Kohtuistung

1.           Kohtuistung peetakse video- või telekonverentsina või muude sobivate sidevahendite abil kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1206/2001, juhul kui ärakuulatava poole alaline elu- või asukoht on muus liikmesriigis kui asja menetlemiseks pädeva kohtu liikmesriik.

2.           Poolel on alati õigus kohtusse ilmuda ja oma seisukohad isiklikult esitada, kui ta seda taotleb.”

(6) Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Tõendite kogumine

1.           Kohus otsustab tõendite kogumise viisi ja otsuse tegemiseks vajalike tõendite ulatuse, arvestades tõendite lubatavuse kohta kehtestatud norme. Kohus võib tõendeid koguda kirjalike ütluste abil tunnistajatelt, ekspertidelt või pooltelt. Kui tõendite kogumiseks on vaja isik ära kuulata, korraldatakse ärakuulamine vastavalt artiklis 8 sätestatud tingimustele.

2.           Kohus võib kasutada tunnistajatena eksperte või ära kuulata suulisi ütlusi ainult juhul, kui poolte esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik otsust teha.

3.           Kohus kasutab tõendite kogumisel lihtsaimaid ja kõige vähem koormavaid meetodeid.”

(7) Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Poolte toetamine

1.           Liikmesriigid tagavad, et pooled saavad vormide täitmisel praktilist abi. Pooled peavad saama praktilist abi eelkõige selleks, et kindlaks teha, kas menetlust saab kasutada konkreetse vaidluse lahendamiseks, ning selleks, et kindlaks määrata pädev kohus, arvutada tasumisele kuuluv intress ja kindlaks teha, millised dokumendid tuleb esitada.

2.           Liikmesriigid tagavad, et teave lõikes 1 sätestatud abi andmiseks pädevate asutuste ja organisatsioonide kohta oleks kättesaadav paberkandjal kõikides kohtutes, kus on võimalik Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust alustada, ja elektroonilisel kujul nende kohtute veebisaitidel või asjakohase keskasutuse veebisaidil.”

(8) Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Dokumentide kättetoimetamine ning muu suhtlus poolte ja kohtu vahel

1.           Artikli 5 lõikes 2 ja artikli 7 lõikes 2 nimetatud dokumendid tuleb kätte toimetada posti teel või elektrooniliselt, mida tõendab kättesaamise kuupäevaga vastuvõtuteatis. Dokumente võib elektrooniliselt kätte toimetada ainult poolele, kes on eelnevalt sõnaselgelt andnud nõusoleku dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Elektroonilist kättetoimetamist saab tõendada automaatse kättesaamise kinnitusega.

2.           Muu, lõikes 1 nimetamata kirjalik suhtlus kohtu ja poolte vahel toimub elektrooniliselt ja seda tõendab vastuvõtuteatis, juhul kui selline võimalus on liikmesriigi õiguse kohaselt menetluses lubatud ja ainult juhul, kui pool on sellise suhtlusviisiga nõus.

3.           Kui lõike 1 kohane kättetoimetamine ei ole võimalik, võib see toimuda ühel määruse (EÜ) nr 1896/2006 artiklites 13 ja 14 sätestatud meetoditest. Kui lõike 2 kohane suhtlus ei ole võimalik, võib kasutada muud liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud suhtlusviisi.”

(9) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 15a

Kohtulõivud ja makseviisid

1.           Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tasutav kohtulõiv ei tohi ületada 10 % nõude väärtusest ilma nõude intresside, kulude ja muude kõrvalnõueteta. Kui liikmesriik näeb Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses ette miinimumkohtulõivu tasumise, ei tohi see ületada 35 eurot ajal, mil nõudevorm pädeva kohtu poolt vastu võetakse.

2.           Liikmesriigid tagavad, et pooled saavad kohtulõivu tasuda, ilma et nad peaksid kohtusse kohale tulema, sh pangaülekande teel ja krediit- või deebetkaardiga veebipõhise maksesüsteemi abil.”

(10) Artikli 17 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Artikleid 15a ja 16 kohaldatakse igasuguse kaebuse suhtes.”

(11) Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

Kohtuotsuse läbivaatamise miinimumnõuded

1.           Vastaspoolel, kes ei ilmunud kohtusse, on õigus esitada taotlus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse läbivaatamiseks kohtuotsuse tegemise liikmesriigi pädevale kohtule juhul, kui

(a) vastaspoolele ei toimetatud nõudevormi kätte piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, või

(b) vastaspoolel ei olnud temast olenemata põhjustel võimalik nõuet vaidlustada vääramatu jõu või erakorraliste asjaolude tõttu,

välja arvatud juhul, kui vastaspool ei vaidlustanud kohtuotsust, kui tal oli selleks võimalus.

2.           Läbivaatamise taotlemise tähtaeg on 30 päeva. Tähtaega arvestatakse alates kuupäevast, mil vastaspool sai kohtuotsuse sisust tegelikult teadlikuks ja tal oli võimalus sellele reageerida, ning hiljemalt alates kuupäevast, mil tehti esimene täitetoiming, mille tulemusel tema vara osaliselt või täielikult arestiti. Tähtaega ei saa asukoha kauguse tõttu pikendada.

3.           Kui kohus lükkab lõikes 1 osutatud läbivaatamistaotluse tagasi põhjusel, et nimetatud lõikes sätestatud läbivaatamise tingimused ei ole täidetud, jääb kohtuotsus jõusse.

Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõikes 1 sätestatud põhjustest, on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsus tühine. Võlausaldajal säilib siiski õigus aegumistähtaja täielikule või osalisele peatamisele.”

(12) Artikli 21 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) artikli 20 lõikes 2 osutatud kinnituse ärakirja ja vajaduse korral selle punktis 4.3 esitatud kohtuotsuse sisu tõlke kohtuotsust täitva liikmesriigi ametlikku keelde või, kui kõnealuses liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, selle koha, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse, kohtu või menetlustoimingute ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele, või muusse keelde, mille aktsepteerimisest kohtuotsust täitev liikmesriik on teatanud. Iga liikmesriik teeb teatavaks Euroopa Liidu institutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema ametlikud keeled, kuid mille kasutamist Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel ta võib aktsepteerida. Kinnituse punktis 4.3 esitatud kohtuotsuse sisu tõlgib isik, kes on kvalifitseeritud tegema tõlkeid ühes liikmesriikidest.”

(13) Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

Kohtupädevust, sidevahendeid, kaebeõigust, kohtulõivusid, makseviise ja läbivaatamist puudutav teave

1.           Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt [kuupäev: 6 kuud pärast määruse jõustumist] teabe selle kohta]:

(a) millised kohtud on pädevad tegema otsuseid Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses;

(b) millised sidevahendid on vastavalt artikli 4 lõikele 1 Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses lubatud ja kohtutele kättesaadavad;

(c) kui suured on kohtulõivud Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses või kuidas neid arvestatakse, samuti millised on kohtulõivude maksmiseks lubatud makseviisid vastavalt artiklile 15a;

(d) millised asutused või organisatsioonid on pädevad pakkuma praktilist abi vastavalt artiklile 11;

(e) kas nende menetlusõigusega on ette nähtud vastavalt artiklile 17 kaebeõigus, kui pika tähtaja jooksul tuleb kaebus esitada ning millisele kohtule saab kaebust esitada;

(f) milline on otsuse läbivaatamise taotlemise menetlus vastavalt artiklile 18;

(g) millised on artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt aktsepteeritud keeled ning

(h) milliste ametiasutuste pädevusse kuulub täitmine ning millistel ametiasutustel on pädevus artikli 23 kohaldamise eesmärgil.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist hilisematest muudatustest kõnealuses teabes.

2.           Komisjon teeb lõike 1 kohaselt edastatud teabe üldsusele kättesaadavaks kõikide asjakohaste vahendite abil, sh internetis avaldamise teel.”

(14) Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26 Lisade muutmine

1.           Komisjonil on kooskõlas artikliga 27 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte I, II, III ja IV lisa muutmiseks.”

(15) Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27 Delegeeritud volituste rakendamine

1.           Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.           Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta alates [kuupäev: jõustumise kuupäev] vastu artiklis 26 osutatud delegeeritud õigusakte.

3.           Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 26 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.           Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.           Artikli 26 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

(16) Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28 Läbivaatamine

Komisjon esitab [kuupäev: viis aastat pärast määruse kohaldamise alguskuupäeva] Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Vajaduse korral tuleb aruandele lisada ettepanekud määruse muutmiseks.

Sel eesmärgil esitavad liikmesriigid samaks kuupäevaks komisjonile andmed Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames esitatud avalduste arvu ja Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsuste täitmise taotluste arvu kohta.” ”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1896/2006 artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Vastuväite esitamise mõju

1.           Kui vastuväide esitatakse artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, jätkub menetlus päritoluliikmesriigi pädevates kohtutes, välja arvatud juhul, kui nõude esitaja on sõnaselgelt taotlenud sel juhul menetluse lõpetamist. Menetlus jätkub:

(a) mis tahes kohaldatava lihtsustatud menetluse, eelkõige määruses (EÜ) nr 861/2007 sätestatud menetluse või

(b) tavalise tsiviilkohtumenetluse korras.

Kui nõude esitaja esitas oma nõude Euroopa maksekäsumenetluse korras, ei mõjuta siseriiklik õigus kuidagi tema seisundit järgnevas tsiviilkohtumenetluses.

2.           Üleminekut tsiviilkohtumenetlusele lõike 1 punktide a ja b tähenduses reguleerib päritoluliikmesriigi õigus.

3.           Nõude esitajale teatatakse, kas kostja on vastuväite esitanud, ning samuti üleminekust tsiviilkohtumenetlusele lõike 1 tähenduses.”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust hakatakse kohaldama [kuupäev: 6 kuud pärast määruse jõustumise kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile:

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärk (eesmärgid)

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, ning määrust (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[19]

Jaotis 33. Õigus

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[20]

Ø Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Õigusel rajaneva ala arendamine ja majanduskasvu toetava õiguse edendamine

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr

Õigusalane koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

33 03

1.4.3.     Oodatav(ad) tulemus(ed) ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse lihtsustamine, kulude vähendamine ja menetlusaja lühendamine, õiguskaitse kättesaadavuse parandamine väikesemate nõuete puhul.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

[…]

Tõhususe ja tulemuslikkuse kontrollimise indikaatorid on järgmised:

- Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avalduste arvu suurendamine alla 2000 euro suuruste ja 2 000–10 000 euro– suuruste nõuete puhul, teave pärineb Euroopa õigusalase koostöö võrgustikust, Eurobaromeetri uuringutest, Euroopa tarbijakeskuste võrgustikust;

- juhtumite üldiste menetluskulude vähendamine ja menetlusaja lühendamine, sealhulgas vormi D tõlkimiskulude vähendamine – Eurobaromeetri uuringud, Euroopa tarbijakeskuste võrgustik

- kohtulõive ja nende tasumise võimalusi ning praktilist abi käsitleva teabe läbipaistvuse parandamine – Eurobaromeetri uuringud, Euroopa tarbijakeskuste võrgustik;

- kohtute töökoormuse kohtuasjade kaupa vähendamine, kasutades selleks kõnealust menetlust, mitte siseriiklikku tava- või lihtsustatud menetlust – Euroopa õigusalase koostöö võrgustik, intervjuud paljude liikmesriikide kohtunikega.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust käsitleva määruse 861/2007 läbivaatamine

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

[...]Vajadus ELi tegevuse järele oli selge juba 2007. aastal, kui määrus (EÜ) nr 861/2007 vastu võeti. Praeguse meetme peamine eesmärk on veelgi vähendada piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetlemise ebaproportsionaalseid kulusid ELis. Kõnealust eesmärki ei saa täita liikmesriigid, kuna see hõlmab ELi määrusega loodud menetlust. Euroopa meetme edasiseks tõhustamiseks ja lihtsustamiseks ning selle enamates kohtuasjades kasutamiseks kättesaadavamaks tegemiseks, reguleerimisala laiendamiseks ning sellest tarbijate ja VKEde jaoks suurema kasu saamiseks tuleb võtta ELi tasandi meetmeid.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

[…]

Hoolimata sellest, et väiksemate kohtuvaidluste lahendamise menetlus aitab piiriüleste nõuetega kohtusse pöördumisel oluliselt vähendada aja- ja rahakulu, tuntakse ja kasutatakse seda menetlust aastaid pärast määruse nr 861/2007 kohaldamise algust endiselt vähe. Euroopa Parlament märkis 2011. aasta resolutsioonis,[21] et rohkem tööd tuleb teha õiguskindluse ja menetluse läbipaistvuse tagamiseks ning keelebarjääride ületamiseks. Parlament kutsus komisjoni üles astuma samme tarbijate ja ettevõtjate teadlikkuse suurendamiseks Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusest, et nad seda rohkem kasutaksid. Tarbijate ja ettevõtjate esindusorganisatsioonid on samuti leidnud, et määrust võiks täiendada nii, et see vastaks paremini tarbijate ja ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) vajadustele. Ka liikmesriigid on leidnud kehtivas määruses teatavaid puudusi, mis tuleks kõrvaldada.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

[...]määruse (EL) nr 1215/2012 (uuesti sõnastatud Brüssel I määrus) eesmärk on ühtlustada rahvusvahelise eraõiguse sätteid kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Määruses sätestatakse muu hulgas, et liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata”. Selliseid erimeetmeid, mis alates 10. jaanuarist 2015 kõigi tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavate kohtuasjade puhul kaotatakse, tuntakse välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnustamise menetlusena („exequatur”).

Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust käsitlev määrus on oma olemuselt vahend, millega lihtsustatakse väiksemate nõuete lahendamise menetlusi – standardvormi abil avalduse esitamine, menetluse läbiviimine kirjaliku menetluse teel, poolte ärakuulamine ning tõendite kogumine, poolte esindamine, kulud ja tähtajad.

Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust käsitlev määrus sisaldab eeskirju, millega kaotatakse kõnealuse lihtsustatud menetluse (artikkel 20) alusel tehtud kohtuotsuste tunnustamisel välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnustamise menetlus, mis sellega seoses kattub uuesti sõnastatud Brüsseli I määrusega. Kohtuotsuse täitmiseks vajaliku kinnitusega seoses kujutab Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust käsitlev määrus endast võrreldes uuesti sõnastatud Brüsseli I määrusega lihtsustamist – Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse vorm D on uuesti sõnastatud Brüssel I määruse I lisa lihtsustatud versioon.

Ülekaalukalt suur osa Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust käsitleva määruse sätetest, mis käsitlevad menetluse lihtsustamist ning jõustamist, kuivõrd nad kujutavad lihtsustamist võrreldes uuesti sõnastatud Brüssel I määrusega, on alates 10. jaanuarist 2015 (uuesti sõnastatud Brüssel I määruse jõustumiskuupäev) jätkuvalt Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse lisaväärtuseks.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA – AAAA

Ø       Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– Rakendamise käivitumisperiood algab alates määruse vastuvõtmisest,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[22]

Ø Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt.

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, kus eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– ¨  ühenduste asutatud asutustele[23]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Läbivaatamine/aruanne teostatakse viie aasta pärast. Aruannetele tuleks vajadusel lisada muudatusettepanekud.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud ohud

 Ohte ei tuvastatud.

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetodid

[...] Ei kohaldata

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatavad ennetus- ja kaitsemeetmed.

[...] Ei kohaldata

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Number [kirjeldus…...….......................] || Liigendatud/liigendamata ([24]) || EFTA[25] riikidest || kandidaatriikidest[26] || Kolmandatest riikidest || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

[3] || [33.03.01 [Õigusprogramm] || Liigendatud/ || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Number [Rubriik……………………………………..] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riikidest || kandidaatriikidest || Kolmandatest riikidest || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

[3] || [XX.YY.YY.YY] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Number || [Rubriik…3………...……………………………………………………………….]

Peadirektoraat: Õigusküsimuste peadirektoraat || || || Aasta 2014[27] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

Eelarverea nr 33.03 01 || Kulukohustus || (1) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 150 || 0 || 0 || 150 000

Väljamaksed || (2) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0,150 || 0 || 0 || 150 000

Eelarverea number || Kulukohustus || (1a) || || || || || || || ||

Väljamaksed || (2 a) || || || || || || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[28] || || || || || || || ||

Eelarverea number || || (3) || || || || || || || ||

Õigusküsimuste peadirektoraadiassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0,150 || 0 || 0 || 150 000

Väljamaksed || =2+2a +3 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0,150 || 0 || 0 || 150 000

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustus || (4) || || || || || || || ||

Väljamaksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 3 assigneeringud KOKKU || Kulukohustus || =4+ 6 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0,150 || 0 || 0 || 150 000

Väljamaksed || =5+ 6 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0,150 || 0. || 0 || 150 000

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustus || (4) || || || || || || || ||

Väljamaksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustus || =4+ 6 || || || || || || || ||

Väljamaksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || „Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Peadirektoraat: Õigusküsimuste peadirektoraat ||

Ÿ Inimressursid || 0,026 || 0,026 || 0,026 || 0,026 || 0,026 || 0,026 || 0,026 || 0,182

ŸMuud halduskulud || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,105

ÕIGUSKÜSIMUSTE PEADIREKTORAADI || assigneeringud KOKKU || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,287

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustused kokku = maksed kokku) || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,287

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustus || 0,041 || 0 041 || 0,041 || 0,041 || 0,191 || 0,041 || 0,041 || 0,437

Väljamaksed || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,191 || 0,041 || 0,041 || 0,437

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– Ø  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt.

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 ||  Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[29] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kogukulu

ERIEESMÄRK nr 1 Rakendamise järelevalve[30]... || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || 0 || || 0 || || 0 || || 0 || 1 || 0,150 || || 0 || || 0 || 1 || 0,150

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || 0 || || 0 || || 0 || || 0 || 1 || 0,150 || || 0 || || 0 || 1 || 0,150

ERIEESMÄRK nr 2 || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || 0 || || 0 || || 0 || || 0 || 1 || 0,150 || || 0 || || 0 || 1 || 0,150

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Kokkuvõte

–      Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–      X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma

|| Aasta 2014[31] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Inimressursid || 0,026 || 0,026 || 0,026 || 0,026 || 0,026 || 0,026 || 0,026 || 0,182

Muud halduskulud || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,0,15 || 0,015 || 0,015 || 0,105

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 vahesumma || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,287

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5[32] välja jäävad kulud || || || || || || || ||

Inimressursid || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävate kulude vahesumma || || || || || || || ||

KOKKU || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,041 || 0,287

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– Ø  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ettenähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

33 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 0,026 || 0,026 || 0,026 || 0,026 || 0,026 || 0,026 || 0,026

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad:[33]

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud) || || || || || || ||

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 04 yy [34] || - peakorteris[35] || || || || || || ||

- delegatsioonides || || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

KOKKU || 0,026 || 0,026 || 0,026 || 0,026 || 0,026 || 0,026 || 0,026

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse haldavale peadirektoraadile juba jaotatud ja/või peadirektoraadis ümberpaigutatud vahenditest, vajaduse korral koos lisaeraldistega, mis võidakse meedet juhtivale peadirektoraadile anda iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Teostatud ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Asjaomased ametnikud jälgivad seaduse kohaldamist liikmesriikides ning valmistavad ette rakendusmeetmeid vastavalt artiklis 26 kirjeldatule, valmistavad ette komitee (artikkel 27) ning teostavad määruse läbivaatamise aastal n+5 (artikkel 28).

Koosseisuväline personal || Puudub

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– Ø  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage, mis laadi ümberplaneerimine on vajalik, ning täpsustage seotud eelarveread ja neile vastavad summad.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[36].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

ØEttepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatud assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– Ø  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨         omavahenditele

– ¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma

Eelarve tulurida: || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || [37]Ettepaneku/algatuse mõju

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Artikkel............... || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

[1]               Euroopa Liidu lepingus on sätestatud, et Euroopa Liit „moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud.” Sellise ala loomiseks peab Euroopa Liit arendama õigusalast koostööd piiriülese mõjuga tsiviilasjades.

[2]               ELi õiguskaitse tulemustabel, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/justice/effective-justice/scoreboard/index_en.htm.

[3]               Määrusega on kohtumenetlust lihtsustatud veel selles osas, et kehtestatud on konkreetsed tähtajad poolte ja kohtu tehtavatele menetlustoimingutele ning kaotaja pool peab tasuma võitja menetluskulud mõistlikkuse piires.

[4]               Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2011. aasta resolutsioon alternatiivse vaidluste lahendamissüsteemi kohta tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaga seotud küsimustes (2011/2117(INI))

[5]               Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Aruanne ELi kodakondsuse kohta „ELi kodanikud - teie õigused, teie tulevik”, COM(2013) 269, lk 15–16.

[6]               COM(2012) 225 (lõplik).

[7]               Eurobaromeetri eriuuring nr 395 Euroopa väiksemate kohtuvaidluste kohta, kättesaadav: http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_395_sum_en.pdf.

[8]               Komisjonini jõudis ka mitu vastust, mis olid vormistatud eraldi dokumentidena. Protsentuaalselt esitatud tulemused kajastavad ainult veebipõhise konsultatsiooni vastuseid, kuid mõjuhinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki vastuseid.

[9]               Austria, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Leedu, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rootsi, Sloveenia, Slovakkia ja Ühendkuningriik.

[10]             Menetluses on kolm etappi, mida dokumentide posti teel kättetoimetamine mõjutab: avalduse kättetoimetamine vastaspoolele, kohtuotsuse kättetoimetamine avaldajale ja kohtuotsuse kättetoimetamine vastaspoolele. Määruse kehtivast tekstist ei selgu, kas kutse kohtuistungile tuleb ka kätte toimetada. Paljudes liikmesriikides toimub kogu poolte ja kohtu vaheline suhtlus siiski posti teel.

[11]             Vt kohtuasi C-119/13 Eco-cosmetics Gmbh & Co.KG vs Virginie Laetitia Barbara Dupuy, kohtuasi C-120/13 Raiffeisenbank St. Georgen reg. Gen. m.b.h. vs Tetyana Bonchyk ja C-121/13 Rechtsanwaltskanzlei CMS Hasche Sigle, Partnerschaftsgesellschaft vs Xceed Holding Ltd.

[12]             ELT C, …, lk … .

[13]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (ELT L 199, 31.7.2007, lk 1).

[14]             ELT C, …, lk ….

[15]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001, 22. detsember 2000, kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, lk 1, 16.1.2001).

[16]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).

[17]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 1206/2001, 28. mai 2001, liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1).

[18]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1896/2006, 12. detsember 2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (ELT L 399, 30.12.2006, lk 1).

[19]             ABM: Tegevuspõhine juhtimine – ABB: Tegevuspõhine eelarvestamine

[20]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[21]             Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2011. aasta resolutsioon alternatiivse vaidluste lahendamissüsteemi kohta tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaga seotud küsimustes (2011/2117(INI))

[22]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[23]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[24]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[25]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[26]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[27]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[28]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[29]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[30]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud eesmärkidele. „Erieesmärk/eesmärgid ...”

[31]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[32]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[33]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[34]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

[35]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[36]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[37]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.