SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Selleks et oma majandus taas jalule aidata, vajab Euroopa Liit võimalikult tõhusalt toimivat ühtset turgu. Kaupade vaba liikumine on Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi toimimise leping”) sätestatud neljast siseturu aluseks olevast põhivabadusest kõige arenenum ja kõige paremini kinnistunud. Siiski ei saa öelda, et see töö oleks lõplikult valmis. Enamiku toodete jaoks on nüüd küll kehtestatud ühtlustamiseeskirjad[1] ja ülejäänute jaoks piisab ELi toimimise lepingu vaba liikumist käsitlevatest sätetest, mida täiendab vastastikuse tunnustamise põhimõte, ent isegi hea õigusraamistik saab olla vaid nii tõhus, kui selle kasutajad sellel olla võimaldavad. Vastutustundlike ettevõtjate kõrval, kes on valmis kohandama oma meetodeid ja kandma kulusid, mis on vajalikud seaduste järgimiseks, on alati ka selliseid ettevõtjaid, kes püüavad „viilida” või vilistavad tahtlikult eeskirjadele, et teenida hõlptulu või saada konkurentsieelis.

Sellised taunitavad tavad mitte ainult ei kalluta ühtset turgu sellise ettevõtja kahjuks, keda me sooviksime soosida, kahjustades tema tulemuslikkust ja olles kahjulik ka tarbijatele ja ettevõtetele, vaid need ohustavad ka avalikke huvisid, mida meie õigusaktid on kavandatud kaitsma. Lisaks rahalisele koormusele puutub Euroopa kodanik kokku ka potentsiaalselt ohtlike toodetega. Ohtu seatakse keskkond. Ohtu võib sattuda isegi avalik julgeolek.

Lahenduseks on kehtestada turujärelevalve. Kui usaldusväärsel turuvajaduste hindamisel põhinevad kvaliteetsed õigusaktid on mündi üks pool, siis selle teine pool on turujärelevalve. See peaks võimaldama kindlaks teha ja võtta hoiule või korjata turult ära ohtlikud või muul moel kahjulikud tooted ning karistada ebaausaid või isegi kuritegelikke ettevõtjaid. Samuti peaks sellel olema tugev hoiatav mõju.

Turujärelevalve ei ole liidu õigusraamistiku arenguga sammu pidanud. Ühtsel turul, kus tooted ringlevad vabalt 27 (ja mõnes majandusharus kuni 32)[2] riigi territooriumil, peab turujärelevalve olema hästi koordineeritud ja suutma reageerida kiiresti väga suurel maa-alal. Viimasel kümnendil on tehtud edusamme, eelkõige üldist tooteohutust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2001/95/EÜ (edaspidi „üldise tooteohutuse direktiiv”)[3] rakendamisega, mis tuli üle võtta 2004. aastaks, ja sellega, et 2010. aastal muutus kohaldatavaks määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded[4]. Ometi on erinevates liidu õigusaktides (üldise tooteohutuse direktiiv, määrus (EÜ) nr 765/2008 ja liidu valdkondlikud ühtlustamisõigusaktid) sätestatud turujärelevalve eeskirjade ja ettevõtjate kohustuste kattuvused toonud kaasa segaduse nii ettevõtjate kui ka riikide ametiasutuste jaoks ning tõsiselt kahjustanud järelevalvetegevuse tulemuslikkust liidus.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on selgitada toiduks mittekasutatavate toodete turujärelevalve õigusraamistikku. Sellega koondatakse üldise tooteohutuse direktiivi, määruse (EÜ) nr 765/2008 ja paljude liidu valdkondlike ühtlustamisõigusaktide eeskirjad ühte õigusakti, mida kohaldatakse horisontaalselt kõigis majandusharudes.

Riikide ametiasutuste turujärelevalvemeetmetel on oluline mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Seetõttu tuleks nende olukorda arvesse võtta eelkõige meetmete puhul, mis võivad suurendada halduskoormust.

Ettepanek on osaks tooteohutuse ja turujärelevalve meetmepaketist, mis sisaldab ka ettepanekut tarbijatele mõeldud toodete ohutust käsitleva määruse kohta (millega asendatakse üldise tooteohutuse direktiiv) ja mitmeaastast turujärelevalve tegevuskava ajavahemikuks 2013−2015. Pärast seda, kui ühtse turu aktis (2011)[5] määrati üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamine ja mitmeaastase turujärelevalve tegevuskava koostamine kindlaks kui algatused, mis aitavad kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele, lisas komisjon Euroopa Parlamendi ning majandusharu ja riikide ametiasutuste huvirühmade üleskutsel neile kahele algatusele käesoleva ettepaneku turujärelevalvet käsitleva ühtse määruse kohta. 2012. aastal vastu võetud ühtse turu aktis II[6] kinnitati, et tooteohutuse ja turujärelevalve meetmepakett on üks põhimeetmetest, millega „parandada ELi turul ringlevate kaupade ohutust turujärelevalvet ja tooteohutust käsitlevate eeskirjade parema ühtlustamise ja jõustamise teel”.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Aastatel 2009−2011 pidas komisjon üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamise üle ulatuslikke konsultatsioone (täpsem teave selle kohta on esitatud tarbijatele mõeldud toodete ohutust käsitleva määruse ettepanekus). Üks peamisi konsulteerimise keskmes olnud valdkondi seondus turujärelevalvealase koostöö ja koordineerimise, sh RAPEXi toimimise parandamisega.

Üks üldsusega konsulteerimise protsessi ja huvitatud isikutega peetud dialoogi tulemusi oli turujärelevalve eeskirjade viimine kehtivast üldise tooteohutuse direktiivist uude eraldiseisvasse turujärelevalve määrusesse, mis töötatakse välja ja võetakse vastu koos üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamise ettepanekuga.

Komisjoni koostatud mõjuhinnang hõlmab seega nii üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamise kui ka käesoleva ettepanekuga seotud aspekte.

Komisjoni mõjuhindamiskomitee esitas oma heakskiitva arvamuse 2012. aasta septembris.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Põhielemendid

Käesoleva uue määruse üldine eesmärk on oluliselt lihtsustada liidu turujärelevalve raamistikku, et see toimiks paremini selle peamiste kasutajate − turujärelevalveasutuste ja ettevõtjate – jaoks. Praegu kohaldatakse olenevalt asjaomasest tootekategooriast erinevaid toodete hindamise nõudeid ja menetlusi. Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik teha oma tööd toodetega kaasnevate ohtude hindamisel ilma, et neid takistaks ülemäärane keerukus, ja nad peaksid saama oma töö tulemusi tõhusalt jagada.

Uue määrusega kõrvaldatakse kattuvused ja puudujäägid, vähendatakse toodete kategoriseerimise vajadust miinimumini ning ühtlustatakse kõigi toodete suhtes kohaldatavaid eeskirju ja menetlusi nii suures ulatuses kui võimalik. See annab tulemuseks turujärelevalve eeskirjade ühtlasema kohaldamise liikmesriikides, pakkudes tarbijatele ja teistele kasutajatele paremat kaitset ning ettevõtjatele ühtlasemaid kaubandustingimusi, vähendades halduskoormust ning hoogustades teabe ja töö jagamist turujärelevalveasutuste vahel. See on eriti oluline majanduskriisi kontekstis ning vastab vajadusele muuta kaupade siseturg tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks.

· Turujärelevalve eeskirju sisaldavate õigusaktide arvu vähendamine

Esmapilgul võib see näida vaid kosmeetilise eesmärgina, kuid kehtivad turujärelevalve eeskirjad on hajutatud üldise tooteohutuse direktiivi, määruse nr 765/2008 ja terve rea valdkondlike õigusaktide vahel (mis üha enam põhinevad otsuse nr 768/2008 näidissätetel). See kolmekihiline süsteem põhjustab probleeme ühtviisi nii turujärelevalveasutustele kui ka ettevõtjatele ning leidis otsest kritiseerimist Euroopa Parlamendi poolt. Uue määrusega loodaks ühekihiline süsteem, milles kõik need eeskirjad koondatakse ühte õigusakti. Seda võidakse täiendada valdkondlike eeskirjadega, mis kehtestatakse asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktidega.

· Kehtiva süsteemi kattuvuste kõrvaldamine

Määrust 765/2008 ja valdkondlikke õigusakte kohaldatakse kõigi ühtlustatud toodete suhtes olenemata sellest, kas need on mõeldud kasutamiseks (või leiavad tõenäoliselt kasutamist) tarbijate või professionaalide poolt. Üldise tooteohutuse direktiivi kohaldatakse kõigi tarbijatele mõeldud toodete suhtes olenemata sellest, kas need on ühtlustatud või mitte. See põhjustab ilmselgelt kattuvusi seoses ühtlustatud toodetega, mis on mõeldud kasutamiseks või leiavad tõenäoliselt kasutamist tarbijate poolt. Kehtiv süsteem püüab sellega toime tulla keerukate eriõigusaktide abil, ent üldine arvamus on, et see lahendus on ebarahuldav.

Uue turujärelevalve määrusega loobutaks tarbijatele ja professionaalidele suunatud toodete eristamisest turujärelevalve eesmärgil. Samuti välditaks sellega ühtlustatud ja ühtlustamata toodete eristamist, välja arvatud juhul, kui see on teatavate erisätete kohaldamisel vältimatu. Kohaldatavad eeskirjad on kõigi toodete puhul võimalikult suures ulatuses samad.

· RAPEXi ja liidu hindamismenetluste ühitamine

Praegu kohaldatakse, sealjuures mõnikord samaaegselt, kaht erinevat menetlust, millega liikmesriikidelt nõutakse, et nad teataksid komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatavatest riigi tasandil võetud turujärelevalvemeetmetest. See on eriti problemaatiline aspekt eespool nimetatud kattuvate tootekategooriate puhul. Uue määrusega asendataks kaks menetlust ühtse menetlusvooga, kus teatavad sündmused käivitavad üheainsa teate teistele liikmesriikidele ja komisjonile (mis saadetakse kas end juba õigustanud RAPEXi kiirhoiatussüsteemi või turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi kaudu vastavalt käesolevas määruses ette nähtud eristusele).

Juhuks, kui toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse liidu valdkondlikke ühtlustamisõigusakte, tekivad liikmesriikide vahel erimeelsused selles, milliseid meetmeid keegi neist võtma peaks, antakse ettepanekuga komisjonile volitused otsustada, kas algse teate esitanud liikmesriigi võetud meetmed on mõistlikud, vajalikud ja proportsionaalsed ning kas samasuguseid meetmeid peaksid ühtse turu huvides võtma kõik liikmesriigid. Sel viisil saab turujärelevalve menetluse lõplikult sulgeda. See ei laiene toodetele, mille suhtes ei kohaldata liidu valdkondlikke ühtlustamisõigusakte, sest kõnealustes õigusaktides sätestatud toodete suhtes kohaldatavate oluliste nõuete puudumisel ei saa sellist otsust teha.

Komisjonil on õigus võtta kiireloomulistes olukordades vastu ajutisi või püsivaid meetmeid, mis nõuavad kogu ELis järjepidevat tegevust tõsist ohtu kujutavate toodete vastu, kui üks või mitu liikmesriiki ei saa selle ohuga üksinda rahuldavalt võidelda.

· Õigusaktide kättesaadavamaks ja kasutajasõbralikumaks muutmine

Lisaks sellele, et kehtivad turujärelevalve sätted on hajutatud kolme ELi õigusaktide kihi (ja direktiivide korral ka riikide rakendusmeetmete) vahel, ei põhine need ka sündmuste ajalisel järgnevusel − alates sellest, kui turujärelevalveasutused teevad kindlaks toote, mis võib endast ohtu kujutada, millele omakorda järgneb riskianalüüs, ettevõtjate kaasamine, riikide ametiasutuste võetavad meetmed ja teiste liikmesriikide teavitamine, kuni võimalike kõigi liikmesriikide poolt kogu liidus võetavate meetmeteni ja vajaduse korral komisjonipoolse hindamiseni ja otsuse tegemiseni liidu tasandil. Selle asemel peavad turujärelevalveasutused ja ettevõtjad ekslema õigusaktide rägastikus, otsides sätteid, mis neid otseselt puudutavad.

Uues määruses sätestatakse kogu turujärelevalve menetlus vastavalt toimingute ajalisele järgnevusele. Selles esitatakse sündmuste ahel, kuhu on kaasatud asjaomased üldise õigluse aspekte käsitlevad sätted, teabe avaldamine, teadete edastamine jne igas menetlusetapis. See lähenemisviis parandab oluliselt õigusaktide kättesaadavust ja kasutajasõbralikkust ning seega ka tulemuslikkust.

Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 33, 114 ja 207.

Subsidiaarsus

Turujärelevalve on tegevus, mida teostavad liidu liikmesriikide ametiasutused. See ei muutu. Tõhususe tagamiseks peavad turujärelevalve jõupingutused aga olema liidus ühtsed. Kui turujärelevalve on liidu mõnedes osades „pehmem” kui teistes, tekivad nõrgad kohad, see aga ohustab avalikku huvi ja loob ebavõrdsed kaubandustingimused. Lisaks sellele tuleneb oht, mida tooted põhjustavad endast erinevatele avalikele huvidele, mida liidu õigusaktidega kaitsta püütakse, suures osas toodetest, mis sisenevad liitu kolmandatest riikidest. Kõigil liidu välispiiridel peab kogu nende ulatuses toimima tõhus turujärelevalve.

Seda silmas pidades on vaja liidu õigusakti, millega luuakse ühesugused kohustused seoses teostatava tegevuse, eraldatavate ressursside ning turujärelevalveasutuste volituste ja ülesannetega. Samuti peab olema ette nähtud turujärelevalvealase koostöö ja koordineerimise kohustus ning tuleb luua mehhanismid ja vahendid, mis teevad selle võimalikuks ja seda hõlbustavad. Ka karistusi, rahastamist ja aruandlust tuleb käsitleda liidu tasandil.

Proportsionaalsus

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe kavandatud muudatused püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Määrusega tehtavad muudatused ei pane ülemäärast koormust ega kulusid majandusharule, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ega ametiasutustele. Paljud kehtivas õigusraamistikus tehtavad muudatused tehakse selle selguse ja toimivuse parandamiseks, kehtestamata sealjuures uusi olulisi nõudeid, mis tooksid kaasa kulusid. Muudatuse puhul, millel on mõju koormusele või kuludele, näitas mõjuhinnang, et need kujutavad endast tuvastatud probleemidele kõige proportsionaalsemat lahendust.

4.           MÕJU EELARVELE

Mõju eelarvele on juba kavandatud kehtivates või esitatud programmides ja on kooskõlas komisjoni ettepanekuga uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Käesolevat algatust rahastatakse olemasolevate vahendite ümberpaigutamise kaudu. Üksikasjad on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses.

2013/0048 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse toodete turujärelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 1999/5/EÜ, 2000/9/EÜ, 2000/14/EÜ, 2001/95/EÜ, 2004/108/EÜ, 2006/42/EÜ, 2006/95/EÜ, 2007/23/EÜ, 2008/57/EÜ, 2009/48/EÜ, 2009/105/EÜ, 2009/142/EÜ ja 2011/65/EL ning määrust (EL) nr 305/2011, määrust (EÜ) nr 764/2008 ja määrust (EÜ) nr 765/2008

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 33, 114 ja 207,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[7],

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga,

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Selleks et tagada toodete vaba liikumine liidus, tuleb tagada toodete vastavus nõuetele, millega nähakse ette selliste avalike huvide kõrgetasemeline kaitse nagu inimeste tervis ja ohutus üldiselt, töötervishoid ja -ohutus, tarbija- ja keskkonnakaitse ning avalik julgeolek. Kõnealuste nõuete range jõustamine on esmatähtis, et tagada selliste huvide kaitse ja luua tingimused ausaks konkurentsiks liidu kaubaturul. Seepärast tuleb kehtestada eeskirjad turujärelevalve ja kolmandatest riikidest liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta.

(2)       Käesoleva määrusega hõlmatud turujärelevalve ei tohiks olla suunatud üksnes tervise ja ohutuse kaitsele, vaid seda peaks saama kohaldada ka selliste liidu õigusaktide täitmise tagamiseks, mille eesmärk on kaitsta muid avalikke huvisid, näiteks mõõtmistäpsuse, elektromagnetilise ühilduvuse ja energiatõhususe reguleerimise abil.

(3)       Tuleb kehtestada turujärelevalve eeskirjade ja põhimõtete üldraamistik, mis ei tohiks mõjutada liidu õigusaktidega kehtestatud sisulisi eeskirju, mille eesmärk on kaitsta avalikke huvisid nagu tervis, ohutus, tarbija- ja keskkonnakaitse, kuid mis peaks nende eeskirjade toimimist edendama.

(4)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega,[8] on kehtestatud turujärelevalve raamistik, et täiendada ja tugevdada liidu ühtlustamisõigusaktide kehtivaid turujärelevalvet käsitlevaid sätteid ja nende sätete täitmise tagamist.

(5)       Liidu ühtlustamisõigusaktide ühtlase ja järjepideva täitmise tagamiseks on määrusega (EÜ) nr 765/2008 kehtestatud liidu turujärelevalve raamistik, millega määratakse kindlaks miinimumnõuded, mis lähtuvad eesmärkidest, mida liikmesriigid peavad täitma, ja halduskoostöö raamistik, mis hõlmab ka teabevahetust liikmesriikide vahel.

(6)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiviga 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta)[9] on kehtestatud eeskirjad tarbijatele mõeldud või tarbijate poolt tõenäoliselt kasutatavate kaupade ohutuse tagamiseks. Määrusega (EÜ) nr 765/2008 säilitati turujärelevalveasutuste jaoks võimalus võtta direktiiviga ette nähtud üksikasjalikumaid meetmeid.

(7)       Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2011. aasta resolutsioonis üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamise ning turujärelevalve kohta[10] märgitakse, et ainult ühe ühtse määrusega on võimalik tagada ühtne turujärelevalvesüsteem kõigi toodete jaoks, ja kutsutakse komisjoni üles kehtestama üheainsa õigusaktiga, mis hõlmab nii direktiivi 2001/95/EÜ kui ka määrust (EÜ) nr 765/2008, ühtset turujärelevalvesüsteemi kõigi toodete jaoks.

(8)       Seepärast tuleks käesoleva määrusega koondada määruse 765/2008, direktiivi 2001/95/EÜ ja mitmete valdkondlike, turujärelevalvet käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide sätted ühte õigusakti, mis hõlmab nii liidu õigusaktidega ühtlustatud kui ka ühtlustamata valdkondadesse kuuluvaid tooteid, olenemata sellest, kas tooted on tarbijatele või professionaalsetele kasutajatele mõeldud või nende poolt tõenäoliselt kasutatavad.

(9)       Toodete ja toiduahela etappide suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks),[11] on ette nähtud terviklik raamistik ametliku kontrolli ja muude ametlike meetmete kohta, mille eesmärk on kontrollida vastavust sööda- ja toidualastele õigusnormidele ning loomatervishoidu, loomade heaolu, geneetiliselt muundatud organisme, taimetervist, taimede paljundusmaterjali, taimekaitsevahendeid ja pestitsiide käsitlevatele eeskirjadele. Seepärast tuleks need valdkonnad käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(10)     Ravimeid, meditsiiniseadmeid, meditsiinilisi in vitro diagnostikaseadmeid ja inimpäritoluga aineid käsitlevate liidu õigusaktidega on ette nähtud erisätted turustamisjärgse ohutuse tagamiseks eelkõige valdkondlike valvsus- ja turujärelevalvesüsteemide abil. Seepärast tuleks ka kõnealused tooted käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta, välja arvatud liidu turule sisenevate toodete kontrolli käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada sel määral, mil asjaomaste liidu õigusaktidega ei ole ette nähtud konkreetseid eeskirju piirikontrolli korraldamise kohta.

(11)     Euroopa parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiivi 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta[12] kohaldatakse mitte ainult uute transporditavate surveseadmete suhtes eesmärgiga teha need turul kättesaadavaks, vaid ka teatavate muude transporditavate surveseadmete suhtes, et teha neile regulaarset, vahe- ja erakorralist kontrolli ja et neid kasutada. Sellega nähakse ette konkreetne pii-märk ning liidu kaitsemenetlus ja erikord, mida kohaldatakse transporditavate surveseadmete suhtes, mis kujutavad ohtu riiklikul tasandil, nõuetele vastavate transporditavate surveseadmete suhtes, mis kujutavad ohtu tervisele ja ohutusele, ja vormilise mittevastavuse korral. Seepärast ei tuleks käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad toodete kontrollimist liidus, kohaldada direktiiviga 2010/35/EL hõlmatud transporditavate surveseadmete suhtes.

(12)     Käesoleva määrusega tuleks kehtestada terviklik liidu turujärelevalve raamistik. Selles tuleks kindlaks määrata reguleerimisalasse kuuluvad ja sellest välja jäävad tooted, kehtestada liikmesriikidele kohustus korraldada ja teostada turujärelevalvet, näha ette, et liikmesriigid määravad turujärelevalveasutuse ning määravad kindlaks selle õigused ja kohustused, ja näha ette, et liikmesriigid vastutavad üldiste ja valdkondlike turujärelevalveprogrammide koostamise eest.

(13)     Mõni liidu ühtlustamisõigusakt sisaldab turujärelevalvet käsitlevaid sätteid ja kaitseklausleid. Need võivad põhineda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuse nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta)[13] erisätetel turujärelevalve ja kaitseklauslite kohta. Käesolev määrus peaks sisaldama kõiki turujärelevalvealaseid sätteid, mida kohaldatakse käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate toodete suhtes. Seepärast peaks käesolev määrus hõlmama otsuse nr 768/2008/EÜ erisätteid turujärelevalve ja kaitseklauslite kohta. Liidu kehtivate ühtlustamisõigusaktide sätted, mis on seotud turujärelevalve ja kaitseklauslitega ning mis on ette nähtud enne otsuse nr 768/2008/EÜ vastuvõtmist või põhinevad kõnealuse otsuse erisätetel, tuleks kõnealustest ühtlustamisõigusaktidest välja arvata, välja arvatud juhul, kui on konkreetsed valdkondlikud põhjused nende säilitamiseks. Tuleks teha erandid kaitseklauslitest seoses toodetega, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), teatavate abiseadmetega, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/142/EÜ, teatavate surveseadmetega, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. mai 1997. aasta direktiivi 97/23/EÜ, ja teatavate surveanumatega, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/105/EÜ.

(14)     Selleks et muuta kogu turujärelevalvekord läbipaistvaks ning turujärelevalveasutuste ja ettevõtjate jaoks kergesti järgitavaks, tuleks määrusega selgelt näha ette turujärelevalve teostamise etapid, alates sellest, kui turujärelevalveasutused teevad kindlaks toote, mis võib nende arvates kujutada ohtu, kuni ohu hindamiseni ja parandusmeetmete võtmiseni ettevõtja poolt teatava tähtaja jooksul ning meetmete võtmiseni turujärelevalveasutuste poolt kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui ettevõtja ei täida nõudeid.

(15)     Turujärelevalve peaks põhinema tootega seotud ohu hindamisel, võttes arvesse kõiki asjakohaseid andmeid. Toodet, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusakte, millega nähakse ette teatavate avalike huvide kaitsega seotud olulised nõuded, tuleks käsitada kõnealuste huvide seisukohast ohutuna, kui asjaomane toode vastab kõnealustele olulistele nõuetele.

(16)     Toodet, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusakte, millega ei ole ette nähtud olulisi nõudeid, kuid mille eesmärk on tagada teatavate avalike huvide kaitse, tuleks käsitada kõnealuste huvide seisukohast ohutuna, kui asjaomane toode vastab kõnealustele õigusaktidele.

(17)     Toodet, mille suhtes ei kohaldata liidu ühtlustamisõigusakte, kuid mis vastab inimeste tervist ja ohutust käsitlevatele siseriiklikele eeskirjadele või Euroopa Liidu Teatajas avaldatud Euroopa standarditele, tuleks käsitada tervise ja ohutuse seisukohast ohutuna.

(18)     Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks läbi viia ohu hindamine, et teha kindlaks tooted, mis võivad negatiivselt mõjutada avalikke huvisid, mille kaitse on ette nähtud [määrusega (EL) nr xxxx (milles käsitletakse tarbijatele mõeldud toodete ohutust)], valdkondlike liidu ühtlustamisõigusaktidega ja muude liidu õigusaktidega, mis käsitlevad käesoleva määrusega hõlmatud tooteid. Ohu hindamisel tuleks võimaluse korral võtta arvesse andmeid ohu kohta, mis on seoses asjaomase tootega juba realiseerunud. Arvesse tuleks võtta ka kõiki meetmeid, mida asjaomane ettevõtja on ohu vähendamiseks juba võtnud. Eelkõige tuleks võtta arvesse tarbijate võimalikku haavatavust võrreldes professionaalsete kasutajatega, samuti teatavate tarbijarühmade (nt lapsed, vanurid ja puudega inimesed) suuremat haavatavust.

(19)     Nii uusi kui ka kasutatud tooteid, mis pärinevad väljastpoolt liitu, võib turule lasta ainult pärast nende vabasse ringlusse lubamist. Liidu välispiiridel tuleb tagada tõhus kontroll, et peatada selliste toodete vabasse ringlusse lubamine, mis võivad liidu turule laskmisel kujutada ohtu, kuni turujärelevalveasutused viivad läbi hindamise ja teevad lõpliku otsuse.

(20)     Piisava kontrolli teostamise kohustuse kehtestamine asutustele, kes vastutavad liidu turule sisenevate toodete kontrolli eest, aitab seega muuta liidu tooteturu ohutumaks. Sellise kontrolli tõhustamiseks tuleks edendada kõnealuste asutuste ja turujärelevalveasutuste vahelist koostööd ja teabevahetust seoses ohtu kujutavate toodetega.

(21)     Turujärelevalveasutustele tuleks anda õigus tooted hävitada, muuta need kasutuskõlbmatuks või nõuda, et asjaomane ettevõtja need hävitaks, kui asutused peavad seda vajalikuks ja proportsionaalseks, tagamaks et sellised tooted ei kujuta enam ohtu.

(22)     Liidu turule sisenevate toodete kontrolli eest vastutavad asutused ei tohiks käesoleva määruse alusel peatada või keelata selliste toodete vabasse ringlusse lubamist, mida liitu sisenevad isikud toovad füüsiliselt kaasa isiklikuks mitteäriliseks otstarbeks.

(23)     Tuleks tagada tõhus, kiire ja täpne teabevahetus liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel. Seepärast tuleks selliseks teabevahetuseks ette näha tõhusad vahendid. Liidu kiirhoiatus- ja teabevahetussüsteem (RAPEX) on toiminud tulemuslikult ja tõhusalt. RAPEX võimaldab võtta kogu liidus meetmeid seoses toodetega, mis kujutavad ohtu suuremal alal kui ühe liikmesriigi territoorium. Tarbetu dubleerimise vältimiseks tuleks kõnealust süsteemi kasutada kõigi selliste käesoleva määruse kohaste ohuteadete edastamiseks, mis on seotud ohtu kujutavate toodetega.

(24)     Ühtse ja kulutõhusa turujärelevalve tagamiseks kogu liidus peaksid liikmesriigid korrapäraselt ja üksikasjalikult arhiveerima ja jagama kogu asjakohast teavet siseriiklike meetmete, sealhulgas käesoleva määruse kohaste teadete kohta, et luua terviklik turujärelevalvealase teabe andmebaas. Komisjon on loonud andmebaasi, mida nimetatakse turujärelevalve teabe- ja sidesüsteemiks; see andmebaas on selleks otstarbeks sobiv ja seda tuleks seega kasutada.

(25)     Liidu tooteturu suurust ja sisepiiride puudumist arvesse võttes on esmatähtis, et liikmesriikide turujärelevalveasutused sooviksid ja suudaksid omavahel tõhusalt koostööd teha ning ühiseid toetusmeetmeid koordineerida. Seega tuleks ette näha vastastikuse abi mehhanismid.

(26)     Selleks et hõlbustada kolmandast riigist liidu turule sisenevate toodete turujärelevalvet, tuleks käesoleva määrusega ette näha liikmesriikide turujärelevalveasutuste ja kõnealuste riikide ametiasutuste vahelise koostöö raamistik.

(27)     Tuleks luua Euroopa turujärelevalve foorum, kuhu kuuluvad turujärelevalveasutuste esindajad. Foorumile peaksid olema kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas kutse- ja tarbijakaitseorganisatsioonid, et koguda turujärelevalve seisukohast asjakohast teavet turujärelevalveprogrammide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja ajakohastamiseks.

(28)     Komisjon peaks andma turujärelevalveasutuste koostöö edendamiseks toetust ja osalema foorumis. Käesolevas määruses tuleks kindlaks määrata foorumi ülesanded. Foorumi kohtumisi peaks korraldama täitevsekretariaat, kes aitaks ka muul viisil foorumit selle ülesannete täitmisel.

(29)     Vajaduse korral tuleks luua referentlaboratooriumid, et anda sõltumatut tehnilist eksperdinõu ja viia läbi tootekatseid, mis on vajalikud turujärelevalve jaoks.

(30)     Käesolevas määruses tuleks omavahel tasakaalustada läbipaistvus, s.t teabe avalikustamine võimalikult suures mahus, ja konfidentsiaalsus, nt isikuandmete, ärisaladuse ja uurimise kaitse eesmärgil vastavalt siseriiklikele konfidentsiaalsuseeskirjadele või komisjoni puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele[14]. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[15] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[16] kohaldatakse käesoleva määruse kontekstis.

(31)     Pädevate asutuste vahetatava teabe suhtes tuleks kohaldada rangeimad konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse hoidmise nõudeid ning tagada, et ei seata ohtu uurimist ega kahjustata ettevõtjate mainet.

(32)     Liikmesriigid peaksid tagama pädevate asutuste võetud meetmete suhtes pädevates kohtutes asjakohased õiguskaitsevahendid.

(33)     Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumiste eest kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(34)     Turujärelevalvet tuleks vähemalt osaliselt rahastada ettevõtjate makstavate tasude abil, kui ettevõtjad peavad turujärelevalveasutuste nõudel võtma parandusmeetmeid või kui kõnealused asutused peavad ise meetmeid võtma.

(35)     Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks peaks liit aitama rahastada turujärelevalvepoliitika rakendamiseks vajalikke meetmeid, nagu suuniste koostamine ja ajakohastamine, eel- või abitegevus seoses liidu õigusaktide rakendamisega, tehnilise abi kavad ja koostöö kolmandate riikidega, samuti poliitika edendamine liidu ja rahvusvahelisel tasandil.

(36)     Liidu rahaline abi tuleks teha kättesaadavaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju,[17]sõltuvalt rahastatava tegevuse laadist, eelkõige Euroopa turujärelevalve foorumi täitevsekretariaadile antavaks toetuseks.

(37)     Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused siseriiklike meetmete suhtes, mida liikmesriigid peavad võtma ja millest nad peavad teatama seoses toodetega, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusakte, ja kehtestada eeskirjad liidu referentlaboratooriumide loomiseks.

(38)     Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses teatavate tootekategooriate või sektorite puhul teostatava kontrolli ühtsete tingimustega, sealhulgas kontrolli ulatuse ja kontrollitava valimi piisavusega. Samuti tuleks anda rakendusvolitused seoses ettevõtjate poolt turujärelevalveasutustele teabe esitamise meetoditega ning ühtsete tingimustega, mille alusel määrata kindlaks juhud, mil sellist teavet tuleb esitada. Samuti tuleks anda rakendusvolitused seoses RAPEXi kaudu teabe vahetamise meetodite ja korraga ning seoses ajutiste või alaliste turustuspiirangute kehtestamisega tõsist ohtu kujutavate toode suhtes, määrates vajaduse korral kindlaks kontrollimeetmed, mida liikmesriigid peavad nende rakendamiseks võtma juhul, kui muude liidu õigusaktidega ei ole ette nähtud erikorda kõnealuse ohu vähendamiseks. Neid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[18].

(39)     Kui tungivalt kiireloomulised asjaolud seda nõuavad, peaks komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud tõsist ohtu kujutavate toodete suhtes võetavate piiravate meetmetega, võtma vastu rakendusaktid, mida kohaldatakse viivitamata.

(40)     Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/686/EMÜ (isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta),[19] nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/15/EMÜ (tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta),[20] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiivi 94/9/EÜ (plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks mõeldud masinaid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta),[21] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiivi 94/25/EÜ (väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta),[22] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiivi 95/16/EÜ (lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta),[23] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. mai 1997. aasta direktiivi 97/23/EÜ (surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta),[24] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta),[25] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/9/EÜ ( reisijateveoks ettenähtud köisteede kohta),[26] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/14/EÜ (välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta),[27] direktiivi 2001/95/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/108/EÜ (mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist),[28] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/42/EÜ (mis käsitleb masinaid),[29] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/95/EÜ (teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta),[30] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta direktiivi 2007/23/EÜ (pürotehniliste toodete turule laskmise kohta),[31] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta),[32] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/48/EÜ (mänguasjade ohutuse kohta),[33] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/105/EÜ (lihtsate surveanumate kohta),[34] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/142/EÜ (küttegaasiseadmete kohta),[35] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/65/EL (teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes),[36] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määruse (EL) nr 305/2011 (millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused)[37] ja määruse (EÜ) nr 765/2008 turujärelevalvealased sätted kattuvad käesoleva määruse sätetega. Seepärast tuleks need sätted välja jätta. Vastavalt tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 764/2008, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 3052/95/EÜ[38].

(41)     Kuna käesoleva määruse eesmärki – tagada, et turul olevad, liidu õigusaktidega hõlmatud tooted vastavad nõuetele, millega nähakse ette tervise ja ohutuse ja muude avalike huvide kõrgetasemelise kaitse, ning kindlustada samas siseturu toimimine, kehtestades selleks liidus ühtse turujärelevalve raamistiku – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna selleks on vaja kõigi liikmesriikide pädevate asutuste väga kõrgetasemelist koostööd ja ühtset tegutsemist, ning eesmärgi ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(42)     Käesoleva määrusega järgitakse põhiõigusi ja eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid, eelkõige üritatakse määrusega täielikult järgida kohustust tagada kõrgetasemelise inimeste tervise kaitse ja tarbijakaitse, samuti ettevõtlusvabadus ja õigus omandile,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse raamistik, mille kohaselt kontrollitakse toodete vastavust nõuetele, mille eesmärk on tagada inimeste tervise ja üldise ohutuse, töötervishoiu ja -ohutuse, tarbijakaitse, keskkonna, avaliku julgeoleku ja muude avalike huvide kõrgetasemeline kaitse.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.           Käesoleva määruse I, II, III, V ja VI peatükki kohaldatakse kõigi määrusega (EL) nr […milles käsitletakse tarbijatele mõeldud toodete ohutust] või liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodete suhtes, sealhulgas tootja enda tarbeks koostatud või toodetud toodete suhtes, sel määral, mil liidu ühtlustamisõigusaktid ei sisalda sama eesmärgiga erisätteid.

2.           I ja IV peatükki ning artiklit 23 kohaldatakse kõigi toodete suhtes, mis on hõlmatud liidu õigusaktidega, sel määral, mil muud liidu õigusaktid ei sisalda erisätteid, mis käsitlevad välispiiri kontrolli korraldamist või välispiiri kontrolli eest vastutavate ametiasutuste vahelist koostööd.

3.           II, III, V ja VI peatükki ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

(a) inimtervishoius kasutatavad ravimid või veterinaarravimid;

(b) meditsiiniseadmed ja meditsiinilised in vitro diagnostikaseadmed;

(c) inimpäritoluga veri, koed, rakud, organid ja muud ained.

4.           Käesoleva määruse III peatükki ei kohaldata direktiiviga 2010/35/EL hõlmatud transporditavate surveseadmete suhtes.

5.           Käesoleva määruse artikleid 11 ja 18 ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

(a) tooted, mille suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1907/2006;

(b) direktiivi 2009/142/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud abiseadmed;

(c) surveseadmed, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 97/23/EÜ artikli 3 lõike 3 sätteid;

(d) lihtsad surveanumad, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/105/EÜ artikli 3 lõike 2 sätteid.

6.           Käesolevat määrust ei kohaldata valdkondades, mida reguleeritakse liidu õigusaktidega, mis käsitlevad ametlikku kontrolli ja muid meetmeid, mille eesmärk on kontrollida vastavust järgmistele eeskirjadele:

(a) eeskirjad, mis käsitlevad toitu ja toiduohutust kõigis tootmisetappides, toidu töötlemist ja turustamist, sealhulgas eeskirjad, mille eesmärk on tagada õiglased kauplemistavad ja kaitsta tarbijate huvisid ja teavet;

(a) eeskirjad toiduga kokku puutuvate materjalide ja esemete tootmise ja kasutamise kohta;

(b) eeskirjad geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta;

(c) eeskirjad, mis käsitlevad sööta ja söödaohutust kõigis tootmisetappides, sööda töötlemist, turustamist ja kasutamist, sealhulgas eeskirjad, mille eesmärk on tagada õiglased kauplemistavad ja kaitsta tarbijate huvisid ja teavet;

(d) eeskirjad, millega nähakse ette loomatervishoiunõuded;

(e) eeskirjad, mille eesmärk on ära hoida ja vähendada loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest tulenevaid ohte inimeste või loomade tervisele;

(f) eeskirjad, millega kehtestatakse loomakaitsenõuded;

(g) eeskirjad taimekahjurivastaste kaitsemeetmete kohta;

(h) eeskirjad, mis käsitlevad taimepaljundusmaterjali tootmist turule laskmise eesmärgil ja taimepaljundusmaterjali turule laskmist;

(i) eeskirjad, millega nähakse ette taimekaitsevahendite turule laskmise ja kasutamise ning pestitsiidide jätkusuutliku kasutamise nõuded;

(j) eeskirjad mahepõllumajandusliku tootmise ning mahetoodete märgistamise kohta;

(k) eeskirjad kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote kasutamise ja märgistamise kohta.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „toode” – tootmisprotsessi käigus saadud toode;

(2) „turul kättesaadavaks tegemine” – toote pakkumine tasu eest või tasuta liidu turul äritegevuse käigus kas toote levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

(3) „turule laskmine” – toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

(4) „tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või laseb toote projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

(5) „volitatud esindaja” – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

(6) „importija” – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist toodud toote;

(7) „levitaja” – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tootja ega importija ja kes teeb toote turul kättesaadavaks;

(8) „ettevõtjad” – tootja, volitatud esindaja, importija ja turustaja;

(9) „vastavushindamine” – määruses (EÜ) nr 765/2008 määratletud vastavushindamine;

(10) „vastavushindamisasutus” – määruses (EÜ) nr 765/2008 määratletud vastavushindamisasutus;

(11) „turujärelevalve” – ametiasutuste tegevus ja meetmed, millega tagatakse, et tooted ei ohusta tervist, ohutust või muid avaliku huvi kaitsega seotud aspekte ning juhul, kui tooted kuuluvad liidu ühtlustamisõigusaktide reguleerimisalasse, vastavad kõnealustes õigusaktidega kehtestatud nõuetele;

(12) „turujärelevalveasutus” – liikmesriigi ametiasutus, mis vastutab turujärelevalve eest liikmesriigi territooriumil;

(13) „ohtu kujutav toode” – toode, millel võib olla kahjulik mõju inimeste tervisele ja ohutusele üldiselt, töötervishoiule ja -ohutusele, tarbijakaitsele, keskkonnale ja avalikule julgeolekule, samuti muudele avalikele huvidele määral, mis läheb kaugemale sellest, mida peetakse mõistlikuks ja vastuvõetavaks asjaomase toote tavapärastes ja põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste põhjal, sealhulgas toote kasutusaja ja vajaduse korral kasutuselevõtmis-, paigaldamis- ja hooldusnõuete põhjal;

(14) „tõsist ohtu kujutav toode” – toode, mis kujutab endast tõsist ohtu, mis nõuab kiiret sekkumist ja järelmeetmeid, kaasa arvatud juhul, kui mõju ei pruugi olla vahetu;

(15) „tagasinõudmine” – meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi toode, mis on seal juba lõpptarbijale kättesaadavaks tehtud;

(16) „kõrvaldamine” – meede, mille eesmärk on vältida tarneahelas oleva toote kättesaadavaks tegemist turul;

(17) „vabasse ringlusse lubamine” – nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92[39] artikliga 79 ette nähtud menetlus;

(18) „liidu ühtlustamisõigusakt” – liidu õigusakt, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimusi;

(19) „Euroopa standard” – Euroopa standard, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012[40] artikli 2 lõike 1 punktis b;

(20) „ühtlustatud standard” – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud harmoneeritud standard;

II PEATÜKK

Liidu turujärelevalve raamistik

Artikkel 4

Turujärelevalve kohustus

1.           Liikmesriigid teostavad turujärelevalvet käesoleva määrusega hõlmatud toodete üle.

2.           Turujärelevalvet korraldatakse ja teostatakse kooskõlas käesoleva määrusega, eesmärgiga tagada, et liidu turul ei müüdaks ohtu kujutavaid tooteid, ja kui selliseid tooteid müüakse, võetaks tulemuslikke meetmeid tootest tuleneva ohu kõrvaldamiseks.

3.           Liikmesriigid teostavad seiret turujärelevalvemeetmete rakendamise ja välispiiride kontrolli üle ning koostavad komisjonile igal aastal aruande nimetatud meetmete ja kontrolli kohta. Aruandes esitatav teave hõlmab teostatud kontrollide arvu statistikat, mis tehakse teatavaks kõigile liikmesriikidele. Liikmesriigid võivad koostada tulemuste kokkuvõtte ja selle avalikustada.

4.           Lõike 3 kohaselt läbiviidava turujärelevalve meetmete seire ja hindamise tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks elektrooniliselt, ja kui asjakohane, siis ka muude vahenditega.

Artikkel 5

Turujärelevalveasutused

1.           Iga liikmesriik loob või määrab turujärelevalveasutused ja määrab kindlaks nende kohustused, volitused ja koosseisu.

2.           Turujärelevalveasutustele antakse nende ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud volitused, inimressursid ja materiaalsed vahendid.

3.           Iga liikmesriik loob asjakohased mehhanismid tagamaks, et tema loodud või määratud turujärelevalveasutused jagaksid teavet, teeksid koostööd ja kooskõlastaksid oma tegevust nii omavahel kui ka ametiasutustega, kes vastutavad toodete kontrolli eest liidu välispiiridel.

4.           Iga liikmesriik annab komisjonile teada oma turujärelevalveasutused ja nende pädevusvaldkonnad ning vajalikud kontaktandmed; komisjon edastab selle teabe muudele liikmesriikidele ja avaldab turujärelevalveasutuste nimekirja.

5.           Liikmesriigid annavad üldsusele teada riiklike turujärelevalveasutuste olemasolust ning teevad teatavaks nende kohustused ja nimed, samuti nendega ühendust võtmise võimalused.

Artikkel 6

Turujärelevalveasutuste üldised kohustused

1.           Turujärelevalveasutused korraldavad piisavas ulatuses, piisava sagedusega ja piisava valimi alusel asjakohaseid tooteomaduste kontrollimisi dokumentide kontrollimise ja vajadusel füüsilise või laboratoorse kontrolli vormis. Nad registreerivad nimetatud kontrollimised artiklis 21 osutatud turujärelevalve info- ja teavitussüsteemis.

Käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud eesmärkidega seotud teadaoleva või kujuneva ohu puhul, mis tuleneb konkreetsest tootest või tootekategooriast, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, et luua ühetaolised tingimused selle konkreetse toote või tootekategooria ning teadaoleva või kujuneva ohu olemuse kontrollimiseks ühe või mitme turujärelevalveasutuse poolt. Need tingimused võivad hõlmata eeskirju, mille alusel ajutiselt suurendatakse teostatavate kontrollide ulatust ja sagedust ning kontrollitavat valimit. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.           Kui see on asjakohane, hoiatavad turujärelevalveasutused nende territooriumidel elavaid tarbijaid piisavalt vara toodete eest, mille kohta on kindlaks tehtud, et need kujutavad ohtu.

Nad teevad koostööd ettevõtjatega, et vältida või vähendada kõnealuste ettevõtjate poolt kättesaadavaks tehtud toodetest tulenevat ohtu. Selleks stimuleerivad ja edendavad nad ettevõtjate vabatahtlikku tegevust, sealhulgas kujundades ja järgides vajaduse korral häid toimimistavasid.

3.           Turujärelevalveasutused täidavad oma kohustusi käesoleva määruse alusel sõltumatult, erapooletult ja eelistusteta; nad kasutavad oma volitusi ettevõtjate suhtes kooskõlas proportsionaalsuspõhimõttega.

4.           Kui see on nende ülesannete täitmiseks vajalik ja õigustatud, võivad turujärelevalveasutused siseneda ettevõtjate ruumidesse ja võtta vajalikke tootenäidiseid.

5.           Turujärelevalveasutused:

(a) annavad tarbijaile ja muudele huvitatud isikutele võimaluse esitada kaebusi toote ohutuse, turujärelevalvemeetmete ja toodetest tulenevate ohtude kohta ning käsitlevad neid kaebusi nõuetekohaselt;

(b) kontrollivad, kas parandusmeede on võetud;

(c) hoiavad end kursis tooteohutusega seotud teaduslike ja tehniliste teadmiste arenguga.

6.           Et turujärelevalveasutustel oleks võimalik oma ülesandeid täita, kehtestatakse asjakohased menetlused ja antakse neist üldsusele teada.

7.           Piiramata siseriikliku õiguse kohaldamist konfidentsiaalsuse valdkonnas, tagatakse turujärelevalveasutuste poolt kogutavate ja võrreldavate andmete konfidentsiaalsuse kaitse. Riiklike turujärelevalveasutuste vahel ning nende ja komisjoni vahel vahetatav konfidentsiaalne teave jääb konfidentsiaalseks, v.a juhul, kui andmete allikaks olev ametiasutus nõustub selle avalikustamisega.

8.           Konfidentsiaalsuse kaitse ei tohi takistada teabe edastamist turujärelevalveasutustele, kui see on vajalik tõhusa järelevalve tagamiseks.

Artikkel 7

Turujärelevalveprogrammid

1.           Iga liikmesriik koostab üldise turujärelevalveprogrammi ning vaatab selle vähemalt iga nelja aasta järel läbi ja täiendab vajaduse korral. Programm hõlmab turujärelevalve korraldust ja sellega seotud meetmeid ning võtab liidu ühtlustamisõigusaktide ja määruse (EL) nr […/…] [milles käsitletakse tarbijatele mõeldud kaupade ohutust] kohaldamisel arvesse ettevõtluse vajadusi üldiselt ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate omi ning selles pakutakse juhiseid ja abi. See peab sisaldama järgmist:

(a) artikli 5 lõike 1 alusel määratud ametiasutuste valdkondlikku ja geograafilist pädevust;

(a) ametiasutustele eraldatud rahalisi vahendeid, personali, tehnilisi ja muid vahendeid;

(b) erinevate ametiasutuste peamisi töövaldkondi;

(c) erinevate ametiasutuste ja tolliasutuste omavahelise koordineerimise mehhanisme;

(d) ametiasutuste osalemist teabevahetuses vastavalt V peatükile;

(e) ametiasutuste osalemist valdkondlikus või projektipõhises koostöös liidu tasandil;

(f) vahendeid artikli 6 lõike 5 nõuete täitmiseks.

2.           Iga liikmesriik koostab valdkondlikud programmid ning vaatab need igal aastal läbi ja vajaduse korral täiendab neid. Need programmid hõlmavad kõiki valdkondi, milles ametiasutused rakendavad turujärelevalve meetmeid.

3.           Üldised ja valdkondlikud programmid ja nende täiendused tehakse teatavaks muudele liikmesriikidele ja komisjonile ning need tehakse vastavalt artikli 6 lõikele 6 üldsusele kättesaadavaks elektrooniliselt, ja kui asjakohane, siis ka muude vahenditega.

Artikkel 8

Ettevõtjate üldised kohustused

1.           Ettevõtjad ja vajaduse korral vastavushindamisasutused esitavad turujärelevalveasutustele viimaste nõudmisel kogu dokumentatsiooni ja teabe, mida nimetatud ametiasutused vajavad oma ülesannete täitmiseks, keeles, mis on kõnealusele ametiasutusele kergesti arusaadav.

2.           Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele kogu vajaliku teabe, k.a sellise, mis võimaldab toote täpset identifitseerimist ja hõlbustab selle jälgimist.

III PEATÜKK

Toodete kontroll liidu piires

Artikkel 9

Ohtu kujutavad tooted

1.           Kui turujärelevalveasutustel on artikli 6 lõikes 1 osutatud kontrolli käigus või tänu saadud teabele piisav põhjus uskuda, et turule lastud või seal kättesaadavaks tehtud või teenuse osutamise käigus kasutatav toode võib kujutada endast ohtu, peavad nad viima läbi asjaomase toote riskihindamise, võttes arvesse artiklis 13 sätestatud kaalutlusi ja kriteeriume.

Turujärelevalveasutused võtavad nõuetekohaselt arvesse kõiki kergesti kättesaadavat katsetulemust ja riskihinnangut, mille on toote suhtes läbi viinud või avaldanud ettevõtja või muu isik või ametiasutus, k.a muude liikmesriikide ametiasutused.

2.           Liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodete puhul annab formaalne mittevastavus õigusaktidele turujärelevalveasutustele piisava põhjuse uskuda, et toode võib kujutada endast ohtu, kui:

(a) sellele ei ole kinnitatud CE-märgist või muid märgiseid, mida nõuavad liidu ühtlustamisõigusaktid, või see on kinnitatud valesti;

(b) ELi vastavusdeklaratsiooni, kui see on nõutav, ei ole koostatud või see on koostatud valesti;

(c) tehniline dokumentatsioon on poolik või puudub;

(d) nõutav märgistus või kasutusjuhend on poolik või puudub.

Hoolimata sellest, kas riskihinnang näitab, et toode kujutab endast tõepoolest ohtu, nõuavad turujärelevalveasutused ettevõtjalt formaalse mittevastavuse kõrvaldamist. Kui ettevõtja seda ei tee, tagavad turujärelevalveasutused toote turult kõrvaldamise või tagasinõudmise.

3.           Piiramata artikli 10 lõike 4 kohaldamist, määravad turujärelevalveasutused juhul, kui nad leiavad, et toode kujutab ohtu, viivitamatult kindlaks vajaliku parandusmeetme, mille ettevõtja peab ettenähtud aja jooksul ohu kõrvaldamiseks võtma. Turujärelevalveasutused võivad soovitada parandusmeetme või leppida selle kokku asjaomase ettevõtjaga.

Ettevõtja tagab, et kõikide tema poolt ELi turul kättesaadavaks tehtud vastavate toodete suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

Ettevõtja esitab vastavalt artiklile 8 turujärelevalveasutusele kogu vajaliku teabe ja eelkõige:

(a) tootest tuleneva ohu täieliku kirjelduse;

(b) kõigi ohu kõrvaldamiseks võetud parandusmeetmete kirjelduse.

Kui võimalik, identifitseerib turujärelevalveasutus toote tootja või importija ning võtab meetmeid lisaks levitajale ka selle ettevõtja suhtes.

4.           Parandusmeetmed, mida ettevõtja peab võtma ohtu kujutava toote suhtes, võivad hõlmata järgmist:

(a) juhul, kui toode on hõlmatud liidu ühtlustamisõigusaktides või nende alusel sätestatud nõuetega, selliseid meetmeid, mis on vajalikud toote vastavusseviimiseks nimetatud nõuetega;

(b) juhul, kui toode võib kujutada endast ohtu üksnes teatavatel tingimustel või teatavatele isikutele ja kui liidu ühtlustamisõigusaktides selliseid ohte ei käsitleta:

i)        tootele sobivate, selgesõnaliste ja kergesti mõistetavate hoiatuste kinnitamist tootega kaasneda võivate ohtude kohta selle liikmesriigi ametlikus keeles / ametlikes keeltes, kelle turul toode on kättesaadavaks tehtud;

ii)       eeltingimuste kehtestamist toote turustamisele;

iii)      ohustatud isikute õigeaegset ja asjakohases vormis hoiatamist ohu suhtes, kaasa arvatud erihoiatuste avaldamine;

(c) juhul, kui toode võib kujutada endast tõsist ohtu, toote turulelaskmise või seal kättesaadavaks tegemise ajutist takistamist kuni riskihinnangu teostamiseni;

(d) juhul, kui toode kujutab endast tõsist ohtu:

i)        toote turulelaskmise või seal kättesaadavaks tegemise takistamist;

ii)       toote turult kõrvaldamist või tagasinõudmist ja üldsuse teavitamist asjaomasest ohust;

iii)      toote hävitamist või muul viisil kasutuskõlbmatuks muutmist.

5.           Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse teabe esitamise üksikasjad lõike 3 kolmanda lõigu kohaselt, tagades samal ajal süsteemi tulemuslikkuse ja nõuetekohase toimimise. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10

Turujärelevalveasutuste võetavad meetmed

1.           Kui turujärelevalveasutustel ei ole võimalik asjaomast ettevõtjat tuvastada või kui ettevõtja ei ole võtnud ettenähtud aja jooksul artikli 9 lõike 3 kohaseid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik vajalikud meetmed tootega kaasneva ohu kõrvaldamiseks.

2.           Lõike 1 kohaldamiseks võivad turujärelevalveasutused vastavalt olukorrale kohustada asjaomaseid ettevõtjaid võtma mh mis tahes parandusmeetmeid, millele on osutatud artikli 9 lõikes 4, või võtta selliseid meetmeid ise.

Turujärelevalveasutused võivad ohtu kujutavad tooted hävitada või muul viisil kasutuskõlbmatuks muuta, kui nad loevad seda vajalikuks ja proportsionaalseks. Nad võivad nõuda asjaomaselt ettevõtjalt sellise meetme kulude katmist.

Esimene lõik ei takista liikmesriike lubamast turujärelevalveasutustel võtta muid, täiendavaid meetmeid.

3.           Enne lõike 1 alusel meetmete võtmist ettevõtja suhtes, kes ei ole võtnud vajalikke parandusmeetmeid, annavad turujärelevalveasutused talle vähemalt 10 päeva, et saada ära kuulatud.

4.           Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et toode kujutab endast tõsist ohtu, võtavad nad kõik vajalikud meetmed ning nad võivad seda teha ilma, et nõuaksid esmalt ettevõtjalt parandusmeetmete võtmist vastavalt artikli 9 lõikele 3, ja andmata ettevõtjale enne võimalust saada ära kuulatud. Sellistel juhtudel kuulatakse ettevõtja ära niipea, kui see on mõislikult teostatav.

5.           Kõigi lõigete 1 või 4 kohaselt võetavate meetmete puhul:

(a) teavitatakse ettevõtjat neist viivitamatult ja antakse talle teavet võimalike parandusmeetmete kohta, mida asjaomase liikmesriigi õigus võimaldab;

(a) sedastatakse täpsed põhjused, millel need rajanevad;

(b) lõpetatakse need viivitamatult, kui ettevõtja on näidanud, et on võtnud nõutud meetmed.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel juhul, kui ettevõtja, keda on meetmest teavitatud, ei ole asjaomane ettevõtja, teavitatakse meetmest liidus asuvat tootjat või importijat, kui viimane on turujärelevalveasutusele teada.

6.           Et kaitsta toodete kasutajate huve liidus, avaldavad turujärelevalveasutused selleks ettenähtud veebisaidil nii täielikus ulatuses, kui vajalik, teabe toote identiteedi, ohu olemuse ning meetmete kohta, mis on võetud selle ennetamiseks, vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Seda teavet ei avaldata juhul, kui konfidentsiaalsuse säilitamine on hädavajalik ärisaladuse hoidmiseks, isikuandmete kaitseks vastavalt liikmesriikide või liidu õigusele või seire- ja uurimismeetmetele vastutöötamise vältimiseks.

7.           Kõigi lõike 1 või 4 kohaselt võetavate meetmete puhul võib kohaldada õiguskaitsevahendeid, k.a pöörduda pädeva riikliku kohtu poole.

8.           Kui turujärelevalveasutused võtavad lõike 1 või 4 alusel meetmeid, võivad nad nõuda ettevõtjatelt lõive, et katta osaliselt või täielikud oma tegevuse, sh riskihindamise käigus läbiviidavate katsete kulud.

Artikkel 11

Liidus kontrollitavate ja ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodete liidupoolne hindamine

1.           60 päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on teatanud liikmesriikidele vastavalt artikli 20 lõikele 4 meetmetest, mille algne teate esitanud liikmesriik on võtnud artikli 10 lõike 1 või 4 alusel, võivad liikmesriigid esitada vastuväiteid neile meetmetele, kui need on seotud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud tootega. Liikmesriik esitab vastuväite põhjused, kõik erinevused hinnangus, mille ta on andnud tootest tulenevale ohule ning kõik eriasjaolud ja kogu täiendava teabe, mis on seotud kõnealuse tootega.

2.           Kui liikmesriigid ei esita lõike 1 alusel ühtki vastuväidet ja komisjon ei arva, et riiklikud meetmed on vastuolus liidu õigusega, loetakse algse teate esitanud liikmesriigi poolt võetud meetmed õigustatuks ja iga liikmesriik tagab viivitamatu piiravate meetmete võtmise asjaomase toote suhtes.

3.           Kui mõni liikmesriik on lõike 1 alusel esitanud vastuväite või kui komisjon on seisukohal, et riiklikud meetmed võivad olla vastuolus liidu õigusega, alustab komisjon viivitamatult konsultatsioone asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ja hindab riiklikke meetmeid, võttes arvesse kõiki teaduslikke või tehnilisi tõendeid.

4.           Lõike 3 alusel läbi viidud hindamise alusel võib komisjon teha rakendusaktiga otsuse, kas riiklikud meetmed on õigustatud ja kas kõik liikmesriigid, kes ei ole veel samalaadseid meetmeid võtnud, peaksid seda tegema. Sellisel juhul adresseerib komisjon otsuse asjaomastele liikmesriikidele ja ettevõtjale või ettevõtjatele.

5.           Kui komisjon otsustab, et riiklikud meetmed on õigustatud, võtavad kõik liikmesriigid viivitamatult piiravad meetmed. Kui ta otsustab, et riiklikud meetmed ei ole õigustatud, tühistab algne teate esitanud liikmesriik ja iga liikmesriik, kes on samalaadse meetme võtnud, võetud meetme ja vastavalt artiklile 20 kiire teabevahetuse süsteemi kaudu saadetud teate.

6.           Kui riiklik meede loetakse õigustatuks ja toode liidu ühtlustamisõigusaktidele mittevastavaks puuduste tõttu asjaomastes ühtlustatud standardites, teatab komisjon sellest asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile ja võib esitada vastavasisulise nõude vastavalt määruse (EL) nr 1025/2012 artiklile 11.

Artikkel 12

Liidu meetmed tõsist ohtu kujutavate toodete vastu

1.           Kui on ilmne, et toode või konkreetne tootekategooria või -rühm kujutab endast ohtu selle kasutamisel ettenähtud otstarbel või põhjendatult prognoositavatel tingimustel, võib komisjon võtta rakendusaktidega mis tahes asjakohaseid meetmeid, sõltuvalt olukorra tõsidusest, k.a meetmed selliste toodete turulelaskmise või turul kättesaadavaks tegemise keelamiseks, peatamiseks, piiramiseks või eritingimustele allutamiseks, et tagada avalike huvide kaitse kõrge tase, eeldusel, et asjaomas(t)e liikmesriigi/liikmesriikide võetud meetmete või mis tahes muu liidu õiguse kohase menetlusega ei ole võimalik ohtu rahuldavalt ohjeldada. Komisjon võib nende rakendusaktidega sätestada sobivad kontrollimeetmed, mida liikmesriigid peavad nende aktide tulemusliku rakendamise tagamiseks võtma.

Esimeses lõigus nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutusega üldiselt, töötervishoiu ja -ohutusega, tarbijakaitse, keskkonna ja avaliku julgeoleku ja muude avalikele huvidega, võtab komisjon vastavalt artikli 32 lõikes 3 osutatud menetlusele vastu rakendusaktid, mida kohaldatakse viivitamata.

2.           Toodete ja ohtude puhul, mille suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1907/2006, kehtib käesoleva artikli 1 lõike kohaselt tehtud komisjoni otsus kuni kaks aastat ja seda saab pikendada veel kuni kaheks aastaks. Selline otsus ei piira nimetatud määruses sätestatud menetluste rakendamist.

3.           Keelatud on eksportida liidust tooteid, mille turulelaskmine või turul kättesaadavaks tegemine liidus on keelatud lõike 1 kohaselt võetud meetmega, v.a juhul, kui meede selgesõnaliselt lubab toodet eksportida.

4.           Iga liikmesriik võib esitada komisjonile põhjendatud taotluse lõikes 1 osutatud meetme võtmise vajaduse läbivaatamise kohta.

Artikkel 13

Riskihindamine

1.           Riskihindamine põhineb kättesaadavatel teaduslikel või tehnilistel tõenditel.

Toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1907/2006, viiakse riskihindamine läbi vastavalt vajadusele kooskõlas nimetatud määruse I lisa asjakohaste osadega.

2.           Turujärelevalveasutused võtavad riskihindamisel arvesse, millises ulatuses toode vastab:

(a) toote suhtes kohaldatavatele nõuetele, mis on sätestatud liidu ühtlustamisõigusaktides või põhinevad neil aktidel ja mis on seotud käsitletava võimaliku ohuga, võttes täiel määral arvesse katsearuandeid või sertifikaate, mis kinnitavad vastavust ja mille on välja andnud vastavushindamisasutus;

(b) liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud või neil põhinevate nõuete puudumise korral erieeskirjadele, millega sellistele toodetele sätestatakse tervisekaitse- ja ohutusnõuded selle liikmesriigi õiguses, kus toode on tehtud turul kättesaadavaks, tingimusel, et sellised eeskirjad on kooskõlas liidu õigusega;

(c) kõigile liidu standarditele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

3.           Vastavus lõike 2 punktides a, b ja c osutatud kriteeriumidele annab aluse eeldada, et toode järgib piisavalt neid avalikke huve, millega nimetatud kriteeriumid on seotud. See aga ei takista turujärelevalveasutusi võtmast käesoleva määruse alusel meetmeid, kui ilmneb uusi tõendeid, et toode kujutab ohtu hoolimata sellisest vastavusest.

4.           Asjaomaste avalike huvide kaitse kõrgemate tasemete saavutamise võimalikkus ja muude, väiksemat ohtu kujutavate toodete kättesaadavus ei ole põhjus toodet ohtu kujutavaks lugeda.

IV PEATÜKK

Liitu saabuvate toodete kontroll

Artikkel 14

Kontrollimised ja ringlusse lubamise peatamine

1.           Liikmesriikide ametiasutustel, kes vastutavad toodete kontrolli eest liidu välispiiridel, peavad olema nende ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud volitused ja vahendid. Nad viivad enne toodete vabasse ringlusse lubamist läbi asjakohased dokumentaalsed ning vajaduse korral füüsilised ja laboratoorsed kontrollid.

2.           Kui liikmesriigis vastutab turujärelevalve ja välispiiri kontrolli eest rohkem kui üks ametiasutus, teevad need ametiasutused omavahel koostööd, vahetades oma ülesannetega seotud asjakohast teavet.

3.           Vastavalt artiklile 17 peatavad välispiiri kontrolli eest vastutavad ametiasutused toote lubamise liidu turul vabasse ringlusse, kui neil on lõikes 1 osutatud kontrolli tulemusena põhjust uskuda, et toode võib kujutada ohtu.

Toodete puhul, mis peavad vabasse ringlusse lubamisel vastama liidu ühtlustamisõigusaktidele, annab formaalne mittevastavus nimetatud õigusaktidele liikmesriigi ametiasutustele piisava põhjuse uskuda, et toode võib kujutada endast ohtu, kui:

(a) tootega ei ole kaasas õigusaktidega nõutavat dokumentatsiooni;

(b) toode ei ole nimetatud õigusaktide kohaselt märgistatud;

(c) tootel on CE-märgis või muu liidu ühtlustamisõigusaktidega nõutav märgis kinnitatud valel või eksitaval viisil.

4.           Välispiiri kontrolli eest vastutavad ametiasutused teatavad igast lõike 3 alusel tehtud peatamisest viivitamatult turujärelevalveasutustele.

5.           Kergriknevate kaupade korral püüavad välispiiri kontrolli eest vastutavad ametiasutused võimaluste piires tagada, et nõuded, mille nad võivad kehtestada kaupade ladustamisele või kaupade veoks kasutatavate sõidukite parkimisele, ei satuks vastuollu kõnealuste kaupade säilitamistingimustega.

6.           Kui välispiiri kontrolli eest vastutavatel ametiasutustel on põhjust uskuda, et tooted, mida ei ole vabasse ringlusse lubatud, kujutavad ohtu, edastavad nad kogu asjakohase teabe lõppsihtkohaks oleva liikmesriigi välispiiri kontrolli eest vastutavatele ametiasutustele.

Artikkel 15

Ringlusse lubamine

1.           Toode, mille ringlusse lubamise on välispiiri kontrolli eest vastutavad ametiasutused artikli 14 kohaselt peatanud, lubatakse ringlusse juhul, kui turujärelevalveasutused ei ole kolme tööpäeva jooksul alates ringlusselubamise peatamisest taotlenud nimetatud ametiasutustelt peatamise jätkamist või kui neile on teatatud, et toode ei kujuta ohtu, ning tingimusel, et kõik muud ringlusse lubamisega seotud nõuded ja formaalsused on täidetud.

2.           Kui turujärelevalveasutused järeldavad, et toode, mille ringlusse lubamine peatati formaalse mittevastavuse tõttu vastavalt artikli 14 lõike 3 teisele lõigule, ei kujuta ohtu, peab ettevõtja sellegipoolest formaalse mittevastavuse enne toote ringlusse lubamist kõrvaldama.

3.           Vastavus liidu kõigi ühtlustamisõigusaktide nõuetele, mida toote suhtes selle ringlusse lubamisel kohaldatakse ja mis on seotud käsitletava võimaliku ohuga, võttes täiel määral arvesse katsearuandeid või sertifikaate, mis kinnitavad vastavust ja mille on välja andnud vastavushindamisasutus, annab turujärelevalveasutustele aluse eeldada, et toode ei kujuta ohtu. Kuid see ei takista neid ametiasutusi andmast välispiiri kontrolli eest vastutavatele ametiasutustele korraldust toodet ringlusse mitte lasta juhul, kui on tõendeid, et vaatamata nimetatud vastavusele kujutab toode tegelikult ohtu.

Artikkel 16

Ringlusse lubamisest keeldumine

1.           Kui turujärelevalveasutused järeldavad, et toode kujutab ohtu, annavad nad välispiiri kontrolli eest vastutavatele ametiasutustele korralduse toodet vabasse ringlusse mitte lubada ja lisada tootega kaasas olevale faktuurarvele ja igale muule asjakohasele saatedokumendile järgmise pealdise:

„Toode kujutab ohtu – vabasse ringlusse mitte lubada – määrus (EL) nr XXX/XXXX”.

2.           Kui asjaomane toode deklareeritakse seejärel mõneks muuks tolliprotseduuriks kui vabasse ringlusse lubamine, lisatakse lõikes 1 nimetatud pealdis lõikes 1 sätestatud tingimustel ka selle protseduuriga seotud dokumentidele, tingimusel, et turujärelevalveasutustel ei ole vastuväiteid.

3.           Vastavalt olukorrale kas turujärelevalveasutused või välispiiri kontrolli eest vastutavad ametiasutused võivad ohtu kujutava toote hävitada või muul viisil kasutuskõlbmatuks muuta, kui nad peavad seda vajalikuks ja proportsionaalseks. Sellise meetme kulud katab isik, kes deklareeris toote vabasse ringlusse lubamiseks.

4.           Turujärelevalveasutused annavad välispiiri kontrolli eest vastutavatele ametiasutustele teavet tootekategooriate kohta, kus on tuvastatud oht vastavalt lõikele 1.

5.           Kõigi lõike 1 või 3 kohaselt võetavate meetmete puhul võib kohaldada õiguskaitsevahendeid, k.a pöörduda pädeva riikliku kohtu poole.

6.           Kui turujärelevalveasutused võtavad lõike 1 alusel meetmeid, võivad nad nõuda lõive, et katta osaliselt või täielikud oma tegevuse, sh riskihindamise käigus läbiviidava katsetamise kulud.

Artikkel 17

Isiklik import

1.           Kui toode saabub liitu füüsilisest isikust omaniku valduses ja paistab põhjendatult olevat mõeldud selle füüsilise isiku isiklikuks kasutamiseks, ei peatata selle ringlusselubamist artikli 14 lõike 3 kohaselt, v.a juhul, kui toode võib ohustada inimeste, loomade või taimede elu ja tervist.

2.           Toode loetakse selle liitu toonud füüsilise isiku isiklikuks tarbimiseks mõelduks juhul, kui see on juhuslikku laadi ja mõeldud kasutamiseks nimetatud füüsilise isiku või tema pere poolt ning ei selle olemus ega kogus ei osuta ärilistele kavatsustele.

Artikkel 18

Liitu saabuvate ja ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodete liidupoolne hindamine

1.           60 päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on artikli 20 lõike 4 kohaselt edastanud liikmesriikidele algse teate esitanud liikmesriigi keeldumise lubada toode ringlusse, võivad liikmesriigid esitada vastuväite keeldumisele, kui see on seotud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud tootega. Liikmesriik esitab vastuväite põhjused, kõik erinevused hinnangus, mille ta on andnud tootest tulenevale ohule, ning kõik eriasjaolud ja kogu täiendava teabe, mis on seotud kõnealuse tootega.

2.           Kui liikmesriigid ei esita lõike 1 alusel ühtki vastuväidet ja komisjon ei arva, et riiklikud meetmed on vastuolus liidu õigusega, loetakse algse teaten esitanud liikmesriigi keeldumine õigustatuks ja iga liikmesriik tagab viivitamatu piiravate meetmete võtmise asjaomase toote suhtes.

3.           Kui mõni liikmesriik on lõike 1 alusel esitanud vastuväite või kui komisjon on seisukohal, et keeldumine võib olla vastuolus liidu õigusega, alustab komisjon viivitamatult konsultatsioone asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ja hindab keeldumist, võttes arvesse kõiki teaduslikke või tehnilisi tõendeid.

4.           Lõike 3 alusel läbi viidud hindamise alusel võib komisjon teha rakendusaktiga otsuse, kas keeldumine on õigustatud ja kas kõik liikmesriigid, kes ei ole veel samalaadseid meetmeid võtnud, peaksid seda tegema. Sellisel juhul adresseerib komisjon otsuse asjaomastele liikmesriikidele ja ettevõtjale või ettevõtjatele.

5.           Kui komisjon otsustab, et keeldumine on õigustatud, võtavad kõik liikmesriigid viivitamatult piiravad meetmed. Kui ta otsustab, et keeldumine ei ole õigustatud, tühistab algne teate esitanud liikmesriik ja iga muu liikmesriik, kes on samalaadse meetme võtnud, võetud meetme ja vastavalt artiklile 20 kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX) kaudu saadetud teate.

6.           Kui keeldumine loetakse õigustatuks ja toode liidu ühtlustamisõigusaktidele mittevastavaks puuduste tõttu asjaomastes ühtlustatud standardites, teatab komisjon sellest asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile ja võib esitada vastavasisulise nõude vastavalt määruse (EL) nr 1025/2012 artiklile 11.

V PEATÜKK

Teabevahetus

Artikkel 19

Liidu kiire teabevahetuse süsteem RAPEX

1.           Komisjon haldab kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX). Liikmesriigid kasutavad RAPEXit teabe vahetamiseks toodete kohta, mis kujutavad ohtu käesoleva määruse tähenduses.

2.           Iga liikmesriik määrab ühe RAPEXi kontaktpunkti.

3.           Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada RAPEXi kaudu teabe vahetamise üksikasjad ja menetlused. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.           RAPEXi tegevuses osalemine on avatud kandidaatriikidele, kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele kooskõlas liidu ja nende riikide või organisatsioonide vahel sõlmitud lepingutega ja nende raames. Kõik sellised lepingud peavad olema vastastikused ja sisaldama konfidentsiaalsussätteid, mis vastavad liidus kehtivatele.

Artikkel 20

Ohtu kujutavatest toodetest teatamine RAPEXi kaudu

1.           RAPEXi kontaktisik teatab komisjonile viivitamatult:

(a) kõigist parandusmeetmetest, mille ettevõtjad on võtnud vastavalt artikli 9 lõikele 3;

(b) kõigist meetmetest, mille turujärelevalveasutused on võtnud vastavalt artikli 10 lõikele 1 või 4, v.a juhul, kui see on seotud tootega, millest on teatatud vastavalt punktile a;

(c) kõigist keeldumistest lubada toode vabasse ringlusse vastavalt artiklile 16.

Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui RAPEXi kontaktisikul on alust uskuda, et tootest tuleneva ohu mõju ei ulatu tema liikmesriigi piiridest välja.

RAPEXi kontaktisik teatab komisjonile viivitamatult kõigist esimeses lõigus osutatud parandusmeetmete või meetmete täiendustest, muudatustest või tühistamistest.

2.           Lõike 1 kohaselt esitatud teave sisaldab kõiki teadaolevaid ohuga seotud üksikasju, kuid vähemalt:

(a) ohu olemust ja taset, k.a riskihindamise tulemuste kokkuvõte;

(b) liidu ühtlustamisõigusaktidele mittevastavuse olemust;

(c) toote identifitseerimiseks vajalikku teavet;

(d) teavet toote päritolu ja turustusahela kohta;

(e) meetme või parandusmeetme võtmise kuupäeva ja kestust;

(f) võetud meetme või parandusmeetme olemust ja seda, kas see oli vabatahtlik, heakskiidetud, nõutav;

(g) kas ettevõtjale on antud võimalus saada ära kuulatud.

Esimeses lõigus osutatud teave edastatakse, kasutades tüüpvormi, mille komisjon on RAPEXi süsteemis kättesaadavaks teinud.

3.           Kui teade on seotud tootega, mis on leitud liidu ühtlustamisõigusaktidega vastuolus olevat, tuleb ka märkida, kas mittevastavuse põhjuseks on:

(a) see, et toode ei vasta kohaldatavate õigusaktide nõuetele;

(b) puudused nimetatud õigusaktides osutatud ühtlustatud standardites, millele vastavuse korral võib eeldada vastavust nimetatud nõuetele.

Kui lõikes 1 osutatud meede või parandusmeede on seotud tootega, mille kohta teavitatud asutus on viinud läbi vastavushindamise, tagavad turujärelevalveasutused, et asjaomasele teavitatud asutusele antakse teada võetud meetmest või parandusmeetmest.

4.           Kui komisjon saab teate, edastab ta selle muudele liikmesriikidele. Kui teade ei vasta lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele, võib komisjon selle peatada.

5.           Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamatult meetmetest või parandusmeetmetest, mille nad on võtnud pärast teate saamist, ning esitavad kogu täiendava teabe, k.a läbiviidud katsete või analüüside tulemused või võimalikud lahkarvamused. Komisjon edastab selle teabe viivitamatult ülejäänud liikmesriikidele.

Artikkel 21

Turujärelevalve info- ja teavitussüsteem

1.           Komisjon haldab turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi (ICSMS), mis on mõeldud selleks, et koguda teavet turujärelevalvega seotud küsimuste kohta ja seda struktureeritult säilitada, eelkõige:

(a) turujärelevalveasutused ja nende pädevusvaldkonnad;

(b) turujärelevalveprogrammid;

(c) turujärelevalvemeetmete seire, läbivaatamine ja hindamine;

(d) kaebused või teated toodetest tulenevate ohtudega seotud küsimuste kohta;

(e) mittevastavused liidu ühtlustamisõigusaktidele, v.a meetmed ja parandusmeetmed, millest antakse vastavalt artiklile 20 teada RAPEXi kaudu;

(f) kõik artikli 11 lõike 1 või artikli 18 lõike 1 kohased liikmesriikide vastuväited ja nende järelmeetmed.

ICSMS sisaldab registrit viidetest artikli 20 kohaselt RAPEXi kaudu teatatud meetmetele või parandusmeetmetele.

Kui see on vajalik ja asjakohane, võib juurdepääsu ICSMS-le anda ka välispiiri kontrolli eest vastutavatele asutustele.

2.           Lõike 1 kohaldamisel sisestavad liikmesriigid ICSMSi nende käsutuses oleva teabe, mida ei ole artikli 20 alusel veel esitatud, ohtu kujutavate toodete, eelkõige ohtude tuvastamise, tehtud katsete tulemuste, võetud piiravate meetmete ja kontaktide kohta asjaomaste ettevõtjatega ning meetmete võtmise või võtmata jätmise põhjendused.

3.           Turujärelevalveasutused tunnustavad oma teistes liikmesriikides asuvate sõsarasutuste poolt või nende jaoks koostatud ja ICSMSi sisestatud katsearuannete kehtivust.

Artikkel 22

Rahvusvaheline konfidentsiaalse teabe vahetamine

Komisjon ja liikmesriigid võivad vahetada konfidentsiaalset teavet, k.a RAPEXi kaudu vahetatavat teavet, kolmandate riikide reguleerivate ametiasutustega või rahvusvaheliste organisatsioonidega, kellega komisjon ja liikmesriik või liikmesriikide rühm on kokku leppinud kahe- või mitmepoolses vastastikkusel põhinevas konfidentsiaalse teabe vahetamise korras.

VI PEATÜKK

Koostöö

Artikkel 23

Vastastikune abistamine

1.           Liikmesriikide turujärelevalveasutuste vahel, iga liikmesriigi eri ametiasutuste vahel ning turujärelevalveasutuste, komisjoni ja asjaomaste liidu asutuste vahel peab olema tõhus koostöö ja teabevahetus turujärelevalveprogrammide ja kõigi ohtu kujutavate toodetega seotud küsimuste alal.

2.           Kui turujärelevalveasutused saavad muu liikmesriigi turujärelevalveasutuselt nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude, esitavad nad kogu asjakohase teabe või dokumentatsiooni ja viivad läbi kontrollimised, kontrollkäigud või uurimised ning esitavad neist ja võimalikest võetud järelmeetmetest aruande teabenõude esitanud asutusele.

Esimeses lõigus osutatud teavet, dokumentatsiooni ja aruandeid kasutatakse üksnes seoses selle juhtumiga, seoses millega seda nõuti, ning seda teavet käideldakse elektrooniliselt nii kiiresti kui võimalik.

Artikkel 24

Koostöö kolmandate riikide pädevate asutustega

1.           Turujärelevalveasutused võivad teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutustega, et vahetada teavet ja tehnilist abi, edendada ja lihtsustada juurdepääsu liidu teabevahetussüsteemidele, sh RAPEXile vastavalt artikli 19 lõikele 4, ning edendada vastavushindamise ja turujärelevalvega seotud tegevust.

2.           Koostöö kolmandate riikide pädevate asutustega toimub muu hulgas ka artiklis 27 osutatud tegevustena. Liikmesriigid tagavad oma pädevate asutuse osaluse nimetatud toimingutes.

Artikkel 25

Euroopa turujärelevalve foorum

1.           Luuakse Euroopa turujärelevalve foorum (EMSF).

2.           Iga liikmesriiki esindab EMSFi kohtumistel üks või mitu liikmesriigi poolt valitud isikut, kellel on teadmised ja kogemused, mida nõuab asjaomase kohtumise teema.

3.           EMSF saab kokku korrapäraste ajavahemike järel ja vajaduse korral komisjoni või liikmesriigi taotlusel.

4.           EMSF annab oma parima, et saavutada konsensust. Kui konsensusele ei jõuta, võtab EMSF oma seisukoha vastu liikmete lihthääleenamusega. Liikmed võivad taotleda oma seisukohtade ja nende põhjenduste ametlikku registreerimist.

5.           EMSF võib kutsuda eksperte ja kolmandaid isikuid osalema kohtumistel või paluda neil saata kirjalikke selgitusi.

6.           EMSF võib moodustada püsivaid või ajutisi allrühmi, mille hulka kuuluvad liidu ühtlustamisõigusaktide rakendamiseks loodavad turujärelevalve halduskoostöö rühmad. Sellistes allrühmades võivad vaatlejatena osaleda organisatsioonid, kes esindavad liidu tasandil tööstuse, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, tarbijate, laboratooriumide ja vastavushindamisasutuste huve.

7.           EMSF kehtestab oma kodukorra, mis jõustub siis, kui on saanud komisjoni heakskiitva arvamuse.

8.           EMSF teeb koostööd määrusega (EÜ) nr 1907/2006 loodud jõustamisalase teabe vahetamise foorumiga.

Artikkel 26

Komisjoni toetus ja täitevsekretariaat

1.           Komisjon toetab turujärelevalveasutuste koostööd. Komisjon osaleb EMSFi ja selle allrühmade kohtumistel.

2.           EMSFi aitab artiklis 27 sätestatud ülesannete täitmisel täitevsekretariaat, kes pakub EMSFile ja allrühmadele tehnilist ja logistilist tuge.

Artikkel 27

EMSFi ülesanded

EMSF täidab järgmisi ülesandeid:

(a) hõlbustab teabevahetust ohtu kujutavate toodete, riskihindamise, katsemeetodite ja -tulemuste, uute teadussuundade ning muude kontrollitoimingute seisukohalt asjakohaste aspektide kohta;

(b) kooskõlastab artiklis 7 osutatud üldiste ja valdkondlike turujärelevalveprogrammide ettevalmistamist ja rakendamist;

(c) korraldab ühist turujärelevalvet ja ühiseid katseprojekte;

(d) vahendab oskusteavet ja parimaid tavasid;

(e) korraldab koolitusprogramme ja riigiametnike vahetusi;

(f) abistab artikli 4 lõikes 3 kirjeldatud seiremeetmete võtmisel;

(g) korraldab teabekampaaniaid ja ühiskülastusi;

(h) parandab koostööd liidu tasandil seoses ohtu kujutavate toodete asukoha kindlakstegemise, nende turult kõrvaldamise ja tagasinõudmisega;

(i) tagab, et turujärelevalveasutuste kogutud tooteohutusteave, k.a teave kaebuste, õnnetuste, vigastusaruannete ning uurimiste ja katsete tulemuste kohta, on hõlpsasti kättesaadav, otsitav ja jagatav;

(j) aitab kaasa suuniste väljatöötamisele, et tagada käesoleva määruse tulemuslik ja ühtne rakendamine, võttes nõuetekohaselt arvesse eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning muude sidusrühmade ärihuve;

(k) annab komisjonile viimase taotluse korral nõu ja abi kõikide käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimuste hindamises;

(l) aitab liikmesriikides edenda ühesuguseid turujärelevalvealaseid tavasid.

Artikkel 28

Euroopa Liidu referentlaborid

1.           Komisjon võib rakendusaktidega määrata konkreetsete toodete, tootekategooriate või ‑rühmade või nendega seotud konkreetsete ohtude hindamiseks liidu referentlaborid, mis vastavad lõikes 2 sätestatud nõuetele.

2.           Iga Euroopa Liidu referentlabor peab vastama järgmistele nõuetele:

(a) tal on sobiva kvalifikatsiooniga personal, kellel on piisav väljaõpe labori pädevusvaldkonnas kohaldatavate analüüsimeetodite alal ja piisavad teadmised standarditest ja tavadest;

(b) tal on olemas varustus ja võrdlusmaterjalid, mis on vajalikud talle määratud ülesannete täitmiseks;

(c) ta tegutseb üldsuse huvides erapooletult ja sõltumatult;

(d) ta tagab, et tema töötajad järgivad teatavate teemade, tulemuste või teabe konfidentsiaalsuse põhimõtet.

3.           Liidu referentlaborid täidavad neile määratud pädevusalas vajaduse korral järgmisi ülesandeid:

(a) katsetavad tooteid seoses turujärelevalve ja uurimistega;

(b) aitavad lahendada vaidlusi liikmesriikide ametiasutuste, ettevõtjate ja vastavushindamisasutuste vahel;

(c) annavad komisjonile ja liikmesriikidele sõltumatut tehnilist ja teaduslikku nõu;

(d) töötavad välja uusi analüüsivõtteid ja -meetodeid;

(e) levitavad teavet ja pakuvad väljaõpet.

VII PEATÜKK

Rahastamine

Artikkel 29

Rahastamistegevus

1.           Liit võib seoses käesoleva määruse kohaldamisega rahastada järgmisi meetmeid:

(a) kaastööde koostamine ja ajakohastamine turujärelevalve juhiste jaoks;

(b) tehnilise ja teadusliku kompetentsuse kättesaadavaks tegemine komisjonile, et aidata komisjonil rakendada turujärelevalvealast halduskoostööd ning artiklis 11 ja 18 osutatud liidu hindamismenetlusi;

(c) eel- või abitegevus liidu õigusaktide rakendamisega seotud turujärelevalve meetmete elluviimise alal, nt uuringud, programmid, hindamised, juhiste väljatöötamine, võrdlevad analüüsid, vastastikused ühiskülastused, teadustöö, andmebaaside loomine ja haldamine, koolitustegevus, laborite tegevus, tasemekatsed, laboritevahelised katsed ja vastavushindamisega seotud töö ning Euroopa turujärelevalve kampaaniad ja muu selline tegevus;

(d) tehnilise abi programmide raames võetavad meetmed, koostöö kolmandate riikidega ning Euroopa turujärelevalvepoliitika ja -süsteemide tutvustamine ja edendamine huvitatud isikute seas nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil;

(e) turujärelevalveasutuste koostöö toimimine ning täitevsekretariaadi pakutav tehniline ja logistiline tugi EMSFile ja selle allrühmadele.

2.           Liidu finantsabi käesoleva määruse kohastele meetmetele antakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 kas otse või kaudselt, delegeerides eelarve täitmise ülesanded määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktis c loetletud üksustele.

3.           Eelarvepädevad institutsioonid määravad igal aastal kehtiva finantsraamistiku piires kindlaks käesolevas määruses osutatud meetmetele eraldatavad assigneeringud.

4.           Eelarvepädevate institutsioonide poolt turujärelevalvemeetmete jaoks kindlaks määratud assigneeringutest võidakse katta ka ettevalmistavate, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulusid, mis on vajalikud käesolevast määrusest tulenevate meetmete haldamiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks; eelkõige kuuluvad siia hulka uuringud, ekspertide kohtumised, teabe- ja kommunikatsioonimeetmed, sealhulgas ettevõtjate teavitamine liidu poliitilistest prioriteetidest, niivõrd kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega, infotehnoloogia võrgustikega seotud kulud, kui võrgustikud keskenduvad teabe töötlemisele ja vahetamisele, koos kõikide muude tehnilise ja haldusabi kuludega, mida komisjon kannab käesolevast määrusest tulenevate meetmete haldamisel.

5.           Komisjon hindab liidu rahastatavate turujärelevalvemeetmete vastavust liidu poliitikavaldkondade ja õigussüsteemi vajadustele ning teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellise hindamise tulemustest [viis aastat pärast kohaldamiskuupäeva] ning edaspidi iga viie aasta järel.

Artikkel 30

Liidu finantshuvide kaitse

1.           Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

2.           Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kohapeal kõiki abisaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid ning muid kolmandaid osapooli, keda on käesoleva määruse alusel rahastatud liidu vahenditest.

3.           Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96[41] sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidu eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.           Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutega, toetuslepingutega ja toetuse määramise otsustega, samuti käesoleva määruse rakendamisest tulenevate lepingutega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õigus auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

VIII PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 31

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse, kui on rikutud käesoleva määruse sätteid, millega pannakse ettevõtjatele kohustusi, või kui on rikutud liidu ühtlustamisõigusaktide sätteid, mis käsitlevad käesoleva määrusega hõlmatud tooteid ja millega pannakse ettevõtjatele kohustusi, juhul kui asjaomases õigusaktis ei nähta ette karistusi, ning võtavad vajalikud meetmed, et tagada nende eeskirjade täitmine. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad need sätted komisjonile hiljemalt [lisada kuupäev – 3 kuud enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva] ja teatavad komisjonile viivitamata kõikidest edaspidistest sätetesse tehtavatest muudatustest.

Esimeses lõigus osutatud karistuste puhul peab võtma arvesse ettevõtja suurust ja eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate olukorda. Karistusi võib suurendada, kui asjaomane ettevõtja on varem toime pannud samalaadse rikkumise, ning raskete rikkumiste puhul võib see hõlmata kriminaalkaristusi.

Artikkel 32

Komiteemenetlus

1.           Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) 182/2011 tähenduses.

2.           Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.           Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

Artikkel 33

Hindamine

Mitte hiljem kui [viis] aastat pärast kohaldamise alguskuupäeva hindab komisjon käesoleva määruse kohaldamist ning edastab hindamisaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Nimetatud aruandes hinnatakse, kas käesolev määrus on saavutanud oma eesmärgid, eelkõige sellistes küsimustes nagu tooteohutuseeskirjade ja liidu ühtlustamisõigusaktide tulemuslik ja tõhus rakendamine, turujärelevalveasutuste koostöö parandamine, liitu saabuvate toodete kontrolli tugevdamine ning inimeste tervise ja ohutuse üldiselt, töötervishoiu ja tööohutuse, tarbijate, keskkonna, avaliku julgeoleku ja muude avalike huvide parem kaitse, võttes arvesse määruse mõju ettevõtlusele ning eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

Artikkel 34

Muudatused

1.           Järgmised sätted jäetakse välja:

(a) direktiivi 2011/65/EL artikkel 18;

(b) nõukogu direktiivi 89/686/EMÜ artikkel 7;

(c) direktiivi 93/15/EMÜ artikli 7 lõige 2 ja 3 ning artikkel 8;

(d) direktiivi 94/9/EÜ artikkel 7;

(e) direktiivi 94/25/EÜ artikkel 7, artikli 10 lõige 4 ja artikkel 11;

(f) direktiivi 95/16/EÜ artikkel 7 ja 11;

(g) direktiivi 97/23/EÜ artikkel 8, 16 ja 18;

(h) direktiivi 1999/5/EÜ artikkel 9;

(i) direktiivi 2000/9/EÜ artikkel 14, 15 ja 19;

(j) direktiivi 2000/14/EÜ artikkel 5;

(k) direktiivi 2001/95/EÜ artikli 6 lõige 2 ja 3, artikkel 8, 9, 10, 11, 12 ja 13 ning II lisa.

(l) direktiivi 2004/108/EÜ artikkel 10 ja 11;

(m) direktiivi 2006/42/EÜ artikli 4 lõige 3 ja 4, artikkel 11, 17 ja 20;

(n) direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 9;

(o) direktiivi 2007/23/EÜ artikli 14 lõige 5 ja 6, artikkel 15, 16 ja 17;

(p) direktiivi 2008/57/EÜ artikli 13 lõige 5 ja artikkel 14;

(q) direktiivi 2009/48/EÜ artikkel 39, 40, 42 ja 45;

(r) direktiivi 2009/105/EÜ artikkel 7, 15 ja 17;

(s) direktiivi 2009/142/EÜ artikkel 7, 11 ja 12;

(t) määruse (EL) nr 305/2011 artiklid 56–59.

2.           Määruse (EÜ) nr 764/2008 artikli 3 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) Määruse (EL) nr […], [milles käsitletakse toodete turujärelevalvet] artikkel 10;”.

3.           Määrust (EÜ) nr 765/2008 muudetakse järgmiselt:

(a) määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 1 lõige 2 ja 3, artikli 2 punktid 14, 15, 17, 18 ja 19, III peatükk ning artikli 32 lõike 1 punkt e jäetakse välja;

(b) määruse (EÜ) nr 765/2008 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, 9. juuli 2008, milles sätestatakse vastavushindamisasutuste akrediteerimise nõuded ja CE-märgise kasutamise üldpõhimõtted ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93”

Viiteid määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklite 15–29 sätetele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 35

Üleminekusätted

Menetluste suhtes, mis on riiklikul või liidu tasandil algatatud käesoleva määruse artiklis 34 või direktiivi 2001/95/EÜ artiklites 6–9 osutatud sätete alusel, jätkuvad nimetatud sätete alusel.

Artikkel 36

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub [lisada kuupäev – sama kuupäev, mis määrusel (EL) nr […/…] [milles käsitletakse tarbijatele mõeldud toodete ohutust]].

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 765/2008 || Käesolev määrus

Artikli 15 lõiked 1, 2 ja 5 || Artikkel 2

Artikli 15 lõige 3 || -

Artikli 15 lõige 4 || Artikli 3 lõige 1

Artikli 16 lõige 1 || Artikli 4 lõige 1

Artikli 16 lõige 2 || Artikli 4 lõige 2 koostoimes artikli 3 lõikega 12; artikli 17 lõige 1 ja artikli 26 lõige 5

Artikli 16 lõige 3 || -

Artikli 16 lõige 4 || -

Artikli 17 lõige 1 || Artikli 5 lõige 4

Artikli 17 lõige 2 || Artikli 26 lõige 1

Artikli 18 lõige 1 || Artikli 5 lõige 3

Artikli 18 lõige 2 || Artikli 6 lõige 6

Artikli 18 lõige 3 || Artikli 5 lõige 2

Artikli 18 lõige 4 || Artikli 6 lõige 4

Artikli 18 lõiked 5 ja 6 || Artikli 4 lõige 3, artikli 6 lõiked 7, 8 ja 9 ning artikli 26 lõige 2

Artikli 19 lõike 1 esimene lõik || Artikli 6 lõige 1

Artikli 19 lõike 1 teine lõik || Artikkel 6 lõige 5 ja artikkel 7

Artikli 19 lõike 1 kolmas lõik || Artikli 8 lõike 1 teine lõik

Artikli 19 lõige 2 || Artikli 6 lõige 2

Artikli 19 lõige 3 || Artikli 9 lõike 5 punkt a

Artikli 19 lõige 4 || Artikli 6 lõige 3

Artikli 19 lõige 5 || Artikkel 26 lõige 5 ja artikkel 27

Artikli 20 lõige 1 || Artikli 9 lõige 4 ja artikli 18 lõike 1 punkt b

Artikli 20 lõige 2 || Artikkel 12

Artikkel 21 || Artikli 6 lõige 4 ja artikkel 9

Artikli 22 lõiked 1, 2 ja 3 || Artikli 18 lõiked 1 ja 2

Artikli 22 lõige 4 || Artikkel 17

Artikli 23 lõiked 1 ja 2 || Artikkel 19

Artikli 23 lõige 3 || Artikkel 27

Artikli 24 lõiked 1 ja 2 || Artikkel 20

Artikli 24 lõige 3 || Artikli 19 lõige 1

Artikli 24 lõige 4 || Artikli 18 lõige 2 ja artikli 19 lõige 2

Artikkel 25 || Artiklid 22−24

Artikkel 26 || Artikkel 21

Artikkel 27 || Artikkel 13

Artikkel 28 || Artikkel 14

Artikkel 29 || Artikkel 15

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

1.4.        Eesmärgid

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, mille mõju avaldub

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse toodete turujärelevalvet

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[42]) struktuurile

Jaotis 02 – Ettevõtlus – Peatükk 02 03: Kaupade siseturg ja valdkondliku poliitika põhimõtted

Jaotis 17 – Tervise- ja tarbijakaitse – Peatükk 17 02: Tarbijapoliitika

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Kaupade siseturg ja valdkondliku poliitika põhimõtted: parandada ühtse turu toimimist ning saavutada tarbijate ja teiste kasutajate ning muude avalike huvide kaitse kõrge tase.

Turvalisus ja kodakondsus − tarbijapoliitika.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi (DG ENTR) erieesmärk: jätkata kehtiva ELi siseturu õigustiku läbivaatamist ning teha vajaduse korral ettepanekuid uute seadusandlike või muude kui seadusandlike meetmete võtmiseks.

Tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi (DG SANCO) erieesmärk: tugevdada ja suurendada tooteohutust tõhusa turujärelevalve abil kogu liidus.

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Käesoleva algatuse oodatav tulemus on liidus ikka veel killustunud turujärelevalve raamistiku parandamine. Käesoleva ettepanekuga koondatakse määruse 765/2008/EÜ ja üldise tooteohutuse direktiivi turujärelevalvet käsitlevad sätted ühte õigusakti, mis hõlmab nii ühtlustatud kui ka ühtlustamata liidu õigustikuga reguleeritavaid tooteid, olenemata sellest, kas need on mõeldud kasutamiseks või leiavad tõenäoliselt kasutamist tarbijate või professionaalide poolt. Käesoleval ettepanekul on mõju ettevõtjatele ja riikide ametiasutustele, kes on oma turujärelevalvemeetmetega seonduvatest kohustustest paremini informeeritud. Ettepanekuga suurendatakse ka tarbijate ja muude kasutajate kaitset toodetega seonduvate nõuete täitmise tõhusama tagamise kaudu.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

- Ohtlike toodetega seonduvate teadete arv GRAS-RAPEXi infosüsteemis;

- selliste RAPEXi teadete osakaal, mis toovad kaasa vähemalt ühe reageeringu (teiselt liikmesriigilt);

- reageeringute arvu ja teadete arvu suhe (tõsiste ohtude korral);

- üldises abistavas infosüsteemis (ICSMS) vahetatud andmete maht ja kvaliteet;

- ühiste turujärelevalvemeetmete arv ja tulemused;

- töö ja ressursside jagamine;

- tooteohutusega seonduvate meetmete rakendamise näitajad (eelarved, inspekteerimised, laboratoorsed uuringud, võetud meetmed jms).

1.5.        Ettepaneku põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Käesoleva algatuse üldine eesmärk on parandada ühtse turu toimimist ja saavutada tarbijate ja teiste kasutajate ning muude avalike huvide kaitse kõrge tase ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete arvu vähendamise kaudu.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Vaatamata Euroopa ühtse turu olemasolule kuulub tooteohutuse nõuete rakendamise tagamine liikmesriikide pädevusse. Kuna turujärelevalve on liikmesriikides riigi tasandil praegu erinevalt korraldatud ja riikide järelevalveasutused on üksteisest sõltuvad, siis kerkib jätkuvalt esile probleeme. ELil on õigus toimida ELi toimimise lepingu artikli 114 kohaselt, et tagada tarbekaupade ühtse turu nõuetekohane toimimine ja suurendada piiriülese turujärelevalve tõhusust. Sel viisil toimimise õigust täiendab ELi toimimise lepingu artikli 169 lõige 1. Selles on sätestatud, et tarbijate huvide edendamiseks ja kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks aitab liit muu hulgas kaitsta tarbijate tervist, turvalisust ja majanduslikke huve. Subsidiaarsuse põhimõtte järgimiseks ei mõjuta käesolev ettepanek siiski liikmesriikide pädevust teostada menetlusi ja võtta meetmeid konkreetsete endast ohtu kujutavate toodete vastu.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kuigi EL on saavutanud ühtse turu ning kaupade vaba liikumine on neljast siseturu aluseks olevast vabadusest kõige arenenum ja kõige paremini kinnistunud, on veel nii mõndagi ära teha. Tervishoid ja tööohutus, tarbijakaitse, keskkonnakaitse ja muud avalikud huvid võivad kannatada mõnede ettevõtjate tõttu, kes ei täida seadust ja lasevad turule ohtlikke tooteid. Kõigile neile probleemidele oleks lahenduseks turujärelevalve. Ometi ei ole turujärelevalve liidu õigusraamistiku arenguga sammu pidanud. See peab olema hästi koordineeritud ja suutma reageerida kiiresti kogu ELis. On tõsi, et üldise tooteohutuse direktiivi ja määruse nr 765/2008/EÜ rakendamisega on tehtud edusamme, kuid turujärelevalve eeskirjade hajutatus erinevate liidu õigusaktide (üldise tooteohutuse direktiiv, määrus nr 765/2008/EÜ ja paljud valdkondlikud direktiivid) vahel on toonud kaasa segaduse nii ettevõtjate kui ka riikide ametiasutuste jaoks ning vähendanud turujärelevalve tulemuslikkust liidus. Seda silmas pidades oleks käesolev ühtse eraldiseisva turujärelevalve määruse ettepanek nende probleemide lahendamiseks hädavajalik.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas kaupade vaba liikumist käsitleva ELi õigustikuga, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiviga 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiviga 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiviga 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/95/EÜ teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/142/EÜ küttegaasiseadmete kohta[43].

Samuti on käesolev ettepanek kooskõlas samasse paketti kuuluva ettepanekuga tarbijatele mõeldud kaupade ohutust käsitleva määruse kohta, millega asendatakse üldise tooteohutuse direktiiv 2001/95/EÜ.

Käesolevast ettepanekust tuleneb koostoime valdkondlike õigusaktide alusel toimuva teavitamisega ohtlikest toodetest ja kaitsemeetmetest, millest läbivaadatud RAPEXi süsteemis tuleb edaspidi teatada vaid üks kord.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

X Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

· X          rakendusametitele

· ¨         ühenduste asutatud asutustele[44]

· ¨         riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

¨      isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkus:

Käesoleva algatuse jaoks ei ole vaja täiendavaid eelarvelisi vahendeid, vaid seda rahastatakse olemasolevate vahendite ümberpaigutamise kaudu. Mõnesid meetmed haldab Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (EAHC). Kooskõlas nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded,[45] on komisjon usaldanud[46] Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametile ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogrammi (2007–2013) juhtimise rakendusülesanded. Seepärast võib komisjon otsustada usaldada Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametile juhtimise rakendusülesanded ka tarbijakaitseprogrammi (2014−2020) jaoks, mis peaks pärast selle vastuvõtmist olema õiguslik alus tooteohutuse valdkonna hangetele ja toetustele. Programmi kavandatav delegeerimine kujutab endast juba praegu EAHC-le usaldatud ülesannete laiendust.

Lisaks sellele ei tulene käesolevast algatusest vajadust täiendavate eelarveliste vahendite järele seoses mõlema IT-süsteemi, s.o GRAS-RAPEXi ja ICSMSi haldamise, käigus hoidmise ja kohandamisega seonduvate kuludega lisaks neile kuludele, mis on juba kaasatud mitmeaastase finantsraamistiku (2014−2020) ettepaneku kohastesse DG SANCO ja DG ENTRi tegevuseelarvetesse.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Tulevane turujärelevalve foorum on platvorm aruteludeks tulevase määruse nõuetekohase rakendamise üle.

Lõppsätetes tehakse ka ettepanek, et viis aastat pärast selle jõustumist hindab komisjon rakendamist ja koostab selle kohta aruande. See peaks võimaldama kindlaks teha määruse võimalikud probleemid ja puudused ning võiks olla lähekohaks täiendavatele meetmetele, sealhulgas määruse võimalikule muutmisettepanekule, et turujärelevalve raamistikku veelgi täiustada.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud ohud

RAPEXi nõuetekohase toimimisega seotud riskid (nt suurem teadete arv, mis viib tähelepanu tõeliselt ohtlikelt toodetelt kõrvale või vähendab selle usaldusväärsust, infotehnoloogilised probleemid, nagu süsteemi rikked, konfidentsiaalsusküsimused).

ICSMSi toimimisega seotud riskid seonduvad peamiselt infotehnoloogiliste probleemidega, nagu süsteemi võimalikud rikked ja konfidentsiaalsusküsimused.

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Kavandatud kontrollimeetodid on sätestatud finantsmääruses ja selle kohaldamiseeskirjades.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

Komisjon peab tagama, et ELi finantshuve kaitstakse pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavate meetmete kohaldamise, tõhusa kontrollimise ja alusetult makstud summade sissenõudmisega ning et juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi kooskõlas määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EÜ) nr 1073/1999. Lisaks kõikide regulatiivsete kontrollimehhanismide rakendamisele kujundavad pädevad komisjoni talitused välja pettusevastase võitluse strateegia, mis vastab komisjoni uuele, 24. juunil 2011 vastu võetud pettusevastase võitluse strateegiale, et muu hulgas tagada, et komisjoni pettusevastase võitlusega seotud sisekontroll oleks täielikult kooskõlas eelnimetatud komisjoni strateegiaga ja et pettuseriski ohjamine oleks suunatud pettuseriski valdkondade ja sobivate reageerimisviiside kindlakstegemisele. Vajaduse korral moodustatakse koostöövõrgustikud ja võetakse kasutusele piisavad IT-vahendid, et analüüsida tarbijakaitseprogrammiga seotud pettusejuhtumeid. Eelkõige kehtestatakse näiteks järgmised meetmed:

· tarbijakaitseprogrammi rakendamisest tulenevates otsustes, toetus- ja hankelepingutes antakse komisjonile, sealhulgas OLAFile, ja kontrollikojale selgesõnaliselt õigus teostada auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi;

· toetuste andmise menetluse / hankemenetluse hindamisetapis kontrollitakse toetuse taotlejaid ja pakkujaid avaldatud menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide alusel, lähtudes deklaratsioonidest ja varajase hoiatamise süsteemist;

· rahastamiskõlblikke kulusid reguleerivaid eeskirju lihtsustatakse kooskõlas finantsmääruse sätetega;

· kõiki lepingute haldamisega tegelevaid töötajaid, samuti audiitoreid ja kontrollijaid, kes kontrollivad toetusesaajate deklaratsioone kohapeal, koolitatakse korrapäraselt pettuse ja eeskirjade eiramisega seotud küsimustes .

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, mille mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus………………………...……….] || Liigendatud/ liigendamata ([47]) || EFTA[48] riigid || Kandidaatriigid[49] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

Nr 1: Kaupade siseturg ja valdkondliku poliitika põhimõtted || 02 03 01 || Liigendatud || JAH || EI || EI || EI

Nr 3: Turvalisus ja kodakondsus || 17 01 04 01 Halduskulud 2014.–2020. aasta tarbijakaitseprogrammi toetuseks || Liigendamata || JAH || EI || EI || EI

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus……………………………………..] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

Nr 3: Turvalisus ja kodakondsus || 17 02 01 2014.–2020. aasta tarbijakaitseprogramm || Liigendatud || JAH || JAH || EI || EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele[50]

miljonites eurodes, jooksevhindades (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 1 || Kaupade siseturg ja valdkondliku poliitika põhimõtted

Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat (DG ENTR) || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || ||

Eelarverida 02 03 01 || Kulukohustused || (1) || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 7,800

Maksed || (2) || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 7,800

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[51] || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Eelarverida: || Kulukohustused || (1a) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Maksed || (2a) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

|| || || || || || ||

Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi (DG ENTR) assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 7,800

Maksed || =2+2a || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 7,800

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (3) || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 7,800

Maksed || (4) || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 7,800

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (5) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 02 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =3+ 5 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 7,800

Maksed || =4+ 5 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 1,300 || 7,800

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 3 || Turvalisus ja kodakondsus

Tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat (DG SANCO) || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || ||

Eelarverida 17 02 01 || Kulukohustused || (1) || 3,000 || 3,060 || 3,121 || 3,184 || 3,247 || 3,312 || 18,924

Maksed || (2) || 1,500 || 3,030 || 3,091 || 3,152 || 3,215 || 4,936 || 18,924

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[52] || || || || || || ||

Eelarverida 17 01 04 01 || Kulukohustused || (1a) || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,600

Maksed || (2a) || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,600

|| || || || || || || || ||

Tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi (DG SANCO) assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a || 3,100 || 3,160 || 3,221 || 3,284 || 3,347 || 3,412 || 19,524

Maksed || =2+2a || 1,600 || 3,130 || 3,191 || 3,252 || 3,315 || 5,036 || 19,524

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (3) || 3,000 || 3,060 || 3,121 || 3,184 || 3,247 || 3,312 || 18,924

Maksed || (4) || 1,500 || 3,030 || 3,091 || 3,152 || 3,215 || 4,936 || 18,924

ŸEriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (5) || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,600

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 3 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =3+ 5 || 3,100 || 3,160 || 3,221 || 3,284 || 3,347 || 3,412 || 19,524

Maksed || =4+ 5 || 1,600 || 3,130 || 3,191 || 3,252 || 3,315 || 5,036 || 19,524

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (6) || 4,300 || 4,360 || 4,421 || 4,484 || 4,547 || 4,612 || 26,724

Maksed || (7) || 2,800 || 4,330 || 4,391 || 4,452 || 4,515 || 6,236 || 26,724

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (8) || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,600

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =6+ 8 || 4,400 || 4,460 || 4,521 || 4,584 || 4,647 || 4,712 || 27,324

Maksed || =7+ 8 || 2,900 || 4,430 || 4,491 || 4,552 || 4,615 || 6,336 || 27,324

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes, jooksevhindades (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat (DG ENTR) || || ||

Ÿ Personalikulud || 0,786 || 0,786 || 0,786 || 0,786 || 0,786 || 0,786 || 4,716

Ÿ Muud halduskulud || 0,079 || 0,079 || 0,079 || 0,079 || 0,079 || 0,079 || 0,474

Tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat (DG SANCO) || || || || || || ||

Ÿ Personalikulud || 1,048 || 1,048 || 1,048 || 1,048 || 1,048 || 1,048 || 6,288

Ÿ Muud halduskulud (lähetused, koosolekud) || 0,079 || 0,079 || 0,079 || 0,079 || 0,079 || 0,079 || 0,474

KOKKU || Assigneeringud || 1,992 || 1,992 || 1,992 || 1,992 || 1,992 || 1,992 || 11,952

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 1,992 || 1,992 || 1,992 || 1,992 || 1,992 || 1,992 || 11,952

miljonites eurodes, jooksevhindades (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1– 5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 6,392 || 6,452 || 6,513 || 6,576 || 6,639 || 6,704 || 39,276

Maksed || 4,892 || 6,422 || 6,483 || 6,544 || 6,607 || 8,328 || 39,276

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes jooksevhindades (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

||

Väljundi liik[53] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK[54]: jätkata kehtiva ELi siseturu õigustiku läbivaatamist ning teha vajaduse korral ettepanekuid uute seadusandlike või muude kui seadusandlike meetmete võtmiseks || || || || || || || || || || || || || || ||

Suunised ja omavahelise võrdlemise meetmed || || 0,050 || 1 || 0,050 || 1 || 0,050 || 1 || 0,050 || 1 || 0,050 || 1 || 0,050 || 1 || 0,050 || 6 || 0,300 ||

Tehnilised ekspertteadmised ja tehniline abi || || 0,600 || 1 || 0,600 || 1 || 0,600 || 1 || 0,600 || 1 || 0,600 || 1 || 0,600 || 1 || 0,600 || 6 || 3,600 ||

Euroopa turujärelevalve poliitika edendamine || || 0,050 || 1 || 0,050 || 1 || 0,050 || 1 || 0,050 || 1 || 0,050 || 1 || 0,050 || 1 || 0,050 || 6 || 0.300

Koostöö kolmandate riikidega || || 0,100 || 1 || 0,100 || 1 || 0,100 || 1 || 0,100 || 1 || 0,100 || 1 || 0,100 || 1 || 0,100 || 6 || 0.600

Turujärelevalveasutuste (sh ICSMS) toetamine || || 0,500 || 2 || 0,500 || 2 || 0,500 || 2 || 0,500 || 2 || 0,500 || 2 || 0,500 || 2 || 0,500 || 12 || 3.000

DG ENTR erieesmärk kokku || 6 || 1,300 || 6 || 1,300 || 6 || 1,300 || 6 || 1,300 || 6 || 1,300 || 6 || 1,300 || 36 || 7,800

ERIEESMÄRK: DG SANCO || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || ||

Turujärelevalve- ja jõustamismeetmed (ühismeetmed, ametnike vahetamine, turujärelevalve foorumi sekretariaadi rahastamine) || || 2,357 || 3 || 2,242 || 3 || 2,287 || 3 || 2,333 || 3 || 2,380 || 3 || 2,427 || 3 || 2,425 || 18 || 14,144

RAPEXi (eelkõige IT rakenduste) edasiarendamine ja haldamine || || 0,797 || 1 || 0,758 || 1 || 0,773 || 1 || 0,788 || 1 || 0,804 || 1 || 0,820 || 1 || 0,837 || 6 || 4,780

|| || || || || || || || || || || || || || || ||

DG SANCO erieesmärk kokku || 4 || 3,000 || 4 || 3,060 || 4 || 3,121 || 4 || 3,184 || 4 || 3,247 || 4 || 3,312 || 24 || 18,924

KULUD KOKKU || || 4,300 || || 4,360 || || 4,421 || || 4,484 || || 4,547 || || 4,612 || || 26,724

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes, jooksevhindades (kolm kohta pärast koma)

|| 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || ||

DG ENTRi personalikulud || 0,786 || 0,786 || 0,786 || 0,786 || 0,786 || 0,786 || 4.716

DG SANCO personalikulud (täistööaja ekvivalendi keskmine kulu: 131 000 eurot) || 1,048 || 1,048 || 1,048 || 1,048 || 1,048 || 1,048 || 6,288

DG ENTRi muud halduskulud || 0,079 || 0,079 || 0,079 || 0,079 || 0,079 || 0,079 || 0,474

DG SANCO muud halduskulud || 0,079 || 0,079 || 0,079 || 0,079 || 0,079 || 0,079 || 0,474

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 1,992 || 1,992 || 1,992 || 1,992 || 1,992 || 1,992 || 11,952

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[55] || || || || || || ||

Personalikulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||

DG SANCO muud halduskulud || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,600

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,600

KOKKU || 2,092 || 2,092 || 2,092 || 2,092 || 2,092 || 2,092 || 12,552

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes, jooksevhindades (kolm kohta pärast koma)

|| 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

02 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) − DG ENTR || 0,786 || 0,786 || 0,786 || 0,786 || 0,786 || 0,786

17 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) − DG SANCO (täistööaja ekvivalendi keskmine kulu: 131 000 eurot) || 1,048 || 1,048 || 1,048 || 1,048 || 1,048 || 1,048

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

XX 01 04 aa[56] || - peakorteris[57] || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

- delegatsioonides || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Muud eelarveread (täpsustage) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

KOKKU (DG ENTR, DG SANCO) || 1,834 || 1,834 || 1,834 || 1,834 || 1,834 || 1,834

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Vajalikud vahendid on näidatud rakendusameti täidetavaid ülesandeid arvesse võtmata. Ettepanek ei too kaasa praegu rakendusameti kasutuses olevate vahendite suurenemist.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Administraatorid: Tagavad turujärelevalve valdkonna ELi poliitika nõuetekohase rakendamise ja kohaldamise, teevad selle üle järelevalvet ja annavad sellest aru. Osalevad töövahendite väljatöötamisel ja võrdlusanalüüside tegemisel seoses turujärelevalve määruse jõustamisega liikmesriikide poolt. Osalevad RAPEXi süsteemi töös, sh teadete ja reageeringute hindamises. Haldavad ja arendavad ICSMSi platvormi ja seda käsitlevaid suuniseid. Jälgivad turujärelevalve valdkonna poliitikaarenguid ja liikmesriikidevahelist teabevahetust. Osalevad turujärelevalvega seotud eksperdirühmades ja esindavad neis komisjoni. Planeerivad uusi tegevusi või juba teostatavate tegevuste täiendusi ning arutavad kontseptuaalseid küsimusi. Töötavad välja ja tagavad liikmesriikide turujärelevalve koordineerimise ja ühismeetmed. Osalevad läbivaadatud RAPEXi suuniste ja läbivaadatud riskianalüüsi suuniste väljatöötamises, vastuvõtmises ja seejärel rakendamises. Assistendid: Pakuvad RAPEXi sisemeeskonna liikmena haldustuge seoses RAPEXi süsteemi tööga. Annavad märku teadete võimalikest ebakõladest või kattuvustest ning annavad panuse RAPEXi kontaktpunktide kohtumistesse ja abistavad seal. Teate ametliku mittevastavuse korral annavad panuse RAPEXi teate järelmeetmetesse vastutava administraatori järelevalve all. Annavad panuse valideeritud teadete kohta iganädalase aruande koostamisse. Koordineerivad ja kiidavad heaks tõlketellimusi Poetry kaudu. Annavad panuse sisekontrollistandardite rakendamisse ja elluviimisse, eelkõige tagades RAPEXi hoiatuste meeskonna koordinaatori ja haldajate tegevuse järjepidevuse nende tähelepanu nõudvate küsimuste üleskerkimise korral. Koordineerivad teabe ja dokumentide haldust seoses teadete ja reageeringute valideerimisega RAPEXis. Koostavad ja haldavad RAPEXiga seotud statistikat ja aruandeid. Koostavad GRAS RAPEXi haldamisega seotud sisemenetlused ja annavad panuse seda käsitlevate käsiraamatute väljatöötamisse.

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek on kooskõlas komisjoni ettepaneku kohase uue mitmeaastase finantsraamistikuga ajavahemikuks 2014–2020.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele.

[1]               Ühtlustamiseeskirjade eesmärk on saavutada vaba liikumine, tagades selliste avalike huvide kõrge kaitsetaseme, mida liikmesriigid vastasel korral võiksid kasutada toodetekaubandusele piirangute seadmise õigustamiseks.

[2]               Kooskõlas ELi ning EFTA riikide ja Türgi vaheliste rahvusvaheliste lepingutega.

[3]               EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

[4]               ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

[5]               KOM(2011)206 (lõplik).

[6]               COM(2012)573 final.

[7]               ELT C […], lk […].

[8]               ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

[9]               EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

[10]             2010/2085(INI).

[11]             ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

[12]             ELT L165, 30.6.2010, lk 1.

[13]             ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

[14]             EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

[15]             EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[16]             EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[17]             ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

[18]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 11.

[19]             EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18.

[20]             EÜT L 121, 15.5.1993, lk 20.

[21]             EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1.

[22]             EÜT L 164, 30.6.1994, lk 15.

[23]             EÜT L 213, 7.9.1995, lk 1.

[24]             EÜT L 181, 9.7.1997, lk 1.

[25]             EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10.

[26]             EÜT L 106, 3.5.2000, lk 21.

[27]             EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1.

[28]             ELT L 390, 31.12.2004, lk 24.

[29]             ELT L 157, 9.6.2006, lk 24.

[30]             ELT L 374, 27.12.2006, lk 10.

[31]             ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.

[32]             ELT L 154, 14.6.2007, lk 1.

[33]             ELT L 170, 30.6.2009, lk 1.

[34]             ELT L 264, 8.10.2009, lk 12.

[35]             ELT L 330, 16.12.2009, lk 10.

[36]             ELT L 174, 1.7.2011, lk 88.

[37]             ELT L 88, 4.4.2011, lk 5.

[38]             ELT L 218, 13.8.2008, lk 21.

[39]             EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

[40]             ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

[41]             EÜT L292, 14.11.1996, lk 2.

[42]             ABM − tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[43]             Valdkondlike õigusaktide täielik loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas.

[44]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[45]             EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

[46]             Komisjoni 9. septembri 2008. aasta otsus C(2008)4943.

[47]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[48]             EFTA − Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[49]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[50]             Summad võivad muutuda juhul, kui komisjoni ettepanekut uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta ajavahemikuks 2014–2020 enne vastuvõtmist muudetakse.

[51]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[52]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[53]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[54]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[55]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[56]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[57]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EKF).