SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Mitmeaastast finantsraamistikku 2014–2020 (edaspidi „mitmeaastane finantsraamistik”)[1] käsitlevas komisjoni ettepanekus on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP”) eelarveraamistik ja põhisuunad. Selle alusel esitab komisjon määruste paketi, milles sätestatakse ÜPP õiguslik raamistik aastateks 2014–2020, ning mõjuhinnangu, milles kaalutakse alternatiivseid võimalusi poliitika kujundamiseks.

Käesolev reformiettepanek põhineb 2020. aastaks seatud ühise põllumajanduspoliitika eesmärke käsitleval teatisel,[2] milles esitatakse üldised poliitilised valikuvõimalused, et tulla toime põllumajanduse ja maapiirkondade tulevaste probleemidega ning täita ÜPP eesmärgid, nimelt: 1) elujõuline toidutööstus; 2) loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed; ning 3) tasakaalustatud territoriaalne areng. Teatises käsitletud reformi suundi on ulatuslikult toetatud nii institutsioonidevahelises arutelus[3] kui ka mõjuhinnangu raames toimunud sidusrühmade nõupidamisel.

Kogu protsessist nähtus üks ühine teema – vajadus edendada ressursitõhusust, et tagada ELi põllumajanduse ja maapiirkondade arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale, säilitades põllumajanduspoliitika kahesambaline struktuur, mille puhul kasutatakse täiendavaid vahendeid samade eesmärkide saavutamiseks. Esimese samba moodustavad otsemaksed ja turumeetmed, mille alusel antakse ELi põllumajandustootjatele iga-aastast sissetulekutoetust ning toetust konkreetsete turuhäirete puhul; teise sambaga on hõlmatud maaelu arengu meetmed, mille puhul liikmesriigid koostavad ja kaasrahastavad ühise raamistiku alusel mitmeaastaseid programme[4].

ÜPP järjestikuste reformidega on suurendatud põllumajanduse turule orienteeritust, võimaldades tootjatele sissetulekutoetust, parandades keskkonnanõuete integreerimist ning tugevdades toetust maaelu arengule, mis on kogu ELi maapiirkondade arengu integreeritud poliitika. Samast reformiprotsessist tulenevad aga ka nõuded, et toetust liikmesriikide vahel ja liikmesriikides tuleb paremini jaotada ning sihipärasemalt suunata meetmeid, mida võetakse keskkonna-alaste probleemide ning turu suurenenud volatiilsusega tõhusamalt toimetulemiseks.

Varem tehti reforme peamiselt selleks, et leida lahendus siseprobleemidele alates tohututest ülejääkidest kuni toiduohutuse kriisideni; kõnealused reformid tulid ELile kasuks nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil. Enamik tänapäeva vastavatest ülesannetest on siiski tingitud põllumajandusvälistest faktoritest ning vajaksid seega ulatuslikumat poliitilist reageeringut.

Sissetulekud põllumajanduses on eeldatavasti ka edaspidi löögi all, kuna põllumajandustootjad on silmitsi suuremate riskide, tootlikkuse aeglustumise ja sisendihindade tõusust tingitud hinnavahe väikese erinevusega; seetõttu on vaja säilitada sissetulekutoetus ja tõhustada vahendeid, et paremini riske juhtida ja kriisiolukordadele reageerida. Tugev põllumajandus on eluliselt oluline ELi toidutööstuse ja ülemaailmselt toiduga kindlustatuse jaoks.

Samal ajal peavad põllumajandus ja maapiirkonnad tegema jõupingutusi, et täita kliima- ja energiaalaseid ning elurikkuse strateegia kõrgeid eesmärke, mis on ELi 2020. aasta tegevuskava osad. Põllumajandus- ja metsandustootjaid kui peamisi maakasutajaid on vaja toetada selliste põllumajandustootmise ja tootmistavade rakendamisel ja säilitamisel, millest on kasu keskkonnaalaste ja kliimaeesmärkide saavutamisel, kuna turuhinnad selliste avalike hüvede pakkumist ei kajasta. Väga oluline on kasutada maapiirkondade eripalgelist potentsiaali ning sellega panustada kaasavasse majanduskasvu ja ühtekuuluvusse.

Seepärast ei ole tulevane ÜPP selline poliitika, mis tegeleb üksnes väikese, kuigi olulise ELi majanduse osaga, vaid see on ka selline poliitika, mis on strateegilise tähtsusega toiduga kindlustatuse, keskkonna ja territoriaalse tasakaalu jaoks. Selles seisneb ELi lisandväärtus tõeliselt ühise poliitika puhul, millega on võimalik kõige tõhusamalt kasutada piiratud eelarvevahendeid, et säilitada säästev põllumajandus kogu ELis, lahendada selliseid olulisi piiriüleseid ülesandeid nagu kliimamuutused ja solidaarsuse tugevdamine liikmesriikide vahel, kuid võimaldada ka kohalikele vajadustele sobivat paindlikku rakendamist.

Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus sätestatud raamistikuga nähakse ette, et ÜPP võiks jääda oma kahesambalise struktuuri juurde, säilitades iga samba kohta eelarve 2013. aasta tasemel ning keskendudes ELi põhiprioriteetide saavutamisele. Säästvat tootmist tuleks soodustada otsetoetustega, eraldades 30 % nende eelarvelistest vahenditest kohustuslikeks meetmeteks, mis on kasulikud kliima ja keskkonna jaoks. Toetusetasemed peaksid järk-järgult lähenema ning suuremate abisaajate toetusi tuleks järk-järgult piirata. Koos muude ELi ühiselt hallatavate fondidega tuleks maaelu areng lisada ühisesse strateegilisse raamistikku, millel on tulemusele orienteeritud lähenemisviis ning mille puhul kehtivad selged ja tõhustatud eeltingimused. Seoses turumeetmetega tuleks ÜPP rahastamist väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku tõhustada kahe instrumendiga: 1) kriisireserv hädaolukordadele reageerimiseks; ning 2) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohaldamisala laiendamiseks.

Selle põhjal on ÜPP õigusraamistiku põhielemendid ajavahemikuks 2014–2020 sätestatud järgmistes määrustes:

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad („otsetoetuste määrus”);

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ühise turukorralduse määrus) („ÜTK määrus”);

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta („maaelu arengu määrus”);

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta („horisontaalne määrus”);

– ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste ja hüvitiste kehtestamise meetmed;

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009 seoses põllumajandustootjatele 2013. aastal makstavate otsetoetuste;

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega.

Maaelu arengu määrus põhineb komisjoni 6. oktoobril 2011 esitatud ettepanekul, milles sätestatakse kõigi ühise strateegilise raamistiku[5] kohaselt toimivate fondide ühiseeskirjad. Järgneb veel üks määrus, milles käsitletakse enim puudust kannatavate isikute toetuseks ettenähtud abikava, mida rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku eri rubriikide kohaselt.

Lisaks sellele on ettevalmistamisel uued eeskirjad, milles käsitletakse toetusesaajaid käsitleva teabe avaldamist, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu esitatud vastuväiteid, ning püüdes leida kõige sobivamat lahendust, et kooskõlastada toetusesaajate isikuandmete kaitse õigus läbipaistvuse põhimõttega.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Mõjuhinnangus hinnatakse ja võrreldakse kehtiva poliitikaraamistiku hindamise ning tulevaste probleemide ja vajaduste analüüsi põhjal kolme alternatiivse stsenaariumi mõju. See on pika, 2010. aasta aprillis alanud protsessi tulemus, mida juhtis talitustevaheline rühm, mis koondas ulatuslikud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed analüüsid, sealhulgas kehtestas võrdlusaluse keskmise tähtajaga prognooside näol põllumajandusturgudele ja tuludele kuni 2020. aastani ning koostas mudeli põllumajandussektori poolt majandusele avalduvate eri poliitikastsenaariumide mõjude kohta.

Mõjuhinnangus töötati välja järgmised kolm stsenaariumi: 1) kohandamisstsenaarium, mille korral jätkuks praegune poliitikaraamistik, kuid tegeletakse selle kõige olulisemate puudustega, nt otsetoetuste jaotamine; 2) integratsioonistsenaarium, mis hõlmab suuri poliitilisi muudatusi, mis seisnevad otsetoetuste tõhusamas suunamises ja nende keskkonnasäästlikumaks muutmises ning tugevdatud strateegilises suunatuses maaelu arengu poliitika paremaks koordineerimiseks muude ELi poliitikatega, samuti õigusliku aluse laiendamises tootjatevahelise koostöö suurendamiseks; ning 3) ümbersuunamisstenaarium, mille puhul keskendutakse poliitikas vaid keskkonnale ning kaotatakse järk-järgult otsetoetused, eeldades et tootmisvõimsust saab säilitada ka ilma toetusteta ning maapiirkondade sotsiaal-majanduslikke vajadusi saab hõlmata muude poliitikatega.

Võttes arvesse majanduskriisi ja riikide rahandusele avaldunud survet, millele EL vastas Euroopa 2020. aasta strateegiaga ja mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga, rõhutatakse kolme stsenaariumi puhul eri aspekte seoses tulevase ÜPP kolme poliitikaeesmärgiga, milleks on konkurentsivõimelisem ja jätkusuutlikum põllumajandus elujõulistes maapiirkondades. Selleks et saavutada parem kooskõla Euroopa 2020. aasta strateegiaga, eelkõige ressursitõhususe aspektist, on järjest olulisem parandada põllumajanduslikku tootlikkust teadusuuringute, teadmussiirde ning koostöö ja innovatsiooni edendamise kaudu (sealhulgas põllumajanduse tootlikkust ja jätkusuutlikust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse kaudu). Kuna ELi põllumajanduspoliitika puhul ei tegutseta enam kauplemist moonutavas poliitikakeskkonnas, tuleb arvestada sektorile mõjuva lisasurvega, mis tuleneb täiendavast liberaliseerimisest Doha arengukava või vabakaubanduspiirkonna raames koos Mercosuriga.

Koostati kolm poliitikastsenaariumi, mille puhul võeti arvesse mõjuhinnangu raames läbiviidud konsultatsioonides väljendatud eelistusi. Huvitatud pooled said esitada oma arvamused ajavahemikul 23.11.2010–25.1.2011 ning 12.1.2011 korraldati nõuandekomitee kohtumine. Põhipunktid on kokkuvõtlikult järgmised[6].

–          Sidusrühmade hulgas toetatakse laialdaselt vajadust tugeva, kahe samba struktuuril põhineva ÜPP järele, et lahendada probleeme seoses toiduga kindlustatuse, loodusvarade säästva majandamise ja territoriaalse arenguga.

–          Enamik vastajaid leidis, et ÜPP peaks aitama kaasa turgude ja hindade stabiliseerimisele.

–          Sidusrühmadel on eriarvamused toetuse suunamise kohta (eelkõige otsetoetuste ümberjaotamine ja toetuste piiramine).

–          Ollakse ühel meelel selles suhtes, et mõlemal sambal on oluline osa kliimameetmete tõhustamises ning suuremas keskkonnahoidlikkuses ELi ühiskonna heaoluks. Kuigi paljud põllumajandustootjad leiavad, et see toimib juba praegu, on laiem avalikkus veendunud, et I samba kohaseid toetusi saaks kasutada tulemuslikumalt.

–          Vastajad soovivad, et kõik ELi piirkonnad, sealhulgas vähem soodsad piirkonnad saaksid osa tulevasest majanduskasvust ja arengust.

–          Paljud vastajad rõhutasid ÜPP integreerimist muude poliitikatega, nt keskkond, tervishoid, kaubandus, areng.

–          Innovatsioonis, konkurentsivõimelise ettevõtluse arendamises ning ELi kodanikele avalike hüvede pakkumises nähti võimalust viia ÜPP vastavusse Euroopa 2020. aasta strateegiaga.

Mõjuhinnangus võrreldi seega kolme alternatiivset poliitikastsenaariumi.

Ümbersuunamisstsenaarium kiirendaks strukturaalset kohandamist põllumajandussektoris, suunates tootmise kõige kulutõhusamatele valdkondadele ja tulemuslikesse sektoritesse. Kuigi keskkonnatoetusi suurendatakse märkimisväärselt, seab see sektori ette suuremad ohud, kuna turusekkumine on võimalik vaid piiratud ulatuses. Lisaks suureneksid oluliselt sotsiaalsed ja keskkonnakulud, kuna vähem konkurentsivõimelised piirkonnad oleksid silmitsi märkimisväärse tulude vähenemise ja keskkonna halvenemisega, kuna kõnealuse poliitika järgi kaoks otsetoetuste võimendav mõju, mis on seotud nõuetele vastavuse tingimustega.

Teisest küljest võimaldaks kohandamisstsenaarium kõige paremini praegust poliitikat jätkata, millega kaasneks küll piiratud, kuid tuntav paranemine nii põllumajanduse konkurentsivõime kui ka keskkonnahoidlikkuse seisukohalt. Siiski on tõsiseid kahtlusi, kas selle stsenaariumi puhul tegeletakse piisavalt oluliste tulevaste kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisega, mis toetaks ka põllumajanduse pikaajalist säästlikkust.

Integratsioonistsenaarium oleks uus edasiminek otsetoetuste paremal suunamisel ja nende keskkonnasäästlikumaks muutmisel. Analüüs näitab, et keskkonnasäästlikkuse aspekt ei tekita põllumajandustootjatele suuri kulusid, kuid mõningane halduskoormus on siiski vältimatu. Seega on uue tõuke andmine maaelu arengule võimalik tingimusel, et liikmesriigid ja piirkonnad kasutavad uusi võimalusi tõhusalt ning et ühine strateegiline raamistik koos muude ELi vahenditega ei kaotaks sünergiat I sambaga ega nõrgestaks maaelu arengule omaseid tugevaid külgi. Kui õige tasakaal on saavutatud, oleks see stsenaarium kõige asjakohasem põllumajanduse ja maapiirkondade pikaajalise säästlikkuse seisukohalt.

Selle põhjal järeldatakse mõjuhinnangus, et integratsioonistsenaarium on kõige tasakaalustatum selleks, et viia ÜPP järk-järgult vastavusse ELi strateegiliste eesmärkidega ning see tasakaal kajastub ka eri elementide rakendamisel õigusakti ettepanekutes. Samuti on oluline töötada välja hindamisraamistik ÜPP tulemuslikkuse mõõtmiseks koos ühiste, poliitikaeesmärkidega seotud näitajatega.

Lihtsustamist peetakse kogu protsessi vältel väga oluliseks ning lihtsustamist tuleks mitmel eri viisil edendada, näiteks nõuetele vastavuse ja turuinstrumentide täiustamise või väikepõllumajandustootjate kava väljatöötamisega. Lisaks tuleks otsetoetuste keskkonnasäästlikumaks muutmist kavandada selliselt, et halduskoormus, sealhulgas kontrollikulud oleksid võimalikult väikesed.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Soovitatakse säilitada kehtiv ÜPP kahesambaline struktuur, milles I samba üldiselt kohaldatavaid iga-aastasi kohustuslikke meetmeid täiendavad vabatahtlikud meetmed, mis on paremini kohandatud riiklike ja piirkondlike eripäradega II samba mitmeaastase programmipõhise lähenemise alusel. Siiski tuleks otsetoetuste uue kontseptsiooni puhul paremini kasutada ära sünergiat II sambaga, mille meetmed viiakse omakorda ühisesse strateegilisse raamistikku, et neid paremini kooskõlastada muude ELi ühiselt hallatavate vahenditega.

Seoses sellega jäetakse alles ka nelja peamise õigusakti praegune struktuur, ehkki finantsmääruse reguleerimisala on suurendatud, et koondada üldsätted horisontaalsesse määrusesse.

Ettepanekud on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. ÜPP on tõepoolest ühine poliitika: see kuulub ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse, mida hallatakse ELi tasandil säästva ja mitmekesise põllumajanduse säilitamiseks ELis ning oluliste piiriüleste probleemidega tegelemiseks, näiteks kliimamuutused ja liikmesriikide vahelise solidaarsuse suurendamine. Võttes arvesse tulevikuprobleeme seoses toiduga kindlustatusega ning keskkonna ja territoriaalse tasakaaluga, jääb ÜPP strateegilise tähtsusega poliitikaks, et tagada kõige tulemuslikum lahendus poliitilistele probleemidele ning eelarvevahendite kõige tõhusam kasutamine. Lisaks soovitatakse jätta alles kahe samba vahendite praegune struktuur, mille puhul on liikmesriikidel suurem vabadus suunata meetmeid kohalike eripärade arvestamiseks ning samuti II samba kaasrahastamiseks. II sammas hõlmab ka uut Euroopa innovatsioonipartnerlust ja riskijuhtimise meetmete kogumit. Samal ajal viiakse poliitika paremini vastavusse Euroopa 2020. aasta strateegiaga (sealhulgas ühine raamistik muude ELi vahenditega) ning võetakse kasutusele mitmed parandamise ja lihtsustamise elemendid. Mõjuhinnangu raames teostatud analüüs näitab selgelt, millised kulud tekivad seoses negatiivsete keskkonda mõjutavate, sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega, kui midagi ei võeta ette.

Maaelu arengu määrus põhineb käesoleval perioodil kasutusele võetud positiivse mõjuga strateegilisel kontseptsioonil, mille jaoks liikmesriigid on SWOT-analüüsi alusel välja töötanud strateegiad ja programmid, et parimal võimalikul viisil kohandada sekkumist riiklike ja piirkondlike eripäradega. Uue rakendusmehhanismi eesmärk on muu hulgas strateegilise lähenemisviisi tõhustamine, kehtestades selgelt määratletud maaelu arengu ühised prioriteedid ELi tasandil (seotud ühiste sihtnäitajatega) ning tehes vajalikke kohandusi seni saadud kogemuste põhjal.

Määrusega on hõlmatud ka põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelev Euroopa innovatsioonipartnerlus, mille eesmärk on ressursitõhususe soodustamine, ühendavate struktuuride loomine teadustöö ja praktika vahel ning üldiselt innovatsiooni ergutamine. Partnerlust rakendavad uuenduslike projektide eest vastutatavad töörühmad ning seda toetab võrgustik.

Komisjoni poolt 6. oktoobril 2011 esitatud ettepanekus, millega kehtestatakse kõigi ühise straeegilise raamistiku kohaselt tegutsevate fondide ühiseeskirjad, peaks ÜPP teine sammas kooskõlastatud ja teineteist täiendaval viisil tegema koostööd esimese sambaga, aga ka muude ELi fondidega (eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga(EMKF). Fondid on ELi tasandil ühendatud ühisesse strateegilisse raamistikku (ÜSR), mis võetakse riiklikul tasandil üle ühiseid eesmärke ja eeskirju täitvatesse partnerluslepingutesse. Ühisese strateegilise raamistiku kohaselt toimivate fondide jaoks ühiste eekirjade kehtestamisega muudetakse projektidega tegelemine nii toetusesaajate kui ka riiklike ametiasutuste jaoks lihtsamaks ning hõlbustatakse ka integreeritud projektide rakendamist.

Sellega seoses täidab maaelu arengu poliitika pikaajalisi strateegilisi eesmärke seoses põllumajanduse konkurentsivõime, loodusvarade säästva majandamise, kliimameetmete ning maapiirkondade taasakaalustatud territoriaalse arenguga. Kooskõlas Euroopa 2020. aasta strageegiaga on need maaelu arengu toetuse 2014–2020 ulatuslikumad eesmärgid üksikasjalikumalt esitatud järgmises kogu ELi jaoks kehtivas kuues prioriteedis:

– teadmussiirde ja innovatsiooni tugevdamine põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades;

– kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime ning põllumajandusettevõtete elujõulisuse edendamine;

– toiduahela korraldamise edendamine ja riskijuhtimine põllumajanduses;

– põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate ökosüsteemide taastamine, kaitse ja edendamine;

– loodusvarade tõhusama kasutamise edendamise ja üleminekuks vähem CO2-heiteid tootvale ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris;

– sotsiaalse kaasatuse, vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamine maapiirkondades.

Kõnealused prioriteedid peaksid moodustama programmitöö aluse, hõlmates sealhulgas ka iga prioriteedi sihtnäitajate määratlust. Määrusega on hõlmatud programmide ettevalmistamise, heakskiitmise ja kontrollimise eeskirjad, milles üldjoontes järgitakse kehtivaid eeskirju ning võimaldatakse allprogramme (nt noored põllumajandustootjad, väikepõllumajandustootjad, mägialad, lühikesed tarneahelad), mille suhtes kohaldatakse suuremat toetuse osatähtsust.

Üksikmeetmete loetelu on ühtlustatud ning kõnealuste meetmete läbivaatamise jooksul on tehtud mitmeid kohandusi, et lahendada praeguse perioodi jooksul ilmnenud küsimusi, mis on seotud kohaldamisala, rakendamise ja kasutuselevõtuga. Kuna enamik meetmetest kuulub potenstiaalselt rohkem kui ühe eesmärgi või prioriteedi alla, ei ole enam asjakohane neid telgede kaupa rühmitada; prioriteetide alusel koostatud programmitöö peaks tagama tasakaalustatud programmid. Välja on töötatud erimeede mahepõllumajanduse jaoks ning kehtestatud looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade uus piiritlus. Tõhustatakse keskkonnaalase ühismeetme toetamise võimalust.

Praegust koostöömeedet tõhustatakse ja laiendatakse, et toetada erinevaid koostöövorme (majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne) suure hulga võimalike toetusesaajate vahel. Sellega hõlmatakse otseselt katseprojekte ning piirkonna- ja riigiülest koostööd. LEADER ja võrgustik on endiselt olulised nii maaelu arengu kui ka innovatsiooni leviku jaoks. LEADERi toetus on järjepidev ning seda kooskõlastatakse toetusega muudest ELi osalusel hallavatest fondidest. Kohalike ja uuenduslike koostööprojektide auhinnaga toetatakse innovatsiooni edendavaid riikidevahelisi algtusi.

Riskijuhtimise vahendite komplekt, mis hõlmab ühisfondide toetust ning uut sissetuleku stabiliseerimise vahendit, pakub uusi võimalusi, et toime tulla põllumajandusturgude volatiilsusega, mis arvatavasti kestab veel mõnda aega.

Praeguse telgede süsteemi tühistamisega võimaldatakse liikmesriikidel programmitöö läbi vaadata.

On tehtud ettepanek toetuda praegusel programmitöö perioodil kehtestatud ühisele järelevalve- ja hindamisraamistikule, mida tuleks lihtsustada ja täiustada saadud kogemuste põhjal. Järelevalve ja hindamise eesmärgil ühendatakse näitajate ühine loetelu poliitika prioriteetidega.

4.           MÕJU EELARVELE

Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga on ette nähtud, et märkimisväärne osa ELi eelarvest peaks jätkuvalt olema suunatud põllumajandusele, mis on ühine strateegilise tähtsusega poliitika. Seega soovitatakse, et ÜPP peaks pöörama rõhku oma põhitegevusele, mille kohaselt eraldatakse aastatel 2014–2020 (praeguste hindade juures) 317,2 miljardit eurot I sambale ja 101,2 miljardit eurot II sambale.

I ja II samba rahastamisvahenditele antakse täiendavaid rahalisi vahendeid 17,1 miljardi euro ulatuses, millest 5,1 miljardit eurot on ette nähtud teadusuuringutele ja innovatsioonile, 2,5 miljardit eurot toiduohutusele ja 2,8 miljardit enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi andmiseks mitmeaastase finantsraamistiku muudest rubriikidest, samuti 3,9 miljardit eurot uuele kriisireservile põllumajandussektoris ning 2,8 miljardit eurot Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondile väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku, moodustades seega aastatel 2014–2020 eelarve kogumahuks 435,6 miljardit eurot.

Seoses toetuse jagamisega liikmesriikides tehakse ettepanek, et kõik liikmesriigid, kelle otsetoetused jäävad allapoole kui on 90 % ELi keskmisest, katavad ühe kolmandiku sellest vahest. Selle põhjal arvutatakse otsetoetusi käsitlevas määruses riiklikud ülemmäärad.

Maaelu arengu toetuse jaotamine põhineb objektiivsetel kriteeriumidel seoses poliitikaeesmärkidega, võttes arvesse praegust jaotamist. Nagu praegugi tuleks vähem arenenud piirkondade puhul jätkuvalt kasutada kõrgemaid kaasrahastamise määrasid, mida kohaldatakse ka teatavate meetmete suhtes, nagu teadmussiire, tootjarühmad, koostöö ja Leader.

Kasutusele on võetud teatav sammastevaheline paindlikkus (kuni 5 % otsetoetustest): vahendite paigutamine I sambast II sambasse võimaldab liikmesriikidel tugevdada oma maaelu arengu poliitikat ning II sambast I sambasse paigutamine on suunatud liikmesriikidele, kus otsetoetuste tase on alla 90 % ELi keskmisest.

ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu üksikasjad on esitatud ettepanekutele lisatud finantsselgituses.

2011/0282 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 42 ja 43,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[7],

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[8],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[9],

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga[10],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ÜPP eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine”[11] (edaspidi „ÜPP eesmärgid 2020. aastaks”) on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP”) võimalikud ülesanded, eesmärgid ja suundumused. Kõnealuse teatise üle toimuva arutelu kontekstis tuleks ÜPPd reformida jõustumisega alates 1. jaanuarist 2014. Reformiga tuleks hõlmata kõik ÜPP peamised vahendid, sealhulgas nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta[12]. Arvestades reformi reguleerimisala, on asjakohane tunnistada määrus (EÜ) nr 1698/2005 kehtetuks ning asendada see uue ÜTK tekstiga.

(2) Maaelu arengu poliitika peaks tõhustama ja täiendama ühise põllumajanduspoliitika otsemakseid ja turumeetmeid ning seega aitama kaasa selle poliitika suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi leping”) sätestatud eesmärkide saavutamisele. Maaelu arengu poliitika peaks integreerima peamisi poliitikaprioriteete, mis on kindlaks määratud komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”[13] („Euroopa 2020. aasta strateegia”), ning see peaks ühilduma ELi toimimise lepingus sätestatud majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika üldiste eesmärkidega.

(3) Kuna käesoleva määruse eesmärki, s.o maaelu arengut, ei ole võimalik saavutada liikmesriikide tasandil, arvestades seoseid maaelu arengu ja muude ühise põllumajanduspoliitika vahendite vahel, erinevate maapiirkondade vaheliste erinevuste ulatust ning liikmesriikide rahaliste vahendite piire laienenud liidus, on seda seetõttu parem saavutada liidu tasandil liidu finantseerimise mitmeaastase garantii ja prioriteetidele keskendumise kaudu, mille puhul võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale, kui on vaja nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(4) Komisjonile tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(5) Maapiirkondade säästva arengu tagamiseks on vaja keskenduda konkreetsetele põhieesmärkidele, mis on seotud teadmussiirde ja innovatsiooniga põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades, iga liiki põllumajanduse konkurentsivõime ja põllumajandusettevõtete elujõulisusega, toiduahela korraldamise ja riskijuhtimisega põllumajanduses, põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate ökosüsteemide taastamise, säilitamise ja edendamisega, ressursitõhususega, põllumajanduses, toiduainetööstuses ja metsandussektoris üleminekuga vähese CO2-heitega majandusele ning maapiirkondades sotsiaalse kaasamise edendamise, majanduskasvu ja vaesuse vähendamisega. Selliselt toimides tuleb võtta arvesse erinevaid olukordi, mis on tingitud maapiirkondade võimalike toetusesaajate eri tunnustest ja kategooriatest, ning innovatsiooni ja keskkonna ning kliimamuutuste leevendamise ja nende muutustega kohanemise läbivaid eesmärke. Kliimamuutuste leevendamise meetmega peaks olema hõlmatud sellistest põhitegevustest nagu loomakasvatusest ja väetiste kasutamisest tingitud heitkoguste piiramine kui ka süsiniku talletamisvõime säilitamine ning süsiniku sidumine maakasutuses, maakasutuse muutumisel ja metsandussektoris. Põllumajanduses ja metsanduses ning maapiirkondades tuleks teadmussiirde ja innovatsiooniga seotud liidu prioriteete kohaldada horisontaalselt seoses liidu muude maaelu arengut käsitlevate prioriteetidega.

(6) Liidu maaelu arengu eesmärke tuleks ellu viia säästva arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud aluslepingu artiklites 11 ja 19, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Liikmesriigid peaksid andma teavet kliimamuutuse eesmärgi raames antavate toetuste kohta, lähtudes ambitsioonikast eesmärgist pühendada selleks otstarbeks vähemalt 20 % liidu eelarvest ning kasutades komisjoni poolt rakendusaktiga vastu võetud metoodikat.

(7) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi „EAFRD”) meetmed ja neid toetavad toimingud peavad olema järjepidevad ja ühitatavad toetusega ÜPP muudest rahastamisvahenditest. Liidu vahendite optimaalse jaotamise tagamiseks ja tõhusaks kasutamiseks tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks erandid eeskirjast, mille alusel käesoleva määruse kohast toetust ei tuleks anda toimingutele, mida toetatakse ühise turukorralduse kohaselt.

(8) Maaelu arengu programmide viivitamatu käivitamise ja tõhusa rakendamise tagamiseks peaks EAFRD toetus põhinema laitmatute haldusraamistiku tingimuste olemasolul. Liikmesriigid peaksid seepärast hindama vastavust teatavatele eeltingimustele. Iga liikmesriik peaks ette valmistama kas riikliku maaelu arengu programmi kogu oma territooriumi kohta või piirkondlike programmide kogumi. Igas programmis peaks tuleks kindlaks määrata strateegia liidu maaelu arengu prioriteetidega seotud eesmärkide saavutamiseks ning meetmete valimiseks. Programmitöö peaks vastama liidu maaelu arengu prioriteetidele, olema kohandatud riiklikele vajadustele ja täiendama liidu muid poliitikasuundi, eelkõige põllumajandusturgude poliitikat, ühtekuuluvuspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat. Piirkondlike programmide kogumi valinud liikmesriigid peaksid olema võimelised valmistama ette ka ilma eraldi eelarveeraldiseta riikliku raamistiku, et hõlbustada piirkondade vahelist kooskõlastamist siseriiklike ülesannete lahendamisel.

(9) Liikmesriigid peaksid olema võimelised lülitama oma maaelu arengu programmidesse temaatilised allprogrammid, et lahendada nende jaoks oluliste piirkondade erivajadusi. Temaatilised allprogrammid peaksid muu hulgas hõlmama noori põllumajandusettevõtjaid, väikeseid põllumajandusettevõtteid, mägipiirkondi ja lühikese tarneahelate loomist. Temaatilisi allprogramme tuleks kasutada ka selleks, et luua võimalus selliste põllumajandussektorite ümberkorraldamiseks, mis oluliselt mõjutavad maapiirkondade arengut. Selliste temaatiliste allprogrammide tõhusaks toimimiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud kehtestada nende poolt hõlmatavatele toimingutele kõrgemad toetusmäärad.

(10) Maaelu arengu programmides tuleks määratleda asjaomase piirkonna vajadused ning kirjeldada nende vajaduste rahuldamise sidusat strateegiat, võttes arvesse liidu maaelu arengu prioriteete. Kõnealune strateegia peaks põhinema eesmärkide kehtestamisel. Tuleks kindlaks teha seosed väljaselgitatud vajaduste, seatud eesmärkide ja nende saavutamiseks valitud meetmete vahel. Maaelu arengu programmid peaksid sisaldama ka vajalikku teavet, et hinnata nende vastavust käesoleva määruse nõuetele.

(11) Maaelu arengu programmide eesmärgid tuleks seada kõigi liikmesriikide sihtnäitajate ühist kogumit arvesse võttes. Selle ülesande hõlbustamiseks tuleks kõnealuste näitajatega hõlmatud piirkonnad kindlaks määrata vastavalt liidu maaelu arengu prioriteetidele. Võttes arvesse põllumajanduses ja metsanduses teadmussiirdega seotud liidu maaelu arengu prioriteedi horisontaalset kohaldamist, käsitatakse kõnealuse prioriteedi kohaseid sekkumisi vajalike vahenditena liidu ülejäänud prioriteetide kindlaksmääratud sihtnäitajate suhtes.

(12) Tuleb kehtestada teatavad eeskirjad, milles käsitletakse programmitööd ja maaelu arengu programmide läbivaatamist. Läbivaatamiseks tuleks ette näha lihtsam menetlus, mis ei mõjuta programmide strateegiat või liidu vastavat rahastamisosalust.

(13) Programmi muutmise puhul järgitava korra õiguskindluse ja selguse tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kriteeriumid, mille kohaselt peetakse programmi kvantifitseeritud eesmärkide muudatusi sellisteks olulisteks muudatusteks, et see tingib vajaduse muuta programmi rakendusaktidega, mis võetakse vastu käesoleva määruse artikli 91 kohaselt.

(14) Põllumajanduse ja metsanduse areng ja spetsialiseerumise ning eelkõige maapiirkondade mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd”) ees seisvate katsumustega toimetulek nõuab sobival tasemel tehnilist ja majanduslikku koolitust ning suurendatud võimsust, et teadmisi ja teavet saada ja vahetada, sealhulgas parimaid põllumajanduslikke ja metsanduslikke tootmisviise levitada. Teadmiste siirde ja teabevahetusega seotud meetmeid ei tuleks võtta üksnes traditsiooniliste koolituskursuste vormis, vaid neid tuleks kohandada vastavalt maapiirkondade ettevõtjate vajadustele. Seepärast tuleks toetada selliseid meetmeid nagu õpitoad, nõustamine, tutvustamistegevused, aga ka põllumajandusettevõtete lühiajalised vahetus- või külastuskavad. Omandatud teadmised ja teave peaks eelkõige tõhustama põllumajandustootjate ja metsa valdajate, toiduainetesektoris töötavate isikute ja maapiirkondade VKEde konkurentsivõimet ja ressursitõhusust ning parandama nende keskkonnategevuse tulemuslikkust, panustades samal ajal maapiirkondade majanduse jätkusuutlikkusse. Teadmussiirde ja teabevahetusega seotud meetmete tulemuste tõhususe tagamiseks tuleks nõuda, et teadmussiirde teenuse osutajate käsutuses on kõik vajalikud vahendid.

(15) Selle tagamiseks, et teadmussiirde teenust osutavad asutused saaksid pakkuda oma laadilt maaelu arengu poliitika eesmärkidele vastavaid kvaliteetseid teenuseid, et tagada rahaliste vahendite parem eesmärgistamine ning et põllumajandusettevõtete vahetus- või külastuskavad oleksid selgelt piiritletud liidu muude programmide kohaste sarnaste meetmete suhtes, tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses teadmussiirde teenust osutavate asutuste kvalifikatsiooni miinimumnõuete, abikõlblike kulude ning põllumajandusettevõtete vahetus- või külastuskavade kestuse ja sisuga.

(16) Põllumajandusettevõtete nõustamisteenustega aidatakse põllumajandustootjaid, metsa valdajaid ja maapiirkondade VKEsid säästava majandamise ja nende ettevõtete või äriühingute üldise tulemuslikkuse tõhustamisel. Seepärast tuleks soodustada selliste teenuste loomist ja nende kasutamist põllumajandustootjate, metsa valdajate ja maapiirkondade VKEde poolt. Pakutava nõustamise kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks tuleks sätestada nõustajate kvalifikatsiooni miinimumnõuded ja regulaarne koolitus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruses (EL) nr HR/2012[14] sätestatud põllumajandusettevõtete nõustamisteenustega tuleks aidata põllumajandustootjatel hinnata nende põllumajanduslike majapidamiste tulemuslikkust ja kindlaks määrata vajalikud parandused seoses kohustuslike majandamisnõuete, heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste ning kliimasäästlike ja keskkonnahoidlike põllumajandustavadega, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruses (EL) nr DP/2012[15], kliimamuutuste leevendamise ja kohandamise nõuete või meetmetega, vee kaitse, loomahaigustest teatamise ja innovatsiooniga, mis vastab vähemalt määruse (EL) nr HR/2012 I lisas sätestatule. Vajaduse korral peaks nõustamine hõlmama ka tööohutusnõuded. Nõustamine võib hõlmata ka ettevõtte või äriühingu majandus-, põllumajandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud küsimusi. Põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenustega aidatakse põllumajandusettevõtjaid tõhustada ja lihtsustada nende ettevõtte juhtimist.

(17) Selle tagamiseks, et nõustamisteenust osutavad asutused saaksid pakkuda oma laadilt maaelu arengu poliitika eesmärkidele vastavaid kvaliteetseid nõustamisteenuseid, tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses nõustamisteenust osutavate asutuste kvalifikatsiooni miinimumnõuete täpsustamisega.

(18) Põllumajandussaadusi ja toiduaineid käsitlevate liidu või siseriiklike toidukvaliteedikavadega antakse tarbijatele tagatis, et toote kvaliteet ja omadused või kasutatud tootmisprotsess on kvaliteetne põllumajandustootjate sellistes kavades osalemise tõttu, et saavutada asjaomaste toodete lisandväärtus ja suurendada nende turustamisvõimalusi. Seepärast tuleks põllumajandustootjaid innustada sellistes kavades osalema. Võttes arvesse, et kuna selliste kavadega liitumisel ja nendes osalemise esimestel aastatel ei saa põllumajandustootjad sellisest osalemisest tingitud lisakulud ja –kohustused turumehhanismi poolt täielikult hüvitatud, peaks toetus piirduma uute osalejatega ning hõlmama kuni viie aasta pikkust perioodi. Puuvilla kui põllumajandustoote eriomadusi arvestades peaksid hõlmatud olema ka puuvilla kvaliteedikavad. EAFRD eelarveliste vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses liidu kvaliteedikavadega, mis võivad olla hõlmatud selle meetmega.

(19) Põllumajanduslike majapidamiste ja maapiirkonna ettevõtete majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse ning põllumajandussaaduste turustamise tõhustamiseks ja põllumajanduse arenguks vajaliku infrastruktuuri tagamiseks ning keskkonnaeesmärkide saavutamiseks vajalike mittetasuvate investeeringute toetamiseks tuleks ette näha toetus sellistesse eesmärkidesse panustavatesse materiaalsete investeeringute jaoks. 2007–2013 programmitöö perioodil olid sekkumise eri valdkonnad hõlmatud erinevate meetmetega. Lihtsustamise huvides, aga ka selleks, et võimaldada toetusesaajatel kavandada ja teostada suurendatud lisandväärtusega integreeritud projekte, peaks üksikmeede hõlmama materiaalsete investeeringute kõiki liike. Liikmesriigid peaksid määratelma lävendi selliste põllumajanduslike majapidamiste jaoks, mis on toetuskõlblikud sellisteks investeeringuteks, millega toetatakse põllumajandusliku majapidamise elujõulisust, tuginedes seejuures tugevate ja nõrkade külgede, võimaluste ja ohtude („SWOT”) analüüsile, et toetust paremini suunata.

(20) Põllumajandussektori tootmispotentsiaal on loodusõnnetuste tõttu rohkem ohustatud kui muude sektorite puhul. Selliste loodusõnnetustega arvestades tuleks põllumajandusettevõtte elujõulisuse ja konkurentsivõime toetamiseks ette näha toetus põllumajandustootjatele kahjustatud põllumajanduspotentsiaali taastamiseks. Liikmesriigid peaksid tagama, et liidu (eelkõige riskijuhtimise meede) ning riiklike ja eraõiguslike hüvituskavade ühendamise tulemusel ei toimuks kahjustuste liigset hüvitamist. EAFRD eelarveliste vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses selle meetme kohaste toetuskõlblike kulude kindlaksmääramisega.

(21) Maapiirkondade arengu ja konkurentsivõime tagamiseks on vaja luua ja kujundada uut tüüpi majandustegevus uute põllumajandusettevõtete ja äriettevõtete loomise ning mittepõllumajanduslikesse tegevustesse tehtavate investeeringute kaudu. Põllumajandusettevõtete ja ettevõtete arengu meetme abil peaks hõlbustuma noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja nende ettevõtete struktuuriline kohandamine pärast tegevuse alustamist, põllumajandustootjate tegevusvaldkonna mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevusega ning muude kui põllumajanduslike VKEde asutamine ja areng maapiirkondades. Innustada tuleks ka selliste väikeste põllumajandusettevõtete arengut, mis on eeldatavalt majanduslikult elujõulised. Selle meetme kohaste uute majandustegevuste elujõulisuse tagamiseks tuleks toetuse saamise tingimuseks seada äriplaani esitamine. Ettevõtte asutamise toetus peaks hõlmama üksnes ettevõtte tegevuse algusperioodi ning mitte muutuma tegevusabiks. Kui liikmesriigid valivad võimaluse anda toetust osamaksetena, tuleks seda lubada maksimaalselt viie aasta jooksul. Lisaks põllumajandussektori restruktureerimise edendamisele tuleks anda iga-aastast toetust põllumajandustootjatele, kes osalevad määruse (EL) nr DP/2012 V jaotisega kehtestatud väikepõllumajandustootjate kavas ning kohustuvad oma ettevõtte ning vastavad toetusõigused jäädavalt üle andma teisele põllumajandustootjale, kes ei osale kõnealuses kavas.

(22) VKEd on liidu maapiirkonna majanduse alustala. Põllumajandusettevõtete ja mittepõllumajanduslike ettevõtete arengu eesmärk peaks olema tööhõive soodustamine ja kvaliteettöökohtade loomine maapiirkondades, juba olemasolevat töökohtade säilitamine, tööhõive hooajaliste kõikumiste vähendamine, mittepõllumajanduslike sektorite arendamine väljaspool põllumajandust ja toiduainetetööstust, soodustades samal ajal ettevõtete integratsiooni ja kohalikke sektoritevahelisi seoseid. Tuleks soodustada projekte, millega üheaegselt integreeritakse põllumajandust, jätkusuutliku ja vastutustundliku turismi põhimõtte alusel toimuvat maaturismi, loodus- ja kultuuripärandit ning investeeringuid taastuvenergiasse.

(23) EAFRD eelarveliste vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise ning toetusesaajate õiguste kaitse ja nende vahel diskrimineerimise vältimise tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada tingimused, mille kohaselt juriidilisi isikuid võib käsitada noorte põllumajandustootjatena, kehtestada üleminekuperiood kutseoskuste omandamiseks, äriplaani sisu miinimumtingimused ja liikmesriikide kasutatavad kriteeriumid väikeste põllumajandusettevõtete määratlemiseks ning vastavalt noorte põllumajandustootjate toetuse või väikeste põllumajandusettevõtete toetuse kohased tegevuse toetuskõlblikkuse kindlaksmääramise ülemised ja alumised lävendid.

(24) Maapiirkondades kohaliku infrastruktuuri ja kohalike põhiteenuste arendamine, sealhulgas vaba aja veetmine ja kultuur, külade uuendamine ning külade ja maapiirkonna maastike kultuuri- ja looduspärandi taastamise ja täiustamisega seotud tegevused on olulise tähtsusega sammud maapiirkondade kasvupotentsiaali realiseerimisel ja jätkusuutlikkuse soodustamisel. Seepärast tuleks anda toetust vastavasisulise eesmärgiga toimingutele, sealhulgas info- ja sidetehnoloogiale juurdepääsule ning kiire ja ülikiire lairibaühenduse arendamisele. Kooskõlas nende eesmärkidega tuleks maapiirkondades soodustada selliste teenuste ja infrastruktuuri arendamist, mis edendavad sotsiaalset kaasatust ning muudavad suundumusi, mis näitavad sotsiaalset ja majanduslikku tagasiminekut ja maapiirkondade rahvaarvu vähenemist. Sellise toetuse maksimaalse tõhususe saavutamiseks tuleks hõlmatud tehingud rakendada kooskõlas maapiirkonna ühe või mitme omavalitsusüksuse poolt väljatöötatud omavalitsuste arengukavade (selliste kavade olemasolu korral) ja nende põhiteenustega. Liidu kliimaeesmärkidega kooskõla tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks toetuse saamise tingimustele vastavad taastuvenergia infrastruktuuri liigid.

(25) Metsandus on maaelu arengu lahutamatu osa ning säästvaks ja kliimateadlikuks maakasutuseks antav toetus peaks hõlmama metsapiirkonna arendamist ja metsade säästvat majandamist. 2007–2013 programmitöö perioodil olid metsanduse investeerimise ja juhtimisega seotud toetuse eri liigid hõlmatud erinevate meetmetega. Lihtsustamise huvides, aga ka selleks, et võimaldada toetusesaajatel kavandada ja teostada suurendatud lisandväärtusega integreeritud projekte, peaks ühtne meede hõlmama kõiki metsanduse investeerimise ja juhtimisega seotud toetuse liike. Kõnealuse meetmega peaks olema hõlmatud metsavarude laiendamine ja parandamine maa metsastamise ja agrometsandussüsteemide loomise kaudu, mis ühendavad endas ekstensiivse põllumajanduse ja metsandussüsteemid, metsatulekahjudest või muudest loodusõnnetustest tingitud kahjustuste taastamine ja vastavad ennetusmeetmed, investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsandussaaduste töötlemisse ja turustamisse, mille eesmärk on metsa valdajate majandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse parandamine, ning tulusad investeeringud metsa ökosüsteemide kliimamuutusele vastupanuvõime tõhustamiseks ja keskkonnaväärtuse suurendamiseks. See toetus peaks vältima konkurentsi moonutamist ning olema turu suhtes erapooletu. Sellest tulenevalt tuleks seada piirangud toetusesaajate suuruse ja õigusliku seisundi suhtes. Liikmesriikide poolt on keskmise ja suure tuleohuga piirkondadeks liigitatud aladel tuleks võtta tulekahju ohtu ennetavad meetmed. Kõik ennetavad meetmed peaksid moodustama ühe osa metsakaitsekavast. Loodusõnnetuse toimumine metsapotentsiaali taastamise meetme kohaldamise ajal peab olema riikliku teadusasutuse poolt ametlikult kinnitatud. Metsandusmeetmed tuleks vastu võtta liidu ja liikmesriikide poolt rahvusvahelisel tasandil antud kohustuste valguses ja need peaksid põhinema liikmesriikide riiklikel või piirkondlikel metsanduskavadel või samalaadsetel vahenditel, milles tuleks arvesse võtta ministrite konverentsidel Euroopa metsade kaitse kohta seatud kohustusi. Metsandusmeetmed peaksid kaasa aitama liidu metsandusstrateegia rakendamisele[16]. Selleks et tagada põllumajandusmaa metsastamise vastavus keskkonnapoliitika eesmärkidele, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte seoses teatavate minimaalsete keskkonnanõuete määratlemisega.

(26) EAFRD eelarveliste vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada tingimused, mille kohaselt liikmesriigid teevad kindlaks selliste loodusõnnestuse toimumise või taimekahjurite või -haiguste olemasolu ning määravad kindlaks ennetavad meetmed, mis vastavad EAFRD toetuse saamise tingimustele.

(27) Tootjarühmad aitavad põllumajandustootjaid solidaarselt, et tulla toime nende ees seisvate katsumustega, mis on tingitud kasvanud konkurentsist ning järgnevate turgude ühendamisest nii nende toodete turustamise kui ka kohalike turgude suhtes. Seepärast tuleks soodustada tootjarühmade loomist. Piiratud rahaliste vahendite paremaks kasutamiseks peaks toetuse andmine piirduma üksnes VKEdeks kvalifitseeruvate tootjarühmadega. Selleks et tootjarühm saaks elujõuliseks üksuseks, peaks tootjarühma liikmesriigipoolse tunnustamise tingimuseks seadma äriplaani esitamise. Selleks et vältida toetuse andmist tegevusabina ning säilitada selle motiveeriv roll, peaks maksimaalne toetuse maksmise aeg piirduma viie aastaga.

(28) Põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetused peaksid olema jätkuvalt olulised maapiirkondade säästva arengu toetamisel ja ühiskonna suurenevale keskkonnateenuste nõudlusele vastamisel. Põllumajanduslik keskkonnatoetus peaks innustama põllumajandustootjaid ja muid maa valdajaid teenindama ühiskonda tervikuna, võttes kasutusele põllumajandusliku tootmise tavasid, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning on ühitatavad keskkonna, maastiku ja selle tunnusjoonte, loodusvarade, mulla ja geneetilise mitmekesisuse kaitse ja parandamisega, või jätkates nende tavade kohaldamist. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamisele ja kõrge loodusliku väärtusega põllumajandustootmise vajadustele. Toetused peaksid hõlmama lisakulusid ja võetud kohustuste tõttu saamata jäänud tulu ning peaksid katma üksnes selliseid kohustusi, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest vastavalt „saastaja maksab” põhimõttele. Paljudel juhtudel mitmekordistub keskkonna- ja kliimaalane kasu põllumajandustootjate rühma ühiselt võetud kohustuste koostoime tulemusel. Ühismeetmetega kaasnevad siiski tehingukulud, mis tuleks vastavalt hüvitada. Selle tagamiseks, et põllumajandustootjad ja muud maa valdajad saaksid nõuetekohaselt rakendada võetud kohustusi, peaksid liikmesriigid püüdma neile anda vajalikke oskusi ja teadmisi. Liikmesriigid peaksid säilitama 2007–2013 programmitöö perioodil saavutatud tulemuste taseme ning kasutama vähemalt 25 % EAFRD kogupanusest iga maaelu arengu programmi kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning maaharimise toimingute jaoks, kohaldades meetmeid, mis on seotud põllumajanduse keskkonna ja kliimaga ning mahepõllumajandusega, samuti ka looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alade toetusteks.

(29) Selle tagamiseks, et põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustused oleks kindlaks määratud vastavalt liidu üldistele keskkonnaeesmärkidele, tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada tingimused, mida kohaldatakse selliste kohustuste iga-aastase pikendamise suhtes pärast esialgset perioodi, mis käsitlevad loomakasvatuse ekstensiivistamist või muul viisil majandamist, väetiste kasutamise, taimekaitse- ja muude vahendite vähendamist, kadumisohus kohalike tõugude aretamist või taimede geneetiliste ressursside säilitamist ning põllumajanduses geneetiliste ressursside säilitamisega seotud toetuskõlblikke toiminguid.

(30) Mahepõllumajandusele ülemineku või selle säilitamise toetustega innustatakse põllumajandustootjaid vastavates kavades osalema, et sel viisil täita ühiskonna suurenenud nõudlust keskkonnateadlike põllumajandustavade ja loomade heaolu kõrgete nõuete järele. Selleks et suurendada meetmest tulenevat kasu bioloogilise mitmekesisuse jaoks, tuleks soodustada põllumajandustootjate kollektiivlepinguid või koostööd tootjate vahel, et hõlmata ulatuslikumaid piirnevaid alasid. Selleks et vältida suure hulga põllumajandustootjate tagasipöördumist tavapäraste põllumajandusliku tootmise juurde, tuleks toetada nii ülemineku kui ka säilitamise meetmeid. Toetused peaksid hõlmama lisakulusid ja võetud kohustuste tõttu saamata jäänud tulu ning need peaksid katma üksnes selliseid kohustusi, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest.

(31) Tuleks jätkata toetuse andmist põllumajandustootjatele ja metsa valdajatele, et aidata toime tulla asjaomaste piirkondade ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta)[17] ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta)[18] rakendamisest, et aidata kaasa Natura 2000 alade tõhusale majandamisele; samas tuleks toetus teha kättesaadavaks põllumajandustootjatele eesmärgiga aidata toime tulla vesikonna piirkondade ebasoodsate tingimustega, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik)[19] rakendamisest. Toetus peaks olema seotud maaelu arengu programmis kirjeldatud erinõuetega, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest. Liikmesriigid peaksid oma maaelu arengu programmide koostamisel võtma arvesse Natura 2000 alade erivajadusi.

(32) Toetused mägialade ning looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alade põllumajandustootjatele peaksid põllumajandusmaa jätkuva kasutuse kaudu säilitama maapiirkonda ning alal hoidma ja edendama säästva põllumajandusliku tootmise süsteeme. Sellise toetuse tõhususe tagamiseks tuleks põllumajandustootjatele maksetega hüvitada saamata jäänud tulu ja lisakulud, mis on tingitud asjaomase piirkonna ebasoodsatest asjaoludest.

(33) Selleks et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus kasutamine ning põllumajandustootjate võrdne kohtlemine kogu liidus, tuleks mägialad, looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad kindlaks määrata vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele. Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade puhul peaksid need olema biofüüsikalised kriteeriumid, mis põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel andmetel. Tuleks vastu võtta üleminekukord, et lihtsustada toetuste järkjärgulist kaotamist piirkondades, mida kõnealuste kriteeriumide kohaldamise tulemusel ei käsitata enam looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladena.

(34) Põllumajandustootjaid tuleks jätkuvalt innustada võtma vastu loomade heaolu kõrgeid norme, andes toetust sellistele põllumajandustootjatele, kes rakendavad vastavatest kohustuslikest nõuetest rangemaid loomapidamisnõudeid. Selle tagamiseks, et loomade heaoluga seotud kohustused vastaksid liidu kõnealuse valdkonna üldpoliitikale, tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses selliste piirkondade kindlaksmääramisega, kus selliste kohustustega kaasnevad tootmismeetodite kõrgemad nõuded.

(35) Tuleks jätkata toetuse andmist metsa valdajatele, kes pakuvad keskkonda säästvaid ja kliimateadlikke metsakaitseteenuseid, võttes kohustusi seoses eesmärgiga suurendada bioloogilist mitmekesisust, kaitsta suure väärtusega ökosüsteeme ja tugevdada metsade kaitseväärtust pinnase erosiooni, veevarude hoolduse ja veekvaliteedi ning loodusõnnetuste suhtes. Selles kontekstis tuleks erilist tähelepanu pöörata metsade geneetiliste ressursside säilitamisele ja edendamisele. Toetust tuleks anda metsandusega seotud keskkonnakohustustele, mis on rangemad vastavatest siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikest standarditest. EAFRD eelarveliste vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses selle meetme kohaste toetuskõlblike toiminguliikidega.

(36) 2007–2013 programmitöö perioodil toetati maaelu arengu poliitika kohaselt üksnes ühte koostööliiki: põllumajandus- ja toidu- ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alast koostööd. Seda liiki koostöö toetamine on endiselt vajalik, kuid seda tuleks kohandada, et paremini vastata teadmistepõhise majanduse nõuetele. Selles kontekstis tuleks luua võimalus rahastada käesoleva meetme kohaselt üksikettevõtjate projekte, tingimusel et saadud tulemusi levitatakse, täites seega uute tehnoloogiate, töötlemisviiside ja toodete leviku eesmärki. Lisaks sellele on ilmnenud, et suurema hulga toetusesaajate (väikeettevõtjatest suurtootjateni) mitmesugust liiki koostöö toetamisega aidatakse saavutada maaelu arengu poliitika eesmärke, aidates maapiirkondade ettevõtjaid ületada killustumisest tulenevaid negatiivseid ilminguid majanduse, keskkonna või muus valdkonnas. Seepärast tuleks meedet laiendada. Toetus väikeettevõtjatele ühise tööprotsessi korraldamiseks ning vahendite ja varude jagamiseks peaks hoolimata nende väikesest tootmismahust aitama neil olla majanduslikud elujõuline. Toetus tarneahelas tegutsejate vaheliseks horisontaalseks ja vertikaalseks koostööks ning kohalikeks edendustegevusteks peaks kiirendama lühikese tarneahela, kohalike turgude ja kohaliku toiduahela majanduslikult ratsionaalset arengut. Toetus keskkonnaprojektide ja -tavade kollektiivseks lähenemisviisiks peaks aitama saavutada ulatuslikumat ja järjekindlamat keskkonna- ja kliimaalast kasu kui muidu omaette tegutsevate üksikettevõtjate puhul (näiteks suuremate terviklike alade suhtes kohaldatavad tavad). Selliste eri piirkondade jaoks tuleks anda eri liiki toetust. Eelkõige on klastrid ja võrgud asjakohased kogemuste vahetamiseks ning uute ja spetsialiseeritud eksperdiarvamuse, teenuste ja toodete jaoks. Katseprojektid on olulised vahendid eri kontekstis tehnoloogia, meetodite ja töövõtete tööstusliku kasutamise kontrollimiseks ning vajaduse korral nende kohandamiseks. Euroopa innovatsioonipartnerluse (edaspidi „EIP”) töörühmad on põllumajanduse tootlikkuse ja säästvuse jaoks olulise tähtsusega. Lisaks LEADERi kohaliku arengu raamistikule moodustavad teise olulise tähtsusega vahendi kohalikud arengustrateegiad maa- ja linnapiirkondade avaliku ja erasektori osalejate vahel. Erinevalt LEADERi lähenemisviisist võiksid sellised partnerlused ja strateegiad olla piiratud ühe sektori ja/või suhteliselt eripäraste arengu eesmärkidega, sealhulgas need, mida on nimetatud eespool. Ka tootmisharudevahelised organisatsioonid peaksid vastama selle meetme kohase toetuse saamise tingimustele. Kollektiivsete keskkonna- ja kliimameetmete puhul võiks toetuse andmine nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel piirduda seitsme aastaga.

(37) Kliimamuutuse ja suurema hinnakõikumise tõttu seisavad põllumajandustootjad tänapäeval silmitsi ulatuslike majanduslike ja keskkonnaalaste ohtudega. Selles kontekstis on tõhus riskijuhtimine muutunud põllumajandustootjate jaoks üha olulisemaks. Riskijuhtimise meede tuleks kehtestada selleks, et aidata põllumajandustoojaid kõige levinumate riskidega toime tulla. Seepärast peaks see meede aitama põllumajandustootjatel tasuda saagi, loomade ja taimede kindlustusmakseid ning luua ühisfonde ning selliste fondide poolt põllumajandustootjatele makstavat hüvitist looma- või taimehaiguse puhangust või keskkonnajuhtumist tingitud kahjukannatamise eest. Selle meetmega peaks olema hõlmatud ka sissetuleku stabiliseerimise vahend ühisfondina, et toetada põllumajandustootjaid, kelle sissetulek on järsult vähenenud. Selle tagamiseks, et põllumajandustootjaid koheldakse võrdselt kogu liidus, konkurentsi ei moonutata ning järgitakse liidu rahvusvahelisi kohustusi, tuleks selle meetme kohase toetuse andmiseks sätestada eritingimused. EAFRD eelarveliste vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses ühisfondidele antavate kommertslaenude minimaalse ja maksimaalse kestusega.

(38) LEADERi lähenemisviis kohalikule arengule on mitmete aastate jooksul tõestanud oma kasulikkust maaelu arengu edendamisel, võttes täiel määral arvesse maapiirkondade arengu sisemisi mitmeid sektoreid hõlmavate vajadusi „alt ülespoole“ suunatud lähenemisega. Seepärast tuleks LEADERit tulevikus jätkata ning selle kohaldamine peaks olema kohustuslik kõigi maaelu arengu programmide jaoks.

(39) Selle tagamiseks, et kohaliku arengu strateegiaid kohaldatakse territoriaalsel tasandil, mis võimaldab neil tõhusalt panustada liidu maaelu arengu ja innovatsiooni-alastesse prioriteetidesse, tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse elanikkonnaga seotud kriteeriume igas sellise strateegiaga hõlmatud piirkonnas ning toetatavate ettevalmistus- ja elavdamiskulude üksikasjalikku kirjeldust.

(40) EAFRD toetus LEADERi kohalikuks arenguks peaks hõlmama kõiki kohaliku arengu strateegia ja kohalike tegevusrühmade töö ettevalmistamise ja rakendamise aspekte ning selliste territooriumide ja rühmade vahelise koostöö aspekte, kes teostavad „alt ülespoole“ suunatud lähenemist ja kohalikel vajadustel põhinevat arengut. „LEADERi stardikomplekti” tuleks rahastada ka selleks, et võimaldada sellistel maapiirkondade partneritel, kes seni ei ole LEADERit kohaldanud, katsetada ja ette valmistada kohaliku arengustrateegia kavandamist ja teostamist. EAFRD eelarveliste vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et üksikasjalikult kindlaks määrata kohalike tegevusrühmade toetuskõlblikud elavdamiskulud.

(41) Käesoleva määruse kohaste paljude maaelu arengu meetmete investeeringud on ühised ning võivad olla seotud väga erinevat laadi toimingutega. Selliste toimingute rakendamisel suurema selguse tagamiseks tuleks kõigi investeeringute jaoks sätestada teatavad ühiseeskirjad. Nendes ühiseeskirjades määratakse kindlaks selliste kulutuste liigid, mida võib käsitada investeerimiskuludena ning tagada, et toetust antakse üksnes selliste investeeringute puhul, millega luuakse uusi väärtusi põllumajanduses. Selleks et võtta arvesse selliste teatavat liiki investeeringute eripära nagu kasutatud varustuse ostmine ja lihtsad asendusinvesteeringud, tagades samal ajal EAFRD rahaliste vahendite tõhusa kasutamise, tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada tingimused, mille kohaselt teatavat liiki investeeringuid võib käsitada toetuskõlblike kulutustena. Investeerimisprojektide teostamise hõlbustamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik teha ettemakseid. EAFRD toetuse tõhususe, õigluse ning püsiva mõju tagamiseks tuleks sätestada eeskirjad tagamaks, et toimingutega seotud investeeringud on kestvad ning et EAFRD toetust ei kasutata konkurentsi moonutamiseks.

(42) Teatavad käesoleva määruse kohased pindalaga seotud meetmed hõlmavad toetusesaaja võetud kohustusi, mis kestavad vähemalt viis aastat. Selle ajavahemiku jooksul võib nii ettevõtte kui ka toetusesaaja olukord muutuda. Seepärast tuleks sätestada eeskirjad, et määrata kindlaks sellistel juhtudel järgitav kord. Pindalaga seotud meetmete tõhusa rakendamise tagamiseks ja liidu rahaliste huvide kaitsmiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada tingimused, mida kohaldatakse ettevõtte osalise ülevõtmise korral, määrates kindlaks olukorrad, mille puhul ei nõuta toetuse tagasimaksmist.

(43) Teatavate käesoleva määruse kohaste meetmega on ette nähtud toetuse andmise tingimus, et toetusesaajad võtavad kohustusi, mis on rangemad kui kohustuslikes standardites ja nõuetes määratletud vastavad alusnäitajad. Võttes arvesse õigusaktide selliseid võimalikke muudatusi kohustuse perioodi jooksul, mille tõttu muutub alusnäitaja, tuleks sätestada asjaomaste lepingute läbivaatamine, et tagada selle tingimuse jätkuv täitmine.

(44) Selleks et tagada maaelu arendamise meetmete rahaliste vahendite kasutamine parimal võimalikul viisil ja seada maaelu arengu programmide kohased eesmärgid vastavalt liidu maaelu arengu eesmärkidele ning et tagada taotlejate võrdne kohtlemine, peaksid liikmesriigid kehtestama projektide valiku kriteeriumid. Erandid kõnealusest reeglist tuleks teha üksnes selliste meetmete jaoks, mille puhul toetus hõlmab põllumajanduse keskkonna või loomade heaoluga seotud makseid. Valikukriteeriumide kohaldamisel tuleks väikeste toetuste puhul võtta arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

(45) EAFRD peaks tehnilise abi raames toetama maaelu arengu programmide rakendamisega seotud tegevusi, sealhulgas hõlmama tähiste ja lühendite kaitse kulud, mis on seotud Liidu kvaliteedikavadega, milles osalemiseks võib anda toetust käesoleva määruse kohaselt, ning liikmesriikide kulud seoses looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade piiritlemisega. EAFRD eelarveliste vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu õigusakte seoses kontrollitegevustega, mida võib rahastada tehnilise abi kohaselt.

(46) Euroopa maaelu arengu võrgustiku raames organiseeritud, programmi rakendamise igasse etappi kaasatud siseriiklike võrgustike, organisatsioonide ja haldusasutuste omavaheline võrgustik on tõestanud oma olulisust maaelu arengu programmide kvaliteedi parandamisel, suurendades sidusrühmade osalust maaelu arenguprogrammide juhtimises ning teavitades laiemat üldsust maaelu arenguprogrammi kasust. Seepärast tuleks seda rahastada tehnilise abi osana liidu tasandil.

(47) Selleks et panustada põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP eesmärkide saavutamisse, tuleks moodustada EIP võrgustik, mis hõlmab põllumajanduse innovatsioonitegevuste rakendamisse kaasatud töörühmi, nõustamisteenuste osutajaid ja teadustöötajaid. Võrgustikku tuleks rahastada tehnilise abi osana liidu tasandil.

(48) 2007–2013 programmitöö perioodi jooksul toimis Euroopa maaelu arengu võrgustiku raames hindamise eksperdivõrgustik. Selleks et võtta arvesse hindamise erivajadusi, tuleks 2014–2020 programmitöö perioodiks moodustada Euroopa maaelu arengu hindamisvõrgustik, et selle valdkonna kogemuste vahetamise hõlbustamiseks ühendada kõik hindamisega tegelevad osalised. Võrgustikku tuleks rahastada tehnilise abi osana.

(49) Liikmesriigid peaksid iga maaelu arengu programmi tehnilise abi jaoks ettenähtud kogusummast ühe osa reserveerima maaelu arengu võrgustiku loomiseks ja toimimiseks, et ühendada maaelu arengusse kaasatud organisatsioonid ja haldusasutused ning partnerid, et suurendada nende kaasatust programmis ja parandada maaelu arengu programmide kvaliteeti. Riiklikud maaeluvõrgustikud peaksid valmistama ette ja rakendama tegevuskava.

(50) EARFD tegevus peaks kajastama liidu tunnustust selle eest, et kohalike arengumeetodite ja rahvusvahelise ulatuse kontseptsioon teineteist tugevdavad, eriti siis, kui rakendatakse uuenduslikku mõtteviisi. EAFRD võiks seda teha piiratud hulgale eeskujuks olevatele projektidele auhindade jagamisega. Kõnealused auhinnad peaksid täiendama maaelu arengu poliitika raames kasutada olevaid muid rahastamisallikaid, tunnustades iga vastavat juhtivat projekti hoolimata sellest, kas kõnealust projekti rahastatakse ka maaelu arengu programmi kohaselt.

(51) Maaelu arengu programmides peaksid olema ette nähtud uuenduslikud meetmed, millega põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP toetusel soodustatakse ressursitõhusat, tootlikku ja vähese CO2-heitega põllumajandussektorit. EIP peaks soodustama uuenduslike lahenduste praktikasse kiiremat ja ulatuslikumat ülevõtmist. EIP peaks looma lisandväärtust, tugevdades innovatsiooniga seotud vahendite rakendamist ja tõhusust ning soodustades sünergiaid nende vahel. EIP peaks täitma puudujäägid teadustöö ja praktilise põllumajanduse parema ühendamise vahel.

(52) Põllumajanduse tootlikkuse ja säästvuse jaoks rakendatava Euroopa innovatsioonipartnerluse raames peaksid töörühmad rakendama uuenduslikke projekte, ühendades põllumajandustootjaid, teadustöötajaid, nõustajaid, ettevõtjaid ja teisi põllumajandussektoris innovatsiooniga seotud osalisi. Selle tagamiseks, et selliste projektide tulemustest saaks kasu kogu sektor, tuleks neid levitada.

(53) Tuleks sätestada käesoleva määruse alusel ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 maaelu arenguks antav liidu toetus, selle iga-aastane jaotus ja miinimumsumma, mis koondatakse vähemarenenud piirkondadesse vastavalt aastateks 2014–2020 ettenähtud mitmeaastasele finantsraamistikule ning institutsioonidevahelise kokkuleppele, milles käsitletakse eelarvemenetluse parandamist ja eelarvedistsipliini[20] samal perioodil. Kättesaadavad assigneeringud peaksid olema programmitöös ühtse määra alusel indeksiga seotud.

(54) EAFRD rahaliste vahendite haldamise hõlbustamiseks tuleks kehtestada maaelu arengu programmitööga seotud EAFRD ühekordse toetuse määr kulutuste suhtes liikmesriikides. Selleks et võtta arvesse teatavat liiki toimingute erilist tähtsust või laadi, tuleks nende suhtes kehtestada toetuse erimäärad. Arengu, kauguse ja isoleerituse tasemest tingitud eripiirangute leevendamiseks tuleks kehtestada asjakohane EAFRD toetuse määr aluslepingus osutatud vähem arenenud ja äärepoolseimate piirkondade ning väiksemate Egeuse mere saarte suhtes.

(55) Liikmesriikides vabanenud rahalised vahendid, mis tulenevad suurte üksikute põllumajandusettevõtete saadud otsetoetuste suhtes ülempiiri kohaldamisest ühise põllumajanduspoliitika esimese samba kohaselt, tuleks reserveerida selleks, et rahastada igas liikmesriigis põllumajandusettevõtteid (sealhulgas suurettevõtted) toetavaid innovatsiooniprojekte, et suurendada nende konkurentsivõimet ÜPP eesmärkide raames. Kõnealuseid projekte peaksid algatama põllumajandustootjad olenemata ettevõtte suurusest, EIP töörühmad või kohalikud tegevusrühmad ning põllumajandussektoris tegutsevad partnerite rühmad.

(56) Liikmesriigid peaksid astuma kõik vajalikud sammud ja rakendama piisavad sätted, et tagada nende maaelu arengu alaste meetmete kontrollitavus. Selleks peaks korraldusasutus ja makseasutus teostama eelhindamise ja meetmete hindamise kogu programmi rakendamise jooksul. Meetmeid, mis sellele tingimusele ei vasta, tuleks kohandada.

(57) Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed maaelu arengu programmi usaldusväärse juhtimise tagamiseks. Sellega seoses peaks komisjon tegema asjakohased kontrollid ning liikmesriigid peaksid võtma meetmed oma juhtimissüsteemi usaldusväärse toimimise tagamiseks.

(58) Üks korraldusasutus peaks vastutama iga maaelu arengu programmi juhtimise ja rakendamise eest. Kõnealuse asutuse ülesanded tuleks täpsustada käesolevas määruses. Korraldusasutus peaks olema võimeline delegeerima osa oma ülesannetest, jäädes ise vastutama tõhusa ja täpse juhtimise eest. Kui maaelu arengu programm hõlmab temaatilisi allprogramme, peaks korraldusasutus olema võimeline määrama veel ühe asutuse, et täies mahus juhtida ja rakendada kõnealust allprogrammi seoses rahaliste eraldistega, mis on programmis selleks määratud, tagades selliste allprogrammide usaldusväärse finantsjuhtimise.

(59) Iga maaelu arengu programmi täitmist ning seatud sihtide suhtes saavutatud edu tuleks regulaarselt kontrollida. EAFRD kohaste meetmete tõhususe ja mõju tõendamine ja parandamine oleneb ka asjakohasest hindamisest programmi ettevalmistamisel ja rakendamisel ning lõpetamisel. Seepärast peaksid komisjon ja liikmesriigid ühiselt looma järelevalve- ja hindamissüsteemi, et teha kindlaks maaelu arengu poliitika rakendamise edusamme ning hinnata selle tõhusust ja mõju.

(60) Selle tagamiseks, et liidu tasandil kõnealust teavet koondada, tuleks ette näha, et süsteemist ühe osa moodustaks ühiste näitajate kogum. Maaelu arengu programmide rakendamist käsitlev põhiteave peaks olema elektrooniliselt salvestatud ja säilitatav, et andmete koondamist hõlbustada. Toetusesaajatelt tuleks seepärast nõuda järelevalveks ja hindamiseks vajaliku miinimumteabe esitamist.

(61) Programmi järelevalvealast vastutust peaksid jagama selleks loodud korraldusasutus ja järelevalvekomitee. Järelevalvekomitee ülesanne peaks olema valvata programmi tõhususe ja rakendamise üle. Selleks peaks täpsustama komitee vastutust.

(62) Programmi järelevalve hõlmab ka komisjonile saadetava programmi rakendamist käsitleva aastaaruande koostamist.

(63) Iga maaelu arengu programmi hinnatakse, et tõsta selle kvaliteeti ning kinnitada tulemusi.

(64) Aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109 tuleks kohaldada käesoleva meetme kohaste maaelu arengu meetmete toetuse suhtes. Põllumajandussektori omapära arvesse võttes tuleks sellest olenemata kehtestada, et maaelu arengu meetmete suhtes, mis on seotud aluslepingu artikli 42 kohaldamisalasse kuuluvate toimingutega, mida on teostatud käesoleva määruse kohaselt ja sellega kooskõlas, ning liikmesriikide tehtud maksete suhtes, mis on tehtud liidu toetuse saanud ja aluslepingu artikli 42 kohaldamisalasse kuuluvate maaelu arengu toimingute täiendavaks riiklikuks rahastamiseks, tuleks aluslepingu artiklid 107, 108 ja 109 kohaldamata jätta.

(65) Võttes arvesse liidu toetuse tingimustele vastavate maaelu arengu meetmete kooskõla tagamist ning menetluste lihtsustamist, tuleks liikmesriikide maksed, mis on tehtud liidu toetuse saanud ja aluslepingu artikli 42 kohaldamisalasse kuuluvate maaelu arengu toimingute täiendavaks riiklikuks rahastamiseks, kinnitada teatamiskorra alusel osana programmitööst vastavalt käesoleva määruse sätetele. Piisava järelevalve tagamiseks maksete hindamisel peaks komisjon analoogia põhimõttel kohaldama kriteeriume, mis on kehtestatud aluslepingu artikli 107 kohaldamiseks. Selle tagamiseks, et ei rakendataks täiendavat riiklikku rahastamist, mis on komisjoni poolt kinnitamata, ei tohiks asjaomane liikmesriik maaelu arengu jaoks kavandatud täiendavat rahastamist jõustada enne selle heakskiitmist. Liikmesriikide maksetest, mis on tehtud liidu toetuse saanud ja aluslepingu artikli 42 reguleerimisalasse kuuluvate maaelu arengu toimingute täiendavaks riiklikuks rahastamiseks, tuleb teatada komisjonile vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 3, välja arvatud juhul, kui need kuuluvad sellise määruse reguleerimisalasse, mis on vastu võetud vastavalt nõukogu määrusele 994/98 [21]ning mida ei tohi jõustada enne, kui kõnealuse menetluse järgi on komisjon andnud lõpliku kinnituse.

(66) Tõhusa ja turvalise teabevahetuse jaoks tuleks kehtestada elektrooniline teabesüsteem.

(67) Tuleb kohaldada Euroopa Liidu õigusakte, mis käsitlevad üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta.

(68) Käesoleva määruse ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses maaelu arengu programmide esitamisega, programmide ja nende muudatuste heakskiitmisega, programmide heakskiitmise menetluste ja ajakavadega, programmide muudatuste heakskiitmise menetluste ja ajakavadega, sealhulgas nende jõustumise ja esitamise sagedusega, maaelu arengu meetmete rakendamise eritingimustega, käesoleva määruse kohaselt loodavate võrgustike struktuuri ja toimimisega, järelevalve- ja hindamissüsteemi vastuvõtmisega ja teabesüsteemi toimimise eeskirjadega. Kõnealuseid rakendamisvolitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[22].

(69) Käesoleva määrusega sätestatud uus toetuskava asendab määruses (EÜ) nr 1698/2005 sätestatud toetuskava. Seetõttu tuleks määrus (EÜ) nr 1698/2005 alates 1. jaanuarist 2014 kehtetuks tunnistada.

(70) Selleks et hõlbustada määruses (EÜ) nr 1698/2005 sätestatud süsteemilt sujuvat üleminekut käesoleva määrusega kehtestatud süsteemile, tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses üleminekusätete kehtestamisega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

SISUKORD

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta......................................................................................... 10

I JAOTIS Eesmärgid ja strateegia............................................................................................... 28

I peatükk Reguleerimisala ja mõisted........................................................................................... 28

II peatükk Ülesanded, eesmärgid, prioriteedid ja kooskõla.......................................................... 31

II JAOTIS Programmitöö........................................................................................................... 34

I peatükk Programmitöö sisu....................................................................................................... 34

II peatükk Maaelu arengu programmide ettevalmistamine, heakskiitmine ja muutmine.................... 38

III JAOTIS Maaelu arengu toetus............................................................................................... 40

I peatükk Meetmed.................................................................................................................... 40

1. jagu........................................................................................................................................ 40

Üksikmeetmed............................................................................................................................ 40

2. jagu........................................................................................................................................ 65

Leader........................................................................................................................................ 65

II peatükk Mitut meedet hõlmavad üldsätted................................................................................ 67

III peatükk Tehniline abi ja võrgustumine..................................................................................... 70

IV peatükk Uuendusliku ja kohaliku koostöö auhind maapiirkondades......................................... 74

IV JAOTIS Põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelev EIP.............................................. 76

V JAOTIS Finantssätted............................................................................................................. 78

VI JAOTIS Juhtimine, kontroll ja avalikustamine.......................................................................... 83

VII JAOTIS Järelevalve ja hindamine.......................................................................................... 86

I peatükk Üldsätted.................................................................................................................... 86

1. jagu Järelevalve- ja hindamissüsteemi kehtestamine ja eesmärgid.............................................. 86

2. jagu Tehnilised sätted.............................................................................................................. 86

II peatükk Järelevalve................................................................................................................. 87

III peatükk Hindamine................................................................................................................ 89

VIII JAOTIS Konkurentsieeskirjad............................................................................................. 91

IX JAOTIS Komisjoni volitused, üld-, ülemineku- ja lõppsätted................................................... 92

I peatükk Komisjoni volitused..................................................................................................... 92

II peatükk................................................................................................................................... 93

Üldsätted.................................................................................................................................... 93

III peatükk................................................................................................................................. 93

Ülemineku- ja lõppsätted............................................................................................................ 93

I LISA Summad ja toetusmäärad................................................................................................ 95

II LISA Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade piiritlemise biofüüsikalised kriteeriumid 100

III LISA Artiklis 8 osutatud temaatiliste allprogrammide jaoks eriti oluliste meetmete ja toimingute soovituslik loetelu       102

IV LISA Maaelu arengu eeltingimused....................................................................................... 104

V LISA Liidu ühe või mitme maaelu arengu prioriteedi jaoks olulise tähtsusega meetmete soovituslik loetelu        113

I JAOTIS Eesmärgid ja strateegia

I peatükk Reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega:

(a) kehtestatakse üldeeskirjad, millega reguleeritakse maaelu arendamiseks antavat liidu toetust, mida rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi „EAFRD”), mis on asutatud määrusega (EL) nr HR/2012;

(b) määratakse kindlaks eesmärgid, mille saavutamisele peab maaelu arengu poliitika kaasa aitama, ja eesmärkidele vastavad liidu maaelu arengu prioriteedid;

(c) kirjeldatakse maaelu arengu poliitika strateegilist sisu;

(d) määratakse kindlaks maaelu arengu poliitika meetmed;

(e) sätestatakse programmitöö, võrkude loomise, juhtimise, järelevalve ja hindamise eeskirjad, võttes arvesse vastutuse jaotust liikmesriikide ja komisjoni vahel;

(f) sätestatakse eeskirjad, millega tagatakse EAFRD tegevuse kooskõlastamine muude liidu rahastamisvahenditega.

2. Käesolev määrus täiendab määruse (EL) nr [ÜSR/2012] teise osa sätteid.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „programmitöö” – mitmeetapiline korraldamise, otsuste tegemise ja rahaliste vahendite jaotamise protsess, mis on kavandatud selleks, et mitme aasta jooksul rakendada liidu ja liikmesriikide ühistegevust liidu maaelu prioriteetide saavutamise nimel;

(b) „piirkond” – territoriaalne üksus, mis vastab statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri 1. või 2. tasandile (NUTS 1. ja 2. tasand) määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS))[23] tähenduses;

(c) „meede” – selliste toimingute kogum, millega aidatakse kaasa liidu ühe või mitme maaelu arengu prioriteedi saavutamisele;

(d) „toiming” – asjaomase maaelu arengu programmi jaoks sätestatud kriteeriumide alusel valitav ja ühe või enama toetusesaaja poolt rakendatav projekt, projektide kogum, leping või kord või muu meede, mis võimaldab liidu ühe või mitme maaelu arengu prioriteedi saavutamist;

(e) „toetusesaaja” – füüsiline või juriidiline isik või muu avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kes vastutab toimingute tegemise või toetuse saamise eest;

(f) „järelevalve- ja hindamissüsteem” – komisjoni ja liikmesriikide poolt välja töötatud üldine lähenemisviis, millega määratakse kindlaks piiratud hulk ühiseid näitajaid, mis on seotud lähteolukorraga ning programmide rahastamise, tootluse, tulemuste ja mõjuga;

(g) „kohaliku arengu strateegia” – kohalike eesmärkide saavutamiseks ja vajaduste rahuldamiseks kavandatud ühtne toimingute kogum, millega aidatakse kaasa liidu maaelu arengu prioriteetide saavutamisele ja mida rakendatakse partnerluses asjakohasel tasandil;

(h) „toetusmäär” – toimingule eraldatud avaliku sektori rahastamisosaluse määr kokku;

(i) „riiklikud kulutused” – toimingute finantseerimiseks eraldatav avaliku sektori rahastamisosalus, mis pärineb riigi või piirkondlike või kohalike asutuste või liidu eelarvest, ning mis tahes muud samalaadsed kulutused. Avaliku sektori rahastamisosaluseks loetakse mis tahes niisugust osalust toimingute rahastamises, mis saadakse direktiivi 2004/18/EÜ[24] tähenduses avalik-õigusliku organi eelarvest või ühest või mitmest piirkondlikust või kohalikust ametiasutusest või avalik-õiguslikust organist koosneva ühenduse eelarvest;

(j) „vähem arenenud piirkonnad” – piirkonnad, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta moodustab alla 75 % EL 27 keskmisest SKP-st;

(k) „mikroettevõtjad ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad (edaspidi „VKEd”)” – mikroettevõtjad ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ[25];

(l) „tehingukulu” – kohustusega seotud kulu, mis aga ei tulene otseselt kohustuse rakendamisest;

(m) kasutatav põllumajandusmaa – kasutatav põllumajandusmaa komisjoni 24. novembri 1999. aasta otsuse 2000/115/EÜ[26] tähenduses;

(n) „majanduslik kahju” – mis tahes lisakulu, mis on põllumajandustootjale tekkinud seoses tema poolt võetud erandlike meetmetega, mille eesmärk on vähendada pakkumist asjaomasel turul või märkimisväärset toodangu kadu;

(o) „ebasoodsad ilmastikutingimused” – loodusõnnetusega võrreldavad ilmastikutingimused nagu külm, torm, rahe, jää, tugev vihm või ränk põud;

(p) „loomahaigused” – Maailma Loomatervise Organisatsiooni koostatud loomahaiguste nimekirjas või nõukogu otsuse 90/424/EMÜ[27] lisas esitatud loomahaiguste nimekirjas nimetatud haigused;

(q) „keskkonnajuhtum” – konkreetne reostus, saastumine või keskkonnakvaliteedi halvenemine, mis on seotud konkreetse sündmusega ja on piiratud geograafilise ulatusega. See ei hõlma üldisi keskkonnaohte, mis ei ole seotud konkreetse sündmusega, näiteks kliimamuutust või õhusaastet.

(r) „loodusõnnetus” – biootilist või abiootilist laadi looduslik sündmus, millega kaasnevad olulised häired põllumajanduslikes tootmissüsteemides ja metsandusstruktuurides, põhjustades olulist kahju põllumajandus- ja metsandussektorile;

(s) „katastroof” – inimtegevusest põhjustatud ootamatu biootilist või abiootilist laadi sündmus, millega kaasnevad olulised häired põllumajanduslikes tootmissüsteemides ja metsandusstruktuurides, põhjustades olulist kahju põllumajandus- ja metsandussektorile;

(t) „lühike tarneahel” – tarneahel, mis hõlmab piiratud arvu ettevõtjaid, kes kohustuvad tegema koostööd, arendama kohalikku majandust ning tihedaid geograafilisi ja sotsiaalseid suhteid tootjate ja tarbijate vahel;

(u) „noor põllumajandustootja” – avalduse esitamise ajal kuni 40 aasta vanune, vastavate ametialaste oskuste ja pädevustega põllumajandustootja, kes asub esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina;

(v) „lõpetatud toiming” – füüsiliselt lõpuleviidud või täielikult rakendatud toiming, millega seoses on toetusesaaja teinud kõik nõutud maksed ning mille avaliku sektori rahastamisosalus on toetusesaajale välja makstud;

(w) „temaatilised eesmärgid” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr [ÜSR/2012][28] artiklis 9 määratletud temaatilised eesmärgid.

(x) „ühine strateegiline raamistik” (edaspidi „ÜSR”)” – määruse nr [ÜSR/2012] artiklis 10 osutatud ühine strateegiline raamistik.

2. Seoses lõike 1 punktis u sätestatud noore põllumajandustootja määratlusega antakse komisjonile õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse tingimusi, mille kohaselt võib juriidilist isikut käsitada noore põllumajandustootjana, sealhulgas kutseoskuste omandamisega seotud üleminekuperioodi kehtestamine.

II peatükk Ülesanded, eesmärgid, prioriteedid ja kooskõla

Artikkel 3

Ülesanne

EAFRD toetab Euroopa 2020. aasta strateegiat, edendades kogu liidus maaelu arengut viisil, mis täiendab muid ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP”) vahendeid, ühtekuuluvuspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat. Sellega aidatakse kaasa territoriaalselt ja keskkonnaalaselt tasakaalustatuma, kliimasäästlikuma ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisema ning uuenduslikuma liidu põllumajandussektori kujunemisele.

Artikkel 4

Eesmärgid

ÜPP üldraamistikus aitab maaelu arengu toetamine saavutada järgmisi eesmärke:

(1) põllumajanduse konkurentsivõime;

(2) loodusvarade jätkusuutlik majandamine ja kliimameetmed;

(3) maapiirkondade tasakaalustatud territoriaalne areng.

Artikkel 5

Liidu prioriteedid maaelu arengu valdkonnas

Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat toetavaid maaelu arengu eesmärke püütakse saavutada liidu maaelu arengu kuue järgmise prioriteediga, mis ühises strateegilises raamistikus muudetakse asjaomasteks temaatilisteks eesmärkideks:

(1) teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a) innovatsiooni toetamine ja teadmistebaasi parandamine maapiirkondades;

(b) põllumajanduse ja metsanduse ning teadusuuringute ja innovatsiooni vaheliste sidemete tugevdamine;

(c) elukestva õppe ja kutsehariduse parandamine põllumajandussektoris ja metsandussektoris;

(2) kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime ning põllumajandusettevõtete elujõulisuse edendamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a) oluliste struktuuriliste probleemidega põllumajandusettevõtete ümberkorraldamise hõlbustamine; eelkõige peetakse silmas selliseid ettevõtteid, kelle turul osalemise tase on madal, kes on suunatud konkreetsete sektorite turule ning kes vajaksid põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamist;

(b) põlvkondadevahetuse lihtsustamine põllumajandussektoris.

(3) toiduahela korraldamise ja riskijuhtimise edendamine põllumajanduses, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a) toormetootjate parem integreerimine toiduahelasse toidukvaliteedi kavade, kohalike turgude edendamise ja lühikeste tarneahelate ning tootjarühmade ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide kaudu;

(b) põllumajandusettevõtte riskijuhtimise toetamine:

(4) põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a) Euroopa maastike elurikkuse ja seisundi ennistamine ja säilitamine, sealhulgas Natura 2000 aladel ja kõrge loodusliku väärtusega aladel;

(b) veemajanduse parandamine;

(c) mullaharimise parandamine.

(5) loodusvarade tõhusama kasutamise edendamine ja üleminek vähem CO2-heiteid tootvale ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele põllumajanduses ning toiduainete- ja metsandussektoris, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a) põllumajandusettevõtete veekasutuse tõhustamine;

(b) põllumajandusettevõtete ja toiduainetetööstuse energiakasutuse tõhustamine;

(c) taastuvate energiaallikate, kõrvalsaaduste, jäätmete, jääkide ja muude toiduks mittekasutatavate toorainete pakkumise ja kasutamise hõlbustamine biomajanduse edendamise eesmärgil;

(d) põllumajandustegevusest tingitud N2O ja metaani heitkoguste vähendamine;

(e) põllumajanduses ja metsanduses CO2 sidumise edendamine;

(6) sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a) tegevusvaldkondade mitmekesistamise, uute väikeettevõtete ja töökohtade loomise hõlbustamine;

(b) maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine;

(c) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia saadavuse, kasutamise ja kvaliteedi parandamine maapiirkondades.

Kõigi prioriteetidega edendatakse innovatsiooni, keskkonna- ja kliimamuutuste leevendamist ning nende muutustega kohanemist käsitlevaid valdkondadevahelisi eesmärke.

Artikkel 6

Kooskõla

1. Peab olema tagatud kooskõla EAFRD toetuse ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi rahastatud meetmete vahel.

2. Käesoleva määruse kohast toetust ei anta sellistele toimingutele, mida toetatakse ühise turukorralduse alusel. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 kehtestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada erandid kõnealusest reeglist.

II JAOTIS Programmitöö

I peatükk Programmitöö sisu

Artikkel 7

Maaelu arengu programmid

1. EAFRD toimib liikmesriikides maaelu arengu programmide kaudu. Nendes programmides rakendatakse strateegiat, mille eesmärk on III jaotises kindlaksmääratud meetmete kogumi abil täita liidu maaelu arengu prioriteetsed ülesanded, mille saavutamiseks taotletakse EAFRD toetust.

2. Liikmesriik võib esitada kas ühtse programmi kogu oma territooriumi kohta või piirkondlike programmide kogumi.

3. Liikmesriigid, kes osalevad piirkondlikes programmides, võivad kinnitamiseks esitada ka riikliku raamistiku, mis sisaldab piirkondlike programmidega ühiseid elemente, millele ei ole ette nähtud eraldi eelarveraldisi.

Artikkel 8

Temaatilised allprogrammid

1. Liikmesriigid võivad oma maaelu arengu programmidesse lisada temaatilised allprogrammid, mis toetavad liidu maaelu arengu prioriteete, et rahuldada väljaselgitatud konkreetseid vajadusi, eelkõige seoses:

(a) noorte põllumajandustootjatega;

(b) artikli 20 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud väikeste põllumajandusettevõtetega;

(c) artikli 33 lõikes 2 osutatud mägialadega;

(d) lühikese tarneahelaga.

Iga temaatilise allprogrammi jaoks eriti oluliste meetmete ja toiminguliikide soovituslik loetelu on esitatud III lisas.

2. Temaatilised allprogrammid võivad käsitleda ka erivajadusi, mis on seotud konkreetse maapiirkonna arengule olulist mõju avaldavate põllumajandussektorite ümberkorraldamisega.

3. Väikeseid põllumajandusettevõtteid ja lühikesi tarneahelaid käsitlevate temaatiliste allprogrammide raames toetatavate meetmete I lisas sätestatud toetusmäärasid võib suurendada 10 protsendipunkti võrra. Noorte põllumajandustootjate ja mägialade puhul võib toetuse maksimummäära suurendada vastavalt I lisale. Ühendatud toetuse maksimummäär ei või siiski ületada 90 %

Artikkel 9

Maaelu arengu programmide sisu

1. Lisaks määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 24 osutatud aspektidele peab iga maaelu arengu programm hõlmama järgmisi teemasid:

(a) määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 48 osutatud eelhindamine;

(b) olukorra analüüs, võttes arvesse tugevaid ja nõrku külgi, võimalusi ja ohtusid (edaspidi „SWOT-analüüs”) ning selliste küsimuste väljaselgitamine, millele tuleb lahendus leida geograafilises piirkonnas, mis on hõlmatud kõnealuse programmiga ja vajaduse korral artiklis 8 osutatud temaatiliste allprogrammidega.

Analüüsis keskendutakse liidu maaelu arengu prioriteetidele. Keskkonnaprobleemide, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning innovatsiooniga seotud erivajaduste hindamisel võetakse arvesse kõiki liidu maaelu arengu prioriteete, et leida kõnealuses kahes valdkonnas asjakohane lahendus kummagi prioriteedi tasandil;

(c) strateegia kirjeldus, mis hõlmab eesmärkide seadmist programmi lisatud liidu maaelu arengu prioriteetide igas sihtvaldkonnas, võttes aluseks artiklis 76 osutatud ühised näitajad, mis on vaja kindlaks määrata ühe osana artiklis 74 osutatud järelevalve- ja hindamissüsteemist, ning programmi selgel sekkumisloogikal põhinev meetmete valik, mis hõlmab eesmärkide saavutamiseks valitud meetmete oodatava panuse hindamist.

Maaelu arengu programm peab näitama, et:

i)        see hõlmab programmis sisalduvate liidu maaelu arengu prioriteetide seisukohast olulisi meetmete kombinatsioone, mis jätkavad loogiliselt punktis a osutatud eelhindamist ja punktis b osutatud analüüsi;

ii)       rahalisi vahendeid eraldatakse programmi meetmete jaoks ühtlaselt ning need on piisavad, et saavutada seatud eesmärke;

iii)      selles võetakse arvesse piirkondliku või allpiirkondliku tasandi spetsiifiliste tingimustega seotud erivajadusi, millele otsitakse konkreetseid lahendusi asjakohasel viisil valitud meetmekombinatsioonide või temaatiliste allprogrammide abil;

iv)      programmi on integreeritud asjakohane lähenemisviis innovatsioonile, keskkonnale, sealhulgas Natura 2000 erivajadustele, ning kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele;

v)       on kavandatud asjakohane viis, kuidas programmi rakendamist lihtsustada;

vi)      on võetud meetmed, millega tagatakse piisava nõustamispädevuse kättesaadavus regulatiivsete nõuete alal, samuti kõikide põllumajanduse ja metsanduse jätkusuutliku majandamise ning kliimameetmega seotud aspektide alal;

(vii)    on kavandatud algatused, mille kaudu tõsta teadlikkust, ergutada uuenduslikku tegevust ning luua põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP töörühmi;

viii)    on kindlaks määratud asjakohane lähenemisviis, milles sätestatakse projektide ja kohaliku arengu valikukriteeriumide kehtestamise põhimõtted, mille puhul võetakse arvesse asjaomaseid eesmärke. Sellega seoses võivad liikmesriigid ette näha, et põllumajandustootjate rühmade poolt kollektiivselt võetavad meetmed on eelistatud või suurema toetusmääraga;

(d) eeltingimuste hindamine ning vajaduse korral määruse nr [ÜSR/2012] artikli 17 lõikes 4 osutatud meetmete ja määruse nr [ÜSR/2012] artikli 19 kohaldamiseks kehtestatud näitajate hindamine;

(e) iga valitud meetme kirjeldus;

(f) seoses kohaliku arenguga konkreetne kirjeldus, mis käsitleb koordinatsioonimehhanisme kohalike arengustrateegiate, artiklis 36 osutatud koostöömeetme, artiklis 21 osutatud maapiirkondade põhiteenuseid ja külauuendust käsitleva meetme ning artiklis 20 osutatud maapiirkondades põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse arendamist käsitleva meetme raames maapiirkondades mittepõllumajandusliku tegevuse toetamise vahel;

(g) innovatsiooni suhtes kohaldatava lähenemisviisi kirjeldus, võttes arvesse tootlikkuse ja loodusvarade säästva majandamise parandamist ning seda, kuivõrd kõnealune lähenemisviis aitab saavutada artiklis 61 osutatud põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP eesmärke;

(h) järelevalve- ja hindamisnõuetega seotud vajaduste ning määruse nr [ÜSR/2012] artiklis 49 osutatud hindamiskava analüüs. Liikmesriigid tagavad väljaselgitatud vajaduste rahuldamiseks piisavad ressursid ja astuvad samme suutlikkuse suurendamiseks;

(i) rahastamiskava, milles sisaldub:

i)        tabel, milles vastavalt artikli 64 lõikele 4 näidatakse igaks aastaks kavandatud EAFRD rahastamisosaluse kogusummat. Vajaduse korral näidatakse selles tabelis EAFRD rahastamisosaluse kogusumma all eraldi selliseid eraldisi, mis on ette nähtud vähem arenenud piirkondade jaoks ning määruse (EL) nr DP/xxxx artikli 7 lõike 2 kohaldamisest tulenevalt EAFRD-le ülekantud rahalisi vahendeid. EAFRD kavandatud aastane rahastamisosalus peab olema vastavuses mitmeaastase finantsraamistikuga;

ii)       tabel, milles on iga meetme kohta sätestatud toimingu liik ning sellega seotud konkreetne EAFRD toetusmäär ja tehniline abi, kavakohane liidu rahastamisosaluse kogusumma ning kohaldatav EAFRD toetusmäär. Vajaduse korral näidatakse selles tabelis eraldi EAFRD rahastamisosaluse määr vähem arenenud piirkondade ning muude piirkondade jaoks.

(j) indikaatorkava, mis sisaldab programmiga hõlmatud iga liidu maaelu arengu prioriteedi kohta sihtnäitajaid ning valitud meetmeid koos kavandatud väljundite ja kuludega, mis on liigendatud avaliku ja erasektori kaupa;

(k) vajaduse korral tabel, mis näitab riigi lisafinantseeringut meetme kohta vastavalt artiklile 89;

(l) artikli 89 kohaseks hindamiseks vajalikud aspektid ja vajaduse korral artikli 88 lõike 1 alla kuuluvate selliste abikavade loetelu, mida kasutatakse programmide rakendamiseks;

(m) teave selle kohta, kuidas programm täiendab meetmeid, mida rahastatakse muudest ühise põllumajanduspoliitika või ühtekuuluvuspoliitika vahenditest või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMFF);

(n) programmi rakenduskord, sealhulgas:

i)        kõik liikmesriikide poolt määratud asutused, millele on osutatud artikli 72 lõikes 2, ning teabeks juhtimis- ja kontrollisüsteemide kokkuvõtlik kirjeldus;

ii)       järelevalve- ja hindamisprotseduuride ning järelevalvekomitee koosseisu kirjeldus;

(iii)     sätted, millega tagatakse programmi avaldamine, sealhulgas artiklis 55 osutatud riikliku maaeluvõrgustiku kaudu;

(o) määruse nr [ÜSR/2012] artiklis 5 nimetatud partnerite määramine ja partneritega peetud konsultatsioonide tulemused;

(p) vajaduse korral artikli 55 lõikes 3 osutatud riikliku maaeluvõrgustiku tegevuskava põhiaspektid ja struktuur ning sätted selle juhtimiseks, mis moodustavad iga-aastaste tegevuskavade aluse.

2. Kui maaelu arengu programmi on lisatud temaatilised allprogrammid, siis peab iga allprogramm sisaldama järgmist:

(a) konkreetse olukorra SWOT-analüüs ning selliste vajaduste kindlaksmääramine, mis tuleb rahuldada selle allprogrammi kaudu;

(b) konkreetsed eesmärgid allprogrammi tasandil ja meetmete valik allprogrammi sekkumisloogika täpse kindlaksmääramise alusel, sealhulgas eesmärkide saavutamiseks valitud meetmete oodatava mõju hindamine;

(c) eraldi eriindikaatorkava koos kavandatud väljundite ja kuludega, mis on liigendatud avaliku ja erasektori kaupa.

3. Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad, millega reguleeritakse lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud elementide esitamist maaelu arengu programmis. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega.

II peatükk Maaelu arengu programmide ettevalmistamine, heakskiitmine ja muutmine

Artikkel 10

Eeltingimused

Lisaks määruse nr [ÜSR/2012] V lisas kehtestatud eeltingimustele kohaldatakse EAFRD suhtes määruse (EL) nr [ÜSR/2012] IV lisas kehtestatud üldisi eeltingimusi.

Artikkel 11

Maaelu arengu programmide heakskiitmine

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga maaelu arengu programmi kohta artiklis 9 osutatud teavet sisaldava ettepaneku.

2. Komisjon kiidab iga maaelu arengu programmi heaks rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 12

Maaelu arengu programmide muutmine

1. Liikmesriikide poolt esitatud programmi muutmise taotlused vaadatakse läbi vastavalt järgmistele menetlustele:

(a)     komisjon otsustab rakendusaktidega selliste programmi muutmistaotluste üle, millega tahetakse:

i)        muuta programmi strateegiat, tehes olulisi muudatusi kvantifitseeritud eesmärkides;

ii)       muuta EAFRD rahastamisosaluse määra ühe või mitme meetme puhul;

iii)      muuta liidu rahastamisosaluse kogusummat või selle aastast jaotust programmi tasandil;

iv)      kanda vahendeid üle selliste meetmete vahel, mille suhtes kohaldatakse erinevaid EAFRD rahastamisosaluse määrasid.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega.

b)      Komisjon otsustab rakendusaktidega programmi muutmistaotluste üle kõigil muudel juhtudel. Sellised juhud hõlmavad eelkõige järgmist:

i)        meetmete või toiminguliikide kehtestamine või tühistamine;

ii)       meetmete kirjelduse muutmine, sealhulgas toetuskõlblikkuse tingimuste muutmine.

2. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse kriteeriume, mille alusel määratakse kindlaks lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud kvantifitseeritud eesmärkide oluline muutmine.

Artikkel 13

Menetluseeskirjad ja ajakavad

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad järgmiste toimingute menetlemise ja ajakava kohta:

(a) maaelu arengu programmide heakskiitmine;

(b) maaelu arengu programmide muutmisettepanekute esitamine ja heakskiitmine, sealhulgas ettepanekute jõustumine ning esitamise sagedus programmitöö jooksul.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega.

III JAOTIS Maaelu arengu toetus

I peatükk Meetmed

Artikkel 14

Meetmed

Iga maaelu arengu meede kavandatakse nii, et see toetaks konkreetselt ühe või mitme liidu maaelu arengu prioriteedi saavutamist. Liidu prioriteetide jaoks olulise tähtsusega meetmete soovituslik loetelu on esitatud V lisas.

1. jagu

Üksikmeetmed

Artikkel 15

Teadmussiire ja teabemeetmed

1. Kõnealuse meetme kohane toetus hõlmab kutseõpet ja oskuste omandamise meetmeid, tutvustustegevust ja teabemeetmeid. Kutseõppe ja oskuste omandamise meetmed võivad hõlmata koolituskursusi, õpikodasid ning juhendamist.

Toetus võib ka hõlmata lühiajalisi vastastikuseid vahetusi põllumajandusettevõtte juhtkonna liikmete tasandil ja põllumajandusettevõtete külastamist.

2. Kõnealuse meetme kohasest toetusest saavad kasu põllumajanduses, toiduainetööstuses ja metsandussektoris töötavad isikud, maa valdajad ja muud ettevõtjad, kes tegutsevad maapiirkondades VKEdena.

Toetusesaaja on koolituse või muu teadmussiirde ja teabeteenuse osutaja.

3. Kõnealuse meetme kohane toetus ei hõlma sellist teoreetilist või praktilist õpet, mis moodustab kesk- või kõrghariduse tavaprogrammide või -süsteemide osa.

Teadmussiiret ja teabeteenust osutavatel asutustel peab olema kõnealuse ülesande täitmiseks asjakohane suutlikkus personali kvalifikatsiooni ja korrapärase koolituse näol.

4. Kõnealuse meetme kohased toetuskõlblikud kulud hõlmavad teadmussiirde ja teabeteenuste korraldamise ja osutamise kulusid. Tutvustusprojektide puhul võib toetus hõlmata ka vastavaid investeerimiskulusid. Toetuskõlblikud on ka osalejate sõidu- ja elamiskulud, päevarahad ning ka põllumajandustootjate asendamisega seotud kulud.

5. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse toetuskõlblike kulude täpsustamist, teadmussiirde teenust osutavate asutuste kvalifikatsiooni miinimumnõudeid ning põllumajandusettevõtete vahetuskavade ja kõnealuste ettevõtete külastamise kestust ja sisu.

Artikkel 16

Põllumajandusettevõtete nõustamis-, juhtimis- ja asendusteenused

1. Kõnealuse meetme kohast toetust antakse selleks, et:

(a) aidata maapiirkondade põllumajandustootjatel, metsa valdajatel ning VKEdel saada kasu nõustamisteenustest, et parandada oma ettevõtte või äriühingu majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkust ning oma majapidamise, ettevõtte ja/või investeeringu kliimasõbralikkust ja vastupanuvõimet kliimamuutusele;

(b) soodustada põllumajandusettevõtte juhtimis-, asendus- ja nõustamisteenuste, samuti metsandusalase nõustamisteenuste loomist, sealhulgas määruses (EL) nr HR/2012 osutatud põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi loomist;

(c) edendada nõustajate koolitust.

2. Lõike 1 punktides a ja c sätestatud toetusesaaja on nõustamis- või koolitusteenuse osutaja. Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse sellisele asutusele või organile, kes valiti välja selleks, et rajada teenindussüsteem, mille kaudu pakutakse haldus-, asendus- ja nõustamisteenuseid põllumajandusettevõtetele või nõustamisteenuseid metsandusettevõtetele.

3. Ametiasutused ja organid, kes on valitud osutama nõustamisteenuseid, peavad kasutama asjakohaseid ressursse, s.t neil peab olema järjepidevalt koolitatud ja kvalifitseeritud personal ning nõustamiskogemus ja usaldusväärsus asjaomases valdkonnas. Toetusesaajad valitakse konkursikutsete kaudu. Valikumenetlus peab olema objektiivne ja avatud nii avalik-õiguslikele kui ka eraõiguslikele asutustele.

Nõustamisteenuse osutamisel peavad nõustamisasutused järgima määruse (EL) nr HR/2012 artikli 13 lõikes 2 osutatud andmete avalikustamata jätmisega seotud kohustusi.

4. Põllumajandustootjate nõustamine peab olema seotud vähemalt ühe liidu maaelu arengu prioriteediga ning käsitlema vähemalt üht järgmistest aspektidest:

(a) määruse (EL) nr HR/2012 VI jaotise 1. peatükis sätestatud ühte või mitut kohustuslikku majandamisnõuet ja/või hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuet;

(b) vajaduse korral määruse (EL) nr DP/2012 III jaotise 2. peatükis sätestatud kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid ning määruse (EL) nr DP/2012 artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud põllumajandusmaa sobilikus seisukorras hoidmist;

(c) määruse (EL) nr HR/2012 I lisas sätestatud nõudeid või meetmeid, mis on seotud kliimamuutuste leevendamise ja sellega kohanemise, elurikkuse, vee ja mulla kaitse, loomahaigustest teatamise ning uuendustegevusega;

(d) liikmesriikide poolt määratletud väikeste põllumajandusettevõtete ning vähemalt määruse (EL) nr DP/2012 V jaotises osutatud väikepõllumajandustootjate kavas osalevate põllumajandusettevõtete majandustegevuse jätkusuutlikku arengut; või

(e) kui on asjakohane, siis liidu õigusaktidel põhinevaid tööohutusnõudeid.

Nõustamine võib hõlmata ka põllumajandusliku majapidamise majandus-, põllumajandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud küsimusi.

5. Metsa valdajate nõustamine peaks käsitlema vähemalt direktiivides 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ ja 2000/60/EÜ sätestatud asjakohaseid kohustusi. Nõustamine võib hõlmata ka metsandusettevõtte majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud küsimusi.

6. VKEde nõustamine võib hõlmata ettevõtte majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud küsimusi.

7. Õigustatud juhtudel ja vajaduse korral võib osaliselt nõustada rühmiti, võttes samal ajal arvesse nõustamisteenuste üksikkasutajate olukorda.

8. Lõike 1 punktide a ja c kohane toetuse maksimumsumma on sätestatud I lisas. Lõike 1 punkti b kohast toetust makstakse maksimaalselt viie aasta jooksul teenuse loomisest ja see väheneb järk-järgult.

9. Komisjonil on õigus võtta artiklis 90 kehtestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse nõustamisteenust osutavate asutuste või organite kvalifikatsiooni miinimumnõuete täpsustamist.

Artikkel 17

Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad

1. Käesoleva meetme kohane teotus hõlmab põllumajandustootjate liitumist järgmiste kavade ja süsteemidega:

(a) liidu õigusaktidega kehtestatud põllumajandustoodete, puuvilla ja toiduainete kvaliteedikavad;

(b) liikmesriikide poolt tunnustatud põllumajandustoodete, puuvilla ja toiduainete kvaliteedikavad, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

i)        kõnealuse kava raames toodetud lõpptoote eripära tuleneb selgetest kohustustest, millega tagatakse:

- toote eripärased tunnused või

- eripärased kasvatus- või tootmismeetodid või

- lõpptoote kvaliteet, mis on inimeste, loomade või taimede tervise, loomade heaolu või keskkonnakaitse seisukohast oluliselt parem kui see, mida nõutakse kaubandusstandarditega;

ii)       kava on avatud kõigile tootjatele;

iii)      kava sisaldab siduvaid tootespetsifikatsioone ja nendele spetsifikatsioonidele vastavust kontrollib avaliku sektori asutus või sõltumatu inspekteerimisorgan;

iv)      kava on läbipaistev ja tagab toodete täieliku jälgitavuse

või

(c) põllumajandustoodete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemid, mille kohta liikmesriigid kinnitavad, et need vastavad põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide haldamist käsitlevate liidu parimate tavade suunistele[29].

2. Toetust antakse iga-aastase stimuleeriva maksena, mille suurus määratakse kindlaks vastavalt toetatavates kavades osalemisest tulenevate püsikulude tasemele ja toetuse maksimaalne kestus on viis aastat.

Käesoleva lõigu kohaldamisel tähendavad püsikulud kulusid, mis on kantud seoses toetust saava kvaliteedikavaga liitumise ja nimetatud kavas osalemise iga-aastaste osamaksetega, sealhulgas vajaduse korral kulutused kontrollidele, mida on vaja kava spetsifikatsioonidele vastavuse tõendamiseks.

3. Toetuse maksimumsumma on sätestatud I lisas.

4. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõike 1 punkti a reguleerimisalasse kuuluvaid konkreetseid liidu kvaliteedikavasid.

Artikkel 18

Investeeringud materiaalsesse varasse

1. Käesoleva meetme kohane toetus hõlmab materiaalsetesse ja/või immateriaalsetesse varadesse tehtavaid investeeringuid, mis:

(a) parandavad põllumajandusliku majapidamise üldist tulemuslikkust;

(b) on seotud ELi toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete või puuvilla töötlemise, turustamise ja/või tootearendusega. Tootmisprotsessi väljund võib olla kõnealuse lisaga hõlmamata toode;

(c) on seotud põllumajanduse arendamise ja kohandamise infrastruktuuriga, sealhulgas põllumajandus- ja metsamaale juurdepääsu, maakorralduse ja -paranduse, energiaga varustamise ja veeressursside majandamisega seotud tegevused; või

(d) on mittetootlikud investeeringud, mis on seotud põllumajanduslike ja metsanduslike keskkonnakohustuste, liikide ja elupaikade elurikkuse kaitsestaatuse või Natura 2000 ala ning muude programmis kindlaksmääratud kõrge loodusliku väärtusega alade üldkasutusväärtuse suurendamisega.

2. Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse põllumajanduslikele majapidamistele. Põllumajandusettevõtte ümberkorraldamisse tehtavate investeeringute puhul on toetuskõlblikud üksnes sellised põllumajandusettevõtted, mis ei ületa teatavat suurust; liikmesriigid määravad selle suuruse kindlaks programmis, võttes aluseks liidu maaelu arengu prioriteedi „Iga liiki põllumajanduse konkurentsivõime ja põllumajandusettevõtte elujõulisuse suurendamine” suhtes teostatud SWOT-analüüsi.

3. Käesoleva meetme kohase toetuse maksimummäärad on sätestatud I lisas. Kõnealust määra võib suurendada noorte põllumajandusettevõtjate, kollektiivinvesteeringute ja rohkem kui ühe meetme kohast toetust hõlmavate integreeritud projektide puhul, samuti selliste investeeringute puhul, mis tehakse artikli 33 lõikes 3 osutatud looduslikust eripärast tingitud oluliste piirangutega aladesse ning põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP raames toetatud tegevuste puhul vastavalt I lisas sätestatud toetusmääradele. Ühendatud toetuse maksimummäär ei või siiski ületada 90 %.

4. Lõiget 3 ei kohaldata lõike 1 punktis d osutatud mittetootlike investeeringute suhtes.

Artikkel 19

Loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine

1. Käesoleva meetme kohane toetus hõlmab järgmist:

(a) investeeringud ennetusmeetmetesse, mille eesmärk on vähendada võimalike loodusõnnetuste ja katastroofide tagajärgi;

(b) investeeringud, mille eesmärk on teha korda loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandusmaa ning taastada tootmise potentsiaal.

2. Toetust antakse põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele. Toetust võib anda ka avaliku sektori asutustele, kui on võimalik osutada seosele sellise asutuse tehtud investeeringu ja põllumajandustootmise potentsiaali vahel.

3. Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse tingimusel, et liikmesriigi pädev ametiasutus kinnitab ametlikult, et on toimunud loodusõnnetus, ning et see õnnetus või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meetmed taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks on hävitanud vähemalt 30 % vastavast põllumajanduslikust potentsiaalist.

4. Käesoleva meetme kohast toetust ei anta loodusõnnetuse või katastroofi tõttu saamata jäänud tulu hüvitamiseks.

Liikmesriigid tagavad, et välditakse ülemäärast hüvitamist, mis võib tuleneda käesoleva meetme ning muude riiklike või liidu toetusvahendite või erakindlustusskeemide vahendite ühendamisest.

5. Lõike 1 punkti a kohase toetuse ülemmäär on sätestatud I lisas. Kõnealust maksimummäära ei kohaldata rohkem kui ühe toetusesaajaga ühisprojektide suhtes.

6. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse käesoleva meetme kohaseid toetuskõlblikke kulusid.

Artikkel 20

Põllumajandusettevõtete ja äritegevuse arendamine

1. Käesoleva meetme kohane toetus hõlmab järgmist:

(a) äritegevuse alustamise toetamine:

i)        noorte põllumajandustootjate puhul;

ii)       maapiirkondades mittepõllumajandusliku tegevuse puhul;

iii)      väikeste põllumajandusettevõtete arendamise puhul;

(b) investeeringud mittepõllumajanduslikesse tegevustesse;

(c) iga-aastane toetus määruse (EL) nr DP/2012 V jaotisega kehtestatud väikepõllumajandustootjate kavas (edaspidi „väikepõllumajandustootjate kava”) osalevatele põllumajandustootjatele, kes oma ettevõtte annavad jäädavalt üle teisele põllumajandustootjale.

2. Lõike 1 punkti a alapunkti i kohast toetust antakse noortele põllumajandustootjatele.

Lõike 1 punkti a alapunkti ii kohast toetust antakse põllumajandustootjatele või põllumajandustootja majapidamise liikmetele, kes mitmekesistavad oma tegevusvaldkonda mittepõllumajanduslike tegevustega, samuti antakse seda mittepõllumajandusliku tegevusega hõlmatud mikro- ja väikeettevõtjatele maapiirkondades.

Lõike 1 punkti a alapunkti iii kohast toetust antakse liikmesriikide poolt kindlaksmääratud väikestele põllumajandusettevõtetele.

Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse maapiirkondades mittepõllumajandusliku tegevusega hõlmatud mikro- ja väikeettevõtetele ning põllumajandustootjatele või põllumajandustootja majapidamise liikmetele.

Lõike 1 punkti c kohast toetust antakse põllumajandustootjatele, kes on toetusetaotluse esitamise ajal osalenud väikepõllumajandustootjate kavas vähemalt ühe aasta ning kes kohustuvad oma ettevõtte ning vastavad toetusõigused jäädavalt teisele põllumajandustootjale üle andma. Toetust antakse alates üleandmise tähtpäevast kuni 31. detsembrini 2020.

3. Põllumajandustootja majapidamise liikmeks võib pidada mis tahes füüsilist või juriidilist isikut või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma, olenemata sellest, missugune õiguslik seisund sellele rühmale ja rühma liikmetele on siseriikliku õigusega antud, välja arvatud põllumajandusettevõtte töötajad. Põllumajandustootja majapidamise liikmena käsitatav juriidiline isik või isikute rühm peab toetuse taotlemise ajal tegelema põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusega.

4. Lõike 1 punkti a kohane toetus sõltub äriplaani esitamisest. Äriplaani rakendamine peab algama kuue kuu jooksul alates toetuse andmist käsitleva otsuse kuupäevast.

Liikmesriigid määravad kindlaks ülemise ja alumise lävendi, mille alusel võimaldatakse põllumajandusettevõtjatele juurdepääsu vastavalt kas lõike 1 punkti a alapunkti i või lõike 1 punkti a alapunkti iii kohasele toetusele. Lõike 1 punkti a alapunkti i kohase toetuse alumine lävend peab olema tunduvalt kõrgem kui lõike 1 punkti a alapunkti iii kohane ülemine lävend. Toetust võivad siiski saada üksnes ettevõtjad, kes kuuluvad mikro- ja väikeettevõtjate määratluse alla.

5. Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse kindlasummalise toetuse vormis, mida võib maksta vähemalt kahes osas maksimaalselt viie aasta jooksul. Osade summa võib järk-järgult väheneda. Lõike 1 punkti a alapunktide i ja ii kohase toetuse viimase osa maksmine sõltub äriplaani nõuetekohasest rakendamisest.

6. Lõike 1 punkti a kohase toetuse maksimumsumma on sätestatud I lisas. Liikmesriigid määravad kindlaks lõike 1 punkti a alapunktide i ja ii kohase toetuse summa, võttes arvesse ka programmitöö piirkonna sotsiaalmajanduslikku olukorda.

7. Lõike 1 punkti c kohane toetus on 120 % iga-aastasest toetusest, mis toetusesaaja on saanud väikepõllumajandustootjate kava kohaselt.

8. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse äriplaani minimaalset sisu ja kriteeriume, mida liikmesriigid kasutavad lõikes 4 osutatud lävendite määramisel.

Artikkel 21

Põhiteenused ja külauuendus maapiirkondades

1. Käesoleva meetme kohane toetus hõlmab eelkõige järgmist:

(a) maapiirkondade omavalitsuste arengut ja nende põhiteenuseid käsitlevate kavade ning Natura 2000 alade või muude kõrge loodusliku väärtusega alade kaitse- ja majandamiskavade koostamine ja ajakohastamine;

(b) investeeringud iga liiki väikeinfrastruktuuri loomisse, tõhustamisse või laiendamisse, sealhulgas investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse;

(c) lairiba infrastruktuur, sealhulgas selle loomine, tõhustamine ja laiendamine, passiivne lairiba infrastruktuur ning juurdepääs lairibaühendusele ja avalikele e-valitsuse lahendustele;

(d) investeeringud maaelanikkonnale ettenähtud kohalike põhiteenuste (sealhulgas vaba aja tegevused ja kultuur) loomisse, tõhustamisse või laiendamisse ning nendega seotud infrastruktuuri;

(e) avaliku sektori asutuste investeeringud puhkemajanduse infrastruktuuri, turismiteabesse ja turistlike vaatamisväärsuste viitadega varustamine;

(f) uuringud ja investeeringud, mis on seotud külade ja maapiirkondade kultuuri- ja looduspärandi säilitamise, taastamise ja selle kvaliteedi parandamisega, sealhulgas sotsiaalmajanduslikud aspektid;

(g) investeeringud, mille eesmärk on maapiirkonna asulate läheduses toimuvate tegevuste ümberpaigutamine ning nende piirkondade lähedal asuvate hoonete või teiste rajatiste ümberehitamine, et parandada asula elukvaliteeti ja suurendada keskkonnatõhusust.

2. Käesoleva meetme kohane toetus on ette nähtud üksnes väikeinfrastruktuurile, mis on iga liikmesriigi poolt programmis kindlaks määratud. Maaelu arengu programmides võib ette näha erandeid eeskirjadest, mis käsitlevad investeeringuid lairiba-infrastruktuuri ja taastuvatesse energiaallikatesse. Sel juhul tuleb kehtestada selged kriteeriumid, millega tagatakse vastastikune täiendavus liidu muude rahastamisvahendite kohase toetusega.

3. Lõike 1 kohased investeeringud on toetuskõlblikud, kui asjakohased toimingud tehakse kooskõlas maapiirkondade omavalitsuste arengut ja nende põhiteenuseid käsitlevate kavadega (kui sellised kavad on olemas) ning on kooskõlas kohaliku arengustrateegiaga (kui see on olemas).

4. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse taastuvenergia infrastruktuuri selliste liikide kindlaksmääramist, mis on käesoleva meetme kohaselt toetuskõlblikud.

Artikkel 22

Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse

1. Selle meetme kohane toetus hõlmab järgmist:

(a) metsastamine ja metsamaa loomine;

(b) agrometsandussüsteemide loomine;

(c) metsapõlengutest ja loodusõnnetustest (sealhulgas kahjurite levik ja haiguspuhangud ning katastroofid ja kliimaga seotud ohud) tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine;

(d) investeeringud metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse ning leevendusmeetmete potentsiaali parandamisse;

(e) investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse.

2. Artiklites 36–40 sätestatud metsa omandiõiguse piiranguid ei kohaldata troopiliste või subtroopiliste metsade ja Assooride, Madeira, Kanaari saarte, nõukogu määruse (EMÜ) nr 2019/93[30] tähenduses väiksemate Egeuse mere saarte ning Prantsusmaa ülemeredepartemangude territooriumide metsaga kaetud alade suhtes.

Ettevõtete puhul, mis on suuremad teatavast suurusest, mille liikmesriigid peavad programmis kindlaks määrama, sõltub toetus täpsustatud ennetuseesmärkidega metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi esitamisest, mis on kooskõlas metsade säästva majandamise põhimõttega (edaspidi „metsade säästev majandamine”), mis määratleti Euroopa metsade kaitset käsitleval ministrite konverentsil 1993. aastal[31].

3. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse tingimusi, mille alusel tehakse kindlaks loodusõnnetuse või kahjurite leviku või haiguspuhangu toimumine ning määratakse kindlaks toetuskõlblike ennetusmeetmete liigid.

Artikkel 23

Metsastamine ja metsaalade loomine

1. Artikli 22 lõigu 1 punkti a kohast toetust antakse eraisikutest maaomanikele ja rentnikele, omavalitsustele ja nende liitudele, see hõlmab istutamiskulude hüvitamist ja iga-aastast toetust hektari kohta, et hüvitada hooldusega seotud kulud, sealhulgas kevadise ja sügisese sanitaarraie kulud maksimaalselt 10 aasta jooksul.

2. Toetuskõlblikud on nii põllumajandusmaad kui ka mittepõllumajandusmaad. Istutatud liigid kohanevad piirkonna keskkonna- ja klimaatiliste tingimustega ning vastavad keskkonna miinimumnõuetele. Toetust ei anta lühikese raieringiga madalmetsa, jõulupuude või energia tootmiseks mõeldud kiirekasvuliste puude istutamiseks. Piirkondades, kus metsastamine on karmide mullastiku- ja kliimatingimuste tõttu raske, võib toetust anda kohalike tingimustega sobivamate muude mitmeaastaste puittaimeliikide (nt põõsad ja põõsastikud) istutamiseks.

3. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõikes 2 osutatud keskkonna miinimumnõuete määratlemist.

Artikkel 24

Agrometsandussüsteemide loomine

1. Artikli 22 lõigu 1 punkti b kohast toetust antakse eramaaomanikele, rentnikele, omavalitsustele ja nende liitudele, et katta istutamiskulud ja iga-aastane lisatasu hektari kohta, et hüvitada hoolduskulud maksimaalselt kolme aasta jooksul.

2. Agrometsandussüsteemid on maakasutussüsteemid, mille puhul puid kasvatatakse samal maal kombinatsioonis ekstensiivpõllumajandusega. Liikmesriigid määravad kindlaks hektarile istutatavate puude maksimumarvu, võttes arvesse kohalikke mullastiku- ja kliimatingimusi, metsataimede liike ning vajadust tagada maa põllumajanduslik kasutamine.

3. Toetuse suhtes kehtib I lisas sätestatud ülemmäär..

Artikkel 25

Metsapõlengutet ja loodusõnnetustest ning katastroofidest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine

1. Artikli 22 lõike 1 punkti c kohast toetust antakse erametsaomanikele ning avaliku sektori osalusega ja avaliku sektori metsaomanikele, omavalitsustele, riigimetsa haldajatele ja nende liitudele, et katta kulusid, mis on seotud järgmisega:

(a) kaitseotstarbelise infrastruktuuri loomine. Kui kõne all on tuletõkestusvööndid, siis võib toetus katta ka hoolduskulusid. Toetust ei anta põllumajandusega seotud tegevustele põllumajanduse keskkonnakaitse kohustustega hõlmatud aladel;

(b) metsatulekahjude ja muude loodusõnnetuste vastu võetavad kohalikud väikesemahulised ennetusmeetmed;

(c) metsatulekahjude, kahjurite leviku ja haiguspuhangute seire- ja teavitusvahendite hankimiseks ja täiustamiseks;

(d) metsapõlengutest ja muudest loodusõnnetustest (sealhulgas kahjurite levik, haiguspuhangud ning katastroofid ja kliimamuutusega seotud sündmused) tingitud metsakahjustuste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks.

2. Kahjurite leviku ja haiguspuhangute vastu võetavate ennetustoimingute puhul tuleb sellise ohu võimalikkuse kohta esitada teaduslikud tõendid ja riiklike teadusorganisatsioonide kinnitus. Vajaduse korral tuleb programmis esitada selliste taimedele kahjulike organismiliikide loetelu, mis võivad põhjustada loodusõnnetuse.

Toetuskõlblikud toimingud peavad olema kooskõlas liikmesriikide kehtestatud metsakaitsekavadega. Ettevõtete puhul, mis on suuremad teatavast suurusest, mille liikmesriigid peavad programmis kindlaks määrama, sõltub toetus üksikasjalike ennetuseesmärkidega metsamajandamiskavade esitamisest.

Metsatulekahjude ennetamiseks ettenähtud toetust võib anda metsaaladele, mis on liikmesriikide kehtestatud metsakaitsekavades liigitatud keskmise või suure põlenguriskiga aladeks.

3. Lõike 1 punkti d kohase toetuse andmise eelduseks on liikmesriigi pädeva ametiasutuse ametlik kinnitus selle kohta, et loodusõnnetus on toimunud ning et see õnnetus või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meetmed taimehaiguse või kahjurite leviku tõkestamiseks või piiramiseks on hävitanud vähemalt 30 % vastavast metsamajanduslikust potentsiaalist. Kõnealune protsendimäär määratakse kindlaks kas vahetult õnnetusele eelnenud kolmeaastase perioodi kestel eksisteerinud keskmise metsanduspotentsiaali alusel või õnnetusele eelnenud viieaastase perioodi kestel eksisteerinud keskmise metsanduspotentsiaali alusel, jättes välja kõige kõrgema ja kõige madalama näitaja.

4. Käesoleva meetme kohast toetust ei anta loodusõnnetuse tõttu saamata jäänud tulu hüvitamiseks.

Liikmesriigid tagavad, et välditakse ülemäärast hüvitamist, mis võib tuleneda käesoleva meetme ning muude riiklike või liidu toetusvahendite või erakindlustusskeemide vahendite ühendamisest.

Artikkel 26

Investeeringud metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse parandamisse

1. Artikli 22 lõike 1 punkti d kohast toetust antakse füüsilistele isikutele, erametsaomanikele, eraõiguslikele või avaliku sektori osalusega asutustele, omavalitsustele ja nende liitudele. Riigimetsa puhul võib toetust anda ka selliseid metsi haldavatele asutustele, kes ei kuulu riigieelarve alla.

2. Investeeringute eesmärk on täita kohustusi, mis on võetud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks või ökosüsteemi teenuste osutamiseks ja/või asjaomase piirkonna metsa ja metsaala üldkasutusväärtuse suurendamiseks või metsa ökosüsteemide kliimamuutuse leevendusmeetmete potentsiaali tõhustamiseks, võttes arvesse majanduskasu saamise võimalust pikaajalises perspektiivis.

Artikkel 27

Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse

1. Artikli 22 lõike 1 punkti e kohast toetust antakse erametsaomanikele, omavalitsustele ja nende liitudele ning VKEdele investeeringuteks, millega suurendatakse metsanduse potentsiaali või mis on seotud metsasaaduste lisandväärtust suurendava töötlemise ja turustamisega. Assooride, Madeira, Kanaari saarte, määruse (EMÜ) nr 2019/93 tähenduses väiksemate Egeuse mere saarte ja Prantsuse ülemeredepartemangude territooriumidel võib toetust anda ka muudele kui väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

2. Investeeringud metsade majandusliku väärtuse parandamisse tuleb teha metsandusettevõtte tasandil ja need võivad sisaldada investeeringuid mulda ja maavarasid säästvasse metsatehnikasse ja töövõtetesse.

3. Investeeringud, mis on seotud puidu kasutamisega tooraine või energiaallikana, peavad piirduma tööstusliku töötlemise eelsete tööprotsessidega.

4. Toetuse suhtes kehtivad I lisas sätestatud ülemmäärad.

Artikkel 28

Tootjarühmade loomine

1. Käesoleva meetme kohast toetust antakse eesmärgiga hõlbustada tootjarühmade loomist põllumajandus- ja metsandussektoris selleks, et:

(a) kohandada kõnealustesse rühmadesse kuuluvate tootjate toodangut ja tootmisprotsessi turunõuetele;

(b) kaupa ühiselt turustada, sealhulgas kaupa müügiks ette valmistada, müüki tsentraliseerida ja hulgiostjaid varustada;

(c) välja töötada ühised eeskirjad toodangut käsitleva teabe kohta, esmajoones seoses saagikoristuse ja kättesaadavusega;, ning

(d) edendada tootjarühmade muid tegevusi nagu äri- ja turustusoskuste arendamine ning uuendusprotsesside korraldamine ja lihtsustamine.

2. Toetust võib anda tootjarühmadele, keda liikmesriigi pädev asutus on tunnustanud esitatud äriplaani alusel. Toetust võib anda üksnes tootjarühmadele, kes kuuluvad VKEde määratluse alla.

Liikmesriigid peavad kontrollima, et viie aasta möödumisel tootjarühma tunnustamisest on äriplaani eesmärgid on saavutatud.

3. Toetust makstakse kindlasummalise toetusena iga-aastaste osadena esimese viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil tootjarühma äriplaani alusel tunnustati. Toetus arvutatakse tootjarühma turustatud aastatoodangu alusel. Liikmesriigid maksavad viimase osa välja alles pärast seda, kui on kontrollitud, kas äriplaan on nõuetekohaselt rakendatud.

Esimesel aastal võivad liikmesriigid maksta tootjarühmadele toetust, mille arvutamisel on aluseks võetud tootjarühma liikmete poolt rühmaga liitumisele eelnenud kolme aasta jooksul turustatud toodangu keskmine. Metsandussektori tootjarühmade puhul arvutatakse toetus tootjarühma liikmete poolt tunnustamisele eelnenud viimase viie aasta jooksul turustatud toodangu keskmise alusel, jättes välja kõige kõrgema ja kõige madalama näitaja.

4. Toetuse suhtes kehtivad I lisas sätestatud ülemmäärad ja maksimumsummad.

Artikkel 29

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede

1. Liikmesriigid peavad kõikjal oma territooriumidel andma käesoleva meetme kohast toetust kooskõlas oma riiklike, piirkondlike ja kohalike eravajaduste ja prioriteetidega. Käesoleva meetme lisamine maaelu arengu programmi on kohustuslik.

2. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme kohast toetust makstakse põllumajandustootjatele, põllumajandustootjate rühmadele või põllumajandustootjate ja muudele maavaldajate rühmadele, kes teevad vabatahtlikult toiminguid, mis sisaldavad ühte või enamat põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustust põllumajandusmaal. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetust võib anda ka muudele maavaldajatele või muudele maavaldajate rühmadele, kui see on keskkonnaeesmärkide saavutamise seisukohast põhjendatud.

3. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetuse maksed hõlmavad ainult neid kohustusi, mis on rangemad kui määruse (EL) nr HR/2012 VI jaotise I peatükis kehtestatud vastavad kohustuslikud nõuded ning muud määruse (EL) nr DP/2012 III jaotise 2. peatükis kehtestatud vastavad kohustuslikud nõuded, vastavad minimaalsed väetiste ja taimekaitsevahendite kasutuse nõuded ning muud asjakohased siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded. Kõik sellised kohustuslikud nõuded esitatakse programmis.

4. Liikmesriigid püüavad käesoleva meetme kohaseid toiminguid teostavatele isikutele võimaldada nende kohustuste täitmiseks vajalikke teadmisi ja teavet, sealhulgas kohustusega seotud eksperdiabi, ja/või seavad käesoleva meetme kohase toetuse saamise tingimuseks asjakohasel koolitusel osalemise.

5. Käesoleva meetme kohased kohustused võetakse viie kuni seitsme aasta pikkuseks ajavahemikuks. Kui aga on vaja saavutada või säilitada kavandatud keskkonnaalast kasu, võivad liikmesriigid määrata oma maaelu arengu programmides teatavat liiki kohustuste jaoks pikema ajavahemiku, muu hulgas sel viisil, et pärast esialgse perioodi lõppu nähakse ette kõnealuse ajavahemiku iga-aastane pikendamine.

6. Toetust makstakse aasta kaupa ning toetussummadega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamatajäänud tulu kas tervikuna või osaliselt. Vajaduse korral kaetakse toetusest ka tehingukulud kuni 20 % ulatuses põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste eest makstavast toetusest. Põllumajandustootjate rühma võetud kohustuste puhul on ülemmäär 30 %.

7. Liikmesriigid võivad toetusesaajate valimisel kasutada artikli 49 lõikes 3 osutatud menetlust, kui see on vajalik meetme tõhusa kohaldamise tagamiseks.

8. Toetuse maksimumsummad on sätestatud I lisas.

Käesoleva meetme kohast toetust ei anta kohustuste puhul, mis on hõlmatud mahepõllundusmeetmega.

9. Toetust võib anda põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamiseks tehtavate toimingute jaoks, mis ei kuulu lõigete 1–8 reguleerimisalasse.

10. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse toimingu esialgse perioodi järel kohustuste aasta kaupa pikendamist, samuti tingimusi, mida kohaldatakse kohustuste suhtes, mille eesmärk on loomakasvatust ekstensiivistada või teistmoodi korraldada, piirata väetiste ja taimekaitsevahendite või muude vahendite kasutust, kasvatada põllumajanduse jaoks kadumisohus olevaid kohalikke tõuge või säilitada taimede geneetilisi ressursse, ning lõike 9 kohaste toetuskõlblike toimingute kindlaksmääramist.

Artikkel 30

Mahepõllumajandus

1. Käesoleva meetme kohast toetust antakse kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes vabatahtlikult lähevad üle nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007[32] määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele või neid säilitavad.

2. Toetust antakse üksnes kohustustele, mis on rangemad kui määruse (EL) nr HR/2012 VI jaotise I peatükis kehtestatud vastavad kohustuslikud nõuded, vastavad minimaalseid väetiste ja taimekaitsevahendite kasutuse nõuded ning muud asjakohased siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded. Kõik sellised nõuded esitatakse programmis.

3. Käesoleva meetme kohased kohustused võetakse viie kuni seitsme aasta pikkuseks ajavahemikuks. Kui toetust antakse mahepõllumajanduse säilitamiseks, võivad liikmesriigid oma maaelu arengu programmides näha ette iga-aastase pikendamise pärast esialgse perioodi lõppemist.

4. Toetust makstakse aasta kaupa ning toetussummaega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamatajäänud tulu tarvikuna või osaliselt. Vajaduse korral kaetakse toetusest ka tehingukulud kuni 20 % ulatuses kohustuste eest makstavast toetusest. Põllumajandustootjate rühma võetud kohustuste puhul on ülemmäär 30 %.

5. Toetuse maksimumsummad on sätestatud I lisas.

Artikkel 31

Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi kohased toetused

1. Käesoleva meetme kohane toetus on iga-aastane toetus, mida makstakse kasutusel oleva põllumajandus- või metsamaa hektari kohta, et hüvitada toetusesaajate kantud kulusid ja saamatajäänud tulu, mis on tingitud ebasoodsatest tingimustest asjaomastel aladel seoses direktiivide 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ ja 2000/60/EÜ rakendamisega.

2. Toetust antakse vastavalt põllumajandustootjatele, erametsaomanikele ja metsaomanike liitudele. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib toetust anda ka muudele maa valdajatele.

3. Direktiividega 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ seotud toetust antakse põllumajandustootjatele üksnes selliste ebasoodsate asjaolude puhul, mis tulenevad nõuetest, mis on rangemad nõukogu määruse (EL) nr HR/2012 artiklis 94 ja II lisas sätestatud hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi standardist.

4. Direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetust antakse põllumajandustootjatele üksnes konkreetsete nõuete puhul:

(a) mis on kehtestatud direktiiviga 2000/60/EÜ ning on kooskõlas vesikonna majandamiskavu käsitlevate meetmeprogrammidega, mille eesmärk on saavutada kõnealuse direktiivi keskkonnaeesmärgid ning mis on rangemad veekaitset käsitlevate muude ELi õigusaktide rakendamiseks vajalikest meetmetest;

(b) mis on rangemad kui määruse (EL) nr HR/2012 VI jaotise I peatükis sätestatud kohustuslikud majandamisnõuded ja hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuded ning määruse (EL) nr DP/2012 III jaotise 2. peatükis sätestatud kohustused;

(c) mis on rangemad kui direktiivi 2000/60/EÜ vastuvõtmise ajal ELis kehtinud õigusaktidega ettenähtud kaitsetase, nagu on sätestatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõikes 9 ning

(d) millega kehtestatakse maakasutusviisi olulised muudatused ja/või põllumajandustava olulised piirangud, mistõttu tulu väheneb märkimisväärselt.

5. Lõigetes 3 ja 4 osutatud nõuded esitatakse programmis.

6. Toetust võivad saada järgmised alad:

(a) direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ kohaselt määratud Natura 2000 põllumajandus- ja metsaalad;

(b) muud piiritletud looduskaitsealad, mille puhul põllumajandusele või metsadele kohaldatakse keskkonnapiiranguid seoses direktiivi 92/43/EMÜ artikli 10 rakendamisega. Kõnealused alad ei tohi ületada ühe maaelu arengu programmi kohta 5 % Natura 2000 territoriaalsesse kohaldamisaladesse kuuluvatest aladest;

(c) põllumajandusalad, mis direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt kuuluvad vesikondade majandamiskavadesse.

7. Toetuse maksimumsummad on sätestatud I lisas.

Artikkel 32

Toetused looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega aladele

1. Toetust mägiala või looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade põllumajandustootjatele antakse iga-aastase toetusena kasutusel oleva põllumajandusmaa hektari kohta, et hüvitada põllumajandustootjatele lisakulud ja saamatajäänud tulu, mis on seotud asjaomase piirkonna põllumajandustootmist mõjutavate piirangutega.

Lisakulude ja saamatajäänud tulu arvutamise alus on võrdlus aladega, mida ei mõjuta looduslikust või muust eripärast tingitud piirangud, võttes arvesse määruse (EL) nr DP/2012 III jaotise 3. peatüki kohaseid toetusi.

2. Toetust antakse põllumajandustootjatele, kes kohustuvad tegelema põllumajandusega artikli 33 kohaselt määratud aladel.

3. Toetuse suurus määratakse kindlaks I lisas sätestatud miinimum- ja maksimumsummade vahemikus.

4. Liikmesriigid peavad ette nägema toetuse järk-järgulise vähenemise sellise osa suhtes, mis ületab põllumajandusliku majapidamise suhtes kehtestatud lävendit, mis tuleb esitada programmis.

5. Liikmesriigid võivad käesoleva meetme kohast toetust anda ajavahemikus 2014–2017 põllumajandustootjatele piirkondades, mis vastasid 2007–2013 programmitöö perioodil toetuse saamise tingimustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 lõike a alapunkti ii kohaselt, kuid ei ole enam toetuskõlblikud pärast artikli 46 lõikes 3 osutatud uut piirkondade piiritlemist. Kõnealune toetus väheneb järk-järgult alates 2014. aastast, mil toetuse määr on võrreldes 2013. aastaga 80 % ning lõpuks 2017. aastal 20 %.

6. Liikmesriikides, kus artikli 33 lõikes 3 osutatud piirkondade piiritlemine ei ole lõpetatud enne 1. jaanuari 2014, kohaldatakse lõiget 5 põllumajandustootjate suhtes, kes saavad toetust piirkondades, mis vastasid sellise toetuse saamise tingimustele ajavahemikul 2007–2013. Pärast piiritlemise lõpetamist saavad endiselt toetuskõlblike piirkondade põllumajandustootjad täistoetuse käesoleva meetme kohaselt. Piirkondades, mis ei ole enam toetuse tingimustele vastavad, saavad põllumajandustootjad jätkuvalt toetust lõike 5 alusel.

Artikkel 33

Looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade määramine

1. Liikmesriigid määravad lõigete 2, 3 ja 4 alusel artikli 32 kohase toetuse tingimustele vastavad piirkonnad järgmiste kategooriate raames:

(a) mägialad;

(b) muud kui mägialad, mida mõjutavad olulised looduslikust eripärast tingitud piirangud ning

(c) muud piirkonnad, mida mõjutavad konkreetsest eripärast tingitud piirangud;

2. Artikli 32 kohase toetuse saamise tingimustele vastamiseks peab mägialasid iseloomustama maakasutusvõimaluste märkimisväärne piiratus ja kasutamiskulude märgatav suurenemine järgmistel põhjustel:

(a) kõrgusest tingitud väga rasked ilmastikutingimused, mille mõju lühendab oluliselt kasvuperioodi;

(b) kui madalamatel kõrgustel on asjaomase ala suuremas osas nõlvad, mis on masinate kasutamiseks liiga järsud või mis eeldavad väga kallite eriseadmete kasutamist või nende kahe teguri esinemine koos, mille puhul kummastki eraldi põhjustatud piirangud on väiksema mõjuga kui kahe teguri koosmõju põhjustatud piirangud.

Mägialadena käsitatakse 62. laiuskraadist põhja pool olevaid alasid ja teatavaid nendega piirnevaid alasid.

3. Muud kui mägialad vastavad artikli 32 kohase toetuse saamise tingimustele ja neid käsitatakse oluliste looduslike piirangutega aladena, kui vähemalt 66 % kasutatavast põllumajandusmaast vastab lävendi poolest vähemalt ühele II lisas loetletud kriteeriumile. Selle tingimuse täitmine peab olema tagatud kohalike haldusüksuste („LAU 2”) vastaval tasandil.

Käesoleva lõike kohaste alade piiritlemisel teevad liikmesriigid objektiivsete kriteeriumide alusel tasandamise, et jätta välja alad, mille kohta on kooskõlas esimese lõiguga olulisest looduslikust eripärast tingitud piirangud dokumenteeritud, kuid nende piirangute mõju on ületatud investeeringute või majandustegevuse abil.

4. Muud kui lõigetes 2 ja 3 osutatud alad vastavad artikli 32 kohase toetuse saamise tingimustele, kui neid mõjutavad konkreetsest eripärast tingitud piirangud ning kui seal tuleks maaharimist jätkata, et kaitsta või parandada keskkonda, säilitada maaelu ja nimetatud piirkonna turismipotentsiaali või kaitsta rannikut.

Konkreetsest eripärast tingitud piirangutest mõjutatud alad peavad hõlmama looduslike kaitsetingimuste poolest ühesuguseid põllumajanduspiirkondi ja nende koguulatus ei või ületada 10 % asjaomase liikmesriigi pindalast.

5. Liikmesriigid lisavad oma maaelu arengu programmidele:

(a) kehtiva või muudetud piiritluse vastavalt lõigetele 2 ja 4;

(b) lõikes 3 osutatud piirkondade uue piiritluse.

Artikkel 34

Loomade heaolu

1. Käesoleva meetme kohast loomade heaolu toetust antakse põllumajandustootjatele, kes vabatahtlikult teostavad toiminguid, mis hõlmavad ühte või mitut loomade heaolu parandavat kohustust.

2. Loomade heaolu toetus hõlmab ainult neid kohustusi, mis on rangemad kui määruse (EL) nr HR/2012 VI jaotise I peatükis kehtestatud vastavad kohustuslikud nõuded ning muud asjakohased siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded. Kõik asjakohased nõuded esitatakse programmis.

Kõnealused kohustused võetakse ühe aasta pikkuseks ajavahemikuks, mida võib pikendada.

3. Pindalatoetust või muud ühiku maksumusega seotud toetust antakse iga-aastase toetusena ja sellega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustusest tingitud lisakulud ning saamatajäänud tulu kas tervikuna või osaliselt. Vajaduse korral võib toetusest katta ka tehingukulud kuni 20 % ulatuses loomade heaoluga seotud kohustuse eest makstavast toetusest.

Toetuse maksimumsumma on sätestatud I lisas.

4. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse selliste piirkondade kindlaksmääramist, kus loomade heaoluga seotud kohustused esitavad kõrgemaid nõudeid tootmismeetodite suhtes.

Artikkel 35

Metsanduse keskkonna- ja kliimateenused ja metsakaitse

1. Käesoleva meetme kohast toetust antakse hektari metsa kohta metsaomanikele, metsa valdajatele, omavalitsustele ja nende liitudele, kes vabatahtlikult teostavad toiminguid, mis hõlmavad ühte või mitut metsanduse keskkonnakohustust. Riigimetsi majandavad organid võivad samuti toetust saada, tingimusel et nad ei kuulu riigieelarve alla.

Selliste metsandusettevõtete puhul, mis ületavad teatavat lävendit, mille liikmesriigid peavad kindlaks määrama maaelu arengu programmis, sõltub lõike 1 kohase toetuse maksmine metsamajandamiskava või metsa säästva majandamise põhimõttele vastava samaväärse dokumendi esitamisest.

2. Toetuse hõlmab üksnes selliseid kohustusi, mis on rangemad kui riigi metsandusseadusega või muude asjakohaste siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded. Kõik sellised nõuded esitatakse programmis.

Kohustused võetakse viie kuni seitsme aasta pikkuseks ajavahemikuks. Vajaduse korral ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid oma maaelu arengu programmides määrata teatavat liiki kohustuste jaoks siiski pikema ajavahemiku.

3. Toetusega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamatajäänud tulu tervikuna või osaliselt. Vajaduse korral kaetakse toetusest ka tehingukulud kuni 20 % ulatuses metsanduse keskkonnakohustuse eest makstavast toetusest. Toetuse maksimumsumma on sätestatud I lisas.

4. Toetust võib anda eraõiguslikele asutustele, omavalitsustele ja nende liitudele metsa geneetiliste ressursside säilitamiseks ja edendamiseks lõigetega 1, 2 ja 3 hõlmamata toimingute kaudu.

5. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõike 4 kohase toetuse tingimustele vastavate toimingute liike.

Artikkel 36

Koostöö

1. Käesoleva meetme kohase teotusega soodustatakse koostöövorme, millesse on kaasatud vähemalt kaks üksust ning milles eelkõige käsitletakse järgmist:

(a) koostööalased lähenemisviisid liidu põllumajanduse ja toiduahela eri osalejate ning metsandussektori ja muude osalejate vahel, kes aitavad kaasa maaelu arengupoliitika eesmärkide ja prioriteetide saavutamisele, kaasa arvatud tootmisharudevahelised organisatsioonid;

(b) rühmitiste ja võrkude loomine;

(c) põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP töörühmade loomine ja tegevus, nagu on osutatud artiklis 62.

2. Lõike 1 kohase koostööga on eelkõige hõlmatud:

(a) katseprojektid;

(b) põllumajanduses, toiduainete- ja metsandussektoris uute toodete, tavade, töötlemise ja tehnoloogia arendamine;

(c) koostöö väikeettevõtjate vahel, et korraldada ühiseid tööprotsesse, jagada vahendeid ja ressursse;

(d) horisontaalne ja vertikaalne koostöö tarneahelas osalejate vahel logistiliste platvormide loomiseks, et edendada lühikesi tarneahelaid ja kohalikke turge;

(e) kohaliku tasandi reklaamiüritused lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude edendamiseks;

(f) kliimamuutuste leevendamiseks või kliimamuutustega kohandamiseks võetud ühismeetmed;

(g) keskkonnaprojektide ja käimasolevate keskkonnatavade kollektiivne käsitlus;

(h) tarneahelas osalejate vaheline horisontaalne ja vertikaalne koostöö toiduainete ja energia tootmises ning tööstuslikus töötlemises kasutatava biomassi säästval tootmisel;

(i) liidu ühe või mitme maaelu arengu prioriteediga seotud kohaliku arengustrateegia rakendamine, eelkõige muu kui määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artikli 28 lõike 1 punktis b osutatud avaliku sektori ja erasektori partnerluste teel.

(j) metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi koostamine.

3. Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse üksnes hiljuti moodustatud rühmitistele ja võrkudele ning nendele, kes alustavad enda jaoks uut tegevust.

Lõike 2 punkti b kohaseid toiminguid hõlmavat toetust võib anda ka üksikettevõtjaile, kui selline võimalus on ette nähtud maaelu arengu programmis.

4. Lõike 2 punkti b kohaste katseprojektide ja üksikosalejate tegevuse tulemusi tuleb levitada.    

5. Käesoleva meetme kohast toetust võib anda lõikes 1 osutatud koostöövormidega seotud järgmiste kulude hüvitamiseks:

(a) asjaomase piirkonna uuringute ja teostatavusuuringute kulud ning äriplaani või metsamajandamiskava või samaväärse, muu kui määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 29 osutatud kohaliku arengustrateegia koostamise kulud;

(b) kulud asjaomase piirkonna elavdamiseks, et teostada kollektiivset territoriaalprojekti. Rühmitise puhul võib elavdamine hõlmata ka koolituse korraldamist, liikmetevahelist võrku ning uute liikmete värbamist;

(c) koostöö jooksvad kulud;

(d) ärikava rakendamise, muu kui määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 29 osutatud kohaliku arengustrateegiaga seotud eriprojekti või innovatsiooni arendamisega seotud otsesed kulud;

(e) reklaamiürituste kulud.

6. Kui äriplaan või metsamajandamiskava või sellega samaväärne dokument või arengustrateegia on rakendatud, võivad liikmesriigid anda toetust üldsummana, mis hõlmab koostöö ja rakendatud projektide kulusid, või katta üksnes koostöö kulud ning kasutada projekti rakendamiseks muude meetmete või liidu muude fondide rahalisi vahendeid.

7. Eri piirkondades või liikmesriikides asuvate osalejate koostöö vastab samuti toetuse saamise tingimustele.

8. Toetuse andmine piirdub maksimaalselt seitsme aastaga, välja arvatud kollektiivsed keskkonnaprojektid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

9. Käesoleva meetme kohase koostöö võib ühendada projektidega, mida samal territooriumil rahastatakse muudest liidu rahalistest vahenditest kui EAFRD. Liikmesriigid tagavad, et välditakse ülemäärast hüvitamist, mis võib tuleneda käesoleva meetme ning muude riiklike või liidu toetusvahendite ühendamisest.

10. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse toetuse saamise tingimustele vastavate katseprojektide, rühmitiste, lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude tunnuste täpsustamist ning tingimusi, mille alusel lõikes 2 loetletud toiminguliigid võivad saada toetust.

Artikkel 37

Riskijuhtimine

1. Käesoleva meetme kohane toetus on:

(a) põllumajandustootjale otse makstav rahaline toetus saagi, loomade ja taimede kindlustamiseks ebasoodsatest ilmastikutingimustest, looma- või taimehaigustest või kahjurite levikust tuleneva majandusliku kahju hüvitamiseks;

(b) rahaline toetus ühisfondidele, et maksta rahalist hüvitist looma- või taimehaigustest või keskkonnajuhtumist tuleneva majandusliku kahju eest;

(c) sissetuleku stabiliseerimise vahend, mida antakse ühisfondidele rahalise toetusena, et tagada hüvitamine põllumajandustootjatele, kelle sissetulek on järsult vähenenud.

2. Lõike 1 punktide b ja c kohaldamisel tähendab „ühisfond” liikmesriigi õiguse kohaselt akrediteeritud süsteemi, mille kaudu sellega ühinenud põllumajandustootjad saavad end kindlustada niisuguse majandusliku kahju vastu, mis on seotud taime- või loomahaiguse puhangu või keskkonnajuhtumiga, või sissetuleku järsu vähenemise vastu.

3. Liikmesriigid tagavad, et välditakse ülemäärast hüvitamist, mis võib tuleneda käesoleva meetme ning muude riiklike või liidu toetusvahendite või erakindlustusskeemide vahendite ühendamisest. Põllumajandustootjate sissetuleku taseme hindamisel võetakse arvesse ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi[33] (edaspidi „EGF”) kaudu saadud otsest sissetulekutoetust.

4. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse artikli 39 lõike 3 punktis b ja artikli 40 lõikes 4 osutatud ühisfondidele antavate kommertslaenude minimaalset ja maksimaalset kestust.

Artikkel 38

Saagi, loomade ja taimede kindlustamine

1. Artikli 37 lõike 1 punkti a kohast toetust antakse üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikutingimused või looma- või taimehaigus või kahjurite levik või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meede taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks, mille tõttu on kahjustunud rohkem kui 30 % asjaomase põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja.

2. Ebasoodsate ilmastikutingimuste või looma- või taimehaiguse või kahjurite leviku esinemist peab kinnitama asjaomase liikmesriigi pädev asutus.

Liikmesriigid võivad vajaduse korral kehtestada eelnevalt kriteeriumid, mille alusel loetakse selline ametlik kinnitamine toimunuks.

3. Kindlustusmaksetega ei hüvitata rohkem kui artikli 37 lõike 1 punktis a osutatud kahjude korvamisega seotud kogukulud ning nendega ei seata nõudmisi ega tingimusi tulevase tootmise liigi ega mahu suhtes.

Liikmesriigid võivad asjakohaseid ülemmäärasid kohaldades piirata kindlustusmakse summat, mille ulatuses võib toetust anda.

4. Toetuse suhtes kehtib I lisas sätestatud ülemmäär.

Artikkel 39

Taime- ja loomahaiguste ning keskkonnajuhtumitega seotud

ühisfondid

1. Toetuse saamiseks peab asjaomane ühisfond:

(a) olema pädevate ametiasutuste poolt akrediteeritud vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;

(b) tagama fondi sisse- ja väljamaksete läbipaistvuse;

(c) kasutama selgeid eeskirju mis tahes tekkinud võla eest vastutuse määramise suhtes.

2. Liikmesriigid määravad kindlaks ühisfondide loomise ja haldamise eeskirjad, eelkõige põllumajandustootjatele kriisi korral hüvitiste maksmise ja kõnealuste eeskirjade järgimise järelevalve kohta.

3. Artikli 37 lõike 1 punktis b osutatud rahalised toetused võivad olla seotud üksnes järgmisega:

(a) ühisfondide moodustamisega seotud selliste halduskulude katmine, mis on maksimaalselt kolme aasta peale jaotatud ning vähenevad järk-järgult;

(b) ühisfondidest põllumajandustootjatele rahaliseks hüvitamiseks makstavad summad. Lisaks sellele võivad rahalised toetused olla seotud ühisfondide selliste kommertslaenude intresside tagasimaksmisega, mis on võetud põllumajandustootjatele kriisiolukorra puhul rahalise hüvitise maksmiseks.

Algne põhivara ei tohi tulla riiklikest vahenditest.

4. Loomahaigustega seoses antakse artikli 37 lõike 1 punkti b kohast rahalist toetust maailma loomatervishoiu organisatsooni koostatud loetelus ja/või nõukogu otsuse 90/424/EMÜ lisas märgitud haiguste puhul.

5. Toetuse suhtes kehtib I lisas sätestatud ülemmäär.

Liikmesriigid võivad toetuse saamise tingimustele vastavaid kulusid piirata, kohaldades:

(a) ülemmäära ühisfondi kohta;

(b) asjakohaseid ülemmäärasid ühiku kohta.

Artikkel 40

Sissetuleku stabiliseerimise vahend

1. Artikli 37 lõike 1 punkti c kohast toetust võib anda üksnes sissetuleku sellise languse puhul, mis ületab 30 % üksikpõllumajandustootja keskmisest aastasissetulekust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Artikli 37 lõike 1 punkti c tähenduses moodustab sissetuleku tulude summa, mille põllumajandustootja saab turult, sealhulgas mis tahes vormis riiklik toetus, millest on maha arvatud tootmiskulud. Ühisfondi toetus põllumajandustootjatele võib hüvitada kuni 70 % saamata jäänud tulust.

2. Toetuse saamiseks peab asjaomane ühisfond:

(a) olema pädevate ametiasutuste poolt akrediteeritud vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;

(b) tagama fondi sisse- ja väljamaksete läbipaistvuse;

(c) kasutama selgeid eeskirju mis tahes tekkinud võla eest vastutuse määramise suhtes.

3. Liikmesriigid määravad kindlaks ühisfondide loomise ja haldamise eeskirjad, eelkõige põllumajandustootjatele kriisi korral hüvitiste maksmise ja kõnealuste eeskirjade järgimise järelevalve kohta.

4. Artikli 37 lõike 1 punktis c osutatud rahaline toetus võib olla seotud üksnes selliste summadega, mis ühisfond on põllumajandustootjatele maksnud rahalise hüvitisena. Lisaks sellele võivad rahalised toetused olla seotud ühisfondide selliste kommertslaenude intresside tagasimaksmisega, mis on võetud põllumajandustootjatele kriisiolukorra puhul rahalise hüvitise maksmiseks.

Algne põhivara ei tohi tulla riiklikest vahenditest.

5. Toetuse suhtes kehtib I lisas sätestatud ülemmäär.

Artikkel 41

Meetmete rakenduseeskirjad

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu käesoleva jaotise meetmete rakenduseeskirjad, milles käsitletakse:

(a) põllumajanduse ja metsandusega seotud nõustamisteenuseid, põllumajandusettevõtte haldamise ja asendusteenuseid osutavate asutuste ja organite valikumenetlusi ning artiklis 16 osutatud nõustamisteenuste meetme kohase toetuse järk-järgulist vähendamist;

(b) liikmesriigi tehtud hindamist, milles käsitletakse äriplaani edu, maksevõimalusi ning noorte põllumajandustootjate juurdepääsu viise artiklis 20 osutatud põllumajandus- ja äriettevõtte arengukava kohastele muudele meetmetele;

(c) piiritlemist teiste meetmetega, ühikute teisendamist muudeks kui nendeks, mida on kasutatud I lisas, tehingukulude arvutamist ning kohustuste ümberkorraldamist või kohandamist vastavalt artiklis 29 osutatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmele, artiklis 30 osutatud mahepõllumajandusmeetmele ja artiklis 35 osutatud metsakeskkonna teenuste ja metsakaitse meetmele;

(d) võimalust kasutada saamata jäänud tulu standardhinnanguid seoses artiklite 29–32, 34 ja 35 kohaste meetmetega ning kõnealuse tulu arvutamise kriteeriumeid;

(e) toetussumma arvutamist, kui toiming vastab rohkem kui ühe meetme kohase toetuse saamise tingimustele.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega.

2. jagu

Leader

Artikkel 42

LEADERi kohalikud tegevusrühmad

1. Lisaks määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 30 osutatud ülesannetele võivad kohalikud tegevusrühmad täita korraldusasutuse ja/või makseasutuse poolt delegeeritud lisaülesandeid.

2. Kohalikud tegevusrühmad võivad pädevalt makseasutuselt taotleda ettemakset, kui selline võimalus on ette nähtud maaelu arengu programmis. Ettemakse summa ei või ületada 50 % riiklikust toetusest, mis on seotud jooksvate kulude ja elavdamiskuludega.

Artikkel 43

Ettevalmistav toetus

1. Määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artikli 31 punkti a kohase toetusega on hõlmatud:

(a) „LEADERi stardikomplekt” – suutlikkust tõhustavad tegevused rühmadele, kes ei ole LEADERi programmi 2007–2013 programmitöö perioodil rakendanud, ning toetus väikestele katseprojektidele;

(b) suutlikkuse arendamine, koolitus ja võrkude loomine, pidades silmas kohaliku arengu strateegia ettevalmistamist ja rakendamist.

2. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõike 1 kohaste tegevuste toetuskõlblikkuse kindlaksmääramist.

Artikkel 44

LEADERi koostööalane tegevus

1. Määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artikli 31 punktis c osutatud toetust antakse:

(a) territooriumidevahelistele ja rahvusvahelistele koostööprojektidele;

Territooriumidevaheline koostöö tähendab liikmesriikide vahelist koostööd. „Riikidevaheline koostöö” tähendab koostööd mitme liikmesriigi territooriumi ja kolmandate riikide territooriumide vahel.

(b) territooriumidevaheliste ja riikidevaheliste koostööprojektide ettevalmistavat tehnilist toetust, tingimusel et kohalikud tegevusrühmad tõendavad, et nad kavandavad konkreetse projekti rakendamist.

2. Erinevalt muudest kohalikest tegevusrühmadest võivad EAFRD raames kohalike tegevusrühmade partnerid olla:

(a) maapiirkonna kohalik era- ja avaliku sektori partnerlused, mille alusel rakendatakse kohaliku arengu strateegiat ELis või väljaspool seda;

(b) muu kui maapiirkonna kohalikud era- ja avaliku sektori partnerlused, mille alusel rakendatakse kohaliku arengu strateegiat.

3. Kui koostööprojekte ei vali kohalikud tegevusrühmad, peavad liikmesriigid kehtestama koostööprojektide jaoks jooksva taotlussüsteemi

Liikmesriigid avalikustavad riikidevaheliste koostööprojektide valimist käsitlevad siseriiklikud või piirkondlikud haldusmenetlused ning toetuskõlblikud kulud hiljemalt kaks aastat pärast nende maaelu arengu programmide heakskiitmise tähtaega.

Koostööprojektide heakskiitmine toimub hiljemalt neli kuud pärast projektide esitamise tähtaega.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile heaskiidetud riikidevahelistest koostööprojektidest.

Artikkel 45

Jooksvad kulud ja elavdamine

1. Määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artikli 31 punktis d osutatud jooksvad kulud on kohaliku tegevusrühma poolt kohaliku arengustrateegia rakendamise juhtimisega seotud kulud.

2. Määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artikli 31 punktis d osutatud piirkonna elavdamiskulud hõlmavad teavitamismeetmeid, mis käsitlevad kohalikku arengustrateegiat ja projektiarendusülesandeid.

3. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõike 2 kohaste meetmete toetuskõlblikkuse kindlaksmääramist.

II peatükk Mitut meedet hõlmavad üldsätted

Artikkel 46

Investeeringud

1. EAFRD toetuse saamise tingimustele vastamiseks peab investeerimistoimingutele eelnema seda laadi investeeringuid käsitlevate õigusaktide kohaselt teostatud eeldatava mõju hinnang keskkonnale, kui on tõenäoline, et investeering avaldab keskkonnale kahjulikku mõju.

2. Toetuskõlblikud kulutused on järgmised:

(a) kinnisvara ehitamine, soetamine, sh liisinguga soetamine, või parandamine;

(b) uute masinate ja seadmete ostmine või liisimine, sealhulgas arvutitarkvara, ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni;

(c) punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, teostatavusuuringute ning patentide või litsentside omandamise kulud.

3. Niisutuse puhul käsitatakse toetuskõlblike kulutustena üksnes selliseid investeeringuid, mille puhul varasem veekasutus väheneb vähemalt 25 % võrra. Erandina võib ELiga pärast 2004. aastat ühinenud liikmesriikides uutesse niisutusseadmetesse tehtud investeeringuid käsitada toetuskõlblike kulutustena, kui keskkonnaanalüüsiga tõendatakse, et asjaomane investeering on säästev ning sellest ei tulene kahjulikku mõju keskkonnale.

4. Põllumajanduslike investeeringute puhul ei anta investeeringutoetust põllumajandustootmisõiguste, toetusõiguste, loomade, ega üheaastaste taimede ostmiseks ega selliste taimede istutamiseks. Loodusõnnetuses kannatada saanud põllumajandusliku tootmispotentsiaali artikli 19 lõike 1 punkti b kohaseks taastamiseks võivad loomade ostmise kulutused olla siiski toetuskõlblikud.

5. Investeeringutega seotud toetusi saavad isikud võivad pädevalt makseasutuselt taotleda investeeringuga seotud riigiabi ettemaksu kuni 50 %, kui selline võimalus on sätestatud maaelu arengu programmis.

6. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse tingimusi, mille kohaselt liisingulepingute, kasutatud varustuse ja investeeringute lihtsa ümberpaigutamisega seotud muid kulusid võib käsitada toetuskõlblike kulutustena.

Artikkel 47

Pindalatoetusi käsitlevad eeskirjad

1. Selliste hektarite arv, mille suhtes kohaldatakse artiklite 29, 30 ja 35 kohaseid kohustusi, võib aastate lõikes erineda, kui:

(a) selline võimalus on ette nähtud maaelu arengu programmis;

(b) kõnealust kohustust ei kohaldata kindlaksmääratud maatükkide suhtes ning

(c) kohustusega seotud eesmärgi saavutamist ei ohustata.

2. Kui toetusesaaja annab toetuse määramise tingimusena võetud kohustuse kehtivusajal kohustusega seotud kogu põllumaa või osa sellest või kogu põllumajandusettevõtte üle teisele isikule, võib kõnealune teine isik kohustuse ülejäänud ajaks üle võtta või selle lõpetada.

3. Kui toetusesaaja ei saa jätkata võetud kohustuste täitmist seetõttu, et tema põllumajandusettevõtet krunditakse ümber või selle suhtes kohaldatakse riiklikke maapiirkondade maakorralduse meetmeid või pädevate riigiasutuste kinnitatud maapiirkondade maakorralduse meetmeid, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et võetud kohustusi oleks võimalik kohandada vastavalt põllumajandusettevõtte uuele olukorrale. Kui kohandamine osutub võimatuks, siis võetud kohustus lõpeb.

4. Toetuse tagasimaksu ei nõuta vääramatu jõu korral.

5. Kogu põllumajandusettevõtte üleandmist käsitlevat lõiget 2 ning lõiget 4 kohaldatakse artikli 34 kohaste kohustuste suhtes.

6. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse tingimusi, mida kohaldatakse põllumajandusettevõtte osalise üleandmise suhtes ning muid olukordi, mille puhul ei nõuta toetuse tagasimaksmist.

Artikkel 48

Läbivaatamisklausel

Artiklite 29, 30, 34 ja 35 kohaselt teostatavate toimingute puhul nähakse ette läbivaatamisklausel, et tagada toimingute kohandamine kõnealustes artiklites osutatud asjakohaste kohustuslike standardite, nõuete või selliste kohustuste muutmise puhul, mis on kõnealustest standarditest ja nõuetest rangemad. Artiklite 29, 30 ja 35 alusel teostatavad toimingud, mis kestavad kauem kui käimasolev programmitöö periood, sisaldavad läbivaatamisklauslit, et kõnealuseid kohustusi saaks kohandada järgmise programmitöö perioodi õigusliku raamistikuga.

Kui selline kohandamine ei ole toetusesaajale vastuvõetav, siis võetud kohustus lõpeb.

Artikkel 49

Projekti valik

1. Pärast järelevalvekomiteega konsulteerimist määrab maaelu arengu programmi korraldusasutus kindlaks kõikide meetmete kohaste toimingute valikukriteeriumid. Valikukriteeriumidega tagatakse taotlejate võrdne kohtlemine, rahaliste vahendite tõhusam kasutamine ja meetmete eesmärgistamine vastavalt liidu maaelu arengu prioriteetidele. Valikukriteeriumide kindlaksmääramisel võetakse väikeste toetuste puhul arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

2. Projektivaliku eest vastutav liikmesriigi ametiasutus tagab, et projektid valitakse vastavalt lõikes 1 osutatud valikukriteeriumidele ning läbipaistvale ja korralikult dokumenteeritud menetlusele. Valikukriteeriumide kohaldamine ei ole kohustuslik artiklite 29–32, 34 ja 35 alusel võetud meetmete puhul, välja arvatud juhul, kui kasutada olevatest rahalistest vahenditest ei piisa kõigi tingimustele vastavate taotlejate hõlmamiseks.

3. Vajaduse korral võib toetusesaajad valida konkursikutsete alusel, kohaldades majandusliku ja keskkonnatõhususe kriteeriume.

Artikkel 50

Maapiirkonna määratlus

Käesoleva määruse kohaldamiseks määratleb korraldusasutus „maapiirkonna” mõiste programmi tasandil.

III peatükk Tehniline abi ja võrgustumine

Artikkel 51

Tehnilise abi rahastamine

1. Määruse (EL) nr HR/2012 artikli 6 kohaselt võib EAFRD komisjoni algatusel ja/või tema nimel kasutada kuni 0,25 % oma iga-aastastest eraldistest määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 51 osutatud ülesannete rahastamiseks, sealhulgas artiklis 52 osutatud Euroopa maaelu arengu võrgustiku, artiklis 53 osutatud Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustiku ning artiklis 54 osutatud Euroopa maaelu arengu hindamisvõrgustiku loomise ja tegevusega seotud kulud.

EAFRD võib rahastada ka määruse (EL) nr XXXX/XXXX [kvaliteedi määrus] artikli 41 lõikes 2 sätestatud meetmeid seoses liidu kvaliteedikava märgete ja sümbolitega.

Neid meetmeid võetakse kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 53 lõikega 2 ning kõigi muude kõnealuse määruse sätete ja selle rakendussätetega, mida kohaldatakse eelarve selles vormis täitmise suhtes.

2. Lõikes 1 osutatud eraldisest kasutatakse 30 miljoni euro suurune summa artiklis 56 osutatud uuendusliku ja kohaliku koostöö auhinna rahastamiseks.

3. Liikmesriikide algatusel võib iga maaelu arengu programmi kogusummast kuni 4 % kasutada määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 52 osutatud ülesannete rahastamiseks, sealhulgas artikli 33 lõikes 3 osutatud looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade piiritlemise ettevalmistustööga seotud kulud.

Määruse (EL) nr HR/2012 artiklis 9 osutatud sertifitseerimisasutusega seotud kulud ei ole käesoleva lõike kohaselt toetuskõlblikud.

4 % määra piires reserveeritakse teatav summa artiklis 55 osutatud riikliku maaeluvõrgustiku loomiseks ja tegevuseks.

4. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 kehtestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõike 3 kohase toetuse tingimustele vastavate kontrollimeetmete täpsemat määratlust.

Artikkel 52

Euroopa maaelu arengu võrgustik

1. Vastavalt artikli 51 lõikele luuakse Euroopa maaelu arengu võrgustik 1iidu tasandil maaelu arenguga tegelevate riiklike võrgustike, ettevõtete ja maaelu arengu valdkonnas tegutsevate haldusorganite omavahelise võrgustiku loomiseks.

2. Euroopa maaelu arengu võrgustiku eesmärk on:

(a) suurendada sidusrühmade kaasatust maaelu arengu rakendamises;

(b) tõsta maaelu arengu programmide kvaliteeti;

(c) täita olulist osa laiema üldsuse teavitamisel maaelu arengu poliitika eelistest.

3. Võrgustiku ülesanded on:

(a) koguda, analüüsida ja levitada teavet maaelu arengu valdkonnaga seotud meetmete kohta;

(b) koguda, koondada ja levitada maaelu arengu valdkonnaga seotud hea tava liidu tasandil;

(c) moodustada ja juhtida teemarühmi ja/või õpikodasid, et hõlbustada teadmiste vahetust ning toetada maaelu arengu poliitika rakendamist, järelevalvet ja edasist täiendamist;

(d) anda teavet liidu maapiirkondades ja kolmandates riikides toimuva arengu kohta;

(e) korraldada liidu tasandil aktiivselt maaelu arengus osalejatele kohtumisi ja seminare;

(f) toetada riiklikke võrgustikke ning riikidevahelisi koostööalgatusi;

(g) konkreetselt kohalike tegevusrühmade jaoks:

i)        luua sünergiaid vastavate võrgustike riiklikul ja/või piirkondlikul tasandil võetud meetmete vahel seoses suutlikkuse suurendamise ja kogemuste vahetamisega ning

ii)       teha koostööd ERDFi, ESFi ja EMKFi poolt kohaliku arengu jaoks moodustatud võrgustiku ja tehnilise abi asutustega seoses nende kohaliku arengu meetmete ja rahvusvahelise koostööga.

4. Komisjon sätestab rakendusaktidega Euroopa maaelu arengu võrgustiku organisatsioonilise struktuuri ja toimimise. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 53

EIP võrgustik

1. EIP võrgustik luuakse artiklis 61 osutatud põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP toetamiseks artikli 51 lõike 1 kohaselt. See võimaldab võrgustike loomist töörühmade, nõustamisteenuste osutajate ja teadustöötajate vahel.

2. EIP võrgustiku ülesanded on:

(a) pakkuda kasutajatoe funktsiooni ja anda teavet EIPga seotud võtmeisikute kohta;

(b) elavdada arutelusid programmi tasandil, pidades silmas töörühmade moodustamist;

(c) sõeluda välja ja anda aru EIP jaoks oluliste teadusuuringute ja teadmiste kohta;

(d) koguda, koondada ja levitada innovatsioonialast head tava;

(e) korraldada konverentse ja õpitubasid ning levitada teavet EIPga seotud valdkonna kohta.

3. Komisjon sätestab rakendusaktidega EIP võrgustiku organisatsioonilise struktuuri ja toimimise. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 54

Euroopa maaelu arengu hindamisvõrgustik

1. Vastavalt artikli 51 lõikele 1 luuakse Euroopa maaelu arengu hindamisvõrgustik maaelu arengu programmide hindamise toetamiseks. See võimaldab võrgustike loomist maaelu arengu programmide hindamises osalejate vahel.

2. Euroopa maaelu arengu hindamisvõrgustiku eesmärk on hindamismeetoditega seotud teadmiste ja heade tavade vahetuse hõlbustamine, hindamismeetodite ja -vahendite arendamine, hindamisprotsessi jooksul ning andmete kogumisel ja haldamisel abi osutamine.

3. Komisjon sätestab rakendusaktidega Euroopa maaelu arengu hindamisvõrgustiku organisatsioonilise struktuuri ja toimimise. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 55

Riiklik maaeluvõrgustik

1. Iga liikmesriik loob riikliku maaeluvõrgustiku, mis hõlmab maaelu arenguga seotud organisatsioone ja haldusorganeid. Määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 5 osutatud partnerlus on samuti riikliku maaeluvõrgustiku osa.

Piirkondlikke programme rakendavad liikmesriigid võivad heakskiitmiseks esitada oma riikliku maaeluvõrgustiku loomise ja tegevuse eriprogrammi.

2. Riikliku maaeluvõrgustiku võrgustamise eesmärk on:

(a) suurendada sidusrühmade kaasatust maaelu arengu rakendamises;

(b) tõsta maaelu arengu programmide kvaliteeti;

(c) teavitada laiemat üldsust ja võimalikke toetusesaajaid maaelu arengu poliitikast;

(d) edendada innovatsiooni põllumajanduses.

3. Artikli 51 lõike 3 kohast EAFRD toetust kasutatakse:

(a) võrgustiku haldamiseks vajalikele struktuuridele;

(b) sellise tegevuskava ettevalmistamiseks ja rakendamiseks, mis hõlmab vähemalt järgmist:

i)        võrgustiku juhtimine;

ii)       sidusrühmade kaasamine programmi kujundamise toetamisse;

iii)      järelevalve toetamine, eelkõige määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 41 osutatud järelevalvekomiteedelt saadud vastavasisulise tagasiside, soovituste ja analüüside kogumise ning jagamise kaudu. Riiklik maaeluvõrgustik aitab kohalikke tegevusrühmi kohalike arengustrateegiate järelevalve ja hindamise teostamisel;

iv)      koolitustegevused programmi rakendusasutustele ja moodustamise järgus olevatele kohalikele tegevusrühmadele;

v)       maaelu arengu programmi prioriteete hõlmavate projektinäidiste kogumine;

vi)      käimasolevad uuringud ja analüüsid;

vii)     kohalike tegevusrühmade võrgustamine, eelkõige tehniline abi territooriumitevahelistele ja rahvusvahelistele koostööprojektidele, kohalike tegevusrühmade vahelise koostöö hõlbustamine ning artiklis 36 osutatud meetme jaoks partnerite otsimine;

viii)    kogemuste ja tavade vahetamine nõustajate ja/või nõuandeteenistuste vahel;

ix)      innovatsioonialane võrgustamine;

x)       teabevahetuskava, sealhulgas haldusasutuste loal maaelu arengu programmi käsitlev avalikustamine ja teave ning laiemale üldsusele suunatud teabe jagamine ja teavitusmeetmed;

xi)      Euroopa maaelu arengu võrgustikus osalemist ja võrgustiku tegevusele kaasaaitamist käsitlev säte;

(c) sõltumatute ekspertide eelvalikurühma moodustamiseks ning artikli 58 lõikes 2 osutatud uuendusliku ja kohaliku koostöö auhinna taotluste eelvaliku menetluseks.

4. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu riiklike maaeluvõrgustike loomist ja tegevust käsitlevad eeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega.

IV peatükk Uuendusliku ja kohaliku koostöö auhind maapiirkondades

Artikkel 56

Uuendusliku ja kohaliku koostöö auhind maapiirkondades

Artikli 51 lõikes 2 osutatud rahalisi vahendeid kasutatakse selliste koostööprojektide auhinna rahastamiseks, mis hõlmavad vähemalt kahte eri liikmesriikides asuvat üksust, kes viivad ellu uuenduslikku, kohalikku kontseptsiooni.

Artikkel 57

Konkursikutse

1. Komisjon kuulutab hiljemalt 2015. aastal ja pärast seda igal aastal välja konkursikutse, et anda välja artiklis 56 osutatud auhind. Viimane konkursikutse kuulutatakse välja hiljemalt 2019. aastal.

2. Konkursikutsetesse märgitakse konkursi teema, mis on seotud ühega liidu maaelu arengu prioriteetidest. Kõnealust teemat on asjakohane rakendada ka rahvusvahelises koostöös.

3. Konkursikutsed on avatud nii kohalikele tegevusrühmadele kui ka eriprojekti eesmärgi nimel koostööd tegevatele eraldiseisvatele üksustele.

Artikkel 58

Valikumenetlus

1. Kõigis liikmesriikides esitavad taotlejad auhinnataotlused vastavale eelvaliku eest vastutavale riiklikule maaeluvõrgustikule.

2. Riiklik maaeluvõrgustik moodustab taotluste eelvaliku tegemiseks oma liikmetest sõltumatute ekspertide eelvalikurühma. Taotluste eelvalik tehakse konkursikutses määratletud väljaarvamise, valimise ja vastavaks tunnistamise kriteeriumide alusel. Iga riiklik maaeluvõrgustik valib eelnevalt välja kuni kümne taotlust ning edastab need komisjonile.

3. Komisjon vastutab kõigis liikmesriikides taotluste hulgast eelnevalt valitud 50 võiduprojekti valiku eest. Komisjon moodustab sõltumatutest välisekspertidest koosneva ajutise juhtrühma. Juhtrühm valib võidutaotlused konkursikutses määratletud väljaarvamise, valimise ja vastavaks tunnistamise kriteeriumide alusel.

4. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsuse loetelu kohta sellistest projektidest, millele auhind määratakse.

Artikkel 59

Rahaline auhind – tingimused ja väljamaksmine

1. Auhinna saamise tingimustele vastamiseks ei tohi projekti koostamiseks vajalik aeg ületada kahte aastat alates auhinna määramist käsitleva rakendusakti vastuvõtmise kuupäevast. Projekti elluviimise ajaline raamistik määratakse kindlaks taotluses.

2. Auhind antakse ühekordse kindlasummalise väljamaksena. Väljamakse summa määrab komisjon rakendusaktidega vastavalt konkursikutses määratletud kriteeriumidele ning võttes arvesse taotluses märgitud projekti elluviimise hinnangulisi kulusid. Auhinnaraha projekti kohta on kuni 100 000 eurot.

3. Liikmesriigid maksavad võitnud taotlejatele auhinnaraha pärast seda, kui projekti lõpetamist on kontrollitud. Asjaomased kulutused hüvitab Euroopa Liit liikmesriikidele määruse (EL) nr HR/2012 IV jaotise II peatüki 4. jao sätete kohaselt. Liikmesriigid võivad otsustada võitnud taotlejatele maksta auhinnasumma osaliselt või täielikult enne projekti lõpetamise kontrollimist, kuid sellisel juhul vastutavad nad kulutuste eest kuni projekti lõpetamise kontrollimiseni.

Artikkel 60

Menetlust, ajakavasid ja juhtrühma loomist käsitlevad eeskirjad

Komisjon kehtestab rakendusaktidega üksikasjalikud sätted seoses projektide valikumenetluse ja ajakavaga ning artikli 58 lõikes 3 osutatud sõltumatutest välisekspertidest koosneva juhtrühma moodustamist käsitlevate eeskirjadega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega.

IV JAOTIS Põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelev EIP

Artikkel 61

Eesmärgid

1. Põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelev EIP:

(a) toetab ressursitõhusat, tootlikku ja vähese CO2-heitega, kliimasäästlikku ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist põllumajandussektorit, mis on kooskõlas maamajanduse aluseks olevate peamiste loodusressurssidega,

(b) aitab tagada katkematu varustatuse toidu, sööda ja biomaterjalidega, nii olemaolevate kui ka uute toodetena;

(c) tõhustab protsesse keskkonna säilitamiseks, kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks;

(d) leiab ühendusi tipptasemel teadusuuringute ja tehnoloogia ning põllumajandustootjate, ettevõtjate ja nõustamisteenuste osutajate vahel.

2. Põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIPga püütakse saavutada järgmisi eesmärke:

(a) luua lisandväärtust tihedama seosega teadusuuringute ja põllumajandustootmise vahel ning innustada olemasolevate innovatsioonimeetmete ulatuslikumat kasutamist;

(b) soodustada uuenduslike lahenduste praktikasse kiiremat ja ulatuslikumat ülevõtmist ning

(c) teavitada teadlaskonda põllumajandustootmise jaoks vajalikest teadusuuringutest.

3. EAFRD toetab põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP eesmärkide saavutamist, andes artikli 36 kohast toetust artiklis 62 osutatud EIP töörühmadele ning artiklis 53 osutatud EIP võrgustikule.

Artikkel 62

Töörühmad

1. EIP töörühmad moodustavad osa põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelevast EIPst. Need moodustatakse sellistest huvitatud osalistest nagu põllumajanduses ja toiduainetetööstuses tegutsevad põllumajandustootjad, teadustöötajad, nõustajad ja ettevõtjad.

2. EIP töörühmad kehtestavad sisekorra, millega tagatakse nende töö läbipaistvus ning välditakse huvide konflikti.

Artikkel 63

Töörühmade ülesanded

1. EIP töörühmad koostavad tegevuskava, millega on hõlmatud:

(a) koostatava, testitava, kohandatava ja rakendatava uuendusliku projekti kirjeldus;

(b) eeldatavate tulemuste ning selle kirjeldus, kuidas saavutada EIP eesmärki edendada tootlikkust ja ressursside säästvat majandamist.

2. Uuenduslike projektide rakendamisel töörühmad:

(a) teevad otsuseid uuenduslike meetmete väljatöötamise ja rakendamise kohta ning

(b) rakendavad uuenduslikke meetmeid maaelu arengu programmidest rahastatud meetmete kaudu.

3. Töörühmad levitavad oma projektide tulemusi eelkõige EIP võrgustiku kaudu.

V JAOTIS Finantssätted

Artikkel 64

Vahendid ja nende jaotamine

1. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad komisjoni ettepaneku alusel käesoleva määruse kohaselt kindlaks maaelu arengule ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ettenähtud liidu toetuse kogusumma ja selle jaotuse aastate kaupa ning vähem arenenud piirkondadesse kontsentreeritava miinimumsumma vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule aastateks 2014–2020 ning eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevale institutsioonidevahelisele kokkuleppele[34] sama ajavahemiku kohta.

2. 0,25 % lõikes 1 osutatud vahenditest antakse komisjoni jaoks ettenähtud tehnilisele abile, nagu on osutatud artikli 51 lõikes 1.

3. Lõikes 1 osutatud summade programmeerimiseks ning edasiseks lülitamiseks Euroopa Liidu üldeelarvesse seotakse need iga-aastase 2%-lise indeksiga.

4. Komisjon teeb rakendusaktiga lõikes 1 osutatud summade iga-aastase jaotuse liikmesriikide kaupa pärast lõikes 2 nimetatud summa mahaarvamist ning võttes arvesse määruse (EL) nr DP/2012 artikli 14 lõikes 2 osutatud rahaliste vahendite ülekandmist. Iga-aastase jaotuse tegemisel võtab komisjon arvesse:

(a) artiklis 4 osutatud eesmärkidega seotud objektiivseid kriteeriume ning

(b) eelnevate perioodide tootlust.

5. Lisaks lõikes 4 osutatud summadele hõlmatakse samas lõikes osutatud rakendusaktiga ka määruse (EL) nr DP/2012 artikli 7 lõike 2 ja artikli 14 lõike 1 kohaldamisel EAFRD-le ülekantud vahendid.

6. Määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artikli 20 lõikes 2 osutatud tulemusreservi jaotamiseks lisatakse määruse (EL) nr HR/2012 artikli 45 kohaselt EAFRD-le kogutud olemasolev sihtotstarbeline tulu määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 18 osutatud summadele. Tulemusreserv jaotatakse liikmesriikidele proportsionaalselt vastavalt nende osale EARFDi toetuse kogusummast.

Artikkel 65

Fondi toetus

1. Maaelu arengu programmi heakskiitmise otsusega määratakse kindlaks EAFRD maksimaalne rahastamisosalus programmis. Otsusega määratakse vajaduse korral selgelt kindlaks vähem arenenud piirkondadele ettenähtud assigneeringud.

2. EAFRD rahastamisosalus arvutatakse avaliku sektori toetuskõlblike kulutuste summa alusel.

3. Maaelu arengu programmiga kehtestatakse kõigi meetmete suhtes kohaldatav ühtne EAFRD toetusmäär. Vajaduse korral kehtestatakse eraldi EAFRD toetusmäär vähem arenenud piirkondadele, äärepoolseimate piirkondadele ja väiksematele Egeuse mere saartele määruses (EÜ) nr 2019/93 tähenduses. Maksimaalne EAFRD toetusmäär on:

(a) 85 % toetuskõlblikest riiklikest kulutustest vähem arenenud piirkondades, äärepoolseimates piirkondades ja määruse (EMÜ) nr 2019/93 tähenduses väiksematel Egeuse mere saartel;

(b) 50 % toetuskõlblikest avaliku sektori kulutustest teistes piirkondades.

Minimaalne EAFRD toetusmäär on 20 %.

4. Erandina lõikest 3 on maksimaalne EAFRD toetusmäär:

(a) 80 % artiklites 15, 28 ja 36 osutatud meetmetele, määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 28 osutatud LEADERi kohalikule arengule ning artikli 20 lõike 1 punkti a alapunkti i kohastele toimingutele. Toetusmäära võib suurendada 90 %-ni vähem arenenud piirkondadele, äärepoolseimatele piirkondadele ja väiksematele Egeuse mere saartele määruse (EMÜ) nr 2019/93 tähenduses;

(b) 100 % toimingutele, mida rahastatakse vastavalt artiklile 66.

5. LEADER saab vähemalt 5 % EAFRD rahastamisosaluse kogusummast maaelu arengu programmi jaoks.

6. EAFRD poolt kaasrahastatavaid kulusid ei kaasfinantseerita struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi või liidu mis tahes muu finantsvahendi rahastamisosalusest.

7. Avaliku sektori kulud ettevõtete toetuse puhul peavad olema kooskõlas toetusmääradega, mis on sätestatud riiklikku toetust arvesse võttes, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 66

Olulisel määral innovatsiooni toetavate toimingute rahastamine

Määruse (EL) nr DP/2012 artikli 7 lõike 2 kohaselt EAFRD-le ülekantud vahendid reserveeritakse toimingutele, mis olulisel määral toetavad põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega seotud innovatsiooni, sealhulgas kliimamuutuste mõju leevendamisse või nendega kohanemisse.

Artikkel 67

Kulutuste toetuskõlblikkus

1. Erandina määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artikli 55 lõikest 7 võib loodusõnnetustest tingitud erakorraliste meetmete puhul maaelu arengu programmis näha ette, et programmi muudatustega seotud kulutused võivad saada toetuskõlblikuks alates loodusõnnestuse toimumise kuupäevast.

2. Kulutused vastavad EAFRD toetuse saamise tingimustele ainult siis, kui need on tehtud kõnealuse programmi korraldusasutuse vastutusel otsustatud tegevuste jaoks vastavalt artiklis 49 osutatud kindlaksmääratud valikukriteeriumidele.

Erandina artikli 46 lõike 2 punktis c määratletud üldkuludest käsitatakse aluslepingu artikli 42 reguleerimisalasse kuuluvate meetmete kohaste investeerimistegevuste puhul toetuskõlblikena üksnes selliseid kulusid, mis on tehtud pärast taotluse esitamist pädevale asutusele.

Liikmesriigid võivad oma programmides sätestada, et toetuskõlblikud on üksnes sellised kulutused, mis on tehtud pärast seda, kui pädev asutus on toetusetaotluse heaks kiitnud.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata artikli 51 lõigete 1 ja 2 suhtes.

4. Toetusesaajatele ettenähtud toetuse maksmist tuleb tõendada arvete ja maksmist tõendavate dokumentide alusel. Kui seda ei ole võimalik teha, tõendatakse toetuse maksmist samaväärse juriidilise jõuga dokumentidega, välja arvatud määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artikli 57 lõike 1 punktide b, c ja d kohaste toetusviiside puhul.

Artikkel 68

Toetuskõlblikud kulutused

1. Kui jooksvad kulud on hõlmatud käesoleva määruse kohase toetusega, on toetuskõlblikud järgmised kululiigid:

(a) tegevuskulud;

(b) personalikulud;

(c) koolituskulud;

(d) suhtekorraldusega seotud kulud;

(e) finantskulud;

(f) võrgustamisega seotud kulud.

2. Uuringud on toetuskõlblikud kulutused üksnes sel juhul , kui need on seotud programmi kohase eritoiminguga või programmi erieesmärkidega.

3. Mitterahalised panused tööde, kaupade, teenuste, maa ja kinnisvara pakkumise vormis, mille kohta ei ole sularahamakseid tõendavaid arveid või samaväärse tõendusjõuga dokumente, võivad olla toetuskõlblikud tingimusel, et määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artikli 59 tingimused on täidetud.

4. Kaudsed kulud vastavad artiklites 15, 16, 19, 21, 25 ja 36 osutatud meetmete kohase toetuse saamise tingimustele.

Artikkel 69

Meetmete tõestatavus ja kontrollitavus

1. Liikmesriigid tagavad, et eritoetusmeetmeid, mida nad kavatsevad rakendada, saab kindlaks teha ja kontrollida. Selleks annavad iga maaelu arengu programmi korraldusasutus ja makseasutus eelhinnangu maaelu arengu programmi lisatavate meetmete tõestatavuse ja kontrollitavuse kohta. Korraldusasutus ja makseasutus annavad hinnangu meetmete tõestatavuse ja kontrollitavuse kohta ka maaelu arengu programmi rakendamise ajal. Eelhinnangus ja rakendusperioodi ajal antud hinnangus võetakse arvesse eelmise ja jooksva programmitöö perioodil tehtud kontrollide tulemusi. Kui hindamisel ilmneb, et tõestatavuse ja kontrollitavuse nõudeid ei ole järgitud, kohandatakse asjaomaseid meetmeid vastavalt.

2. Kui toetust antakse standardkulude või lisakulude ja saamata jäänud tulu alusel, tagavad liikmesriigid, et vastavad arvutused on piisavad ja õiged ning eelnevalt kindlaks määratud korraliku, õiglase ja tõestatava arvutuse alusel. Selleks annab arvutuste eest vastutavatest ametiasutustest sõltumatu ning vastavate ekspertteadmistega asutus sertifikaadi, milles kinnitatakse, et arvutused on piisavad ja õiged. Kõnealune sertifikaat lisatakse maaelu arengu programmi.

Artikkel 70

Ettemaksed

1. Ettemaksete tingimuseks on 100 % ettemakse summale vastava pangatagatise või muu samaväärse tagatise kehtestamine. Seoses avaliku sektori toetusesaajatega tehakse ettemakseid omavalitsustele, piirkondlikele asutustele ja nende liitudele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele.

Avalik-õigusliku asutuse antud tagatist käsitatakse samaväärsena esimeses lõigus osutatud tagatisega, eeldusel et ametiasutus kohustub maksma tagatisele vastava summa juhul, kui õigust makstud ettemaksele ei kinnitata.

2. Tagatise võib vabastada, kui pädev makseasutus teeb kindlaks, et toimingu jaoks ettenähtud riiklik rahastamisosaluse vastavad tegelikud kulutused on ettemaksest suuremad.

VI JAOTIS Juhtimine, kontroll ja avalikustamine

Artikkel 71

Komisjoni kohustused

Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks ühise juhtimise kontekstis vastavalt aluslepingu artiklile 317, võtab komisjon määruses (EÜ) nr HR/2012 sätestatud meetmeid ja teostab kontrolle.

Artikkel 72

Liikmesriikide kohustused

1. Liikmesriigid võtavad määruse (EL) nr HR/2012 artikli 60 lõike 1 kohaselt vastu kõik õigus- ja haldusnormid, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse.

2. Liikmesriigid määravad iga maaelu arengu programmi jaoks järgmised asutused:

(a) korraldusasutus, mis võib olla siseriiklikul või piirkondlikul tasandil tegutsev avalik-õiguslik või eraõiguslik organ või liikmesriik ise, kui ta kõnealust ülesannet teostab, et vastutada asjaomase programmi haldamise eest;

(b) makseasutus määruse (EL) nr HR/2012 artikli 7 tähenduses;

(c) sertifitseerimisasutus määruse (EL) nr HR/2012 artikli 9 tähenduses.

3. Liikmesriigid tagavad iga maaelu arengu programmi puhul, et on loodud asjakohased juhtimis- ja kontrollisüsteemid, mis tagavad ülesannete selge jaotuse ja eraldamise korraldusasutuse ja muude organite vahel. Liikmesriigid vastutavad süsteemide tõhusa toimimise tagamise eest kogu programmi jooksul.

4. Liikmesriigid määratlevad selgelt korraldusasutuse, makseasutuse ja LEADERi programmi kohaste kohalike tegevusrühmade ülesanded seoses toetuskõlblikkuse ja valikukriteeriumide kohaldamise ning projekti valikumenetlusega.

Artikkel 73

Korraldusasutus

1. Korraldusasutus vastutab programmi tõhusa, tulemusliku ja korrektse juhtimise ja rakendamise eest ning eriti järgneva eest:

(a) tagab programmi statistiliste andmete salvestamise, säilitamise, haldamise ja esitamise asjakohase turvalise elektroonilise süsteemi olemasolu ning selle süsteemi vajaliku rakendamise, et jälgida ja hinnata ning eelkõige anda nõutud teavet määratletud eesmärkide ja prioriteetide suhtes saavutatud edusammude kohta;

(b) esitab komisjonile kvartaalselt asjakohased andmeelemendid rahastamiseks valitud toimingute kohta, sealhulgas toetusesaaja ja projekti põhinäitajad;

(c) tagab, et toetusesaajad ja muud toimingute rakendamisega seotud organid:

i)        on teadlikud antavast abist tulenevatest kohustustest ja peavad kas eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõikide toiminguga seotud tehingute kohta;

ii)       on teadlikud nõuetest, mis käsitlevad andmete andmist korraldusasutusele ning väljundite ja tulemuste registreerimist;

(d) tagab, et määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 48 osutatud eelhinnang vastab hindamis- ja järelevalvesüsteemile, aktsepteerib seda ning edastab selle komisjonile;

(e) tagab, et määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 49 osutatud hindamiskava toimib, et määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 50 osutatud programmi eelhinnang toimub kõnealuses määruses sätestatud ajakava piires, tagades, et selline hinnang vastab hindamis- ja järelevalvesüsteemile ning edastab selle järelevalvekomiteele ja komisjonile;

(f) edastab järelevalvekomisjonile teabe ja dokumendid, mis on vajalikud programmi rakendamiseks, pidades silmas programmi erieesmärke ja prioriteete;

(g) koostab iga-aastase arenguaruande ja selles sisalduvad järelevalve koondtabelid ning pärast nende heakskiitmist järelevalvekomisjoni poolt esitab selle komisjonile;

(h) tagab, et makseasutus saab enne maksete lubamist kogu vajaliku teabe eelkõige teostatud tegevuste ning seoses rahastamiseks valitud tegevuste suhtes tehtud kõigi kontrollide kohta;

(i) tagab programmi avalikustamise, sealhulgas riikliku maaelu võrgustiku kaudu, teavitades võimalikke toetusesaajaid, kutseorganisatsioone, majandus- ja sotsiaalpartnereid, meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud organeid ja asjaomaseid valitsusväliseid organisatsioone, sealhulgas keskkonnaorganisatsioone, programmi pakutavatest võimalustest ning programmi finantseerimisele juurdepääsu eeskirjadest ning teavitades toetusesaajaid liidu panusest ning laiemat avalikkust liidu osast programmis.

2. Liikmesriik või korraldusasutus võivad maaelu arengu meetmete võtmiseks määrata ühe või mitu vahendusasutust, sealhulgas kohalikke ametiasutusi, regionaalarengu asutusi või valitsusväliseid organisatsioone.

Kui osa tema ülesannetest on delegeeritud teisele organile, jääb korraldusasutusele kogu vastutus nende ülesannete juhtimise tõhususe ja korrektsuse ning nende rakendamise eest. Korraldusasutus tagab, et on olemas asjakohased sätted, mille alusel võimaldatakse teisel organil saada kõnealuste ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ja teave.

3. Kui artiklis 8 osutatud allprogramm on lisatud maaelu arengu programmi, võib korraldusasutus strateegia juhtimiseks ja rakendamiseks määrata ühe või mitu vahendusasutust, sealhulgas kohalikke ametiasutusi, regionaalarengu asutusi või valitsusväliseid organisatsioone. Sel juhul kohaldatakse lõiget 2.

Korraldusasutus tagab, et kõnealuse allprogrammi toimingud ja väljundid määratletakse eraldi artiklis 74 osutatud järelevalve ja hindamissüsteemi eesmärkide täitmiseks.

VII JAOTIS Järelevalve ja hindamine

I peatükk Üldsätted

1. jagu Järelevalve- ja hindamissüsteemi kehtestamine ja eesmärgid

Artikkel 74

Järelevalve ja hindamissüsteem

Vastavalt käesolevale jaotisele loovad komisjon ja liikmesriigid ühiselt järelevalve- ja hindamissüsteemi, mille komisjon võtab vastu artiklis 91 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastuvõetud rakendusaktidega.

Artikkel 75

Eesmärgid

Järelevalve- ja hindamissüsteemi eesmärk on:

(a) tõendada maaelu arengu poliitika rakendamise saavutusi ning hinnata selle mõju, tõhusust, tulemuslikkust ja vastavust maaelu arengu poliitika sekkumistele;

(b) suunata paremini maaelu arengu toetust;

(c) toetada järelevalve- ja hindamisega seotud ühist õppeprotsessi.

2. jagu Tehnilised sätted

Artikkel 76

Ühised näitajad

1. Artiklis 74 sätestatud järelevalve- ja hindamissüsteemis määratakse kindlaks loetelu ühistest näitajatest, mis on seotud esialgse olukorra ning programmi rahastamise, väljundite, tulemuste ja mõjuga ning mida kohaldatakse iga programmi suhtes, et võimaldada andmete koondamist liidu tasandil.

2. Ühised näitajad on seotud maaelu arengu poliitikaraamistiku struktuuri ja eesmärkidega ning nende alusel on eesmärkide ja sihtide suhtes võimalik hinnata poliitika rakendamise edusamme, tulemuslikkust ja tõhusust liidu, riiklikul ja programmi tasandil.

Artikkel 77

Elektrooniline teabesüsteem

1. Põhiteavet programmi rakendamise, iga rahastamiseks valitud toimingu, järelevalveks ja hindamiseks vajalike lõpetatud toimingute, sealhulgas toetusesaajate ja projekti põhitunnuste kohta salvestatakse ja säilitatakse elektrooniliselt.

2. Komisjon tagab asjakohase turvalise elektroonilise süsteemi olemasolu põhiteabe salvestamiseks, säilitamiseks ja haldamiseks ning järelevalve ja hindamise aruandluseks.

Artikkel 78

Teabe esitamine

Maaelu arengu meetmest toetusesaajad ning kohalikud tegevusrühmad esitavad korraldusasutusele ja/või määratud hindajatele või muudele organitele, kellele on delegeeritud tema nimel ülesannete täitmine, kogu vajaliku teabe järelevalve ja hindamise võimaldamiseks, eelkõige seoses erieesmärkide ja prioriteetide täitmisega.

II peatükk Järelevalve

Artikkel 79

Järelevalve kord

1. Määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 41 osutatud korraldusasutus ja järelevalvekomitee kontrollivad programmi rakendamise kvaliteeti.

2. Korraldusasutus ja järelevalvekomisjon teostavad iga maaelu arengu programmi kontrolli finants-, väljundi- ja tulemusnäitajate abil.

Artikkel 80

Järelevalvekomisjon

Piirkondlike programmidega liikmesriigid võivad moodustada siseriikliku järelevalvekomisjoni, et koordineerida nende programmide rakendamist seoses riikliku raamistiku ja finantsvahendite kasutamisega.

Artikkel 81

Järelevalvekomisjoni vastutus

1. Järelevalvekomisjon vastutab, et maaelu arengu programm on tulemuslik ning et seda rakendatakse tõhusalt. Lisaks määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 43 osutatud ülesannetele järelevalvekomitee teeb järgnevat:

(a) nelja kuu jooksul programmi heakskiitmisotsuse tegemisest peab nõu ja avaldab arvamust rahastatavate toimingute valikukriteeriumide kohta. Valikukriteeriumeid muudetakse vastavalt programmi vajadustele;

(b) kontrollib programmi hindamiskavaga seotud tegevusi ja väljundeid;

(c) kontrollib programmi meetmeid, mis on seotud eeltingimuste täitmisega;

(d) osaleb riiklikus maaelu võrgustikus, et vahetada teavet programmi rakendamise kohta;

(e) vaatab läbi ja kiidab heaks rakendamise aasta- ja lõpparuanded, enne kui need komisjonile saadetakse.

Artikkel 82

Rakendamise aastaaruanne

1. 31. maiks 2016 ja iga järgmise aasta 31. maiks kuni 2023. aastani (kaasa arvatud) esitab liikmesriik komisjonile maaelu arengu programmi rakendamise aastaaruande eelmise kalendriaasta kohta. 2016. aastal esitatav aruanne hõlmab 2014. ja 2015. kalendriaastat.

2. Lisaks määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 44 sätestatule hõlmavad rakendamise aastaaruanded muu hulgas teavet iga meetme finantskohustuste ja kulutuste kohta, ning hindamiskavaga seotud tegevuste kokkuvõtet.

3. Lisaks määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 44 sätestatule hõlmab 2017. aastal esitatav rakendamise aastaaruanne ka iga programmi lisatud allprogrammi rakendamise kirjeldust, tehtud edusammude hindamist, tagades seejuures maapiirkondade territoriaalse arengu jaoks EAFRD ja liidu muude rahastamisvahendite, sealhulgas kohalike arengustrateegiate kaudu antava toetuse kompleksse lähenemise, ning maaelu arengu programmi lisatud iga prioriteedi eesmärkide täitmisega seotud eeskirjade rikkumised.

4. Lisaks määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 44 sätestatule hõlmab 2019. aastal esitatav rakendamise aastaaruanne ka iga programmi lisatud allprogrammi rakendamise kirjeldust, tehtud edusammude hindamist, tagades seejuures maapiirkondade territoriaalse arengu jaoks EAFRD ja liidu muude rahastamisvahendite, sealhulgas kohalike arengustrateegiate kaudu antava toetuse kompleksse lähenemise.

5. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu käesoleva jaotise meetmete rakenduseeskirjad, milles käsitletakse rakendamise aastaaruannete esitamist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega.

III peatükk Hindamine

Artikkel 83

Üldsätted

1. Komisjon sätestab rakendusaktidega aspektid, mis peavad sisalduma määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklites 48 ja 50 osutatud eel- ja järelhindamises, ning kehtestab määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 49 osutatud hindamiskava miinimumnõuded. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Liikmesriigid tagavad, et hindamised vastavad artikli 74 kohaselt kokkulepitud ühisele lähenemisviisile seoses hindamisega, korraldavad nõutavate andmete esitamise ja kogumise ning edastavad hindajatele järelevalvesüsteemi kaudu saadud eri laadi teavet.

3. Liikmesriigid teevad hindamisaruanded kättesaadavaks internetis ja komisjon liidu veebisaidil.

Artikkel 84

Eelhindamine

Liikmesriigid tagavad, et eelhindajat rakendatakse maaelu arengu programmi arenguprotsessi varajases staadiumis, sealhulgas artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud analüüside arengus, programmi tegevusloogika kujundamisel ja programmi eesmärkide seadmisel.

Artikkel 85

Järelhindamine

2023. aastal koostavad liikmesriigid oma iga maaelu arengu programmi kohta järelhindamise aruande. Kõnealune aruanne esitatakse komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2023.

Artikkel 86

Hindamiste kokkuvõtted

Komisjon vastutab liidu tasandil eel- ja järelhindamise aruannete kokkuvõtete tegemise eest.

Hindamisaruannete kokkuvõtted lõpetatakse hiljemalt vastavate hindamisaruannete esitamise aastale järgneva aasta 31. detsembriks.

VIII JAOTIS Konkurentsieeskirjad

Artikkel 87

Ettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad

Kui käesoleva määruse kohast toetust antakse ettevõtjatevahelistele koostööviisidele, võib kõnealust toetust anda üksnes sellistele ettevõtjate vahelistele koostööviisidele, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr cCMO/2012 artiklite 143–145 alusel kohaldatavatele konkurentsieeskirjadele.

Artikkel 88

Riigiabi

1. Kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse liikmesriikide poolt maaelu arengu toetamise suhtes aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109.

2. Aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109 ei kohaldata maksete suhtes, mida liikmesriigid teevad kooskõlas käesoleva määrusega või vastavalt artiklis 89 osutatud täiendavale riiklikule rahastamisele aluslepingu artikli 42 tähenduses.

Artikkel 89

Täiendav riiklik rahastamine

Liikmesriigid peavad teatama liikmesriikide tehtud maksetest, mis on seotud aluslepingu artikli 42 reguleerimisalasse jäävate toimingutega, mis on ette nähtud liidu toetust saavate maaelu arengu meetmete täiendavaks rahastamiseks, ning mille komisjon vastavalt käesolevale määrusele kiidab heaks osana artiklis 7 osutatud programmitööst. Nende maksete hindamisel kohaldab komisjon analoogia põhimõttel kriteeriume, mis on kehtestatud aluslepingu artikli 107 kohaldamiseks. Asjaomane liikmesriik ei jõusta kõnealust kavandatud täiendavat maaelu arengu rahastamist enne, kui see on heaks kiidetud.

IX JAOTIS Komisjoni volitused, üld-, ülemineku- ja lõppsätted

I peatükk Komisjoni volitused

Artikkel 90

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimuste alusel.

2. Õigus võtta vastu käesolevas määruses osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesolevas määruses osutatud õiguse delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses täpsustatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on vastu võtnud delegeeritud õigusakti, teatab ta sellest samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas käesoleva määrusega, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra pikendada.

Artikkel 91

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab maaelu arengu komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

II peatükk

Üldsätted

Artikkel 92

Teabe ja dokumentide vahetus

Komisjon loob koostöös liikmesriikidega teabesüsteemi, mis võimaldab ühist huvi pakkuva teabe turvalist vahetamist komisjoni ja liikmesriikide vahel. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu sellise süsteemi toimimist käsitlevad eeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 93

Ühise põllumajanduspoliitika üldsätted

Määrust (EL) nr HR/2012 ja selle kohaselt vastu võetud sätteid kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud meetmete suhtes.

III peatükk

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 94

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1698/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Määrust (EÜ) nr 1698/2005 kohaldatakse jätkuvalt kõnealuse määruse kohaselt enne 1. jaanuari 2014 komisjoni poolt heakskiidetud programmide alusel rakendatud toimingute suhtes.

Artikkel 95

Üleminekusätted

Selleks et hõlbustada üleminekut määrusega (EÜ) nr 1698/2005 kehtestatud süsteemilt käesoleva määrusega kehtestatud süsteemile, antakse komisjonile artikli 90 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse tingimusi, mille kohaselt komisjoni poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1698/2005 heakskiidetud toetuse võib ühendada käesoleva määruse kohaselt antava toetusega, sealhulgas tehnilise abi ja järelhindamisega.

Artikkel 96

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

I LISA Summad ja toetusmäärad

Artikkel || Objekt || Maksimumsumma eurodes või määr ||

16(8) || Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte haldamise ja asendusteenused || 1 500 200 000 || Nõustamise kohta Nõustajate koolituseks kolme aasta kohta

17(3) || Kvaliteedikavad või põllumajandustooted ja toiduained || 3 000 || Põllumajandusliku majapidamise kohta aastas

|| || ||

18(3) || Investeeringud materiaalsesse varasse || 50 % 75 % 65 % 40 % 50 % 75 % 65 % 40 % || Põllumajandus Toetuskõlblike investeeringute summast vähem arenenud piirkondades Toetuskõlblike investeeringute summast äärepoolseimates piirkondades Toetuskõlblike investeeringute summast väiksematel Egeuse mere saartel Toetuskõlblike investeeringute summast muudes piirkondades Allpool loetletud määrasid võib suurendada 20 % tingimusel, et ühendatud toetuse maksimummäär ei ületa 90 % järgmiste toetuste puhul: - noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks - ühisinvesteeringuteks ja integreeritud projektideks - artiklis 33 osutatud looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade puhul - EIP raames toetatud toimingud I lisas loetletud toodete töötlemine ja turustamine Toetuskõlblike investeeringute summast vähem arenenud piirkondades Toetuskõlblike investeeringute summast äärepoolseimates piirkondades Toetuskõlblike investeeringute summast väiksematel Egeuse mere saartel Toetuskõlblike investeeringute summast muudes piirkondades Allpool loetletud määrasid võib suurendada 20 % tingimusel, et ühendatud toetuse maksimummäär ei ületa 90 % EIP raames toetatud toimingute puhul:

19(5) || Loodusõnnetuses kahjustunud põllumajandustootmise potentsiaali taastamine ning sobilike ennetusmeetmete kasutuselevõtt || 80 % || Toetuskõlblike investeeringute summast üksikpõllumajandustootjate võetud ennetusmeetmeteks

20(6) || Põllumajandus- ja äriettevõtte arengukava || 70 000 70 000 15 000 || Artikli 33 lõike 1 punkti a alapunkti i kohaselt noore põllumajandustootja kohta Artikli 33 lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaselt ettevõtte kohta Artikli 33 lõike 1 punkti a alapunkti iii kohaselt väikese põllumajandusettevõtte kohta

24(3) || Agrometsandussüsteemide loomine || 80 % || Toetuskõlblike investeeringute summast agrometsandussüsteemide loomiseks

27(5) || Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsandustoodete töötlemisse ja turustamisse || 50 % 75 % 65 % 40 % || Toetuskõlblike investeeringute summast vähem arenenud piirkondades Toetuskõlblike investeeringute summast äärepoolseimates piirkondades Toetuskõlblike investeeringute summast väiksematel Egeuse mere saartel Toetuskõlblike investeeringute summast muudes piirkondades

28(4) || Tootjarühmade loomine || 10 %, 10 %, 8 %, 6 %, 4 % 5 % 5 % 4 % 3 % 2 % 100 000 || Turustatud toodangu eest kuni 1 000 000 eurot Protsendina turustatud toodangust esimese viie aasta jooksul pärast tunnustamist, vastavalt 1., 2., 3., 4. ja 5. aasta kohta. 1 000 000 eurot ületava turustatud toodangu eest. Protsendina turustatud toodangust esimese viie aasta jooksul pärast tunnustamist, vastavalt 1., 2., 3., 4. ja 5. aasta kohta. Kõigil juhtudel maksimumsumma aasta kohta.

29(8) || Põllumajanduskeskkond || 600(*) 900(*) 450(*) 200(*) || Hektari kohta aastas üheaastaste kultuuride puhul Hektari kohta aastas mitmeaastaste erikultuuride puhul Hektari kohta aastas muu maakasutuse puhul Loomühiku kohta aastas põllumajanduse jaoks kadumisohus olevate kohalike tõugude kasvatamiseks

30(5) || Mahepõllumajandus || 600(*) 900(*) 450(*) || Hektari kohta aastas üheaastaste kultuuride puhul Hektari kohta aastas mitmeaastaste erikultuuride puhul Hektari kohta aastas muu maakasutuse puhul

31(7) || Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi kohased toetused || 500(*) 200(*) 50 || Hektari kohta aastas algusperioodil maksimaalselt viieks aastaks Hektari kohta aastas maksimaalselt Hektari kohta aastas minimaalselt veepoliitika raamdirektiivi kohasteks toetusteks

32(3) || Toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele || 25 250(*) 300(*) || Hektari kohta aastas minimaalselt Hektari kohta aastas maksimaalselt Hektari kohta aastas maksimaalselt artikli 46 lõikes 2 määratletud mägialadel

34(3) || Loomade heaolu || 500 || Loomühiku kohta

35(3) || Metsakeskkonnateenused ja metsakaitse || 200(*) || Hektari kohta aastas

38(5) || Saagi, loomade ja taimede kindlustamine || 65 % || Makstavast kindlustusmaksest

39(5) || Ühisfond taime- ja loomahaiguste ning keskkonnajuhtumite korral || 65 % || Toetuskõlblikest kuludest

40(5) || Sissetuleku stabiliseerimise vahend || 65 % || Toetuskõlblikest kuludest

|| || ||

|| || ||

|| || ||

Neid summasid võib erandjuhtudel suurendada, võttes arvesse maaelu arengu programmides põhjendatavaid erilisi asjaolusid.

II LISA Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade piiritlemise biofüüsikalised kriteeriumid

Kriteerium || MÕISTE || Lävend

Kliima || ||

Madal temperatuur || Vegetatsiooniperioodi pikkus (päevade arv), mis on määratletud päevase keskmise temperatuuriga > 5° C (LGPt5) päevade arvu alusel või || ≤ 180 päeva

Vegetatsiooniperioodi temperatuurisumma (kraadipäevad), mis on määratletud akumuleeritud päevase keskmise temperatuuri > 5° C alusel || ≤ 1500 kraadipäeva

Kuivus || Aastase sademetehulga ja (P) ja aastase võimaliku evapotranspiratsiooni (PET) vaheline suhtarv || P/PET £ 0.5

KLIIMA JA PINNAS

Pinnase liigniiskus || Mulla veemahutavuse tasemega või kõnealust taset ületavate päevade arv || ³ 230 päeva

PINNAS

Piiratud mulla kuivendamine || Alad, mis on suurema osa aastast vee all || Pealispinnast 80 cm ulatuses märg rohkem kui 6 kuud või pealispinnast 40 cm ulatuses märg rohkem kui 11 kuud või vähe või väga vähe kuivendatud pinnas või pealispinnast 40 cm ulatuses gleilaikudega värvusmuster

Mulla ebasoodne tekstuur ja kivisus || Savi, mölli, liiva, orgaanilise aine suhteline rohkus (kaalu %) ning suuretükilise materjali (volumeetriline %) osad || ³ 15 % pealismullast on suuretükiline materjal, sealhulgas kaljupaljand, veeris või

pealismulla tekstuuriklass liiv, saviliiv, määratletud: mölli% + (2 x savi%) £ 30% või

pealismulla tekstuuriklass on raske savi (³ 60 % savi) või

orgaaniline pinnas (orgaaniline aine ³30%) vähemalt 40 cm

pealismulla tekstuuriklass savi, möllisavi, liivsavi ning vertikaalomadused 100 cm ulatuses mulla pealispinnast

Juurdumise sügavus || Sügavus (cm) mulla pealispinnast kuni ühtse kaljupinna või nõrgkivini || £ 30 cm

Halvad keemilised omadused || Pealismullas soolad, naatriumisisaldus, liigne happesus || Soolsus: ³ 4 dS/m või

Naatriumisisaldus: ³ 6 naatriumisisalduse protsent

Pinnase happesus: pH £ 5 (vees)

MAA-ALA

Järsk nõlv || Kõrguse erinevus planimeetrilise kauguse suhtes (%) || ³ 15 %

III LISA Artiklis 8 osutatud temaatiliste allprogrammide jaoks eriti oluliste meetmete ja toimingute soovituslik loetelu

Noored põllumajandustootjad:

Äriettevõtte asutamise toetus noortele põllumajandustootjatele, kes esimest korda asutavad põllumajandusliku majapidamise

Investeeringud materiaalsesse varasse

Teadmussiire ja teabemeetmed

Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte haldus- ja asendusteenused

Koostöö

Investeeringud muudesse kui põllumajanduslikesse tegevustesse

Väikesed põllumajandusettevõtted

Äriettevõtte asutamise toetus väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks

Investeeringud materiaalsesse varasse

Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad

Teadmussiire ja teabemeetmed

Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte haldus- ja asendusteenused

Koostöö

Investeeringud mittepõllumajanduslikesse tegevustesse.

Tootjarühmade loomine

Leader

Mägialad:

- Toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele

- Põllumajanduse keskkonnameetmed

- Koostöö

- Investeeringud materiaalsesse varasse

- Põllumajandus- ja äriettevõtete arendamine maapiirkondades

- Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad

- Agrometsandussüsteemide loomine

Põhiteenused ja külauuendus maapiirkondades

Teadmussiire ja teabemeetmed

Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte haldus- ja asendusteenused

Tootjarühmade loomine

Leader

Lühike tarneahel:

Koostöö

Tootjarühmade loomine

Leader

Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad

Põhiteenused ja külauuendus maapiirkondades

Investeeringud materiaalsesse varasse

Teadmussiire ja teabemeetmed

Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte haldus- ja asendusteenused

IV LISA Maaelu arengu eeltingimused

1. PRIORITEETIDEGA SEOTUD TINGIMUSED

ELi prioriteedid seoses maaelu arengu / ühise strateegilise raamistiku temaatiliste eesmärkidega || Eeltingimus || Täitmise kriteeriumid

Maaelu arengu prioriteet 1: teadmussiirde ja innovatsiooni tugevdamine põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades Temaatiline eesmärk 1: edendada teadusuuringuid, tehnoloogilist arengut ja innovatsiooni || 1.1. Teadusuuringud ja innovatsioon: Riikliku ja/või piirkondliku innovatsioonistrateegia olemasolu arukaks spetsialiseerumiseks kooskõlas riikliku reformikavaga, et edendada erasektori kulusid teadusuuringutele ja innovatsioonile, mis vastavad hästitoimivate riiklike või piirkondlike teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemide tunnustele[35]. 1.2. Nõuandev pädevus: on olemas piisav nõuandev pädevus, et tagada nõustamine õigusaktide nõuete ning põllumajanduse ja metsanduse säästva majandamise ja kliimameetmega seotud aspektide alal || – Riiklik ja/või piirkondlik innovatsioonistrateegia arukaks spetsialiseerumiseks: – põhineb SWOT-analüüsil, et koondada ressursid piiratud hulga teadusuuringute ja innovatsiooniprioriteetidele; – kavandab erainvesteeringuid teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse; – hõlmab järelevalve- ja kontrollisüsteemi. – Liikmesriik on vastu võtnud raamistiku, millega kavandatakse teadus- ja arendustegevuse eelarvelisi vahendeid; – Liikmesriik on vastu võtnud mitmeaastase kava ELi prioriteetidega seotud investeeringute eelarvestamiseks ja eelisarendamiseks (Euroopa teadustöö infrastruktuuride strateegiafoorum, ESFRI). – Laiendamise / nõustamissüsteemi struktuuri kirjeldus vastaval geograafilisel skaalal (riiklik/piirkondlik) – sealhulgas teadus- ja arendustegevuse kavandatud osa prioriteedi kohaldamisalas, millest nähtub eeltingimuse 1.2 täitmise lisamine programmi;

Maaelu arengu prioriteet 2: kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime ning põllumajandusettevõtete elujõulisuse edendamine Temaatiline eesmärk 3: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime edendamine || 2-3.1. Äriettevõtte loomine: On võetud konkreetseid meetmeid, et tulemuslikult rakendada Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA) ja selle 23. veebruari 2011. aasta läbivaatamisakt,[36] sealhulgas põhimõte „Kõigepealt mõtle väikestele”. || – Erimeetmed hõlmavad: – meetmed ettevõtte asutamise aja vähendamiseks kolme päevani ning asutamisega seotud kulude vähendamine 100 euroni; – meetmed, et vähendada aega, mida on vaja litsentside ja lubade saamiseks, et ettevõte võiks konkreetse tegevusalaga tegelema hakata, kolme kuuni; – mehhanism VKEdele avalduva õigusaktide mõju süstemaatiliseks hindamiseks, kasutades VKE-testi, võttes samal ajal vajaduse korral arvesse ettevõtete suuruste erinevusi.

Maaelu arengu prioriteet 3: Toiduahela korraldamise edendamine ja riskijuhtimine põllumajanduses Temaatiline eesmärk 3: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime edendamine

Maaelu arengu prioriteet 4: põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate ökosüsteemide taastamine, kaitse ja edendamine Temaatiline eesmärk 5: kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine Temaatiline eesmärk 6: keskkonna kaitsmine ja ressursitõhususe edendamine || 4.1. Maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundid (GAEC): määruse (EL) nr HR/xxxx VI jaotise I peatükis osutatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid kehtestataks riiklikul tasandil 4.2. Väetistele ja taimekaitsetoodetele esitatavad miinimumnõuded: käesoleva määruse III jaotise 29. peatükis osutatud väetistele ja taimekaitsetoodetele esitatavad miinimumnõuded määratletakse riiklikul tasandil 4.3. Muud asjaomased riiklikud standardid: muud kohustuslikud riiklikud standardid on sel eesmärgil määratletud käesoleva määruse III jaotise 29. peatükis 4.4. Riskiennetamine: suurõnnetuste likvideerimise juhtimisega seotud riiklikud riskianalüüside olemasolu, võttes arvesse kliimamuutustega kohanemist[37] || –  maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid on määratletud siseriiklikus õiguses ja täpsustatud programmides; – käesoleva määruse III jaotise I peatükis osutatud väetistele ja taimekaitsetoodetele esitatavad miinimumnõuded on täpsustatud programmides; – vastavad kohustuslikud riiklikud standardid on täpsustatud programmides; – On olemas riiklik riskianalüüs, mis hõlmab: – protsessi, metoodika, meetodite ja mittetundlike andmete kirjeldust, mida kasutatakse riiklikuks riskianalüüsiks; – riskianalüüsi kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite vastuvõtmine; – vajaduse korral riiklike kliimamuutustega kohanemise strateegiatega arvestamist,

Maaelu arengu prioriteet 5: loodusvarade tõhusama kasutamise edendamine ja üleminek vähem CO2-heiteid tootvale ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele põllumajanduses ning toiduainete- ja metsandussektoris Temaatiline eesmärk 4: toetada vähem CO2-heiteid tootvat majandust igas sektoris Temaatiline eesmärk 5: kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine || 5.1. Kasvuhoonegaaside heitkogused: kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsuse nr 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) artikli 6 lõikega 1 5.2. Energiatõhusus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/32/EÜ (mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid)[38] ülevõtmine riiklikku õigusse 5.3. Vee hinnakujundus: vee hinnakujunduspoliitika olemasolu, millega tagatakse veekasutuse eri valdkondade piisav panus veevarustusteenuste kulude katmisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik)[39] artiklile 9. 5.4. Jäätmekäitluskavad: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid)[40] ülevõtmine riiklikku õigusse, eelkõige jäätmekäitluskavade väljatöötamine vastavalt kõnealusele direktiivile. 5.5. Taastuvenergia: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta)[41] ülevõtmine riiklikku õigusse || – Liikmesriik on esitanud komisjonile aruande otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 kohaselt vastuvõetud riiklike poliitikate ja meetmete kohta aastatel 2013–2020; – Liikmesriik on esitanud komisjonile energiatõhususe tegevuskava, mille abil teostatakse energiasäästu eesmärgid konkreetsete ja sidusate meetmetena vastavalt direktiivi 2006/32/EÜ artiklile 14; – Liikmesriik on võtnud arvesse veevarustusteenuste kulude, sealhulgas keskkonna- ja ressursikulude katmise põhimõtet vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 lõikele 1; – Liikmesriik on teostanud majandusanalüüsi vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 5 ja III lisale seoses veevarustusteenuste mahu, hinna ja kulude ning vastavate investeeringute hinnangutega; – Liikmesriik on taganud veekasutuse eri valdkondade piisava panuse veevarustusteenuste kulude katmisse sektorite kaupa vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 lõikele 3; – Liikmesriik on taganud, et riigi pädevad asutused kehtestavad direktiivi 2008/98/EÜ artiklite 1, 4, 13 ja 16 kohaselt ühe või rohkem jäätmekäitluskava, nagu on nõutud kõnealuse direktiivi artikliga 28; – Liikmesriik on võtnud vastu taastuvenergia tegevuskava vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artiklile 4

Maaelu arengu prioriteet 6: sotsiaalse kaasatuse, vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamine maapiirkondades Temaatiline eesmärk 8: tööhõive ja tööjõu liikuvuse soodustamine Temaatiline eesmärk 9: sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine || 6.1. Juurdepääs EAFRD-le: Vastavate sidusrühmade abistamine EAFRD-le juurdepääsul 6.2. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, ettevõtlus ja ettevõtte rajamine tervikliku ja kõikehõlmava strateegia olemasolu ettevõtete starditoetuseks kooskõlas Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act”[42] ning kooskõlas tööhõivesuunisega 7 seoses töökohtade loomise eeldustega 6.3. Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude infrastruktuur: riiklike järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kavade olemasolu, milles võetakse arvesse piirkondlikke meetmeid ELi kiire internetiühenduse eesmärkide saavutamiseks,[43] suunates tähelepanu valdkondadele, kus turg ei paku avatud infrastruktuuri taskukohase hinnaga ega piisava kvaliteediga || – Vastavad sidusrühmad on abistanud projektitaotluste esitamisel ning valitud projektide rakendamisel ja juhtimisel – Liikmesriikidel on olemas terviklik ja kõikehõlmav strateegia, mis sisaldab: – ettevõtete asutamiseks kuluva aja olulise vähendamisega seotud meetmeid vastavalt Euroopa väikeettevõtlusalgatusele „Small Business Act”; – meetmeid, mis vähendavad aega, mida on vaja litsentside ja lubade saamiseks, et ettevõte võiks konkreetse tegevusalaga tegelema hakata vastavalt Euroopa väikeettevõtlusalgatusele „Small Business Act”; – meetmeid, mis ühendavad sobivaid ettevõtluse arendamise ja finantsteenuseid (juurdepääs kapitalile), sealhulgas teavitustegevusi ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele ja piirkondadele – On olemas järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kava, mis sisaldab: – infrastruktuuriinvesteeringute kava nõudluse koondamise ning infrastruktuuri ja teenuste kaardistamise teel ning mida ajakohastatakse korrapäraselt; – jätkusuutliku investeerimise mudeleid, mis suurendavad konkurentsi ja tagavad juurdepääsu avatud, taskukohasele, kvaliteetsele ja tulevikuks hästi ette valmistatud infrastruktuurile ning teenustele; – meetmed erasektori investeeringute stimuleerimiseks.

2. MITMETE PRIORITEETIDE SUHTES KOHALDATAVAD HORISONTAALSED TINGIMUSED

|| HC 1. Liikmesriikide haldustõhusus: strateegia liikmesriikide haldustõhususe tugevdamiseks on olemas ning sisaldab avaliku halduse reformi[44] HC 2. Inimressursside jaotamine: maaelu arengu programmide juhtimise ja rakendamise eest vastutavates asutustes on olemas inimressursside jaotamise, koolituse juhtimise ning IT-süsteemide piisav maht HC 3. Valikukriteeriumid: on määratletud asjakohane lähenemisviis, milles sätestatakse projektide ja kohaliku arengu valikukriteeriumide kehtestamise põhimõtted || – Strateegia liikmesriikide haldustõhususe tugevdamiseks on olemas ja rakendamisel[45]; strateegia sisaldab: – õiguslike, organisatsiooniliste ja/või menetluste reformimise meetmete analüüsi ning strateegilist planeerimist; – kvaliteedijuhtimise süsteemide arendamist; – integreeritud meetmeid haldusmenetluste lihtsustamiseks ja ratsionaliseerimiseks; – kutseoskuste arendamist kõikidel tasanditel; – menetluste ja vahendite arendamist järelvalveks ja hindamiseks – Programmi korraldusasutustes inimressursside jaotamise, koolituse juhtimise ja IT-süsteemide kirjeldus, mis tõendab eeltingimuse täitmist, et HC 2 on lisatud programmi – Projektide ja kohaliku arengu valikukriteeriumide kehtestamiseks valitud lähenemisviisi kirjeldus, mis tõendab eeltingimuse täitmine, et HC 3 on lisatud programmi

V LISA Liidu ühe või mitme maaelu arengu prioriteedi jaoks olulise tähtsusega meetmete soovituslik loetelu

Liidu mitme prioriteedi jaoks olulised meetmed

Artikkel 16 – Nõustamisteenused, põllumajandusliku majapidamise haldus- ja asendusteenused

Artikkel 19 – Investeeringud materiaalsesse varasse

Artikkel 20 – Põllumajandus- ja äriettevõtte arengukava

Artikkel 36 – Koostöö

Artiklid 42–45 – LEADER

Olulised meetmed põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades teadmussiirde ja innovatsiooni tugevdamise jaoks

Artikkel 15 – Teadmussiire ja teabemeetmed

Artikkel 27 – Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsandustoodete töötlemisse ja turustamisse

Olulised meetmed kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime ning põllumajandusettevõtete elujõulisuse edendamise jaoks

Artikkel 17 – Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad

Artiklid 32 ja 33 – Toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele

Olulised meetmed põllumajanduses toiduahela korraldamise ja riskijuhtimise edendamise jaoks

Artikkel 19 – Loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandustootmise potentsiaali taastamine ning sobilike ennetusmeetmete kasutuselevõtmine

Artikkel 25 – Metsapõlengutest, loodusõnnetustest ning katastroofidest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine

Artikkel 28 – Tootjarühmade loomine

Artikkel 34 – Loomade heaolu

Artikkel 37 – Riskijuhtimine

Artikkel 38 – Saagi, loomade ja taimede kindlustamine

Artikkel 39 – Ühisfondid taime- ja loomahaiguste ning keskkonnajuhtumite korral

Artikkel 40 – Sissetuleku stabiliseerimise vahend

Olulised meetmed põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate ökosüsteemide taastamise, kaitse ja edendamise jaoks

ning

loodusvarade tõhusama kasutamise edendamise ja üleminekuks vähem CO2-heiteid tootvale ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris

Artikkel 22 – Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse

Artikkel 23 – Metsastamine ja metsamaa loomine

Artikkel 24 – Agrometsandussüsteemide loomine

Artikkel 26 –Investeeringud metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse suurendamisse

Artikkel 29 – Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede

Artikkel 30 – Mahepõllumajandus

Artikkel 31 – Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi kohased toetused

Artikkel 35 – Metsanduse keskkonna- ja kliimateenused ja metsakaitse

Olulised meetmed sotsiaalse kaasatuse, vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamiseks maapiirkondades

Artikkel 21 – Põhiteenused ja külauuendus maapiirkondades

Artiklid 42–45 – LEADER

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus)

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009 seoses põllumajandustootjatele 2013. aastal makstavate otsetoetuste kohaldamisega

-        Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[46]

Rubriigi 2 jaotise 05 poliitikavaldkond

1.3. Ettepaneku/algatuse liik (ÜPP õiguslik raamistik pärast 2013. aastat)

x Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[47]

x Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

x Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärk 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Selleks et edendada ressursitõhusust ning võttes arvesse arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ELi põllumajanduse ja maaelu arengu huvides kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga, on ÜPP eesmärgid:

– elujõuline toidutööstus;

– loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed;

– tasakaalustatud territoriaalne areng.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusvaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Poliitikavaldkonna 05 erieesmärgid:

Erieesmärk nr 1:

Pakkuda avalikke keskkonnahüvesid

Erieesmärk nr 2:

Hüvitada tootmisraskusi looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel

Erieesmärk nr 3:

Leevendada kliimamuutusi ja võtta kohanemist soodustavaid meetmeid

Erieesmärk nr 4:

Juhtida ELi eelarvet (ÜPP) kooskõlas finantsjuhtimise kõrgete standarditega

ABB 05 02 erieesmärgid - sekkumised põllumajandusturgudel:

Erieesmärk nr 5:

Parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet ja suurendada selle väärtuseosa toiduahelas

ABB 05 03 erieesmärgid- otsetoetused:

Erieesmärk nr 6:

Panustada põllumajandusettevõtete sissetulekutesse ja piirata põllumajandusettevõtte sissetulekute muutlikkust

ABB 05 04 erieesmärgid – maaelu areng:

Erieesmärk nr 7

Suurendada keskkonnasäästlikku majanduskasvu innovatsiooni kaudu

Erieesmärk nr 8:

Toetada maapiirkondade tööhõivet ja säilitada nende sotsiaalne struktuur

Erieesmärk nr 9

Parandada maamajandust ja püüda seda mitmekesistada

Erieesmärk nr 10

Võimaldada põllumajandussüsteemide struktuurilist mitmekesisust

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Praeguses etapis ei ole võimalik seada mõjunäitajatele kvantitatiivseid eesmärke. Kuigi poliitika võib anda teatava suuna, sõltuvad selliste mõjunäitajate abil mõõdetud majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed üldtulemused lõpuks ka mitme välisteguri mõjust, mis viimaste kogemuste kohaselt on muutunud oluliseks ja ettearvamatuks. Põhjalikum analüüs saab valmis pärast 2013. aastat.

Otsetoetuste puhul on liikmesriikidel piiratud ulatuses võimalik otsustada otsetoetuskavade teatavate komponentide rakendamise üle.

Maaelu arengu osas sõltuvad oodatavad tulemused ja mõju maaelu arengu programmidest, mida liikmesriigid edastavad komisjonile. Liikmesriikidel palutakse kehtestada oma programmides eesmärgid.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Ettepanekuga nähakse ette ühtse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamine, et mõõta ühise põllumajanduspoliitika tulemuslikkust. Kõnealune raamistik hõlmab kõiki vahendeid, mis on seotud ÜPP meetmete ning eelkõige otsetoetuste, turumeetmete, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavuse eeskirjade kohaldamise järelevalve ja hindamisega.

Kõnealuste ÜPP meetmete mõju mõõdetakse seoses järgmiste eesmärkidega:

a)       elujõuline toidutööstus – keskendutakse põllumajandustulule, põllumajanduse tootlikkusele ja hindade stabiilsusele;

b)       loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed – keskendutakse kasvuhoonegaasidele, elurikkusele, pinnasele ja veele;

c)       tasakaalustatud territoriaalne areng – keskendutakse maaelu arengule, majanduskasvule ja vaesusele maapiirkondades.

Komisjon määratleb rakendusaktidega kõnealustele eesmärkidele ja valdkondadele eriomased näitajad.

Lisaks tehakse seoses maaelu arenguga ettepanek tugevdada ühtset järelevalve- ja hindamisraamistiku süsteemi. Kõnealuse süsteemi eesmärk on a) näidata maaelu arengu poliitika edusamme ja saavutusi ning hinnata poliitilise sekkumise mõju, tõhusust, tulemuslikkust ja tähtsust maaelu arengu puhul, b)    tõhustada maaelu arengu toetuse suunatust, ning c) toetada järelevalve ja hindamisega seotud ühiseid õppeprotsesse. Komisjon koostab rakendusaktidega poliitiliste prioriteetidega seotud ühiste näitajate loetelu.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Selleks et saavutada ÜPP mitmeaastaseid strateegilisi eesmärke, mis on otseselt seotud Euroopa 2020. aasta strateegiaga Euroopa maapiirkondade jaoks ning selleks, et täita aluslepingu asjaomaseid nõudeid, on ettepanekute eesmärk kehtestada ühise põllumajanduspoliitika õiguslik raamistik pärast 2013. aastat.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Tulevane ÜPP ei ole suunatud ainult väikesele, kuigi olulisele ELi majanduse segmendile, vaid see saab olema ka strateegilise tähtsusega poliitika toiduga kindlustatuse, keskkonna ja territoriaalse taakaalu seisukohalt. Seega kasutatakse ÜPP kui tõeliselt ühise poliitika puhul kõige tulemuslikumalt piiratud eelarvevahendeid, säilitades ELi tasandil säästva põllumajanduse ning tegeledes oluliste piiriüleste probleemidega, näiteks kliimamuutused ja liikmesriikide seas solidaarsuse suurendamine.

Komisjoni teatise „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[48] kohaselt on ÜPP tõeline Euroopa poliitika. 27 eri põllumajanduspoliitika ja eelarve asemel, koondavad liikmesriigid vahendid ühise Euroopa poliitika juhtimiseks Euroopa ühise eelarve alusel. See tähendab loomulikult, et ÜPP moodustab märkimisväärse osa ELi eelarvest. Siiski on kõnealune lähenemine tõhusam ja majanduslikult otstarbekam kui kooskõlastamata riiklik lähenemisviis.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kehtiva poliitilise raamistiku hindamise alusel ning sidusrühmadega peetud ulatuslike arutelude ning tulevaste probleemide ja vajaduste analüüsi põhjal on teostatud ulatuslik mõjuhinnang. Täiendavad üksikasjad leiab mõjuhinnangust ja seletuskirjast, mis on lisatud õigusaktide ettepanekutele.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Käesolevas finantsselgituses käsitletud õigusakti ettepanekuid tuleks vaadelda ühtse raammääruse ettepaneku laiemas kontekstis koos ühiseeskirjadega, milles käsitletakse ühise strateegilise raamistiku fonde (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond). Kõnealuse raammääruse abil vähendatakse oluliselt halduskoormust, kulutatakse ELi rahalisi vahendeid tulemuslikult ning lihtsustatakse kohaldamist. Samuti toetatakse sellega kõigi kõnealuste fondide ühise strateegilise raamistiku uusi mõisteid ning tulevasi partnerluslepinguid, mis samuti hõlmavad neid fonde.

Kehtestatakse ühine strateegiline raamistik Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja prioriteetide ühendamiseks EAFRD ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi prioriteetidega, millega tagatakse fondide integreeritud kasutamine ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Ühises strateegilises raamistikus sätestatakse ka kooskõlastusmehhanismid koos muude asjaomaste liidu poliitikate ja vahenditega.

Lisaks saavutatakse ÜPP puhul märkimisväärsed sünergiad ja lihtsustumine selliselt, et ÜPP esimese samba (EAGF) ja teise samba (EAFRD) haldus- ja kontrollieeskirjad ühtlustatakse ja viiakse vastavusse. Tuleks jätta alles tugev side EAGFi ja EAFRD vahel ning olemasolevad struktuurid liikmesriikides.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

x Piiratud kestusega ettepanek/algatus (otsetoetuskavasid, maaelu arengut ja üleminekusätteid käsitlevate määruste eelnõude puhul)

– x   Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020

– x   Finantsmõju järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks. Maaelu arengu puhul on toetuste mõju aastani 2023.

x Piiramatu kestusega ettepanek/algatus (ühist turukorraldust ja horisontaalset määrust käsitlevate määruste eelnõude puhul

– Rakendamine aastast 2014.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[49]

x Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– ¨  ühenduste asutatud asutustele[50]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

x Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Märkused

Võrreldes praeguse olukorraga olulisi muudatusi ei tehta, st ÜPP reformi õigusaktide ettepanekutega seotud kulusid rahastatakse valdavalt koostöös liikmesriikidega. Kuid väga väikest osa haldab komisjon jätkuvalt tsentraliseeritult.

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Seoses ÜPP järelevalve ja hindamisega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga nelja aasta järel aruande; esimene aruanne esitatakse hiljemalt 2017. aasta lõpus.

Seda täiendatakse konkreetsete sätetega kõigis ÜPP valdkondades koos põhjalike aruandlus- ja teavitamisnõuetega, mis täpsustatakse rakenduseeskirjades.

Maaelu arengu puhul nähakse ette järelevalve-eeskirjad programmide tasandil, mis viiakse vastavusse muude fondidega, ning mis seotakse eel-, vahe- ja järelhindamisega.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

ÜPP-l on üle seitsme miljoni toetusesaaja, kes saavad toetust mitmesuguste eri toetuskavade alusel, millel igaühel on üksikasjalikud ja mõnikord keerukad toetuskõlblikkuskriteeriumid.

Ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas on veamäära vähendamine saanud juba trendiks. Seega kõige viimasem, ligikaudu 2 %-line veamäär annab kinnitust üldisest positiivsest hinnangust eelnevate aastate kohta. Kavatsetakse jätkata jõupingutusi, et saavutada alla 2 %-line veamäär.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Õigusaktide paketis, eelkõige ettepanekus ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelevalvet käsitleva määruse kohta, on kavandatud määrusega (EÜ) nr 1290/2005 kehtestatud praeguse süsteemi säilitamine ja tugevdamine. Sellega nähakse liikmesriikides ette kohustuslik haldusstruktuur, mis koondatakse akrediteeritud makseasutuste ümber, mis vastutavad lõplike toetusesaajate kontrollimise eest kooskõlas punktis 2.3 sätestatud põhimõtetega. Igal aastal peavad makseasutuse juhid esitama kinnitava avalduse, mis hõlmab majandusaasta aruande täielikkust, täpsust ja õigsust, sisekontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Sõltumatu auditeerimisasutus esitab kõigi nende kolme elemendi kohta otsuse.

Komisjon jätkab põllumajanduskulude auditeerimist, kasutades riskipõhist lähenemisviisi, et tagada auditite sihtrühmaks suurima riskitasemega valdkonnad. Kui auditid näitavad, et kulusid on tehtud ELi eeskirju rikkudes, jäetakse asjaomased summad vastavuse kontrolli süsteemi alusel liidu rahastamisest välja.

Õigusaktide ettepanekutele lisatud mõjuhinnangu 8. lisas on esitatud kontrollikulude üksikasjalik analüüs.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Õigusaktide paketis, eelkõige ettepanekus ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelevalvet käsitleva määruse kohta, on kavandatud säilitada ja tugevdada praegust üksikasjalikku kontrolli- ja karistussüsteemi, mida makseasutused kohaldavad ning millel on ühised põhiomadused ja iga toetuskava eripäradele vastavad erieeskirjad. Süsteemidega on üldiselt ette nähtud täielikud halduskontrollid kõigi toetusetaotluste suhtes, ristkontrollid muude andmebaasidega, kui see on vajalik, ning ettemaksete kohapealsed kontrollid minimaalse arvu tehingute puhul, sõltuvalt vastava kavaga seonduvast riskist. Juhul kui kõnealuste kohapealsete kontrollidega tuvastatakse palju rikkumisi, tuleb teha täiendavaid kontrolle. Sellega seoses on kõige olulisem süsteem ühtne haldus- ja kontrollisüsteem, mis 2010. eelarveaastal hõlmas ligikaudu 80 % EAGFi ja EAFRD raames tehtud kogukuludest. Komisjonile antakse õigus vähendada kohapealsete kontrollide arvu liikmesriikide puhul, kelle kontrollisüsteem toimib nõuetekohaselt ja kelle veamäärad on madalad.

Lisaks on paketis kavandatud, et liikmesriigid ennetavad, tuvastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ja pettusi, kehtestavad tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusaktidele või liikmesriigi õigusele ning nõuavad sisse alusetult tehtud maksed koos intressidega. See hõlmab automaatset eeskirjade eiramise vastast kontrollimehhanismi, mille kohaselt kannab sissenõudmata maksega seonduvad kulud asjaomane liikmesriik, kui sissenõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates sissenõudmistaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul, kui sissenõudmine toimub kohtumenetluse teel. Selline mehhanism innustab liikmesriike alusetult tehtud makseid võimalikult kiiresti sisse nõudma.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Käesolevas finantsselgituses esitatud summad on väljendatud jooksevhindades ja kulukohustustena.

Lisaks õigusakti ettepanekutest tulenevatele muudatustele, nagu on loetletud allpool lisatud tabelites, on õigusakti ettepanekutes tehtud veel muudatusi, millel puudub finantsmõju.

Mitte ühegi aasta puhul ajavahemikus 2014–2020 ei saa ettepaneku praeguses etapis välistada finantsdistsipliini kohaldamist. Kuid see ei sõltu reformiettepanekutest, vaid muudest teguritest, nt otsetoetuste andmisest või põllumajandusturgude tulevastest arengutest.

Otsetoetuste puhul on 2014. aastaks (2013. kalendriaasta) laiendatud netoülemmäärad, mis on lisatud ettepanekusse seoses üleminekuga, suuremad kui lisatud tabelites esitatud otsetoetustele eraldatud summad. Sellise laiendamise eesmärk on tagada kehtivate õigusaktide jätkuv kohaldamine stsenaariumi korral, kus kõik muud elemendid jäävad muutmata, ilma et see piiraks võimalikku vajadust kohaldada finantsdistsipliini mehhanismi.

Reformiettepanekud sisaldavad sätteid, millega antakse liikmesriikidele teatav paindlikkus seoses otsetoetuste jaotamisega maaelu arengu meetmetele. Kui liikmesriik otsustab sellist paindlikkust kasutada, on sellel finantstagajärjed teatavate summade raames, mida ettepaneku praeguses etapis ei saa veel kindlaks määrata.

Käesolevas finantsselgituses ei võeta arvesse kriisireservi võimalikku kasutust. Tuleks rõhutada, et turuga seotud kulude puhul ei ole arvesse võetud summasid seoses riikliku sekkumise kokkuostu ega muude meetmetega, mis on seotud kriisiolukorraga mis tahes sektoris.

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Tabel 1: ÜPP raames ettenähtud summad, sealhulgas mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute ja ÜPP reformiettepanekutega ettenähtud täiendavad summad

(miljonit eurot, jooksevhindades)

Eelarveaasta || 2013 || 2013 kohandatud (1) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

|| || || || || || || || || ||

Mitmeaastane finantsraamistik || || || || || || || || || ||

Rubriik 2 || || || || || || || || || ||

Otsetoetused ja turuga seotud kulud (2) (3) (4) || 44 939 || 45 304 || 44 830 || 45 054 || 45 299 || 45 519 || 45 508 || 45 497 || 45 485 || 317 193

Kavandatud sihtotstarbeline tulu || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 4 704

P1 Otsetoetused ja turuga seotud kulud (koos sihtotstarbelise tuluga) || 45 611 || 45 976 || 45 502 || 45 726 || 45 971 || 46 191 || 46 180 || 46 169 || 46 157 || 321 897

P2 Maaelu areng (4) || 14 817 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 101 157

Kokku || 60 428 || 60 428 || 59 953 || 60 177 || 60 423 || 60 642 || 60 631 || 60 620 || 60 608 || 423 054

   Rubriik 1 || || || || || || || || || ||

Ühine strateegiline raamistik – põllumajandusalane teadustegevus ja innovatsioon || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 682 || 696 || 710 || 724 || 738 || 753 || 768 || 5 072

Enim puudust kannatavad isikud: || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 379 || 387 || 394 || 402 || 410 || 418 || 427 || 2 818

Kokku || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 1 061 || 1 082 || 1 104 || 1 126 || 1 149 || 1 172 || 1 195 || 7 889

   Rubriik 3 || || || || || || || || || ||

Toiduohutus || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 350 || 350 || 350 || 350 || 350 || 350 || 350 || 2 450

|| || || || || || || || || ||

Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku || || || || || || || || || ||

   Kriisireserv põllumajandussektoris || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 531 || 541 || 552 || 563 || 574 || 586 || 598 || 3 945

   Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) || || || || || || || || || ||

millest põllumajandusele maksimaalselt: (5) || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 379 || 387 || 394 || 402 || 410 || 418 || 427 || 2 818

|| || || || || || || || || ||

KOKKU || || || || || || || || || ||

KOKKU komisjoni ettepanekud (mitmeaastane finantsraamistik + väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku) + sihtotstarbeline tulu || 60 428 || 60 428 || 62 274 || 62 537 || 62 823 || 63 084 || 63 114 || 63 146 || 63 177 || 440 156

KOKKU mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekud (st v.a reserv ja EGF) + sihtotstarbeline tulu || 60 428 || 60 428 || 61 364 || 61 609 || 61 877 || 62 119 || 62 130 || 62 141 || 62 153 || 433 393

Märkused:

1)             Võttes arvesse juba kokkulepitud muudatusi õigusaktides, nt alates 2013. aasta lõpust ei kohaldata enam vabatahtlikku ümbersuunamist Ühendkuningriigi puhul ja artiklit 136 „kasutamata summad”.

2)            Summad on seotud esimese samba kavandatud iga-aastase ülemmääraga. Kuid tuleks märkida, et on tehtud ettepanek liikuda raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmise (praegu eelarvepunkt 05 07 01 06) raames negatiivsetelt kuludelt sihtotstarbelisele tulule (eelarvepunkt 67 03). Üksikasjad vt kavandatud tulude tabel allpool.

3)             2013. aasta näitajad hõlmavad veterinaar- ja fütosanitaarmeetmetele ning kalandussektori turumeetmetele ettenähtud summasid.

4)             Eespool toodud tabelis esitatud summad on kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500 (lõplik), 29. juuni 2011) esitatud summadega. Kuid tuleb veel otsustada, kas mitmeaastane finantsraamistik kajastab ühe liikmesriigi puuvillasektori riikliku ümberkorraldamiskava rahastamisvahendite kavandatud ülekandmist maaelu arengu alla alates 2014. aastast, mille puhul kohandatakse (4 miljonit eurot aastas) vastavalt EAGFi vaheülemmäära ja teise samba summasid. Allpool esitatud tabelites on summad üle kantud, olenemata sellest, kas need kajastuvad mitmeaastases finantsraamistikus.

5)             Kooskõlas komisjoni teatisega „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500 (lõplik) eraldatakse kuni 2,5 miljardi euro suurune kogusumma (2011. aasta hindades) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, et anda lisatoetust põllumajandustootjatele globaliseerumise mõju leevendamiseks. Eespool toodud tabelis on aastate lõikes jooksevhindedes esitatud numbrid vaid soovituslikud. Institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõus Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (KOM(2011) 403 (lõplik), 29. juuni 2011) on sätestatud, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ei või ületada iga-aastast maksimaalset summat 429 miljonit eurot (2011. aasta hindades). .

3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

Tabel 2: Kavandatud tulud ja kulud rubriigi 2 jaotise 05 poliitikavaldkonna puhul

(miljonit eurot, jooksevhindades)

Eelarveaasta || 2013 || 2013 kohandatud || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

TULUD || || || || || || || || || ||

123 – Suhkru tootmismaks (omavahendid) || 123 || 123 || 123 || 123 || || || || || || 246

|| || || || || || || || || ||

67 03 - Sihtotstarbeline tulu || 672 || 672 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 5 187

  millest: xx 05 07 01 06 - raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || 0 || 0 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

Kokku || 795 || 795 || 864 || 864 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 5 433

KULUD || || || || || || || || || ||

05 02 – Turud (1) || 3 311 || 3 311 || 2 622 || 2 641 || 2 670 || 2 699 || 2 722 || 2 710 || 2 699 || 18 764

05 03 – Otsetoetused (enne toetuse piiramist) (2) || 42 170 || 42 535 || 42 876 || 43 081 || 43 297 || 43 488 || 43 454 || 43 454 || 43 454 || 303 105

05 03 – Otsetoetused (pärast toetuse piiramist) || 42 170 || 42 535 || 42 876 || 42 917 || 43 125 || 43 303 || 43 269 || 43 269 || 43 269 || 302 027

|| || || || || || || || || ||

05 04 – Maaelu areng (enne toetuse piiramist) || 14 817 || 14 451 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 101 185

05 04 – Maaelu areng (pärast toetuse piiramist) || 14 817 || 14 451 || 14 455 || 14 619 || 14 627 || 14 640 || 14 641 || 14 641 || 14 641 || 102 263

|| || || || || || || || || ||

05 07 01 06 – Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || -69 || -69 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Kokku || 60 229 || 60 229 || 59 953 || 60 177 || 60 423 || 60 642 || 60 631 || 60 620 || 60 608 || 423 054

NETOEELARVE pärast sihtotstarbelist tulu || || || 59 212 || 59 436 || 59 682 || 59 901 || 59 890 || 59 879 || 59 867 || 417 867

Märkused

1)            2013. aasta esialgne hinnang põhineb 2012. aasta eelarveprojektil, võttes arvesse 2013. aastaks kokkulepitud õiguslikke kohandusi (nt veinisektoriga seonduv ülemmäär , kartulitärklisetoetuse kaotamine, kuivsööt) ning teatavaid ettenähtud arenguid. Kõigi aastate puhul on hinnangus eeldatud, et toetusmeetmeid ei ole turuhäirete või -kriiside tõttu vaja täiendavalt rahastada.

2)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal.

Tabel 3: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine eelarve peatükkide kaupa seoses tulude ja ÜPP kuludega

(miljonit eurot, jooksevhindades)

Eelarveaasta || 2013 || 2013 kohandatud || || KOKKU 2014–2020

|| || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 ||

TULUD || || || || || || || || || ||

123 – Suhkru tootmismaks (omavahendid) || 123 || 123 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

|| || || || || || || || || ||

67 03 – Sihtotstarbeline tulu || 672 || 672 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

  millest: ex 05 07 01 06 – raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || 0 || 0 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

Kokku || 795 || 795 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

KULUD || || || || || || || || || ||

05 02 – Turud (1) || 3 311 || 3 311 || -689 || -670 || -641 || -612 || -589 || -601 || -612 || -4 413

05 03 – Otsetoetused (enne toetuse piiramist) (2) || 42 170 || 42 535 || -460 || -492 || -534 || -577 || -617 || -617 || -617 || -3 913

05 03 – Otsetoetused – toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad, mis kantakse üle maaelu arengu meetmetele || || || 0 || -164 || -172 || -185 || -186 || -186 || -186 || -1 078

05 04 – Maaelu areng (enne toetuse piiramist) || 14 817 || 14 451 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 28

05 04 – Maaelu areng – toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad, mis kantakse üle otsetoetustelt || || || 0 || 164 || 172 || 185 || 186 || 186 || 186 || 1 078

05 07 01 06 – Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || -69 || -69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

Kokku || 60 229 || 60 229 || -1 076 || -1 089 || -1 102 || -1 115 || -1 133 || -1 144 || -1 156 || -7 815

NETOEELARVE pärast sihtotstarbelist tulu || || || -1 145 || -1 158 || -1 171 || -1 184 || -1 202 || -1 213 || -1 225 || -8 298

Märkused:

1)            2013. aasta esialgne hinnang põhineb 2012. aasta eelarveprojektil, võttes arvesse 2013. aastaks kokkulepitud õiguslikke kohandusi (nt veinisektoriga seonduv ülemmäär, kartulitärklisetoetuse kaotamine, kuivsööt) ning teatavaid ettenähtud arenguid. Kõigi aastate puhul on hinnangus eeldatud, et toetusmeetmeid ei ole turuhäirete või -kriiside tõttu vaja täiendavalt rahastada.

2)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal.

Tabel 4: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses ÜPP turupõhiste kuludega

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Hinnangulised vajadused || Muutused 2013. aastal ||

|| || || 2013 (1) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

Erandlikud meetmed: õigusliku aluse tõhustamine ja laiendamine || || Artiklid 154, 155 ja 156 || Pm || pm || Pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Sekkumiskokkuostu kaotamine kõva nisu ja sorgo puhul || || Endine artikkel 10 || Pm || - || - || - || - || - || - || - || -

Toiduabiprogrammid enim puudust kannatavate isikutele || (2) || Määruse 1234/2007 endine artikkel 27 || 500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -3 500.0

Eraladustamine (linakiud) || || Artikkel 16 || Ei kohaldata || pm || Pm || pm || pm || pm || pm || pm || Pm

Puuvillatoetus – ümberkorraldus || (3) || Määruse 637/2008 endine artikkel 5 || 10.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -28.0

Starditoetus puu- ja köögiviljasektori tootjarühmadele || || Endine artikkel 117 || 30.0 || 0.0 || 0.0 || 0.0 || -15.0 || -15.0 || -30.0 || -30.0 || -90.0

Koolidele puuvilja jagamise kava || || Artikkel 21 || 90.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 420.0

Humala tootjaorganisatsioonidele antava toetuse kaotamine || || Endine artikkel 111 || 2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -15.9

Lõssipulbri vabatahtlik eraladustamine || || Artikkel 16 || Ei kohaldata || pm || Pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Toetuse andmise lõpetamine lõssi/lõssipulbri loomasöödana kasutamisel ja lõssi töötlemisel kaseiiniks || || Endised artiklid 101 ja 102 || pm || - || - || - || - || - || - || - || -

Või vabatahtlik eraladustamine || (4) || Artikkel 16 || 14.0 || [-1.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-85.0]

Müügiedendusmaksu kaotamine piimasektoris || || Endine artikkel 309 || pm || - || - || - || - || - || - || - || -

KOKKU 05 02 || || || || || || || || || || ||

Reformiettepanekute netomõju (5) || || || || -446.3 || -446.3 || -446.3 || -461.3 || -461.3 || -476.3 || -476.3 || -3 213.9

Märkused

1)            2013. aasta vajadused on hinnangulised ja põhinevad komisjoni 2012. aasta eelarveprojektil, välja arvatud a) puu- ja köögiviljasektoris, kus vajadused põhinevad vastavate reformide finantsselgitusel, ning b) juba kokkulepitud muudatused õigusaktides.

2)             2013. aasta summad vastavad komisjoni ettepanekule KOM(2010) 486. Alates 2014. aastast rahastatakse meetmeid rubriigist 1.

3)            Puuvilla ümberkorraldamiskavaga ettenähtud vahendid Kreekale (4 miljonit eurot/aastas) kantakse üle maaelu arengu meetmete alla alates 2014. aastast. Hispaaniale ettenähtud vahendid (6,1 miljonit eurot/aastas) paigutatakse ühtsesse otsemaksete kavasse alates 2018. aastast (juba otsustatud).

4)             Hinnanguline mõju meetme mittekohaldamisel.

5)            Lisaks peatükkide 05 02 ja 05 03 kuludele, eeldatakse et peatükkide 05 01, 05 07 ja 05 08 otseseid kulusid rahastatakse EAGFi sihtotstarbelisest tulust.

Tabel 5: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses otsetoetustega

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Hinnangulised vajadused || Muutused 2013. aastal ||

|| || 2013 (1) || 2013 kohandatud (2) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

|| || || || || || || || || || || ||

Otsetoetused || || || 42 169.9 || 42 535.4 || 341.0 || 381.1 || 589.6 || 768.0 || 733.2 || 733.2 || 733.2 || 4 279.3

– juba otsustatud muudatused: || || || || || || || || || || || ||

Järkjärguline kohaldamine EL 12 puhul || || || || || 875.0 || 1 133.9 || 1 392.8 || 1 651.6 || 1 651.6 || 1 651.6 || 1 651.6 || 10 008.1

Puuvillasektori ümberkorraldamine || || || || || 0.0 || 0.0 || 0.0 || 0.0 || 6.1 || 6.1 || 6.1 || 18.4

ÜPP läbivaatamine || || || || || -64.3 || -64.3 || -64.3 || -90.0 || -90.0 || -90.0 || -90.0 || -552.8

Eelmised reformid || || || || || -9.9 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -204.2

|| || || || || || || || || || || ||

- ÜPP reformiettepanekutest tulenevad muutused || || || -459.8 || -656.1 || -706.5 || -761.3 || -802.2 || -802.2 || -802.2 || -4 990.3

millest: toetuse piiramine || || || || || 0.0 || -164.1 || -172.1 || -184.7 || -185.6 || -185.6 || -185.6 || -1 077.7

|| || || || || || || || || || || ||

KOKKU 05 03 || || || || || || || || || || || ||

Reformiettepanekute netomõju || || || || || -459.8 || -656.1 || -706.5 || -761.3 || -802.2 || -802.2 || -802.2 || -4 990.3

KOGUKULUD || || || 42 169.9 || 42 535.4 || 42 876.4 || 42 916.5 || 43 125.0 || 43 303.4 || 43 268.7 || 43 268.7 || 43 268.7 || 302 027.3

Märkused

1)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal.

2)             Võttes arvesse juba kokkulepitud muudatusi õigusaktides, nt alates 2013. aasta lõpust ei kohaldata enam vabatahtlikku ümbersuunamist Ühendkuningriigi puhul ja artiklit 136 „kasutamata summad”.

Tabel 6: Otsetoetuste komponendid

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

II lisa || || || || || 42 407.2 || 42 623.4 || 42 814.2 || 42 780.3 || 42 780.3 || 42 780.3 || 256 185.7

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetus (30 %) || || || || || 12 866.5 || 12 855.3 || 12 844.3 || 12 834.1 || 12 834.1 || 12 834.1 || 77 068.4

Maksimaalne toetus noortele põllumajandustootjatele (2 %) || || || || || 857.8 || 857.0 || 856.3 || 855.6 || 855.6 || 855.6 || 5 137.9

Põhitoetuskava, looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetus, vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetus || || || || || 28 682.9 || 28 911.1 || 29 113.6 || 29 090.6 || 29 090.6 || 29 090.6 || 173 979.4

Eeltoodud ridadelt võetav maksimumsumma väikepõllumajandustootjate kava rahastamiseks (10 %) || || || || || 4 288.8 || 4 285.1 || 4 281.4 || 4 278.0 || 4 278.0 || 4 278.0 || 25 689.3

II lisaga hõlmatud veinisektori vahendite ülekanded[51] || || || || || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 959.1

Toetuse piiramine || || || || || -164.1 || -172.1 || -184.7 || -185.6 || -185.6 || -185.6 || -1 077.7

Puuvill || || || || || 256.0 || 256.3 || 256.5 || 256.6 || 256.6 || 256.6 || 1 538.6

POSEI/väiksemad Egeuse mere saared || || || || || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 2 504.4

Tabel 7: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses üleminekumeetmetega otsetoetuste andmiseks 2014. aastal

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Hinnangulised vajadused || Muutused 2013. aastal

|| || || 2013 (1) || 2013 kohandatud || 2014 (2)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 IV lisa || || || 40 165.0 || 40 530.5 || 541.9

Järkjärguline kohaldamine EL 10 puhul || || || || || 616.1

ÜPP läbivaatamine || || || || || -64.3

Eelmised reformid || || || || || -9.9

KOKKU 05 03 || || || || ||

KOGUKULUD || || || 40 165.0 || 40 530.5 || 41 072.4

Märkused

1)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal.

2)             Laiendatud netoülemmäärad hõlmavad veinisektori vahendite hinnangulist ülekandmist ühtsesse otsemaksete kavasse liikmesriikide 2013. aasta puhul tehtud otsuste põhjal.

Tabel 8: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses maaelu arenguga

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Maaelu arengu assigneeringud || Muutused 2013. aastal ||

|| || || 2013 || 2013 kohandatud (1) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

Maaelu arengu programmid || || || 14 788.9 || 14 423.4 || || || || || || || ||

Puuvillatoetus – ümberkorraldus || (2) || || || || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 28.0

Otsetoetuste piiramisest tekkivad hinnangulised summad || || || || || || 164.1 || 172.1 || 184.7 || 185.6 || 185.6 || 185.6 || 1 077.7

Maaelu arengu assigneeringud, v.a tehniline abi || (3) || || || || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -59.4

Tehniline abi || (3) || || 27.6 || 27.6 || 8.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 29.4

Uuendusliku ja kohaliku koostöö auhind || (4) || || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 0.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 30.0

KOKKU 05 04 || || || || || || || || || || || ||

Reformiettepanekute netomõju || || || || || 4.0 || 168.1 || 176.1 || 188.7 || 189.6 || 189.6 || 189.6 || 1 105.7

KOGUKULUD (enne toetuse piiramist) || || || 14 816.6 || 14 451.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 101 185.5

KOGUKULUD (pärast toetuse piiramist) || || || 14 816.6 || 14 451.1 || 14 455.1 || 14 619.2 || 14 627.2 || 14 639.8 || 14 640.7 || 14 640.7 || 14 640.7 || 102 263.2

Märkused

1)             Kehtivate õigusaktide kohaseid kohandusi saab teha kuni 2013. eelarveaasta lõpuni.

2)             Tabelis 1 (punkt 3.1) esitatud summad on kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500 (lõplik)) esitatud summadega. Kuid tuleb veel otsustada, kas mitmeaastane finantsraamistik kajastab ühe liikmesriigi puuvillasektori riikliku ümberkorraldamiskava rahastamisvahendite kavandatud ülekandmist maaelu arengu alla alates 2014. aastast, mille puhul kohandatakse (4 miljonit eurot aastas) vastavalt EAGFi vaheülemmäära ja teise samba summasid. Eespool tabelis 8 on summad üle kantud, olenemata sellest, kas need kajastuvad mitmeaastases finantsraamistikus.

3)             Tehniliseks abiks ettenähtud summa 2013. aastal määrati kindlaks maaelu arengule ettenähtud esialgsete rahaliste vahendite põhjal (ei hõlma vahendite ülekandmist 1. sambast).

Aastateks 2014–2020 on tehniliseks abiks määratud kindlaks 0,25 % maaelu arengu koguvahenditest.

4)             Kaetakse tehniliseks abiks ettenähtud summast.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || „Halduskulud”

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkus:         Eeldatakse, et õigusaktide ettepanekud ei mõjuta haldusassigneeringuid, st eesmärk on rakendada õiguslikku raamistikku personali- ja halduskulude praeguse tasemega.

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 958.986

Ÿ Muud halduskulud || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 67.928

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 1 026.914

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 1 026.914

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N[52] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || || || || || || || ||

Maksed || || || || || || || ||

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– x   Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 5: Parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet ja suurendada selle väärtuseosa toiduahelas || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Puu- ja köögivili Turustamine tootjaorganisatsioonide vahendusel[53] || Tootjaorganisatsioonide vahendusel turustatud toodangu väärtuse osakaal kogutoodangu väärtuses || || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 5 810.0

- Vein: Riiklikud assigneeringud – ümberkorraldamine53 || Hektarite arv || || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || || 3 326.0

- Vein: Riiklikud assigneeringud – investeeringud53 || || || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || || 1 252.6

- Vein: Riiklikud assigneeringud – kõrvalsaaduste destilleerimine53 || Hektoliitrid || || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || || 686.4

- Vein: Riiklikud assigneeringud – alkohoolsed joogid53 || Hektarite arv || || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || || 14.2

- Vein: Riiklikud assigneeringud – kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamine53 || Hektoliitrid || || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || || 261.8

- Vein: Riiklikud assigneeringud – edendamine53 || || || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 1 875.3

- Muud || || || || 720.2 || || 739.6 || || 768.7 || || 797.7 || || 820.3 || || 808.8 || || 797.1 || || 5 452.3

Erieesmärgi nr 5 väljundid kokku || || 2 621.8 || || 2 641.2 || || 2 670.3 || || 2 699.3 || || 2 721.9 || || 2 710.4 || || 2 698.7 || || 18 763.5

ERIEESMÄRK nr 6: Panustada põllumajandusettevõtete sissetulekutesse ja piirata põllumajandusettevõtte sissetulekute muutlikkust || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Otsene sissetulekutoetus[54] || Hektarite arv, mille eest on toetust makstud (miljonites) || || 161.014 || 42 876.4 || 161.014 || 43 080.6 || 161.014 || 43 297.1 || 161.014 || 43 488.1 || 161.014 || 43 454.3 || 161.014 || 43 454.3 || 161.014 || 43 454.3 || 161.014 || 303 105.0

Erieesmärgi nr 6 väljundid kokku || || 42 876.4 || || 43 080.6 || || 43 297.1 || || 43 488.1 || || 43 454.3 || || 43 454.3 || || 43 454.3 || || 303 105.0

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || ||

Märkus: Erieesmärkide nr 1–4 ning 7–10 puhul ei ole väljundid veel kindlaks määratud (vt punkt 1.4.2 eespool).

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– x   Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud[55] || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 958.986

Muud halduskulud || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 67.928

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 1 026.914

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– x   Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Märkus: Eeldatakse, et õigusaktide ettepanekud ei mõjuta haldusassigneeringuid, st eesmärk on rakendada õiguslikku raamistikku personali- ja halduskulude praeguse tasemega. Aastate 2014–2020 näitajad põhinevad 2011. aasta andmetel.

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 || 3

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[56] ||

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 78 || 78 || 78 || 78 || 78 || 78 || 78

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 04 yy || - peakorteris || || || || || || ||

- delegatsioonides || || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

10 01 05 02(lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

KOKKU[57] || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad ||

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– x   Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva, AASTATEKS 2014–2020 TEHTUD ETTEPANEKUTE mitmeaastase finantsraamistikuga.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline toetus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

– X  Ettepanek/algatus seoses maaelu arenguga (EAFRD) hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || LR || LR || LR || LR || LR || LR || LR || LR

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU[58] || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– x   Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– x   omavahenditele

– x   mitmesugustele tuludele

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[59]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisada vajalik arv aastaid, et kajastada finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

|| || || || || || || ||

Mitmesuguste tulude puhul täpsustage, milliseid eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Vt tabelid 2 ja 3 punktis 3.2.1.

[1]               Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve (KOM(2010) 500 (lõplik), 29.6.2011).

[2]               Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine, KOM(2010) 672 (lõplik), 18.11.2010.

[3]               Vt eelkõige Euroopa Parlamendi 23. juuni 2011. aasta resolutsioon, 2011/2015(INI) ja eesistujariigi 18. märtsi 2011. aasta järeldused.

[4]               Praeguse õigusraamistikuga on hõlmatud nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009 (otsetoetused), nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007 (turuinstrumendid), nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (maaelu areng) ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005 (rahastamine).

[5]               Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseks, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006, KOM(2011) 615, 6.10.2011.

[6]               Vt mõjuhinnangu 9. lisa, milles on esitatud ülevaade 517st saadetud arvamusest.

[7]               ELT C […], […], lk […].

[8]               ELT C […], […], lk […].

[9]               ELT C […], […], lk […].

[10]             ELT C […], […], lk […].

[11]             KOM(2010) 672 (lõplik), 18.11.2010.

[12]             ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

[13]             KOM(2010) 2020 (lõplik), 3.3.2010.

[14]             ELT L […], […], lk […].

[15]             ELT L […], […], lk […].

[16]                    Nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsioon ELi metsastrateegia kohta, EÜT C 56, 26.2.1999, lk 1. [Asendatakse 2013. aasta lõpuks vastu võetava uue strateegiaga]

[17]             ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.

[18]             EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

[19]             EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

[20]             ELT L […], […], lk […].

[21]             Nõukogu 7. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 994/98 milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 (praegu vastavalt 107 ja 108) kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, ELT L 142, 14.5.1998, lk 1.

[22]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[23]             ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.

[24]             ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

[25]             ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

[26]             EÜT L 38, 12.2.2000, lk 1.

[27]             EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

[28]             ELT L […], […], lk […].

[29]             Komisjoni teatis – ELi suunised põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide parimate tavade kohta, ELT C 341, 16.12.2010, lk 5.

[30]             EÜT L 184, 27.7.1993, lk 1.

[31]             16.-17. juunil 1993. aastal Helsingis/Soomes toimunud teine Euroopa metsade kaitset käsitleval ministrite konverents, „Resolutsioon H1 – Üldjuhend Euroopa metsade säästvaks majandamiseks”.

[32]             ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

[33]             Määrus … ELT L …

[34]            

[35]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit” (KOM(2010) 546 (lõplik) 6.10.2010). Konkurentsinõukogu järeldused: Järeldused Euroopa juhtalgatuse „Innovatiivne liit” kohta (dok 17165/10, 26.11.2010).

[36]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Kõigepealt mõtle väikestele. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA)” (KOM(2008) 394, 23.6.2008); Konkurentsinõukogu järeldused: „Kõigepealt mõtle väikestele. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA)” (dokument 16788, 1.12.2008); Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Kõigepealt mõtle väikestele. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA)” (KOM(2008) 78, (lõplik) 23.2.2011) läbivaatamisakt; Konkurentsinõukogu järeldused: järeldused „Kõigepealt mõtle väikestele. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA)” (dokument 10975/11, 30.5.2011) kohta.

[37]             Justiits- ja siseministrite nõukogu järeldused; Järeldused suurõnnetuste likvideerimise juhtimisega seotud riskianalüüside edasise väljatöötamise kohta Euroopa Liidus. 11. ja 12. aprill 2011.

[38]             ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.

[39]             EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

[40]             ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

[41]             ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.

[42]             Viide lisatakse

[43]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa digitaalne tegevuskava (KOM(2010) 245 (lõplik)/2 26.8.2010); komisjoni töödokument: digitaalse tegevuskava tulemustabel (SEK(2011) 708, 31.5.2011). Tulemustabel: http://ec.europa.eu/information_society/digital-agenda/scoreboard/index_en.htm

[44]             Kui on rakendatud asjaomast riiki käsitlev nõukogu soovitus, mis on seotud otse käesoleva tingimuslikkuse sättega, siis selle täitmise hindamisel võetakse arvesse hinnangut asjaomast riiki käsitleva nõukogu soovituse täitmisel tehtud edusammudele.

[45]             Kõikide siin sisalduvate strateegia rakendamisega seotud elementide tähtajad võivad jääda programmi rakendusperioodi sisse.

[46]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[47]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[48]             KOM(2011) 500 (lõplik), 29. juuni 2011.

[49]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[50]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[51]             Otsetoetused aastateks 2014–2020 hõlmavad veinisektori vahendite hinnangulist ülekandmist ühtsesse otsemaksete kavasse liikmesriikide 2013. aasta puhul tehtud otsuste põhjal.

[52]             Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[53]             Põhineb varasemal täitmisel ja 2012. aasta eelarveprojekti prognoosidel. Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul on summad kooskõlas kõnealuse sektori reformiga, nagu on juba esitatud 2012. aasta eelarveprojekti tegevusaruannetes ning väljundid selguvad 2011. aasta lõpus.

[54]             Põhineb võimalikel toetuskõlblikel aladel 2009. aastal

[55]             Põhineb 127 000 euro suurusel keskmisel kulul ametnike ja ajutiste töötajate ametikohtade loetelu jaoks.

[56]             Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid

[57]             See ei hõlma eelarverea 05.010404 vaheülemmäära.

[58]             See sätestatakse liikmesriikide esitatavates maaelu arengu programmides.

[59]             Traditsiooniliste omavahendite (tolli- ja suhkrumaksud) korral peab olema märgitud netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.