L:2020:035:FULL

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - L:2020:035:FULL - EN

Document L:2020:035:FULL

Help

Euroopa Liidu Teataja, L 035, 7. veebruar 2020

Display all documents published in this Official Journal

HTML

PDF

e-signature

How to verify the authenticity of the Official Journal

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 35

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	63. aastakäik 7. veebruar 2020

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2020/171, 6. veebruar 2020, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XIV lisa ( 1 )	1
	*	Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2020/172, 6. veebruar 2020, millega pikendatakse luba kasutada Aspergillus niger’i (CBS 101.672) abil toodetud 3-fütaasi võõrutatud põrsaste, nuumsigade, emiste, broilerkanade, broilerkalkunite, munakanade, partide ja kõigi muude väiksemate linnuliikide ja ilulindude söödalisandina ning antakse luba uueks kasutusviisiks munemiseks või aretuseks kasvatatavate kanade, aretuseks kasvatatavate kalkunite või aretuskanade ja piimapõrsaste söödalisandina ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 243/2007, (EÜ) nr 1142/2007, (EÜ) nr 165/2008, (EÜ) nr 505/2008 ja (EL) nr 327/2010 (loa hoidja BASF SE) ( 1 )	6
	*	Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2020/173, 6. veebruar 2020, milles käsitletakse briljantsinise FCF lubamist kasside ja koerte söödalisandina ( 1 )	9
		OTSUSED
	*	Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2020/174, 6. veebruar 2020, millega kiidetakse heaks teatavates sõiduautodes ja väikestes tarbesõidukites kasutamiseks ette nähtud suure kasuteguriga 12-voldiste vahelduvvoolugeneraatorite tehnoloogia kui uuenduslik tehnoloogia vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/631 ( 1 )	13
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/175, 6. veebruar 2020, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2020/47 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripiga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2020) 762 all) ( 1 )	23
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	ÜRO eeskiri nr 126 — Ühtsed sätted, mis käsitlevad selliste sõiduki originaalvarustusele lisaks paigaldatavate eraldussüsteemide tüübikinnitust, millega kaitstakse reisijaid kinnitamata pagasi tõttu tekkiva ohu eest [2020/176]	37

		Parandused
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määruse (EL) 2016/2031 (mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ) parandus ( ELT L 317, 23.11.2016 )	51


	(1) EMPs kohaldatav tekst

ET	Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

7.2.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 35/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/171,

6. veebruar 2020,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XIV lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artikleid 58 ja 131,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ained 1,2-benseendikarboksüülhappe diheksüülester (hargnenud ja hargnemata ahelaga) ja diheksüülftalaat ning ainerühm, mis koosneb 1,2-benseendikarboksüülhappe di-C6–10-alküülestritest ja 1,2-benseendikarboksüülhappe detsüül-, heksüül- ja oktüüldiestrite segust ≥ 0,3 % diheksüülftalaadisisaldusega, vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 (2) sätestatud reproduktiivtoksiliste ainete (1B kategooria) hulka klassifitseerimise kriteeriumidele ja seega määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisasse kandmise kriteeriumidele, mis on sätestatud selle määruse artikli 57 punktis c.

(2)	Aine triksülüülfosfaat vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud reproduktiivtoksiliste ainete (1B kategooria) hulka klassifitseerimise kriteeriumidele ja seega määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisasse kandmise kriteeriumidele, mis on sätestatud selle määruse artikli 57 punktis c.

(3)

Ained naatriumperboraat, perboorhappe naatriumsool ja naatriumperoksometaboraat vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud reproduktiivtoksiliseks aineks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja seega määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisasse kandmise kriteeriumidele, mis on sätestatud selle määruse artikli 57 punktis c.

(4)

Ained 5-sec-butüül-2-(2,4-dimetüültsükloheks-3-een-1-üül)-5-metüül-1,3-dioksaan [1], 5-sec-butüül-2-(4,6-dimetüültsükloheks-3-een-1-üül)-5-metüül-1,3-dioksaan [2] (hõlmab kõiki [1] ja [2] üksikuid stereoisomeere ja kõiki nende kombinatsioone) on vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIII lisas sätestatud kriteeriumidele väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ning vastavad seega nimetatud määruse XIV lisasse kandmise kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse artikli 57 punktis e.

(5)

Ained 2-(2H-bensotriasool-2-üül)-4,6-di-tert-pentüülfenool (UV-328); 2,4-di-tert-butüül-6-(5-klorobensotriasool-2-üül)fenool (UV-327); 2-(2H-bensotriasool-2-üül)-4-(tert-butüül)-6-(sec-butüül)fenool (UV-350) ja 2-bensotriasool-2-üül-4,6-di-tert-butüülfenool (UV-320) on vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIII lisas sätestatud kriteeriumidele püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ja/või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ning vastavad seega nimetatud määruse XIV lisasse kandmise kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse artikli 57 punktides d ja/või e.

(6)

Kõik eespool nimetatud ained on määratletud ja kantud kandidaatainete loetellu vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 59. Euroopa Kemikaaliameti (edaspidi „kemikaaliamet“) 10. novembri 2016. aasta (3) ja 5. veebruari 2018. aasta (4) soovitustes on need ained nimetatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisasse kandmise jaoks prioriteetseteks aineteks vastavalt selle määruse artikli 58 lõigetele 3 ja 4. Peale selle on komisjon saanud huvitatud isikutelt teavet vastusena üleskutsele esitada teavet kemikaaliameti soovituste projektides soovitatud ainete määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisasse kandmisega kaasnevate võimalike majanduslike, sotsiaalsete, tervisega seotud ja keskkonnamõjude (kulud ja tulud) kohta.

(7)

Iga käesoleva määruse alusel määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisasse kantud aine jaoks tuleb määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti i kohaselt määrata kuupäev, millest alates on aine turuleviimine ja kasutamine keelatud, välja arvatud juhul, kui selleks antakse autoriseering, võttes arvesse kemikaaliameti suutlikkust autoriseerimistaotlusi menetleda. Nendest ühegi aine puhul ei ole põhjust määrata määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud kuupäev varasemaks kui 18 kuud enne nimetatud määruse artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud kuupäeva.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 58 lõike 1 punkt e koostoimes artikli 58 lõikega 2 näeb ette võimaluse vabastada kasutusalad või kasutuskategooriad autoriseerimise nõudest juhul, kui risk on nõuetekohaselt ohjatud liidu olemasolevate konkreetsete õigusaktide alusel, millega kehtestatakse aine kasutamise suhtes miinimumnõuded seoses inimeste tervise või keskkonna kaitsega. Praegu kättesaadava teabe kohaselt ei ole otstarbekas nende sätete alusel vabastusi ette näha.

(9)	Kuna puudub teave, millega põhjendada vabastust toote- ja tehnoloogiaalaseks uurimis- ja arendustegevuseks, ei ole sellise erandi tegemise kaalumine asjakohane.

(10)	Kuna olemasolev teave välja pakutud ainete kasutusalade kohta on piiratud, ei ole asjakohane kehtestada selles etapis määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 58 lõike 1 punkti d kohaseid läbivaatamise tähtaegu.

(11)

Ained tetrapliitrioksiidsulfaat, pentapliitetraoksiidsulfaat, oranž pliimennik (pliitetraoksiid) ja pliimonooksiid (pliioksiid) vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud reproduktiivtoksiliste ainete (1A kategooria) hulka klassifitseerimise kriteeriumidele ja seega määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisasse kandmise kriteeriumidele, mis on sätestatud selle määruse artikli 57 punktis c. Ained on määratletud ja kantud kandidaatainete loetellu samuti vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 59 ning kemikaaliameti 10. novembri 2016. aasta soovituses on need ained nimetatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisasse kandmise jaoks prioriteetseteks aineteks vastavalt selle määruse artikli 58 lõigetele 3 ja 4. Plii ja selle ühendite kasutamist reguleeritakse nõukogu direktiiviga 98/24/EÜ (5) ja mingil määral Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/75/EL (6) ja selle rakendusmeetmetega, millega kehtestatakse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused. Peale selle tulevad läbivaatamisele direktiiviga 98/24/EÜ pliiühendite suhtes kehtestatud ja liidus siduvad töökeskkonna piirnorm ja bioloogiline piirnorm. Seepärast, ja võttes arvesse rangemate töökohal kohaldatavate meetmete võimalikku vastuvõtmist, on asjakohane lükata edasi otsuse tegemine nende ainete lisamise kohta määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisasse. Lisaks on plii ja selle ühendite heide keskkonda direktiivi 2010/75/EL ja selle eelkäijate rakendamise tulemusena vähenenud ning vähenemine jätkub, nagu nähtub Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri aruannetest, samuti on uute PVT alaste järelduste vastuvõtmise ja neid kajastavate lubade ajakohastamise tulemusena oodata edasist vähenemist.

(12)

Kõik 1-metüül-2-pürrolidooni (NMP) kasutusalad on piiratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisale. NMP olemuslikud omadused sarnanevad N,N-dimetüülatseetamiidi (DMAC) ja N,N-dimetüülformamiidi (DMF) olemuslike omadustega, neil kolmel ainel on sarnased tööstuslikud kasutusalad ning neid saab vähemalt mõne kasutusala puhul käsitada asendusainetena, isegi kui neid üldiselt sobivate asendusainetena käsitada ei saa. Võttes arvesse nende kolme aine sarnasusi, et tagada järjepidev regulatiivne lähenemisviis, (7) tuleks otsus NMP lisamise kohta määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisasse edasi lükata, nagu tehti DMAC ja DMFi puhul, kui komisjon kaalus vastavalt kemikaaliameti 17. jaanuari 2013. aasta (8) ja 6. veebruari 2014. aasta soovitusi (9).

(13)

Vältimaks enneaegset vananemist toodete või liittoodete puhul, mida enam pärast määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisas osutatud sulgemiskuupäeva ei toodeta, peavad mõned kõnealusesse lisasse kantud ained (ainena või segu koostisainena) olema kättesaadavad nimetatud toodete või liittoodete parandamiseks vajalike varuosade tootmiseks, seda juhul, kui need tooted või liittooted ei saa ilma nende varuosadeta otstarbekohaselt töötada, samuti juhul, kui mõned XIV lisasse kantud ained (ainena või segu koostisainena) on vajalikud selliste toodete või liittoodete parandamiseks. Selleks et lihtsustada kõnealuste kasutusalade jaoks autoriseeringu taotlemist, tuleks kehtivat üleminekukorda pikendada, et võimaldada niisugustel juhtudel autoriseeringu taotlemist lihtsustavate rakendusmeetmete vastuvõtmist. Peale selle tuleks läbi vaadata määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisa tabelis esitatud märkuste sõnastus, et tagada terminoloogia ühtsus toodete ja liittoodete puhul, võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-106/14 (10).

(14)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1907/2006 vastavalt muuta.

(15)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. veebruar 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(3) https://echa.europa.eu/documents/10162/13640/7th_axiv_recommendation_november2016_en.pdf/

(4) https://echa.europa.eu/documents/10162/13640/8th_axiv_recommendation_february2018_en.pdf/

(5) Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(7) https://echa.europa.eu/rmoa/-/dislist/details/0b0236e181ffe81a

(8) https://echa.europa.eu/documents/10162/13640/4th_a_xiv_recommendation_17jan2013_en.pdf/

(9) https://echa.europa.eu/documents/10162/13640/5th_a_xiv_recommendation_06feb2014_en.pdf/

(10) Euroopa Kohtu 10. septembri 2015. aasta otsus, Fédération des entreprises du commerce et de la distribution (FCD) ja Fédération des magasins de bricolage et de l’aménagement de la maison (FMB), C-106/14, ECLI:EU:C:2015:576.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisa tabelit muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmised kanded:

			Üleminekukord
Kanne nr	Aine	Artiklis 57 osutatud aine olemuslik(ud) omadus(ed)	Taotluse esitamise tähtaeg (1)	Sulgemiskuupäev (2)	Vabastatud kasutusalad või -kategooriad	Läbivaatamise tähtaeg
„44.	1,2-benseendikarboksüülhappe diheksüülester, hargnenud ja hargnemata ahelaga EÜ nr: 271-093-5 CAS nr: 68515-50-4	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	27. august 2021 (*)	27. veebruar 2023 (**)	–	–
45.	Diheksüülftalaat EÜ nr: 201-559-5 CAS nr: 84-75-3	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	27. august 2021 (*)	27. veebruar 2023 (**)	–	–
46.	1,2-benseendikarboksüülhappe di-C6–10-alküülestrid; 1,2-benseendikarboksüülhappe detsüül-, heksüül- ja oktüülestrite segu, ≥ 0,3 % diheksüülftalaadisisaldusega (EÜ nr 201-559-5) EÜ nr: 271-094-0; 272-013-1 CAS nr: 68515-51-5; 68648-93-1	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	27. august 2021 (*)	27. veebruar 2023 (**)	–	–
47.	Triksülüülfosfaat EÜ nr: 246-677-8 CAS nr: 25155-23-1	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	27. november 2021 (*)	27. mai 2023 (**)	–	–
48.	Naatriumperboraat; perboorhappe naatriumsool EÜ nr: 239-172-9; 234-390-0 CAS nr: –	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	27. november 2021 (*)	27. mai 2023 (**)	–	–
49.	Naatriumperoksometaboraat EÜ nr: 231-556-4 CAS nr: 7632-04-4	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	27. november 2021 (*)	27. mai 2023 (**)	–	–
50.	5-sec-butüül-2-(2,4-dimetüültsükloheks-3-een-1-üül)-5-metüül-1,3-dioksaan [1], 5-sec-butüül-2-(4,6-dimetüültsükloheks-3-een-1-üül)-5-metüül-1,3-dioksaan [2] [hõlmab [1] ja [2] kõiki üksikuid stereoisomeere ja nende kõiki kombinatsioone] EÜ nr: – CAS nr: –	vPvB	27. veebruar 2022 (*)	27. august 2023 (**)	–	–
51.	2-(2H-bensotriasool-2-üül)-4,6-di-tert-pentüülfenool (UV-328) EÜ nr: 247-384-8 CAS nr: 25973-55-1	PBT, vPvB	27. mai 2022	27. november 2023	–	–
52.	2,4-di-tert-butüül-6-(5-klorobensotriasool-2-üül)fenool (UV-327) EÜ nr: 223-383-8 CAS nr: 3864-99-1	vPvB	27. mai 2022	27. november 2023	–	–
53.	2-(2H-bensotriasool-2-üül)-4-(tert-butüül)-6-(sec-butüül)fenool (UV-350) EÜ nr: 253-037-1 CAS nr: 36437-37-3	vPvB	27. mai 2022	27. november 2023	–	–
54.	2-bensotriasool-2-üül-4,6-di-tert-butüülfenool (UV-320) EÜ nr: 223-346-6 CAS nr: 3846-71-7	PBT, vPvB	27. mai 2022	27. november 2023	–	–“

2)	Tähis „(*)“ lisatakse veerus „Taotluse esitamise tähtaeg“ järgmiste ainete kandenumbrile: 32–43.

3)	Tähis „(**)“ lisatakse veerus „Sulgemiskuupäev“ järgmiste ainete kandenumbrile: 32–43.

Tabeli järel esitatud märkused asendatakse järgmistega:

„(*)

1. september 2021 aine kasutamisel selliste toodete või liittoodete parandamiseks vajalike varuosade (milleks on tooted või liittooted) tootmises, mille tootmine on lõppenud või lõpeb enne selle aine kandes esitatud sulgemiskuupäeva, juhul, kui seda ainet kasutati nende toodete või liittoodete tootmisel ja need tooted või liittooted ei saa ilma nende varuosadeta otstarbekohaselt töötada ja varuosa ei saa ilma selle aineta toota, ning aine kasutamisel (eraldi või seguna) selliste toodete või liittoodete parandamisel, kus ainet kasutati eraldi või seguna nende toodete või liittoodete tootmisel ja neid ei ole võimalik ilma seda ainet kasutamata parandada.

(**)

1. märts 2023 aine kasutamisel selliste toodete või liittoodete parandamiseks vajalike varuosade (milleks on tooted või liittooted) tootmises, mille tootmine on lõppenud või lõpeb enne selle aine kandes esitatud sulgemiskuupäeva, juhul, kui seda ainet kasutati nende toodete või liittoodete tootmisel ja need tooted või liittooted ei saa ilma nende varuosadeta otstarbekohaselt töötada ja varuosa ei saa ilma selle aineta toota, ning aine kasutamisel (eraldi või seguna) selliste toodete või liittoodete parandamisel, kus ainet kasutati eraldi või seguna nende toodete või liittoodete tootmisel ja neid ei ole võimalik ilma seda ainet kasutamata parandada.

(***)

Ei täida kantserogeeniks klassifitseerimise kriteeriume, kui sisaldab < 0,005 % (w/w) benso[a]püreeni (Einecsi nr 200-028-5).“

(1) Artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud kuupäev.

(2) Artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud kuupäev.

7.2.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 35/6

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/172,

6. veebruar 2020,

millega pikendatakse luba kasutada Aspergillus niger’i (CBS 101.672) abil toodetud 3-fütaasi võõrutatud põrsaste, nuumsigade, emiste, broilerkanade, broilerkalkunite, munakanade, partide ja kõigi muude väiksemate linnuliikide ja ilulindude söödalisandina ning antakse luba uueks kasutusviisiks munemiseks või aretuseks kasvatatavate kanade, aretuseks kasvatatavate kalkunite või aretuskanade ja piimapõrsaste söödalisandina ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 243/2007, (EÜ) nr 1142/2007, (EÜ) nr 165/2008, (EÜ) nr 505/2008 ja (EL) nr 327/2010 (loa hoidja BASF SE)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatavate söödalisandite loa taotlemise nõue sellise loa andmise ja kehtivuse pikendamise alused ja kord.

(2)

Aspergillus niger’i (CBS 101.672) abil toodetud 3-fütaas on saanud kümneks aastaks loa söödalisandina kasutamiseks võõrutatud põrsaste, nuumsigade ja broilerkanade puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 243/2007, (2) munakanade ja broilerkalkunite puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 1142/2007, (3) partide puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 165/2008, (4) emiste puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 505/2008 (5) ning kõigi väiksemate linnuliikide, välja arvatud pardid, ja ilulindude puhul komisjoni määrusega (EL) nr 327/2010 (6).

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 14 lõikele 1 koostoimes nimetatud määruse artikliga 7 on loa hoidja esitanud taotluse Aspergillus niger’i (CBS 101.672) abil toodetud 3-fütaasi loa kehtivuse pikendamiseks võõrutatud põrsaste, nuumsigade, emiste, broilerkanade, munakanade, broilerkalkunite, partide ja muude väiksemate linnuliikide ja ilulindude söödalisandina ning selle uueks kasutusviisiks munatootmiseks või aretuseks kasvatatavate noorkanade, aretuseks kasvatatavate kalkunite või aretuskanade ja piimapõrsaste söödalisandina ning kõnealuse söödalisandi liigitamiseks söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“. Taotlusele olid lisatud artikli 7 lõikes 3 ja artikli 14 lõikes 2 nõutud andmed ja dokumendid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 26. veebruari 2019. aasta arvamuses (7) järeldusele, et taotleja esitatud andmetest nähtub, et söödalisand vastab loa andmise tingimustele. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et söödalisand ei mõju kahjulikult loomade tervisele ega keskkonnale. Samuti jõuti järeldusele, et kõnealune söödalisand on hingamiselundite sensibilisaator ja seda tuleks käsitada võimaliku naha sensibilisaatorina. Seetõttu leiab komisjon, et tuleks võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis võimaldavad ennetada kahjulikku mõju inimeste tervisele, eelkõige söödalisandi kasutajate puhul. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et söödalisand on tõhus vahend munatootmiseks või aretuseks kasvatatavate noorkanade, aretuseks kasvatatavate kalkunite või aretuskanade ja piimapõrsaste sööda seeditavuse parandamiseks. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(5)	Aspergillus niger’i (CBS 101.672) abil toodetud 3-fütaasi hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks pikendada kõnealuse söödalisandi loa kehtivust vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tingimustele.

(6)	Aspergillus niger’i (CBS 101.672) abil toodetud 3-fütaasi loa kehtivuse pikendamise tõttu käesoleva määruse lisas sätestatud tingimustel tuleks määrused (EÜ) nr 243/2007, (EÜ) nr 1142/2007, (EÜ) nr 165/2008, (EÜ) nr 505/2008 ja (EL) nr 327/2010 kehtetuks tunnistada.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas kirjeldatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained“, lubatakse kasutada söödalisandina ja selle kasutamise kehtivusaega pikendatakse kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Määrused (EÜ) nr 243/2007, (EÜ) nr 1142/2007, (EÜ) nr 165/2008, (EÜ) nr 505/2008 ja (EL) nr 327/2010 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. veebruar 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) Komisjoni 6. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 243/2007 3-fütaasi (Natufos) lubamise kohta toidulisandina (ELT L 73, 13.3.2007, lk 4).

(3) Komisjoni 1. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1142/2007 3-fütaasi (Natuphos) uue kasutusviisi lubamise kohta söödalisandina (ELT L 256, 2.10.2007, lk 20).

(4) Komisjoni 22. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 165/2008 3-fütaasi (Natuphos) uue kasutusviisi lubamise kohta söödalisandina (ELT L 50, 23.2.2008, lk 8).

(5) Komisjoni 6. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 505/2008 3-fütaasi (Natuphos) uue kasutusviisi lubamise kohta söödalisandina (ELT L 149, 7.6.2008, lk 33).

(6) Komisjoni 21. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 327/2010 milles käsitletakse 3-fütaasi uue kasutusviisi lubamist söödalisandina kõikide väiksemate linnuliikide, välja arvatud pardid, ning ilulindude puhul (loa hoidja BASF SE) (ELT L 100, 22.4.2010, lk 3).

(7) EFSA Journal 2019;17(3):5640.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Aktiivsuse ühikuid 12 % niiskusesisaldusega täissööda kg kohta

Kategooria: zootehnilised lisandid. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained

4a1600

BASF SE

3-fütaas

EC 3.1.3.8

Söödalisandi koostis

Aspergillus niger’i (CBS 101.672) abil toodetud

3-fütaas

minimaalse aktiivsusega:

tahkel kujul: 5 000 FTU (1) / g

vedelal kujul: 5 000 FTU/ml

Toimeaine kirjeldus

Aspergillus niger’i (CBS 101.672) abil toodetud

3-fütaas

Analüüsimeetod (2)

Kolorimeetriline meetod, millega mõõdetakse ensüümi toimel fütaadi substraadist vabastatud anorgaanilise fosfaadi kogust.

Põrsad

(piimapõrsad ja võõrutatud põrsad)

Emised

–

500 FTU

1.	Söödalisandi ja eelsegude kasutamisjuhistes märgitakse säilitustingimused ja püsivus kuumtöötlemisel.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse söödalisandi kasutamisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas hingamis- ja nahakaitsevahendeid.

27.2.2030

Nuumsead

–

100 FTU

Broilerkanad

Munatootmiseks/aretuseks kasvatatavad noorkanad

–

375 FTU

Munakanad

Broilerkalkunid

Aretuseks kasvatatavad kalkunid ja aretuskanad

Ilulinnud ja kõik väiksemad linnuliigid, välja arvatud pardid

–

250 FTU

Pardid

–

300 FTU

(1) 1 FTU on ensüümi kogus, mis pH-väärtusel 5,5 ja temperatuuril 37 °C vabastab naatriumfütaadist ühe mikromooli anorgaanilist fosfaati minutis.

(2) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports

7.2.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 35/9

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/173,

6. veebruar 2020,

milles käsitletakse briljantsinise FCF lubamist kasside ja koerte söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade taotlemise nõue ning selliste lubade andmise alused ja kord. Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikega 2 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite ümberhindamine.

(2)

Direktiivi 70/524/EMÜ alusel anti ainele briljantsinine FCF, mis kuulub kategooria „värvained, sealhulgas pigmendid“ rubriigi „ühenduse eeskirjadega toiduainete värvimiseks lubatud ained“ alla, tähtajatu luba kasutamiseks koerte ja kasside söödalisandina. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõike 1 punktile b kanti see söödalisand seejärel olemasoleva tootena söödalisandite registrisse.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 koostoimes artikliga 7 on esitatud taotlus briljantsinise FCF uuestihindamiseks koerte ja kasside söödalisandina. Taotleja taotles kõnealuse söödalisandi liigitamist söödalisandite kategooriasse „organoleptilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „värvained“. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 19. juuni 2013. aasta (3) arvamuses järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda briljantsinine FCF kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et ainet tuleks söödalisandi kasutajate jaoks pidada ohuks sissehingamisel ning andmete puudumise tõttu naha ja silmade ärrituse kohta võib seda pidada potentsiaalselt nahka ja/või silmi ärritavaks. Seetõttu leiab komisjon, et tuleks võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis võimaldavad ennetada kahjulikku mõju inimeste tervisele, eelkõige söödalisandi kasutajate puhul. Kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 429/2008 (4) tehti keskkonnaohu hindamise I etapis kindlaks, et briljantsinine FCF kui toiduks mittetarvitatavate loomade söödalisand, on täiendavast hindamisest vabastatud, kuna märkimisväärne keskkonnamõju ei ole tõenäoline ning toiduohutusamet ei ole oma eespool nimetatud arvamuses esitanud teaduslikke tõendeid, mis annaksid põhjust muretsemiseks. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et asjaomane söödalisand on söödale värvuse lisamisel efektiivne. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(5)	Briljantsinise FCF hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse söödalisandi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(6)	Kuna ohutusnõuetest ei tulene vajadust kõnealuse aine lubamise tingimuste muudatusi viivitamatult kohaldada, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Loa andmine

Lisas nimetatud ainet, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „organoleptilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „värvained“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöödas vastavalt lisas esitatud tingimustele.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

1. Lisas nimetatud ainet ja seda sisaldavaid eelsegusid, mis on toodetud ja märgistatud enne 27. augustit 2020 kooskõlas enne 27. veebruari 2020 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni.

2. Lisas nimetatud ainet ja seda ainet sisaldavat sööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 27. veebruari 2022 kooskõlas enne 27. veebruari 2020 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule viia ja kasutada olemasolevate varude ammendumiseni.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. veebruar 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) Nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiiv 70/524/EMÜ söödalisandite kohta (EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1).

(3) EFSA Journal (2013); 11(7):3288.

(4) Komisjoni 25. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 429/2008 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 rakendamise üksikasjalike eeskirjade kohta seoses taotluste koostamise ja esitamise ning söödalisandite hindamise ja lubamisega (ELT L 133, 22.5.2008, lk 1).

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Milligrammi toimeainet 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta

Kategooria: organoleptilised lisandid. Funktsionaalrühm: värvained. i) ained, mis annavad söödale värvuse või taastavad selle

2a133

Briljantsinine FCF

Söödalisandi koostis

Briljantsinise FCF peamine koostisaine on naatriumsool.

Tahkel kujul (pulber või graanulid).

-------------------

Toimeaine naatriumsoola kirjeldus

Dinaatrium-α-(4-(N-etüül-3-sulfonatobensüülamino)fenüül)-α-(4-N-etüül-3-sulfonatobensüülamino)tsükloheksa-2,5-dienülideen)tolueen-2-sulfonaat

Lubatud on ka kaltsium- ja kaaliumsoolad.

Keemiline valem: C37H34N2Na2O9S3

Keemilise sünteesi teel toodetud tahkel kujul (pulber)

CASi number: 3844-45-9

Puhtusenõuded

Sisaldab kokku vähemalt 85 % värvaineid, arvutatud naatriumsoolana (katse)

Vees lahustumatud ained: ≤ 0,2 %

Lisavärvained: ≤ 6 %

Orgaanilised ühendid, v.a

värvained:

—	2-, 3- ja 4-formüülbenseen-sulfoonhapped kokku: ≤ 1,5 %

—	3-((etüül)(4-sulfofenüül)-amino)metüülbenseen-sulfoonhape: ≤ 0,3 %

Leukoalus: ≤ 5 %

Sulfoonimata primaarsed aromaatsed amiinid: ≤ 0,01 % (arvutatud aniliinina)

Eetriga ekstraheeritavad ained: ≤ 0,2 % lahusest, mille pH on 7

-------------------

Analüüsimeetod (1)

Värvaine briljantsinise FCF kogusisalduse määramiseks söödalisandis ja söödas:

spektrofotomeetria lainepikkusel 630 nm ja titaankloriidiga tiitrimine, nagu on kirjeldatud

—

komisjoni määruses (EL) nr 231/2012, milles osutatakse FAO JECFA väljaandele „Combined Compendium for Food Additive Specifications“ („Toidu lisaainete spetsifikatsioonide koondkokkuvõte“) (Analytical methods Vol. 4 – Analüüsimeetodid, 4. kd) ja monograafia nr 1 (2006) „Brilliant Blue FCF“ (Briljantsinine FCF).

Briljantsinise kvantifitseerimiseks söödas:

—	kõrgefektiivne vedelikkromatograafia koos tandemmassispektromeetriaga (LC-MS/MS).

Kassid

–

278

1.	Söödalisandi ja eelsegude kasutamisjuhistes märgitakse säilitustingimused ja püsivus kuumtöötlemisel.

27. veebruar 2030

Koerad

–

334

(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports

OTSUSED

7.2.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 35/13

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/174,

6. veebruar 2020,

millega kiidetakse heaks teatavates sõiduautodes ja väikestes tarbesõidukites kasutamiseks ette nähtud suure kasuteguriga 12-voldiste vahelduvvoolugeneraatorite tehnoloogia kui uuenduslik tehnoloogia vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/631

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011, (1) eelkõige selle artikli 11 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

12. aprillil 2019 esitasid tootjad Toyota Motor Europe NV/SA, Opel Automobile GmbH – PSA, FCA Italy S.p.A., Automobile Citroën, Automobile Peugeot, PSA Automobiles SA, Mitsubishi Electric Corporation, Audi AG, Ford Werke GmbH, Jaguar Land Rover Ltd, Hyundai Motor Europe Technical Center GmbH, Bayerische Motoren Werke AG, Renault SA, Honda Motor Europe Ltd, Volkswagen AG, Volkswagen Nutzfahrzeuge, Daimler AG, Denso Corporation ja SEG Automotive Germany GmbH ühistaotluse (edaspidi „taotlus“), mille eesmärk on kiita heaks sisepõlemismootoril põhinevate jõuseadmetega sõiduautodes ja väikestes tarbesõidukites kasutamiseks ette nähtud suure kasuteguriga 12-voldiste vahelduvvoolugeneraatorite tehnoloogia kui uuenduslik tehnoloogia.

(2)

Taotlust hinnati kooskõlas määruse (EL) 2019/631 artikliga 11, komisjoni rakendusmäärustega (EL) nr 725/2011 (2) ja (EL) nr 427/2014 (3) ning tehniliste suunistega, mille järgi koostatakse uuendusliku tehnoloogia heakskiitmise taotlus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (4) (2018. aasta juuli versioon). Kooskõlas määruse (EL) 2019/631 artikli 11 lõikega 3 oli taotlusele lisatud sõltumatu ja sertifitseeritud asutuse koostatud kontrolliaruanne.

(3)

Suure kasuteguriga 12-voldiste vahelduvvoolugeneraatorite tehnoloogia, mis muundab mehaanilise energia elektrienergiaks teatava kasuteguriga, on juba heaks kiidetud komisjoni rakendusotsustega 2013/341/EL, (5) 2014/465/EL, (6) (EL) 2015/158, (7) (EL) 2015/295, (8) (EL) 2015/2280 (9) ja (EL) 2016/588 (10) (sõiduautodes kasutamiseks) ning komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/1876 (11) (väikestes tarbesõidukites kasutamiseks) (edaspidi „varasemad heakskiitmist käsitlevad rakendusotsused“) kui uuenduslik tehnoloogia CO2-heite vähendamiseks viisil, mis ei ole hõlmatud mõõtmistega, mida tehakse komisjoni määruses (EÜ) nr 692/2008 (12) esitatud uue Euroopa sõidutsükli kohase heitekatse raames.

(4)

Taotluses viidatakse aga komisjoni määruses (EL) 2017/1151 (13) esitatud uuele standardsele katsemenetlusele – kergsõidukite ülemaailmsele ühtlustatud katsemenetlusele (WLTP) – ning selles tõendatakse, et ka WLTP kohase heitekatse osana tehtud mõõtmised ei võimalda määrata suure kasuteguriga 12-voldiste vahelduvvoolugeneraatorite tehnoloogiaga saavutatavat CO2-heite vähenemist.

(5)

Võttes arvesse kogemusi, mis on saadud varasemate heakskiitmist käsitlevate rakendusotsuste raames vahelduvvoolugeneraatorite tõhususe parandamisele kaasa aitavate tehnoloogiate kohta esitatud taotluste hindamisel, ning taotluses esitatud aruandeid ja muud teavet, on rahuldavalt ja veenvalt tõendatud, et suure kasuteguriga 12-voldiste vahelduvvoolugeneraatorite tehnoloogia vastab määruse (EL) 2019/631 artikli 11 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele ning rakendusmääruste (EL) nr 725/2011 ja (EL) nr 427/2014 artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustele vastavuse kriteeriumidele.

(6)

Taotluses on esitatud meetod, millega mõõta 12-voldiste vahelduvvoolugeneraatorite tehnoloogia kasutamisest sõiduautodes ja väikestes tarbesõidukites tulenevat CO2-heite vähenemist. Lisaks sellele, et viidatakse WLTP-le, erineb see meetod varasemates heakskiitmist käsitlevates rakendusotsustes esitatud katsemetoodikast, peamiselt võimsustarbimise määratluse, keskmise kiiruse määratluse ja sissetöötamise kasutamise poolest.

(7)

On asjakohane kohandada võimsustarbimise ja keskmise kiiruse määratlust, et võtta arvesse WLTP-d. Seoses vahelduvvoolugeneraatori sissetöötamise lisamisega katsemetoodikale ei ole taotluses siiski esitatud piisavalt täpselt üksikasju selle kohta, kuidas selline sissetöötamine peaks toimuma, ega selle kohta, kuidas tuleks sissetöötamise mõju arvesse võtta. Lisaks võimaldab juba olemasolev katsemetoodika, mis on sätestatud varasemates heakskiitmist käsitlevates rakendusotsustes, vajaduse korral sellist mõju arvesse võtta nõudega, et vahelduvvoolugeneraatori kasutegurit tuleb mõõta vähemalt viis korda. Kuna vahelduvvoolugeneraatorite kasutegur määratakse mõõtmistulemuste keskmise põhjal, võib seega sissetöötamise mõju, olgu see positiivne või negatiivne, kasuteguri lõplikul määramisel asjakohaselt arvesse võtta, suurendades vajaduse korral mõõtmiste arvu. Seetõttu ei ole asjakohane täiendada katsemetoodikat taotluses välja pakutud spetsiaalse sissetöötamismenetlusega.

(8)

Samuti on asjakohane säilitada muundamise kasutegurid varasemate heakskiitmist käsitlevate rakendusotsustega heaks kiidetud kasuteguritega samal tasemel, võttes arvesse, et ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et väiksema kasuteguriga vahelduvvoolugeneraatorid vastavad turuosa käsitlevale nõudele, mis on sätestatud rakendusmääruste (EL) nr 725/2011 ja (EL) nr 427/2014 artikli 2 lõike 2 punktis a.

(9)	Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes tuleks kohandatud katsemetoodikat pidada asjakohaseks, et määrata kõnealuse uuendusliku tehnoloogia abil saavutatav CO2-heite vähenemine.

(10)

Tootjatel peaks olema võimalus taotleda tüübikinnitusasutuselt CO2-heite sellise vähenemise sertifitseerimist, mis saavutatakse käesolevas otsuses sätestatud tingimustele vastava suure kasuteguriga 12-voldiste vahelduvvoolugeneraatorite tehnoloogia kasutamisega. Selleks peaksid tootjad tagama, et sertifitseerimistaotlusele on lisatud sõltumatu ja sertifitseeritud asutuse kontrolliaruanne, milles kinnitatakse, et suure kasuteguriga 12-voldise vahelduvvoolugeneraatori tehnoloogia vastab käesolevas otsuses sätestatud tingimustele ning et CO2-heite vähenemine on määratud vastavalt käesolevas otsuses sätestatud katsemeetodile.

(11)

Selleks et hõlbustada suure kasuteguriga 12-voldiste vahelduvvoolugeneraatorite laialdasemat kasutuselevõttu uutes sõidukites, peaks tootjal olema ka võimalus esitada üks taotlus mitme suure kasuteguriga 12-voldise vahelduvvoolugeneraatori kasutamisest tuleneva CO2-heite vähenemise sertifitseerimiseks. Seejuures on asjakohane tagada, et selle võimaluse kasutamisel kohaldatakse mehhanismi, mis soodustab ainult kõige suurema kasuteguriga vahelduvvoolugeneraatorite kasutuselevõttu.

(12)

Tüübikinnitusasutuse ülesanne on põhjalikult kontrollida, kas käesolevas otsuses sätestatud tingimused uuendusliku tehnoloogia kasutamisega saavutatud CO2-heite vähenemise sertifitseerimiseks on täidetud. Sertifitseerimise korral peaks tüübikinnitusasutus tagama, et kõik sertifitseerimisel arvesse võetavad elemendid kantakse katsearuandesse, mida hoitakse koos kontrolliaruandega, ning et see teave tehakse taotluse korral komisjonile kättesaadavaks.

(13)	Selleks et määrata ökoinnovatsiooni üldkood, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (14) I, VIII ja IX lisale vastavates asjakohastes tüübikinnitusdokumentides, on vaja määrata uuenduslikule tehnoloogiale individuaalne kood.

(14)

Alates 2021. aastast kontrollitakse seda, kas tootja järgib CO2-eriheite sihttasemeid, WLTP kohaselt määratud CO2-heite alusel. Seega võib käesoleva otsuse kohaselt sertifitseeritud CO2-heite vähenemist, mis saavutatakse uuendusliku tehnoloogia kasutamisega, võtta arvesse tootjate CO2-eriheite keskmise taseme arvutamisel alates 2021. kalendriaastast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Uuenduslik tehnoloogia

Suure kasuteguriga 12-voldiste vahelduvvoolugeneraatorite tehnoloogia, mis on ette nähtud mehaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks, kiidetakse heaks kui uuenduslik tehnoloogia määruse (EL) 2019/631 artikli 11 tähenduses, võttes arvesse, et see ei ole hõlmatud määruses (EL) 2017/1151 sätestatud standardse katsemenetlusega, ja tingimusel, et uuenduslik tehnoloogia vastab järgmistele tingimustele:

a)	see on paigaldatud sisepõlemismootori jõul liikuvatesse sõiduautodesse (M1) ja väikestesse tarbesõidukitesse (N1);

b)	seda kasutatakse üksnes sõiduki aku laadimiseks ja sõiduki elektrisüsteemi vooluga varustamiseks sel ajal, kui sisepõlemismootor töötab;

selle kasutegur, st mehaanilise energia elektrienergiaks muundamise määr on vähemalt:

i)	73,8 % muu kui turboülelaadimisega bensiinimootoriga sõidukite puhul;

ii)	73,4 % turboülelaadimisega bensiinimootoriga sõidukite puhul;

iii)	74,2 % diiselmootoriga sõidukite puhul.

Artikkel 2

Taotlus CO2-heite vähenemise sertifitseerimiseks

1. Tootja võib taotleda tüübikinnitusasutuselt artikli 1 kohaselt heaks kiidetud ühe või mitme suure kasuteguriga 12-voldise vahelduvvoolugeneraatori tehnoloogia (edaspidi „tehnoloogia“) kasutamisega saavutatava CO2-heite vähenemise sertifitseerimist.

2. Tootja tagab, et sertifitseerimistaotlusele on lisatud sõltumatu ja sertifitseeritud asutuse kontrolliaruanne, milles kinnitatakse, et artiklis 1 sätestatud tingimused on täidetud.

3. Kui CO2-heite vähenemine on sertifitseeritud vastavalt artiklile 3, tagab tootja, et CO2-heite sertifitseeritud vähenemine ja artikli 4 lõikes 1 osutatud ökoinnovatsiooni kood kantakse asjaomaste sõidukite vastavustunnistustesse.

Artikkel 3

CO2-heite vähenemise sertifitseerimine

1. Tüübikinnitusasutus tagab, et uuendusliku tehnoloogia kasutamisega saavutatud CO2-heite vähenemine on määratud lisas esitatud metoodika abil.

2. Kui tootja taotleb sama sõidukiversiooni korral rohkem kui ühe suure kasuteguriga 12-voldise vahelduvvoolugeneraatori tehnoloogia kasutamisega saavutatud CO2-heite vähenemise sertifitseerimist, teeb tüübikinnitusasutus kindlaks, milline katsetatud suure kasuteguriga 12-voldistest vahelduvvoolugeneraatoritest vähendab CO2-heidet kõige vähem. Seda väärtust kasutatakse lõike 3 kohaldamisel.

3. Tüübikinnitusasutus kannab CO2-heite sertifitseeritud vähenemise, mis on kindlaks tehtud vastavalt lõikele 1 või 2, ja artikli 4 lõikes 1 osutatud ökoinnovatsiooni koodi asjakohastesse tüübikinnitusdokumentidesse.

4. Tüübikinnitusasutus kannab kõik sertifitseerimisel arvesse võetud elemendid katsearuandesse, mida hoitakse koos artikli 2 lõikes 2 osutatud kontrolliaruandega, ning teeb selle teabe taotluse korral komisjonile kättesaadavaks.

5. Tüübikinnitusasutus sertifitseerib CO2-heite vähenemise üksnes juhul, kui ta leiab, et suure kasuteguriga 12-voldis(t)e vahelduvvoolugeneraatori(te) tehnoloogia vastab artiklis 1 sätestatud tingimustele ja kui saavutatud CO2-heite vähenemine on 0,5 g CO2/km või suurem, nagu on sätestatud sõiduautode puhul rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 9 lõike 1 punktis b ja väikeste tarbesõidukite puhul rakendusmääruse (EL) nr 427/2014 artikli 9 lõike 1 punktis b.

Artikkel 4

Ökoinnovatsiooni kood

1. Käesoleva otsusega heakskiidetud uuenduslikule tehnoloogiale määratakse ökoinnovatsiooni kood nr 29.

2. Sertifitseeritud CO2-heite vähenemist, mis on registreeritud kõnealuse ökoinnovatsioonikoodiga, võidakse võtta arvesse tootjate keskmise eriheite arvutamisel alates 2021. kalendriaastast.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 6. veebruar 2020

Komisjoni nimel

President

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 111, 25.4.2019, lk 13.

(2) Komisjoni 25. juuli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 725/2011, millega kehtestatakse sõiduautode vähese CO2-heitega uuenduslike tehnoloogiate heakskiitmise ja sertifitseerimise kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (ELT L 194, 26.7.2011, lk 19).

(3) Komisjoni 25. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 427/2014, millega kehtestatakse väikeste tarbesõidukite vähese CO2-heitega uuenduslike tehnoloogiate heakskiitmise ja sertifitseerimise kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 510/2011 (ELT L 125, 26.4.2014, lk 57).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (ELT L 140, 5.6.2009, lk 1) https://circabc.europa.eu/w/browse/f3927eae-29f8-4950-b3b3-d2e700598b52

(5) Komisjoni 27. juuni 2013. aasta rakendusotsus 2013/341/EL, millega lubatakse kasutada tehnoloogial Valeo Efficient Generation põhinevat vahelduvvoolugeneraatorit kui uuenduslikku tehnikat sõiduautode CO2-heite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (ELT L 179, 29.6.2013, lk 98).

(6) Komisjoni 16. juuli 2014. aasta rakendusotsus 2014/465/EL, millega kiidetakse heaks DENSO tõhus vahelduvvoolugeneraator kui uuenduslik tehnoloogia sõiduautode CO2-heite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 ning muudetakse komisjoni rakendusotsust 2013/341/EL (ELT L 210, 17.7.2014, lk 17).

(7) Komisjoni 30. jaanuari 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/158, millega lubatakse kasutada kahte Robert Bosch GmbH uudse tehnilise lahendusega suure kasuteguriga generaatorit sõiduautode CO2-heite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (ELT L 26, 31.1.2015, lk 31).

(8) Komisjoni 24. veebruari 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/295, millega lubatakse kasutada MELCO GXi tõhusat vahelduvvoolugeneraatorit kui uuenduslikku tehnoloogiat sõiduautode CO2-heite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (ELT L 53, 25.2.2015, lk 11).

(9) Komisjoni 7. detsembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/2280, millega lubatakse kasutada DENSO tõhusat vahelduvvoolugeneraatorit kui uudset tehnilist lahendust sõiduautode CO2-heite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (ELT L 322, 8.12.2015, lk 64).

(10) Komisjoni 14. aprilli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/588, millega kiidetakse heaks suure kasuteguriga 12-voldistes vahelduvvoolugeneraatorites kasutatav tehnoloogia kui uuenduslik tehnoloogia sõiduautode CO2-heite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (ELT L 101, 16.4.2016, lk 25).

(11) Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1876, 29. november 2018, millega kiidetakse heaks tavapärase sisepõlemismootori jõul liikuvates väikestes tarbesõidukites kasutamiseks ette nähtud suure kasuteguriga 12-voldiste vahelduvvoolugeneraatorite tehnoloogia kui uudne tehniline lahendus väikeste tarbesõidukite CO2 heite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 510/2011 (ELT L 306, 30.11.2018, lk 53).

(12) Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).

(13) Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

LISA

Sisepõlemismootoril põhinevate jõuseadmetega sõiduautodes ja väikestes tarbesõidukites kasutamiseks ette nähtud suure kasuteguriga 12-voldise vahelduvvoolugeneraatoriga [mis vastab artiklis 1 sätestatud tingimustele WLTP katsemenetluse korral] saavutatava CO2-heite vähenemise määramise metoodika

1. SISSEJUHATUS

Selleks et määrata, kui palju CO2-heide väheneb seoses suure kasuteguriga 12-voldise vahelduvvoolugeneraatori kasutamisega sisepõlemismootoril põhinevate jõuseadmetega sõiduautos ja väikeses tarbesõidukis, tuleb täpsustada järgmist:

1)	katsetingimused;

2)	katseseadmed;

3)	kogukasuteguri määramise menetlus;

4)	CO2-heite vähenemise määramise menetlus;

5)	CO2-heite vähenemise mõõtemääramatuse kindlakstegemise menetlus.

2. SÜMBOLID, NÄITAJAD JA ÜHIKUD

Ladina tähed

	–	CO2-heite vähenemine [g CO2/km]
CO2	–	süsinikdioksiid
CF	–	teisendustegur (l/100 km) –› (g CO2/km) [gCO2/l] tabelist 3
h	–	sagedus tabelist 1
I	–	voolutugevus mõõtmisel [A]
m	–	mõõtmiste arv valimi kohta
M	–	pöördemoment [Nm]
n	–	pöörlemissagedus [min-1] tabelist 1
P	–	võimsus [W]
sηEI	–	ökoinnovatsiooni kriteeriumidele vastava vahelduvvoolugeneraatori kasuteguri standardhälve [%]
	–	ökoinnovatsiooni kriteeriumidele vastava vahelduvvoolugeneraatori kasuteguri keskväärtuse standardhälve [%]
	–	CO2-heite koguvähenemise standardhälve [g CO2/ km]
U	–	katsepinge mõõtmisel [V]
v	–	keskmine sõidukiirus ülemaailmse ühtlustatud kergsõidukite katsetamise tsüklis (WLTC) [km/h]
VPe	–	kütuse erikulu [l/kWh] tabelist 2
	–	mõju, mida avaldab CO2-heite arvutatud vähenemisele ökoinnovatsiooni kriteeriumidele vastava vahelduvvoolugeneraatori kasutegur

Kreeka tähed

Δ	–	vahe
η	–	võrdlusgeneraatori kasutegur [%]
ηEI	–	suure kasuteguriga vahelduvvoolugeneraatori kasutegur [%]
	–	ökoinnovatsiooni kriteeriumidele vastava vahelduvvoolugeneraatori keskmine kasutegur tööpunktis i [%]

Allindeksid

Indeks i osutab tööpunktile

Indeks j osutab mõõtmisele valimis

EI	–	ökoinnovatsiooni kriteeriumidele vastav
m	–	mehaaniline
RW	–	tegelikes sõidutingimustes
TA	–	tüübikinnitustingimustes
B	–	võrdlusväärtus

3. KATSETINGIMUSED

Katsetingimused peavad vastama standardi ISO 8854:2012 (1) nõuetele.

4. KATSESEADMED

Katseseadmed peavad olema kooskõlas standardis ISO 8854:2012 (1) esitatud kirjeldusega.

5. MÕÕTMISED JA KASUTEGURI MÄÄRAMINE

Suure kasuteguriga 12-voldise vahelduvvoolugeneraatori kasutegur, välja arvatud käesolevas lõigus sätestatud elemendid, määratakse vastavalt ISO standardile 8854:2012 (1).

Mõõtmine toimub erinevates tööpunktides i, mis on märgitud tabelisse 1. Vahelduvvoolugeneraatori voolutugevuseks loetakse pool kõigi tööpunktide nimivoolust. Kõigil kiirustel hoitakse vahelduvvoolugeneraatori pinge ja väljundvool konstantsena (pinge 14,3 V).

Tabel 1

Tööpunkt i	Kestus [s]	Pöörlemissagedus ni [min-1]	Sagedus hi
1	1 200	1 800	0,25
2	1 200	3 000	0,40
3	600	6 000	0,25
4	300	10 000	0,10

Kasutegur arvutatakse valemiga 1.

Valem 1

Kõiki kasuteguri mõõtmisi tehakse järjest vähemalt viis (5) korda. Igas tööpunktis i arvutatakse mõõtmiste keskmine .

Ökoinnovatsiooni kriteeriumidele vastava vahelduvvoolugeneraatori kasutegur (ηEI) arvutatakse valemiga 2.

Valem 2

Suure kasuteguriga vahelduvvoolugeneraator aitab säästa mehaanilist võimsust tegelikes sõidutingimustes (ΔPmRW) ja tüübikinnitustingimustes (ΔPmTA) vastavalt valemile 3.

ΔPm = ΔPmRW - ΔPmTA

Mehaanilise võimsuse sääst tegelikes sõidutingimustes (ΔPmRW) arvutatakse valemiga 4 ja mehaanilise võimsuse sääst tüübikinnitustingimustes (ΔPmTA) valemiga 5.

Valem 4

Valem 5

Siin on:

PRW	:	võimsustarve [W] tegelikes sõidutingimustes, mis on 750 W
PTA	:	võimsustarve [W] tüübikinnitustingimustes, mis on 350 W
ηB	:	võrdlusgeneraatori kasutegur [%], mis on 67 %

6. CO2-HEITE VÄHENEMISE ARVUTAMINE

CO2-heite vähenemine suure kasuteguriga vahelduvvoolugeneraatori mõjul arvutatakse valemiga 6.

Valem 6

Siin on:

v	:	WLTC keskmine kiirus [km/h], mis on 46,60 km/h;
VPe	:	alljärgnevas tabelis 2 täpsustatud kütuse erikulu

Tabel 2

Kütuse erikulu

Mootoritüüp	Kütuse erikulu (VPe) [l/kWh]
Bensiinimootor	0,264
Turbo-bensiinimootor	0,280
Diiselmootor	0,220

CF: alljärgnevas tabelis 3 täpsustatud tegur

Tabel 3

Kütuse teisendustegur

Kütuseliik

Teisendustegur (l/100 km) –› (g CO2/km) (CF)

[gCO2/l]

Bensiin

2 330

Diislikütus

2 640

7. STATISTILISE VEA ARVUTAMINE

Arvutatakse katsetulemuste mõõtmisest tingitud statistilised vead. Iga tööpunkti kohta arvutatakse standardhälve valemiga 7.

Valem 7

Suure kasuteguriga vahelduvvoolugeneraatori kasuteguri väärtuse standardhälve (sηEI) arvutatakse valemiga 8.

Valem 8

Vahelduvvoolugeneraatori kasuteguri standardhälve (sηEI) põhjustab vea CO2-heite vähenemises (). Kõnealune viga arvutatakse valemiga 9.

Valem 9

8. STATISTILINE OLULISUS

Suure kasuteguriga vahelduvvoolugeneraatoriga varustatud igat tüüpi, varianti ja versiooni sõiduki puhul tuleb tõendada, et valemiga 9 arvutatud CO2-heite vähenemise viga ei ole suurem kui CO2-heite koguvähenemise ja määruse (EL) nr 725/2011 artikli 9 lõikes 1 määratletud vähenemise miinimummäära vahe (vt valem 10).

Valem 10

Siin on:

MT	:	miinimummäär [g CO2/km]
	:	CO2-heite koguvähenemine [g CO2/km]
	:	CO2-heite koguvähenemise standardhälve [g CO2/ km]
	:	CO2-heite parandustegur suure kasuteguriga vahelduvvoolugeneraatori ja võrdlusgeneraatori massi positiivse vahe tõttu. arvutatakse vastavalt tabelile 4:

Tabel 4

Lisamassist tingitud CO2-heite parandustegur
Bensiini korral ( ) [g CO2/km kg]	0,0277•Δm
Diislikütuse korral ( ) [g CO2/km kg]	0,0383•Δm

Tabelis 4 on Δm suure kasuteguriga vahelduvvoolugeneraatori paigaldamisest tulenev lisamass. See on suure kasuteguriga vahelduvvoolugeneraatori ja võrdlusgeneraatori massi positiivne vahe. Võrdlusgeneraatori mass on 7 kg. Lisamassi hindamisel peab tootja esitama tüübikinnitusasutusele kontrollitud dokumendid.

9. KATSE- JA HINDAMISARUANNE

Aruanne sisaldab järgmist:

—	katsetatud vahelduvvoolugeneraatorite mudel ja mass;

—	katsestendi kirjeldus;

—	katsetulemused (mõõtmistulemused);

—	arvutustulemused ja vastavad valemid.

10. SÕIDUKITESSE PAIGALDATAV SUURE KASUTEGURIGA VAHELDUVVOOLUGENERAATOR

Tüübikinnitusasutus tõendab CO2-heite vähenemist suure kasuteguriga vahelduvvoolugeneraatori ja võrdlusgeneraatoriga tehtud mõõtmiste põhjal, kasutades käesolevas lisas määratletud katsemetoodikat. Kui CO2-heite vähenemine on väiksem kui artikli 9 lõikes 1 määratletud miinimummäär, kohaldatakse määruse (EL) nr 725/2011 artikli 11 lõike 2 teist lõiku.

(1) ISO 8854:2012 „Road vehicles – Alternators with regulators – Test methods and general requirements“ (Maanteesõidukid. Regulaatoritega vahelduvvoolugeneraatorid. Katsemetoodika ja üldnõuded).

Viitenumber ISO 8854:2012, avaldatud 1. juunil 2012.

7.2.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 35/23

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/175,

6. veebruar 2020,

millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2020/47 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripiga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 762 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/47 (3) võeti vastu pärast alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguid teatavates liikmesriikides asuvates kodulindude kasvatuse ettevõtetes, ning kõnealuste liikmesriikide poolt kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamist vastavalt nõukogu direktiivile 2005/94/EÜ (4).

(2)	Rakendusotsuses (EL) 2020/47 on sätestatud, et kõnealuse rakendusotsuse lisas loetletud, liikmesriikide poolt vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid peavad hõlmama vähemalt eespool nimetatud lisas kaitse- või järelevalvetsoonidena loetletud piirkondi.

(3)	Rakendusotsuse (EL) 2020/47 lisa muudeti hiljuti komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/134 (5) pärast Poolas ja Slovakkias kodulindudel esinenud alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi juhtumeid, mida oli vaja kajastada kõnealuses lisas.

(4)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2020/134 vastuvõtmise kuupäeva on Poola teatanud komisjonile alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi uutest puhangutest Wolsztynski ja Raciborski piirkonnas ettevõtetes, kus peetakse kodulinde ja mis asuvad väljaspool rakendusotsuse (EL) 2020/47 lisas praegu loetletud piirkondi, ning kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused on võtnud direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt nõutavad meetmed, sealhulgas kehtestanud kaitse- ja järelevalvetsoonid kõnealuste uute puhangukollete ümber.

(5)

Komisjon vaatas läbi Poola poolt vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ võetud meetmed ning leidis, et Poola pädevate asutuste kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide piirid on piisavalt kaugel ettevõtetest, kus on kinnitust leidnud alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi haiguspuhangu esinemine.

(6)

Et vältida liidusiseses kaubanduses tarbetute häirete tekkimist ja kolmandate riikide poolt põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamist, on vaja koostöös Poolaga kiiresti kirjeldada liidu tasandil kõnealuses liikmesriigis vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ kehtestatud uusi kaitse- ja järelevalvetsoone. Seepärast tuleks muuta rakendusotsuse (EL) 2020/47 lisas Poola puhul loetletud kaitse- ja järelevalvetsoone.

(7)	Sellest tulenevalt tuleks muuta rakendusotsuse (EL) 2020/47 lisa, et ajakohastada liidu tasandil piirkondadeks jaotamist ning lisada uued, direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt Poola poolt kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid ning seal kohaldatavate piirangute kestus.

(8)	Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2020/47 vastavalt muuta.

(9)	Võttes arvesse epidemioloogilise olukorra kiireloomulisust liidus seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi levikuga, on oluline, et käesoleva otsusega rakendusotsuse (EL) 2020/47 lisasse tehtavad muudatused jõustuksid võimalikult kiiresti.

(10)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse (EL) 2020/47 lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. veebruar 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stella KYRIAKIDES

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) Komisjoni 20. jaanuari 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/47, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripiga teatavates liikmesriikides (ELT L 16, 21.1.2020, lk 31).

(4) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16).

(5) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/134, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2020/47 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripiga liikmesriikides) lisa (ELT L 27, 31.1.2020, lk 27).

LISA

Rakendusotsuse (EL) 2020/47 lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

A OSA

Artiklites 1 ja 2 osutatud kaitsetsoonid asjaomastes liikmesriikides:

Liikmesriik: Tšehhi

Piirkond	Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõikega 1
Vysočina piirkond:
Borovec (763446), Dolní Čepí (773514), Horní Čepí (773522), Kozlov u Lesoňovic (680257), Lískovec u Nedvědice (773557), Olešnička (763454), Štěpánov nad Svratkou (763462), Švařec (669601), Ujčov (773565), Vrtěžíř (763471)	10.2.2020

Liikmesriik: Ungari

Piirkond	Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõikega 1
Komárom-Esztergom megye:
Ács és Bábolna települések közigazgatási területeinek a 47.687049 és a 17.989846, a 47.690195 és a 17.995825, valamint a 47.686220 és a 17.987319 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területei	17.2.2020
Hajdú-Bihar megye:
Kokad és Létavértes települések közigazgatási területeinek a 47.387114 és a 21.9118493 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területei	8.2.2020

Liikmesriik: Slovakkia

Piirkond	Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõikega 1
Nitra piirkond:
haldusüksused: Zbehy, Čajakovce	30.1.2020
Trnava piirkond:
haldusüksus: Cífer	10.2.2020
Pezinoki piirkond:
haldusüksus: Jablonec	10.2.2020
Čadca piirkond:
haldusüksused: Stará Bystrica, Radôstka	18.2.2020

Liikmesriik: Poola

Piirkond

Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõikega 1

W województwie lubelskim, w powiecie lubartowskim:

W gminie Uścimów miejscowości: Stary Uścimów, Nowy Uścimów, Drozdówka, Głębokie, Maśluchy, Orzechów Kolonia; Nowy Orzechów, Stary Orzechów

29.1.2020

W województwie lubelskim, w powiecie krasnostawskim:

W gminie Izbica miejscowości: Wólka Orłowska, Topola, Orłów Drewniany, Orłów Drewniany Kolonia, Wał, Dworzyska, część miejscowości Izbica położona na północ od ulic Stokowej, Cichej, Targowej i Gminnej, północno – wschodnia część miejscowości Tarnogóra położona na wschód od rzeki Wieprz, część miejscowości Romanów położona na wschód od drogi 2141L;

2.	W gminie Krasnystaw miejscowości: Latyczów, Małochwiej Mały;

3.	W gminie Żółkiewka miejscowości: Borówek, Borówek Kolonia, Makowiska, Olchowiec Wieś, Olchowiec Kolonia, Poperczyn, Wola Żółkiewska;

4.	W gminie Gorzków miejscowości: Czysta Dębina, Borów.

29.1.2020

W województwie wielkopolskim, w powiecie ostrowskim:

Część gmin Ostrów Wielkopolski i Przygodzice odgraniczone: od północy od przejazdu kolejowego na ulicy Gorzyckiej w Ostrowie Wielkopolskim, dalej ulicą Gorzycką w kierunku zachodnim do kościoła w miejscowości Gorzyce Wielkie. W kierunku południowym mijając od wschodu wsie Radziwiłłów do miejscowości Gorzyce Małe. Następnie do drogi nr 445 i ciekiem wodnym przez las i niezamieszkałą część ulicy Kwiatowej w miejscowości Tarchały Wielkie. Następnie na wschód ulicą długą w miejscowości Topola Wielka do miejscowości Janków Przygodzki wzdłuż ulicy Długiej do skrzyżowania z ulicą Zębcowską. Na północ wzdłuż ulicy Zębcowskiej w Jankowie Przygodzkim do ulicy Staroprzygodzkiej w Ostrowie Wielkopolskim. Wzdłuż ulicy Staroprzygodzkiej do ulicy Siewnej, następnie na północny zachód ulicą Długą w miejscowości Ostrów Wielkopolski do ulicy Krętej, dalej wzdłuż ulicy Krętej i dalej ulicy Bocznej do przejazdu kolejowego na ulicy Gorzyckiej w miejscowości Ostrów Wielkopolski.

26.1.2020

W województwie wielkopolskim, w powiecie ostrowskim:

W gminie Ostrów Wielkopolski miejscowości: Słaborowice, Lewków, Szczury, Kwiatków, Kołątajew, Franklinów, Młynów, Będzieszyn, Michałków, Czekanów

8.2.2020

W województwie wielkopolskim, w powiecie ostrowskim:

1.	W gminie Ostrów Wielkopolski miejscowość: Wysocko Wielkie

2.	W gminie Przygodzice miejscowości: Janków Przygocki, Przygodzice, Wysocko Małe

8.2.2020

W województwie wielkopolskim, w powiecie ostrowskim:

1.	W gminie Raszków miejscowości: Rąbczyn, Jelitów, Jaskółki, Radłów, południowa część miejscowości Przybysławice od numeru 144 do nr 35

2.	W gminie Ostrów Wielkopolski miejscowości: Zacharzew, Lamki, Zalesie, Świeligów

3.	Cześć północno - zachodnia miasta Ostrów Wielkopolski od ulicy Miodowej nr 5, Radłowskiej 65 przez ulice Profesora Jachimka, Przymiejską, Krotoszyńską, Owsianą do ulicy Topolowej 62

13.2.2020

W województwie wielkopolskim w powiecie wolsztyńskim:

1.	W gminie Wolsztyn miejscowości: Berzyna, Stary Widzim Piekiełko, Adamowo Piekiełko, Kębłowo Kolonia, część miejscowości Niałek Wielki położona na południe od drogi nr 32

20.2.2020

W województwie wielkopolskim, w powiecie kolskim:

1.	W gminie Olszówka miejscowości: Drzewce, Młynik, Łubianka, Ostrów Kolonia, Adamin,

2.	W gminie Dąbie miejscowości: Tarnówka Wiesiołowska, Baranowiec, Tarnówka, Zalesie

5.2.2020

W województwie wielkopolskim, w powiecie szamotulskim

W gminie Ostroróg miejscowości: Zapust, Wielonek, Klemensowo, Rudki Huby, Ostroróg

15.2.2020

W województwie wielkopolskim w powiecie wolsztyńskim:

1.	W gminie Wolsztyn miejscowości: Berzyna, Stary Widzim Piekiełko, Adamowo Piekiełko, Kębłowo Kolonia, część miejscowości Niałek Wielki położona na południe od drogi nr 32

20.2.2020

W województwie zachodniopomorskim w powiecie myśliborskim:

1.	W gminie Myślibórz miejscowości: Rościn, Rościnko, Rokicienko, Gryżyno, Dąbrowa-osada, Nawrocko, Iłowo, Wrzelewo, Pszczelnik;

2.	W gminie Dębno miejscowość: Juncewo

8.2.2020

W województwie dolnośląskim w powiatach legnickim i złotoryjskim:

1.	W powiecie legnickim w gminie Chojnów miejscowości: Strupice, Budziwojów, Dzwonów, Gołocin, Pawlikowice;

2.	W powiecie złotoryjskim w gminie Zagrodno miejscowość: Brochocin;

3.	W powiecie złotoryjskim w gminie Złotoryja miejscowości: Podolany, Kolonia Kwiatów m. Lubiatów,

9.2.2020

W województwie warmińsko – mazurskim w powiecie iławskim

W gminie Zalewo: Rąbity, Międzychód, Zatyki, Surbajny, Koziny, Kupin, Rudnia

20.2.2020

W województwie śląskim w powiecie raciborskim:

W gminie Kuźnia Raciborska, miejscowości: Ruda Kozielska, część miejscowości Rudy połozona na zachód od drogi nr 919

20.2.2020

Liikmesriik: Rumeenia

Piirkond	Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõikega 1
Județul Maramureș
Oraș Seini Oraș Seini - localitatea Săbișa	13.2.2020
Județul Satu Mare
Comuna Pomi, localitatea Pomi	13.2.2020

B OSA

Artiklites 1 ja 3 osutatud järelevalvetsoonid asjaomastes liikmesriikides:

Liikmesriik: Tšehhi

Piirkond	Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31
Vysočina piirkond:
Blažejovice u Rozsoch (742414), Bolešín (781037), Bor u Nedvědice (747114), Bratrušín (617008), Brťoví (733407), Bukov na Moravě (615757), Bystřice nad Pernštejnem (616958), Býšovec (617211), Čtyři Dvory (733415), Dolní Rožínka (630098), Domanín u Bystřice nad Pernštejnem (630616), Domanínek (617075), Dvořiště u Bystřice nad Pernštejnem (616982), Hluboké u Dalečína (624471), Horní Rožínka (643980), Hrdá Ves (782483), Chlébské (748498), Chlum (651605), Jabloňov (781363), Josefov u Rožné (742881), Karasín (794970), Kobylnice nad Svratkou (669580), Korouhvice (651613), Koroužné (669598), Kovářová (773549), Lesoňovice (680265), Malé Tresné (741981), Milasín (615765), Moravecké Pavlovice (698571), Pivonice u Lesoňovic (680273), Prosetín u Bystřice nad Pernštejnem (733423), Rodkov (630110), Rovečné (741990), Rozsochy (742431), Rožná (742899), Sejřek (747131), Skorotice (748501), Smrček (617229), Střítež u Bukova (615773), Věchnov (777544), Velké Tresné (742007), Věstín (781045), Věstínek (781053), Věžná na Moravě (781380), Vír (782491), Vojetín u Rozsoch (742449), Zlatkov (742902), Ždánice u Bystřice nad Pernštejnem (794988)	17.2.2020
Borovec (763446), Dolní Čepí (773514), Horní Čepí (773522), Kozlov u Lesoňovic (680257), Lískovec u Nedvědice (773557), Olešnička (763454), Štěpánov nad Svratkou (763462), Švařec (669601), Ujčov (773565), Vrtěžíř (763471)	Alates 11.2.2020 kuni 17.2.2020
Lõuna-Morava piirkond:
Bedřichov (601373), Běleč u Lomnice (601918), Brumov u Lomnice (613053), Crhov u Olešnice (617920), Černovice u Kunštátu (620602), Černvír (620661), Doubravník (631388), Hluboké u Kunštátu (639672), Hodonín u Kunštátu (640409), Klokočí u Olší (711128), Křeptov (601926), Křížovice (676675), Křtěnov u Olešnice (676691), Lhota u Olešnice (681202), Louka (687189), Maňová (719358), Nedvědice pod Pernštejnem (702307), Ochoz u Tišnova (709441), Olešnice na Moravě (710415) – část katastrálního území západně od komunikace č. 362 (ul. Rovečínská-Generála Čápka), Olší u Tišnova (711144), Osiky (713112), Pernštejn (702315), Rakové (711152), Rozseč nad Kunštátem (742317), Strhaře (756881), Synalov (761753), Tasovice (765112)	17.2.2020

Liikmesriik: Ungari

Piirkond	Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31
Komárom-Esztergom megye:
Bana, Bábolna, Csém, Kisigmánd, Komárom, Mocsa, Nagyigmánd és Tárkány települések közigazgatási területének a 47.687049 és a 17.989846, a 47.690195 és a 17.995825, valamint a 47.686220 és a 17.987319 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 10 km sugarú köráltal határolt területen belül és a védőkörzeten kívül eső területei	26.2.2020
Ács és Bábolna települések közigazgatási területeinek a 47.687049 és a 17.989846, a 47.690195 és a 17.995825, valamint a 47.686220 és a 17.987319 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területei	Alates 18.2.2020 kuni 26.2.2020
Győr-Moson-Sopron megye:
Bőny, Nagyszentjános és Rétalap települések közigazgatási területeinek a 47.687049 és a 17.989846 valamint 47.690195 és 17.995825 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 10 km sugarú körön belül eső területei	26.2.2020
Hajdú-Bihar megye:
Álmosd, Bagamér, Monostorpályi, Pocsaj, Újléta és Vámospércs és települések közigazgatási területeinek a 47.387114 és a 21.9118493 GPS-koordináták által meghatározott pont kürüli 10 km sugarú körön belül és a védőkörzeten kívül eső területei	17.2.2020
Kokad és Létavértes települések közigazgatási területeinek a 47.387114 és a 21.9118493 GPS-koordináták által meghatározott pont kürüli 3 km sugarú körön belül eső területei	Alates 9.2.2020 kuni 17.2.2020

Liikmesriik: Slovakkia

Piirkond	Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31
Nitra piirkond:
Nitra piirkonna haldusüksused: Čab, Nové Sady, Malé Zálužie, Kapince, Šurianky, Hruboňovo, Jelšovce, Ľudovítová, Výčapy-Opatovce, Podhorany, Lužianky, Lehota, Alekšince, Lukáčovce, Rišňovce Nitra linna osad: Dražovce, Zobor, Chrenová, Kynek	8.2.2020
Nitra piirkonna haldusüksused: Komárno linna osa Nová Stráž, haldusüksuse Žitná na Ostrove osa	26.2.2020
haldusüksused: Zbehy, Čajakovce	Alates 31.1.2020 kuni 8.2.2020
Topoľčany piirkond:
haldusüksus: Koniarovce	8.2.2020
Trnava piirkond:
haldusüksus: Cífer	Alates 11.2.2020 kuni 17.2.2020
haldusüksused: Trnava linn, Hrnčiarovce nad Parnou, Zeleneč, Biely Kostol, Ružindol, Zvončín, Suchá nad Parnou, Borová, Voderady, Slovenská Nová Ves, Pavlice	17.2.2020
Seneci piirkond:
haldusüksused: Blatné, Kaplná, Igram, Čataj	17.2.2020
Pezinoki piirkond:
haldusüksus: Jablonec	Alates 11.2.2020 kuni 17.2.2020
haldusüksused: Báhoň, Štefanová, Budmerice, Vištuk, Šenkvice	17.2.2020
Galanta piirkond:
haldusüksus: Veľký Grob	19.2.2020
Čadca piirkond:
haldusüksused: Stará Bystrica, Radôstka, Vychylovka	Alates 19.2.2020 kuni 27.2.2020
haldusüksused: Klubina, Zborov nad Bystricou, Krásno nad Kysucou, Nová Bystrica, Dunajov	27.2.2020
Žilina piirkond:
haldusüksus: Lutiše, Horná Tižiná	27.2.2020
Kysucké Nové Mesto piirkond:
haldusüksus: Lodno, osa haldusüksustest: Kysucký Lieskovec, Horný Vadičov	27.2.2020

Liikmesriik: Poola

Piirkond

Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31

W województwie lubelskim, w powiatach: lubartowskim, łęczyńskim, parczewskim, włodawskim:

1.	W powiecie lubartowskim w gminie Uścimów miejscowości: Krasne, Nowa Jedlanka, Ochoża, Rudka Starościańska, Stara Jedlanka;

2.	Wpowiecie lubartowskim w gminie Ostrów Lubelski miejscowości: Ostrów Lubelski, Bójki, Jamy, Kolechowice, Kolechowice Folwark; Kolechowice Kolonia, Rozkopaczew, Rudka Kijańska;

3.	Wpowiecie łęczyńskim w gminie Ludwin miejscowości: Dratów Kolonia, Jagodno, Krzczeń, Piaseczno, Rogóźno, Rozpłucie Pierwsze, Rozpłucie Drugie;

4.	W powiecie parczewskim w gminie Sosnowica miejscowości: Stary Orzechów, Nowy Orzechów, Lejno, Komarówka, Zienki, Górki, Sosnowica, Libiszów, Bohutyn, Lipniak, Pasieka, Zbójno;

5.	W powiecie parczewskim w gminie Dębowa Kłoda miejscowości: Białka, Makoszka, Uhnin,

6.	W powiecie parczewskim w gminie Parczew: miejscowości: Babianka, Tyśmienica;

7.	W powiecie włodawskim w gminie Urszulin: miejscowości: Jamniki, Łomnica, Zawadówka

7.2.2020

W województwie lubelskim, w powiecie lubartowskim:

W gminie Uścimów miejscowości: Stary Uścimów, Nowy Uścimów, Drozdówka, Głębokie, Maśluchy, Orzechów Kolonia, Nowy Orzechów, Stary Orzechów

Alates 30.1.2020 kuni 7.2.2020

W województwie lubelskim, w powiatach: krasnostawskim, zamojskim

1.	W powiecie krasnostawskim miasto Krasnystaw;

2.	W powiecie krasnostawskim w gminie Gorzków miejscowości: Piaski Szlacheckie, Widniówka;

3.	W powiecie krasnostawskim gmina Izbica (bez obszaru zapowietrzonego);

4.	W powiecie krasnostawskim w gminie Krasnystaw miejscowości: Białka, Łany, Małochwiej Duży, Niemienice, Niemienice Kolonia, Siennica Nadolna, Tuligłowy, Rońsko, Widniówka, Zastawie Kolonia, Zażółkiew;

5.	W powiecie krasnostawskim w gminie Kraśniczyn miejscowości: Anielpol, Brzeziny, Czajki, Franciszków, Majdan Surhowski, Łukaszówka, Surhów, Surhów Kolonia;

6.	W powiecie krasnostawskim w gminie Siennica Różana miejscowości: Rudka, Siennica Królewska Duża;

7.	W powiecie zamojskim w gminie Skierbieszów miejscowości: Kalinówka, Kolonia Wiszenki, Wiszenki, Zabytów;

8.	W powiecie zamojskim w gminie Stary Zamość miejscowości: Krasne, Majdan Sitanecki, Podkrasne, Podstary Zamość, Stary Zamość, Wierzba Druga.

7.2.2020

W województwie lubelskim, w powiecie krasnostawskim:

2.	W gminie Krasnystaw miejscowości: Latyczów, Małochwiej Mały;

3.	W gminie Żółkiewka miejscowości: Borówek, Borówek Kolonia, Makowiska, Olchowiec Wieś, Olchowiec Kolonia, Poperczyn, Wola Żółkiewska;

4.	W gminie Gorzków miejscowości: Czysta Dębina, Borów.

Alates 30.1.2020 kuni 7.2.2020

W województwie lubelskim, w powiatach: krasnostawskim, lubelskim, świdnickim

W powiecie krasnostawskim w gminie Żółkiewka miejscowości: Dąbie, Dąbie Kolonia, Tokarówka, Celin, Siniec, Adamówka, Makowiska Małe, Żółkiewka, Rożki, Rożki Kolonia, Huta, Żółkiew Wieś, Żółkiew Kolonia, Zaburze, Zaburze Kolonia, Markiewiczów, Gany, Koszarsko, Chruściechów, Majdan Wierzchowiński, Wierzchowin, Chłaniów, Chłaniów Kolonia, Średnia Wieś, Władysławin;

W powiecie krasnostawskim w gminie Rudnik: Majdan Borowski Pierwszy, Majdan Borowski Drugi, Suszeń, Joanin, Potasznia, Majdan Średni, Majdan Kobylański, Majdan Łuczycki, Majdan Borowski, Suche Lipie, Rudnik, Równianki, Wierzbica, Wierzbica Kolonia, Międzylas, Mościska Kolonia, Mościska, Płonka, Maszów, Romanówek, Bzowiec, Kaszuby;

W powiecie krasnostawskim w gminie Gorzków miejscowości: Antoniówka, Bogusław, Orchowiec, Kolonia Orchowiec, Bobrowe, Felicjan, Baranica, Wielkopole, Zamostek, Gorzków, Gorzków Wieś, Gorzków Osada, Piaski Szlacheckie, Chorupnik, Chorupnik Kolonia, Borsuk, Józefów, Czysta Debina Kolonia, Borów Kolonia, Góry, Olesin, Wielobycz, Wiśniów;

4.	W powiecie krasnostawskim w gminie Izbica miejscowości: Bobliwo, Wirkowice Drugie;

5.	W powiecie lubelskim w gminie Krzczonów miejscowości: Sobieska Wola Pierwsza, Sobieska Wola Druga;

6.	W powiecie lubelskim w gminie Wysokie miejscowość: Antoniówka;

7.	W powiecie świdnickim w gminie Rybczewice miejscowości: Bazar, Częstoborowice, Izdebno, Izdebno Kolonia, Pilaszkowice Pierwsze, Pilaszkowice Drugie, Zygmuntów.

7.2.2020

W województwie wielkopolskim, w powiecie ostrowskim:

1.	Pozostała część gminy Przygodzice bez obszaru zapowietrzonego,

2.	Pozostała część gminy Ostrów Wielkopolski bez obszaru zapowietrzonego,

3.	gmina Raszków,

4.	gmina Odolanów.

4.2.2020

W województwie wielkopolskim, w powiecie ostrowskim:

1.	W gminie Ostrów Wielkopolski miejscowości: Sobótka, Borowiec, Gutów, Górzenko, Górzno, Biniew, Szczury, Kwiatków, Lewkowiec, Stary Staw, Karski, Ostrów Wielkopolski, Wtórek, Sadowie, Nowe Kamienice, Wysocko Wielkie, Smardowskie Olendry

2.	W gminie Raszków miejscowości: Grudzielec, Nowy Grudzielec, Korytnica, Szczurawice,

3.	W gminie Nowe Skalmierzyce miejscowości: Pawłówek, Gałązki Wielkie, Kotowiecko, Żakowice, Głóski, Droszew, Gałązki Małe, Trkusów, Miedzianów, Boczków, Kurów, Kościuszków, Gniazdów, Fabian, Ociąż, Skalmierzyce, Śliwniki, Nowe Skalmierzyce, Biskupice Ołoboczne, Bilczew

4.	W gminie Sieroszewice miejscowości: Latowice, Latowice-Kęszyce, Parczew, Bibianki

5.	W gminie Przygodzice miejscowości: Topola Osiedle, Strugi, Trzcieliny, Szkudlarka, Dębnica, Olendry, Smardów, Bogufałów, Chynowa, Chynowa Lipie, Klady, Opłotki;

6.	W gminie Odolanów miejscowości: Chujary, Pustkowie, Gorzyce Male, Egipt, Madera I, Parcele, Harych, Zieluchowiec, Chałupki, Huta, Żuraw, Szmata, Nadstawki, Grochowiska, Papiernia

7.	W gminie Sieroszewice miejscowości: Parczew, Westrza, Zmyślona

8.	W gminie Ostrów Wielkopolski miejscowości: Sadowie, Smardowskie Olendry, Nowe Kamienice, Wtórek, Trąba, Kąkolewo, Bagatela, Czekanów, Baby, Michałków, Gręblów, Madera II, Biedrusko,

17.2.2020

Część gmin Ostrów Wielkopolski i Przygodzice odgraniczone: od północy od przejazdu kolejowego na ulicy Gorzyckiej w Ostrowie Wielkopolskim, dalej ulicą Gorzycką w kierunku zachodnim do kościoła w miejscowości Gorzyce Wielkie. W kierunku południowym mijając od wschodu wieś Radziwiłłów do miejscowości Gorzyce Małe. Następnie do drogi nr 445 i ciekiem wodnym przez las i niezamieszkałą część ulicy Kwiatowej w miejscowości Tarchały Wielkie. Następnie na wschód ulicą długą w miejscowości Topola Wielka do miejscowości Janków Przygodzki wzdłuż ulicy Długiej do skrzyżowania z ulicą Zębcowską. Na północ wzdłuż ulicy Zębcowskiej w Jankowie Przygodzkim do ulicy Staroprzygodzkiej w Ostrowie Wielkopolskim. Wzdłuż ulicy Staroprzygodzkiej do ulicy Siewnej, następnie na północny zachód ulicą Długą w miejscowości Ostrów Wielkopolski do ulicy Krętej, dalej wzdłuż ulicy Krętej i dalej ulicy Bocznej do przejazdu kolejowego na ulicy Gorzyckiej w miejscowości Ostrów Wielkopolski.

Alates 26.1.2020 kuni 4.2.2020

W gminie Ostrów Wielkopolski miejscowości: Słaborowice, Lewków, Szczury, Kwiatków, Kołątajew, Franklinów, Młynów, Będzieszyn, Michałków, Czekanów

Alates 9.2.2020 kuni 17.2.2020

1.	W gminie Ostrów Wielkopolski miejscowość: Wysocko Wielkie

2.	W gminie Przygodzice miejscowości: Janków Przygocki, Przygodzice, Wysocko Małe

Alates 9.2.2020 kuni 17.2.2020

W województwie wielkopolskim, w powiecie ostrowskim:

1.	W gminie Raszków miejscowości: Rąbczyn, Jelitów, Jaskółki, Radłów, południowa część miejscowości Przybysławice od numeru 144 do nr 35

2.	W gminie Ostrów Wielkopolski miejscowości: Zacharzew, Lamki, Zalesie, Świeligów

3.	Cześć północno - zachodnia miasta Ostrów Wielkopolski od ulicy Miodowej nr 5, Radłowskiej 65 przez ulice Profesora Jachimka, Przymiejską, Krotoszyńską, Owsianą do ulicy Topolowej 62

Alates 14.2.2020 kuni 23.2.2020

W województwie wielkopolskim, w powiatach ostrowskim i krotoszyńskim:

W powiecie ostrowskim:

W gminie Raszków miejscowości: Rąbczyn, Raszków, Pogrzybów, Głogowa, Skrzebowa, Moszczanka, Biniew, Bieganin, Szczurawice, Walentynów, Niemojewiec, Janków Zaleśny, Sulisław, pozostała cześć miejscowości Przybysławice poza obszarem zapowietrzonym, południowa część miejscowości Korytnica do ulicy Jarocińskiej 6;

W gminie Ostrów Wielkopolski miejscowości: Łąkociny, Daniszyn, Gorzyce Wielkie, Radziwiłłów, Topola Mała, Słaborowice, Franklinów, Lewków, Szczury, Wysocko Wielkie, Cegły, Kołątajew, Karski, Stary Staw, Mazury- część wschodnia do numeru 8, Czekanów- zachodnia część od ulicy Kaliskiej 12, Kwiatków- zachodnia część od numeru 7A

3.	Pozostała część miasta Ostrów Wielkopolski poza obszarem zapowietrzonym

4.	W gminie Przygodzice miejscowości: Topola Wielka, Topola Osiedle, Janków Przygodzki, Wysocko Małe

5.	W gminie Odolanów miejscowości: Nabyszyce, Wierzbno, Tarchały Wielkie, Tarchały Małe, Gorzyce Małe

W powiecie krotoszyńskim:

W gminie Krotoszyn miejscowości: Baszyny, Ugrzele, Janów, Orpiszew, Świnków

23.2.2020

W województwie wielkopolskim, w powiecie kolskim:

1.	W gminie Olszówka miejscowości: Drzewce, Młynik, Łubianka, Ostrów Kolonia, Adamin;

2.	W gminie Dąbie miejscowości: Tarnówka Wiesiołowska, Baranowiec, Tarnówka, Zalesie

Alates 6.2.2020 kuni 14.2.2020

W województwie wielkopolskim, w powiecie kolskim:

1.	W gminie Koło miejscowość: Przybyłów, Skobielice;

2.	W gminie Olszówka miejscowości: Zawadka, Krzewata, Przybyszew, Nowa Wioska, Grabina, Dębowiczki, Mniewo, Ponętów Górny Pierwszy, Ponętów Górny Drugi, Szczepanów, Tomaszew, Głębokie, Olszówka, Umień, Złota;

3.	W gminie Kłodawa miejscowości: Górki, Podgajew,

4.	W gminie Dąbie miejscowości: Rośle, Lisice, Krzewo, Karszew, Kupinin, Wiesiołów, Domanin, Cichmiana, Chruścin, Augustynów, Krzykosy, Bród, Lutomirów, Gaj, Rzuchów, Majdany, Ladorudz, Grabina Mała, Chełmno Parcele, Chełmno, Grabina Wielka, Sobótka, Dąbie;

5.	W gminie Grzegorzew miejscowości: Ladorudzek, Ponętów Dolny, Grodna, Tarnówka;

14.2.2020

W województwie wielkopolskim, w powiecie szamotulskim:

W gminie Ostroróg miejscowości: Zapust, Wielonek, Klemensowo, Rudki Huby, Ostroróg

Alates 16.2.2020 kuni 25.2.2020

W województwie wielkopolskim, w powiecie szamotulskim:

1.	W gminie Kaźmierz miejscowości: Sokolniki Wielkie, Sokolniki Małe, Wierzchaczewo;

2.	W gminie Ostroróg miejscowosci: Bobulczyn, Oporowo, Kluczewo, Kluczewo Huby, Szczepankowo, Karolewo, Rudki, Piaskowo, Forestowo, Bielejewo, Binino, Dobrojewo;

3.	W gminie Obrzycko miejscowości: Gaj Mały, Karolin, Pęckowo, Ordzin, Koźmin, Dobrogostowo, Lizbona;

4.	W gminie Pniewy miejscowości: Przystanki, Dębina, Buszewko, Buszewo, Dęborzyce, Mielno, Szymanowo, Zajączkowo, Psarski, Nojewo, Psarki, Nosalewo

5.	W gminie Wronki miejscowości: Samołęż, Nowa Wieś, Huby Oporowo, Marianowo, Wierzchocin, Głuchowo

6.	W gminie Szamotuły miejscowości: Czyściec, Krzeszkowice, Kamionka, Otorowo, Lipnickie Huby, Lipnica, Brodziszewo, Emilianowo, Gałowo, Jastrowo, Ostrolesie, Koźle, Śmiłowo, Szamotuły

25.2.2020

W województwie wielkopolskim, w powiecie międzychodzkim

W gminie Chrzypsko Wielkie miejscowość Orle Wielkie

25.2.2020

W województwie wielkopolskim w powiecie wolsztyńskim:

W gminie Wolsztyn miejscowości: Berzyna, Stary Widzim Piekiełko, Adamowo Piekiełko, Kębłowo Kolonia, część miejscowości Niałek Wielki położona na południe od drogi nr 32

Alates 21.2.2020 kuni 29.2.2020

W województwie wielkopolskim w powiatach wolsztyńskim i grodziskim:

W powiecie wolsztyńskim:

W gminie Wolsztyn miejscowości: Stary Widzim, Świętno, Stradyń, Obra, Wroniawy, Stara Dąbrowa, Adamowo, Gościeszyn, Błocko, Tłoki, Wolsztyn, Karpicko, Nowe Tłoki, Chorzemin, Powodowo, Nowa Obra, Nowa Dąbrowa, Krutla, Nowy Młyn, Zdrogowo, Świętno, część miejscowści Niałek Wielki położona na północ od drogi nr 32;

2.	W gminie Przemęt miejscowości: Solec, Solec Nowy, Mochy;

3.	W gminie Siedlec miejscowości: Jaromierz, Jażyniec, Kiełkowo, Żodyń, Siedlec, Kiełpiny Kolonia

W powiecie grodziskim:

W gminie Rakoniewice miejscowości: Głodno, Cegielsko Adolfowo, Łąkie, część miejscowości Rostarzewo położona na zachód od ulic Topolowej i Ogrodowej

29.2.2020

W województwie lubuskim w powiecie zielonogórskim

W gminie Kargowa miejscowości: Obra Dolna, Nowy Jaromierz

29.2.2020

W województwie łódzkim, w powiatach łęczyckim, poddębickim:

1.	W powiecie łęczyckim w gminie Świnice Warckie miejscowości: Chęcin, Chorzepin, Chorzepinek, Chorzepinek, Chwalborzyce, Góry Chwalborskie, Hektary, Kaznów, Kaznówek, Kozanki Podleśne, Kraski, Miniszew, Odrada, Polusin, Wyganów, Wylazłów, Zbylczyce;

W powiecie łęczyckim w gminie Grabów miejscowości: Besiekiery, Besiekiery-Kolonia, Biała Góra, Bugaj, Bujak, Byszew, Byszew-Parcele, Celinów, Ciasna, Goszczędza, Goszczędza-Parcele, Grabinka, Grabów-Cegielnia, Grabów-Dwór, Jamy, Janów, Jastrzębia, Kadzidłowa, Kadzidłowa-Adamów, Kadzidłowa-Borki, Kadzidłowa-Brzezinka, Kadzidłowa-Grabinka, Kadzidłowa-Karolewo, Kępina, Kobyle, Kontrowers, Kotowice, Leszno, Osiny, Ostrówek, Ostrówek-Kolonia, Pieczew, Pieczew Poduchowny, Pokrzywnia, Polamy, Probostwo, Pruchyniec, Rybnik, Smardzew, Smardzew-Osada, Stanisławki, Zachciałki, Źrebięta;

3.	W powiecie poddębickim w gminie Uniejów miejscowości: Brzozówka, Czepów, Czepów Górny, Czepów Średni, Grodzisko, Jaszczurów, Kozia nóżka, Lekaszyn, Osina, Rożniatów, Rożniatów-Kolonia, Sachalina, Skotniki, Wilamów, Wilamówka, Żabieniec

14.2.2020

W województwie zachodniopomorskim w powiecie myśliborskim:

1.	W gminie Myślibórz miejscowości: Rościn, Rościnko, Rokicienko, Gryżyno, Dąbrowa-osada, Nawrocko, Iłowo, Wrzelewo, Pszczelnik;

2.	W gminie Dębno miejscowość: Juncewo

Alates 9.2.2020 kuni 17.2.2020

W województwie zachodniopomorskim w powiatach myśliborskim i gryfińskim:

W powiecie myśliborskim w gminie Myślibórz miejscowości: Wierzbnica, Myślibórz, Myśliborzyce, Kolonia Myśliborzyce, Klicko, Dąbrowa, Zgoda, Sobienice, Listomie, Kruszwin, Golenice, Jezierzyce, Pacynowo, Straszym, Golenicki Młyn, Pniów, Chłopowo, Dalsze, Golczew, Podłążek, Wierzbówek, Pluty, Płośno, Turzyniec, Mirawno, Zarzece, Jarużyn, Nawojczyn, Czerników, Sarbinowo, Mączlino, Utonie, Chłopówko,

2.	W powiecie myśliborskim w gminie Dębno miejscowości: Dolsk, Borne, Turze, Różańsko, Ostrowiec, Dyszno, Warnice, Krężelin, Borówno, Przylaszczka, Grzybno, Piołunek, Radzicz, Sulisław;

3.	W powiecie gryfińskim w gminie Trzcińsko-Zdrój: Piaseczno, Stołeczna, Tchórzno, Dobropole, Wesoła, Babin

17.2.2020

W województwie lubuskim w powiecie gorzowskim:

W gminie Lubiszyn miejscowości: Mystki, Smoliny, Staw, Podlesie, Zacisze, Gajewo

17.2.2020

W województwie dolnośląskim w powiatach legnickim i złotoryjskim:

1.	W powiecie legnickim w gminie Chojnów miejscowości: Strupice, Budziwojów, Dzwonów, Gołocin, Pawlikowice;

2.	W powiecie złotoryjskim w gminie Zagrodno miejscowość: Brochocin;

3	W powiecie złotoryjskim w gminie Złotoryja miejscowości: Podolany, Kolonia Kwiatów m. Lubiatów,

Alates 10.2.2020 kuni 18.2.2020

1.	W powiecie legnickim miasto Chojnów,

2.	W powiecie legnickim w gminie Chojnów miejscowości: Biała, Dobroszów, Goliszów, Gołaczów, Jerzmanowice, Konradówka, Michów, Niedźwiedzice, Osetnica, Piotrowice,

3.	w powiecie legnickim w gminie Miłkowice miejscowości: Goślinów, Gniewomirowice, Jezierzany, Miłkowice, Siedliska, Studnica, Ulesie,

4.	W powiecie legnickim w gminie Krotoszyce miejscowości: Czerwony Kościół, Jaszków, Krotoszyce, Pawłowice Małe, Szymanowice, Wilczyce,

5.	W powiecie złotoryjskim w gminie Zagrodno miejscowości: Jadwisin, Łukaszów, Modlikowice, Wojciechów, Zagrodno,

6.	W powiecie złotoryjskim w gminie Złotoryja miejscowości: Brennik, Ernestynów, Gierałtowiec, Kopacz, Kozów, Lubiatów bez kolonii Kwiatów, Nowa Wieś Złotoryjska, Pyskowice, Rokitnica, Rzymówka, Wyskok, Wysocko.

18.2.2020

W województwie warmińsko – mazurskim w powiecie iławskim

W gminie Zalewo miejscowości: Rąbity, Międzychód, Zatyki, Surbajny, Koziny, Kupin, Rudnia

Alates 21.2.2020 kuni 29.2.2020

W województwie warmińsko – mazurskim w powiatach iławskim, ostródzkim:

Powiat iławski:

W gminie Zalewo miejscowości: Karpowo, Śliwa, Dajny, Barty, Pozorty, Girgajny, Mazanki, Janiki Wielkie, Janiki Małe, Jaśkowo, Wielowieś, Boreczno, Duba, Mozgowo, Huta Wielka, Skitławki, Urowo, Gubławki, Wieprz, Matyty, Polajny, Jerzwałd, Rucewo, Kiemiany, Dobrzyki, Witoszewo, Gajdy, Półwieś, Zalewo, Bajdy, Sadławki, Bądki, Bednarzówka, Brzeziniak, Jezierce, Bukowiec, Likszajny, Tarpno, Nowe Chmielówko

Powiat ostródzki:

1.	W gminie Małdyty miejsowości: Wielki Dwór, Jarnołtowo, Fiugajki, Drynki, Pleśno, Leszczynka Mała, Linki, Klonowy Dwór, Plękity, Smolno, Kanty, Bagnity, Wodziany, Surzyki Małe, Surzyki Wielkie;

2.	W gminie Miłomłyn miejscowości: Skarpa, Ligi

29.2.2020

W województwie pomorskim w powiecie sztumskim:

W gminie Stary Dzierzgoń od granicy województwa pomorskiego wzdłuż drogi łączącej miejscowości Bajdy-Przezmark do miejscowości Przezmark, następnie po drugiej stronie drogi wojewódzkiej 519 wzdłuż jeziora Motława Wielka do miejscowości Danielówka, dalej drogą leśną do jeziora Witoszewskiego w województwie warmińsko-mazurskim.

29.2.2020

W województwie śląskim w powiecie raciborskim:

W gminie Kuźnia Raciborska, miejscowości: Ruda Kozielska, część miejscowości Rudy położona na zachód od drogi nr 919

Alates 21.2.2020 kuni 29.2.2020

W województwie śląskim w powiatach raciborskim, rybnickim, gliwickim, w powiecie miejskim Rybnik:

W powiecie raciborskim:

1.	W gminie Kuźnia Raciborska miejscowości: Kuźnia Raciborska, Jankowice, Siedliska, część miejscowości Budziska położona na wschód od ulic Leśnej, Szkolnej, Głównej i Fabrycznej, część miejscowości Rudy położona na wschód od drogi nr 919;

2.	W gminie Nędza, miejscowości: Szymocice, Górki Śląskie, część miejscowości Nędza połozona na wschód od linii kolejowej łączącej miejscowości Racibórz – Kędzierzyn Koźle;

W powiecie rybnickim:

1.	W gminie Lyski miejscowości: Bogunice, Zwonowice, Sumina, część miejscowości Adamowice położona na północ od ulic: Jana III Sobieskiego, Rybnickiej i Rolnej, Nowa Wieś, część miejscowości Lyski położona na północ od strugi Sumina;

W powiecie miejskim Rybnik dzielnice: Stodoły, Grabownia, Chwałęcice, Ochojec na zachód od drogi nr 78;

W powiecie gliwickim:

1.	W gminie Sośnicowice miejscowości: Tworóg Mały, Trachy, Bargłówka, część miejscowości Sierakowice położona na zachód od ulicy Sierakowskiej na terenach leśnych oraz ulicy Długiej, część miejscowości Smolnica położona na zachód od ulicy Łęgowskiej;

W gminie Pilchowice miejscowości: Stanica, część miejscowości Leboszowice położona na zachód od ulic: Smolnickiej i Wiejskiej, część miejscowości Pilchowice na zachód od ulic: Leboszowskiej, Wielopole, Dworcowej oraz ulicy Dolna Wieś, część miejscowości Wilcza położona na północny-zachód od drogi nr 78

29.2.2020

W województwie opolskim w powiecie kędzierzyńsko-kozielskim:

W gminie Bierawa miejscowości: Solarnia, Kotlarnia, Goszyce, Dziergowice

29.2.2020

Liikmesriik: Rumeenia

Piirkond	Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31
Județul Maramureș
Oraș Seini Oraș Seini - localitatea Săbișa	Alates 14.2.2020 kuni 22.2.2020
Comuna Cicârlău- Localitatea Cicârlău Comuna Cicârlău - Localitatea Bârgău Comuna Cicârlău - Localitatea Handalu Ilbei Comuna Cicârlău - Localitatea Ilba Oraș Seini- Localitatea Viile Apei Comuna Ardusat- Localitatea Ardusat	22.2.2020
Județul Satu Mare
Comuna Pomi, localitatea Pomi	Alates 14.2.2020 kuni 22.2.2020
Comuna Orașu Nou- Localitatea Orașu Nou Vii Comuna Orașu Nou- Localitatea Racșa Vii Comuna Pomi- Localitatea Aciua Comuna Pomi- Localitatea Bicău Comuna Pomi- Localitatea Borlești Comuna Apa- Localitatea Apa Comuna Apa- Localitatea Someșeni Comuna Crucișor- Localitatea Crucișor Comuna Crucișor- Localitatea Iegheriște Comuna Valea Vinului- Localitatea Valea Vinului Comuna Valea Vinului- Localitatea Roșiori Comuna Medieșu Aurit- Localitatea Medieș Râturi Comuna Medieșu Aurit-Localitatea Medieș Vii Comuna Orașu Nou- Racșa	22.2.2020
Județul Bihor
Comuna Diosig – Localitatea Diosig	17.2.2020

“

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

7.2.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 35/37

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

ÜRO eeskiri nr 126 — Ühtsed sätted, mis käsitlevad selliste sõiduki originaalvarustusele lisaks paigaldatavate eraldussüsteemide tüübikinnitust, millega kaitstakse reisijaid kinnitamata pagasi tõttu tekkiva ohu eest [2020/176]

Jõustumiskuupäev: 9. november 2007

SISUKORD

EESKIRI

1. Kohaldamisala

2. Mõisted

3. Tüübikinnituse taotlemine

4. Märgistamine

5. Tüübikinnitus

6. Nõuded

7. Toodangu vastavus nõuetele

8. Karistused toodangu mittevastavuse korral

9. Eraldussüsteemi tüübi muudatused

10. Tootmise lõpetamine

11. Kasutusjuhendid

12. Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1 Teatis

2 Tüübikinnitusmärkide kujundus

3 Pagasi liikumise eest kaitsvate seadmete katsetamise kord

1. liide – Aeglustuskoridor ajafunktsioonina

2. liide – 1. ja 2. tüübi katseplokkide asukoht katseraami suhtes

3. liide – Eraldussüsteemi maksimaalse painde tasapinna asend

4 Eraldussüsteemi tugevuse katsetamise seadme näide

1. KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse M1-kategooria (1) sõidukite originaalvarustusse mittekuuluvate seadmete suhtes, mis on ette nähtud sõitjate kaitsmiseks neid ohustava, istmete alasse liikunud pagasi eest laupkokkupõrke korral.

2. MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1. „Eraldussüsteem“ – osad või seadmed, mis on lisaks istmete seljatugedele ette nähtud sõitjate kaitsmiseks kohalt liikunud pagasi eest.

2.2. „Originaalvarustusse mittekuuluv eraldussüsteem“ – eraldussüsteemi tootja poolt sõiduki(tes) kasutamiseks ettenähtud eraldussüsteem, mis ei kuulu sõiduki standard- või lisavarustusse.

2.3. „Eraldussüsteemi tüübikinnitus“ – eraldussüsteemi tüübi kinnitamine seoses selle tugevuse, konstruktsiooni ja omadustega.

2.4. „Eraldussüsteemi tüüp“ – eraldussüsteemi kategooria, millesse kuuluvad eraldussüsteemid ei erine üksteisest selliste oluliste tunnuste poolest nagu:

2.4.1. eraldussüsteemi ehitus, kuju, mõõtmed, materjal ja kaal, kuigi need süsteemid võivad erineda kattelt ja värvilt;

2.4.2. eraldussüsteemi reguleerimis-, lukustus- ja kinnitussüsteemi tüüp ja mõõtmed;

2.4.3. tüübikinnituse taotleja määratud kasutusviis(id).

2.5. „Iste“ – vt eeskirja nr 17 punktid 2.3 ja 2.4.

2.6. „Kinnitus“ – kinnitussüsteem eraldustarindi sõiduki kere külge kinnitamiseks, kaasa arvatud sõiduki osad, mida selline kinnitamine mõjutab.

2.7. „Reguleerimissüsteem“ – seadis, mille abil saab eraldussüsteemi või selle osi reguleerida tüübikinnituse taotleja poolt soovitatud sobivasse asendisse konkreetse(te)s sõiduki(te)s ja ettenähtud kohta nimetatud sõiduki(te)s.

2.8. „Lukustussüsteem“ – seade, mis tagab eraldussüsteemi ja selle osade püsimise kasutusasendis.

2.9. Vahekonstruktsioon – sõiduki osad, mille külge eraldussüsteem on sõidukis kinnitatud ja mis ei ole kinnituskonstruktsioon.

3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1. Eraldussüsteemi tüübikinnituse taotluse esitab kaubamärgi omanik või tema poolt nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2. Taotlusele lisatakse:

3.2.1. eraldussüsteemi tehniline kirjeldus, milles täpsustatakse kasutatud elastsed ja jäigad osad ning millele on lisatud eraldussüsteemi osade joonised. Joonistel tuleb näidata tüübikinnitusnumbri ja lisatähis(t)e paigutus tüübikinnitusmärgi suhtes;

Kirjelduses tuleb nimetada sõidukitüüp (-tüübid), millele see eraldussüsteem on ette nähtud ja täpsustada eraldussüsteemi kinnituskoht(kohad) sõiduki sees.

3.2.2. Sõidukitüübile(-tüüpidele) ettenähtud eraldussüsteemi(de) paigaldamise ja paigalduskoha(-kohtade) joonis koos piisavate mõõtmetega, et hõlbustada katseplokkide, kinnituskohtade, vahekonstruktsioonide, istmete ja kattepaneelide paigaldamist, nagu on nõutud 3. lisa punktis 2.

3.2.3. Kolm eraldussüsteemi tüübi näidist, üks neist võrdluseks.

3.2.4. Kasutatud materjalide näidised tüübikatsetuste eest vastutava tehnilise teenistuse nõutud koguses.

3.2.5. 3. lisa punktides 2.4 ja 2.6 ettenähtud katsete jaoks vajalike istmete, vahekonstruktsioonide ja kattepaneelide näidised.

3.2.6. Tüübikinnituskatseid tegeval tehnilisel teenistusel on õigus nõuda täiendavaid näidiseid.

4. MÄRGISTAMINE

Punkti 3 kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud eraldussüsteemi tüübi näidistele tuleb selgelt ja kustumatult märkida tootja nimi, initsiaalid või kaubanimi või kaubamärk.

5. TÜÜBIKINNITUS

5.1. Kui punkti 3 kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud eraldussüsteemi tüübi näidised vastavad punkti 6 nõuetele, antakse eraldussüsteemi tüübile tüübikinnitus.

5.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 00, mis tähistab eeskirja algversiooni) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud olulisemate tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei või anda sama numbrit teisele eraldussüsteemile.

5.3. Otsusest eraldussüsteemile tüübikinnituse andmise, selle laiendamise või andmata jätmise kohta vastavalt käesolevale eeskirjale teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 1. lisa näidisele vastaval vormil.

5.4. Igale eraldussüsteemile, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile, paigaldatakse tüübikinnituse vormil kindlaks määratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

5.4.1. ringiga ümbritsetud täht E, mille kõrval on tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2);

5.4.2. punktis 5.4.1 ette nähtud ringjoonest paremal pool asuv tüübikinnitusnumber.

5.5. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

5.6. Tüübikinnitusmärgi paigaldab eraldussüsteemile selle tootja.

5.7. Tüübikinnitusmärkide kujunduse näited on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

6. NÕUDED

6.1. Katsed

Eraldussüsteemi katsetatakse 3. lisas kirjeldatud katsemenetluse kohaselt.

Eraldussüsteemid, mida punkti 3.2.1 kohaselt võib kasutada mitmel sõidukil või ühel sõidukil mitmes asendis, peavad läbima 3. lisas ettenähtud katsed kõikidel ettenähtud sõidukitel ja kõikides ettenähtud kohtades.

6.2. Tehniline kirjeldus

6.2.1. Eraldussüsteemid peavad punkti 6.1 nõuete kohaselt tehtud katsete käigus vastu pidama piisavale koormusele, et tõestada, et nende abil saab sõitjaid laupkokkupõrke korral kohalt liikunud pagasi eest kaitsta.

Nõue loetakse täidetuks, kui katseplokk või -plokid nihkuvad vähem kui 300 mm eemale 3. lisa 3. liites näidatud sõiduki pikiteljega risti asuvast tasapinnast Y-Y, mille moodustab 3. lisa punkti 2.7 järgi reguleeritud eraldussüsteemi ees asuvate istmete seljatugede tagumine serv, välja arvatud juhul, kui tootja tõestab tüübikatsetuste eest vastutavale tehnilisele teenistusele, et pagasi ettepoole liikumise korral rohkem kui 300 mm ei suurene oht, et sõitjaid võiksid laupkokkupõrke korral tõsiselt viga saada.

Eraldussüsteem ei tohi ühestki kinnituskohast lahti tulla. Pärast katset ei tohi sõitjad kokku puutuda eraldussüsteemi jäikade osade teravate servadega, mis võivad neid vigastada.

6.2.2. Paigaldatud eraldussüsteemi pind ei tohi olla ohtlikult ebatasane või teravate servadega, mis võivad tõenäoliselt suurendada sõitjate tõsise vigastamise ohtu. Eraldussüsteemi jäikadel osadel või vahekonstruktsioonidel, mille materjali Shore’i kõvadus A on üle 50 ja millega sõitjad võivad kokkupõrke ajal kokku puutuda, peavad olema vähemalt 3,2 mm kõverusraadiusega ümarate servadega pinnad.

7. Toodangu nõuetele vastavus

Toodangu nõuetele vastavuse järelevalvemenetlus peab olema kooskõlas kokkuleppe (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) 2. liitega ja vastama järgmistele nõuetele.

7.1. Kõik käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud eraldussüsteemid peavad olema toodetud nii, et nad vastaksid tüübikinnituse saanud tüübile, täites punktis 6 sätestatud nõudeid.

7.2. Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib alati kontrollida igas tootmisüksuses kasutatavaid nõuetele vastavuse tagamise meetodeid. Neid kontrolle tehakse tavaliselt kord aastas. Asutus võib ka pisteliselt kontrollida seeriatootena valmistatud eraldussüsteemide vastavust punkti 6 nõuetele.

8. KARISTUSED TOODANGU MITTEVASTAVUSE KORRAL

8.1. Eraldussüsteemi tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punkti 6 nõuded ei ole täidetud või kui eraldussüsteem ei läbi punktis 6 ettenähtud katseid.

8.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

9. ERALDUSSÜSTEEMI TÜÜBI MUUDATUSED

9.1. Kõikidest eraldussüsteemi tüübi või sõiduki(te), millele eraldussüsteemid paigaldatakse ja nende paigaldusasendi(te) muudatustest tuleb teavitada eraldussüsteemile tüübikinnituse andnud asutust. Seejärel võib asutus kas:

9.1.1. otsustada, et tehtud muudatused tõenäoliselt ei avalda märgatavalt kahjulikku mõju ja eraldussüsteemi tüüp vastab igal juhul endiselt nõuetele või

9.1.2. otsustada, et muudatused on piisavalt ebaolulised ja vastavust punkti 6 nõuetele tõendab tootja esitatud tehniline teave või

9.1.3. nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

9.2. Tüübikinnituse andmisest või selle andmata jätmisest ning tüübikinnituse muudatustest teavitatakse käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi punktis 5.3 kehtestatud korras.

9.3. Tüübikinnituse laienduse väljastanud pädev asutus määrab kõnealusele laiendusele seerianumbri ning teatab sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

10. TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse valdaja lõpetab täielikult vastavalt käesolevale eeskirjale kinnitatud seadme tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Asjakohase teate kättesaamisel teatab asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

11. KASUTUSJUHENDID

Igal eraldussüsteemil peab olema kaasas järgmise sisuga kasutusjuhend, mis on koostatud selle riigi keeles või keeltes, kus eraldussüsteemi kavatsetakse müüa.

11.1. Paigaldusjuhised, kus on täpsustatud, millis(t)ele sõidukitüübile(-tüüpidele) see eraldussüsteem sobib ja millised on selle õiged kinnitusviisid.

11.2. Kasutusjuhend, mis sisaldab nõuandeid, et tagada eraldussüsteemi maksimaalne kasulikkus kasutaja jaoks. Kõnealuses juhendis tuleb selgitada:

a)	kui oluline on kasutada eraldussüsteemi kõikidel sõitudel, kus veetakse pagasit,

b)	kuidas eraldussüsteemi õigesti reguleerida ja paigaldada,

c)	milline on eraldussüsteemiga ühendatud reguleerimis- ja/või lukustussüsteemide töömeetod,

d)	kuidas paigutada ja kinnitada pagasit ja selle pidurdussüsteeme selle sõidukitüübi pakiruumis, mille jaoks eraldussüsteem on ette nähtud,

e)	et kahjustatud eraldussüsteem tuleb asendada.

12. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE NING TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, andmata jätmise või tühistamise kohta.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3), ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6, punkt 2.

(2) 1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas, dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev. 6 - http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

1. LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

(1)	Välja andnud:	[haldusasutuse nimetus]:
		…
		…

milles käsitletakse (2):	tüübikinnituse andmist,
	tüübikinnituse laiendamist,
	tüübikinnituse andmata jätmist,
	tüübikinnituse tühistamist,
	tootmise lõpetamist

eraldussüsteemi tüübile eeskirja nr 126 kohaselt

Tüübikinnituse nr: …

Laienduse nr: …

Eraldussüsteemi kaubanimi või kaubamärk: …

Sobib sõidukitüübile(-tüüpidele): …

Tootja nimi ja aadress: …

Vajaduse korral tootja esindaja nimi ja aadress: …

Eraldussüsteemi kirjeldus: …

Eraldussüsteemi reguleerimis- ja lukustussüsteemi ning selle osade kirjeldus: …

Eraldussüsteemi asukoha(asukohtade) kirjeldus sõidukitüübis(-tüüpides): …

Eraldussüsteemiga kaasas olevate kinnituskonstruktsioonide ja nende materjalide kirjeldus: …

Eraldussüsteem on esitatud tüübikinnituse saamiseks: [kuupäev]: …

10.

Tüübikinnituskatsete korraldamise eest vastutav tehniline teenistus: …

11.

Selle teenistuse väljastatud aruande kuupäev: …

12.

Selle teenistuse aruande number: …

13.

Märkused: …

14.

Tüübikinnitus antud / tüübikinnitus andmata jäetud / tüübikinnitust laiendatud / tüübikinnitus tühistatud (2)

15.

Laiendamise põhjus(ed) (kui see on asjakohane): …

16.

Tüübikinnitusmärgi asukoht eraldussüsteemil: …

17.

Koht: …

18.

Kuupäev: …

19.

Allkiri: …

20.

Käesolevale teatisele on lisatud järgmised eespool näidatud tüübikinnitusnumbriga dokumendid:

a)	eraldussüsteemi, kinnituskonstruktsioonide, reguleerimissüsteemi ja selle osade ning lukustussüsteemi joonised, skeemid ja plaanid;

b)	eraldussüsteemi, kinnituskonstruktsioonide, reguleerimissüsteemi ja selle osade ning lukustussüsteemi fotod.

(1) Tüübikinnituse andnud / seda laiendanud / selle andmata jätnud / selle tühistanud riigi tunnusnumber (vt käesoleva eeskirja sätted tüübikinnituse kohta)

(2) Mittevajalik maha tõmmata.

2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

(vt käesoleva eeskirja punkt 5.4)

a = vähemalt 8 mm.

Eraldussüsteemile kinnitatuna näitab siin esitatud tüübikinnitusmärk, et see eraldussüsteemi tüüp on tugevuse osas saanud eeskirja nr 126 kohase tüübikinnituse Madalmaades (E4) tüübikinnitusnumbri 002439 all. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest numbrit näitavad, et eeskirja ei ole muudetud.

Märkus:

tüübikinnitusnumber ja täiendavad sümbolid peavad olema paigutatud ringi lähedale ja E-tähest üles- või allapoole või vasakule või paremale. Tüübikinnitusnumbrit tähistavad numbrid peavad olema sama suured kui E-täht ning samasuunalised. Rooma numbrite kasutamist tüübikinnitusnumbrites tuleks vältida, et hoida ära nende segiajamist teiste sümbolitega.

3. LISA

PAGASI LIIKUMISE EEST KAITSVATE SEADMETE KATSETAMISE KORD

1. KATSEPLOKID

Jäigad plokid, mille inertsikese on geomeetrilises keskmes.

1. tüüp

Mõõtmed

300 mm × 300 mm × 300 mm,

kõik servad ja nurgad ümardatud 20 mm-ni

Kaal

18 kg,

2. tüüp

Mõõtmed

500 mm × 350 mm × 125 mm,

kõik servad ja nurgad ümardatud 20 mm-ni

Kaal

10 kg

2. KATSE ETTEVALMISTUS

2.1. Eraldussüsteem kinnitatakse jäigale raamile tootja poolt kaasa antud kinnitusvahenditega. Jäik raam koosneb jäigast horisontaaltasapinnast „E“ (vt 4. lisa), mis jäljendab sõiduki pakiruumi põranda üldpinda. Kinnituspunktid A, B, C ja D jäljendavad ettenähtud kinnituskohtade paiknemist sõidukis, nagu tüübikinnituse taotluse punktis 3.2.2 kirjeldatud, mõõdetuna nulltasapinnast „E“.

Kui tüübikinnituse taotleja on soovitanud erinevaid paigaldusasendeid, tuleb kokkuleppel tehnilise teenistusega valida võimalikest asenditest halvim.

Kõik kinnitusrihmad, vahekonstruktsioonid, kinnitusdetailid jms paigaldatakse tüübikinnituse taotleja juhtnööride järgi.

2.2. Punktis 2.1 kirjeldatud tegelik katsepind peaks jäljendama tasandi suhet kinnituspunktidega A, B, C ja D vastavalt sõiduki tegelike kinnituskohtade ja käesoleva eeskirja punktis 3.2.2 kirjeldatud soovitatud paigalduse tegeliku pinna suhtele.

2.3. Kaks 1. tüübi katseplokki asetatakse jäiga raami pinnale „E“.

2.3.1. Katseplokkide pikiasendi määramiseks paigutatakse nad esialgu nii, et nende esikülg puutub vastu eraldussüsteemi ja nende alumine külg toetub jäiga raami horisontaalpinnale „E“. Seejärel liigutatakse neid paralleelselt jäiga raami pikikesktasapinnaga 200 mm võrra tahapoole. Katseplokid kinnitatakse selles asendis, et nad ei liiguks tahapoole. Kui eeskirja punktis 3.2.2 ettenähtud paigalduse korral ei ole võimalik kaht 1. tüübi katseplokki 200 mm võrra liigutada, tuleb neid liigutada paigaldusjuhendis ettenähtud ulatuses. Jäiga raami pikikesktasapinna ja kummagi katseploki sisekülje vaheline kaugus peab olema 25 mm, et mõlema katseploki vaheline kaugus oleks 50 mm. Vt käesoleva lisa 2. liide.

2.3.2. Käeoleva eeskirja punktis 3.2.2 soovitatud paigaldusasendeid, millest tahapoole 1. tüübi katseplokke ei saa paigaldada, tuleb katsetada ilma katseplokkideta.

2.3.3. Jäik raam kinnitatakse tõstetud katsepinnale, mille koormuspind asetab 2. tüübi katseploki raskuskeskme eraldussüsteemi ees asuva istme seljatoe ülemise serva (arvestamata peatugesid) ja peatoe alumise serva vahele, otse selle punkti (X-X 3. lisa 2. liide) kohale tõstetud katsepinnale käesoleva eeskirja punkti 3.2.2 nõuete kohaselt. 2. tüübi katseplokk paigutatakse nii, et selle suurim pind (500 mm × 350 mm) jääb jäiga raami pikitelje suhtes koormuspinna keskele ja 500 mm × 125 mm suurune pind jääb ettepoole ning on otse vastu eraldussüsteemi. Eraldussüsteemi paigaldusasendeid, millest tahapoole 2. tüübi katseplokke ei saa paigaldada, tuleb katsetada ilma katseplokkideta. Vt käesoleva lisa 2. liide.

2.4. Kui eraldussüsteemi kinnituspunktid kinnitatakse vahekonstruktsiooni (näiteks istme seljatugi, külgpaneel jne) külge ettenähtud paigaldusasendis, tuleb nimetatud vahekonstruktsioonid kinnitada jäiga raami külge tootja ettenähtud kinnitusdetailidega.

2.5. Kui eraldussüsteemil, mis on paigaldatud jäigale katseraamile ettenähtud viisil, ei ole osi, mis ulatuksid 400 mm võrra üle jäiga horisontaaltasapinna „E“ (4. lisa), võib katse teha ilma 1. tüübi katseplokkideta.

2.6. Kui sõiduki osad, näiteks kereplekk, istmed, kattepaneelid jne, mõjutavad eraldussüsteemi ettepoole liikumist, võib nimetatud osad kinnitada punktis 2.1 kirjeldatud jäigale raamile, kuid nad tuleb kinnitada asendis, mis on tootja määratud paigaldusasendile eraldussüsteemi suhtes kõige ligilähedasem, nagu on ette nähtud käesoleva eeskirja punktis 3.2.2. Sõiduki osad, välja arvatud pikisuunas reguleeritavad istmed, kui nende asendit saab sõidukis reguleerida (näiteks tagumiste istmete seljatoed), tuleb paigutada nii, et nad jäljendaksid asendit, mis mõjutab eraldussüsteemi ettepoole liikumist kõige vähem.

2.7. Kui eraldussüsteemi ettepoole liikumine on takistatud pikisuunas reguleeritavate istmetega, mis on kinnitatud punktis 2.1 ettenähtud jäigale raamile tootja nõuete kohaselt, tuleb istmed reguleerida 10 mm piires nende madalaimast ja kõige tagumisest asendist, ning kui istme seljatuge saab reguleerida, tuleb see seada asendisse, mille kaldenurk oleks võimalikult lähedane 25°-le. Kui on olemas peatoed, tuleb need seada madalaimasse asendisse.

3. KATSE KÄIK

Punktides 2.1, 2.2, 2.3.1, 2.3.3, 2.4, 2.6 ja 2.7 ettenähtud katseraam ja selle kinnitused kinnitatakse kindlalt katsekelgule, mille liikumist aeglustatakse algkiirusest peatumiseni nii, et kelgule ja sellele kinnitatud raamile avaldub pidurdusjõud, mis jääb 3. lisa 1. liites graafiliselt näidatud teekonna piiresse.

1. LIIDE

AEGLUSTUSKORIDOR AJAFUNKTSIOONINA

(Laupkokkupõrge)

2. LIIDE

1. JA 2. TÜÜBI KATSEPLOKKIDE ASUKOHT KATSERAAMI SUHTES

3. LIIDE

ERALDUSSÜSTEEMI MAKSIMAALSE PAINDE TASAPINNA ASEND

4. LISA

ERALDUSSÜSTEEMI TUGEVUSE KATSETAMISE SEADME NÄIDE

Parandused

7.2.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 35/51

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määruse (EL) 2016/2031 (mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 317, 23. november 2016 )

Leheküljel 71 artikli 111 punktis 7, millega lisatakse määruse (EL) nr 652/2014 artiklisse 20 uus punkt,

asendatakse

„„a)	visuaalsete kontrollide kulud;“.“

järgmisega:

„„-a)

visuaalsete kontrollide kulud;“.“

Top